Mardikalised 2007 Mardikad (1) Mardikaliste keha on kõva kattega. Kattetiivad kinnituvad keskrindmikule. Mardikalised võivad elada väga erinevates elupaikades: kõrbekuumuses ja vees, niiskes pinnases ja kõdus, puidus ning taimede võrsetel, isegi värskes sõnnikus ja laipades. Kattetiivad kaitsevad nende all olevaid lennutiibu märgumise ja vigastuste eest. Mardikad (2) Mardika vastsed ussilaadse kehaga tõugud uuristavad käike taimeosades, söövad lehti ja jahivad väiksemaid loomi. Mardikalised arenevad täismoondega. Sõltuvalt toitumisest ja elupaigast on mardikaliste tõugud erineva kehaehituse ja eluviisiga. Metsasitikas must kattetiibadel pikivaod tundlad tipul lehvikuga pikkus 13-20 mm ogadega varustatud laienenud kaevejalad liiguvad maapinnal ja kaevuvad pinnases Aiapõrnikas pea ja eesselg metallrohelised kattetiivad pruunid
· Cheopsi püramiid (146 m kõrge, külg 230m, 2 300 000 kiviplokki. Ehitatud u. 2650e.Kr. Sees 3 hauakambrit (teistel 1) · Chephreni püramiid (142 m kõrge ) · Mykerinose püramiid (66 m kõrge) kõige hoolikamalt ehitatud. Suur sensatsioon oli 1922. Aastal Tutanchamoni hauakambri avastamine, sest see oli peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Saadi palju väärtuslikke leide (mask, troon).Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid- inimese pea ja lõvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme. Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range.Polnud aknaid ega sambaid väljaspool. Väravaehitust nimetati PÜLOON Sambad olid rikkalikult kujutatud, jäljendasid taimevorme. Kapiteeliks oliad avatud või suletud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid. Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks
Keemiliselt koostiselt on vilk mitmesuguste kristallvett sisaldavate alumosilikaatide segu, millest tähtsamad on: - muskoviit - flogopiit Muskoviit on läbipaistev aine ja üldse üks paremaid elektriisolatsioonimaterjale. . 21.Valguse koosmõju tahke kehaga. Metallide optilised omadused. Valguse koosmõju tahke kehaga Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise (näiteks õhust mingisse tahkesse materjali), siis juhtub nii mõndagi. Osa valgusest võib läbida selle tahke materjali, osa neelduda (absorbeeruda) selles ja osa peegelduda keskkondade piirpinnalt. Materjale, mis lasevad suurema osa pealelangenud valgusest läbi (neeldunud ja peegeldunud osa on väike) nimetatakse läbipaistvateks.
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja
näppudevahele võtta, siis hakkab ta kohe rindmiku tagatiibade vastu hõõruma ja tekitab omapärast kääksuvat häält. Seetõttu ongi ta nimeks saanud käätsusikk. 1.3.Toonesepp ehk puidukoi. Kõige levinumad putukatest puidukahjurid on meil toonesepad. Eestist on tooneseplasi leitud 28 liiki, levinuimad on mööbli-, suur-, põhja-, kodu-, kirju- ja hääletu toonesepp. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi väikesed (pikkus 48 mm) silindrilise kehaga mardikad. Puidust nad ei toitu, nende ülesanne on tagada liigi paljunemine ja levik. Emased mardikad munevad lõhedesse, pragudesse või puidu karestatud pinnale keskmiselt 2030 piimvalget ovaalse kujuga muna. Palja silmaga 0,50,7 mm pikkusi mune hästi ei märka. Nendest väljunud imetillukesed (alla 1 mm) vastsed närivad ennast puitu ning ei välju sealt enam enne nukkumist. Täiskasvanud vastne on 510 mm pikk, valge, C-kujulise usja keha ja kolme paari lühikeste rindmikujalgadega
3) Lõpetamine. 3. Tirel ette või tirel taha – juurdeviivad ja ettevalmistavad harjutused ja tehnika. ALUSTUSEKS: 1. Sooritage peaga liigutusi neljas erinevas suunas (v: ette, taha, paremale, vasakule) 2. Liikuge kägarasendis kolmel erineval viisil (v: kägarkõnd, kägarhüpped, samad kuid erinevate käte asenditega) 3. Sooritage veereid kolmel erineval viisil (sirge kehaga, üks jalg kõverdatult, kägaraasendis veere kõrvale, harkistest veere seljale ja tagasi harkistesse) 4. Sooritage veereid sirge kehaga, hoides käsi kolmes erinevas asendis. JÄTKAMISEKS: 1. Toengkükist veere taha turjale, haare säärtest ja veere tagasi toengkükki. 2. Sooritada tirel ette, käed on asetatud nii kaugele kui võimalik. Tirel peab olema võimalikult pikk. Eesmärk on täiustada jalgadega äratõuget. 3
sõjaga. Ilu definitsiooni leiame ka Homeroselt, ,,Iliase" müütiline autor leiab sellest lausa Trooja sõja õigustuse: ,,Helena vastupandamatu ilu lunastab Helena õigustpoolest kogu hädast, mida ta on põhjustanud. Kui Trooja on alistatud, sööstab Menelaos reetliku abikaasa poole, et teda tappa, aga kui mees näeb Helena kaunist rinda, tardub tema relva hoidev käsi paigale. Kreeka meest kujutati harilikult spordlikku kehaga, kiire ja tugevana. Vaadelgem nüüd tänapäeva iluideaale. Suurem osa noorte iidolitest ja holliwoody staaridest vastavad sarnastele kirjeldustele. Klassikaliselt ilusaks naiseks peetakse saledat, end kaunite vormide ja õrnade näojoontega naist. Ilusaks meheks harilikult pikka, tugeva kehaga ja sirge ninaga meest. (Diane Kruger ja Brad Pitt filmis ,,Trooja") Ka moekunstis võime näha selgeid detaile, mis on võetud vana-kreekast
- Objektil A on tunnused t1, ..., tn, tn+1 - Objektil B on tunnused t1, ..., tn Järeldus: On alust arvata, et ka objektil B on tunnus tn+1. Ei ole tõestust, on alus arvata. Võiks põhineda meie uskumus, et teistel inimeste on hing. Kaks liiki teooriaid ->Dualistlikud teooriad: (vähemalt inimesel) on nii keha kui ka vaim/hing Dualistlik interaktsionism hing ja keha mõjutavad teineteist (Rene Descartes) Okasionalism hing ja keha ei mõjuta teineteist. Hinge ja kehaga toimuva kooskõlastab Jumal igal juhtumil eraldi (Nicolas Malebranche). Ettemääratud harmoonia teooria Hing ja keha ei mõjuta teineteist. Hinge ja kehaga toimuva kooskõlastab Jumal n-ö aegade algusest saadik (G.W. Leibniz) Leibniz ,,Jumal lõi kehad selliseks, et nad iseenda loomulikele seadustele ja tendentsidele alludes liiguksid nii, nagu hing. Hinged lõi aga Jumal sellisena, et nad oma lomulikele seadustele alludes
juhukülaline, kes püsielanik (olgugi, et väga harva tabatav). Allpool vaatleme põgusalt latikat, kes on õngitsejale püüdmishuvi pakub. Eestis on latikas laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis, kuid puudub meie saartel. Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed). 3.Välimus Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul). Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna või praetuna. 4.Kalastamine Püütakse lihtõnge, rulliõnge või tonkaga; on ka ette tulnud, et suuremad isendid,
silmapupillid laienevad. Sama on ka kui me vaatame midagi ilusat ja meeldivat. Seda reaktsiooni me ei saa ise reguleerida. Katse, kus meestel kästi reastada naiste fotod veetluse järjekorras, valisid mehed laienenud pupillidega naiste fotod esimesena. Samas katsealused mehed ei teadnud, mille alusel nad valiku tegid. 4. Mida saad kasutada oma igapäeva elus? Kehakeel ja selle lugemine on igapäevases elus suhteliselt vajalik ja samas ka huvitav. Sageli annavad inimesed enda kehaga infot rohkem edasi, kui sõnadega ja tavaliselt on nii, et alateadlikult usumegi kehakeelt, mitte niivõrd sõnu. Kindlasti saab kasutada ka igapäevaelus teadmisi inimeste hoiakutest (kuigi ma ei saanud kõikidest asjadest päris hästi aru), siis ma arvan, et inimestega suheldes tuleb ka arvestada nende hoiakuid ja eelarvamust, eriti kui need on negatiivsed. Mina ei saa mitte kunagi muuta teise inimese hoiakut, pean ise ennast muutma. Ja väga palju on meie mõtlemises kinni. 5
Andmine on rõõm Anda saab paljusid asju. Kõige muu hulgas saab ära anda ehk siis loovutada ka verd, sugurakke, geene, organeid ning kõike muud, mis on seotud meie kehaga. Sellist toimingut nimetatakse doonorluseks. See sõna on tuletatud ladinakeelsest mõistest donare, mis tähendab terve inimese poolt oma eluskoe või organi loovutamist haigele, kes seda hädasti vajab. Tavaliselt kaasneb organi loovutamisega rahaline kompensatsioon, kuid vere andmine on enamasti tasustamata tegu, mis annab doonorile lihtsalt hea enesetunde. Millist rõõmu võib teiste aitamine meile valmistada? Ja kui oluline on, et me aeg-ajalt loovutaks natukene oma verest?
Giza püramiidid Ramsese kujud Egiptuse skulptuuridest on kindlalt üks kuulsamaid Sfinks. Mis on arvatavasti üle 15000 aasta vana ja seetõttu maailma vanim säilinud skulptuur. Kujul on lahke ja rahulolev ilme, samas on selgesti eristatav jumalik kehahoiak mis, on sunnitud üpriski rangesse poosi. Mistõttu tundub et Sfinks oleks kogu aeg valvel. Huvitav on aga see, et Sfinksi pea ei ole proportsioonis tema kehaga. Sfinks on aga terve oma elu vaevelnud kõrbe piinade käes. Pidevalt on teda välja kaevatud ja restaureeritud. Üks legend räägib, et lõvi all uinudes und nähes palus inimpegalõvi vaarao Tutmosis 4 end päästa liiva seest lubades talle vastutasuks trooni. Tõsi on see, et üks restaureerija oli Tutmosis 4. Arvatakse, et Sfinks on vaarao Chefreni näojoontega, hiljuti lasti, aga Chefreni näo jooni võrrel Sfinksi omadega politseil, kes kinnitas, et tegu pole sama isikuga.
mõistuse õige kasutamise abil võime jõuda tõeni. Berkeley väitis, et universum on olemuselt pigem vaimne kui materiaalne, ent see ei tähenda Berkeley arvates, et väljaspool meie taju midagi ei eksisteeriks, sest Jumal tajub kõiki asju, seega hoiab Jumal kõike toimumas. Ning ta pooldas Jumala olemasolu veel sellepärast, et meie taju selgus ja ennustatavus näitavad, et need peavad olema antud. Substants on Descartes'i jaoks vahetult seotud füüsilise kehaga vähemalt seni, kui see on elus. Ja samas kui füüsiline maailm, sealhulgas keha, on kirjeldatav matemaatiliselt ja järgib täpseid loodusseadusi, siis vaimumaailm on vaba püüdlema oma mõtete poole. Seda, et vaim pole determineeritud näitab meie võime kasutada keelt ja reageerida olukordadele ettearvamatult. Seda võimet ei saa taandada mehaanilistele printsiipidele ja seega, kui materiaalne maailm on taandatav matemaatilisele teadusele, siis inimhing vajab oma teadust
Aisting, taju ja tähelepanu 1. Milline on aistingute tähtsus inimese elus? Aistingute tähtsus seisneb keskonna-ja selles toimuvate sündmuste tajumises. Inimese kõige tähtsamaks aistmismeeleks peetakse nägemisaistingut, mille kaudu saadakse erinevatel andmetel isegi 80-90% informatsioonist. Nt. tänu nägemisele saab inimene vältida kokkupõrget mõne teise kehaga või vastupidi. Tänu aistingutele suudab inimene eristada erinevaid detaile vastavalt nende suurusele, kujule, värvusele jne. Kuulmisaisting aitab mõningatel juhtudel juhtida tähelepanu mõnele ohuallikale aga ka teabe hankimiseks, nt. raadiost kõlavad uudised. Haistmisaisting äratab tähelepanu hea või halva lõhna olemasolust, mille korral on võimalik avastada näiteks tulekaju kohtadest, mis ei ole koheselt silmaga nähtavad või siis lihtsalt vaateväljat väljaspool
Moodustub platsenta. 3. Rasedusnädal Alustab tööd süda. Arenevad närvisüsteemi, vereringe, ja skeleti algmed. 9. Rasedusnädal Loote sugu on võimalik eristada, saba taandareneb, kujunevad nägu ja silmad, kätele kasvavad sõrmed ja jalgadele varbad. 12. Rasedusnädalal Jätkub elundkondade areng ning loode hakkab liigutama. Nägu ja kõrvalestad on välja arenenud. 24. Rasedusnädalal Pea on võrreldes kehaga veel suur. Hakkavad kasvama juuksed, kulmukarvad ja küüned. Reageerib välisärritustele ja tugev müra ajab ta üles. Enneaegsel sündimisel võib laps ellu jääda. 32. Rasedusnädalal Kõik elundkonnad on välja arenenud. Oma suuruse tõttu ei saa loode enam vabalt ringi kukerpallitada ning võtab normaalasendi (pea allapoole). 40. Rasedusnädalal Normaalne sünnitusaeg. 3. Sõnasta biogeneetiline reegel.
1. Punktmass ehk masspunkt ehk materiaalne punkt on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mis talle mõjuvate jõudude toimel ei muuda oma suurust ega kuju. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. 2. Ühtlane liikumine liikumine kus kiiruse moodul ja suund on jäävad Ühtlaselt muutuv liikumine liikumine mille korral on kiirendusvektor on jääv ja suund ei muutu. 3. Kiirenduseks nim kiiruse muutumise kiirust 4. Pöördenurk nurk mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpunktiga ühendav raadius.
Keel, abstraktne mõtlemine Küttisid hobuseid, ninasarvikuid Kannibalism Homo neanderthalensis Homo neanderthalensis Neandertallane ehk neandertali nimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Homo neanderthalensis Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi Homo neanderthalensis Kromanjoonlased (esimesed pärisinimesed) ja neandertaallased elasid vähemalt 10 000a. Euroopas kõrvuti, samal arengutasemel
· Hades- Kreeka allilma, surnute kuningriigi jumal · Hektor- Trooja kangelane · Helena- Leda ja Zeusi tütar, Trooja sõja põhjustaja · Helios- Kreeka päikesejumal · Hephaistos- Zeusi ja Hera poeg, sepakunstijumal · Hera- Zeusi abikaasa, kodukolde jumalanna · Herakles- Zeusi poeg, suurim Kreeka kangelane · Hermes- Zeusi poeg, jumalate käskjalg · Iason- Kreeka kangelane ja seikleja · Minotauros- Härja pea ja inimese kehaga koletis, kellele kreeklased pidid igal aastal ohverdama 7 poissi ja 7 neidu. · Odysseus- Trooja sõjas osalenud kreeka juht, mõtles välja Trooja hobuse, jõudis koju alles 20 aasta pärast · Paan- Lammaste,kitsede ja karjamaade jumal · Paris- Võlus ära kauni Helena, põgenes naisega Troojasse, mistõttu puhkeski Trooja sõda. · Pegasos- lendav hobune. · Penelope- Odysseuse naine, kes ootas oma meest Trooja sõjast koju 20 aastat.
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004 - 2005 Usside mitmekesisus. U s s id . L a m e u s s id Ü m a r u s s id R õ n g u s s id Im iu s s id P a e lu s s id S o lk m e d V ä h e h a r ja s u s s id H u lk h a r ja s u s s id K a a n id Lameussid Lameussid on lameda kehaga. Lameusside keha pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist 10 meetrini. Enamik lameusse elab parasiitidena teiste loomade sees. Loe lähemalt Paeluss Kuulub lameusside hulka. Koosneb kehast, kaelast ja päisest. Omab lihtsa närvisüsteemi, eritus ja sigimiselundkona. Parasiitussina seedeelundkonda ei oma. Omab päris- ja vaheperemehe.
FÜÜSILINE ARENG FÜÜSILINE ARENG – seaduspärasuste teadmise olulisus • meditsiiniline aspekt • mõjutab enesekontsemtsiooni – tegevuste valik, käitumine erinevates situatsiooonides ja eneseväärtuse tunne on mõjutatud füüsilisest arengust ja suhtumisest oma kehasse • võimaldab paremini mõista erinevaid käitumisviise • varases lapseeas kujunenud kehaga rahulolu/- olematuse seos hilisemate probleemidega mis kuulub füüsilise arengu alla? 1. Pikkuse juurdekasv 2. kehamassi juurdekasv 3. keha proportsioonide muutus 4. skeleti luustumine, lihaskonna areng 5. hingamis- ja veresoonkonna muutused 6. hammaste areng 7. pea- ja rinnaümbermõõdu areng 8. aju füüsiline areng ja kasv 9. motoorne areng - • üldmotoorika, - liigutused,jooksmine, ronimine, hüppamine
Homo erectus kasutas kindlasti tuld Tänu tulele sai ta ka elada karmima kliimaga aladel Homo heidelbergensis (arvatavalt Homo erectus'e kõrvalliini hiline alamliik) 60 000 10 000? aastat tagasi Homo neanderthalensis (neandertallane Euroopa heidelbergi inimese hiline vorm) 250 000 30 000 aastat tagasi Euraasias kujunenud inimese liik Elas aastatel 150 000 40 000 ekr. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosse arusaamaga inimliik. Erinevalt osav ja sirginimesest oskasid neandertaallased ka kõnelda. Homo sapiens Varase pärisinimese varasemad leiud Aafrikas ja LähisIdas 160 00 100 000 aastat tagasi Toetudes mitokondri DNA uuringutele, põlvnevad kõik tänapäeva inimesed ühest, u 200 000 a eest Aafrikas sündinud naisest nn Aafrika Eevast Australopithecus africanus
Hallpõsk-pütt Peapealtpoolt, must, erkkollane pea, põsk triibuline, võib segi ajada tuttpüttiga, hallpõskpütt, puudub iseloomulik tutt, räägehääl, täielikult kohastunud vee, kuival maal ei liigu, pessa ronimine vaevaline, ujuvpesa. Haudeaeg 22-23 päeva. Keha tagaosas asetsevad jalad, head ujujad ja sukeldujad, toit kalad putukad ja koorikloomad, harv haudelind 3 kaitsekategooria. Jääkoskel 1,3 kg 90 cm tiibade siruulatus, valdavalt hele, tumeroheline pea, selg on must, emane on halli kehaga ja heleda pugualaga, nokk on hambuline ja otsas konksuga, kalatoiduline. Saabuvad märtsis, pesitseb puuõõnes, järvede jõgede ääres, suured pesakonnad -10 poega. Pojad seljas. 60-70 päevaselt pojad lendavad, lasteaiad, mitme pesa pojad. Siseveekogudelt lahkuvad isased suvel, emased lahkuvad novembris, jääga, talvituvad merel. Väiksearvuline eestis. Jahiliikide nimistus. Lauk 700-900g Siru 70-80cm. Nõgimust, nokk ja laup on valge. Punane silm, kolmas...
järjest ja neid sai lugeda kui jutustusi. Kunstis oli põhivärvideks sinine, kollane, punakas pruun. Egiptuses roheline ja punane. Egiptuse kunst oli värviküllane, samuti oli see ka nii Mesopotaamias, kuid Egiptuses oli tähtis dekoratiivne mulje. Mesopotaamia skulptuuridest võib näiteks tuua Assüüria lossidest leitud sümboolsed ,,valvureid" (tiivulised lõvid, viiejalgsed härjad inimpeaga). Egiptusest Giza püramiidide juures kaljus raiutud sfinks (inimesepea ja lõvi kehaga olend). Mõlema ajastu skulptuurid on üsnagi sarnased oma teatud erinevustega. Kujutatud on sarnaseid asju, sarnasel viisil, aga väikeste eri detailidega. Tänapäevani on kindlasti paremini säilinud Egiptuse skulptuurid. Kasutatud allikad: http://miksike.ee/documents/main/referaadid/1vana_egiptuse_skulpt.htm https://kunstiabi.weebly.com/egiptuse-kunst.html https://kunstiabi.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html https://kunstiajalugu-lv.weebly.com/mesopotaamia-kunst.html
Füüsika töö-Dünaamika 1. Mida nimetatakse vastastikmõjuks ja mis selle tõttu toimub? Vastastikmõju on, kui kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Selle tõttu muutub keha kuju, suund ja kiirus. 2. Kuidas jõudusid liidetakse? Jõudude liitmisel jälgitakse vektorite liikumise reegilt. Erisuunaliste puhul rööplüliku reeglit. 3 näidet-nurga all mõjuvad jõud, vastassuunaline ja samasuunaline 3. Mis on inertsus ja millest see sõltub? Inertsus on nähtus, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada. Inertsus sõltub kiirendusest ja jõust. 4. Mis on impulss, sõnastus ja valem?
aastateks. Kui selliseid katastroofe juhtuks veel, ei oleks inimkonnal kusagil turvaliselt elada. On palju erinevaid lahendusi, kuidas inimene kui liik kaua püsiks. Inimesed elavad juba naturaalselt kauem kui varem. Artikli “Puuduv lüli” põhjal on see parema toidu ja elukvaliteedi tulemusel. Samuti ei teki uusi inimliike, seega me peame säilitama oma liiki nii kaua kui võimalik. Geenitehnoloogia abil on võimalik teha inimese kehaga palju erinevaid asju. Näiteks kloonida, haigustest vabaneda, tulevikus ka äkki mõjutada oma veel sündimata laste geene, et nad oleksid tervemad ja elaksid kauem. Kõik need põhjused aitavad inimkonnal kauam püsida, kuid tekib küsimus, kas see on eetiline? Mina arvan, et mingite piirideni kindlati on. Näiteks kui välja juurida haiguseid, näiteks vähk, ja halvatud inimeste geenide muutmine, et nad saaksid elada täisväärtuslikku elu. Kuid teadlste jaoks on ilmselt veel
krevette külmutanua, kas keedetult või keetmata. Kui ostad toore kreveti, keeda seda 5-10 minutit meresoolaga maitsestatud vees. · Müügil on ka kuivatatud krevetid - väikesed kooritud krevetid, mida on kuivatatud päikese käes. Annavad mõningatele aasia roogadele ainulaadse maitse. 7 MOLLUSKID · Molluskid on pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootud. · Eestis on kindlaks tehtud umbes 160 liiki limuseid, nende seas nii teod kui karbid. · Maismaal elab umbes 80 liiki tigusid, mageveekogudes umbes 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe ning meres 15 liiki tigusid ja 8 liiki karpe. Karbid · Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Erinevalt teistest limustest on karpide pea redutseerunud.
...........................................................................................................11 3 SISSEJUHATUS Sugukond silmlased (Petromyzonidae) kuuluvad taksonoomia alusel järgnevatesse rühmadesse: Hõimkond: Keelikloomad (Chordata); Klass: Sõõrsuud (Cyclostomata); Selts: Silmulised (Petromyzoniformes); Sugukond: Silmlased (Petromyzonidae). Silmlaste keha on paljas ja angerjalaadse kujuga. Angerjalaadse kehaga silmud on esimeste ürgsete, veel ilma tõeliste lõugadeta kalalaadsete loomade viimased säilinud sugulased. Toes on silmastel kõhrene ja sidekoeline, luukude puudub. Neid iseloomustab omapärane segu vanapärastest ning samas tugevat spetsialiseerumist näitavatest tunnustest. Neil on sarvainest hambad, limane soomusteta nahk; ; neil pole paarisuimi ega eristunud samauime; lihaselisi lõpuskotte toetavad väljaspool lõpuseid paiknevad lõpusekaared ning ninamiku
v v0 at t t2 s v0t at 2 Milliste valemitega arvutada kiirust ja läbitud kaarepikkust punkti ühtlaselt aeglustuva kõverjoonelise liikumise korral, kui sealjuures S 0=0 ? v v0 at t t2 s v0t at 2 Mida nimetatakse jäiga keha translatoorseks ehk rööpliikumiseks? Jäiga keha translatoorseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise vältel paralleelseks oma algasendiga. Mida nimetatakse jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje? Jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje nimetatakse sellist jäiga keha liikumist, mille puhul mingid kaks kehaga muutumatult seotud punkti jäävad kogu liikumise vältel paigale. Mida nimetatakse jäiga keha pöörlemiseks ümber kinnistelje ja millisel kujul esitatakse sellisel juhul jäiga keha liikumise võrrand?
abiks.pri.ee Vedeliku pinnakihi suurendamiseks näiteks seebimulli puhumisel tuleb teha tööd Vedeliku pinnaosa lisaenergia ja selle pindala suhe on võrde pindpinevusteguriga s=..U/..S MÄRGAMINE ja KAPILLAARSUS Vedeliku ja tahke keha piirpinnal esineb märgamis nähtus. Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal Tahke kehaga piirneva vedeliku kuju sõltub sellest, kummad jõud, kas vedeliku ja tahke keha või vedeliku molkulide vahelised on suuremad Kapillaarsuse all mõistetakse vedeliku tõusmist või langemist peentes torudeskapillaarides Vedeliku tõus kapilaaris lakkab, kui pindpinevusjõu arvväärtus võrdub raskusjõuga Fr=Fp >> Fr=mg=rhpir2g >> Fp=sl=spir >> h=(2s)/(rgr) AGREGAATOLEKUD ja FAASID Agregaatolekkolm olekut, milles ained võivad esinedagaasiline,vedel,tahke
Sportlane lõdvestab oma keha, et keskenduda asendile, ja jätkab pööramist, tõstes vaba jala äratõukejala kõrvale, et valmistuda horisontaalse asendi võtmiseks, selg lati poole. Kaar Viies õlad taha ja tuues kannad puusade alla, kaardub sportlase keha nii, et puusad kerkivad üle lati. Sportlase raskuskese võib samal ajal olla allpool latti. Maandumine Kui puusad on üle lati, painutab sportlane tugevalt puusi, mis tõstab rinna ja jalad kiiresti. Moodustades kehaga sellise nurga, väldib ta latipuuded ning valmistub maandumiseks õlgadele. Kasutatud kirjandus · Raamat ,,Sport"
Maks, kopsud, kõht ja seedeelundid pestakse ja pakitakse kristallsooda sisse, mis kuivatab need. Südant välja ei võeta kuna arvatakse, et see on intelligentsuse ja tunnete keskmeks ja inimene vajab seda ka hauataguses elus. Pika konksuga purustatakse aju ja tõmmatakse see ninakaudu välja. Slaid4 Keha on nüüd lõpuks kaetud ja täis topitud kristallsoodaga, mis selle ära kuivatab. Kõik vedelikud ja kaltsud(riideräbalad) palsameerimisprotsessist hoitakse alles ja maetakse koos kehaga. Slaid5 40 päeva pärast pestakse keha uuesti Niiluse veega. Slaid6 Siis kaetakse see õlidega mis aitavad nahal püsida elastsena. Kuivatatud siseorganid pakitakse linasse ja tagastatakse kehasse. Keha topitakse kuiva materjali täis nt. saepuru, lehed ja riie, et see näeks loomulik välja. Keha on nüüd valmis riidesse pakkimiseks. Slaid7 Minevikus, kui siseorganid eemaldati kehast, asetati need purkidesse. Üle aastate
Descartes ,,Meditatsioonid" Esimeses meditatsioonis kahtleb Descartes tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Ta rakendab metoodilist kahtlust. Ta kirjutab,et inimene peab hävitama kõik eksiarvamused, mille ta on kunagi tõepähe võtnud, kõiges tuleb kahelda. Selleks,et inimene suudaks sellise suure töö ette võtta, peab ta olema piisavalt küps ning ta peab omama mingit põhjust, miks seda teha. Selle põhjuse annab inimesele tema aru, mis ütleb, et miski ei ole kindel. On väga kerge minna tagasi harjumuspäraste arvamuste juurde, sest need on väga usutavad ning mõistuspärasem on neid uskuda, kui eitada. Descartes kirjutab,et tema meeled on teda enne petnud ning ei saa enam täielikult usaldada seda, mis on sind enne petnud ( näiteks vees kõverana paistev pulk on tegelikult sirge) seega kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. J...
taimemotiiviga. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal. Pilk suunatudüle vaatajate peade. Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused (ranged, suursugused, stiliseritud) ning lihtrahvast kujutavad (elavamad ja loomulikumad). Mõnikord olid tohutult suured skulptuurid liidetud ka arhitektuuriliste ansamblitega. Näiteks sfinks (inimese pea ja lõvi kehaga olevus) Giza püramiidide juures. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosnes kahest müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Pülooni külgedel asetsesid obeliskid. Tähtsaimate inimeste säilitamiskohaks oli Vana- Egiptuse algusaegadel eriline hauatüüp- mastaba. Kastitaoline kiviehitis, mille all oli hauakamber. Vaaraode mastaba pidi olema kõrgem ja astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkis
Mis on Faustlik ellusuhtumine? Paljud inimesed ei suuda mõelda oma elu eesmärkide peale ja püüelda millegi poole. Kid Faustile oli suureks probleemiks oma elutegevuse tähtsus ja mõju teistele inimestele. Paljudel pole huvi asjade vastu, mis maailmas aset leiavad, kuid Faust oli erinev. Faust oli tark ja ta oli teadur. Ta tahtis, et inimesed jääksid teda ja tema tegusid mäletama. Ta püüdis alati edasi õppida, kuid lõpuks jõudils järeldusele, et temast pole olnud abi mitte kellegile ja ta hing oli rahutu. Tema suurimaks sooviks oli tunda hinges rahuldust ja olla oma eluga rahul kuna ta ei suutnud seda siis ta kippus oma elu kallale. Ta oli vaimselt ebastabiilne ja nõrk. Fausti tarkus aitas teda teoses tekkindu probleemides. Faustil oli oma elust ükskõik ja ta sõlmis lepingu kuradiga. Lepingu järgi pidi Faust saama oma hinge rahulduse, kuid peale maise elu teekonda pidi ta suunduma põrgu. Mefistoteles vedas ...
Pelgulinna Gümnaasium Liisi Sõrmus 7k LATIKAS Tallinn2010 LATIKAS Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Ta on kõrget kasvu, külgetelt lamenud kollakashalli kehaga ja hallikate uimedega parvekala.Eestis elab latikas umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgetes. Noores eas sööb latikas küll põhiliselt zooplanktoneid, kuid peatselt läheb üle põhjas elavatele selgrootutele.Pulmi peab ta kaldalähedases taimestikul enamasti mai teisel poolel ja juuni algul.Sageli koeb latikas mitmes rühmas(suuremad isendid tavaliselt varem, väiksemad hiljem), mida rahvasuu tavatseb kutsuda särje-, toome-ja uibulatikaks,kohati ka muud moodi
Juhendaja: Karmen Raag Tartu Tervishoiu Kõrgkool lektor Võru 2013 Tervislik toitumine ei ole küll alati olnud inimese elus tähtsal kohal, kuid tänapäeval on see inimese elus üks olulisemaid aspekte, sest toit on meie organismi kütus. Kui see ,,kütus" on hea kvaliteediga, püsib meie organism enamasti töökorras ehk terve. Igaüks tahab meist olla vormis ja terve kehaga. Tervislikust toitumisest koos tervislike eluviisidega sõltub ka inimese eluea pikkus. Kuigi me pöörame sellele tänapäeval vähem rõhku, sest meil pole aega oma tervise jaoks, meil on vaja tööd rügada ja nii ka meie tervis halveneb. Tervislik toitumine ei tähenda minu jaoks seda, et oleksin pidanud kõigest sellest loobuma mida ma varem nautisin. See ei ole mulle tähendanud mitte ainult porgandi ja kapsa näksimist
Fifth level IKOONIMAAL Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel IKOONIMAAL Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga Suursugusus ja rikkalik hingelisus Ikonostaas pildisein Tarbekunst Väga rikkalik Kallid materjalid(hõbe,kuld,kalliskivid) Keeruline tehnika(brokaatkangad) Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Click icon to add picture Click icon to add picture Keisrinna Theodora mosaiik, San Vitale basiilika Bütsants Click icon to add picture Click icon to add picture
PILET 1 VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks, tuleb aru saada, et see loodi uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid (balsameerides ja mattes kindlatesse haudeehitistesse). Et surnu saaks ka hauatagsues elus nautida kõiki mugavusi, pandi hauda kaasa tarbe- ja luksusesemeid, teenrite kujukesi. Kõige enam hoolitseti selle eest, et kindlustada igavene elu vaaraole. Juba tema eluajal raiusid, vedasid, paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige väiksemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, asmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkarad ja ehitati umbes neli ja poo...
2) Homogeensus on olemas 3) Aeg on pidev ja lõpmatu 4) aeg on pöördumatu, me saame ajas vaid eidasi minna. 5) aega ei saa väljendada teiste füüsikaliste suuruste abil. Liikumine ja selle liigid Liikumine on keha asukoha muutumine ruumis kindla aja jooksul. Liikumise liigid: 1) kulgemine ehk kulgliikumine - liikumine, kus kõikide punktide trajektoorid on samasihilised ja ühesuguse kujuga. 2)Tiirlemine/pöörlemine ehk pöördliikumine - ringiliikumine, kus üks kehaga seotud punkt on paigal. Tiirlemine on ümber mingi objekti, pööremine on ringliikumine ümber oma telje. Näiteks maa tiirleb ümber päikese, kuid pöörleb ka ümber oma telje. 3) Kuju muutumine - väände-, murde-, surve-, paindeliikumine ehk keha kuju muutumine ehk deformatsioon 4) Võnkumine - perioodiline liikumine. Keha aine või välja pidev korduv muutumine tasakaalu asendist ühele ja teisele poole. Avatud ja suletud süsteem Kehade süsteemid võivad olla suletud või avatud
Aktiivne kuulamine- eesmärk on hinnata kõneleja seisukohta, olenemata, kas see teile meeldib või mitte. Kui hästi ja kui palju me kuulame? Keskmine inimene mäletab vahetult peale kuulmist ainult 50% sellest, mida kuulis; ning kõigest 25% kaks kuud hiljem. Ametnik veedab oma päevast: 9% - kirjutades; 16%- lugedes 30%- rääkides; 45%- kuulates!!! 39%- edastades; 61%- vastu võttes Kuidas saada paremaks kuulajaks? Säilitage silmside Kuulake klienti kogu kehaga Reageerige näitamaks teie huvi ja tähelepanu Vältige oma negatiivset kehakeelt Kuulaja vastureaktsioonid Kerge peanoogutus Vaadake kõnelejale tähelepanelikult otsa Ütelge vahele "Jah", "Mhmh", "Tõesti?",... Kõneleja viimaste sõnade kordamine (olge ettevaatlik) Tagasiside kõnelejale, et öeldu jõudis kohale ("Te siis arvavate, et...") Efektiivse kuulaja 10 võtit Leia endale huvipakkuvad valdkonnad Otsusta sisu, mitte esitluse järgi Julgustage rääkijat
Parmlased Maria-Heleen Hiie EMÜ 2015 Parmlased • Kuuluvad teiste kärbeste ja kõikvõimalike sääskedega kahetiivaliste seltsi • Tuntud nii Eestis kui ka mujal maailmas kui tüütud vereimejad • Neid kärbseid on sugukonnas ligikaudu 3000 liiki, kellest Eestis elab 36 liiki Välimus •Parmud on keskmise suurusega või suured (6–26mm) •Väliselt meenutavad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid •Iseloomulikuks küljeks on eredavärvilised liitsilmad •Läbipaistvad või hallikad tiivad Eluviis • Tegutsevad vaid päeval, öösel poevad peitu • Aktiivsed maikuu lõpust septembri keskpaigani. Eriti palju on neid juuni teisel poolel ning juuli esimesel poolel • Hea lennuvõime, võivad lennata toiduotsingutel kilomeetreid • Teadaolevalt on maksimaalne kiirus 145 km/h ühel parmlaste sugukonda kuuluval liigil Eluviis • Meelispaiga...
kirjadeid. Holdenil oli väga raske kohaneda uute koolide ja inimestega, kuna ta vahetas neid liiga tihti. Talle ei meeldinud oma koolivennad, kuna ta leidis igasühes mingi vea, mida kritiseerida. Näiteks talle ei meeldinud Pencey koolis kõrvaltoas elanud Acley, kellel oli terve nägu vistrikke täis ja kes jõlkus kogu aeg tema toa vahelt, võttes luba küsimata teiste asju. Tänu sellele võib arvata, et Holden ise on hoolitsetud kehaga, kellel puuduvad näos vistrikud ja on korralik, nagu olid ka tema vanemad. Holdelin oli elav fantaasia ja ka väga arenenud mõttemaailm, tänu millele oli tal raske sobituda ühiskonda kuna teda häirisid vaesusega seotud pisiasjad; nagu vanad kohvrid, ühistrantsport, teater ja filmikunst jne. . Talle ei meeldinud ka silmakirjalikkus, vanemate inimeste poolt. Holden oli väga pikk tänu millele valetas ta end vanemaks, et osta alkoholi, tellida prostituut,
Mitte kõik võimalik vaid kõik vajalik.Lapse elumeele jaoks on tähtis,et lapsevanem ennast hästi tunneb.Muusika toidab elumeelt.Iga väike lisamõju ajab pingesse.Kui lapsel ei ole usaldust,ei suuda ta luua sidet enda ja maailma vahel.Välisärritusi liiga palju ja siis ei jõua seda heaolutunnet tekitada. Elumeel on lasteaias mänguasjadega raskesti haaratav.Elumeel valitseb lapse kasvamise üle kuni koolieani.Elumeel teeb meid teadlikuks oma kehast,õpetab kehaga kooselamist.Valu vältimine pole õigustatud.Vajalik on tasakaal kõiges. Lapse elus on meeled väga olulised,nendega ta kasvab ja õpib maailma tundma.Tuleb aidata lapsel areneda ja tunnetada maailma ikka paremast küljest ja suunata teda .Tähtsaim moment on siin ja praegu.
Palusin lapsel laualt telefon tuua. Ülespoole avatud peopesa näitas lapsele usaldust ning ta täitis palve. Käisin mõõdunud nädalal tootekoolitusel. Pausi ajal tuli enesekindlalt naeratav võõras mees üle konverentsisaali, samal ajal pintsaku varrukat kohendav käsi liibus vastu keha. See näitas, et mees polnud endas või kujunevas olukorras kindel. Jõudnud minuni, sirutas ta tervitamiseks käe. Käepigistus oli võimukas. Vestluse ajal hoidis ta käed ja jalad laiali ning kehaga hoidis minu poole. Ühel vestlusel märkasin, et vestluskaaslane hakkas oma rõivastelt ebemeid nokkima. Lugesin hiljem, et see väljendab huvi ja tähelepanu puudust. Ilmselt polnud ta minu arvamusega nõus. Võib märgata, et vahel sõnad ja kehakeel väljendavad erinevat. Näiteks, kui ettekandja küsib päheõpitud küsimust ,,Kuidas maitses?", ise kordagi otsa vaatamata laualt asju koristades, keha suund äraminemiseks stardivalmis, siis ilmselgelt ei
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Valgejänes Referaat Gerda Narusk 4.b klass Võru 2012 Mina valisin oma referaadi tööks valgejänese ehk lumejänese, sest nad on ilusad ja armsad. Valgejänes on suurepäraselt kohastunud eluks külmades põhjapoolsetes mäestikupiirkondades. Ta on suhteliselt suur jäneslane. Valgejäneslane on pärit Euroopast. Valgejänes on väiksem kui halljänes, ta on ümarama kehaga. Karvkate on tal tihe ja pehme. Suvel hallikaspruun ja talvel osaliselt või üleni valge. Karvavahetus toimub oktoobri keskpaigast detsembrini, siis muutub karv valgeks. Veebruari keskpaigast mai lõpuni valgest pruuniks. Valgeks muutumine käib järkjärgult, kõigepealt saba siis tagumised jalad ja seejärel lähvad valgeks selg, tagaosa ja kõrvade esiosa. Emastel vahetub karv varem kui isastel. Sama aasta noorte jäneste karv on hilissuvel pisut teist värvi kui vanaloomadel
DÜNAAMIKA VASTASTIKMÕJU · ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul · vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha · tagajärjel muutub keha kuju · muutub keha liikumise kiirus ja suund JÕUD ON VEKTOR kõiki jõude tähistatakse F tähega 1N. · jõudu mõõdetakse dünamomeetriga näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu · jõudude liitmine, samamoodi kui vektoreid RESULTANTJÕUD samale kehale mõjuvate jõudude summa (nt vees ujub õngekork)
Kehade vastastikmõju. Inertsus. Mass. Selgitame välja, millistel tingimustel liiguvad kehad kiirendusega. Katse näitab, et kui keha liigub kiirendusega, siis on alati olemas teine keha või kehad, mille mõju selle kiirenduse tekitas. Katses kukkuva kehaga on kukkuva keha kiirendust tekitavaks kehaks Maa. Paljud sarnased katsed kinnitavad, et keha kiirenduse põhjuseks on teiste kehade mõju sellele kehale. Tegelikkuses on aga mõlemad kehad "võrdõiguslikud", kui keha mõjutab teist keha, on ta ka ise mõjutatav. Iga kord, kui mingi keha saab teise keha mõju tõttu kiirenduse, siis saab kiirenduse ka mõjutav keha. Seda nimetame kehade vastastikmõjuks mille käigus saavad mõlemad kehad kiirenduse. Vaatleme järgmist katset
hakkab ja mida temalt oodatakse. Kõnest arusaamist peab vajadusel toetama alternatiivse kommunikatsioonivormi kasutamisega (piktogramm, foto, joonistus, ese). Madalama kognitiivse tasemega kliendi motiveerimiseks võib kasutada mingit preemiat, näiteks maiustust. Hooldaja juhendab patsienti selja tagant või halvatud poole küljelt, toetades oma kehaga kliendi asendit. Kui tegevus nõuab istumisasendi säilitamist, siis on hea kasutada toolina taburetti (neljajalgset). Töötaja oma kehaga toetab kliendi asendit ja vajumise korral saab seda kohe korrigeerida. Küljelt juhendamine on võimalik, kui klient suudab ise tasakaalu säilitada ja kukkumisoht puudub. Hooldustöötaja peab juhendamisel jättma patsiendile võimaluse oma olemasolevat potentsiaali kasutada. Kõikide tegevuste hea soorituse aluseks on õige kehaasendi säilitamine. Patsiendi kehaasendi korrigeerimine toimub alati ülevalt alla ja keskelt väljapoole
molekulide vahel ei ole vastastikmõju). Ajaühikus seinale antav impulss on jõud. Põrgete arv seinaga ajaühikus on võrdeline molekulide kontsentratsiooni ja molekulide keskmise kiirusega. Temperatuuriks (lad. k. keskmine e. tasakaaluolend) nimetatakse suurust, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojendamine on keha siseenergia (molekulide kineetilise energia) suurendamine (viies keha kontakti kuumema kehaga, kiirguslikul teel, mehhaanilise töö tulemusena). Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Temperatuur on molekulide liikumise keskmise kineetilise energia (ei saa otseselt mõõta) mõõt. Üheks levinumaks temperatuuri mõõtmise võtteks on aine soojuspaisumise kasutamine. Absoluutse nulltemperatuuri (-273,15 °C) puhul võrdub molekulide kineetiline energia nulliga. Termodünaamika uurib soojusnähtusi, eeldamata
Latikas Liiginimi ladina keeles Abramis brama (L.) Rahvapäraseid nimesid Latik, preeks, preks, prõks, lasn, lahn Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Latikas on silmatorkavalt kõrge ja külgedelt tugevasti lamendunud kehaga, noorte kalade keha on tunduvalt madalam, kui suurematel. Seljauim paikneb selja keskel on kitsas ja kõrge, kõik uimed on hallid. Suuremate kalade selg on rohekaspruun, küljed pronksikarva, noored valkjashallid või hõbedased. Ta on suur ja pikaealine. Täiskasvanud latika pikkus 20...30 cm, maksimaalselt 50 cm. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Eestis elab latikas umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgetes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
