· Niinimetatud atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid, mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks. ENERGIA MIINIMUMI PRINTSIIP · Kui ebatasasel maastikul peaks pall kaduma minema, on seda otsides mõtet üle vaadata ikka madalamad paigad, mitte künkatipud. Kõigil veerevatel kehadel on püüd pidama jääda paika, mille asukoht on kõigist võimalikest madalaim. Asukohta, kus Maa külgetõmbe energia on kõige väiksem. · Kirjeldatud näide väljendab energia miinimumi printsiipi. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada ja suunduda minimaalse energiaga olekusse. 1
Mida väiksem on kahjuluk takistus , seda suurem on lennuki väärtus. Lennukikogutakistus pole üksikosade takistuste summa vaid tekib mingi lisatakistus interferentstakistus mis tekib komponentide ühendamisel , näiteks tiiva ja kere kokkupuute juures tekib nö kanal. Interferents takistus on tema takistuse erinevus kogutakistusest. Tekib kumerate pindade liitumiskohtadel Induktiivtakistus Tekib vaid neil kehadel mis omavad tõstejõudu . Õhuvool mis tiiba läbib tavaliselt nö libiseb üle tiiva . Aga teatud kohtumisnurkade juures juhtub see et nurk on liiga suur et õhk sellest üle libibiseks ja jääb nö õhu auk tiiva alumise osa otsa ja ülemise õhuvoolu alumise osa vahele . Kuna loodusele tühjad kohad ei meeldi , siis tungib õhk alt tiiva peale , tiiva tagant ja see takistab õhu liikumist ja takistab lendamist. Seda saaks vältida rõhkude ühtsustamisega
õhus liikuvate kehade puhul. Hõõrdejõud teeb alati ainult negatiivset tööd. Võimsus: Võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne tehtud töö ja selle töö tegemiseks kulunud ajavahemiku suhtega. N=A/t 1 hobujõud on võimsus, millega tõstetakse 1 sekundiga 550 naelane koorem 1 jala kõrgusele. 1hj=746 Kasutegur on ajaühikus kasulikult kulutatud ja kogu kulutatud energiate suhe Energia on varu, mille arvelt saab keha teha tööd ja mehaaniline energia on nendel kehadel, mis on vastasmõjus teiste kehadega või mis liiguvad teiste kehade suhtes. Vastasmõju energia potentsiaalne energia (üldvalemit pole) Liikumisenergia kineetiline energia Ek=mv2/2 E=Ep+Ek Keha potentsiaalne energia maa läheduses, maa vastasmõju tõttu saab väljendada: Ep=mgh
-i muut. Soojushulk Soojushulk on energiakogus, mille keha saab või kaotab soojusülekande protsesis. Soojushulka leitakse valemist Q= c × m × (t2-t1), Q-soojushulk (joul), m-mass(kg), t1,t2 (kraadid) c-erisoojus (joul/kg kraadi kohta). Erisoojus on võrdne soojushulgaga, mis on vajalik selleks, et tõsta 1kg antud aine temp. 1 kraadi võrra. Soojuslik tasakaal Soojuslik tasakaal saabub siis, kui süsteemi kõikides osades on temp. võrdsustunud. Q1 + Q2 = 0 Sulamine Kristalsetel tahketel kehadel on kindel sulamistemp. Aine sulatamiseks on tarvis juurde anda lisasoojust. See kulub kristallvõre lõhkumiseks. Soojushulka, mis on tarvis aine sulatamiseks sulamistemp. leitakse valemist Q=×m, - sulamissoojus on võrdne soojushulgaga, mis on vajalik 1 kg antud aine sulatamiseks sulamistemp.-il (J/kg). Sulamisele vastupidine protsess on tahkumine, tahkumisel energia eraldub. Eralduv energia on samasuur, mis kulus sulamisel Q=-×m Aurustumine Aurustumine on kõige intensiivsem keemistemp.-l
5.JÄRELDUS Männi keskmiseks tiheduseks saadi 472 kg/m³. Internetist võib leida, et männi keskmine tihedus on 330 890 kg/m³ [1]. Niiskusel 12 % tuli keskmiseks tiheduseks 478.2 %. Keskmiseks survetugevuseks piki kiudu tuli 49,5 N/mm². Standardniiskusel tuli keskmiseks survetugevuseks 35,8 N/mm². Survetugevuseks risti kiudu tuli keskmiselt 8,05 N/mm², internetist võib leida tulemuseks 5 10 N/mm², seega tulemus on sobiv.[2] Niiskussisaldus on kõige suurem vees olnud kehadel (60,7 %), tiheda toas olnud keha niiskussisaldus on suurem kui hõreda toas olnud keha niiskussisaldus, vastavalt 7,3 % ja 4 %. 6.KORDAMISKÜSIMUSED 6.1 Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest? Puidu märgumisel küllastuspunktini puit paisub. Niiskussisalduse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Puidu veesisalduse tõusuga tõuseb ka puidu soojamahtuvus. Niiskussisalduse suurenemisel väheneb tugevus. [3] 6.2 Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused
2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt 6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu 7 potensiaalne energia-energia, mis kehadel on nende vahelise vastastikuse mõju tõttu 8 siseenergia-keha kõikide molekulide keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise jõu keskmise potensiaalse energia summa 9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad
FÜÜSIKA ÜLDMUDELID - ÕPITULEMUSED: 1)ERISTAB FÜÜSIKALISI OBJEKTE, NÄHTUSI JA SUURUSI – Objekte, mida füüsikas uuritakse nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks. Näiteks võib uurimisobjektiks olla inimene, auto, puuleht jne (mis liigub või millel muul viisil midagi muutub). Muutusi, mis looduses või füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks. Nähtused on näiteks jää sulamine, kivi kukkumine jne. Jaotatakse 5-rühma : mehaanilised, soojuslikud, optilised, elektri- ja magnetilised nähtused. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nim. füüsikalisteks suurusteks. Füüsikalised suurused jagunevad : skalaarseteks (pole ruumis suunda) ja vektoriaalseteks (ruumis suund). Igal füüsikalisel suurusel on : 1)oma mõõtühik, 2)seda saab mõõta kas otseselt või kaudselt valemi abil arvutades, 3)seda saab väljendada arvuliselt. 2)TEAB SKALAARSETE JA VEKTORIAALSETE SUURUSTE ERINEVUST NING OSKAB TUUA NENDE KOHTA NÄITEID – Skalaarse...
2550...2700 kg/m³ Keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki kolme külge (a, b, h) kolmest erinevast kohast, seejärel arvutati iga külje jaoks keskmine mõõt. Mõõdeti väljalõigete suurused. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutati keha maht valemiga (1) ning väljalõigetega kehade puhul lahutati sellest maha väljalõike suurus. Seejärel kaaluti kehad laboratoorsel kaalul täpsusega 0,01 g. Peale seda arvutatakse keha tihedus arvutusvalemiga (2). Valem 1. V = a* b * h
teiste kehade mõju või need mõjud tasakaalustuvad. Newtoni II seadus- Jõu mõjul liigub keha kiirendusega, mis on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline tema massiga. Newtoni III seadus Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ja vastassuunaliste jõududega, mis on suunatud piki kehi ühendavat sirget. Mõju ja vastasmõju on võrdsed. Gravitatsioon- kehade vaheline tõmbumine, mis on põhjustatud massi olemasolust kehadel. Gravitatsiooni seadus- kaks ainepunkti tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga. Gravitatsioonikonstant- selle arvväärtus võrdub jõuga, millega kaks ühikulise massiga ainepunkti mõjutavad teineteist ühikulisel kaugusel. Hõõrdumine- nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre- teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine.
Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 5 teema: induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt 1) Tunnetus a priori ei sõltu kogemustest, see on üldine ja paratamatu. See on nii-öelda kogemusele eelnev tõde, inimesest sõltumatu. See on puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenev tunnetus, mida ei saa võtta kogemusena. A posteriori on eelnevale vastupidine, ehk põhineb kogemusel. See on kogemusele järgnev tõde. Näiteks kui öelda, et „siin toas on külm“, on see posterioorne tunnetus, kuna põhineb tunnetusel (pean ennem tunnetama seda, et nii öelda ja see võib tunduda ainult minule külm, mõnele teisele näiteks palav). 2) Analüütiline otsus selgitab subjekti mõistet, sünteetilise otsusega minnakse subjekti mõistest kaugemale. Tsiteerides Kanti, „analüütilised otsused ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetilised on avardavad ning antud sisu rohkendavad...
eriliste abivahenditeta. Makromaailm koosneb inimestega samas suurusjärgus mõõtmetega objektidest. Kaasaegne füüsika käsitleb aga valdkondi mida klassikaline füüsika seletada ei suuda ehk mikro- ja megamaailm. See uurib aatomeid ja mõõtmata ruumi. Kaasaegne füüsika koosneb kvantmehaanikast ja relatiivsusteooriast. Kvantmehaanika kirjeldab mikromaailma, relatiivsusteooria aga ruumi ja aega. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Mida suurem on keha, seda suurem on keha mass ja aineosakeste arv. Energia aga on väljalise mateeria hulga mõõduks. Valgus on väljaline ning kannab endaga kaasas energiat. Valgus neeldub kehades ja neile kandub üle energia. Seda kasutatakse päikesepaneelides. Joonas Assor
tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Raskusjõu korral . Kuna potents. energia oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes, tuleb määrata algasend, kui seda pole tehtud. Tavaliselt loetakse energia nullnivooks keha potents. energiat maapinnal. Keha potents. energia võib olla ka negatiivne, kui keha asub valitud nullnivoost madalamal. Potentsiaalne energia on näiteks maapinnast kõrgemale tõstetud kehadel ja deformeeritud kehadel. 19. Elastsusjõu töö. Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia. Elastsusjõud teeb tööd viies keha deformeeritud asendist tasakaaluasendisse. (J) x on keha pikkuse muutus, k on jäikustegur Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia võrdub tööga, mida elastsusjõud teeb selle keha (nt. vedru) viimisel deformeerimata olekusse. 20. Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus. Lihtsam seletus:
Graafik on isobaar. Pr füüsik Gay-Lussac avastas 1802 a tempsi ja ruumala vahelise seose jääva rõhu puhul: Antud gaasimassi ruumala suureneb 1 kraadi võrra soojenemisel jääva rõhu all 1/273 võrra sellest ruumalast, mist al oli 0kraadi C juures (Gay-Lussaci seadus). Termodünaamika I seadus. See on soojusnähtuse teooria. Füüsikaliste kehade süsteemi, mis pole vastasmõjus süsteemiväliste kehadega nim isoleeritud termodünaamiliseks süsteemiks. Kõikidel makroplastilistel kehadel on peale mehaanilise energia veel siseenergia, mis sõltub ainult keha osakeste sisemiselt olekust (temp, ruumalast, rõhust). Aine osakeste vastastikmõju (tõmbe tõukejõud) määrab sisemise potensiaalse energia, liikumine aga määrab kineetilise energia. Need energiad kokku moodustavadki keha siseenergia. Siseenergia koos keha mehaanilise energiaga mood keha koguenergia. Selle energi jaoks kehtib energia jäävuse seadus: energiat ei teki looduses eimillestki ega ei hävi kuhugi
kohta tehtava tööga. Seadme kasuteguriks nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku (energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. 8. Energia, kineetiline energia, potentsiaalne energia Energia on keha olekut kirjeldav suurus, mille muut on võrdne ja vastasmärgiline selle keha poolt tehtava tööga. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehal on tema. liikumise tõttu. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehadel on nendevahelise vastastikuse mõju tõttu. 9. Konservatiivsed jõud, mittekonservatiivsed jõud Konservatiivsed jõud on sellised, mille töö liikumisel 12 ei sõltu trajektoorist, vaid punktide 1 ja 2 asukohast ruumis. On olemas terve rida jõudusid, mille toimimise käigus mehaaniline energia hajub, muutudes teisteks energialiikudeks - näiteks soojus- või elektrienergiaks. Nii neid jõudusid ka nimetatakse -
kus R on kõverraadius, v on keha liikumiskiirus ja m on mass (Vikipeedia, 2015). 1.8. TAKISTUSJÕUD Igale liikuvale kehale mõjub takistusjõud olenematta sellest, kas ta on õhus või vedelikus. Takistusjõud oleneb/sõltub keha või eseme kujust. Mida voolujoonelisem keha, seda väiksem on takistus (joonis 8). Liikuvale kehale mõjuv takistusjõud on võrdeline kehalt keskkonnale üle kantava liikumishulga kiirusega keskkonna poolt (taskutark, 2015). Joonis 8. Erinevatel kehadel on erinev õhutakistus Tuul mõjutab lennukite maandumist- mõjutab kiirust maapinna suhtes, kuid vastu tuul vähendab teekonnakiirust ja vähendab maandumisdistantsi. Seevastu aga pärituul suurendab reekonnakiirust ja pikendab maandumisdistantsi. Taganttuulega ei ole soovitatav maanduda, kuna taganttuul suurendab maandumisdistantsi, kuid vastutuul vähendab. (Kulmar, 2015) 2.KOKKOVÕTE Igat keha mõjutab mingi jõud. Käesolevas referaadis puudutasin ma ainult õhusõidukeid
VIII OSA, 10. klass füüsika VABA LANGEMINE Juba üle 2300 aasta tagasi ehk täpsemalt aastatel 384-322 e. Kr. elanud vanakreeka filosoof Aristoteles arvas seda, et mida raskemad on kehad, seda kiiremini need allapoole liikudes planeedi keskpaiga poole püüavad jõuda. Gravitatsiooniks nimetatakse nähtust, kus mis avaldub kõikide kehade omavahelises vastikuses tõmbumises. Kuna kõikidel kehadel on mass, siis tänu sellele kehad tõmbuvadki teineteise poole. Jõudu, mis selle vastastikmõju tugevust iseloomustab, nimetatakse gravitatsioonijõuks. Kui teostada üks katse, milles võetakse üks teraskuul ja üks udusulg ning need samalt kõrguselt maapinna poole ühekorraga lahti lasta, siis jõuab enne maapinda puudutada teraskuul. Allakukkumine oleneb selles katses keha kokkupuutepinnast õhuga. Kui kehal on suur pind, siis see avaldab õhus liikuvale kehale suuremat takistavat mõju
f sagedus 1Hz 16. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused. Jõudude liitmine. Keha liikumine kaldpinnal. Jõudude projektsioonid telgedel. Inertsus on keha omadus säilitada oma kiirust. See seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kehale kestma teatud aja. Seega peab keha kiiruse muutumiseks talle mõjuma mingi teine keha, muidu liiguks keha ühtlaselt. Inertsus on erinevatel kehadel erinev. Inertsust väljendav suurus on mass. Nt. kui viskad liikuvas autos palli üles, ei pea sa seda samuti viskama ettepoole, et see sulle uuesti kätte kukuks, sest pallil on juba auto liikumise tõttu omandatud inerts, mis liigutab seda edasi. Mass on füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks. Mass väljendab inertsust, kaal aga gravitatsiooni tõttu põhjustatud jõudu. Mass - kilogrammides ja kaal Newtonites.
Mehaaniliseks tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Miks kehad saavad tööd teha? Keha võimet tööd teha nimetatakse energiaks. Keha tõstmisel tehakse tööd, maapinna kohale tõstetud keha omab energiat. Keha liikumapanemisel tehakse tööd. Aineosakeste vastastikmõju on deformeetidus kehadel energia. Energiat, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu nimetatakse potensiaalseks energiaks. Energiat, mida keha omab liikumise tõttu aga kineetiliseks energiaks. Kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehaaniline energia jääv. Miks on kang tasakaalus ega hakka pöörlema? Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Katse: kasutame kangi ja 100 grammiseid koormisi. Igale koormisele massiga 100 g mõjub raskusjõud 1 N
kahjustamisest. Erinevad inimesed kahjustavad oma ligimesi väga erinevalt. Võidakse küll mitte kahjustada teisi inimesi, kuid olla julm loomade vastu. Teisel juhul kaitstakse küll loomi, kuid inimesi koheldakse julmalt. Bhakti-jooga teel kaugele jõudnud indialane Swami Vivekananda ütles: "Käskude äärmiselt täpne täitmine põhjustab halba. Mõnede usulahkude mungad ei pese end kunagi, et ei sureks 6 nende kehadel olevad mikroobid, aga nad ei mõtle sellele ebameeldivale lõhnale ega nendele haigustele, mille all peavad teised nende pärast kannatama." Kadedusest loobumine on tõeliseks proovikiviks peaaegu igale inimesele. Igaüks võib hetkelise innustuse ajel teha häid tegusid või kellelegi midagi kinkida, kuid see, kes armastab inimkonda tõeliselt, ei ole kellelegi kade. Niikaua, kuni südames asub kadedus, ei ole inimene kaugeltki täiuslik. Väliste seikade treenimisel on väärtust
Esimesi võib nimetada analüütilisteks, teisi sünteetilisteks otsustusteks. Analüütilised otsustused väljendavad predikaadis vaid seda, mida juba tegelikult mõeldi subjekti mõistes, kuigi mitte nii selgelt ja nii teadlikult. Analüütiline ehk selgitav otsustus ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitab meile juba teadaolevaid teadmisi. Ütleb predikaadis seda, mida mõeldi subjekti mõistes, kuid mitte nii selgelt ja teadlikult. (Nt: kõigil kehadel on ulatuvus. Mõiste keha juba sisaldab tunnust ulatavus, järelikult ei saanud me midagi uut selle kohta teada. Sama väide kehtib ka otsustuse, et kõik ruudud on nelinurksed kohta.) Seevastu sisaldab lause mõned kehad on rasked predikaadis midagi sellist, mida keha üldmõistes tegelikult ei mõelda, seega ta rohkendab tunnetust, kuna lisab mõistele midagi juurde; seepärast tuleb teda nimetada sünteetiliseks otsustuseks. Sünteetiline ehk avardav otsustus laiendab meie teadmisi
1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus: 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad. 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrapäraseid kehi (graniidi-, silikaattelliskivi tükid). 3. Töö metoodika 3.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki kolme külge kolm korda (a, b, h), seejärel arvutati iga külje jaoks keskmine mõõt. Mõõdeti väljalõigete suurused. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutati keha maht valemiga (1) ning väljalõigetega kehade puhul lahutati sellest maha väljalõike suurus. Seejärel kaaluti kehad laboratoorsel kaalul täpsusega 0,01 g. Peale seda arvutatakse keha tihedus arvutusvalemiga (2). Mõõtmis ja arvutustulemused on toodud tabelis nr. 1.1.
Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk infrapunakiirguseks nimetatakse elektromagnetkiirguse seda osa, mille lainepikkus jääb vahemikku 3·10-4 7,5·10-7 m (piirid pole päris täpsed). Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali. Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta soojust väga intensiivselt ning e on lähedane ühele. Läikiva pinnaga kehadel on e ligikaudu 0. Järelikult on nende kehade soojuskiirgus praktiliselt olematu. Sama võib väita ka soojuskiirguse neeldumise kohta tumedad kehad neelavad soojust väga hästi ning läikivad äärmiselt halvasti. 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Liitvalgus
Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, st T > 0 K. Soojuskiirguseks ehk infrapunakiirguseks nimetatakse elektromagnetkiirguse seda osa, mille lainepikkus jääb vahemikku 3·10-4 7,5·10-7 m (piirid pole päris täpsed). Keha kiirgustegur e iseloomustab keha materjali. Kui keha on musta värvi, siis kiirgab ta soojust väga intensiivselt ning e on lähedane ühele. Läikiva pinnaga kehadel on e ligikaudu 0. Järelikult on nende kehade soojuskiirgus praktiliselt olematu. Sama võib väita ka soojuskiirguse neeldumise kohta tumedad kehad neelavad soojust väga hästi ning läikivad äärmiselt halvasti. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Liitvalgus Liitvalguseks nimetatakse valgust, mis koosneb kõigist spektri värvidest. Värviliste pindade värvilisena tajumine
Chris Naerismaa FÜÜSIKA LABORIARUANNE LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE11 Juhendaja: JANA PAJU Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 SISUKORD 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1.......................................................................................................3 1.1 Mehhaaniline energia.................................................................................................................3 1.1.1 Tööülesanne.........................................................................................................................3 1.1.2 Töövahendid........................................................................................................................3 1.1.3 Ka...
tühimikega, mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus ρ määratakse keha massi ja mahu suhtena (kg/m3) valemiga: m ρ= ∙ 1000 V br , [kg/m3] Valem nr:1 kus m – katsekeha mass (g) Vbr – katsekeha ruumala (cm3) 1.1 Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht V arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmistest. Mõõdame joonlaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki kolme külge kolm korda (a, b, c) ja arvutati iga külje jaoks keskmine mõõt. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutati keha maht valemiga V =a× b ×c , [cm3] Valem nr: 2 3 V – proovikeha maht (cm3) a – proovikeha pikkus (mm) b – pproovikeha kõrgus (mm) c – proovikeha laius (mm) Proovikeha massi (m) määratleme elektroonilise kaalude abil
seedetrakti liikumist ning loomade resurrside taju, lihtsamates loomades tähendab see lihtsalt toidu kättesaadavust, aga keerulistemas loomades ka sotsiaalset dominantsust jms. Sellest tulenevalt mõjutab see ka suuresti loomade kasvu, paljunemise ja tuju, sõltuvalt sellest, kui palju serotoniini on organismis saadaval. Mikroanatoomiliselt vabaneb serotoniin neuronite vahedes, diffuseerumiseks on tal üsna suur vahemik (>20 µm), et aktiveerida 5-HT retsptoreid dendriitidel, raku kehadel ja eelsünaptilistel neuronite terminalidel. 5-HT retseptorite tüüpe on palju: 1A-F, 2A- C, 3, 4, 5A, 6 ja 7, millel kõigil on väga laialdased funktsioonid. Väga suured kogused serotoniini võivad tekitada serotoniini sündroomi, mis on vägagi ohtlik ja paljudel juhtudel ka letaalne. Selle tekkeks peab muidugi üksi ühestki serotoniini produktist või ravimist ei piisa, selleks peab kombineerima selektiivseid serotoniini retseptori inhibiitoreid koos mono amiini oksüdaasi ihibiitoritega
F=2000*9,8=19600 N A=19600*10=196000 196000 N 9800W 20 Suusahüppaja kiirus enne äratõuget on 93,6 km/h kui suur on suusataja impulss kui suusataja mass on 90 kg? Mehaaniline energia Meha mehhaaniliseks energiaks nimetatakse suurust mis võrdub maksimaalse tööga mida keha antud tingimustes võib teha tööt tehakse energia arvelt Mehhaanilise energia põhivormideks on potensiaalne ja kineetiline energia Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat mis kehadel on nendevahelisevastastikkuse mõju tõttu. Näiteks maapinnalt ülestõstetud kehad, deformeerunud elastsed kehad E p mgh Maapinnalt ülestõstetud keha potensiaalne energia on määratud valemiga Energiamuundumine potensiaalne energia võib muutuda kineetiliseks ja vastupidi Helikpter mille mass on 20 tonni lendab 1,5 kilomeetri kõrgusel maapinnast . milline on helikopteri potensiaalne energia maapinna suhtes
Kaater läbib sadamatevahelise tee pärivoolu 4 tunniga ning vastuvoolu 10 tunniga. Määrata jõe voolu kiirus ning kaatri kiirus vee suhtes.(vihikus) Töö arvutamine NB!! Nurk jõu ja liikumissuuna vahel võib olla nii terav- kui nürinurk st jõud võib olla ka negatiivne Ülesanne nr. 6 Auto pidurdamisel kahaneb tema kiirus 5 sekundiga väärtuselt 100 km/h väärtuseni 10km/h. Leida pidurdusjõu suurus kui auto mass on 500 kg. ENERGIA · Kehadel on erinev võime teha tööd, selle võime iseloomustamiseks uus mõiste energia · Mehaanilise energiana teame 2 vormi: Kineetilist ja potentsiaalset energiat · Kineetilise energia saame defineerida impulsi ja kiiruse poolkorrutisena · Potentsiaalne energia on aga võrdeline kehade vastastikuse asendi e kaugusega, keha massi ning jõudu iseloomustava suurusega- Maa raskusväljas selles vaba langemise kiirendus Ek=mv2/2 , Ep= mgh Ülesanne 8
... (gaasides, vedelikes, tahkistes) 4. Temperatuuri tõstmisel küllastanud aur ......... . 5. Aur on küllastunud, kui ........ . 6. Küllastanud auru olukorras sama aja jooksul vedelikust lahkunud ja sinna tagasi pöörduvate molekulide hulk on ......... . 7. Igal vedelikul on oma keemistemperatuur. Välisrõhk tõuseb. Vedelik keeb nüüd .........temperatuuril. 8. Kondenseerumine on aine üleminek ........olekusse . 9. Kristallilistel kehadel sulamistemperatuur on........ . 10. Amorfsetel kehadel sulamistemperatuur .......... . 11. Anisotroopia on aine füüsikaline omadus, kus aine omadused ....... 12. Tuua näiteid sublimatsioon nähtuse kohta. 13. Gaasides ja vedelikes soojusjuhtivus seletub .......... .
Töö mõõtühikuks džaul (1 J). Üks džaul (1 J) on töö, mille teeb jõud üks njuuton, kui mingi keha liigub selle jõu mõjul ühe meetri võrra. 11.Kineetiline ja potentsiaalne energia. Sarnasused ja erinevused. Too näiteid potentsiaalse energia üleminekust kineetiliseks ja vastupidi. Kehade liikumisoleku energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Kõikidel liikuvatel kehadel on kineetiline energia. Kehade omavahelise vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalset energiat omavad näiteks ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. Muutumine: *Näiteks maast üles tõstetud kivil seni ainult potentsiaalne energia, kuni me tead käes hoiame. Kui me kivi lahti laseme, hakkab kivi langema ja järjest kiiremini liikuma ja koos sellega potentsiaalne energia vähenema ja kineetiline suurenema.
sihitud nõu. Samuti ei anna ma kunagi naisele vahendit idaneva elu hävitamiseks. Pühalt ja puhtalt tahan ma oma elu ja meie kunsti säilitada. Kellelegi ei tee ma kivilõiget, vaid jätan selle käsialustele, kes seda tegelust tunnevad. Kui paljudesse majadesse ma ka ei astu, ikka tahan ma sisse astuda haigete tervistuseks ja eemale jääda igast ettenähtavast ja hävitavast kahjustusest, eriti aga lihahimu tegudest naiste ja meeste, vabade ja orjade kehadel. Mis ma aga ravi ajal näen või kuulen või ka väljaspool ravi läbikäimises inimesiga, mis ei tohi levida, sellest tahan vaikida ja kõiki neid asju käsitleda kui saladusi. Kui ma seda vannet pean ja ei riku, siis olgu mulle lubatud minu elust ja minu kutsest rõõmu tunda, igaveseks ajaks jäädes kõikide inimeste juures lugupidamisse. Kui ma aga vannet murran ja valevandlikuks saan, siis tabagu mind vastupidine saatus. Tänapäevane sõnastus:
: 2a 3. · Vastastikmõju tulemusena muutub keha kiirus või kuju. Vastastikmõjus osaleb vähemalt 2 keha. Vastastikmõju võib olla otsene või toimub kehade vahelise mõju edasi kandmine välja kaudu. · Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vahelist vastastikmõju. · Vastastikmõju edasikandumise kiirust iseloomustab keha inertsus. · Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks. · Keha mass - Inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Inertsus on võrdeline massiga. Massi ühikuks SI-süsteemis on 1kg. · Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega. · Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega
Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Liikumine on suhteline mingi taustsüsteemi suhtes. Absoluutset taustsüsteemi pole seni leitud. Liikumisvõrrandiks nimetatakse liikumist iseloomustavat matemaatilist avaldist. Kehade vastastikmõju: Mass: Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks. Mass on keha inertsi mõõt. Jõud on kehade vastastikmõju mõõt, mida väljendatakse tuntud massiga kehale antud kiirenduse või ka deformatsiooni suuruse kaudu. Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Raskusjõud Fg on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid
Näited elust: otse ülesvisatud palli lend, suusahüppaja laskumine, kaubarongi liikumahakkamine 8 Vabalangemine ja viskekeha liikumine (miks, kuidas mis toimub, mis eripärad on?) Vaba langemine selline kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub (nt. vaakumis), või on väike. Toimub Maa külgetõmbe mõjul. Kõik kehad tõmbuvad maa poole ja omavad selletõttu raskust. Vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine kehadel kasvab kiirus ühtemoodi, sõltumata keha raskusest või kujust. Kõik kehad saavad ühesuguse kiirenduse. Seda nn vaba langemise kiirendust on mõõdetud Maa eri paigus ja erinevatel meetoditel ning tulemuseks on saadud alati ligikaudu Vaba langemise kiirendus on suunatud alati alla, Maa keskpunkti poole. Vabalangemise kiirendus on g= 9,8 m/s². ÜLESVISATUD KEHA LIIKUMINE Lähtudest kiiruse ajast sõltuvuse valemist ja liikumisvõrrandist :
piirides. Enamiku igapäevaelus toimuvate liikumiste korral saab maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalseks. Hiljem näeme, et õhu ja vee suuremastaabiliste liikumiste korral avaldub Maa mitteinertsiaalsus selgesti. Füüsikalist suurust, mille väärtus mõõdab kehade poolt üksteisele avaldatavat mõju, nimetatakse jõuks. Jõud võib põhjustada keha kiirendust, kui kolmandate kehade poolt mõjuvad jõud seda ei takista. Sama jõud põhjustab erinevatel kehadel erinevaid kiirendusi, sõltuvalt nende kehade massist. Dünaamika teine põhiseadus e. Newtoni teine seadus väidab et jõu poolt tekitatud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: a = F . Tavaliselt kirjutatakse see seadus kujul: m m a =F . (2.10) Sellest seosest määratakse ka jõu ühik
Keha impulsiks nimetatakse suurust, mis võrdub keha massi ja tema kiiruse korrutisega. Valem F t = m v - m v0 ei ole midagi muud, kui Newtoni teine seadus väljendatuna teisel kujul. Ta võimaldab sõnastada seda seadust teisiti võrreldes varemesitatud sõnastusega: jõu mõju tulemusel muutub keha impulss. Keha impulsi muut võrdub kehale rakendatud jõu ja selle mõjumise aja korrutisega. Näeme, et üks ja sama jõud põhjustab ühe ja sama aja jooksul kõikidel kehadel ühe ja sama impulsi muudu, sest võrduse F t = m v - m v0 vasakus pooles massi ei esine. 14 Suurust F t nimetatakse jõuimpulsiks. Valemist F t = m v - m v0 järeldub, et keha impulsi muut võrdub jõuimpulsiga. Keha impulss m v ja jõuimpulss Ft on vektoriaalsed suurused
vastupidiselt, Fh = kNcos = kmgcos k-hõõrdetegur, N-pinnareaktsioon massikeskmed põrkejoonel, sellel ei tule arvestada pöörlemise Nurkkiirus : pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku tekkimisega. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne ja kehadel jagatis []=[rad]/[sek] mille massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel. Ideaalse soojusmasina töötsükkel:4-taktiline. I takti nim = /t raadiuse pöördenurk t selle moodustamiseks Tsentripetaalkiirendus:kesktõmbekiirendus ühtlasel ringliikumisel, sisseimemistaktiks
Eelnevalt hõõrutud klaaspulga poole tõmbub isegi teravikul tasakaalustatud raske raudlatt. Kui samadele kehadele lähendada aga klaaspulk, mida pole hõõrutud, ei tõmba see enda poole ei paberitükikesi, juukseid, veejuga ega ka raudlatti. Kirlejdatud katsetest ilmneb, et hõõrutud klaaspulgal on omadus, mida hõõrumata klaaspulgal ei ole. Hõõrutud klaaspulk tõmbab ena poole teisi kehasid. Selline omadus võib hõõrumise tulemusel tekkida ka paljudel teistel kehadel. Näiteks kustukummi, riide või paberiga hõõrutud pastapliiatsi ja plastjoonlaud tõmbavad samuti enda poole teisi kehasid. Keha omadusi kirjeldatakse füüsikaliste suuruste abil. Hõõrumisel tekkinud keha omadust, tõmmata enda poole teis kehasid kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi
· Millise järelduse võib teha staatika neljandast aksioomist süsteemi sisejõudude kohta? Kõik keha sisejõud moodustavad tasakaalus oleva jõusüsteemi. Teise aksioomi põhjal võib järeldada, et keha tasakaalutingimuste uurimisel neid arvestama ei pea. · Sõnastada staatika V aksioom (jäigastumise aksioom). Deformeeruvat keha võib vaadata tasakaalutingimuste uurimisel deformeerunud olekus absoluutselt jäigana. Deformeeruvatel kehadel on tasakaaluvõrrandid tarvilikud, kuid vaja on ka deformatsioonivõrrandeid. · Sõnastada staatika VI aksioom (sidemete aksioom). Iga seotud keha võib vaadata vabana, kui eemaldada kõik sidemed ja asendada nende mõju ekvivalentsete sidemetega/jõududega. · Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse? Jõuhulknurk on jõuvektoritest koostatud hulknurk, mis moodustub kui vektorid panna järjest üksteise otsa
elektromagnetiliste lainete toimel. Kõik kehad kiirgavad elektromagnetilisi laineid, kui keha temperatuur ületab absoluutse temperatuuri nullväärtuse. Kiirgusvoo intensiivsus sõltub lainepikkusest ja olulisel määral kiirgava keha temperatuurist. e = hν = (hc)/λ Keha, mis neelab kogu temale langeva kiirguse, nimetatakse absoluutseks mustaks kehaks. Reaalsetel kehadel on väiksem kiirgusvõime kui absoluutselt mustadel kehadel. Kui reaalse kiirgava keha kiirguse intensiivsus moodustab igal lainepikkusel teatud sama väärtusega osa absoluutselt musta keha kiirgusest, siis sellist keha nimetatakse halliks kehaks. Halli keha kiirgusvõimet iseloomustatakse nn mustsusastmega – see on tegur, mis näitab, kui suure osa kiirgusvoo intensiivsusest annab keha, 𝐸 võrreldes absoluutselt musta kehaga. Mustsusaste ε=𝐸 = 0 … 1
(A=0), kui 1) F=0 keha liigub inertsi mõjul; 2) s=0 seisab hoides raskust, 3) =90° või =270° jõud mõjub risti liikumissihiga. Töö on positiivne, kui jõu projektsioon liikumissihile ühtib liikumise suunaga. Töö on negatiivne, kui jõu projektsioon liikumissihile on vastupidine liikumise suunale. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Seega selle mõõtühik on nagu töölgi 1J. Mehaanilise energia liigid on: 1) Kineetiline energia on liikuvatel kehadel. Valem: 2) Potentsiaalset energiat omavad kehad kas iseenda asendi või oma osakeste vastastikuse asendi tõttu. a) Raskusjõu potentsiaalne energia on kehal tema enda asendi tõttu maapinna suhtes. Valem: , kus h on kõrgus maapinnast (1m). b) Elastsusjõu potentsiaalne energia on kehal tema osakeste vastastikuse asendi muutumise tõttu. Valem: ,kus näitab pikkuse muutumist algpikkuselt ja k on elastse keha jäikus
piirides. Enamiku igapäevaelus toimuvate liikumiste korral saab maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalseks. Hiljem näeme, et õhu ja vee suuremastaabiliste liikumiste korral avaldub Maa mitteinertsiaalsus selgesti. Füüsikalist suurust, mille väärtus mõõdab kehade poolt üksteisele avaldatavat mõju, nimetatakse jõuks. Jõud võib põhjustada keha kiirendust, kui kolmandate kehade poolt mõjuvad jõud seda ei takista. Sama jõud põhjustab erinevatel kehadel erinevaid kiirendusi, sõltuvalt nende kehade massist. Dünaamika teine põhiseadus e. Newtoni teine seadus väidab et jõu poolt tekitatud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga: a = F . Tavaliselt kirjutatakse see seadus kujul: m m a =F . (2.10)
5) Liikumishulga suuna muut ? Newton II -> Liikumishulga muutus on võrdeline jõuimpulsiga ning toimub jõu mõjumise suunas Fdt = d ( mv ) 6) Mida nimetatakse põrkeks ? Põrkeks nim keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Põrget nim tsentraalseks kui massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel. Kui põrkel ei teki kehadel jääkdeformatsioone nim seda absoluutselt elastne põrge 7) Cartesiuse koordinaadistik, kas telgedel võib olla meelevaldne suund ? Cartesuise kordinaadistik on idealiseeritud taustsysteem, kus on kolm ristuvat sirget. Kordinaadistiku telgedel ei või olla meelevalnde suund, kuna vastasel korral poleks võimalik määrata punkti kaugust telgede ristimiskohast ,mis ongi siis kordinaadistiku ideeks 8) Seos potensiaalse energia ja jõu vahel ?
Kiirgusspekteris ja neeldumispektris asuvad jooned samadel kohtadel. Laser: Light Amplication by Stimulated Emission of Radiation. See tahendab valguse voi mendamist stimuleeritud kiirguse abil. Laserikiirgus on monokromaatne ja koherentne. Energiakvant energia väiksem jagamatu osa Osakeselaine dualism: ? Laineomadusi (interferents, difraktsioon) on eksperimentaalselt registreeritud elektronidel, neutronitel, aatomitel. ? Laineomadused on koikidel kehadel, ka makrokehadel. ? Osakeselaine dualism ehk kahesus on looduse uldine omadus. Aatomituuma ehitus: ? Tuum on kerataoline suure tihedusega objekt aatomi keskmes. ? Koosneb nukleonidest: ? prootonid, laenguga +e, ? neutronid, neutraalsed. ? Nukleone hoiavad koos tuumajoud: tugev vastasmoju. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma voi aatomituuma ja elementaarosakese kokkupor ge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/voi elementaarosakesed.
aju kui üksik organi, neuronipopulatsioonide ja jagunemise bioloogilisest faktist. Ühiskondliku üksik neuronite / rakkude, suhtes.) Seega peab seose otsimisel toetab K isiku vaimu järelikult toimuma materiaalsetele andmetele eksistentsi argumendi K-i enese rakkude toetudes kaasaarvatult vaimu jagunemine, pooldumine, järglaste saamine ja vanemate välistamata vaimu olemasolu erinevatel olemasolu. Selline üldistus vähendab antud olenditel või kehadel, mis on võimelised analoogia tugevust ja suurendab aprioorse jagunema sisemiselt või välispidiselt, näiteks teadmise seost. (vt. Lisa, Joonis 1) Järelikult on tulnukatel ja robotitel. õigustatud, et kõik suguluses olevad inimesed, I isiku vaimu kinnitab nagu eelnevalt L-ist lähtuvalt emapoolselt, on vaimuga / oli kirjutatud, tema enese sündimine ja L isiku teadvusega, kui üks suguvõsa liikmetest essee
Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada. Elementaarlaeng- kõik suurtel kehadel olevad laengud on mingi vähima laengu täisarvkordsed. Elementaarlaeng on jääv suurus ja isolaatorite süsteemi kogulaeng on -19 muutumatu q = e = 1,60 *10 C Elektriväli · seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber · põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine · elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega
j. Potentsiaalse energia ja jõu vaheline seos k. Gradiendi füüsikaline tähendus Mingist skalaarsest suurusest gradiendi leidmine annab suuna, milles see suurus kasvab kõige kiiremini. Seda näitab gradiendi kui vektori suund. Gradiendi leidmine mingist skalaarsest suurusest tähendab selle suuruse osatuletised koordinaatide järgi. Näiteks: l. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Kui seejuures ei teki kehadel jääkdeformatsioone, nimetatakse põrget absoluutselt elastseks. Põrkejoon – kehade kokkupuutepunktist kokkupuutuvate pindadega risti tõmmatud sirge. Kui kehade massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel, siis nimetatakse põrget tsentraalseks. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne. Absoluutselt elastse põrke puhul kehtivad impulsi jäävuse ja mehaanilise energia jäävuse seadused: m. Mitteelastne tsentraalpõrge
poole. (joonisel rohelisega). Alumistel seljaaju segmentidel juhitakse ülemiste suunas. Alanevad juhteteed kulgevad hallolluse eesmiste juurte vahel, nad moodustavad eesmisi sambaid, osa alanevaid juhteteid on külgmistes sammastes. (Lad: destsendeeruvad juhteteed). Funktsioon on juhtida motoorikat. Alanevate juhteteede kaudu tulevad närviimpulsid ülemistest allapoole seljaajju ja seal need lõppevad erinevate segmentide eesmistes sarvedes. Alfamotoneuronite kehadel ja sealt edasi nende kaudu juhitakse lihastele. Juhivad motoorseid närviimpulsse seljaaju siseselt ülemistelt alumistele (sinisega joonisel) Seljaaju funktsioonid: 1. Juhtida tundlikkust seljaaju piires ja seljaajust peaaju suunas. 2. Juhtida motoorseid ehk liigutusi esile kutsuvaid närvi impulsse seljaaju piires ja peaajust pärit närviimpulsse seljaajus. 3. Reflekside juhtimine 4. Seljaaju võib nõrku sinna saabunud erutusi liita 5. Erutuse divergents e harvenemine
suhtes, liikumisenergia. Ek= 2 kulgliikumisel Pöördliikumisel , kus I – intermoment, ω-nurkkiirus Jõu poolt sooritatud töö mõõdab kineetilise energia muutust. ⃗ ⃗ Kulgliikumisel d A = F d s⃗ , pöördliikumisel dA= M d φ ⃗ , 11.Potentsiaalne energia. Jõuväli.joonis Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat,1mis kehadel on 0 2 nendevahelise vastastikuse mõju tõttu. Näiteks maapinnalt üles tõstetud kehad mõjutavad üksteist gravitatsioonijõuga, deformeeritud keha osakesed mõjutavad üksteist elastsusjõuga. Maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia Ep on määratud valemiga: Ep = m . g . h, kus Ep(J) - keha potentsiaalne energia; m(kg) - keha mass; h(m) - keha kõrgus maapinnast; g(m/s2) - raskuskiirendus
Tööd ei tehta (A=0), kui 1) F=0 keha liigub inertsi mõjul; 2) s=0 seisab hoides raskust, 3) =90° või =270° jõud mõjub risti liikumissihiga. Töö on positiivne, kui jõu projektsioon liikumissihile ühtib liikumise suunaga. Töö on negatiivne, kui jõu projektsioon liikumissihile on vastupidine liikumise suunale. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Seega selle mõõtühik on nagu töölgi 1J. Mehaanilise energia liigid on: 1) Kineetiline energia on liikuvatel kehadel. Valem: m v2 EK 2) Potentsiaalset energiat omavad kehad kas iseenda asendi või oma 2 osakeste vastastikuse asendi tõttu. a) Raskusjõu potentsiaalne energia on kehal tema enda asendi tõttu maapinna suhtes. Valem: E P m g h , kus h on kõrgus maapinnast (1m). b) Elastsusjõu potentsiaalne energia on kehal tema osakeste vastastikuse asendi muutumise tõttu. k l 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
