Päritud geenid avalduvad kindla seaduspärasuse järgi põlvkonniti. Nii võivad lastes avalduda mitte ainult ema-isa, vaid ka vanavanemate tunnused. Igaüks meist on mitte üksnes unikaalne iseseisev isiksus, vaid ka lüli põlvkondade lõpmatus ahelas. Tihtipeale alahinnatakse pärilikkuse mõju oma elule – vanemate iseärasusi ning kalduvusi, vanaemade ja vanaisade iseloomulikke jooni. Eelmistelt põlvkondadelt saadakse ning antakse edasi lastele mitte ainult silmade ja juuste värv, kehaehitus ning iseloomu iseärasused, vaid ka kalduvused mõningatele haigustele. Kui möödapääsmatu see on? Kui palju sõltub geenidest, kui palju inimesest enesest, tema eluviisist, harjumustest, käitumisest? GENEETILISED HAIGUSED Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud
· Taju konstantsus - inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. 3 6. Kirjelda isiku tajumise etappe ning selles kasutatavaid tajumehhanisme. Millised on etappide ja mehhanismide vahelised seosed? Isiku tajumise etapid: · Äratundmine - jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendused, liigutused, kehaehitus, riietus. Tundmatu inimesega kohtudes luuakse emsamulje puhul kiiresti tervimulje. · Üldmulje - tajuja väärtustab enda jaoks teatud omadusi. Ta hindab teise meeldivaks või ebameeldivaks jne. Märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos, kehakeeles jne. · Sotsiaalsete tunnuste tajumine - tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. · Omavaheliste suhete prognoos - püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted,
ja viljastumisel Modifikatsiooniline muutlikkus- tunnuse varieerumine keskkonnast, sugulisel teel ei pärandu INIMESE TALITLUSE REGULATSIOON Homöoastaas- organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal Riik - loomad Hõimkond - selgroogsed Klass - imetajad Selts - primaadid Sugukond - inimlased Perekond - inimene Liik - pärisinimene Inimesele iseloomulikud tunnused: 1. Väga suur ajumaht 1400 ml 2. Püstine kehahoiak kehaehitus 3. Väga aeglane areng neoteenia 4. Mitmekesine toit, selle töötlemine 5. Märgisüsteemid: kõne ja kirjaoskus 6. Perekond ühiskond - tehnoloogia Antikeha- valgud, mida organism kasutab võõrkehade äratundmiseks ja ohutuks muutmiseks Antigeen- kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse Kaasasündinud immuunsus- rakkudest ja mehhanismidest koosnev immuunsüsteemi osa, mis kaitseb organismi nakkuste eest ilma haigustekitajat ära tundmata
9.6 Teaduslik kriminaalpsühholoogia ............................................................................ 15 2. PÄRILIKKUS KUI KRIMINAALSE KÄITUMISE KOMPONENT ................................. 16 2.1 Geneetika ........................................................................................................................ 16 2.1.1 Kriminaalse käitumise pärilik komponent............................................................... 16 2.1.2 Kriminaali füüsis, kehaehitus .................................................................................. 18 2.1.3 Temperament ja kriminaalne käitumine .................................................................. 19 2.1.4 Genaloogilised uuringud ......................................................................................... 20 2.1.5 Kriminaalse käitumise üksikgeeni otsingutel .......................................................... 21 2.1.6 Big Five ja kriminaalne käitumine ..
6.6. Areng noorukieas. Nooruki-ja neiuiga on üleminekuperioodiks lapsepõlve ja täiskasvanuea vahel. Perioodi pikkus sõltub ühiskonna majandusest ja kultuurist. Keerukates tänapäevaühiskondades vajavad noored pikemat aega täiskasvanu rollide ja oskuste õppimisks, vaatamata sellele, et nüüd küpsevad nad suguliselt varem. Noorukieale 3 põhilist lähenemisviisi: 1. Biogeneetiline. S.Hall-rekapitulatsiooniteooria Zeller- seostavaks lüliks somaatilise ja psüühilise arengu vahel kehaehitus, mille arengu järgi võib hinnata psüühilist arengut. Geselle- kasvamine ja arenemine sünonüümid.Tunnistab vähesel määral ka kultuurilisi mõjusid, kuid tema arvates kultuuri osa ei ole suur. Tema arvates noorukiiga 11-21 aastani. Eriti tähtis periood 11-16 aasrtat. Pikaajaliste uurimiste alusel (165 katseisikut) kirjeldab noorukite küpsemise iseärasusi. 11a.- algab organismi ümberkorraldumine. Muutub impulsiivseks, negativism, meeleolude vaheldumine. Mässab vanemate vstu.
pikendab produktiivlooma eluiga. sõrad ja kabjad- kuju ja sarvkoe omadused. loomad vajavad sõrahoolet eriti noorloomad. udar ja nisad- kindustavad järglased emapiimaga. eriti tähtis veistel ja kitsedel. piimalehmade hindamisel antakse 40-50% pallidest udara eest. udara kuju, kinnitust, pikkust, näärmelisust ja verevarustust, nisade mõõtmeid ja asetust hinnatakse. emistel tuleb veel arvesse nisade arv kui põrsaste toitmise eeldus. 22. Eri tootmistüübile omane kehaehitus Hingamistüüp ehk leptosoomne tüüp. Sellise konstitutsioonitüübiga loomi iseloomustab kiire ainevahetus, kus ülekaalus on oksüdeerimisprotsessid. Neil on hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid. Neil on pikk, sügav ja kitsas rind. Roided asetsevad üksteisest kaugel ja on tugevasti tahapoole kaardunud. Seega roiete- ja selgroovaheline kraniaalne nurk on nüri. Looma kehakontuur nii külg- kui ka pealtvaates on kolmnurkne. Sellesse tüüpi kuuluvad piimaveised,
4 tsükkel 4 tsükkel.........................................................................................................................1 Pärilikkus.............................................................................................................................3 Pärilikkuse põhimõisted :...................................................................................................................3 Gregor Mendeli seadused :................................................................................................................3 Monohübriidne ristamine :.................................................................................................................3 Dihübriidne ristamine:.......................................................................................................................4 Vererühmad...
Suurimateks konkurentideks Vancouveri olümpial olid Kristinale Charlotte Kalla, Marit Bjørgen ja Justyna Kowalczyk. 11 Rootslanna Charlotte Kalla (23. aastane) ise ennast favoriidiks ei pidanud, kuid seda tegid tema konkurendid. Seni täiskasvanute tiitlivõistluste medalita rootslanna näitas olümpia eel Kanadas Canmore'is peetud MK-etapil 10 km vabatehnikasõitu võites head vormi. Tema kasuks rääkis suusataja kohta ideaalilähedane kehaehitus Whistleri lumesupis ei pruugi ,,suurema kondiga" rivaalidel sanssi olla. Norralanna Marit Bjørgen (29. aastane) kuulutas avalikult, et näeb endal Vancouveri mängudel parimat kullasanssi just 10 km vabatehnikasõidus. Torino olümpial võitles ta haigusega ja pidi leppima vaid ühe hõbedaga. Tema suusahooaeg enne Vancouveri olümpiat oli aga olnud väga edukas. Poolatar Justyna Kowalczyk (27. aastane), kelle hooldemehed on eestlased Are Mets ning
Saksa Lambakoer Päritolu: Saksamaa Mitmekülgne valve-, karja- ja teenistuskoer Saksa lambakoera ajalugu sai alguse 19.dal sajandil ideest luua tugev, arukas, kergesti ppust vttev koer, kes kaitseks ja karjataks kariloomi. Max Emil Friedrich von Stephanitz (ülemaailmselt tuntud kui tu isa/looja) nägi 1899. aastal Karlsruhes koertenäitust külastades karjakoera, kelles ta nägi neid omadusi mida oli kaua otsinud: pärilik karjatamis- ja ppimisvime, tugev kehaehitus, väärikus, arukus ja taibukus. 15. jaanuaril ostis ta selle kolme aastase koera Hektor Linksrhein'i ühelt Franfurdi koerakasvatajalt 200 marga eest. Hektor oli ligi 61 cm turjakrgusega, ilusate joontega, otse aadelliku kaunilikelise peaga ja väärika ilmega koer. Ta sobis juhtmttega, mille von Stephanitz oli oma uue tu jaoks loonud: "Kasutatavus ja intelligentsus". Stephanitz andis Hektorile teise nime, mis tema arvates sobis toredale loomale paremini
L.näiteks tähendab 8 KALAKASVATUSE ERIALA n. linne. Kui nimi on sulgudes, tähendab see, et teadlane küll kirjeldas selle liigi aga teise o. nime all. Lisatakse ka liigi kirjeldamise aastaarv. p. Ilma geograafilise isolatsioonita liigisisesed üksused on: · morpha teisend; · varietas varieteer; · forma vorm. 29. Kalade kehaehitus, kehaosad, määramistunnused (meristilised ja plastilised). a. Kalade kehaosad: pea, kere, saba ja uimed. b. Kala on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. c. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kehakuju. Samal ajal on vajalik ka maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav d. eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju
profaasis) 2. Homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemine 3. Viljastumisel genoomide ühinemine. Sugukromosoomide arvu muutus: Turneri sündroom: naistel puudub üks X-kromosoom (X). Tunnused: täiskasvanuna need naised lühikest kasvu, väljaarenemata rindade ja munasarjadega viljatud. XXX-sündroom: kolm X kromosoomi (XXX) Tunnused: enamasti normaalsed naised, võib esineda viljakuse häireid ja intelligentsi langust. Klinefelteri sündroom: mehel (XXY) Tunnused: mehed on viljatud, kehaehitus naiselikku tüüpi, 1/3 juhtudel esineb rindade areng. XYY-sündroom: meestel kaks Y-kromosoomi. Tunnused: välimuselt normaalsed, viljakad, võib esineda käitumisprobleeme kuni puberteedini ( agressiivsed, hüperaktiivsed) Autosoomide arvu muutus. Downi sündroom: üleliigne 21. kromosoom (trisoomia) Tunnused: omapärane nägu, tugev vaimne alaareng, elavad ~40 aastaseks. Edwardsi sündroom: üleliigne 18. kromosoom (trisoomia) Tunnused: rasked hulgi väärarengud, elavad mõned kuud.
pealkirjade all? 22. Millised taimed valitsesid maismaal 280 360 miljonit aastat tagasi, kirjelda neid taimi? Millised tähtsad protsessid said toimuda tänu nende taimede ilmumisele? 23. Millised tingimused piiravad organismide ellujäämist ja paljunemist; kuidas nimetas seda Darwin? 24. Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest? 25. Mis on "elav fossiil", too näiteid. 26. Võrdle neandertaallasi ja tarka inimest (millal elasid, kehaehitus, ajumaht, eluviis). Millistel põhjustel võisid neandertaallased välja surra? 31
4. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused HÄLBIV TOIMIMINE - ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus. /A: 201-205/ , /AU: 176-180/, /HMS: 86-91/ Hälbelised karjäärid /HMS: 98- 101/ HÄLBIVA TOIMIMISE PÕHJUSED BIOLOOGILISED SELETUSED - kuritegelik näotüüp, kehaehitus, pärilikkus. PSÜHHOLOOGILISED SELETUSED - isiksuse arenguhäired, S. Freud. KULTUROLOOGILISED SELETUSED (funktsionalism) - ühiskonna suhtes hälbiv käitumine on vastavuses mõne grupi alamkultuurile omaste väärtuste ja normidega. Sellises grupis on hälbivus sotsiaalselt ÕPITAV, eriti noorte poolt. NEGATIIVSE MÄRGISTAMISE (STIGMATISEERIMISE) TEOORIA - korduvalt hälbivalt toiminult hakatakse ootama hälbivust, mis omakorda
Kalakasvatus Karpkala Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe g...
või säilib mitmekultuuriline maailm (kus eripära peab olema kommunikatiivne ja müüdav). 7. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused HÄLBIV TOIMIMINE - ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus. HÄLBIVA TOIMIMISE PÕHJUSED BIOLOOGILISED SELETUSED - kuritegelik näotüüp, kehaehitus, pärilikkus. PSÜHHOLOOGILISED SELETUSED - isiksuse arenguhäired, S. Freud. KULTUROLOOGILISED SELETUSED (funktsionalism) - ühiskonna suhtes hälbiv käitumine on vastavuses mõne grupi alamkultuurile omaste väärtuste ja normidega. Sellises grupis on hälbivus sotsiaalselt ÕPITAV, eriti noorte poolt. NEGATIIVSE MÄRGISTAMISE (STIGMATISEERIMISE) TEOORIA - korduvalt hälbivalt toiminult hakatakse ootama hälbivust, mis omakorda soodustab hälbiva
tema eluiga pikeneb. Hea kehalise vormi näitajateks on: • hingamis- ja vereringeelundkonna töövõime (aeroobne ja anaeroobne töövõime) – väljendub südame, kopsude ja veresoonkonna võimes viia hapnikku töötavatesse lihastesse; • lihaste töövõime – lihaskonna vastupidavus füüsilise koormuse ajal; • painduvus (väljendub liigutuste liikumisulatuses) ja üksikute liigeste liikuvus; • optimaalne kehaehitus. Treeningu tulemusena kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, elutalitlusprotsesside täiustumist ning funktsionaalsete võimete suurenemist. Selle põhitulemuseks on kehalise töövõime tõus ning tervise paranemine. Mida enam lihaseid on töösse rakendatud, seda tõhusam on treeniv mõju organismile ja seda kiiremini tugevneb tervis.
Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen Tiit Paaver 2 SISUKORD Eessõna 1. Vähi bioloogia........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel.....................................................................7 Kasv ja kestumine ..................................................7 Suguküpsus..........................................................8 Paaritumine ja kudemine.......................................... 8 Marjaterade ja poegade arv...........................
Söök-jook olid põhilised. Puusepp, pudukaupmees, värval, kangur, vaibameister- kõik samades riietes, giidi-vennastkonnast. Kippar- laevamees. Habe räsitud, morn. Doktor- üliosav keel, meditsiini mõistis, hoidus toidulauas liialdustest. Emand Bathist- ühest kõrvast kurt, jumekas. Austajaid palju, laiad puusad. Pastor- vaene, aus, hingelt rikas, hea kooli saanud. Südamlik, usin. Oskas rõõmu tunda vähesest. Piibel elu. Heatahtlik. Aidamees ja mölder- Võimas kehaehitus. Aidamees- koleerik. Teadis oma asja hästi. Õppis puutööd. Kohtukubjas- kuum ja kiimas, harv habe, leebe suli. Indulgentsimüüja- Kotis pudi-padi. Tuli just Roomast. Peremees- kandis toitu, soliidne kõht, aus, aval, rõõmus. Rüütli lugu Vürst Thesus, tütar Emily. Palamon ja Arcita tahavad teda. Palamon läks vangi, Arcita aga Ateenasse tööle, üteb, et ta nimi on Philostratus. Palamon murrab vangist välja ja kohtub A-ga metsas, võitlevad. Thesus läheb jahile ja
- elukeskkonnast tingitud spetsiifiline sotsiaalne kogemus 2. U. Bronfenbrenneri bioökoloogiline arengumudel (mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteemide tähenduses), lapse sotsiaalset arengut mõjutavad toimesüsteemid. Bronfenbrenneri bioökoloogiline mudel annab kõikehaarava kirjelduse arengut (sh sotsiaalset arengut) mõjutavatest faktoritest. Isik on mudeli keskmeks ja eesliide bio osutab geneetilistele e pärilikele mõjudele nagu sugu, tervis ja kehaehitus. „Ökoloogiline“ mudeli nimetuses osutab asjaolule, et isiksuse kujunemist mõjutavad terved keskkondlike süsteemide kompleksid (perekond, eakaaslased, massikommunikatsioon, kool, kogukond, kultuur), mille liikmeks isik on. Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas (pere, naabruskond ja kool). Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente.
võib tänu sellele süüa enamikku neist mitmekesistest toiduainetest, millest loomaliigid saavad kasutada ainult ühte või teist; järelikult on inimesel kergem elatist leida kui ühelgi muul loomaliigil. Need inimesed on lapsest saati kohanenud muutlike ilmadega, talvise pakase ja suvise leitsakuga, nad on harjunud väsimust trotsima ning peavad alasti ja relvitult kaitsma oma elu ja jahisaaki röövloomade eest või pääsema põgenedes nende küüsist. Nõnda kujuneb nende kehaehitus tugevaks ja peaaegu muutumatuks; lapsed sünnivad isade suurepärase kehaehitusega ja tugevdavad seda samade harjutustega, mis on selle ka välja kujundanud, omandades nõnda kogu jõu, milleks inimliik üldse võimeline on. Loodus kohtleb neid täpselt samamoodi nagu Sparta seadus oma kodanike lapsi: hea kehaehitusega isendid saavad sitkeks ja tugevaks, teistel aga lastakse hukkuda. See toimub küll hoopis teisiti meie ühiskondades, kus riik muudab lapsed isale rängaks
Kübarate äär tehti kitsamaks, suurus läks väiksemaks ja sulg kattis kogu põhja. Peakatte serv oli nüüd kolmnurkselt üles, et seda oleks hõlpsam kaenla all kanda. Salongides kantav kübar muutus aga nii pisikeseks, et seda oli lausa raske pähe panna. Louis XIV ajal töötati välja õukondlik etikett. Seltskondliku elu keskpunkti tõusis koketne naiselik naine, kes valdas vestluskunsti, hindas vaimukust ja oskas nõuda tähelepanu. Naisel pidi olema ilus kehaehitus, graatsiline rüht ja kohevad juuksed. Naistemoe suunajaks olid nn kuninga favoriidid. Soengukunstnik kui elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema armukesele Madame de Pompadourile. Parukameistrid olid hinnatud, juuksurid mitte. Tekkisid nn stiilipeod. Juuksed seoti ümber raami, mis oli täidetud vatti, riide või põhuga ja tsementeeritud vastava pastaga, soengud ujutasid laevu, linnupuure jms koos kõige elavaga. Soengud võisid kõrguda kuni 1,5 m kõrguseks
Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne pea esileulatuva koonuga. Võrreldes sageli sama värvi baribaliga on laup märgatavalt kõrgem ja koon nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul
ja kaasasundinud vaarareng -varvaste vahel on nahk (inimese jalg meenutab ujulesta). Suguliitelisi tunnuseid ei voi ara segada sugupoolega piiratud tunnustega. Sooga piiratud tunnused on maaratud selliste geenidega, mille toime avaldumine soltub suguhormoonidest. Nende fenotuubiline efekt on seega limiteeritud (piiratud) uhe voi teise sugupoolega. Niisugusteks tunnusteks on naiteks sekundaarsed sugutunnused: erinev sabasulgede kuju kanal ja kukel, isasloomadele iseloomulik temperament ja kehaehitus, imetajatel emasloomade piimanaarme areng, emaslindude munemisvoime, hari kukkedel jne. Sugupoolega on piiratud ka rida sigimishaireid veistel. Sorthorni toul esinev «valgete mullikate haigus» on uks naiteid. See defekt esineb valgetel lehmmullikatel ja seisneb emaka ning tupe vaararengus. Defekti seos valge karvavarvusega pole paris selge. Friisi tougu sugupullidel esineb impotentsuse (sigimisvoime puudumise) liik, mis on pohjustatud peenise taandurlihase anomaaliast
rahva esindatus ei ole oluline seega legitiimsus avalikkuse silmis suhteliselt nõrk 17. Kuidas seletavad kolm juhtimiseteooria koolkonda juhi omadusi ja käitumist? Erinevad juhiteooriaid (Bryman 1996). Need kõik teooriad panevad rõhuasetuse erinevatele asjadele: Juhi iseloom (The Trait Approach aka isiksuseomaduste teooria) Nii füüsilised omadused: pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea
tavaliselt lihtsalt kulude vähendamine, mitte efektiivsus rahva esindatus ei ole oluline seega legitiimsus avalikkuse silmis suhteliselt nõrk 17. Kuidas seletavad kolm juhtimiseteooria koolkonda juhi omadusi ja käitumist? Erinevad juhiteooriaid (Bryman 1996). Need kõik teooriad panevad rõhuasetuse erinevatele asjadele: Juhi iseloom (The Trait Approach aka isiksuseomaduste teooria) Nii füüsilised omadused: pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea
rahva esindatus ei ole oluline seega legitiimsus avalikkuse silmis suhteliselt nõrk 17. Kuidas seletavad kolm juhtimiseteooria koolkonda juhi omadusi ja käitumist? Erinevad juhiteooriaid (Bryman 1996). Need kõik teooriad panevad rõhuasetuse erinevatele asjadele: Juhi iseloom (The Trait Approach aka isiksuseomaduste teooria) Nii füüsilised omadused: pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea
HLA seos 1A positiivne negatiivne 1B puudub Plasma insuliin ja Madal kuni puudub Alguses kõrgenenud C-peptiid Algus Enamasti kiire Aeglane Haiguse kulg Kiire Aeglane Ainevahetus Labiilne Stabiilne Ketoosi soodumus Tugev Vähene Kehaehitus Asteeniline Enamasti pükniline/adipoosne Normaalne Kehakaal Väheneb Suurenenud või normaalne Vastus sulfonüüluurea Puudub Hea preparaatidele (insuliini sekretsiooni soodustavad) Insuliinravi Vajalik Vaid insuliini reservi
rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioonide värat · Naha elastsus langenud · Kaetud lootevillaga · Nahaalune rasvkude nõrgalt arenenud · Ei suuda säilitada kehatemperatuuri · Kõhreline kude ebaküps · Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad
Halvemad on nn kausikujuline ja kitseudar. Kitseudar on küllalt sageli karvane. Udaravaru on suur. Udarapeeglil on palju kurde, mis võimaldavad udara paisumist ja selle piimaga täitumist. Nisad on silindrikujulised ja ühesuurused. Udaranahk on õhuke, elastne ja väheste karvadega. Karvane udar viitab metsikute eellaste tunnuste avaldumisele, need ei olnud aga kõrgetoodangulised lüpsilehmad. Peen luustik. Luukorpused ei tohi olla liiga tugevad - toores kehaehitus, mis viitab madalama toodangutasemega eellaste tunnuste avaldumisele. Mõõdukalt- või vähearenenud lihastik Liialt suure lihasmassi varustamiseks kulub palju toitaineid, mis on vajalikud piima produtseerimisel. Õhuke ja elastne nahk. Kaelal on palju peeni kortse. Paks nahk viitab aeglasele ainevahetustüübile ja sobib pigem lihaveisele, kui piimaveisele... Lühike karv See võimaldab naha ainevahetust ja viitab üldisele aktiivsele ainevahetusele, mis on
pidamistingimused. Käivitavaks jõuks nende muutuste esilekutsumisel oli looduslik ja kunstlik valik. Viimane saavutas järjest enam ülekaalu ning tulemuseks oli koduloomade väga suur muutlikkus ja mitmekesisus. Värvuses domineerivad ulukitel kaitsevärvi toonid, mis tagab neile alalhoiu looduses. Koduloomade värvus on kontrastsem, tugevama pigmenteerumisega. Luustik on ulukitel peenem ja tihedam, lihastik samal ajal rasvavaesem ja õhem kui kodustatud loomadel. Kogu ulukite kehaehitus on suunatud sellele, et kindlustada vastupidavus looduslikule valikule - olla vähemärgatav vaenlastele, vastupidavam keskkonna mõjudele, head kiiruslikud omadused, jne. Koduloomadel seevastu on väljaarenenud eeskätt need organid või organsüsteemid, mis kindlustavad kõrge jõudluse inimeste vajaduste rahuldamiseks, näiteks piimanäärmete areng. Lihastik on neil nõrgalt arenenud ja tagab üksnes loomade liikuvuse ja võime koguda sööta. Seevastu lihaveistel on
vitamiine. · Jämesooles imenduvad lõplikult seedeprotsessides lõhustatud süsivesikud, aga ka vitamiinid ja vesi. LÜHIÜLEVAADE VEISEKASVATUSE AJALOOST Ajalooline ülevaade Veisekasvatus hõlmab veiste kehaehituse seost jõudlusega, veiste aretust, söötmist, pidamist ning hooldamist. Veisteks nimetatakse kitsamas mõttes ainult pärisveiseid. Zooloogid peavad ulukveist tarvast kõikide tänapäeva veise- ja seebutõugude ainsaks ulukeellaseks. Tarvaste kehaehitus ja värvus erines piirkonniti: leidus helehallist kuni tumepruuni värvuseni loomi. Pullid olid lehmadest märksa võimsama kehaehitusega. Viimane tarvalehm tapeti Poola territooriumil 1627. aastal. Seepärast on tarva kohta kirjandusest arvatavasti leida vähe andmeid. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitavad, et tarvas kodustati 8000...2000 a e m a. Kesk- Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a e m a. Muinas- Roomas ja Egiptuses tunti
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
Hermafrodismi korral omavad nii nais-kui meessuguorganite kudesid, see tuleneb imetajatel primaarse soo determinatsiooni häiretest (nt Y-kromosoomi translokatsioon X-kromosoomi). Pseudohermafrodismi korral sekundaarsed sootunnused ei ühti gonaaditüübiga, see tuleneb sekundaarse soo determinatsiooni häiretest. Näited: Klinefelteri sündroom: 47, XXY (Sry geen X kromosoomis; meessoo tunnused, aga naiselik kehaehitus ja kehv karvakasv), Turneri sündroom 45,X0 (steriilsed naised), testikulaarne feminism (pseudohermafrodism - primaarsed meessuguorganid sekundaarsete naissugutunnustega, puudub testosterooni retseptor), Swyeri sündroom: 46,XY (naissoo tunnused, ei tooda munarakke), naissoo pseudohermafrodism (primaarsed naissuguorganid sekundaarsete mehe sootunnustega, androgeenide üleproduktsioon munasarja või neerupealiste poolt).
mittesallimine, tagakiusamine või nende eelistamine; nende osaks saavad piirangud hariduses, töös, abielus; nende halvustamine, avalikult või varjatult mõnitamine, sildistamine jne; Rassiline ebavõrdsus sarnaneb rahvusliku ja etnilise ebavõrdusega, kuid esineb teistsugustes vormides: sallimatus, tagakiusamine, piirangud või eelistatus, hariduses, tööalal, abielus jne; Indiviidi omadusest tulenev ebavõrdsus ilu, hea kehaehitus, mõistus, mälu, tahtejõud, töövõime, suhtlemisoskus, liidriomadused, karismaatilisus jne ehk teatud tüüpide eelistamine; Sooline ja vanuseline ebavõrdsus meeste ja naiste ning erinevas eas isikute erinev kohtlemine; Haridusest ja professionaalsest ettevalmistusest tulenev ebavõrdsus massharidus või priviligeeritud haridus, kõrgelt väärtustatud professionaalsed oskused, kõrgtasemeline ettevalmistus (professionaalne ja haridus);
Aretusloo alguseks võib lugeda 1838. aastat, mil tehti esimene edukas mustakirjute veiste import Hollandist. Algselt nimetati hollandi ja kohaliku tõu ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks. Ristamise tulemusena kujunenud uus tõug sai 1951.a. nimetuseks eesti mustakirju tõug. Eesti mustakirju tõug oli kuni 1980-ndate aastateni hollandi mustakirju otsese mõju all. Tänu hollandi tõule muutus mustakirjute veiste kehaehitus kompaktsemaks, märgatavalt paranes lihastus ja suurenes piimajõudlus. Soovimatuks osutusid mitmed jalgade vead (püstiseis, halb sõrgade kuju) ja udaravead (nõrk keskside, rippudar). Samad vead olid omased ka mustakirjutele veistele Hollandis. Alates 1976. aastast hakati seemendusjaamades kasutama USA-st imporditud pulle või spermat. Holsteini tõu kasutamise tulemusena suurenes eesti mustakirju karja piimatoodang, paranes udara kuju, veidi vähem jalgade seis ja sõrgade kuju
Süda on 4-osaline: 2 koda ja 2 vatsakest. Imetajad on lahksugulised. Pärast viljastamist, mis toimub sisemiselt, areneb loode emasorganismis. Paljudel imetajatel kestab loote areng kuid. Osad imetajate järglastest on nii arenenud, et võivad emasloomale kohe järgneda. Teised vajavad aga emaslooma hoolt ja on sündides abitud. Kõik imetajad toidavad oma poegi emapiimaga. Imetajate hulka kuuluvad maailma suurimad loomad vaalad. Imetajate hulka kuulub ka inimene. Üldine kehaehitus, millised on põhilised kehaosad, kehakatted, siseelundid (luustik, seedeelundid, hingamiselundid, vereringeelundkond), sigimine
matemaatikat) Kogemusi tuleb koguaeg juurde aga küpsemine lõppeb teatud eas ära. Areng on protsessi keskne. Mõtlemine on staatiline ja protsess (kuidas me teatud eesmärgini jõuame) on dünaamiline. Mis on arenguliste muutuste peamine põhjus? On aistinguid, mis tulevad kehast seest ja ka neid, mis tulevad keskkonnast. Keskkonna ja pärilikkuse dilemma – mõlemad mängivad rolli indiviidi arengulistes muutustes. Pikkus, kehaehitus, hääletoon, musikaalsus, häbelikkus, keele omandamise iga, emotsionaalsus, ärevus, neurootilisus (jne.) on need asjad, mis võivad vanematelt lastele edasi kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng.
närvijuurtele. Nimmevalude ja radikulopaatia tekkepõhjusteks on lisaks diski haigustele veel lülidevahelise mulgu ahenemine; lülisambakanali ahenemine; spondülolistees ehk lülilibisemine - ühe lülikeha ette nihkumine allpool oleva lüli suhtes. Ka rasedus võib mehhaaniliselt lülisammast koormata, millest tulenevalt võivad tekkida valud nimme piirkonnas. Sageli vallandub valu selgroo liigse koormatuse või trauma tagajärjel. Enamik uurimusi kinnitab, et rüht, pikkus, kehamass ja kehaehitus nimmevaludesse haigestumist ei mõjuta, kuid mõningatel andmetel on nimmevalusid sagedamini pikkadel ja tüsedatel. Tugevate ja vastupidavate seljalihastega inimestel esineb nimmevalusid vähem. Lihtsad nimmevalud algavad sageli järsku, tavaliselt pärast kehalist pingutust. Esineb nimmepiirkonna lihaste pinge ja valulikkus. Valu paikneb kas selgroo nimme- või ristluupiirkonnas või mõlemas korraga. Valu võib kiirguda vahel ka tuharatesse, eriti diskivalu korral, ja reite tagapindadele
soomuselised. Kilpkonnalisi on umbes 200 liiki. See väga iidne roomajate rühm on tänapäevani säilinud eänu kilprüüle. Krokodillilisi on umbes 20 liiki. Nad on peamiselt levinud troopiliste alade mandri- ja rannikuveekogudes. Kärsspealiste ainus nüüdisaegne liik tuataara on säilinud ainult Uus - Meremaal. Soomuseliste-selts, 5700 liiki hõlmav, on ainus roomajate rühm, kelle arengus on praegu õitseaeg. Sinna kuuluvad sisalikud, maod ja kameeleonid. Roomajate kehaehitus ja füsioloogia. Roomajate arenemine ei ole isegi veeselavatel vormidel seotud veekeskkonnaga. Üks tähtsamaid muutusi maismaa-eluks kehastumise reas on munade soonkestade tekkimine. Soonkest takistab tunduvalt munade kuivamist, kuid ei hoia seda täielikult ära. Munad saavad normaalselt areneda siis, kui pinnase niiskus on üle 25%. Koorkesta ilmumine tähendas nii kaitset ärakuivamiste vastu kui ka kohastumist, et muna saaks areneda uutes tingimustes.
Tervis kui indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vaheline seos – inimese võime toimetada oma igapäevaseid tegevusi (tervis kui functional fitness) Tervishoid kui üks tervise tootmise sisenditest – intersektoriaalne tervise tootmise analüüs. Tervishoiuteenus kui spetsiifiline kaup, mida tarbitakse tervise parandamiseks Tervise seos isiku võimalustega kontrollida oma elamis- ja töötingimusi – sotsiaalse tasandi analüüs Heaolu determinandid: Geneetika: kehaehitus ja talitus, närvisüsteemi tüüp, küpsemine, vananemine Eluviis: toitumine, töö- ja puhkerežiim, harjumused, kehaline aktiivsus Keskkond: toit, looduslik keskkond, sotsiaalmajanduslik keskkond, tehiskeskond Tervishoid: haiguste ennetus, ravi, hooldus, terviseedendus Terviseedendus –ajalugu Health Promotion – 1974.a. Kanada Tervise edendamine Eesti– 1993.a. Sotsiaalministeeriumis loodi rahvatervise osakond, Eesti Tervisekasvatuse Keskus (õigusjärglane täna TAI).
Imetajate kolmest tagasi merre asunud seltsist on täiuslikemalt kohastunud vaalalised (Cetacea). Teised kaks on loivalised (Pinnipedia) (kiskjaliste sugulased) ning meriveiselised (Sirenia) (lähedased londilistele). 129. Konvergentselt veeelule kohanenud rühmi neljajalgsete ( Tetrapoda ) eri klassides. Osa roomajatest siirdus taas merre ja hakkas kaldal munemas käima (nagu mere kilpkonnad) või, kui konvergentselt kalaehk delfiinilaadseks kujunenud kehaehitus enam kaldale tulla ei lubanud, hakkas poegi sünnitama. 130. Konvergentselt lendama õppinud loomarühmi selgroogsete ( Chordata ) eri klassides. Üks Triiases eristunud haru, lendsisalikud (Pterosauria), hakkas lendama, lehvitades jalgade ja sõrmede vahelist lennunahka nagu seda praegu teevad (konvergentselt) nahkhiired.Linnud Kattesulgedest sai eelkohastumine lennuaparaadile – hooja tüürsulgedele, mis aitasid pikendada hüppeid oksalt oksale kuni tõelise lendamiseni. 131
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on pu...
erinevate isolatsioonivormide kaudu. Tõugude kujunemise protsess on mitmepärane. I etapp toimub aretuskomponentide valik ja paaride valik vastavalt aretuseesmärgile. Selle etapi lõpus saadakse suur ja omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. II etapp toimub tõu ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. Lõppeb tõu tunnustamisega ja nime andmisega, alustatakse tõuraamatu pidamist. III etapp kultuurtõu perioodil on kehaehitus väljakujunenud kõige paremal tasemel. Vajadusel täiustatakse tõu genofondi sugulastõugudega. IV etapp tõu mandumine, ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist. Tõug on saavutanud maksimaalse taseme. 5) VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti väikesekasvulised, madala
ÖSTROGEENID 39 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks kasvu- ja puberteetieas o kasvu soodustav mõju tütarlaste suguelunditele o sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine kehaehitus – rasvkoe ladestumine rindadele ja puusadele (meestel ei ladestu) luustik – kitsamad õlad, laiemad puusd (meestel vastupidi) lihased – väiksem lihasmass (meestel suurem) tämber – naishääle tämber (meestel häälemurre) juuste- ka karvakasv – kehal naistel vähem intensiivsem kui meestel, juustega
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
( Bodaljov): 83% kasv pikk või lühike 75% silmad 73% juuksed 66% miimika ekspressiivne tunnus 64% nägu Teeninduses on oluline mõista sõna hetkevõimalus 59% nina tähendust. Hetkevõimalus on ainult praegu, sellel hetkel, teist 55% kehaehitus võimalust ei pruugi tulla. Kui ma alguses eksin, siis hiljem seda parandada on peaaegu võimatu. 41% huuled Selgituseks näide: klient tuleb kauplusse ja soovib osta 36% laup torti, kuid müüja ei tee temast välja ning räägib oma tuttavaga juttu
gestageenid o progesteroon Suguelunditeks on emakas, tupp ja munajuhad. Mees- (testosteroon) ja naissuguhormoonide (östrogeenid, progesteroon) toimed organismis. 1. Naissuguhormoonid – on steroidhormoon, kuna sünteesitakse kolesteroolist ÖSTROGEENID kasvu- ja puberteetieas o kasvu soodustav mõju tütarlaste suguelunditele o sekundaarsete sugutunnuste väljakujunemine kehaehitus – rasvkoe ladestumine rindadele ja puusadele (meestel ei ladestu) luustik – kitsamad õlad, laiemad puusd (meestel vastupidi) lihased – väiksem lihasmass (meestel suurem) tämber – naishääle tämber (meestel häälemurre) juuste- ka karvakasv – kehal naistel vähem intensiivsem kui meestel, juustega vastupidi (naistel seotud hormoonide tootmisega, menopausi
varvaste vahel on nahk (inimese jalg meenutab ujulesta). Suguliitelisi tunnuseid ei või ära segada sugupoolega piiratud tunnustega. Sooga piiratud tunnused on määratud selliste geenidega, mille toime avaldumine sõltub suguhormoonidest. Nende fenotüübiline efekt on seega limiteeritud (piiratud) ühe või teise sugupoolega. Niisugusteks tunnusteks on näiteks sekundaarsed sugutunnused: erinev sabasulgede kuju kanal ja kukel, isasloomadele iseloomulik temperament ja kehaehitus, imetajatel emasloomade piimanäärme areng, emaslindude munemisvõime, hari kukkedel jne. Sugupoolega on piiratud ka rida sigimishäireid veistel. Sorthorni tõul esinev «valgete mullikate haigus» on üks näiteid. See defekt esineb valgetel lehmmullikatel ja seisneb emaka ning tupe väärarengus. Defekti seos valge karvavärvusega pole päris selge. Friisi tõugu pullidel esineb impotentsuse (sigimisvõime puudumise) liik, mis on põhjustatud peenise taandurlihase anomaaliast
hormonaalsed häired. Treener peaks alates 14. eluaastast tüdrukuid nendes prob- ningute vältimine, leemides jälgima, suunama ning toetama treeningukoormus ei tohi langeda, suitsetamine kaalu- kuid teatud liikumised, mis võivad olla vastumeelsed, võiks asendada. vähendamiseks jmt TÜDRUKUTE KEHAEHITUS Seoses keha kasvamisega langeb tüdrukute keha raskuskese allapoole. Tänu sellele on nad tasakaalu nõudvate liigutuste sooritamisel osavamad kui poisid. Teisalt põhjustab madalam raskuskese probleeme kõrgushüppes, kuigi hüppevõime on neil poistega ühesugune. Osal tüdrukutel kujuneb küünar- liigeses välja puusakontuuri jälgiv nurk. Muudatused üle Kandenurk küünarliigese rakendatava jõu telgedes põhjustavad osal
Lääne-Turkanast Keenias ja Omost Etioopias. Elas 2,62,3 milj a tagasi. Kolju väga massiivne. Väga suured purihambad, tugevad lõuad, suured sarnakaared ja sagitaalne koljuhari. Oli kohastunud kõva taimtoidu mälumisele. Elas arvatavasti suhteliselt kuivas savannis. Ajukolju maht väike, u 410cm³, osa koljust väga primitiivne, sarnanedes afarensisega. Australopithecus robustuse leiud on samuti saadud Lõuna-Aafrika karstikoobastest. Esimesed leiud 1938. a. Elas 2,11,5 milj a tagasi. Kehaehitus oli sarnane africanusele, kuid kolju ja hambad olid suuremad ning massiivsemad; lame nägu, suured kulmumõikad ja madal laup. Näokolju oli ortognaatsem ja sõrmeluud lühemad ja sirgemad kui africanusel. Ajukolju maht u 530cm³. Elas märksa kuivemas ja karmimas keskkonnas kui africanus, oli kohastunud kõvale taimtoidule. Mõned luud, mis on leitud koos A. robustuse luudega annavad alust oletusele, et nad võisid neid kasutada kaevamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
