Füüsika Kordamisküsimused 1. Newtoni 1. seadus Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis, kui jõud puudub või jõud kompenseeruvad. 2. Newtoni 2. seadus (+valem, valemi selgitus) Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöörvõrdeline massiga. F = ma (jõud = mass * kiirendus) 3. Newtoni 3. seadus Vastastikmõjust tekkivad jõud alati paarikaupa ja need on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4. Mõisted Inerts keha püüe säilitada oma liikumise suund ja kiirus. Seisuhõõrdejõud jõud, mis mõjub paigalseisvale kehale ja takistab tema liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud jõud, mis mõjub juba liikuvale kehale ja takistab keha liikumist. Reaktiivliikumine liikumine, mis toimub impulsi jäävuse seaduse kohaselt ja mille korral keha heidab endast eemale teatud koguse massi. Jäikus keha vastu...
Elektriseeritud kehaks nim. keha, millel on elektrilaeng.Keha saab elektriseerida:KEHA TEISE KEHAGA HÕÕRUDES,-KEHA LAETUD KEHAGA PUUTUDADES.Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kokkupuutuvad kehad.Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teisele kehale, mille tulemusena ka need keahad laaduvad.Elektrijõuks nim. jõudu millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha.Elektrilaeng näitab, kui tugevasti osalevad laetud kehad elektrilises vastastikmõjus.Elektrilaenguid on kahte liiki.Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad
Kontrolltöö - Ussid Ussid Ussid on tavaliselt pika, pehme, sageli lülilise kehaga loomad. Jagunevad: Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud,
---KEHADE VASTASTIKMJU vastastikmju- nhtus, kus he kehaga juhtub midagi teise keha mjul. omadused: kiiruse muutumine, kuju muutumine, liikumise suuna muutumine, vastastikmjus osaleb vhemalt kaks erinevat keha. vastastikmju liigid looduses: *)gravitatsiooniline- lemaailmne kehade vastastikmju, mis avaldub kehade tmbumises. *)vabalangemine- kehade kukkumine, kus hutakistus puudub. *)elektromagnetiline- hrdejud, elastsusjud. *)tugev vastasmju- hoiab koos aatomituuma. *)nrk vastasmju- elementaarosakesed muunduvad uuteks osakesteks. ---KINEMAATIKA
Pascali katse tulemusena näeme et vesipurskas välja kõigis suundades. Seega vedelikes ja gaasides erineb rõhk võrreldes tahke kehaga, kus rõhk antakse edasi ainult mõjumise suunas. (nt naela seina läbimine) Pascali seadus: rõhk vedelikes ja gaasides antakse kõigis suunas edasi ühtemoodi. Kasutamine: hüdraulised pidurid. Õhurõhk sõltub kõrgusest mere pinnast. Mida kõrgemale me tõuseme seda väiksem on õhkurõhk (sp et õhukihi paksus väheneb). See väljendub nt mägedes ronimisel (verejooksud jne). Üleslükkejõud sõltub põhiliselt keha vedelikus oleva osa ruumaalast. Mida suurem on see seda suurem on üleslükke jõud. Kui keha on täielikult vedelikus siis üleslükke jõud rohkem ei muutu. Lisaks sõltub üleslükke jõudvedeliku tihedusest, mida tihedam on vedelik seda suurem on üleslükke jõud (nt surnumeres) üleslükke jõu valem: Fü: roo korda g korda V ( roo on vedeliku tihedus, g on 10N/kg). Keha ujub siis kui tema üleslükke jõud on suurem kui rask...
Vastastikmõju nähtus, mille käigus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Jaguneb 4ks. (gravitatsiooniline, elektromageetiline, nõrk, tugev) Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. (tähis F) Aine mateeria liik, millest koosnevad kõik kehad. Väli mateeria liik, mis kujutab endast aktiivset keskkonda, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad. Kiirendus füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Inerts nähtus, iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsus keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Mass füüsikaline suurus, mida kasutatakse keha inertsuse mõõtmiseks. Töö füüsikaline suurus, mis on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Energia füüsikaline suurus, keha võime teha tööd. Kineetiline energia füüsikaline suurus, ühe keha liikumine teise ...
Mirjam-Marleen Kond MT11 Referaat Kährik Juhendaja: Sirje-Tiiu Kivilo Rakvere 2013 Kährik Kährik ehk kährikkoer on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja. Kährik on pika karmi karvaga. Ta on jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom. Pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on must mask nagu pesukarul. Levila Kähriku looduslik levila hõlmab Vaikse ookeani Aasia ranniku Indo-Hiina kirdeosast üle Ida- Hiina ja Korea poolsaare kuni Primorje ja Amuurimaa lõunaosani. Ta elab ka Jaapanis. Alates 1934 on kährikut korduvalt talutud Venemaa Euroopa-ossa, kus ta kiiresti kodunes ja levis
kõik mitteinertsiaalsüsteemid/taustsüsteemid/inertsiaalsüsteemid samaväärsed 3. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kiirusega, mis a. võrdub 300000 km/s (valguse kiirus on maa suhtes kõikides suundades ühesugune) b. On väiksem kui 300 000km/s c. On suurem kui 300 000km/s 4. Kui keha liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis keha mass a. On väiksem kui kehaga seotud taustsüsteemis b. on suurem kui kehaga seotud taustsüsteemis c. on sama mis kehaga seotud taustsüsteemis 5. Kui objekt liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis objektiga mitteseotud taustsüsteemis objekti pikkus a. on väiksem kui objektiga seotud taustsüsteemis b. on sama mis objektiga seotud taustsüsteemis c
Laetud kehade kauguse suurenedes elektrijõud väheneb. Küsimused kordamiseks: Milline omadus on hõõrutud kehadel? Hõõrutud kehal on omadus tõmmata enda poole teisi kehi. Millist keha omadust kirjeldatakse elektrilaengu abil? Elektrilaengu ehk laengu abil kirjeldatakse keha omadust tõmmata enda poole teisi kehi. Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Mis juhtub, kui leatud kehaga puudutada teist keha? Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt üle teistele kehadele, mille tulemusena ka need kehad laaduvad. Ehk laetud kehaga puudutades teist keha keha elektriseerub ehk laadub. Kuidas kehad elektriseeruvad? 1)Keha teise kehaga hõõrudes 2)Keha laetud kehaga puudutades Millest on põhjustatud elektriliselt laetud kehade vastastikmõju? Elektriseeritud kehad mõjutavad üksteist. Kuna elektrilaenguta kehad üksteist eemale
· Zeus peajumal, valitses taevast ja maad · Hera Zeusi naine, taeva valitsejanna · Athena tarkusejumalanna, · Poseidon merejumal · Aphrodite armastusejumalanna, ilujumalanna · Hermes kaubanduse jumal, tiivulised sandaalid · Hephaistos sepatööjumal · Dionysos viljakuse ja veini jumal · Eros Aphrodite poeg, armastuse jumal · Ares möirgav verejanuline sõjajumal · Sfinks naise pea&rinnaga ja lõvi kehaga tiivuline koletis · Kerberos verejanuline metalse häälega kolme peaga koer, kes valvas sissepääsu Hadesesse · Sireenid naise kehaga linnud, peibutasid meresõitjaid karile sõitma · Kükloobid ühe silmaga hiiglased · Nümfid noored naissoost vaimud, keda seostati kindla kohaga · Saatürid - loodusvaimud, metsikud, himurad ja ülemeelikud olendid, keda kujutati pooleldi hobuste taolisena mehe ülakeha, soku jalad ja sarved
Elektrivoolu kordamisküsimused 1. Milline on elektriseeritud keha? Kehaosad, mis tõmbavad enda poole kergeid esemeid on elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehad. 2. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Kehi elektriseerida (anda laengut) on võimalik hõõrdumise teel. Laetud saavad alati mõlemad kehad või puudutades laadimata keha laetud kehaga. 3. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivse laenguga, positiivse ja negatiive laenguga, kaks negatiivse laenguga, negatiivse laenguga ja laenguta, positiivse laenguga ja laenguta kehad? Miks? kaks positiivse laenguga keha- tõukuvad kaks negatiivse laenguga- tõukuvad positiivne ja negatiivne- tõmbuvad Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud samasugused laengud
ELEKTRILAENG Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevalt laetud kehad üksteist mõjutavad. Elektrilaeng kandub ühelt kehalt teisele. Tähis: q Ühik: 1C(kulon) Mõõdetakse: Elementaarlaengu arvuga Arvutatakse voolu tugevuse ja aja kaudu ELEKTRILAENGU ÜLEKANNE Elektrilaengu ülekandel liiguvad elektronid elektrijõudude mõjul ühest kehast teise, kus on neid vähem kui prootoneid. Kui laetud keha puutub kokku neutraalse juhtivast ainest kehaga, kandub osa laengust laadimata kehale. Laetud keha elektrilaen väheneb. Neg. Laenguga kehalt neutraalsele kehale. Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem, kui prootoneid. Liigsetele elektronidele mõjuvad tõukejõud. Kui kehas elektrijuhiga ühendada, hakkavad elektronid laenguta kehale liikuma. Elektrijuhis liikuvatele elektronidele mõjuvad vastassuunalised elektrijõud. Kui laengud saavad võrdseks, siis elektrilaengu ülekanne lakkab.
Tema munad on väga vastupidavad. Ümarussid ehk namatoodid on võib-olla maailma kõige arvukamad loomad. Neid elab enam-vähem kõikjal ning paljud neist parasiteerivad teistes loomades ja taimedes. Näiteks võib mõnes paigas madalas kaldavees leida ühelt põhjaliiva ruutmeetrilt rohkem kui üks miljon tillukest ümarussiisendit. Ümarussid on põhiliselt ühesuguse toruja välimusega enamik neist on alla 3 mm pikkused, väljaveninud, lihaselise, mõlemast otsast teritatud kehaga. Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) on loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 80 000 erineva liigi, kellest umbes 15 000 on parasiteerivad. Ümarussid on levinud nii mage-, merevees kui ka maismaal. Ümarusse on leitud isegi Antarktikast ja ookeanisüvikutest. keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases
tegevuse kaitsjad nad innustasid kirjanikke. lerna hdra-heksapealine koletis fuuria(megr)-naiskttemaksu vaim , tnapeval kajastatakse ela , tigeda naisena nmf-noor naine,pooljumalik olevus draad-puude nmfid,elavad ja surevad koos puudega najaad-allika-,je- vi jrven+mfid titaan-jumalasugu kerberos-verejanuline,mitme peaga , madudest mbritsetud koer , valvas sisepsu Hadesesse kimr-tuldslgav koletis.Lvi , kelle seljast tuleb vlja kitse pea ja sabaks on madu sfinks-lvi kehaga , naise pea ja rinnaga olevus moirad-saatusejumalannad , vanad naised pegasos-tiivuline vluhobune saatrid-loodusevaimud,metsikud ja lemeelikud amatsoonid-sjakad,vallutushimulised naised , elasid omaette argonaudid-rndajad sireenid , linnu keha ja naise peaga kurjad deemonid , vlusid on kauni lauluga minotaurus-hrja pea ja inimese kehaga olevus
· Iseloom: töökas, julge, sõbralik, lahke ja tugeva loomuga; · Päritolu: Tõukrest , oli teistest vanem. Tõnisson · Välimus: tüse, ümara näo, heledate lokkis juuste ja väikeste kõrvadega; · Iseloom: tõsine, vaikne, töökas, julge, sõbralik ja veidi kehva mäluga; · Päritolu: töökast ja rikkamast perekonnast, elas maal. Arno Tali · Välimus: lühikesed heledad juuksed, kõhna kehaga, hästi riides, keskmist kasvu; · Iseloom: hoolas, korralik, tagasihoidlik, tark, sõbralik, unistaja ja vahel ka kangekaelne; · Päritolu: suurest perest ja Saare talust.
Dünaamika uurib liikumise muutumise põhjuseid Vastastikmõju ühe kehaga juhtub midagi teise mõjul. Vastastikmõju tunnused: Kehaga toimub mingi muutus. Muutub kas keha kuju, ruumala või liikumine. Näiteks: Õhupalli täispuhumine, kristallvaasi maha pillamine Vastastikmõju saab muuta kiiruse suurust ja suunda Vastastikmõju suurust iseloomustab jõud (F) 1N on jõud, mis annab 1kg kehale kiirenduse 1 m/s2 Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Jõudude liitmisel tuleb järgida vektorite liitmise reegleid
Poilased Koostas: Jako Ploom MMOP II Juhendaja: Erle Tüür Luua metsanduskool Kes on poilased? poilased (Chrysomelidae) on sugukond väikesi värvilisi mardikaid, kes sarnanevad pisut lepatriinulastega. enamik poilasi on pikliku kehaga. Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad. Millest toituvad? poilased on taimetoidulised toituvad põhiliselt taimede lehtedest kui poilasi on palju,võivad nad taimede lehed rootsudeni paljaks närida Poilaste vastsed vastsed on jässaka ja kohmaka kehaga tõugud nad on väiksemate jalgade ja palju lühemate lõugadega kui lepatriinulaste tõugud
Elektrilaeng ja elektriväli Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. Keha saab elektriseerida Keha teise kehaga hõõrdudes; Keha laetud kehaga puudutades. Hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Lihtsaim kodune viis tekitada väikest elektrilaengut on hõõruda plastikjoonlauda näiteks majapidamispaberi või puuvillast riidega. Plastikjoonlaud omandab negatiivse elektrilaengu. Kui nüüd joonlaud (täpsemalt, selle hõõrutud osa) viia väikeseks lõigatud või rebitud paberitükkide lähedusse, siis paberitükid tõmbuvad joonlaua poole. Paberitükkide endi elektriseerumist selgitab laengu
Algmütoloogias öeldakse olevat koos Gaiaga sündinud ka Tartaros ja Eros. Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Uranos ümbritses Gaiat ning hõlmas oma lõpmatu haardega kogu kosmose. Ta oli ääretult ilus, suur ja sügavsinine. Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi. Pärast Uranose sündi haarasid Gaiat taas tuhud. Tema valu oli talumatu, tohutu võitlus ja rappumine käis sügaval Maaema sisemuses. Seejärel hakkasid maapinnale kerkima tohutud hiiglased - hirmuäratavad Mäed (Oroi). Gaia ei hakanudki neid lapsi armastama, sest nad olid sündimisel talle suuri kannatusi valmistanud. Ometi pidi ta nendega elama ja läbi saama, sest pärast sündimist kasvasid nad tema kehaga kokku.
tustsüsteemiks Kahe ajahetke vahet t=t t nim. ajavahemikuks Pidev joon,mille joonistab iikuv punkt, antud taustsüsteemi suhtes on punkti trajektoor Punkti kiirendus iseloomustab punkti kiiruse muutumist aja vältel. Kõrgjooneline kordinaat ehk loomulik kordinaat Kiirendusvektor on alati suunatud trajektoori nõgususe poole. Ühtlaselt muutuvaks nim. punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne(jääv). Rööpliikuminekeha selline liikumine, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumise kestel algsihiga paraleelseks. Pöörleminejäiga keha selline liikumine,mille puhul mingi kehaga muutumatult seotud sirge jääb muutumatuks. Liikumatut sirget nim. pöörlemisteljeks. Vektoriaalset suurust nim. punkti keskmiseks kiiruseks ajavahemikus t. Ühtlaselt muutuv pöörleminekeha selline pöörlemine, mille puhul keha nurkkiirendus on konstantne( = constant.)
Elektriseerimine on kehale laengu andmine. Viisid * hõõrumise teel(kehad omandavad vastasmärgilised laengud) *laetud kehaga puudutamise teel( keha omandab samamärgilise laengu) * laetud kehaga mõjuteel. Laengu olemasolu kehal tähendab, elektromagnetilise vastastikmõju võimet. Elektriseerimisel, kas keha kaotab võu saab juurde vabu elektrone. Laengu liigid: posit.(prootonid) negat.(elektronid) Negatiivseks loetakse seda kea, millel on elektronide ülekaal, võrreldes prootonitega. Positiivseks, millel on elektronide puudujääk. Elektrilaengu tähendused: näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus, laetud
Klaaspulga ja siidi hõõrumisel laaduvad mõlemad, sest kui siidi asetada paberitükikest lähedale tõmbab ta neid enda poole. Kui aga selle sama klaaspulgaga puudutada niidi otsas rippuvat metallkera siis ja lähendada siis see paberitükikestele siis tõmbab ka see paberitükikesi enda poole. 3. Mis on elektrilaeng? V: Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Hõõrumisel tekkinud omadust, tõmmata teisi kehasid nimetatakse elektrilaenguks!. 4. Mis juhtub kui laetud kehaga puudutada teist keha? V: Laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. 5. Kuidas mõjutavad teineteist samaliigiliste ja eriliigiliste laengutega kehad? V: Samaliigiliste laengutega kehade tõukuvad, eriliigiliste laengutega kehade tõmbuvad. 6. Millest järeldub, et elektrilaenguid on kahte liiki? V: Kuna osad laetud kehad tõukuvad ja osad tõmbuvad. 7. Millist jõudu nimetatakse elektrijõuks ja millest sõltub elektrijõu suurus ?. V: Elektrijõuks nim
Ussid on pika pehme, sageli lülilise kehaga. Nad on jagatud lame-, ümar- ja rõngussideks. Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse
Algmütoloogias öeldakse, et koos Gaiaga olevat koos sündinud ka Tartaros ja Eros. Taeva, mägede ja mere sünd Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Uranos ümbritses Gaiat ning hõlmas oma lõpmatu haardega kogu kosmose. Ta oli ääretult ilus, suur ja sügavsinine. Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi. Pärast Uranose sündi haarasid Gaiat taas tuhud. Tema valu oli talumatu, tohutu võitlus ja rappumine käis sügaval Maaema sisemuses. Seejärel hakkasid maapinnale kerkima tohutud hiiglased hirmuäratavad Mäed. Gaia ei hakanud neid lapsi armastama, sest nad olid sündimisel talle suuri kannatusi valmistanud. Ometi pidi ta nendega elama ja läbi saama, sest pärast sündimist kasvasid nad tema kehaga kokku.
objektide tajumist kõrgemaks igavesed. mateerial võrdne osatähtsus. ja füüsilist maailma nende (2+2=4) ebatäiuslikuks versiooniks. Kõik meelte abil tajutavad Nii vaim kui ka mateeria See immateriaalne mina on ringid on ebatäpsed, kuid vaim suudavad ümbritsevat maailma Descartes'i jaoks vahetult võib tajuda täiuslikku ringi. tajuda.(See ei pruugi tähendada seotud füüsilise kehaga võrdselt) vähemalt seni, kuni see elus on. Täpne argumenteerimine Nad mõlemad omistasid Täpne argumenteerimine tegeleb meeleväliste objektide argumenteerimist kui teed tegeleb nii meeleväliste kui ka kõrgema maailmaga. tarkuseni. materiaalsete objektide maailmaga.
taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Keha kaaluks nimetatakse seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. 6. Tiirlemist nimetatakse tihti ka ringjooneliseks liikumiseks ja ringjooneline liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonelist trajektoori. Näiteks Kuu tiirleb ümber Maa, Maa tiirleb ümber Päikese Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse pöörlemisteljeks. Näiteks Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje. 7. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist. Hõõrdejõu liigid: seisuhõõrumine, liugehõõrdumine ja veerehõõrdumine. 8. Keha kaaluks nimetatakse seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile.
Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektrilaeng võib erinevatel juhtudel olla erineva suurusega. Tavaliselt kehad ei ole elektriliselt laetud. Kehad võivad laaduda hõõrumisel. Klaaspula ja siidi hõõrdumisel laadub ka siid, sest ka siid tõmbab pärast hõõrumist enda poole paberitükikesi. Seega, hõõrumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Mis juhtub, kui laetud kehaga puudutada teist keha? Kui elektriseeritud klaaspulgaga puudutada niidi otsas rippuvat metallkera ja lähendada see siis paberitükikestele, tõmbab ka metallkera paberitükikesi enda poole. Metallkeral tekkis samasugune omadus nagu laetud kehal. Järelikult omandas metallkera kokkupuutel laetud kehaga elektrilaengu. Seega, elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Kuidas kehad elektriseeruvad? Mis iseloomustab elektriseeritud keha
Kartulimardikas Välimus Ta on umbes 10 millimeetrit pikk, erekollast või oranži värvi. Kummalgi kattetiival viis musta pikitriipu, eesrindmikul mustad täpid. Koorunud tõugud on kumera kehaga, oranžikaspunased. Täiskasvanud tõugud on värvuselt oranžikaskollased või tuhmkollased, 15- 16 millimeetrit pikad, hästi kumerdunud kehaga. Eluviisid: Talve veedavad mardikad 20-60 sentimeetri sügavusel lume all mullas. Kartulimardikal on väga suur rännuinstinkt. Massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus. Väljarändeid soodustavad ka äikeseeelsed ja põuased ilmad. Tema lennukiirus võib olla kuni 8 kilomeetrit tunnis ja lennukõrgus kuni 10 meetrit. Ööpäevas võib lennata 8–10 kilomeetrit. Tugeva tuule puhul orienteerivad nad oma lennu tuule suunas ning
ebaproportsionaalselt pikad käed. Homo habilis kasutas tööriistu põhiliselt koriluses (muuhulgas raibete liha tükeldamiseks), kuid mitte kaitseks ega küttimiseks. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Homo erectus Ehk püstine inimene, elas umbes 1,8-0,3 aastat tagasi. Oli esimene hominiid kes lahkus aafrikast. Oli suurema aju ja kehaga ning kasutas tuld. Nad valmistasid varjualuseid, suhtlesid häälitsustega olid pikemad kui eelkäijad. Olid suure tõenäosusega mustanahalised. Neandentaarllane Aafrikas kujunes püstisest inimesest nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Avastati Saksamaalt Neandertaani orust. Tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga
* tindinääre; * röövloomad; * muudavad kiiresti värvi; * hästi arenenud silmad ja närvisüsteem; * vereringe peaaegu suletud; * 3 südant; * lahksugulised; * kotikujulise kehaga; * seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 10 kombitsat; * suured silmad. 5.Karpide tähtsus looduses. * filtreerivad vett; * toiduks teistele; * inimene sööb austreid; * vanasti valmistati kodadest nööpe; * pärlist ehted. 6.Peajalgsete ehitus ja eluviis. Ehituse eripära- kotikujulise kehaga, suu ümber paiknevad kombitsad. Elupaik- meri. Liikumine- raketi põhimõttel. Toitumine- kaladest ja selgrootutest ning kaheksajalg loomadest. Kasutamine- inimestele toiduks. Näited- seepia, kalmaar, kaheksajalg. 6.Võrdle: Tunnus Kiritigu Kalmaar Seatigu Järvekarp Elupaik Maismaa Meri Maismaa Magevesi Kehakatte Mantel Mantel Mantli Kaheosaline jäänused koda
· Hüdra toiduks on vees liikuvad väikesed loomad (vesikirbud ja väikesed vähikesed). · Hüdra püüab toitu kombitsatega, millel asuvate kõrverakkude mürk on saakloomale surmav. Hüdra paljunemine · Kevadest sügiseni sigib hüdra pungumise teel. · Suguliselt sigib hüdra sügisel. · Hüdrad on lahksugulised loomad emasloomas arenevad munarakud, isasloomas seemnerakud. Pilte hüdrast Meduus ujuv ainuõõsne loom · Meduusid on laia kumera kehaga ujuvad loomad, kes elavad meres. · Nad liiguvad edasi oma laia keha järsult kokku tõmmates. · Keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi. · Läänemeres elab meduus meririst ehk millimallikas. Meriristi ehitus (1) Meriristi ehitus · Täppsilmad valguse tajumiseks. · Saaki püüavad nad kombitsate ja suu ümber paiknevate pikkade jätkete ehk suusagaratega. Meriristi areng Pilte meduusidest Meriroosid · Meriroosid on troopikameredes elavad,
punktiks realiseerib, blokis osaleb sidemängija vähe. Libero on vastuvõtu-ning kaitsespetsialist. Tema osaleb mängus tagaliinis ning tema ei tohi pallingut sooritada, olla ründealas ega sooritada ründelööki. Meesvõrkpallurite seas läbi viidud uuring näitas, et keskblokeerijad ning diagonaalründajad olid võrreldes sidemängijatega ning liberotega pikemad, raskemad ning tugevamad. (Marques et al.,2008). Sidemängijad on lisaks oma lühikesele kasvule ka suure pehme kehaga ning kleenukesed ning diagonaalründajad on kleenukesed kuid tugeva kehaga (Duncan et al., 2006). 4 Tabel 1. Antropomeetriliste näitajate erinevused sõltuvalt mängijate positsioonist eliit noormängijate seas Inglismaa noorte võrkpallikoondises (16-19 aastased). Nagu tabelist näha võib, esineb kõige suurem pikkusevahe temporündajate vahel ning nurgaründajate vahel. (1.93cmvs1.87cm). Temporündajad ning nurgaründajad on ka kaalult
KUMU on koht, mis sobib erinevate väljavaadetega inimestele. Seal on palju erinevaid saale ja pidevalt muutuvaid näitusi. Väga huvitav koht, soovitan seda kohta ka oma tuttavatele, et nad saaksid ka hea elamuse sealt. Külastasin muuseumis erinevaid näituse saale ja kõige enam meeldisid pildid kalevipojast, enim silmajääv pilt oli kus kalevipoeg oli jalgadeta ja pikali maas(surnud). Õlad olid tehtud väga suureks võrreldes kehaga ja jooned olid hästi välja toodud, pilt oli must valge. Näituse saalis ,,Rasked valikud" meeldis maal ,,Huuled" (kunstniku nimi on ununenud). See meenutas rohkem vagiinat, kui huuli, kuna huuled ei saa olla kahekordsed. Võimalik, et oli kujutatud siis mõne naise huuli, et seostada kehaga ja anda edasi siis mõtte, et tegemist on siis konkreetselt naise huultega. Aga sellegipoolest värvide paigutus oli väga hea, samamoodi ka varjundid ja pintsli töö.
Ruljas keha, mis on enamasti hallikas või pruunikas Tursa maks on väga väärtuslik kuna see sisaldab A- ja D-vitamiini Sellest tehakse kalamaksaõli LEST Lest on kuni 50 cm pikk Elutseb kuni 40 m sügavusel Elavad üksikuna Süvikulestad, kes koevad Gotlandi sügaviku piirkonnas Rannikukudulestad, kes koevad 4-22 m sügavusel Sööb merikarpe ja väikesi kalu Laia ja lapiku, veidi pikliku kehaga Lesta silmad on ühel küljel Tal on väga maitsev liha, mida suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse Meriforell ehk iherus Meriforell võib kasvada umbes 80 cm pikkuseks Siirdekala, veedab enamuse oma elust meres, aga läheb kudema jõkke Toitub selgrootutest, konnadest, vihmaussidest ja isegi oma liigikaaslastest Ta on ohus kudemispaikade hävimise tõttu Jässaka kehaga ja suure peaga kala Meriforell on kõrgelt
kaugusest. Mida suurem on kaugus, seda nõrgem on elektrijõud. Keha elektrilaeng Kehad koosnevad aatomitest. Aatomid võivad elektrone juurde haarata või loovutada. Selle tulemusel muutuvad nad vastavalt negatiivselt või positiivselt laetud ioonideks. Kui kehas tervikuna on elektrone rohkem kui prootoneid, siis on kehal neg laeng. Kui prootoneid on elektronidest rohkem, siis on pos laeng. Järelikult on laetud kehal võrreldes neutraalse kehaga laengute üle- või puudujääk. Laetud keha elektrilaeng on võrdne täisarvkordse elektroni laenguga. q = ± ne n elektronide arv, mis kehal on puudu või üle võrreldes neutraalse kehaga + - kasutatakse valemis, kui elektrone on puudu - - kasutatakse, kui elektrone on üle e elektroni laeng, nim ka elementaarlaenguks; so väikseim iseseisvalt esineda võiv laeng looduses e = 1,610-19 C Osakestel esineb elektrilaeng ainult siis, kui neil on olemas
(Kiiruse mooduli v'ga risti!) -Kui puutekiirendus on kiirusega samasuunaline, siis on punkti liikumine kiirenev, kui aga vastusuunaline, siis on liikumine aeglustuv. §7 -Ühtlaselt muutuvaks nim punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne. (a(tau)=const) -Ühtlaseks nim punkti sellist liikumist, mille puhul kiiruse moodul on konstantne. (a(tau)=0) -Rööpliikumiseks nim jäiga keha sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. §8 -Pöörlemiseks nim jäiga keha sellist liikumist, mille puhul mingi kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumatuks. Seda liikumatut sirget nim pöörlemisteljeks. -Keha nurkkiirendust iseloomustab kenanurkkiiruse muutumist aja vältel. §9 -Ühtlaselt muutuvaks nim keha sellist pöörlemist, mille puhul keha nurkkiirendus on konstantne.
2. Mida näitab potensiaal ? Kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia 3. Mille määrab laengu märk? Määrab tema poolt tekitatava potensiaali märgi 4. Mida nimetatakse ekvipotensiaalpinnaks? Ühesugust potensiaali omavate elektrivälja punktide hulka 5. Millest ei sõltu kehade liikumine? Potensiaali nulltasemest 6. Mis toimub kehaga liikumisel piki elektrivälja jõujoont? Laetud keha potensiaalne energia muutub järsult 7. Kus on elektriväli tugev? seal,kus ekvipotensiaalpindade vahekaugus on väike 8. Kuidas asetsevad ekvipotentsiaalpinnad jõujoonte suhtes? Alati risti Elektrivälja potensiaal 1. Mida näitab väljatugevus E? 2. Mida näitab potensiaal ? 3. Mille määrab laengu märk? 4. Mida nimetatakse ekvipotensiaalpinnaks? 5
kaugusest. Mida suurem on kaugus, seda nõrgem on elektrijõud. Keha elektrilaeng Kehad koosnevad aatomitest. Aatomid võivad elektrone juurde haarata või loovutada. Selle tulemusel muutuvad nad vastavalt negatiivselt või positiivselt laetud ioonideks. Kui kehas tervikuna on elektrone rohkem kui prootoneid, siis on kehal neg laeng. Kui prootoneid on elektronidest rohkem, siis on pos laeng. Järelikult on laetud kehal võrreldes neutraalse kehaga laengute üle- või puudujääk. Laetud keha elektrilaeng on võrdne täisarvkordse elektroni laenguga. q = ± ne n – elektronide arv, mis kehal on puudu või üle võrreldes neutraalse kehaga + - kasutatakse valemis, kui elektrone on puudu - - kasutatakse, kui elektrone on üle e – elektroni laeng, nim ka elementaarlaenguks; so väikseim iseseisvalt esineda võiv laeng looduses e = 1,6∙10-19 C
Millisel nähtusel põhineb elektroskoobi töö? Milline on elektroskoobi ehitus? Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Elektroskoobi metallist kesta ja esi- ja tagakülg on klaasist. Kesta sees asetseb osutiga metallvarras. Osuti keskpunkt on kinnitatud metallvarda külge nii, et osuti võib varda suhted vabalt pöörduda. Metallvarras on elektroskoobi kestast eraldatud plastkorgiga. Elektroskoop laadub, kui selle varrast puudutada laetud kehaga. Kuna metallvarras ja osuti omandavad samaliigilise elektrilaengu, siis osuti otsad tõukuvad vardast eemale. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Osuti kõrvalekalde paremaks jälgimiseks on elektroskoobi kestale tehtud jaotised. Kuidas sõltub elektroskoobi osuti kalle elektroskoobi laengu suurusest? Juhid ja mittejuhid. Teatavasti võib elektrilaeng kanduda ühelt kehalt teisele. Kas elektrilaengu ülekandel
Imikud puutuvad juba veidi rohkem kui nädala vanuselt kokku ebamoraalse ja inimõigusi piirava käitumisega. Pojmani kirjeldatud Jumaliku käsu teooria kohaselt ei ole sellises rituaalis aga midagi halba ega ebamoraalset. Nimetatud teooria ütleb, et kõik on õige, mida jumal on käskinud. Minu hinnangu kohaselt on ümberlõikused vaatamata Jumala tahtele taunitavad. Esimene probleem on see, et inimene ei saa kontrollida seda, mida tema kehaga tehakse. Kaheksa päeva vanune laps ei oska lõikusest keelduda. Vanemad võivad lasta seda muidugi heast tahtest teha, kuid tegelikult on operatsioon ebavajalik ning seda võib julgelt nimetada ka kehaliseks väärkohtlemiseks. Mis saab siis, kui poisist sirgub mees ja ta ütleb, et ta ei ole rahul sellega, mis tema keha suhtes toime on pandud. Elu ei saa enam tagasi kerida, Brit Milah(ümberlõikuse rituaal) on juba läbi viidud.
(Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Pärast Uranose sündi haarasid Gaiat taas tuhud. Tema valu oli talumatu, tohutu võitlus ja rappumine käis sügaval Maaema sisemuses. Seejärel hakkasid maapinnale kerkima tohutud hiiglased - hirmuäratavad Mäed (Oroi). Gaia ei hakanudki neid lapsi armastama, sest nad olid sündimisel talle suuri kannatusi valmistanud. Ometi pidi ta nendega elama ja läbi saama, sest pärast sündimist kasvasid nad tema kehaga kokku. Pärast mägede sünnitamisest toibumist tundis Gaia taas kedagi oma üsas liigutavat. Seekord aga oli rasedus meeldiv ja valutu. Keskööl kuulis ta õrna kihinat ning ta ootas uudishimuga, milline olend seekord tema keha sügavustest välja ilmub. Mõni aeg hiljem hoovas temast välja tohutu Pontos (Meri). Kohe hakkas Pontos voolama ning kattis Gaia, jahutades teda ning muutes ta oma sügavsinise kehaga veelgi kaunimaks. Pontos võttis ema oma tohututele kätele ja Gaia oli
(kehal valdavalt ülalpool küljejoont täpid,seljauim tähniteta) Lõhi on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg. Maksimaalne pikkus võib ületada 1,5 m ja mass võib ulatuda 46 kg-ni. Osa läheb merre, kuid väga vähesed koevad kaks või kolm korda. 1 MERIFORELL. (kehal rohkesti tähne, ka allpool küljejoont, seljauim tähniline) Meriforell on jässaka kehaga, suhteliselt suure peaga kala. Meriforell on siirdekala, see tähendab, et oma elu veedab ta põhiliselt meres, kudema rändab aga jõgedesse. Meriforell on truu koduümbrusele. Jõgede suhtes pole ta kapriisne. Meriforell talub pruuni ja kergelt hapukat jõevett, samuti ei põlga ta ära isegi päris kitsaid ojakesi, kuid vesi olgu külm ja hapnikurikas. JÕEFORELL. (kehal rohkesti tähne, mis piiratud heleda rõngaga) Ta on umbes 25..
1638 Descartes avaldas raamatu, mis sisaldas kolme esseed;matemaatika,teaduse teemadel ja "Arutlusi Meetodist" Nende eesmärgiks oli õpetada mitte ainult teadlasi, vaid kogu maailma. Descartes kirjutas oma viimase teose "Hinge passioonid" Teos on kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649. aastal. See töö koosneb paljudest lühikestest artiklitest. Printsess Elisabeth esitas 1643. aastal küsimuse, kuidas hing võib suhelda kehaga. Descartes kirjutas vastuseks lühikese teose, millest kujunes "Hinge passioonid". Selles teoses on psühholoogiat, füsioloogiat ja eetikat. Kuna Descartes ei tahtnud ühe koha peal seista, siis reisis ta oma elus palju, et näha maailma ja tutvuda erinevate kultuuridega ning neid mõista. Oma saavutuste eelduseks peabki ta seda, et on saanud reisida ja rännata. 4. Descartese põhimõtted ja vaated
2. Putukkahjustused Eestis on väga palju erinevat liiki mardikalisi, kes kahjustavad puitu. Neist levinuimad on tooneseplased, siklased ja kärsaklased. Kahjurite munadest kooruvad vastsed, kes närivad puidus käikusid ja kahjustavad seeläbi puitmaterjali. 2 Tooneseplased ehk puidukoid Toonesepp on meil kõige levinum puidukahjur. Eestis on neid leitud 28 liiki. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi 4–8 mm pikkuse silindrilise kehaga mardikad, kelle vastsed toituvad puidust. Emased mardikad munevad puitu 20–30 piimvalget ovaalse kujuga muna. Nendest väljunud vastsed närivad ennast puitu ning ei välju sealt enam enne nukkumist. Täiskasvanud vastne on 5–10 mm pikk, valge usja keha ja kolme paari lühikeste jalgadega. Nukkumiseks õõnestab ta puidu pinna lähedale laiema kambri ning valmistab puidujahust kookoni. 2–3 nädala pärast nukust väljunud mardikas närib puitu
väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad. Nakatumine toimub kapseldunud vastsete neelamisel. Peale kirjeldatud liigi on Eestis veel väike maksakaan ehk süstik-kaksuulane ehk ebamaksakaan Dicrocoelium lanceatum. (pikkus 1 cm, peamiselt lammastel) ja kassikakssuulane Opistorchis felineus (5-8 mm, kassidel). Liikide arv: 110 (130) Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Klass: Paelussid Cestoda Enamasti pika paelja ning lülistunud kehaga ussid. Elavad selgroogsete sootorus. Areng toimub vaheperemehe kaudu. Seoses parasitismiga on nende kehaehitus tugevasti lihtsustunud. Neil puuduvad hingamis-, ringe- ja seedeelundid, esinevad umbtoruneerud protonefriidid. Liitsugulised, kusjuures igas lülis paikneb sigimiselundite komplekt. Kinnitumiseks on päis (scolex). Liikide arv? Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Selts: Laiussilised (Pseudophyllida) Rosetja kujuga emakas avatud, esineb viimajuha
h. Thomas Hobbes, Pierre Gassendi ja Antoine Arnauld.) Descartes kirjutas oma viimase teose, "Hinge passioonid" ("Les passions de l'Ame") kirjavahetuse tulemusena, mille ta pidas Böömimaa printsess Elisabethiga. Teos on kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649. See töö koosneb paljudest 4 lühikestest artiklitest. Printsess Elisabeth tõstatas 1643. aastal küsimuse, kuidas hing võib suhelda kehaga. Descartes kirjutas vastuseks Elisabeth küsimustele lühikese teose, millest kujunes "Hinge passioonid". See teos on kombineering psühholoogiast, füsioloogiast ja eetikast. Kuna Descartes ei tahtnud istuda paigal, siis reisis ta oma elus palju, et näha maailma ja tutvuda erinevate kultuuridega ning neid mõista. Oma saavutuste eelduseks peabki ta seda, et on saanud reisida ja rännata. 5 Descartese põhimõtted ja vaated
5. Positiivne ioon on aatom, kus elektrone on vähem, kui prootoneid - osad elektronid on aatomist lahkunud. Negatiivne ioon on aatom, kus elektrone on rohkem, kui prootoneid - elektrone on lisandunud aatomisse. 6. Kehade elektriseerimine: hõõrumise teel kui kehasid hõõrutakse omavahel kokku, siis kanduvad osad elektronid ühelt kehalt teisel, seeläbi omandab üks keha negatiivse ja teine positiivse laengu. laetud kehaga puudutamisel kui keha, millel ei ole laengut, puudutatakse kehaga, millel on laeng, kanduvad osad vabad laengukandjad ühelt kehalt teisele, seeläbi omandab ka keha, millel varem ei olnud laengut, laengu, kuid see on vastasmärgiline teise keha omale. 7. Laengu jäävuse seadus - elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 8. Vool ehk elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. 9
külmemale kuni nende temperatuurid tasakaalustuvad, kusjuures mida suurem on temperatuuride vahe, seda intensiivsemalt toimub soojusülekanne. Eristatakse kolme soojusülekande vormi - soojusjuhtivus, konvektsioon ja kiirgus. Soojusjuhtivuse all mõistetakse materjali omadust spontaanselt ära anda soojusenergiat kuumemalt kehalt külmemale, aineosakeste vastumõju tulemusena. See võib toimuda nii keha siseselt, ühelt kehalt teisele kui ka kahe keha vaheliselt, mis on eraldatud kolmanda kehaga. Konvektsioon on protsess, mille vältel vedelik või gaas, kuumenevad sooja kehaga kokkupuute tulemusena. Pindade vaheline soojusülekanne toimub soojusjuhtivuse tulemusena. Selle tagajärjel kuumemad kihid muutuvad kergemaks ning liikudes ülespoole viivad endaga kuumalt kehalt saadud soojuse. Kui jahutava keskkonna osakeste liikumise kiirus on tingitud ainult nende temperatuurist, siis nimetatakse sellist konvektsiooni loomulikuks
Mõeldes leidsin, et Teele iseloomule on tegelikult palju inimesi. Teelega kattuv inimene oleks minu arust Maris Kurvits, ta on samuti hell, sõbralik, veidi tagasihoidlik, kuid samas tugeva iseloomuga. Tal on alati küll oma arvamus, aga ta ei pruugi seda alati välja öelda. Imelikku võiks võrrelda minuarust Markoga, viimane nii samuti nagu Imelik on julge, sõbralik, töökas, lahke, tugeva iseloomuga, isegi välimus kattub osaliselt, Marko on samuti pikk ja tugeva ja vormis kehaga, mõlemad on tõsiselt naerusuised. Nagu Imelikule, meeldib ka Markole mängida pilli, täpsemalt kitarri. Tõnisson oli suurema kehaga ja heledate juustega. Ta oli tõsine, vaikne, töökas ning julge, veidi uimane ja halva mäluga, kuid see eest sõbralik ja kindla sõnaga. Teda võiks võrrelda Andres Rõmmelgaga, viimane nii samuti nagu Tõnisson on vaikne, tõsine, kuid väga töökas ja julge. Andres on ka uimane ja kehva mäluga. Ka kuulmine on
Peale selle tantsitakse paljudes kultuurides ennast transsi või lovesse. Selles nähti võimalust suhelda vaimude ja jumalatega. Loves olles võivad tantsijad sooritada tavaarusaama järgi ohtlikke tegusid, aga jääda siiksi terveks. Väga tuntud zesti- ja liikumiskunst on pantomiim. See on ka osa näitlemisest. Ehe näide sellest, kuidas inimene saab suhelda teistega ilma sõnu kasutamata. Peamiselt Prantsusmaal välja kujunenud kaasaegses pantomiimis ei kasutatagi üldse sõnu. Kehaga saab suhelda ka loodusega. Joogas näiteks on päikesetervitus, millega inimesed tervitavad päikest ja ütlevad hommikul maailmale ''tere!''. Kehaga anname me väga palju infot teistele inimestele ja ümbritsevale. Seda kas siis suheldes või tantsides, teatrit tehes, esinedes või muud moodi kehakeelt kasutades.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
