Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, või muu tehniline viga).Võistluse võitja selgitatakse välja nelja või viie geimi jooksul.
Sarnaselt pistesääskedega toituvad parmud tavaliselt nektarist, verd vajavad aeg-ajalt vaid emased parmud. Emane parm on võimeline korraga imema kuni 200 mg verd, mis on sama palju, kui imevad 70 pistesääske Röövkärblased Röövkärblaste hulka kuuluvad meie suurimad kärbsed. Neil on tugevate küünistega jalad, mille abil nad püüavad õhust teisi putukaid, kelle nad siis oma pistmissuistega tühjaks imevad. Oma karvase kollase-mustakirju kehaga meenutavad paljud röövkärbsed mesilasi või kimalasi. Nende hammustuski võib inimesele olla sama valus kui mesilase nõelamine.
kehade elektriseerumist. -)Kui elektrilaendu lekannet ssteemi vi ssteemist vlja ei toimu, siis moodustavad kehad elektriliselt isoleeritud ssteemi. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemis kehtib elektrilaengu jvuse seadus. -)Elektriliselt isoleeritud ssteemi kogulaend on muutumatu. -)Valem: q1 + q2 + ... qN = const. q1;q2-ssteemi kuuluvate kehade laengud. ELEKTRILAENGUTE LEKANNE -)Elektrilaengut vib edasi anda helt kehalt teisele, selleks tuleb eletriseeritud kehaga puudutada elektriseerimata keha. Niisuguse kokkupuute tulemusena mlema keha laengud vrdsustuvad. -)Kui aga 1 keha on laadimata, siis esialgne laeng jaguneb kaheks vrdseks osaks. Seda katset mitu korda korrates vib juda jagamata laenguni, mida omab elektron. -)This: e=-1,6 x 10 -19 -)Elektrilaeng on elektroni peamine omadus. -)Iga keha laeng on elektroni laengu tisarvkordne. q= N x |e| ->keha on positiivselt laetud. q=N x e -> keha on negatiivselt laetud. q-keha laeng (1C) 1C= 1 kulon
ka vähe informatsiooni tolleaegsete skulptuuride kohta. Väheste leidude põhjal on aga teadlased kindlaks määranud, et skulptuuride loomisel kasutati materjalidena: savi, kivi ja luid. Enam levinuimad olid külgvaates metsloomade kujud ning harva võis leiduda ka mõni üksik inimese kuju. Oma olemuselt olid kujukesed enamasti veel ka väga väikeste mõõtmetega ning mitte detailsed. Üks kuulsamaid skulptuure tollest ajast on naise kehaga kuju, nn Willendorfi Veenus, mis leiti Austriast Willendorfist. Pärit on see u 30 000-25 000 e.m.a, materjaline on kasutatud kivi ja kujukese kõrguseks on kõigest 11,9 cm. Silma paistab see kuju oma lopsakate vormide poolest ja näo puudumise tõttu. Mesopotaamia skulptuurid on enamasti pärit ajaperioodist 4000-600.a.e.Kr. Kuna skulptuur oli Mesopotaamias juhtivaks kunstialaks, leidus ka mitmeid erinevaid skulptuuri vorme nagu reljeefid, kujud ning pitsatsilindrid.
Nom. Corpus Corpora Kes? Mis? Keha Kehad Gen. Corporis Corporum Kelle? Mille? Keha Kehade Dat. Corpori Corporibu s Kellele? Millele? Kehale Kehadele Acc. Corpus Corpora Keda? Mida? Keha Kehasid Abl. Corpore Corporibu s Kellega? Millega? Kehaga Kehadega Voc. Corpus Corpora Kes? Mis? Keha Kehad Urbs, Urbis f a.Nom. Urb m.Gen. Urbium Civis, is m,f a.Gen. Civis m.Gen Civium Suboles, is m,f a.Gen Subolis m.Gen Subolium Tuirris, is f a.Gen turris a.Acc turrim a.Abl turri m.Gen turrium
Kiisk Kiisk on küllaltki tüseda, külgedelt kergelt lamendunud kehaga kala. Seljauimed on liitunud ja nii on kiisal üks pikk seljauim, mis eest on kõrgem ja tagant madalam. Ta on keskmise suurusega kala, kelle keskmine pikkus on 10...15 cm ja kaal 10...50 g. Iseloomulikuks võib veel pidada seda, et kiisa keha on kaetud märgatava limakihiga. Silmad on suured ja pungis. Kiiskade värvus on erinev, üldiselt on suuremad isendid märgatavalt tumedamad, kuid tavaliselt on seljal valdavad pruunikad-kollakad toonid
Tippsport pakub tunnet, tervisesport pakub tervist, lastesport pakub lootust. Või siis teisest küljest vaadatuna -- riikliku tähendusega spordist, kommertsspordist ning igamehespordist. Riikliku tähendusega sport kaunistab riiki, kommertssport kaunistab kellegi rahakotti, igamehesport kaunistab tegijat ennast. Kui võtta kultuuri kui inimese mängulist eneseväljendust, siis mängivad ju nii kirjanik sõnaga, kunstnik pintsliga, muusik heliga kui sportlane oma kehaga. Selles tähenduses ollakse mängijad kõik. Siiski võivad nii sõna, kujutav kunst kui muusika jääda eri rahvaste ja kultuuride juures arusaamatuks, koguni vastuvõtmatuks. Ning üksnes kehakeel on universaalne keel, mõistetav kõigi rahvaste juures. Millest omakorda järeldub, et sport on ainus üleilmne vendluskultuur, kus jagatakse samu arusaamu ning väärtusi. Tõsiasi, mille suurejooneliseks kinnituseks on olümpiamängud, vanim, kauakestnuim,
Paneb viburid liigutades vee kanalites liikuma mis varustab looma rakke hapnikuga. 7. Kuidas elavad käsnad üle karmi talve? Ainult nende sisepungad elavad selle üle, nad moodustavad neid suve teisel poolel, kevadel arenevad nendest uued käsnad. 8. Milline on käsnade osa veekogus? Puhastavad vett orgaanilistest hõljumitest 9. Kirjelda hüdra ja meduusi ehitust, liikumist, toitumist ja paljunemist. Ehitus-Hüdra on sale, kotikujuline, u 1 cm pikkune, Meduus-lai kumera kehaga ujuv ainuõõsne, kes elab meres. Liikumine- Meduus liigub oma laia keha järsult kokku tõmmates, hüdra aga liigub ühe kehapoole lihaskiudusid lühendas sinna poole. Toitumine-Hüdra toitub kombitsatega ja toitub sõudikutest, vesikirpudest jms, Meduus aga suuavaga, toitub väikestest veeorganismidest. Paljunemine- Hüdra sigib pungudes ja sugurakkude abil 10. Miks on meriroosid ja korallid erilised (kirjelda)?
Äkki hakkas mu süda kui pöörane pekslema. Minu ees avardus kummaline pilt. Suure ruumi keskel seisab pikk puitlaud, mis on kaetud tumepunase linaga. Laua peal oli näha kõige tavalisemat uusaasta menüüd: erinevad salatid, praekartul, šampus ja muudki. Aga laua taga istuvad olendid. Need poolläbipaistvad inimkujud, väga pikka kehaga ja peenikeste jäsemetega. Alguses plaanisin jooksu panna, olin väga hirmunud kuna ei mõistnud millega tegemist on. Olin valmis juba järsku ümber pöörama ja ära põgenema nii kiiresti, kui jalad ainult suudavad, aga siis üks nendest olenditest kutsus enda juurde käe lehvitusega. Seisin natuke aega ja mõtisklesin, kas ikka maksab nende juurde minna. Tekkis uudishimu ja hirmu võitlus, pärast seda kui üks nendest olenditest ütles: "Tule meie juurde, ära karda meid" nii
kärbse ja parmu sugulane. • Harjumuspärane eluviis: Elavad parvedena. • Sääski tuntakse kogu maailmas vereimejatena. • Maitset tunnevad sääsed kõige paremini esijalgadega, kus on palju tundlikke maitsekarvakesi. TOITUMINE • Verest toituvad aga vaid emased sääsed, isased imevad hoopis taimemahlu ning on täiesti kahjutud. • Emased sääsed ksutavad verest saadud valke munade arengus. • Sääsk imeb enda kehaga võrreldes kaks- kuni kolm kord rohkem verd. • Isased sääsed surevad praktiliselt kohe pärast paaritumist. • Enne nõelamist süstivad sääsed haava sisse sülge koos vere hüübimist vältiva ainega. Sääsk ja inimene • Mõningad sääseliigid levitavad raskeid, isegi surmavaid haigusi, näiteks kollapalavikku ja malaariat. Malaariat levitavad troopikas esinevad hallasääsed (Anopheles).
TOITUMISHÄIRED BULIIMIA Sümptomid • Õgimissööstud • Ülemäärane kehakaalu kontroll, kui buliimiku söömissööst lõpeb, haarab teda paanika sissesöödud kalorite hulga pärast ning ta proovib neist vabaneda • Söövad sageli või mitu korda päevas salaja, üksi! Tekkepõhjused • Madal enesehinnang • Depressioon • Ärevushäired • Rahuolematus oma kehaga • Viha • Süütunne • Häbitunne • Sugulus – perekonniti samad toitumisharjumused ning hoiakud Ravi • Antidepressandid • Neuroleptikumidega • Psühhoteraapiaga ANOREKSIA Sümptomid • Teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri • Tugev hirm kaalus juurde võtta • Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud • Äärmiselt vähe ja lahjat toidu söömine • Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse
Autoril on olemas keha, sest tal on selge idee iseendast, kuivõrd ta on vaid mõtlev asi ja teiselt poolt on tal selge idee kehast, mis ei ole mõtlev asi. Sel juhul on kindel, et ta on midagi muud kui keha ja suudab eksisteerida ilma temata. Tal on olemas nt kujutlus- ja aistimisvõime, ilma milleta saab end selgelt mõista, aga ilma mõtleva substantsita, milles need võimed on, mitte. Loomus õpetab, et valu, nälja jm tajude kaudu on autor oma kehaga tihedalt seotud. Muidu ta olemata midagi muud kui mõtlev asi ei tunneks valu, kui keha haavatakse, vaid tajuks haava mõistusega. Erinevus keha ja vaimu vahel seisneb selles, et keha on oma loomult jaotatav, vaim aga jagamatu. Nt kui amputeeritakse jalg, siis ei tunnetata, et midagi oleks vaimust ka võetud. Kõiki kehalisi asju on võimalik mõttega osadeks jaotada, seepärast on keha jaotatav. 3. Autor oma keerukate arutlustega tõestabki, et tema kui inimene siiski on olemas ja
1. Nimeta 3 ohtlikumat Eestis leiduvat mesilaste haigust. Euroopa ja Ameerika haudmemädanik Nosematoos Varroatoos 2. Nimeta 2 kevadel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus. Harilik vaher õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha. Harilik kopsurohi õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 60-70 kg/ha. 3. Nimeta 4 mesilaste kahjurit. Lühitutvustus. Kõrvahark pikliku kehaga, tugeva kitiinkattega, tumepruun putukas. Toiduks kasutab ta mett, surnud ja haigeid mesilasi ning hävitab ka tarus leiduvaid kärjeleediku röövikuid. Kärjeleedik on olemas suur ja väike kärjeleedik. Nad on ohtlikud kärjekahjurid ja mesilaste haiguste levitajad. Emane kärjeleedik muneb muna, millest koorub vagel, kuid keda nimetatakse hiljem röövikuks. Röövikud teevad kärgede sisse käike ning toituvad kärjemassist, rikkudes
võiks tunni keskel teha klassis liikumisharjutusi -võistlusi antud teemaga seoses või lasta õpilastel kohti vahetada, et hoida nende aju töös. Nii arenevad nende füüsilised oskused, samuti hoiab see neid aktiivsena, mõjub tervisele hästi ja väheneb oht muutuda passiivseks. Murdeealised noored on kõige suuremate muutuste keskel. Muutused toimuvad nii füüsilises arengus kui ka mõtlemises. Kuna selles eas ei pruugi noored olla teadlikud eesolevatest või toimuvatest muutustest nende kehaga, tuleks kindlasti seda neile tutvustada ning teadustada, et need toimuvad muutused on normaalsed. Teisiti võib murdeealisel noorukil tekkida hirm selle osas, mis temaga toimub. Kindlasti tuleks koolitundides käsitleda ka teemasid nagu depressioon ja masendus, sest selles eas on noored nendele väga vastuvõtlikud, mis on seotud probleemidega enesehinnangu osas, ning seletada, miks need võivad tekkida ja kuidas neist vabaneda. Nagu ka kainikute puhul on oluline
Alkohol ja naised Alkoholi Talutavus *Naiste organismi alkoholi taluvus on meestest väiksem. *Võrreldes mehe kehaga sisaldab naise keha rohkem rasva ja vähem vedelikku, seepärast on joodud alkoholi kontsentratsioon naise organismis suurem. *Naise maks toodab alkoholi lõhustuvat ensüümi vähem kui mehe maks. Tervise Ohud *Munarakkude alged on juba sündides olemas ja seega on oht neid traumeerida.Meestel tekivad esimesed seemnerakud alles puberteedieas ja vahetuvad iga 3 kuu tagant! *Alkohol suurendab rinnavähi riski. Risk suureneb oluliselt iga täiendava 10 grammi
Vana-Kreeka skulptuurid ja templid Vana-Kreeka arhailise, klassikalise, hellenismi ajajärgu skulptuurid 1. Arhailine ajaperiood 2 põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kora (neiu kuju). Kuros Tavaliselt alasti. Vasak jalg ees. Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. Sageli leitud haudade juurest. Kore Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga. Käed kõrval või rinna ees. Tavaliselt lokkisjuukselise soenguga. Näol nn. salapärane arhailine naeratus. Esineb peamiselt joonia ja atika kunstis. Arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine). 2
Peeter I Peeter Suur [1682-1725] oli igas mõttes tõeliselt suur. Ta oli 2 m ja 4 cm pikk ning erakordse söögiisuga. Tarmukas ja teadmishimuline, meeldis tal omandada uusi oskusi, kaasa arvatud ka hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et tal hammas valutab. Talle meeldisid kääbused ja ebardliku kehaga inimesed, tsaar oli võimeline suureks helduseks ja suureks julmuseks. See valitseja on oma saavutuste tõttu endiselt Venemaa ajaloo üle käivate vaidluste tulipunktis. Pärast ema surma 1694. aastal hakkas Peeter valitsemises osalema üha innukamalt. Oma peamiseks eesmärgiks pidas ta Venemaa rahvusvahelise seisundi kindlustamist, väljapääsu saamist Mustale merele ja ligipääsu rajamist Läänemerele Rootsi arvel.Neeva suudmeala vallutamine võimaldas Peetril mais 1703
1. Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. 2. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. 3. ühtlane sirgjooneline liikumine- v=const(kiirus ei muutu), suund ei muutu ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine- kiirus kasvab teatud aja jooksul ühepalju, suund ei muutu, kiirendus ei muutu ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine- kiirus väheneb teatud aja jooksul ühepalju, suund ei muutu
Nihe on lühim tee kahe punkti vahel ( x ja s ) 6.Mis on taustkeha ja taustsüsteem, selle ülesanne (näited)? - Taustkeha on keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. ( nt. maakera tiirlemine ümber päikese) Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem 7.Mida tähendab, et liikumine on suhteline? - Et sama ese võib ühe keha suhtes liikuda, aga teise keha suhtes paigal olla. 8.Mis on vastastikmõju? - Ühe kehaga juhtub midagi, teise keha mõjul 9.Vastastikmõju liigid ja omadused ( näited). · Gravitatsioonijõud- tõmbab ( tõmbab kehad maa peale) · Elektromagnetilised jõud- ( hoiab elektronid aatomis aatomituuma ümber ) · Nõrk vastastikmõju ( osakeste lagunemine ja muundumine ) · Tugev vastastikmõju ( tuumaosakeste vahel olev jõud ) 10.Mis on gravitatsioon ja vaba langemine? - Gravitatsioon on maa külgetõmbejõud. Vaba langemine on kehade kukkumine, kus õhutakistus
Lepatriinulased Välimus Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. Külgvaates on nad poolkerajad. Tundlad ja jalad on lühikesed. Seitsetäpp-lepatriinu kattetiivad on punast või oranzikat värvi millel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must. Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus. Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised. Lepatriinud erinevad üksteisest värvide poolest. Näiteks kakstäpp-lepatriinu võib olla nii punane mustade täppidega kui ka
Egiptlased uskusid, et kõik kuningad on jumalad. Usuti veel, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Vaaraosi maeti püramiididesse. Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. See sai toimuda ainult siis kui surnukehi palsameeriti. See tähendas, et siseelundid eemaldati, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse. Palsameeritud surnukeha paigutati kõigepealt puidust kirstu ja seejärel kivist surnukirstu e sarkofaagi.Sissemähitud surnukeha näole pandi mask, mis võis olla kullast, et Ba teaks, kelle kehasse peab ta tagasi pöörduma
Pungumine kehapinnal moodustub pung, mis "venib" nooreks hüdralaseks, kes lõpuks emaorganismist eraldub. Suguline paljunemine osa hüdralastest on mõlemasugulised, tootes nii muna kui ka seemnerakke.ühe isendi sperma viljastab teise isendi munaraku viimase kehas. Osa liike on aga lahksugulised. · Kes on lahksugulised loomad? Loomad, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites. · Kes on meduus? Ujuv, kumera kehaga ainuöössne loom. · Meriristi ehitus. · Kuidas ja millest meririst toitub? Meririst toitub väikestest veeorganismidest, suuremad ka väiksematest kaladest. Saaki püüavad nad kombitsate ja suu umber paiknevate pikkade jätkete e. suusagaratega. · Miks nimetatakse meriristi karikmeduusiks? Et meriristi polüübil on karika kuju, hakati neid loomi nimetama karikmeduusiks. · Meriristi areng
reaktsioonis aatomituumade muutusi. Reaktsioonivõrrand Keemilist reaktsiooni kirjeldatakse reaktsiooni võrrandiga, mis näitab protsessis osalevaid lähteaineid ja lõpp-produkte. Vastavalt aine jäävuse seadusele saab võrrandi pooled võrdsustada, nii et mõlemal poolel on iga elemendi aatomeid võrdne arv. Keemiline reaktsioon Elektronidega pommitamine katoodluminestsents Ehk tahketekehade helendamine. Ergastusenergia saadakse elektronide pommitamisel tahke kehaga Rakendamine Teleri-, arvuti- jpt ekraanide helendamisel. Katoodluminestsents Veel pilte KEEMILINE REAKTSIOON FOTOLUMINESTSENTS Luminestsents looduses Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Luminestsents http://et.wikipedia.org/wiki/Fotoluminestsents http://et.wikipedia.org/wiki/Keemiline_reaktsioon
Coca-Cola poolt ja vastu? Pange kirja 3 „+” ja 3 „-„ argumenti. Argument. Selgitus. Tõestus. Järeldus. Mida väidetakse, üks lause. Miks see nii on? Faktid, näited, mis Kuidas see seostub kinnitavad argumenti . teemaga? Sisuline viide allikale ( ei ole link). + Coca-Cola annab Kuna Coca-Cola sisaldab „Klaasitäis Coca-Colat Coca-Colas sisalduv energiat kofeiini ja palju suhkrut sisaldab 10 teelusikatäit kofeiin annab tõesti suhkrut“ energiat, kuna see ...
pealt lahtine ehitis.Sammaste vorm,eriti ülaosas(KAPITEELID) meenutas tihti taimi-papüürost,lootost,palme.Templite juurde viivaid teid ääristas 2 rida sfinkse, kes kehastasid vaaraosid või päikesejumalat. Templisse pääses läbi väravaehitise 2-st ülespoole ahenevast müüriplokist koosnevast avast, mida nimetati PÜLOON. OBELISK-Ülalt ahenev neljatahuline,püramiidja kujuga kivisammas,päikesejumala sümbol SFINKS-Inimese pea ja lõvi kehaga olen 11. Kuidas kujutati kaugemal asuaid objekte maalidel ja reljeefidel? Perspektiivi ei tuntud-Tagapool asetsevad objektid paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale. 12. Mis muutus vaarao Ehnatoni valitsusajal (jumalad,templite põhiplaan,kaljutemplite asukoht)? Asendas mitme jumalaga usu, usuga ühte jumalasse(monoteism). Templites ei olnud enam hämaraid ruume,vaid suured avarad hoovid, mida eraldasid püloonid.Kalmistu viidi üle Niiluse idakaldale, kust
Paabeli torn. 8. Miks balsameeriti vanas Egiptuses valitsejate surnukehi ning mis on mastabad? Arvati et inimese hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Mastaba on kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga. 9. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi, kus need asuvad? Mis või kes on sfinks? Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose, need asuvad Gizas. Sfinks on inimese pea ning lõvi kehaga muinasjutuline loom 10. Milline linn sai Egiptuse pealinnaks Uue riigi ajal ning millised templid asuvad selle linna lähedal? Teeba. Teeba lähedal asuvad Luksori ja Karnaki templid. 11. Mis on perspektiiv? Kuidas kujutati esemeid või olendeid Vanaegiptuses? Perspektiiv on kunstis ruumi kujutamine tasapinnal. Vanaegiptuses kujutati tagumised esemed lihtsalt üles esimeste kohale. 12. Mida tead Nofretetest ja Kleopatrast ?
looduslik valik. 6. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 7. Ressursid (toit, elupaigad) on looduses piiratud. Paleontoloogia- teadusharu, mis uurib muistsete organismide maailma fossiilide abil Fossiilid- ammustel aegadel elanud organismide jäänused Kõikidest maakeral elanud organismidest ei ole fossiile säilinud N: seened, pehme kehaga mereloomad Kivimikihtide kaudu arvutatakse välja fossiili vanus Fossiilid võimaldavad jälgida ühe liigi/organismi arengut, võib leida organisme, kellel esinevad ammu välja surnud loomade kui ka tänapäeval elavate loomade tunnuseid Elusorganismide evolutsiooni uurimise meetodid- Võrdlev anatoomia- Uurib organismide ehituse sarnasust ja erinevust 1. Homoloogilised elundid- sarnase ehitusega, kuid erineva
,,Keha ja vaimu probleem" 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Minu arvates tundub olevat kõige õigem teooria "Dualistlik interaktsionism". Seisukoht, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. Olen samal arvamusel, et kehas on hing, mis töötab koos kehaga, nagu kaksikud, kes on lahutavatud ja käivad käsikäes. Näiteks oli kirjeldatud näiteid: külmatunne tekib sellest, et keha on külmas keskkonnas (keha mõjutab hinge); käsi liigub taskusse seetõttu, et inimesel oli kavatsus rahakott taskust välja võtta (hing mõjutab keha). Ka kõige selgemini mõistetavam oli minu jaoks Decartes'I arusaam ja arvamus sellest, et kuss toimub keha ning hinge vastastikune mõjutamine- vaheajus asuvas käbikehas. Kogu kehas
negatiivne laeng suuruselt võrdne aatomituuma positiise laenguga Aatom on tervikuna elektriliselt neutraalne. Aatom võib elektrone juurde haarata või neid loovutada. Elektrone loovutanud aatomist tekib positiivne ioon, millel on positiivne elektrilaeng. Elktrone juurde haaranud aatomist tekib negatiivne ioon, millel on negatiivne elektrilaeng Elektriseeritud kehal on neutraalse kehaga võrreldes kas elektronide üle- või puudujääk. Laetud keha elektrilaeng on võrdne elementaarlaengute summaga. Elektrilaeng on elektrilaengute täisarvkordne. Elementaarlaenguid on ainult kahte liiki, saab elektriseeritud kehal olla kas positiivne või negatiivne elektrilaeng. Millistel aatomiosakestel on elektrilaeng? Prooton, elektron, elektronkate, tuum Mida nimetatakse elementaarlaenguks?
Nad kasvavad 60-75 cm pikkuseks. Pikimad rästiklased on gürsa ja Lõuna-Aasi ning Kagu-Aasia ahelr, pisim on stepir. Enamasti on emased pikemad kui isased. Kehal asetsevad soomused on nähtavad servadega. Pea on kolmnurkjas, hästi eraldatav rästiku kehast. Silmad on rubiinipunased, vertikaalsete "kassilike" silmateradega. Keel on tavaline, nagu madudel ikka kaheks hargnev. Rästiku siseehitus Rästik saab oma pead keha suhtes liigutada tänu sellele, et ta pea on kehaga ühendatud mitme lüli abil. Roided on tail kõigil selgroolülidel ja need moodustavad rinnakorvi kogu keha ulatuses. Rästikute selgroog on väga painduv. Kõige paremini on arenenud haistmismeel. Nägemismeel ei ole just kõige parem, enamasti näeb ainult liikuvat saaki. Rästik hingab kopsude abil. Rästikul on suhteliselt suur suu, kus asuvad suured mürgihambad. Mürgihambad on mürki täis. Seal asetsevad ka teised hambad, mis on palju väisemad.
TEE NAGU MINA! Musitseerimises omandatakse kõigepealt kuulamisoskus, järgneb äratundmine ja lõpuks kordamine. Kui laps juba teab, kuidas kuulata, on ta valmis mängima oma esimese pilliga oma kehaga. Ta saab kasutada palju erinevad rütme ja järele teha palju erinevaid liikumisi. MEELESPEA Toas või õues Laste arv piiramatu Aeg: 10 min ja kauem Abi vajalik Ei määri Mida laps õpib? See mäng õpetab lastele tegevuse jäljendamist: laps õpib kõige kergemini midagi ise tehes ning kõige lihtsam viis midagi teha on seda jäljendada. Mida teha Näidake talle, kuidas oma keha rütmiliselt liigutada. Ta võib käsi plaksutada, jalgu trampida,
kinnituma kalade lõpustele, elades seal parasiitidena paar kuud. Karbi liike: 1) Magevetes elavad karbid: järvekarp, jõekarp, rändkarp, ??karp, ebapärlikarp (looduskaitse all); 2) Läänemeres esinevad karbid: söödav rannakarp, söödav südakarp, liiva- uurikkarp, balti lamekarp. Peajalgsed Nende hulka kuuluvad kaheksajalad, seepiad ja kalmaarid. Kahel viimasel on seljaosas õhuke plaatjas sisemine toes. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, puudub jalg, mis on muundunud iminappadega varustatud kombitsateks (haarmed), mis paiknevad suu ümber. Kaheksajalgadel on 8 kombitsad, seepiatel ja kalmaaridel 10 - ülesandeks saagi püüdmine, nendel paiknevad meelerakud, millega tajutakse lõhna ja maitset. Neil on suured silmad (ehituselt sarnased selgroogsete omadega), eristavad esemete kuju. Närvisüsteem võimaldab kiiresti liikuda ja kiiresti muuta kehavärvust. Soole tagaosa läheduses on tindinääre, mille eritise
Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete – feromoonide – abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on 3 paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui ka kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Nukud paiknevad erisugustes kohtades, kõige sagedamini maapinnal kõdu sees
Seksuaalsuse trepiastmed: Seksuaalne areng jätkub kogu eluea jooksul, aga suurimad muutused toimuvad lapsepõlves ja murdeeas. Seksuaalsust võib kirjeldada trepina, mida mööda me tasapisi ülespoole liigume. -Esimene aste: ema-isa, naine-mees Mängueas armutakse mõnda tuttavasse täiskasvanusse. Tüdrukud tahavad abielluda isaga ja poisid emaga. Hakatakse huvi tundma oma päritolu vastu: kust lapsed tulevad, mis on poistel teistmoodi kui tüdrukutel. Juba väikesed lapsed teevad tutvust oma kehaga - Teine aste: armumine kuulsustesse Paljud imetlevad filmitähti või sportlasi. Need on turvaliselt kauged, igati sobivad eemalt armastamiseks ja kaugelt igatsemiseks. - Kolmas aste: tuttav-salajane armud mõnda tuttavasse inimesse oma lähikonnast, aga sa ei räägi sellest kellelegi ega näita oma tundeid. Ta on sinu salaarmastus. - Neljas aste: tuttav, sõbrale räägitud Julgus kasvab, sa julged juba oma armumistest sõbrale rääkida
pimeduses, inimelamutes ning sipelga- ja termiidipesades. Paljud mardikad on siirdunud elama veekeskkonda. Eestis elab rohkem kui 3000 mardikaliiki. Toiduks tarvitavad mardikad kõikvõimalikke orgaanilisi aineid. Peamiselt toidu iseloomu järgi jaotatakse nad kaheks suureks rühmaks: rööv- ja segatoidumardikalised. Mardikate seas on palju aia-, põllu- ning metsakahjureid. Kahju võivad teha nii mardikate valmikud kui ka vastsed. Ujurlaste hulka kuuluvad vees elavad voolujoonelise kehaga mardikad, kelle tagajalad on muutunud ujujalgadeks. Kuigi nad on eluga vees hästi kohastunud, vajavad nad hingamiseks siiski atmosfääriõhku, mistõttu peavad nad aeg-ajalt veepinnale hingama tulema. Kaitseks märgumise vastu on ujuri keha kaetud õhukese õlikihiga. Ujurid on aplad röövloomad, kes tungivad kallale mitte ainult veeselgrootutele, vaid ka kullestele ja kalamaimudele. Röövtoidulised on ka ujurite vastsed.
raskemetallikirmetisega Pöörlemine ja orbiit Ringikujuline orbiit Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva Vastassuunaline pöörlemine Tihe atmosfäär Vesi Veenusel Neli hüpoteesi: Vett pole Veenusel kunagi olnudki Vesi on seotud pinnasesse Vesiniku kerge isotoop on Veenuselt lahkunud Kokkupõrkel suure kehaga läks vesi kaduma Elu Veenusel Mikroobid Veenusel Pilved - elu pelgupaik Sarnasused Maaga Troposfäär Temperatuuride erinevus Argooni isotoopide suhe Aitäh kuulamast!
Uue Riigi vaaraod maeti kaljuhaudadesse (Kuningate org), mille seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Egiptuse kujutav kunst, muutused Ehnatoni ajal Kujutava kunsti ülesanneteks olid kadunule hauataguse elu kindlustamine ning jumalatele keha andmine. Vaaraosid kujutati rangete, suursuguste ja üldistatutena. Keha kujutamine: pea külgvaates, jalad ja õlad otse. Egiptuses valitses polüteism- mitmejumala kultus. Jumalaid kujutati looma pea ja inimese kehaga. Ehnatoni ajal muutus kunst vabamaks. Valitseja keha kujutati ebatäiuslikuna. Mitmete jumalate usk asendus monoteismiga. Kunstnike ülesandeks sai vaarao ja tema perekonna kujutamine. Kuulus on Nofretete portreebüst.
Füüsika KT kordamine Elektrilaengud ja elektriväli Elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Keha võib elektrilaengu omandada hõõrumisel või kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis on 1 C. Elektrilaenguid on 2 liiki. Kokkuleppeliselt nimetatakse neid positiivseks (+) ja negatiivseks (-). Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad, eriliigiliste laengutega kehad tõmbuvad. Laetud keha elektrilaeng on suuruselt võrdne elementaarlaengute summaga ning on elementaarlaengu täisarvkordne. Laetud keha elektrilaeng võib erinevatel juhtudel olla erineva suurusega. Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut. Elektroni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt ...
Meduusid liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates. Läänemeres elab meririst ehk millimallikas. Polüüp paljuneb sugutult. Meriroosid ja korallid on polüübid. Korallidel on keha kaitseks lubiainest toes. Peale koralli surma jäävad toesed merepõhja. Nendest tekivad tuhandete aastate jooksul saared. Korallide vahel elevad mereloomad, limused, ussid, vähid, kalad. Polüüp* - ainuõõsne loom, kes elab millegile kinnitunult. Meduus* - ujuv kumera kehaga ainuõssne loom. Lahkusuguline loom* loom, kelle muna- ja seemne rakud arenevad eri isendites.
Koha Koha on pikliksüstja kehaga, kitsa ja teritunud peaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Värvuselt on koha rohekas- kuni tumehall, kõhualune on puhasvalge. Eestis elutseb ta ainult Peipsis ja Võrtsjärves ning osades Lõuna- ja Kagu-Eesti järvedes. Kohad on elupaiga suhtes valivad - nad elutsevad nn. kohajärvedes, mis peaksid olema toitainerikkad, väikese vee läbipaistvusega ja eelistatult kivise põhjaga. Samal ajal on aga oluline, et vesi oleks soe ja hapnikurikas. Kohad tegutsevad ja püüavad saaki ainult öösiti ning veekogu põhja lähedal. Röövkalana langevad talle saagiks enamasti peipsi tindid, ahvenad, kiisad ja särjed. Soojätkamine võetakse ette mai lõpus või juuni alguses, kui vesi on juba piisavalt soe. Koelmuteks on kõva põhjaga, 2...3 m sügavused veekogu osad. Kudemisel võtavad kohad end paaridesse ning toimuvad pulmamängud. Paar ujub kudemisplatsil 1...2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. ...
Meriforell Meriforell on jässaka kehaga, suhteliselt suure peaga kala, kes asustab pea kogu Põhja-Euroopa rannikut kuni Murmanskini ning kogu Läänemerd. Meriforell on siirdekala, see tähendab, et oma elu veedab ta põhiliselt meres, kudema rändab aga jõgedesse. Eestis sobivad talle enam-vähem kõik merre suubuvad jõed, seda enam, et jõgede suhtes pole ta kapriisne. Meriforell talub pruuni ja kergelt hapukat jõevett, samuti ei põlga ta ära isegi päris kitsaid ojakesi, kuid vesi olgu külm ja hapnikurikas. Soodsatel aastatel algab meriforelli jõkketõus juba augustis, isegi juuli lõpus. Rännutuhinas on nad võimelised ületama kuni 1,5 m kõrguseid tõkkeid - jugasid ja tamme. Kudemine toimub aga alles siis, kui vesi on muutunud jahedaks (4...6 °C). Tavaliselt leiab see aset oktoobris-novembris. Jõkke jõudnud, valib isane kala välja sobiva paiga võimalikult kruusases ja allikarohkes jõelõigus ning jääb paarilise ootele. Samal ajal...
Neptuunil on 8 kaaslast. Neist kõige suurem on Triton (läbimõõt 32 000 km) , mis kuulub ka Päikesesüsteemi kõige suuremate kaaslaste hulka. Tritoni pind on kaetud jääga. Tal on hõre atmosfäär ning pinnal on avastatud külmi ,,vulkaane,, , mille pragudest eralduv gaas ja tolm hajub atmosfääri. Triton tiirleb teistele kaaslastele vastupidises suunas. Suuruselt teine kaaslane on Proteus (läbimõõt 400km). Tegemist on Päikesesüsteemi kõige mustema kehaga, ta peegeldab pealelangevast valgusest tagasi vaid 5%.
Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad ( magnet ) - Sellest järeldub, et elektrilaenguid on kahte liiki. ELEKTIRJÕUD on jõud millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. ( sõltub - laengu suurusest ja vahemaast ) Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaeng on keha, mis on elektriliselt laetud. Suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Kehad võivad elektriseeruda hõõrudes või kokkupuutel laetud kehaga. Elektriväli - Elektriväli levib väga suure kiirusega ( C väärtusega ) ( valguskiirusel, e ~300 000km/s ) Sõltub vahemaast ja laengu suurusest. Elektrostaatiline väli on paigaloleva laetud keha elektriväli. Elektrivälja põhitunnus - Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Et kindlaks teha, kas ruumis on elektriväli kasutatakse teist laetud keha Elektroskoop - Seade, mis näitab, kas kehal on elektrilaeng
Pärast Louvre'i kunstikollektsiooni jõudmist kuju enam ei restaureeritud. Mingil hetkel küll asendati vasaku jala puuduv osa kipsist koopiaga, kuid see eemaldati. Praegu on ainsad püsivad uuendused juuksekrunni rekonstruktsioon, kipsist nina ning huule alaosa. Infoallikate puudumise tõttu on kuju algset välimust keeruline kindlaks määrata. Pakutud on mitmeid hüpoteese. Louvre'i Antiik-Kreeka ja Rooma osakonna peakonservaatori Alain Pasquier' arvates oli kuju parem käsi kehaga risti ning vasaku puusa kohal. Vasakut kätt hoidis armastusjumalanna üleval. Üks hüpotees puudutab ka skulptuuri autorsust, mille põhjal pakutakse kuju autoriks kreeklast Mikra Asiat, kes tegutses aastatel 120-80 eKr. Valisin selle skulptuuri kuna pikka aega peeti seda skulptuuri naise iluideaaliks ning huvitas kuju ajalugu.
Descartes'i 6. filosoofilise meditatsiooni kokkuvõte Lihtsa struktuuri põhjal Antud artikkli põhiväide on ,,ma" olen mõtlev asi. Descartes väidab, et inimene on midagi muud, kui tema keha ja suudaks ilma selleta eksisteerida, ehkki inimene on oma kehaga väga tihedalt seotud on küll mõtlev asi, mis pole piiratud, kuid siiski on selgepiiriline idee kehast ulatuvusega asi, mitte mõtlev. Sellest järeldab, et inimene on midagi muud kui tema keha ja ta suudaks ka ilma selleta eksisteerida. Siinkohal jätab Descartes tõestamata, mis on see ,,midagi muud", millest inimene koosneb? Kuidas see ,,mõtlev" osa meist suudaks ilma kehata eksisteerida, kuna Descartes väidab, et vaimu mõjutab ka aju, mis on siiski ju keha osa
eest. Kuid rekvisiitor avas ennast siiski põhiliselt oma dramaatilisest küljest ning tugines täitumata unistustele. Taoliste kontrastsete ümberlülitustega tuli Saatpalu suurepäraselt toime. Kehakeel ja miimika olid üsna professionaalselt vanapoisist lavatöötaja rolli sätitud. Alguses valitses suhteline abitus, tagasihoidlikkus ja kinnised õlad, hiljem muutus näitleja raevukaks ning äkiliseks toreadooriks või graatsiliseks baleriiniks. Oma pisut koguka kehaga laval ringi karates suutis Saatpalu oma tantsud väga koomilisteks muuta. Sageli esines erinevatel kirjeldamistel palju kätega vehkimist ja kandvaid pause. Kuna Lauri Saatpalu on ka hea laulja, suutis ta suurepäraselt esitada väga erineva kaliibriga palasid: Eduard Khilist ja Jaan Tättest Rigoletto ning Carmenini välja. Samas säilitas ta lavamehe kohmakuse jäljenduse ja esitused olid vägagi tragikoomilised. Oma mahlaka baritoniga suutis
möödudes ärkab surnu uuesti ellu. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, surnu keha balsameeriti, muudeti muumiaks ning asetati haudehitisse. 4.Kaetud lihvitud kiviplaatidega, tipuosa oli sageli kullatud 5.uskusid et inimese elu jätkub pärast surma ja selleks tuli keha säilitada , kus hing saaks asuda.Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. 6. Iseloomilik inimese kujutamisviis; pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates 7. inimese pea ja lõvi kehaga skulptuur; täitsid Vana-Egiptuse püramiidide juures valvurite ülesannet ja olid kuningavõimu sümbolid. 8. Sageli leiame vaaraode täisfiguure - nad on tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu ees poo, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi vahel ka üks käsi rinnal Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pisut üleolev naeratus . Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust ja igavikulisust . istuval
5m), peenemad luud, väiksemad hambad, varasemad. Edasist evolutsiooni seostatakse siredatega. Robustsed- hilisemad, massiivsemad luud, suuremad hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks. 12. Osav inimene kivitöötlemise oskus, varasemast suurem koljumaht(550-680 cm3) Püstine inimene- suurem koljumaht(800-950 cm3), kivitööriistad paremini töödeldud, rändasid esimesena Aafrikast välja. 13. Neandertaallane- arenes Euroopas, jässaka kehaga, tugeva lihastikuga, kohastunud karmide jääaja tingimustele, kõrvalharu 14. Neoteemia- seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises.
sättida õigele kõrgusele, et vältida seljale ülekoormust. Et vältida nii ülekoormust, kui ka traumasid, siis tuleb töös kasutada õigeid töövõtteid ja töövahendeid. Samuti võiks aega leida tööjuures mõni minut, et ennast natukese ergutada ja teha kasvõi mõned võimlemisharjutusi. Soovitused õigeks tõstetehnikaks. Raskuste tõstmisel tuleks asetada jalad kahele poole raskust, nii et keha jääks raskuse kohale, kui ei ole võimalik, siis püüa olla kehaga võimalikult raskuse lähedal. Tõstmisel kasutada jalalihaseid. Selg ajada sirgu. Tõmmata raskus võimalikult lähedale kehale. Lõpuks tõsta raskus üles ja kanda sirgete allapoole suunatud kätega. Anu Kuldmägi
Must mamba (Dendroaspis polylepis) Ingrid mölder 7.a Klassifikatsioon Loomad Keelikloomad Roomajad Soomuselised Mürknastikalised Mambad Must mamba Joonis 3 Välimus Madu Iseloomuliku musta suusisemusega, mille järgi on must mamba oma nime saanud Hallika kehaga Umbes 2,5 meetrit pikk joonis 1 Toitumine Must mamba sööb peamiselt: Närilisi Väikeseid linde Must mamba on surmavalt mürgine. Joonis 2 Jahib, salvates saaki ühe korra ja oodates, kuni mürk teeb oma töö. Jahib vahel puude otsas. Elukoht Mustad mambad elavad Kesk-Aafrikas. Nad elavad savannides. Mustad mambad vajavad soojust. Joonis 4 Mürk ja kiirus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
