Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Riina Meos 12. klass Uurimustöö Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest? Juhendaja: Kadri Lille Palamuse 2008 Sisukord ................................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................
Valemid s sk o g u v= t vk= t k ogu v=v0+at v=v0+gt v-v 0 v2 a= t ak = r ak=2*r a t2 2a v2 s=v0t + 2 s= v - v 2 2 ¿ s= 0 ¿ 2g * µ a t2 X=X0+v0t + 2 X=X0+v*t X=X0+s x=x0* sin *t 2g v 0 t +g t 2 h= ...
ÜLEKAALULINE LAPS Referaat Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.STATISTIKA.... 3 2. NORMAALNE KEHAKAAL 3 3. ÜLEKAALU KINDLAKS TEGEMINE 4 4. ÜLEKAALU PÕHJUSED 5 5. ÜLEKAAL JA TERVIS 6 6. ÜLEKAALU ENNETAMINE 7 KOKKUVÕTE 8 Kasutatud kirjandus: 9 2 SISSEJUHATUS Väga murettekitavaks probleemiks on laste ülekaal. Viimase 30 aasta jooksul on laste ülekaalulisus suurenenud. Ülekaalu põhjuseks võib olla pärilikkus või mõni haigus aga
näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. 2. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis (näiteks kuse-suguteedes või soolestikus). 3. Reuma ehk südamereuma korral kahjustub küll eeskätt süda, kuid mõnikord tekib ka liigesvalusid. Reumat põhjustab organismi immuunsüsteemi äge vastus streptokokk infektsioonile. „Osteoartroosi korral on kehakaal suure tähtsusega, ülekaal on riskifaktoriks enamasti kandvate liigeste (puus, põlv) puhul. Kuna kehakaalu mõjutavad liikumine ja toitumine, siis on tervislikult toitudes ja rohkelt liikudes võimalik seda haigust kontrolli all hoida,” Kui liigesed veel paistes pole, tuleb liikuda. Sörkjooks ei sobi, eriti kui seda järsku ja ilma eelneva ettevalmistuseta tegema hakata. Sobivad kiirkõnd, jalgrattasõit, võimlemine ja ujumine. Vältima peab raskuste tassimist.Liigestele ei tohi panna
GRAVITATSIOONIJÕUD *Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguste ruuduga. *Gravitatsiooniseaduse valem. F jõud, ühik N; G gravitatsioonijõud, ;m mass *Kehad, millega saab maapealsetes tingimustes katseid teha, on grav. Tõmbejõud väga väiksed. Väikeste massidega kehade puhul on nende kaugust väga raske mõõta. RASKUSJÕUD JA KEHA KAAL *Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada Newtoni grav.seaduse järgi. *Maa raskusjõu ja kiirenduse valem: Maa mass (Mm) ja raadius 6400km (maa kiirendus 9.6 m/s ruudus *Vaba langemise kehi nimetatakse raskus ja gravitatsioonikiirenduseks ja valem on F=m*g (9.81) *Keha kaal on jõud, millega Maa külgetõmbejõud rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaal mõjutab teisi esemeid ja tähis on P. ...
Raskusjõud jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehasid, Kehakaal jõud, millega keha mõjutab enda alust pinda või riputusvahendit, tähis P, ühik puudub, ühtlaselt liikudes , Hõõrdejõud vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mõjub kehade vahel piki nende kokkupuutepinda, (F on rõhumispiirkond, ühikut pole), , Elastsusjõud tekib kehade deformeerumisel. Suund on alati vastupidine deformeeriva jõuga. Arvväärtus võrdub deformeeriva jõuga, (x on pikenemine/lühenemine, ühik meeter) (k on jäikus, ühik on N/m) Gravitatsioonijõud mõjub kogu universumi kõikide kehade vahel, kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, , , , r on kehade vaheline kaugus, Raskuskiirendus vaba langemise kiirendus, tähis g, , , I seadus määratleb paigalseisu ja ühtlase liikumise: Keha seisab paigal ja/või liigub ühteaegselt sirgjooneliselt kui talle jõud ei mõju või talle mõjuvad jõud kompenseerivalt. Nt.: raamat laual, langevarjur, laev...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Light-tooted Koostanud: MT Juhendaja: KP Tartu 2008 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Toitumisalased eriviited märgistuses..........................................................................................4 Dieet- ehk eritoit.........................................................................................................................5 Fit-toidud.....................................................................................................................................5 ,,Light" väide ....
vertikaalselt maa keskpunkti poole.( valem) F=mg Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. Maast kaugenedes raskusjõud väheneb. Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks. Kaal on jõud, millega keha rõhu alust või riputus vahendil pingutades niiti või vedru. Kehakaal mõjub alusele, raskusjõud, kehale endale. Keha mis liigub maagravitatsioon väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib tõusmisel ülekoormus ehk kehakaal suureneb. F=mg F=mg+ma F=ma F=m(g+a) Keha mis liigub gravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt alla, tekib langemisel alakoormus ehk kehakaal väheneb. Allalangemisel on kiirendus positiivne. F=m( g+a) F=m(g-a) Raskuskiirendus maal 9,8 m/s(ruudus) Kuul 1,6 m/s(ruudus) 1,6 N/kg Marsil 3,7 m/s(ruudus) Keha vabalangemisel tekib kaalutus ehk kehakaal on võrdne nulliga A=G ( kaalutuseajal) Hõõrdejõud:
Kõrge vererõhk Kõrge vererõhk ehk hüpertooniatõbi on seisund, mille tõttu on inimesel pidevalt kõrgenenud vererõhk. Kõrgeks vererõhuks peetakse rõhku alates 140/90mmHg Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mille teket soodustavad: liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Sageli on see pärilik, sega eelsoodumusega isikud peavad eriti hoolsalt vältima ohutegureid. Kõige suuremateks ohteguriteks on stress ja liigne soola tarbimine. Kõrge vererõhk tekib kui arterid on liiga pinges ja tihenenud. Süda peab selel tagajärjel rakendama rohkem jõudu vere läbisurumiseks kitsenenud veresoontest. Seega on pidevalt kõrge vererõhk südamele väga koormav. Ajuinsult ja sellest tingitud jäsemete või kehapoole halvatus ning sageli ka kõnevõime kaotus on valdaval osal juhtudest tingitud halvasti ravitudvererõhust. Seetõttu peaks vererõhku sageli mõõ...
Netosissetulek Sugu Vanus Haridustase Elukoht kuus Kehakaal 1 2 2 1 1 3 1 2 2 1 1 5 2 2 4 2 2 2 2 3 4 1 2 5 1 2 2 2 1 2 2 2 2 1 1 4 1 2 2 1 2 1 2 2 2 1 1 6
Kehakaalu langetamine Jüri Gümnaasium Koostajad: ... 2014 1.Kuidas alustada kehakaalu langetamisega? Kui olete otsustanud kaalu langetada, siis kõigepealt peaksite välja selgitama selle, kui palju teil on ülekaalu ning milline oleks tegelik tervislik kehakaal. Normaal kehakaalu näitab kehamassiindeks Ettevalmistamine: Eesmärk Päevane energiakogus Soovkaalu saavutamine Eesmärk Eesmärgiks võiks alguses võtta suurima kehakaalu, mis on veel normaalkaal. Kaalulangetamise käigus võib soovkaalu vähendada. Päevane energiakogus Peate välja selgitama, kuidas hetkel toitute. Enda energiakoguse väljaarvutamiseks saate kasutada erinevaid interneti kalkulaatoreid. Näiteks: http://toitumine.ee/tapse-energiasoovituse-kalkulaator/
FÜÜSIKAEKSAMI KÜSIMUSED Valemid 1. Ühtlane liikumine v=s/t [m/s] 10m/s=36km/h 2. Kiirendus a= Vt-Vo/t [m/s2] Vo-algkiirus 3. Teepikkus s=vt , s=Vo t +at2/2 [m] 4. Newtoni II seadus F=am a-kiirendus 5. Gravitatsiooniseadus F=G m1 m2/r2 G- 6,67#10 -11 6. Raskusjõud Fr=gm[N] g- 9,81 m/s 7. Kehakaal Q=gm+-am 8. Hõõrdejõud F hõõrde=Mfristi M-hõõrdetegur 9.Keha impulss e. Liikumishulk P=vm [m#Kg/s] 10. Mehaaniline töö A=FS [j] , A=Pt , P=ui 11. Võimsus N=a/t [w] 12.Potensiaalne energia Ep=mgh[j] mg-raskusjõud 13. Kineetiline energia Ek=mV2/2 [j] 14. Nurkkiirus w=fii/t [rad/s] 15. Joonkiirus ringliikumisel v=2 pii rn [m/s] n-pöörete arv 16.Võnkeperiood T=1/n [s] 17. Sagedus n=f=1/T [p/s] [Hz] 18. Rõhk P=F/s [Pa] 1 N/m2 = 1 Pa 19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand 20
Raskusjõud Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole, ning selle valem on : F=m m-mass F-jõud Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. Maast kaugenedes raskusjõud väheneb. Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks. Kaal on jõud, millega keha rõhub alust või riputus vahendit. Kehakaal mõjub alusele, raskusjõud, kehale endale. Keha mis liigub maagravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib tõusmisel ülekoormus ehk kehakaal suureneb F=m - raskusjõud F=m - raskusjõud mis kuulub liftile kiirenduse tekitamiseks Keha mis liigub gravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt, tekib langemisel alakoormus ehk kehakaal väheneb. Allalangemisel on kiirendus positiivne
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8
Kuni 18 aastaste noormeeste seas on rohkem 185cm ja lühemaid mängijaid, kui kuni 20 aastaste noormeeste seas. 186 kuni 195cm pikkuste noormeeste osas on kuni 18 aastaste noormeeste osakaal väiksem, kui kuni 20ne aastaste noormeeste osas. 196cm ja pikemate seas on olukord üsna võrdne. 3. Tiitlivõistluste kõikide meeskondade mängijate kehakaalud ja kehamassiindeksid kokkuvõttes U18 noormehed U20 noormehed Kehakaal, kg Kehamassiindeks Kehakaal, kg Kehamassiindeks Min. Max. Min. Max. 69.75 99.8 23.25 73.8 101.7 23.98 Kuni 18 aastaste noormeeste min. keskmine kehakaal on väiksem, kui kuni 20 aastaste noormeeste min. keskmine kehakaal. Max. keskmine kehakaal on suhteliselt võrdne mõlemas vanuseklassis. Kuni 18 aastaste noormeeste keskmine kehamassiindeks pole
märjad riided, organismi üldine jahtumine. Sageli ei märgata, et kõrvalestad on juba külma saanud. Kasutage kindlasti mütsi, mis katab kõrvad, või soojustatud kõrvaklappe. Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda. Õiged Suusad ja Suusatamine · Pikkus sõltub kehapikkusest ja kehakaalus Mida suurem kehakaal, seda pikemad suudad ja vastupidi. · Tavaliselt on suusad 10-30 cm pikemad kui kehapikkus · Vabastiili suusad on veidi lühemad kui klassikalise stiili suudad · Suusakepid üldiselt 20-30 cm kehapikkusest lühem Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline
Nagu te ise ka teate, siis tuleb kindlasti jälgida, kui palju me liigume, mida sööme ning kui tihti arsti külastame. Mida rohkem me liigume, seda rohkem tekivad lihased ning enesetunne on ka parem ja enesekindlam. Liikumine ei ole ainult spordi tegemine, vaid ka niisama kõndimine, jooksmine, kodutööde või aiatööde tegemine ja näiteks aktiivne mängimine või ujumine. Liikumine vähendab südamehaiguste- ja diabeediriski, kehakaal on kontrolli all, liikumine langetab vererõhku ja aitab Kolesterooli tase kontrolli alla. Aga mis see kolesterool üldse on? See on üks oluline rakuseinte koostisosa, milleta ei suudaks rakud talitleda. Oma kolesterooli taset peab iga täiskasvanud inimene teadma ning kontrollima seda vähemalt korra 5 aasta jooksul. Siin pildi peal on ka näidatud, et söö vähese rasvasusega, madala kolesterooliga toiduaineid. Pigem siis puu- ja juurvilju, kui mäki burksi.
ühikuks on selle sama mõõdetava suuruse ühik. = 6,75 Max-Min= 80 42= 38 Variatsioonikordaja Variatsioonikordaja on standarthälbe ja keskväärtuse suhe. V= 0,119 Diagramm 10 9 8 7 6 5 Tüdrukute 4 kehakaal 3 2 1 0 42 48 50 51 52 54 55 56 57 58 59 60 62 63 65 73 80 Andmete analüüs ja järeldused Kehakaalu tunnusetüüp on arvuline ja pidev. 18-aastate Päri Spordihoones käivate tüdrukute kehakaal oli keskmiselt 56.64 kg. Kõike raskem tüdruk on Erna, kes on 80 kg. Kolm kõige kergemat tüdrukut on Triin, Debi ja Kristi, kes kõik on 48 kg.
Füüsika : Jõud : Kõikide kehade vastastikune tõmbumine on gravitatsioon. See sõltub kehade massidest ja nende vahelistest kaugustest. Maakülgetõmbejõud gravitatsiooni jõu avaldusvorme. F=mg , G-vabalangemise kiirendus maal 9.8m/s2 : kuul on g = 1,6m/s2 Kehakaal- on jõud millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Kehakaal on jõud ja seda mõõdetakse njuutonites . P= (g+- a) : : P=mg Hõõrdejõu liigid : Seisuhõõrdejõud, liughõõrdejõud , veerehõõrdejõud ja takistusjõud Kõige voolujoonelisem keha on veepiisk.
jalgrattasõit või ujumine. Pärast füüsilist pingutust on tuju parem ning mõtted selgemad. Jälgi mida sööd Tervisliku ja tasakaalustatud toidulaua osatähtsust terve püsimisel on raske üle hinnata. Kõige olulisem põhimõte on süüa mitmekesiselt, valides oma menüüsse toitainerikkad ja samas võimalikult vähese kalorisisaldusega toidud. Väldi oma igapäeva menüüst karastusjooke ja rämpstoitu. Ära premeeri end maiustustega. Soola pane kahvliga. Kehakaal olgu normis! Liigne kehakaal nii lastel kui täiskasvanutel on tänapäeva maailmas üha suurem probleem. Ülekaalus inimesed riskivad paljude tervisehäiretega, näiteks diabeet, kõrge kolesteroolitase, kõrge vererõhk ja mitmesugused liigestehädad. Ülekaal on suur lisakoormus kogu organismile. Kehakaal sõltub ennekõike sellest, mida me sööme ja kui palju end liigutame. Alkohol ja tubakas Suitsetamine on oluline riskitegur terve rea haiguste tekkimisel ning lühendab märkimisväärselt eluiga.
iseärasusi , mis liigitab kehatüübid kolmeks: mesomorfiks ehk atleetlikuks, endomorfiks ehk ümaraks ja ektomorfiks ehk kõhnaks. Päris puhtaid tüüpe on umbes 20%, ülejäänud on segud. Segunada võivad näiteks mesomorf ja endomorf, kes annavad kokku ülekaalulisusele kalduva, kuid samas lihaselise inimese. Mesomorf ja ektomorf moodustavad ideaalse keha, mis on vormis ilma treeninguta. Selline inimene võib süüa kõike nõrkemiseni, ilma, et kehakaal tõuseks. Endomorfi ja ektomorfi segu ei saa olla, sest korraga ei saa olla kõhn ja paks. MESOMORF Liivakella kuju, nii naiselik kui atleetlik, laiad õlad, kitsad või õlgadega sama laiad puusad. Lihased hästi arenenud ilma suurema vaevata. Kuulsad mesomorfid Madonna, Merle Palmiste, Erki Nool. Toidusoovitused: Söö regulaarselt ja sagedaselt. Kaalumured tekivad tavaliselt 30. aastate teisel poolel. Väldi kartulit , pastat ja
haigus seisundeid. 6 Puu- ja köögiviljas leiduvatel kiudainetel on ärritatud soole sündroomi korral väga hea ja soodne mõju. Toit ja kehakaalu jälgimine Rasvumine on arenenud tööstusriikides üldlevinud nähtus. Hoolimta inimeste kasvavast terviseteadlikusest, näitab ülekaaluliste inimeste arv pidevat tõusutendentsi. Lisaks sellele, et liigne kehakaal on südame isheemiatõve oluline riskitegur ,suurendab see haigestumist ka paljudess teistesse haigustesse,näiteks diabeet reumadoidariit ja mõnedesse vähktõve alaliikikdesse.Peale ebasoodsa toime kehalisele tervisele on ülekaalulisusel ka psüholoogiline mõju- liigne keha kaal võib muuta inimese väga õnnetuks ja tekitada alaväärsus komplekse. Kehakaalu kiirelt langetavatel dieetidel on oma varjuküljed ja selliselt saavutatud kaalulangus on harva kauapüsiv
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8
- Tähtsad on töö ja puhkuse õige vahekord, regulaarne kehaline koormus (kehalise kasvatuse tunnid koolis), täisväärtuslik toit, haigustest hoidumine. - Suitsetamine ja alkohol. Nikotiin ja alkohol mõjutavad luudes asuvate kasvutsoonide rakke, mistõttu raku kestad tihenevad, ainevahetus rakkudes ja seega ka kasv aeglustub või peatub hoopis. Kasvu soodustavateks spordialadeks peetakse võrk- ja korvpalli, kõrgushüpet ning ka ujumist. · Kehakaal ehk mass annab koos pikkusega kujuka üldpildi kehalise arengu laadist, see tähendab kehaehituse tüübist ja arengutasemest. Üle- või alakaalulisi esineb paaril juhul sajast. Pikkus ja kaal on ka üsna suures seoses: mida pikem inimene, seda raskem ta on. Püknik on üldiselt raskem ja leptosoom kergem kui atleet. Õpilaste normaalkaalu arvutamiseks on loodud mitmeid valemeid, mõned neist siin: Vanuses 6- 13 aastat:
Küsimused: 1. Sugu 2. Vanus 3. Kas jälgite oma toitumist? 4. Mitu tundi nädalas tegelete kehaliste treeningutega? 5. Mitu korda 3 kuu jooksul keskmiselt tarbite alkoholi? 6. Kui tarbite, siis mitu alkoholiühikut ühe tarbimiskorra kohta? 7. Kas te suitsetate? 8. Kui jah, siis mitu sigaretti päevas? 9. Mitu tundi nädalas keskmiselt teete füüsilist tööd? 10. Kuidas hindate oma tervisliku seisundit? 11. Milline on teie kehakaal? Hüpoteesid: · Enamusel vastanutest on kehakaal normis · Suitsetajaid on vastanutest alla poole · Alkoholi mitte tarbijaid on umbes kolmandik vastanutest · Mitte sportlastel on normaalkaaluliste osakaal umbes pooleks nendega, kes on kas ala- või ülekaalus · Sportlased jälgivad rohkem oma toitumist kui mitte sportlased Andmekirjeldus 1. Vanus: o 16 o 17 o 18 o 19 2
Tallinna Lilleküla Gümnaasium RASVTÕBI Referaat Koostanud:Kelly Pärkman 11a Juhendaja:Kristel Mäekask Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus Rasvumise all kannatab miljoneid inimesi kogu maailmas. Liigne kehakaal on lisakoormuseks südamele. See on peamine riskitegur vere rasvainete rohkuse ilmnemisel. Samuti mitte-insuliinisõltuva diabeedi, glükoositalumatuse, degeneratiivse liigesepõletiku ja mitmete kasvajate tekkes. Kehakaalu vähendamine on tõhus abi normist kõrgema vererõhu langetamisel, näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel haigetel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra. RASVAINEVAHETUSE TEKKE PÕHJUSED Tekkepõhjused võivad olla kas söömisest tingitud e
Tervise seisukohalt ohtlikud äärmused on ülekaal ning alakaal KMI on suurus, mis näitab kaalu ja pikkuse suhet toidulisandid ning kiirdieedid ei ole lahendusvalgud 10-15% rasvad 25-30% süsivesikud 55-60% Lihtsad põhitõed Söö selleks, et elada, mitte vastupidi! ❏ Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks ❏ Inimeste energiavajadused on erinevad ❏ Süües rohkem, kui tarbitakse, siis kehakaal tõuseb ❏ ka ebastabiilse rutiiniga süües tõuseb kehakaal Toit olgu mitmekesine! ❏ Ouline on ka see, millistest toiduainetes saadav energiahulk saadakse ❏ Ühekülgse toitumise korral võib organism paljudest ainetest puudust tunda, nind võivad tekkida erinevaid tervisehäireid ❏ Ka loomne toit on inimese organismile vajalik, sest on valke/aminohappeid, mida taimsetes toitudes ei leidu, kuid mida inimene eluks vajab
sisaldus, mõõdetakse vererõhku ja pulssi. Esmased doonorid saavad verekeskusest teada oma veregrupi. Vereloovutamine soodustab vereloome protsessi ning piltlikult võib öelda, et inimene annab ära vana vere ning saab uue ja parema asemele. Vereandmise käigus võetakse doonorilt 450 ml verd, see on kõigest 8% kogu täiskasvanud inimese verekogusest, mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul. Kui inimene on saanud 18-aastaseks, võib ta hakata veredoonoriks. Vajalik eeltingimus on veel kehakaal üle 50 kg. Inimese kehakaal on orientiiriks tema vere mahu arvestamisel, seda on keskmiselt 70 ml/ kehakaalu kg-le. Doonorilt võetav vere kogus on kõigil ühesuurune 450 ml ja see oleks liiga palju inimese jaoks, kelle kehakaal on alla 50 kg. Peale selle peab doonor olema väga terve inimene. See on oluline nii tema enda kui haige seisukohast, kellele veri hiljem üle kantakse. Donatsioon ei tohi doonorile halvasti mõjuda. Kui tal on haigusi,
saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ ) 3. Õige suusa valimine Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 – 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline: - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. (http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ ) 4. Vigastused, mis võivad tekkida
võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel.Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14 18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10 12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng.
Soovituslik vööümbermõõt on naistel alla 88 cm ja meestel alla 102 cm. Kui vöö- ja puusaümbermõõtude omavaheline suhe (jagades vööümbermõõdu puusaümbermõõduga) on meestel üle 1 ja naistel üle 0,8, viitab see rasvumisele. Mul on 77cm/ 98cm= 0,7857 Energiatarve rahuolekus ehk põhiainevahetuse energiakulu (PAV) on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris-Benedict’i valemiga. Harris-Benedict’i valem: PAV, MEHED 66,5 + (13,75 x kehakaal, kg) + (5,003 x pikkus, cm) – (6,775 x vanus aastates) = kcal ööpäevas PAV, NAISED 655,1 + (9,563 x kehakaal, kg) + (1,850 x pikkus, cm) – (4,676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas 655,1+ (9,563* 55 ) + ( 1,850* 158)- ( 4,676* 35)= 1309,705 Kehakaalu säilitamiseks peab toiduga saadav energia olema tasakaalus kulutatud energiaga, kehakaalu alandamiseks peab energiakulu ületama tarbimise. Mul on vaja igapäevane 60 min. jalutamise aktiivsus, selle pärast mu saadav energia ületab
tervislikku toitu, neile on juba väikesest peale sisse söödetud igasugused hamburgereid ja friikartuleid. Nende vanematel on suva sellest, nad ei mõtle absoluutselt enda laste terviste peale. On olnud ka dokumentaalfilme, kus noored inimesed saavad juba varakult lapse ja juba esimesel eluaastal talle hamburgerit suhu topivad, see oli väga julm vaatepilt ja siis nad imestavad, et miks nende lapsed nii ülekaalulised on. Ülekaalulisusega kaasnevad veel teised tervisehädad, liigne kehakaal takistab inimesel korralikult liikuda ja üldse tegutseda. Selliseid inimesi noritakse sageli koolis, tänavapeal ning see võib veel omakorda tuua vaimseid koormuseid, mis võib viia selleni et inimene võib teha enesetapu või peab kasutama psühhiaatri abi, et ennast hästi tunda. Ega inimesed kes norivad, ei mõtle sellele kui halvasti noritav ennast tunneb, sest tema ei saa ju sinna midagi parata, et vanemad teda rämpstoidust eemale ei hoidnud, vaid just takka kiitsid.
· Vastajate eriala - nominaaltunnus · Vastajate rahvus - nominaaltunnus · Vastajate lastearv diskreetne tunnus · Vastajate hinnang oma tervislikule seisundile (väga hea, hea, halb, väga halb) - järjestustunnus · Vastajate sünniaasta diskreetne tunnus · Vastajate sugu binaarne tunnus · Ei/jah vastus küsimusele binaarne tunnus · Vastajate kehakaal pidev tunnus · Vastajate elukoht - nominaaltunnus · Vastajate eelmise aasta keskmine hinne pidev tunnus Vastuse variandid: nominaaltunnus, binaarne tunnus, järjestustunnus, diskreetne tunnus, pidev tunnus. Arvulised (kvantitatiivsed) tunnused Diskreetne - väärtused teatud sammu tagant, omavad enamasti suhteliselt vähe võimalikke väärtusi (laste arv peres) Pidev - kõik reaalarvulised väärtused arvtelje teatud lõigul, omavad lõpmata palju võimalikke
..MERE ÄÄRES ·HARRASTUSED SPORT.....LUGEMINE.....TEATRIS KÄIMINE....KALAPÜÜK..... ·MEELELAHUTUSED TANTSIMINE......REISIMINE KUUPÄEV 15. 12. 2010 !!!!!! !!!! !!!!!! ? . .. ; KUST OSTATE TOIDUAINEID? TURULT...KAUPLUSEST ÕIGE! KAUPUS.....TURG VALE!!!!! MIS KORRUSEL ELATE? TEISEL ÕIGE! KAKS...TEINE VALE!!!!! ANKEET HARJUTA! · NIMI · KODAKONDSUS · KASV · KEHAKAAL · HUVID · TÖÖKOHT · MIS LINNAOSAS ELATE? · MIS KORRUSEL ELATE? · MIS LINNAOSAS TAHAKS ELADA? · MIS EESTI LINNADES OLETE KÄINUD? · KUHU TAHAKS MINNA REISIMA? · MILLEGA MEELDIB REISIDA? · KUUPÄEV ANKEET HARJUTA! ·PEREKONNANIMI ·KUI KAUA ELATE EESTIS? ·KODAKONDSUS? ·KUI KAUA ÕPITE EESTI KEELT? KUS? ·MIS ON TEIE JAOKS RASKE EESTI KEELE ÕPPIMISEL? ·MILLEGA EI OLE RAHUL? ·MILLEGA KÄITE ÕPPIMAS? ·KELLEGA KÄITE ÕPPIMAS? ·MIS LINNAOSAS TÖÖTATE
suitsetamine ja alkohol. Südame tervist mõjutab eelkõige elustiil ehk igapäevane käitumine. Vähendamaks riske haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse: o Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid. Vältige passiivset suitsetamist. o Toituge tervislikult. Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist. o Olge iga päev füüsiliselt aktiivne. o Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu. o Kui soovite alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt. Liigne alkohol võib tõsta vererõhu taset ja kehakaalu. o Vältige tegevusi, mis põhjustavad stressi. 1.2. Kasvajalised haigused Kõige sagedasemad meestel esinevad kasvajalised haigused on kopsuvähk, eesnäärmevähk ja kolorektaalne vähk. Vähendamaks riske haigestuda kasvajalistesse haigustesse: o Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid.
Vasaku koja õõs mõõdukalt suurenenud 5,1x5x6cm; parem koda 4,4x5,4cm. Patsiendil esineb kurnatus, sest haiglas ei ole esimest korda. Usub, et Tartu haiglas saab kõik korda, valmis koostööks, sõralik. Küsitlus ja objektiivne hinnang elundsüsteemide kohta Üldine enesetuune- Rahuldavas üldseisundis adekvaatselt kontaktne 60 aastane meespatsient. Pükniline kehaehitus, pikkus 171cm, kehakaal 110kg->KMI:38 (rasvumine). Nahk ja nähtavad limaskestad puhtad ja terviklikud. Palavik patsiendil subfebriilne. Patsient on adekvaatne, teadvuses, Asend on rohkem selili. Hingamiselundid- Köha ei esine. Hingamisteedest eritisteta. Abilihaseid ei kasuta. Südame-vereringeelundid- koormusel ja rahuolekus aeg-ajalt tekkiv suruv-pigistav tunne vasemal rinnus, mis laheneb spontaanselt. Hingeldus puudub. Nähtavaid turseid ei ole. Vererõhk (mm/HG): 130/70.pulss 70x min
perekonnas, eksamihinne, ainepunktid, tähtede arv sõnas jms). Need leitakse tavaliselt loendamise teel NB! See küsimus hinnatakse hiljem käsitsi! Pidev tunnus võib omada arvtelje teatud lõigul kõiki reaalarvulisi väärtusi (näiteks õhutemperatuur, inimese kehakaal jms). Saadakse tavaliselt füüsikalise mõõtmise tulemusena. Diskreetne tunnus saab omada väärtusi teatud vahemike järel (laste arv peres, tudengite arv loengus jms). Saadakse tavaliselt loendamise teel. Comment: Question 3 Vali igale tunnusele sobiv tüüp! Correct Mark 10
varvasteni, hiireviul seevastu on ,,sääred" paljad. Kahe konnakotkaliigi eristamine üksteisest on keeruline. Reeglina on suurkonnakotkas tumedam, pisut suurem ja jässakam kui väikekonnakotkas. Vahetegemise muudab ebamääraseks ka see, et väikeja suurkonnakotkas moodustavad segapaare ning annavad hübriide. MERIKOTKAS Välitunnused Merikotkas on meie suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 k g. Vanalinnu üla ja alapool on (tume) pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Piltlikult meenutab ta lendavat vaipa. KALJUKOTKAS Välitunnused
Teismeliste seas on see kolmas kõige levinum krooniline haigus (Nordqvist, 2014). See avaldub just neil, kelle hobid või elukutse nõuab saledust, näiteks modellid ja võimlejad. Anoreksia vaheldub sageli buliimiaga. Anoreksia tõukeks on sageli märkused kehakaalu ja kuju kohta teistelt inimestelt või siis muutused elusituatsioonides (Kalbri, 2007). 1.2 Haigustunnused Süüakse vähem (600-1000 kcal päevas) kehakaal normaalsest madalam; pidev enda kaalumine; süüakse aeglaselt ning hoolikalt loetakse kaloreid; toitu peidetaks või visatakse ära - välditakse teiste ees söömist; uinumisraskused ja väsimus; naistel menstruatsiooni ärajäämine, poistel hormonaalsed muutused; liigne füüsiline aktiivsus, mis ei ole kooskõlas toitumisega; 4
Esimestes treeningtundides sõita aeglaselt. 3. Söömata või haiglasena mitte sõitma minna. 4. Enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku. Valida tuleb õiged suusad Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. Valida tuleb ka õige riietus Riietus peaks olema selline, mis kaitseb küll tuule eest, kuid laseb niiskust läbi. Suusatamisel on soovitav kasutada mittemärguvast kiust
Võib juhtuda nii, et edu saladuseks peetakse välimust ja väikest kaalu. 4 Oma kaalu ja keha kontrollimine tekitab näiliselt enesekindlust ja tekitab turvatunde. 5 Anoreksiale on iseloomulik keha väär tajumine. Hoolimata sellest, mis kaal või peegelpilt näitab tuntakse ennast paksuna- see omakorda viib toitumise piiramiseni. 6 Tunnused, millele tasuks tähelepanu pöörata. Kehakaal 15-20% normaalsest madalam. Mentruatsiooni ärajäämine neidudel, hormonaalsed muudatused poistel. Uimasus, väsimus ,aga ka uinumisraskused. Kõhuvalu, kõhukinnisus, pidev külmatunne. Kahvatu ja kuiv nahk, lagunenud hambad, juuste väljalangemine. Lihasenõrkus. 7 Anoreksiku käitumuslikud muutused Söömise piiramine,kinnismõtted kaloritest ja toidust Moondunud kehataju , suurte kottis riiete kandmine. Keskendumisraskused.
KOTKAD MERIKOTKAS Eesti suurim röövlind; tiibade siruulatus ulatub 200-245 cm ja kehakaal kuni 6 kg; vana lind: üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased; Noorlind: sulestik on tumepruun; Toitumine: põhiliseks toiduks veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel ka raipeid; Pesitsemine: pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa tavaliselt männi või haava ladvaosas, kohendama hakkavad pesa juba kesktalvel;
Koolitervise mudel Kooliõpilaste tervis Eesti rahva tervis Vilja Vendelin-Reigo, MSc [email protected] Tartu Ülikool Haiguselt tervisele kaks dimensiooni (Hjorti mudel) RÜHT SAAB ALGUSE TERVETEST JALGADEST KEHAEHITUSTÜÜBID JA TERVISLIK KEHAKAAL TERVISEKONTROLL KOOLIS 1. Lapse kehalise kasvamise, arenemise ja küpsemise hindamine. 2. Pikkuskasvu ja kehamassi hindamine. 3. Lihaskonna arengu hindamine. 4. Rasvkoe hulga hindamine. 5. Sugulise küpsemise hindamine. 6. Rühi hindamine. 7. Jalgade patoloogiad. 8. Nägemishäired. 9. Vaimse tervise probleemid. 10. Meelemürkide tarbimine sh. suitsetamine. 11. Seksuaalne käitumine. 12. Koolitraumatism. KOOLITERVISE MUDEL
Omandatakse elu jooksul Ei pärandu sugulisel teel järglastele Ei põhjusta muutuseid kromosoomides Modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumine Reaktsiooninorm – tunnuse mittepäriliku muutlikkuse piir - Kitsas reaktsiooninorm (keskkonna teguri mõjul toimub väike muutus): kõrvade suurus,juuksevärvus, silmade värv, silmaava suurus, karvade läbimõõt - Lai reaktsiooninorm (keskkonna teguri mõjul toimub suur muutus): kehakaal, nahavärvus - Muutumatu reaktsiooninorm (keskkond ei mõjuta muutust): silmapõhju muster, sõrmejälg, veregrupp Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on määratud isendi genotüübi poolt Reaktsiooninorm tuleneb geenifondist Geenifond – liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogum Variatsioonirida ja –kõver iseloomustavad eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid
mängitakse. Samuti antakse ülevaade nendest ning kuidas need mõjutavad mängija positsiooni väljakujunemist väljakul. 3 1. KEHA ANTROPOMEETRILISED NÄITAJAD Antropomeetriliste näitajate alusel saab anda hinnangu noorsportlase kehalisele arengule. Vastavate näitajate hindamiseks kasutatakse üldlevinud normväärtusi ning populatsioonispetsiifilisi kaalu- ja kasvukõveraid. Põhilisteks väärtusteks siin on keha pikkus (cm), kehakaal (kg), kehamassi indeks (KMI) ning rasvaprotsent (%). Kehamassi indeksi saamiseks jagatakse kehakaal (kg) pikkuse ruuduga (m2). Spordis määravad need näitajad väga suurel määral sportlase edukuse oma spordialal. Võrkpalli seisukohalt on pikad mängijad eelistatud just ründajate või blokeerijatena, lühemad mängijad sidemängijatena või liberotena. Sõltuvalt positsioonist on muidugi ka kehakaal erinev ning kehamassi indeks. 2. MEESTE ERINEVUSED SÕLTUVALT POSITSIOONIST JA
Koolivägivald on tänapäeval väga suur probleem peaaegu igas koolis.Koolivägivalda peavad kannatama kahjuks paljud noored, kes pahaaimamatult näiteks uude kooli lähevad. Sellega põhjustatakse suurt valu paljudele inimestele. Nii koolivägivalla ohvritele ja lõpuks ka nende peredele. Vägivalla ohvriteks on tihtipeale need nn ,,nõrgemad". Valitakse välja sellised, kes erinevad teistest millegi poolest. Olgus selleks siis kas rahaline olukord, riietus, soeng, nägu, kehakaal, populaarsus jne. Ohvreid kiusatakse taga päevast- päeva. Neid solvatakse, pekstakse, alandatakse, ähvardatakse, lõhutakse ja määritakse nende asju, naerdakse nende üle ja palju muud. Sellise halva käitumise põhjuseid võib olla mitu. Näiteks enda esile tõstmine seltskonnas, enda ja teiste lõbustamine ning populaarsuse ja teiste austuse võitmine. Kahjuks inimsesed, kes nii käituvad, ei mõtle kunagi oma tegude tagajärgedele. Ei
TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, ...
laual aitavad tervise parandami- dulaual annavad endast märku nii vereanalüüsi tulemuse kui keha- sele kaasa. kaalu muutustes. 1 Kõrge vererõhk Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mida mõju- tavad liigne kehakaal, stress, vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Kõrgvererõhktõbe tuleb ravida ravi- mitega ja toetada ravi tervisliku eluviisi, sealhulgas tervisliku toitumisega. Soovitused kõrge vererõhu korral Vererõhku mõjutavad elustiiliga seotud tegurid Soovituslik eesmärk vererõhu langetamiseks
saapakatteid, mis takistavad lume ja saapa kokkupuudet ning lume sulamisega kaasnevat saapa märgumist. 4. Suusavarustus : suusad (suuskade pikkus), kepid (keppide pikkus) Mida parem on suusatamise tehnika, seda kitsamad võivad suusad olla. Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad Suusakepid on klassikalise tehnika korral soovitavalt 30 cm kehapikkusest lühemad (kuni õlgadeni), vabastiili korral 20 cm (kuni lõuani). Suusasaapad peavad hästi sobivad olema. 5. Suusatamise algõpetus lastele (millest alustada, mida arendada) esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt
Sportlaste lihased Maratonijooksjale tuleb kasuks kergem kehakaal ning seega väiksemad lihased kauemaks vastupidavuseks, vastupidi sprinterile, kellele tulevad suuremad lihased just kasuks kiiruse saavutamisel. Samamoodi võib võrdluseks tuua rattasprinti, kus on suuremad lihased maksimaalse jõu rakendamisel lühikese aja jooksul kasulikumad, kui pikamaa ratturil. Põhiliselt oleneb igal spordialal erinevatest lihastest ja nende suurustest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
