Malena Ernman Pamela Liimer 12c Kuulanud (ja ka vaadanud) ära kõik Malena Ernmani koduleheküljel üleval olnud videod, võin öelda, et ta hämmastas mind sügavalt. Meeletult laia hääleulatusega naisterahvas kõneles mitte ainult hääle vaid ka zestide ning näoilmetega. Kogu tema esitus oli sügav ning jõudis minu, kui vaatajani. Kõige enam võlus mind tema tämber, mis oli väga jõuline nii madalatel kui kõrgetel nootidel. Madalatel nootidel oli vokaal tume ja võimas, samas kõrgetel ei murdunud ta hääl kordagi-see sillerdasi heledate nootidena kergelt ja mänglevalt üha edasi. Ooperilauljana oli temas ka piisavalt "showlikkust", et esindada oma maad Eurovisioonil. Juba sellest võib järeldada, et zanritest suudab ta välja kanda nii särtsakamaid kabareelaule, võimsat operetti, kui ka aeglast ja võluvat jazz'i. Ka oma videotel esitas ta erinevatest zanritest lugusid, lauldes nad ...
I kursus. Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (lk.30) ühtlaselt muutuv liikumine 1) liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. 2) masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne ehk jääv/muutumatu suurus. (lk.37) taustsüsteem mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustsüsteem koosneb taustkehast ja koordinaatteljestikust koos aja mõõtmise süsteemiga. (lk.19) teepikkus trajektoori pikkus, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. (lk.17) nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik, vektoriaalne suurus, tähis . (lk.17)
(selts) Isendite 1 1 1 1 1 arv Välimus Karvastik on pealt Ta on sihvaka Karvastik on Keskmist kasvu, Lühike must pruunikashall, keha, peente pealt tömbi nina, sametjas karv. kõhupool on aga jalgade ja saleda hallitriibuline lühikese saba ja Silindriline keha valge. Tema kehaga. Metskitse ja pehme. lühikeste ja laiad, suurte talvekarvkate on saba ümbritseb Käpaotsad ja kõrvadega.Ta küünistega helehall. Ta on valge ala. lõuaalune on värvus on käpad. ehituselt suurem Isasloomad valged ühtlaselt Labidataolised kui valgejänes kannavad suurema hallikas, kuid eeskäpad.
Huvitavaid fakte! Rünnatud seepia paiskab oma kehast tumedat värvainet nii kiiresti välja, et mõne minutiga on ta suuteline värvima 20 kuupmeetrit vett. Kalmaare süüakse ka toorelt, näiteks sushide koostisosana. Kaheksajala tindist valmistati esimene tint. Kasutamine Kalmaari grillitakse, kuivatatakse, keedetakse, hautatakse. Valmistatakse maitsvad suppe, Kalmaari saslõkki. Seepia Haarmeid ja päid kasutatakse kastme valmistamiseks ja hautatakse koos täidetud kehaga. Kaheksajalga võib küpsetada, keeta, vokkida,friteerida, kalmaar ei kannata pikka kuumutamist. Lõpetuseks Kokkuvõtteks väärib rõhutamist, et mereande tasub osta võimalikult värskelt, valida sellised, mis on sügavkülmutatud või jää peal hoitud, ning valmistada võimalikult kiiresti pärast ostmist.
• Jalad toidu haaramiseks Meritäht • Enamik on viiekiirelised • Iga kiire tipus on väike silm, millega saab valguse tugevust eristada • Saab infot väliskeskkonnast ka jalgade ja okastega kompimise abil • Röövloom • Toitub karpidest, tigudest, korallidest, käsnadest, väikestest ussidest ja teistest okasnahksetest. • Võimeline kehaosi taastama https://www.youtube.com/watch?v=Lbg-tQ6FJgQ Merisiilikud • Keraja kehaga • Pikad liikuvad okkad • Liigub oma väikeste jalakestega ja okastega • Samal poolel paikneb ka suu • Toitub peamiselt vetikatest. https://www.youtube.com/watch?v=o0NHrDCC4wc Meripurad • Silindriline keha • Paljud meenutavad kurki • Enamuse keha on pehme ja lihaseline • Okkad puuduvad • Keha eesmises osas asuvad kombitsad, millega nad toiduks hõljumit püüavad • Osa liike toitub põhjasetetest. https://www.youtube.com/watch?v=OB7rZGD4rDg
ebameeldivat lõhna tekitama. Abiks: Tuleb tihedalt pesemas käia ja võib ka deodoranti ja higistamisvastaseid ning lõhnaained kasutada. · Karvad Näole, kaenlaalustele ja suguelundite piirkonda hakkavad tekkima karvad, mis võivad haiseda kui neisse higi jääb. Abiks: Võib neid ära raseerida. · Kiire kasv Murdeeas inimene kasvab kiirelt, seegi on täiesti normaalne. Toimuvad paljud muutused su kehaga. Poistel laienevad õlad ja lihaskond tugevneb. Tüdrukutel suurenevad rinnad ja laienevad puusad. Abiks: Tuleb lihtsalt sellega ennast harjutada. See kõik on täiesti normaalne protsess kasvamisel. · Suguelundite küpsemine Murdeeas inimesel hakkavad tööle sugurakud, mis võimaldavad lapsi saada. Poistel suurenevad munandid ja peenis, öösel tekivad pollutsioonid, mille vältel tekivad
Lepatriinulased · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Välimus · Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. · Seitsetäpplepatriinu punast või oranzikat värvi kattetiibadel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must. · Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus. · Mõned lepatriinud on vöödilised ja ühevärvilised. · Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul. Elukeskkond · Lepatriinud elavad tihedalt inimese kujundatud keskkonnas. · Näiteks aedades, puukoolides,
Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaalalised: Kalataolise kehaga 8 sugukonda, 100 liiki Tagajäsemed taandarenenud, esijäsemed loivad Sabauim (ka seljauim, kuid mitte kõigil) Voolujoonelisus Monogaamsed Delfiinlased: Suurim vaalaliste sugukond Elavad gruppidena Väga kiired ujujad Intelligentseimad vaalalised Kohanevad uute situatsioonidega kiiresti Akrobaatilised ujujad Delfiin: Voolujooneline, torpeedojas keha Sile karvadeta nahk 1-10m pikkune keha Hobuseraua kujuline hingats Kumer otsmik Nokataoline teravate hammastega koon Tavadelfiin:
FÜÜSIKA KT JOONAS SILD ELEKTRILISELT LAETUD KEHAD Elektriliselt laetud keha nimetatakse elektriseeritud kehaks. Keha võib omada elektrilaengu hõõrumisel või kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. ELEKTRILAENG • Elektrilaeng – füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, ühiku tähis on 1 c. Elektrilaenguid on 2 liiki, positiivne ja negatiivne. Samaliigilise languga kehad tõukuvad, eriliigiliste laengutega kegad tõmbuvad. ELEMENTAARLAENG • Nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat laengut
Loodusõpetus 7.klass Kehade liikumine Mõisted. 1.nähtus-on kehaga toimiv muutus. 2.muutumine-on keha või kehade mingi omaduse väärtuse suurenemine või vähenemine,nt päikese käes muutub keha soojemaks. 3.kiirus-on füüsikaline suurus,näitab ajaühikus läbitud teepikkust,mõõtühik on üks meeter sekundis. 4.kulgliikumine-on liikumine,kus keha kõik punktid kujundavad ühesuguseid ja ühepikkusi trajektoore. 5.mehaaniline liikumine-keha asukoha muutumine teiste kalade suhtes. 6.pöörlemine-on liikumine,kus keha kõik punktid liiguvad ringjoonel. 7
dünaamika – uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub staatika – uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad mehaanika - füüsika osa, mis tegeleb kõikvõimalike mehaaniliste liikumiste uurimise ja kirjeldamisega taustkeha – keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse teepikkus – täpselt mööda läbitud trajektoori mõõdetud tee pikkus vastastikmõju – ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul 2. Liikumisliigid trajektoori järgi: Sirgjooneline liikumine Võnkumine Kurviline liikumine ringliikumine 3. Liikumisliigid kiiruse muutuse järgi: Ühtlase kiirusega liikumine Aeglustuv liikumine kiirenev liikumine 4. Mis on nihe? + joonis Nihe – lühim tee kahe punkti vahel 5. Defineeri punktmass. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib lihtsuse mõttes välja arvestamata jätta ja lugeda tema massi koondunuks ühte punkti. 6
Pilet 6 1. Impulsimomendi jäävuse seadus Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus 2. Laminaarne voolamine ja Reinoldsi arv Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.[1] Voolu teele asetatud kehaga vahetult kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse vooluga või ka hõõrdumise tagajärjel pidurdunult turbulentne. Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel. Vedeliku või gaasi laminaarset voolamist võib kujutleda paljude õhukeste vedelikukihtide libisemisena üksteise peal. Need kihid ei segune. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne
Istari väravani viis protsessioonitee,mille seintel kujutatakse reljeefseid lõvisid ning mille algne pikkus oli 240 m, osa sellest asub Berliinis muuseumis. Suurim teadaolev loss kuulus Assüüria valitsejale Sargon II (asub Horsabadis, ehit. 8. saj. e.Kr.). Loss väga kindluslik, ehitatud 10 hektari suurusele, 14 m kõrgusele terrassile. Loss koosnes 210 ruumist, mis kokku paiknesid 30 siseõue ümber. Kompleksi kuulusid 3 tsikuraati. Lossiväravat valvasid inimese pea ja härja kehaga tiivulised jumalad, nn. väravavalvurid. Lamassu lõvi v. härja kehaga, sarvede ja habemega inimpäine olend assüüria ja pärsia kunstis (nn.väravavalvur). Lagasi linnriigi (Sumer) kuningas Urnanse oma perekonnaga (2400 e.Kr.). Kujud preester-kuningas Gudea-st, 21. saj. e.Kr. Akadi kuninga Naram-Sini võidusteel (u. 2300-2200 e.Kr., kõrgus 2m). Steel on lapiksammas, mille peal on kujutatud ülistavat sündmust, et näidata valitsejate suursugusust.
· Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr · Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudnmatud Kurose skulptuurid: · Tavaliselt alasti. · Vasak jalg ees. · Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. · Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). · Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Esineb peamiselt dooria polistes. · Sageli leitud haudade juurest. · Tõenäoliselt kujutas apollonit, või esindas üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust. Kore skulptuurid: · Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga. · Käed kõrval või rinna ees.
Näitusel oli Nadezda Tsernobai kunstiteosed. Väljapaneku esinemisnimetus oli ,,MÄ". Iga pilt iseloomustab haigetsaamise hetki- iseenda tehtud valu ja teiste poolt põhjustatud valu, kus järgmisel hetkel pole miski enam endine. Pildid on kootud elu hetkedest. Elu kui lõputu piin. Pildid galeriis on kõik üsna sarnased. Iga teos on maalitud üsna imelikule materjalile mis koosnes paberist ja marlist. Pildid ei ole valminud tavapärasel kujul. Pilte on maalitud terve inimese kehaga. Inimene on täiesti alasti ja on kokku pintseldatud vere ja söega. Seejärel on inimene liikunud mööda paberit. Enamustel piltidel ongi kujutatud inimese keha. Meeleolu näitusel oli üsna sünge kuna pildid olid maalitud üksluisete värvidega nagu pruunikas oranz ja hallikas must. Näitus ei olnud just kõige huvitavam, kuna pildid olid väga sarnased ja sünged. Näituse külastamisel sain teada,et maalimis stiile ja värve millega maalida on väga erinevaid. Varem
Kahjurputukad Toonesepp ehk puidukoi: . Neid on 28 liiki ja on väga levinud. . Puidukoid on musta, pruuni ja punakat värvi(üldiselt väikesed) . Silindrilise kehaga mardikad. . Elavad puidu sees ja suhteliselt niisketes tingimustes. . Tegutsevad öösiti ja nende jälgi näeb alles siis kui nad on puidu seest lahkunud. . Nad kahjustavad puitu . Vastsed söövad mitmeid sorti puid(lemmik on neil lehtpuit) Foto1. Tooneseppade poolt rängalt kahjustatud puutükid. Majasikk: . Eelistab maltspuitu . On suured umbes 20mm.Teda tunneb pikkade tundlate järgi mis on ta kehast pikemad . Kahjustab eelkõige hooneid närides seintesse sügavad augud.
Yorkshire 1. Tugev kehaehitus, varavalmiv ja head lihaomadused 2. Eestis on kõige arvukam 3. Värvus on valge, pea on kerge, koon keskmise pikkusega 4. Kõrvad on ettepoole püstised Eesti maasiga (L) landrace Taani 1. Tugev kehaehitus, peen luustik, pea kerge, koon sirge, laup kitsas 2. Lontis kõrvad 3. Peekon 4. Pika kehaga siga Duroc Djurok (D) kanada 1. Ruuge punakast kuni pruunini 2. Suurekasvuline 3. Pika kerega, lontis kõrvad 4. Tugevad jalad, hea isu, lopsakad singid 5. Head liha-ja nuumaomadused (1000g ööpäevas) 6. Stressigeeni puudumine Pieträän Pietrain (P) Austria 1. Lihaseline tagaosa, täidlane lanne ja küljed
Lepatriinulased Kumera selja ja ülaltvaates ümara kehaga mardikad, külgvaates poolkerajad. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Tundlad ja jalad on lühikesed. Eredavärviline täpiline värvus on kaitseks ja hoiatuseks putukatoidulistele, kuid vajavad toiduks ka õietolmu ja nektarit. Pea on väike ja on eesselja sees varjul. Enamasti on nad röövtoidulised. Vastsed Eelistavad lihatoitu. Pikliku keha ja pikkade jalgadega vastsed ronivad nagu valmikudki lehtedel
Kõrvahark Süstemaatiline kuuluvus Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Nahktiivalised Liik: harilik kõrvahark Sugulased: Eestis haruldane väike kõrvahark Kõrvahark Kuni 1,5 cm pikkuse rooste või pigipruuni kehaga putukas Pikk tagakeha Kollased jalad Kattetiivad Niitjad lülilised tundlad Tagakeha lõpus asub "hark" Kõrvahargi sigimine, paljunemine, arenemine Paaritumine toimub suve lõpul või sügise algul Emane jääb koos munadega talvituma Ta kaitseb mune niikaua, kuni neist kooruvad vastsed Arenemine toimub vaegmoondega (nukuks olemise faas puudub) Toitumine Toitub mitmekesiselt:
astimikpüramiidid nt Dzoseri astmikpüramiid Joonis 1. Mastaba läbilõige Tõelised püramiidid · kaetud lihvitud kiviplaatidega · palju käike · sissepääsud olid peidetud · kulus tohutult tööjõudu · asusid kõrbetes üleujutuste piiri ääres Joonis 2. Püramiidi läbilõige Giza väli · Püramiidid Cheopsi (140 m), Chefreni (paar m madalam), Mykerinose (70 m) · Sfinks lõvi kehaga arvatavasti vaarao Chefreni näoga ligikaudu 80 m Joonis 3. Sfinks. Foto: © Li-da Kruger / Atlantic Productions Joonis 4. Kolm Giza püramiidi. Foto: James Stanfield Vaarao muumia transport Kaljutemplid · templid pealt lahtine müüridega eraldatud nelinurkne kõrgete müüridega hämar, tavainimesi sisse ei lastud püloon (väravaehitis) · Uue riigi ajal vaaraode matmispaigaks · Kuningate org 20
Areneb lõimetis VÕRGENDILESTLASED Toitub taimemahlast Piklik keha (o,2-1 mm) Eritavad võrgendit Nende hulgas on ohtlikke kasvuhoonekahjureid TOLMULESTAD Palja silmaga nähtamatud (0,2-0,4mm) Kõige enam leidub voodis Eluks vajalik temp. on 20- 25kraadi Ühes grammis madratsitolmus on umbes 20 000 tolmulesta Tolmulestad pole halva hügieeni tunnus https://www.youtube.com/watc h?v= QrmashOX5EU PUUGID Ajutised parasiidid Ühtse kehaga lestalised Eestis kaks liiki- Laanepuuk ja Võsapuuk Kannavad edasi haigusi nagu ensefaliit ja burelioos Isased 2,5mm ja emased 4mm Arengujärgud: muna, larv, nümf ja valmik PUUKIDE TOITUMINE Toituvad imetajate ja ka osade lindude verest Kinnituvad saagi külge 24-36 tunniga Vere imemiseks kasutavad kärssa Naha peal püsivad nad pedipalpidega https://www.youtube.c om/watch?v= 0g_lt0FcQag ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Lestalised
Ujurlased Dytiscidae Ujurlased on mardikaliste seltsi kuuluv sugukond putukaid. Ujurlasi arvatakse olevat üle 160 perekonna üle 4000 liigiga. Välimus Ujurid on ülalt vaadates ovaalsed, alt ja ülalt kumera voolujoonelise kehaga veemardikad. Nende tagajalad on laienenud käppade ja harjastega varustatud ujujalad, mida ujurid vees ujudes üheaegselt järsult liigutavad. Ujurite tundlad on pikad ja niitjad. Hingamiseks tõstavad ujurid tagakeha tipu veest välja ning koguvad kattetiibade alla õhuvaru. Sinna avanevad ka õhutorude avad ning vees olles saab ujur hingata. Enamus ujureid on röövtoidulised, vaid vähesed söövad vetikaid. Nad rebivad haukamissuistega saagi tükkideks ning neelavad alla
Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid näiteks:"Kalevipoeg", ,,Eesti-rahva ennemuistsed ja vanad laulud", ,,Lembitu" ja palju teisi lugusid ja raamatuid. Vanasõna on üks rahvaluule zanr mille tunnuseks on lühidus ,poeetilisus ja õpetlikkus.Kui hakkata sobitama Kreutzwaldi jutte ja vanasõnu siis need oleksid järgmised: ,,Põhja konn" see on Kreutwaldi laul, mille peategelane on härja kehaga,konna jalgadega, maosabaga suur elukas kelle keha oli kaetud soomustega, mis olid tugevad kui kivi ja raud. Selle jutu kohta sobiks vana sõna ,,Ülekohus ei seisa kaua kotis", sest Põhja konnast sai noormees jagu ning pärast seda sai põrgupiiga noormehest jagu. Vanasõna ,,hüva nõu on kallis" käib ,,Tark mees taskus" ja ,,Pilli-Tiidu" juttude kohta. Nendes juttudes olid nõustajateks kirp ja vana mees, kelle abiga said noormehed oma tahtmise ning said rikkaks.
Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib. Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele. Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.Ringliikumise näideteks on planeetide tiirlemine ümber tähtede. Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Tiirlemine on keha perioodiline kulgliikumine ümber telje või punkti.(kuu maa ümber) Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: Ühik: rad Põhivalem: = s / r (s=kaare pikkus) Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis: Ühik: rad/s Põhivalem: = / t, (t=aeg)
ELEKTRILAENGUD ELEKTRISEERUMINE Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Keha võib elektrilaengu omandada hõõrumisel või kokkupuutel laetud kehaga. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. Elektriseeritud kehad mõjutavad teineteist suurema jõuga siis, kui nad on teineteisele lähemal või kui laengud on suuremad. ELEKTRILAENG Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. Elektrilaengu ühik 1 kulon. Tähis 1 C. Kahte liiki: positiivsed ja negatiivsed. Samaliigilise laenguga kehad tõukuvad, eriliigilised tõmbuvad.
PHORONIDA- PÄRGUSSID Annabel Kruusakivi 160884MLBB.LT 2017 Tallinna Ülikool Kirjeldus • Pikliku ja ussitaolise kehaga bilateraalsümmeetrilised loomad • 2 - 20 cm pikkused, 1.5 mm laiused • Seedekulgla moodustab suu ümber silmuse • Suu on ümbritsetud kaarja või hobuserauakujulise kombitsakaarega (lophophore), milles on 1500 kombitsat • Täiskasvanud isendid eritavad kitiinist torukese, milles nad elavad • Esinevad veresooned, neil on suletud vereringe • Algeline närvisüsteem • Keha koosneb kolmest segmendist, igal eraldi õõnsus • Eluiga umbes 1 aasta, esineb
Kuna tänase loengu teemaks oli uurimisküsimus ("Mis on õnn?"), see algaski hea uurimisküsimuse definitsioonist. Kõigepealt toodi välja ebapädevad küsimused (mõned neist olid naljakad, näiteks "Miks pilved hauguvad?" või "Kas Malle armastab mind?") ja siis seletati, miks nad ei sobi uurimisküsimusteks. Kui õppejõud rääkis vastuse otsimise võimalustest uurimisküsimusele, ta palus meid vastata küsimusele "Mis on õnn?" oma isikliku intuitsiooni ja tunnetuse põhjal. See oli huvitav katse. Mina kirjutasin, et õnn on see, kui sinu unistus teostub. Teiste arvamused olid üsna ebatavalised, näiteks "Õnn on seisund, milles pole küsimusi". Pärast seda proovisime leida vastust üldtunnustatud autoriteetide poole pöördudes. Minu jaoks oli uus, et õnne komponendid Aristotelese järgi on «välised hüved» (kõrge päritolu, lapsed, sõbrad, raha, riigivõimu soosing), «kehaga seotud hüved» (tervis, ilus välimus), «hingega seotud hüved» ehk «loomutäiused» (rõõm...
Tüdrukute luustiku kasv lõpeb hormoonide toimel varem, ja enamasti on naised ka meestest lühemad. 16-17 -aastaselt on enamus tüdrukuid oma pikkuse täis kasvanud. Milline see saab olema, sõltub kindlasti geenidest, ehk sellest, millise kehakuju oled vanematelt pärinud. Oluliselt sõltub see ka toitumisest ja elukvaliteedi paranemisest, pole ju saladus, et sajandialguse noored olid mõnevõrra lühemad kui tänased. Lisaks pikkuskasvule toimub kehaga muudki nähtavat: puusadele, reitele, kõhule ja rindadele koguneb nahaalune rasvkude, mis loob naisele iseloomulikud ümarad kehavormid. Uued kehavormid on küll kindel märk peatsest täiskasvanuks saamisest, kuid samas võib vahel tunduda, et "kõigil on just minu kehaga asja" - tähelepanu võib algul olla üksjagu ebamugav. See, milliseks kujunevad sinu kehavormid, oleneb jällegi sellest, millised geenid oled oma vanematelt saanud
juhtima. Kõige tähtsam osa mitteverbaalses suhtlemises on kehakeel. Teenindustööl tekib peaaegu alati kontakt inimeste vahel ning seetõttu on kehakeelel oluline tähendus igat liiki teeninduses. Kehakeelega väljendame end ääretult palju. Mõned uuringud osutavad, et sellel moel antakse edasi paju rohkem kui sõnadega(Parem teenindamine 2001:49). Öeldakse, et kehakeelel on määrav mõju sõnadega väljendatu usutavusele. Näiteks, kui ütlete sõnadega ühte aga kehaga väljendate teist siis inimesed usuvad rohkem kehaga väljendatust. Hea teenindaja oskab ennast kehakeelega väljendada ja saab aru klientide kehakeelest. Suheldes inimestega on oluline osa silmsidemel. Silmadega kontakti loomine on inimestele väga omane. Just silmadega saab vastu võtta peamine osa mitteverbaalsest suhtlemisest, sealhulgas teise inimese kehakeelest. Kontakti saamiseks tuleb vaadata teisele inimesele silma. Silmside ei tohiks olla lühike, kuid mitte ja pikk. Lühikese
Hüdra sigib pungumise teel. Välispinna moodustab esialgu väike kühmuke. Kui pung on kasvades omandanud hüdra kuju eraldub see ja alustab iseseisvat elu.(kevadest sügiseni pungumise teel.) Sügisel sigib hüdra sugulisel teel. Tema kehas arenevad sugurakud. Hüdra on lahksuguline loom st et emasloomas arenevad munarakud ja isasloomas seemnerakud. Pärast sugulist sigimist loomad hukkuvad. (hüdra talvitub viljastatud munarakk elab üle talve) Ujuvat kumera kehaga ainuõõsset looma nim. meduusiks. Suuava on keha alapoolel. Meduusid toituvad väikestest veeorganismidest. Saaki püüab kombitsatega ja suu ümber paiknevate suusagaratega. Meriroosid elavad merepõhjas üksikute kivide ja kaljude küljes. Ümber suuava on kõrverakud mis varustatud kombitsatega. Meriroosid võivad inimest kõrvetada. Korallid on väikesed mõne mm pikkused polüübid kes vajavad eluks sooja ja väga soolast vett. Nad elavad üksteise kõrval ja moodustavad kolooniaid
Nad oskavad külma n heleda eluks hankida vajalikku vett Hoovuse lähedal. värvilised.Väik nii taimedele,loomadele ja Aafria,Austriaalia ese kehaga, endale. pika sabaga. (maod,varaanid ,kilpkonnad) Sõnastik Kõrbed · Oaas- Seal kasvatatakse datlipalme, nisu, otra, maisi ja hirssi.
püüab ahve, kapibaarasid, kuutiaid ning kaimankrokodille.Kaks viimatinimetatud looma toituvad ise vahel boapoegadest. Boa on suurepärane ujuja, seetõttu veedab ta palju aega jõgedes või nende kallastel. Armastab passida saaki loomade joogikohtade läheduses. Olles oma ohvri ära kägistanud, hakkab boa teda tervelt alla neelama. Tema lõuad on nii laialiaetavad, et sinna vahele mahub isegi maost endast mitu korda suurema kehaga loom. Kui boa on hästi suure looma ära söönud, ei söö ta mingit muud toitu terve nädal aega või koguni kauem.
Inertsus keha omadus, mis väljendab selles, et kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg Keha mass on keha inertsust ja gravitatsioonilist külgetõmmet iseloomustav suurus. Jõud on suurus, mis iseloomustab vastastikmõju intensiivsust ning võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma Resultantjõud on jõud mille mõju kehale on sama, mis mitme jõu koosmõju . Resultantjõud on arvutuslik suurus, seda ei saa siduda ühegi konkreetse kehaga. Keha impulss on liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega p=mv Vaba langemise kiirendus ehk raskuskiirendus on kiirendus millega kõik kehad liiguvad Maa poole. Raskusjõud on gravitatsioonijõu erijuht. Raskusjõuks nimetatakse jõudu, millega Maa tõmbaba keha enda poole. Deformatsioon nimetatakse keha kuju või ruumala vastastikmõju. Hõõrdumine nimetatakse kehade kokkupuutel ilmnevat vastastikmõju.
Kehade vastastikmõju Koostajad: Lilian Aun Karli Mihkel Nõmme Juhendaja: Relika Kaljumäe Vastastikmõju Vastastikmõju on kui ühe kehaga juhtub teise keha suhtes. Vastastikmõjul võib olla kaks erinevat tagajärge 1. Muudab liikumis suunda ja kiirust 2. Muudab keha kuju Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha Kehade vastastikmõju liike on kokku 4 1) gravitatsiooniline vastastikmõju 2) elektromagneetiline vastastikmõju 3) tugev vastastikmõju 4) nõrk vastastikmõju Vastastikmõju Keha kuju muutumine Kui vedru välja venitada, tõmbub ta uuesti kokku. Ta võtab
(Waitaha pingviin, Cathami pingviin) Liigid Keiserpingviin on kõige suurem pingviinlane (90- 120 cm; 20-45 kg) Suuruselt teine on kungingpingviin (91-96 cm) Kääbuspingviin on kõige väiksem (30 cm, 1 kg) Kääbuspingviinid, Aafrika pingviinid elavad soojas Adeelia pingviinid on kõige arvukam pingviiniliik Keiserpingviin Kääbuspingviin Pingviinilised on… ... ülihästi kohanenud vee-eluga ja külmaga ... voolujoonelise kehaga, mida katavad soomusjad kattesuled, mille all on paks udusule kiht ... sarnase välimusega: seljasulestik on must, kõhusulestik valge … täiskasvanuna kuni 7 cm paksuse alusnaha rasvakihiga … väga seltsivad, nad elavad suurtes kolooniates (kuni miljon isendit) Liikumine Maismaal paterdavad taarudes Tihti komistavad, kuid olles sellega harjunud, viskavad nad end kõhuli, et liuelda Ujumiseks on nende tiivad loivakujulised
7.6.1 Alamklass Laevukeselised (Nautiloidea) 7.6.1.1. Selts Laevukeselised (Nautilida) Kambriteks jaotunud väline koda. 7.6.2. Alamklass Coleoidea Esindajad ilma välise kojata. See muutunud sisemiseks toeseks. Lõpuseid on kaks. 7.6.2.1. Ülemselts Kümnehaarmelised Decapodiformes 10 kombitsat. Seepia, kalmaar. 7.6.2.2. Ülemselts Kaheksahaarmelised Octopodiformes 8 kombitsat. Kaheksajalad, paberlaevuke. 8. Hõimkond rõngussid ehk Anneliidid (Annelida) Bilateraalsümmeetrilised, lülistunud kehaga ussitaolised loomad. Prostomium, pügiidium. Keha katab nahklihasmõik, kutiikula puudub. Närvisüsteem on nn nöörredeltüüpi, Meelelunditest on arenenud täppsilmad ja kompimis-, haistmis- ja maitsmismeel. Vereringesüsteem on suletud. Erituselunditeks on metanefriidid ehk avatoruneerud. Liitsugulised. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. 8.1. Klass Hulkharjasussid ehk Polüheedid (Polychaeta) Parapoodidel arvukalt harjaseid. Mereloomad
Karbid filtreerivad toitu vees olevast hõljumist nad toituvad vetikatest ja väikestest loomakestest. Vesi koos toiduga pääseb kotta sisevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed ei suuda ujuda, vaid parasiteerivad kaladel. Karbid kasutavad toiduks hulgaliselt väikseid veeloomi ja vetikaid, ise on toiduks veeloomadele. Peajalgsed elavad meredes. Nad on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud kombitsateks. Seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 8 kombitsat. Pea külgedel on suured silmad, mis näevad hästi. Enesekaitseks nad saavad muuta oma kehavärvi. Peajalgsetel on tindinääre, mille eritist pritsitakse vette nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmiseks. Kõik peajalgsed on röövloomad. Kalmaarid ja seepiad toituvad ujuvatest kaladest ja selgrootutest.
Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema kohta et ta on suhteliselt tundlik ja kiiresti solvuja, Hääl on tal väga omapärane, isemoodi tume baritone, mis muudab tema kõnelemise omamoodi huvitavaks. Tooder: Piiskoplik vikaar, pikk kõhnapoolne, kergelt halliseguse kräsupeaga ja pruunide lapse silmadega mees. Kondiiter: Väike pruntja kehaga ja ebaproportsionaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus ja kitsastes mustades pükstes. Ülekerkinud sepiku taoline nägu, titesuuga ja nööbikujulise ninaga, seal on veel vihased, valvsad, rõõmsad, imestavad, laitvad, kõiketadvad ja lapsemeelsed silmad. Liigutab ennest napakalt. Härra Hellmann: Kõhn ja vaiksehäälne vanamees, peenike kortsus kael, pisike halli- ja roosalaiguline nägu. Pruunid silmad mida varjasid prillid. Ta oli autoriteet ja hea füüsikaõpetaja.
lahknedes perekonnast Australopithecus. Võrreldes viimase esindajatega oli tal väiksemad purihambad ja suurem peaaju. Ta valmistas kivist ja võib-olla luust tööriistu. Neandertallane Arenes välja u. 150 000 aastat tagasi Euraasiasse asunud püstisest inimesest. Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi. Neandertallane oli 160–165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud, valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik.
Vahemeremaadel elas rotte ennegi, aga need ei olnud kodurotid ega rändrotid. Ajalooliselt on kodurott seotud laevandusega, sest levis eeskätt laevade abil. Eestisse jõudsid kodurotid 13. sajandil. 3. Liigikirjeldus. Koduroti tüvepikkus on 15–25 cm ja kaal 190–250 g. Kodurott sarnaneb rändrotiga, kuid nende vahel on väikesi erinevusi. Kõigepealt on kodurott tavaliselt tumedam. Kodurott on saleda, rändrott jässaka kehaga. Koduroti saba on pikem kui keha, rändrotil lühem kui keha. Koduroti kõrvad ja silmad on suured, rändrotil väikesed. Koduroti ninamik on terav, rändrotil tömp. Karvadest vabad kehaosad (kõrva sisemus, käpad, saba ja ninaots) on rändrotil enamasti roosad, vahel pruunid, aga kodurotil tuhakarva hallid, välja arvatud ninaots, mis on temalgi erkroosa. Koduroti karv on läikivam ja hoiab rohkem keha ligi. Roti kehatemperatuur on 32,1–38,1 °C. Roti süda lööb 260–600 korda minutis.
Juttselg-hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad.
Iga laetud keha ümber tekib eriline väli, mida nim elektriväljaks Elektriväli on mateeria liik, mis eksisteerb sõltumata meist ja meie teadmistest tema kohta. Elektrivälja iseloomustvad järgmised omadused: tekib iga laetud keha ümber, elektriväli on seda tugevam, mida lähemal laetud kehale, eleketrivälja olemas olu saab kindlaks teha laetud kehade vastastikuse mõju abil. Elektrilaengute ülekanne Elektri laengut võib edasi anda ühelt kehalt teisele, selleks tuleb elektriseeritud kehaga puudutada elektriseerimata keha. Niisuguse kokkupuute tulemusena mõlema keha laengud võrdustatakse. Kui aga 1 keha on laadimata, siis esialgu laeng jaguneb 2 võrdseks osaks. Seda katset mitu korda ... edasi vih käekiri halb Elektron laengu tähis on e = -1.6.10 -19 Elektrilaeng on elektonipeamine omadus Iga keha laeng on elektronilaengu täisarv kordne Q= n e Q keha laeng 1 c 1c= 1 kulon N- elektronide arv
Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Psüühika- individuaalsetel kogemustel põhinev protsesside kogum. Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine. psüühika jaotatakse kaheks. 1.) Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem. 2
süles. IKOONIMAAL Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte. Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel. Levinuim teema oli Maarja Jeesuslapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas pildisein. TARBEKUNST Väga rikkalik. Kallid materjalid (hõbe, kuld, kalliskivid), keerulised tehnikad. Elevandiluust reljeefid.
toimimist läbi kirurgiliste, elektriliste ja keemiliste mõjutuste. Psühhofarmakoloogia uurib ravimite ja närvisüsteemi interaktsiooni. Neuropsühholoogia uurib käitumuslikke häireid, mis on põhjustatud ajukahjustusest. Psühhofüsioloogia uurib käitumise seoseid füsioloogiaga. Võrdlev psühholoogia võrdleb omavahel erinevaid liike, uurides käitumise geneetikat, evolutsiooni ja kohanemist. Psüühika bioloogiline olemus Kesknärvisüsteem on kehaga otseses (piirdenärvisüsteem) ja kaudses (hormoonid) ühenduses. Närvisüsteem on kui psüühika riistvara. Psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on kaks vastandlikku protsessi närvirakus erutus ja pidurdus. Individuaalsed omapärad me kõik oleme erinevad juba närvisüsteemi tasandil. Haiguslikud seisundid häirunud psüühiliste protsesside taga on kaasasündinud või elu jooksul välja kujunenud närvitegevuse häired. Närvisüsteem jaguneb:
Koger Koger on kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala, kelle pikkus on keskmiselt 10...25 cm ja kehamass 50...400 g. Kogre värvus võib olla väga mitmekesine: selg on tume, hallikas- või pruunikasroheline, küljed rohekaskuldsed. Koger paistab silma oma mudalembese eluviisi poolest. Ta on seisvate või nõrgalt läbivoolava veega taimestikurikaste järvede elanik. Eestis eristatakse kahte tüüpi kokresid: järvekogred ja mudakogred. Viimased asustavad eriti väikseid ja mudaseid lompe
meditsiinis, patsiendiga suhtlemist ning tema harimist, surub maha majanduslikku mõtlemist, ületöötamist. Lisaks, see on suhtumine patsienti eelarvamuste vabalt, avatult ning inimlikult. Oluline on ka inimese vabadus, väärikus, väärtus ning uskumused. Tähtsaim oskus on empaatiavõime – see on võime tajuda teise inimese tundeid, emotsioone, vajadusi. Haigus, mis paneb patsienti sõltuma arstist, ohustab inimeseks olemise nelja aspekti: tegutsemisvabadust (võime teha oma kehaga iseseisvalt tööd, liigutusi), vabadust langetada teadlikke otsuseid (õigus kaasa rääkida nt oma ravist), individuaalset vabadust (sõltuvus med.töötajatest), minapildi terviklikkuse ohustamine (surm, invaliidsus, valu). Meditsiinieetikast peab med.töötaja arvestama nende aspektidega, kuna haigus annab rohkem võimu arstile. Otsused peavad olema kooskõlastatud ka patsiendiga, kes omakorda peab olema kõigest informeeritud. Arsti väärtuste peale surumine on taunitav, kuid ka tema
Kooli bioloogiast on juba aastaid möödas, seetõttu on nii mõndagi ununenud. Eriti vähe oli meeles paljunemise staadiumist. Meelest olid läinud ka segmentatsioon ehk lõigustumine ja lootelehtede teke. Edasine loote areng ja sinna juurde kuuluva plantseta ja nabaväädi ülesanded olid juba tuttavad. Kahe lapse emana olen kokkupuutunud erineva raseduskulgu puudutava kirjandusega. Üldjuhul olen suure huviga hakanud lugema, kuidas areneb laps mu sees ja mis mu kehaga toimub umbes seitsmenda – kaheksanda nädala paiku, kui olen rasedusest teada saanud ja sellele ka arsti poolse kinnituse saanud. MIDA TEAN NÜÜD Esiteks jääb mulle kindlasti meelde, et Karl Ernst von Baeri seos ebrüoloogiaga. Nimi oli juba enne tuttav, kuid tema tegevusala ja saavutused olid minust mööda läinud. Kindlasti jätan meelde lõigustumise ja lootelehtede ehk gastrula moodustumise ning telgorganite väljakunemise. Selle osa peale raseduse vältel ma üldse ei süvenenud.
riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega näol nn "salapärane arhailine naeratus" tavaliselt lokkisjuukselise soenguga Praxiteles. Knidose Aphrodite. Müncheno Glüpotek. Klassikaline ajajärk Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on vaadeldavad igast küljest. Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele
N: 140m kõrge CHEOPSI püramiid mille pindala on üle 5ha. Kairo lähedal on GIZA püramiidide väli. neile järgnesid astmetena tõusvad astmikpüramiidid. Kuigi püramiidi avad olid maskeeritud,leidus haua rüüstajaid.Hakati kasutama haudu kui kaljukoopaid,mille sissekäigud peideti liiva alla.Samuti püramiidide ehitamiseks tehtud kulutused olid väga suured ja laostasid väga riigi majandust.Püramiidide lähedusse ehitati Vana-Egiptuse kombekohaselt inimpeaga ja lõvi kehaga kuju,mida nim.Sfinks.Lõvi kujutis oli valvsuse sümboliks. EHITUSKUNST Ka Egiptuse ehituskunstis esines tempel.Nelinurkne kõrge müüriga piiratud ja pealt suures osas lahtine ehitis.Peaosaks õu,mida ümbritses sammas käik. Peasissekäigu ees oli väravehitis ehk Püloon. SKULPTUUR Skulptuurid,mis kujutasid vaaraod ja jumalat,olid väga ranged,suursugused ja lihtsustatud.Sageli tehti vaaraode täisfiguure.Nad on alati tundunud kanges poosis-vasak jalg pool sammu ees pool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
