Võnkliikumine Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Pendli amplituudasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis püsib paigal. Amplituudiks nimetatakse amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Sageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul. Võnkesagedus=1/võnkeperioodiga Sagedus=T F=1/T Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Sagedusühik on 1Hz. Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul 1Hz=1/1s Keha inertsus Keha mass on keha keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Keha inertsuseks nimetatakse keha omadust, millest sõltub tema kiirendus vastasmõjus teiste...
III MAGNETISM Magnetism on keha omadus kui ka samaaegselt nähtus, mis avaldub keha magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja vahendusel teiste kehadega. 1. Magnetväli, püsimagnetid, voolu magnetväli, magnetvälja jõujooned. (2 tundi) pg 4.1; 4.2; 4.4 4.1 MAGNETVÄLI. PÜSIMAGNETID Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatav väli. (EV-laengukandjate suunatud liikumine -> tekib laengukandjate liikumise tulemusena magnetväli) -Füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja vooluga juhid vastastikku mõjutavad Põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool
FÜÜSIKA EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Kinemaatika põhimõisted: Punktmass- keha, mille mõõtmetega antud ülesandes võib jätta arvestamata. Jäik keha- keha, mis teiste kehadega vastasmõjus olles jätab oma mõõtmed muutmata. Taustsüsteem- kehade süsteem, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Liikumisseadus- punktmassiga keha asukohta saab määrata kolme parameetri järgi (kiirus, aeg, läbitud teepikkus) Kohavektor- koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektor. Nihkevektor- vektor, mis on tõmmatud alguspunktist teise punkti. 2. Kiirus- on vektori suurus, mis isel. punktmassi asukoha muutust ajaliselt.
Kordamisküsimused - termodünaamika 1. Miks võime öelda, et molekulid omavad nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat? Kehad koosnevad molekulidest, mis on pidevas soojusliikumises ning mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kui keha liigub siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha on teiste kehadega vastastikmõjus, siis annab ta potentsiaalset energiat. 2. Mida nimetatakse keha siseenergiaks? Keha koostisosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat nimet. KEHA SISEENERGIAKS 3. Millised on kaks moodust keha siseenergia muutmiseks? Soojusülekandega ja mehhaanilise tööga. 4. Loetle soojusülekande kolm liiki. Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. 5. Millega on määratletud soojusülekande suund?
Mõju vastastikus. Newtoni III seadus jõud millega kaks keha üksteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Avatud ja suletud süsteemid Kehade süsteemiks nim. omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Suletud süsteem- Süsteemi kuuluvad kehad on vastastikmõjus omavahel kuid puudub aine ja energiavahetus väliskeskkonnaga. Reaalselt ei eksisteeri. Avatud süsteem- kehad on vastastikmõjus ka süsteemi mittekuuluvate kehadega. Toimub aine ja/või energivahetus väliskeskkonnaga. Kehade inertsus. Newtoni I seadus. Vastastikmõju puudumise liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni I seadus: keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui kehale ei mõju jõudusid või kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist. Inerts- kehade kalduvus oma liikumisolekut säilitada. Liikumisoleku muutmine. Kiirendus. Liikumisoleku muutumise kiirust nim. kiirenduseks
Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmt. , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja t keha temperatuuri muut (lõpp- ja algtemperatuuride vahe). 4.1.2. Termodünaamika I printsiip Termodünaamikas vaadeldakse protsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis (näiteks suletud termospudel). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Suletud süsteemis kehtib termodünaamika esimene printsiip: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A, kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia suurenemine ja A välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. Sellist sõnastust tuntakse
Mõju vastastikus. Newtoni III seadus – jõud millega kaks keha üksteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Avatud ja suletud süsteemid Kehade süsteemiks nim. omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Suletud süsteem- Süsteemi kuuluvad kehad on vastastikmõjus omavahel kuid puudub aine ja energiavahetus väliskeskkonnaga. Reaalselt ei eksisteeri. Avatud süsteem- kehad on vastastikmõjus ka süsteemi mittekuuluvate kehadega. Toimub aine ja/või energivahetus väliskeskkonnaga. Kehade inertsus. Newtoni I seadus. Vastastikmõju puudumise liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni I seadus: keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui kehale ei mõju jõudusid või kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist. Inerts- kehade kalduvus oma liikumisolekut säilitada. Liikumisoleku muutmine. Kiirendus. Liikumisoleku muutumise kiirust nim
Kordamine. Füüsika üldmudelid Sulgudes olevad küsimused ja ülesanded töösse ei tule · Mis on füüsikaline keha? Objekte, mida füüsikas uuritakse, nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks ( inimene, loom, puu ). · Mis on nähtus? Too näiteid. Muutusi, mis looduses füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks (vikerkaar, vihmasadu, lehtede langemine). · (Kõigi põhikoolis õpitud suuruste tähiseid ja ühikuid ning valemeid võin küsida.) · Mis on füüsikalise suuruse tähis? kokkuleppelised sümbolid, mis tähistavad lühidalt füüsikalist suurust. · Mis on füüsikalise suuruse ühik? asuvad arvväärtuse taga ja on märgitavad ühe või kahe tähega ja loetakse pikalt välja nimega.
tühimikusilindri ruumalade vahe. 4) Töö käik koos näidisarvutustega 1) Kõik mõõtmiste käigus saadud tulemused kandsime tabelisse 1 . Tegime uuritavate katsekehade eskiisjoonised koos mõõdetavate suuruste tähistega (a, b, c) tabelisse 1. 2) Mõõtsime kehade metalliosade ruumalade arvutamiseks vajalikud mõõtmed ja kandsime need mõõtmed tabelisse 1. 3) Arvutasime välja metallkehade ruumalad vastavalt nende kehade ruumala valemiga. Kehadega nr. 1-5 oli vaja leida raadius, et arvutada välja ruumala. Raadiuse leidmiseks jagasime mõõdetud keha diameetri kahega. Teisendasime kehade mõõtmed millimeetritest meetritesse. Keha nr.1 Ruumala leidmiseks oli vaja leida nii tühja augu ruumala, kui ka keha täis ruumala ja seejärel arvutada nende vahe. V1,2 ¿ r 2 h V1 ¿ ×(0,0011905)2 ×0,0268=1,19× 10-5 (m)3 V2 ¿ ×(0,007155)2 × 0,0268=4,31× 10-6 (m)3 V = V1 V2
Ühik: J või cal Siseenergia- Mikrokäsitluses keha molekulide Ek ja Ep summa. Termodünaamika- Teadusharu, mis uurib soojusnähtusi, eeldamata seejuures aine molaarset ehitust. Soojusvahetus- Protsess, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde. Termodünaamiline süsteem- Kehade süsteem, mis vahetavad soojust. Suletud süsteem- Kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Isoprotsess- Protsess, kus üks olekuparameeter ei muutu. a) Isobaarne: p = const / b) Isokoorne: V= const / c) Isotermne: T= const ( Browni liikumine- Nähtus, kus vees mittelahustuvad ainekübemed saavad vee molekulidelt pidevalt tõukeid ja on seetõttu korrapäratus liikumises. Difusioon- Ühe aine molekulide tungimine soojusliikumisel teise aine molekulide vahele.
· Energiaks nim füüsikalist suurust, mis isel keha töö tegemise võimet ning ta on võrdne sellise tööga mida keha oleks võimeline tegema antud olukorras ning valitud taustsüsteemi suhtes . · Kineetiliseks energiaks nim energiat mida keha omab tänu liikumisele ning ta on võrdne keha massi ja kiiruse absoluutväärtuse ruudu poole korrutisega. · Keha potentsiaalseks energiaks nim energiat mida keha omab tänu sellele et keha on vastastikmõjus teiste kehadega. · Keha deformatsiooniks nim keha kuju ja mõõtmete muutumist kusjuures keha deformatsiooni tagajärjeks on kehas elastsusjõudude tekkimine. · Hooke'i seadus: FE=-kx kus k on keha jäikus ja x keha deformatsioon. Suhteliselt väikestel deformatsioonidel on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. · Keha potentsiaalne energia raskusjõudude väljas : E=mgh ja elastsusjõudude väljas : E=kx2/2
elustaadiumis. Häirimise korral püüavad paljude liikide röövikud vaenlast hirmutada, jämendades keha eesosa ning kõigutades seda küljelt küljele, imiteerides madu. Sageli on keha eesosal isegi silmadele sarnanevad laigud (näiteks suur-punasuru (Deilephila elpenor) röövikutel. Surulaste nukud asuvad pinnases, need on ühtlasi ka talvituvaks arengujärguks. [1] Surulaste röövikud on keskmise kuni suure suurusega ning paksude kehadega. Neil on viis paari lihavaid jalgu. Enamus röövikuid on helerohelised ja pruunid ning varjemustriga nende paremaks varjamiseks. Teised on silmatorkavama värvusega, tüüpiliselt valgete täppidega mustal või kollasel taustal kogu kehapikkuses. Diagonaalsed triibud on rööviku kehal samuti tavalised. Puhkamise ajal vastsed tavaliselt on keras. Vastsed on kiired oksendama kleepuvat,
JÕUD Kehade vastasmõju tulemusena muutub kõikide vastasmõjus olevate kehade kiirus, võib muutuda ka kehade kuju. Seega põhjustab kehade vastasmõju kiirenduse (kiiruse muutuse) ja deformatsiooni (kuju muutuse). Ühe keha mõju teisele iseloomustab jõud. Jõud on füüsikaline suurus, st et seda saab mõõta (on olemas mõõtühik ja mõõtevahend). Igat jõudu iseloomustab alati: 1) suund 2) suurus 3) rakenduspunkt Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suunalt vastupidised ja suuruselt võrdsed. Jõudude mõju tulemusena saavad mõlemad kehad kiirendused, mis on vastassuunalised. Jõudude mõju kehadele uurib füüsika haru,, mida nim dünaamikaks. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust. Jõud looduses Tuntakse üldse nelja erinevat vastasmõju liiki: 1) gravitatsiooniline 2) elektromagnetiline 3) tugev 4) nõrk Nii elektromagnetilise kui gravitatsioonilise vastasmõju ulatus on lõpmatu, st et need vastasmõjud toi...
See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja omakorda gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu. Lõpuks on gaasipilvedest tekkinud enam-vähem ümara planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis. Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. III - kujuga tihedad kehad, mis aja jooksul meteoriitide ja muude kehadega kokku põrgates omandab aina ümarama kuju. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi
1) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis on võrdne keha massi ning kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastastikmõju korral jääv. Suletud süsteem on süsteem, mis ei ole vastastikkuses mõjus süsteemiväliste kehadega. 2) Staatiline hõõre - (keha seisab paigal) Dünaamiline hõõre - (keha liigub ühtlase kiirusega) 3) Kineetiline energia on liikuva keha energia, mis on võrdne poole ()antud keha massi ja tema kiiruse ruudu korrutisega. . Kineetilise energia tuletis aja järgi on keha võimsus 4) Konservatiivsed jõud on sellised, mille töö liikumisel 1 2 ei sõltu trajektoorist, vaid punktide 1 ja 2 asukohast ruumis. Konservatiivsete jõudude alla kuuluvad nt potentsiaalne
Kõikide hobuste, inimeste ja laudade taga peitub “hobuse idee”, “inimese idee” ja “laua idee”. Platon arvas, et meeltega tajutava maailma taga on omaette tegelikkus, mida ta nimetas ideede maailmaks. Seal asuvad igavesed ja muutumatud “näidiskujud”, mille järgi on tehtud kõik, millega me looduses kokku puutume. Meeltega tajutav maailm on näiline ja ideede maailm on tegelikkus. See maailm, millega me igapäevaselt kokku puutume, on seotud meie kehadega ja on seetõttu näilik. Ideede maailm on tegelikkus, sest seda tunnetame me ainult mõistusega ja selle tajumine on kõige puhtam ja sügavam olek. Meeleline maailm ainult peegeldab seda. Platon eelistab alati üldist ja abstrakset üksikule ja konkreetsele ning püsivat ja ajatut muutuvale ja ajalisele. Nendest eri tasanditest algabki Platoni ideeõpetus. 3 Filosoofiariik
avastatud keskeltläbi 20. hiljem on leitud ka Kentauride rühma kuuluvaid asteroide, mis sarnanevad rohkem komeetidega, näiteks 1977. aastal avastatud asteroid 2060 Chiron, mis liigub Jupiterist veelgi kaugemal. Kõige põhjalikumalt on uuritud väikeplaneet 4 Vestat, mis avastati Saksa astronoomi Heinrich Olbersi poolt. See on 526 kilomeetrilise läbimõõduga, ta on nähtav ka aeg-ajalt palja silmaga ning ta on kokku põrkunud ka teiste kosmiliste kehadega. Meteoriitide uurimise alusel saame määratleda planeetide tekke ja sulamisaja. Asteroidid ja planeedid ning ka Maa tekkisid Päikesesüsteemi kujunemise algetapil ja seda kõike umbes 4550 miljonit aastat tagasi. Komeedid Komeedid ehk sabatähed on päikese süsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Arvatakse, et komeedid on moodustunud samas tolmu- ja gaasipilvest, millest Päike ja planeedidki. Neil on olemas pea, saba ja tuum
2. kursus - mehaanika Dünaamika põhimõisted 1. Dünaamika - mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. 2. Mass - keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Selgitus: kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Suurema massiga keha on inertsem. 3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Jõu tähis: F 5. Raskusjõud - jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema mõjusfääris asuvaid ...
Hõõrdejõud teeb alati ainult negatiivset tööd. Võimsus: Võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne tehtud töö ja selle töö tegemiseks kulunud ajavahemiku suhtega. N=A/t 1 hobujõud on võimsus, millega tõstetakse 1 sekundiga 550 naelane koorem 1 jala kõrgusele. 1hj=746 Kasutegur on ajaühikus kasulikult kulutatud ja kogu kulutatud energiate suhe Energia on varu, mille arvelt saab keha teha tööd ja mehaaniline energia on nendel kehadel, mis on vastasmõjus teiste kehadega või mis liiguvad teiste kehade suhtes. Vastasmõju energia potentsiaalne energia (üldvalemit pole) Liikumisenergia kineetiline energia Ek=mv2/2 E=Ep+Ek Keha potentsiaalne energia maa läheduses, maa vastasmõju tõttu saab väljendada: Ep=mgh
Klassikaline mehaanika 1. Kinemaatika põhimõisteid ( punkmass, jäik keha, taustsüsteem, liikumisseadus, nihkevektor). Kinemaatika mehhaanika osa, mis uurib kehade liikumist, tundmata huvi põhjuste vastu. Punktmass keha, mille kuju ja mõõtmetega võib antud ülesandes arvestamata jätta. Jäik keha on keha, mis vastastikmõjus või interaktsioonis teiste kehadega muudab oma mõõtmeid tühisel määral. Taustsüsteem kehade süsteem, mille suhtes antud liikumist vaadeldakse. Liikumisseadus kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas: x = x(t) ; y = y(t) ; z = z(t). Nihkevektor - r, kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul. Trajektoor on kõver, mida punktmass joonistab liikudes. Kohavektor r määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus.
ringjoone raadiusega 58 reaktiivliikumine-selle liikumise põhimõtteks on, et lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. 59 sekund-ühik aja mõõtmiseks, igapäevases ajaarvestuses on sekund 1/60 minutit ehk 1/3600 tundi 60 suletud süsteem-füüsika süsteem, millel on ümbritseva keskkonnaga energia-, kuid mitte ainevahetus, kehade süsteem, mis pole vastastikuses mõjutuses süsteemis väljas pool olevate kehadega 61 taustkeha-keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis 62 trajektoor-joon, mida mööda keha liigub 63 töö-füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka 64 vaba langemine-liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis (vaakumis) 65 vatt-võimsuse, soojusvoo ja kiirgusvoo mõõtühik 66 võimsus-nimetatakse ajaühikus tehtud tööd 67 kvantitatiivne parameeter-keskendub uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise,
jäävusseaduseks. Kõrvuti sellega on oluliseks saanud mõningad uued jäävusseadused, eriti elementaarosakeste füüsikas.(1) 3 1.FÜÜSIKA JAGUNEMINE Käsitlusobjektide järgi jaguneb füüsika laias laastus mikro- ja makrofüüsikaks. Mikrofüüsika (tegeleb nanomeetriliste objektidega elementaarosakeste, aatomituumade, aatomite ja molekulidega, makrofüüsika makroskoopiliste kehadega, mis on uurija/inimesega lähedast mõõtu ja silmaga nähtavad. Mikrofüüsika on olemuselt kvantfüüsika. Kvantfüüsikale on iseloomulik tema objektide pidetus, diskreetsus (nt aatomi energiatasemed) ning dualism (kahetisus): nähtuste mõned aspektid kirjelduvad adekvaatsemalt osakestepildis, teised jälle lainepildis. Mõlemad aspektid täiendavad teineteist (täiendusprintsiip). Kvantfüüsika tekkis 19./20. sajandi vahetusel, jõudis õitsengule 20
on meie elu kergendanud nii palju,et me saaksime selle endale ise raskeks teha. Aga meedial on veel halbu külgi. Kust saavad alguse tänapäeval nii probleemsed asjad nagu buliimia ja anoreksia? Eks ikka ajakirjadest, kus figureerivad ülikõhnad staarid, kes ise võidavad, et neil on ,,kiire ainevahetus" ja ,,tegelikult ma söön kõike" või annavad nõu kuidas ainult paari porgandiga päevas ellu jääda. Mina isiklikult seda ei suudaks. Aga mida teevad need ebanormaalselt kõhnade kehadega naiste pildid teismelistele tüdrukutele, kes näevad end selliste piltide tõttu peeglist paksuna, unustades, et tavaliselt on tegemist lihtsa pilditöötlusega? Mitte midagi head, see on kindel. Tüdrukud näljutavad end, et oma iidolile sarnaneda ning rikuvad sellega ära oma keha ja võimaluse kunagi lapsi saada. Aga selle peale nad küll ei mõtle kui palju nad oma noorusest ära raiskavad, selleks, et lihtsalt kõhna olla. Meedia on rikkunud kunagise
FÜÜSIKA ÜLDMUDELID - ÕPITULEMUSED: 1)ERISTAB FÜÜSIKALISI OBJEKTE, NÄHTUSI JA SUURUSI – Objekte, mida füüsikas uuritakse nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks. Näiteks võib uurimisobjektiks olla inimene, auto, puuleht jne (mis liigub või millel muul viisil midagi muutub). Muutusi, mis looduses või füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks. Nähtused on näiteks jää sulamine, kivi kukkumine jne. Jaotatakse 5-rühma : mehaanilised, soojuslikud, optilised, elektri- ja magnetilised nähtused. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nim. füüsikalisteks suurusteks. Füüsikalised suurused jagunevad : skalaarseteks (pole ruumis suunda) ja vektoriaalseteks (ruumis suund). Igal füüsikalisel suurusel on : 1)oma mõõtühik,
kütmiseks. Seejuures võetakse soojust näiteks põhjaveest, mere- või järveveest, välisõhust või pinnasest. · Soojusvahetus--protsess, kus keha või kehad vahetavad omavahel soojust. · Sublimatsioon--faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist gaasilisse. · Sulamine--faasisiire,kus aine läheb tahkest faasist vedelasse. · Suletud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. · Tahke aine--aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlusel ei märk. · Tahkumine ehk kristalliseerumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse. · Tahkis--aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord (kristallstruktuur). Nimetatakse ka kristalliliseks aineks. · Tasakaaluolek--makrokäsitluse olek, kuhu suletud süsteem jõuab iseeneslikult. Tasakaaluolek on kõikide suletud süsteemide lõppolek.Mikrokäsitluses suurima
Inertsiaalsüsteemid on taustsüsteemid, milles kehtib Newtoni I seadus. Küsimus: Kas inertsiaalsüsteemid on olemas? Newtoni I seadus väidab inertsiaalsüsteemide olemasolu. Newtoni I seadus (nüüdisajal) On olemas sellised taustsüsteemid, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Ülesanded: 1. On teada, et keha kiirust saab muuta ainult teiste kehade mõjul. Miks saab inimene käimisel oma kiirust ise muuta? 2. Kas keha saab iseenesest, teiste kehadega vastasmõjus olemata, muuta oma kiirust? 3. Mitu kilogrammi on ühes tonnis? 4. Mitu grammi on 0,025 kg? 5. Mitu tonni on 600 kg? 6. Mitu kilogrammi on 1 ts? 7. Mitu kilogrammi on 60 g? 8. Mitu grammi on ühes kilogrammis? 9. Mitu kilogrammi on 0,25 tonnis? 10.Mitu grammi on 0,06 kg? 11.Mitu milligrammi on ühes kilogrammis? 12.Mitu tonni on 1200 kilogrammis? 2. Jõud. Newtoni II seadus. Jõud on suurus, mis iseloomustab vastastikmõju intensiivsust ning võrdub
Viikingite kombed ja teod Sissejuhatus Vähem, kui 250 aastaga ehk kaheksanda sajandi lõpust kuni üheteistkümnenda sajandi keskpaigani muutsid viikingid uueks kogu euroopa. Nad alustasid küll röövlitena, kui ajapikku said nendest maadeavastajad ja -vallutajad ning seaduseandjad ja riikide asutajad. Islandil lõid nad esimese vabariigi Põhja-Euroopas. Ligikaudu 3200km Islandist kagu pool panid nad paika Vene riigi alusmüüri. Iirimaal rajasid Norrast tulnud uusasukad esimesed linnad, kauges Konstantinoopolis aga teenisid rootslased Bütsantsi keisri ihukaitsjatena. Eelkõige olid viikingid meresõitjad. Põhja meremehed seilasid põhja ja lääne suunas kaugemale, kui ükski Euroopa rahvas enne neid, asutasid oma koloonia Gräänimaa läänerannikul ja jõudsid peaaegu 500 aastat enne Cristoph Kolumbust Ameerikasse. Viikingite kunst Esmapilgul näib , et viikingite eluviis suur hulk inimesi elas tihedasti koos suitsustes muldpõrand...
Soojusõpetus Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Temperatuur T kraad, Kelvin °; K Rõhk P paskal Pa Ruumala V kuupmeeter m3 Mass m kilogramm kg Molaarmass µ kg/mol Soojushulk Q dzaul J Konstandid: J Universaalne gaasikonstant: R = 8,31 mol K J Boltzmanni konstant: k = 1,38 10 -23 K 1 Avogadro arv (molekulide arv ühes moolis):...
Inertsus on kõikide kehade omadus. Asja sisu on selles, et keha kiiruse muutmiseks on vaja mõningat aega. Mida rohkem kulub aega kiiruse muutmiseks etteantud väärtuseni, seda inertsem on keha. On selge, et mida massiivsem on keha, seda inertsem, "laisem", ta on. Massiivset keha on raske kohalt liigutada, anda talle kiirendus, ja raske ka peatada. Keha inertsus on keha üks tähtsamaid omadusi, sest inertsusest sõltub keha kiirendus vastastikmõjus teiste kehadega. Keha inertsuse omadust iseloomustatakse füüsikalise suurusega mass. Massi tähiseks on m. Olgu meie katses kasutatud vankrikeste massid, esimesel m1 ja teisel m2. Katse näitab , et a1/a2=m2/m1. Meie igapäevane kogemus ütleb, et mida suurem on keha mass, seda väiksem on keha kiirendus vastastikmõjus. Kui teaksime ühe keha massi, siis saaksime eelnevat suhet kasutades leida teise keha massi. Olgu meil keha massiga m1, nimetame ta massietaloniks. Kui massietalon on määratud, siis
(Va > V) keha upub Impulss e liikumishulk keha massi ja kiiruse korrutis; vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Newtoni I seadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerimisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Taustsüsteeme, milles kehtib Newtoni I seadus nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks (Maaga seotud või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud süsteemid). Newtoni II seadus keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. (Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis on kiirendus määratud resultantjõuga.) Newtoni III seadus kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdes, kuid vastassuunalised. (Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest mõjuvad erinevatele kehadele.) Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline
Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Selle aluseks on 3 põhiväidet: 1. Aine koosneb osakestest-aatomitest ja molekulidest. 2. Need osakesed liiguvad kaootiliselt. 3. Osakesed mõjutavad üksteist, nende vahel on tõmbe-ja tõukejõud. Füüsikalised omadesed määrab aatom, keemilised aga molekul. Ainehulk. See on suurus, mis on võrdne osakeste arvuga selles kehas. Ühik on mool. Mool on sellise süst ainehulk, kus osakeste arv võrdub 0,012 kg süsiniku aatomite arvuga. Aine molekulide hulga N ja ainehulga V suhet nim Avogaadro arvuks. See näitab, mitu aatomit või molekuli on ühes moolis aines. Molaarmassiks M nim suurust, mis võrdub aine massi m ja ainehulga V suhtega. Molekuli massi m0 tuleb keha mass m jagadasselle keha molekulide arvuga. St; molekuli massi leidmiseks tuleb teada selle molaarmassi M ja Avogaadro arvu. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalne gaas gaas, kus molekulide vahlised tõmbejõud puuduvad, tõukejõud mõjuv...
nad tahtsid näidata, et olles kaugel põhjas, on nad suutnud säilitada oma esivanemate antiikpäritolu ja eristuda ümbritsevast (paljud uurijad on arvamusel, et keldid ja piktid on pärit samalt asualalt). Šotimaal võis tätoveerimine olla keldieelne, pärandusena eelrauaajast. Hilisematel Gaeli müntidel on näha tätoveeritud põskedega sõdalasi ja samasuguseid teateid annavad ka Caesari memuaarid, kus räägitakse maalitud kehadega briti hõimudest: „Nad märkisid oma kehad erinevate loomafiguuridega, et alasti olles tekitaksid need nägijates hirmu”. Üks kohalik ülestähendus Rooma järgsest perioodist kirjeldab tätoveeritud nahka, kui gruppi kuuluvuse tõendajat, positsiooni rõhutajat, ameti või kutse määrajat läbi vastavate märkide: „Kõik britid värvisid oma keha woadiga (ladina keeles Ivatis tinctoria: taim, mille lehtedest sai sinist värvainet), mis andis neile palju kohutavama välimuse lahingus”
5. Liikumishulk, liikumishulga jäävuse seadus Liikumishulk e. impulss on (liikumis)olekut kirjeldav suurus , mis defineeritakse kui keha massi ja liikumiskiiruse korrutis. liikumishulga jäävuse seadus: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. 6. Töö, töö arvutamine TÖÖ on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Töö arvutamisel läheb arvesse ainult jõu liikumissuunaline komponent, kuna just selle (komponendi) mõjul toimub oleku muutus, A=F*s*cos alfa 7. Võimsus, kasutegur
36 Trafo- elektromagnetilise induktsioonil (EMI) põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks const sagedusel. Kasutatakse kõrge pinge ja tugeva voolu muundamiseks näiduriistade jaoks sobivale väärtusele. 37 Temperatuur - iseloomustab keha soojuslikku seisundit 38 Kuidas on seotud osakestes liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga 39 Siseenergia - soojushulk, mille keha saab või annab ära soojusvahetuses teiste kehadega U= 3/2 * m/M*RT (üheaatomiline) U= 5/2 * m/M*RT (kaheaatomiline) 40 Ideaalne gaas - ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nende vahelist vastastikmõju p*V=m/M *RT R= 8,31 J/mol*K (gaasikonstant) Reaalne gaas - reaalselt eksisteeriv gaas, mille omaduste seletamiseks ei piisa ideaalse gaasi mudelist Rõhk (p) - kui suur jõud mõjub pindala kohta p=F/S p= ⅓ * nmoV2 41 Isoprotsessid - protsess, kus üks keha oleku parameetritest ei muutu
2.Järelikult sõltub vedeliku pinnal ujumine eseme pindalast, mis puutub kokku vedelikuga. Kuid võtame nüüd kaks ühesuurust zetooni, ühe puust ja teise metallist. Kui me nad vette asetame, siis jääb puidust zetoon vee pinnale, kuid metallist zetoon vajub põhja. 3.Järelikult sõltub vedeliku pinnale ujuma jäämine peale eseme kuju ka eseme materjalist. Esimesena taipas, et tegu on kõikidele vedelikele iseloomulike omadustega Blaise Pascal ning tehes katseid erinevate kehadega jõudis ta tulemusele, et kehale mõjuva jõu ja jõuga risti oleva keha pindala jagatis on konstantne suurus. Rõhk p on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline pindalaga 1 paskal on üldtunnustatud mõõtühikute süsteemis (SI) rõhu põhiühikuks, kuid kasutatakse ka ühikuid 1 millimeeter elavhõbeda sammast (1 mm Hg), 1 atmosfäär (1 atm) ja 1 baar (1 bar). 1 mmHg = 133,322 Pa 1atm = 760 mmHg 3 1 atm = 101325 Pa 1 bar = 105 Pa
Termodünaamika alused Siseenergiaks nim. keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale. Seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. Soojusülekanne kestab seni, kuni kehade temp. saavad võrdseks. Soojusülekande liigutus: ¤Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. ¤Konvektsiooniks nim. soojusülekannet, kus energia levib gaasi-või vedeliku liikumise tõttu. ¤Soojuskiirguseks nim. soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iselo...
teha. Sel silmapilgul, mis lapsele tulevikus tema elusisuks saab, peab juba algusest saadik katkendline iseloom puuduma. Missuguste abinÕueega asutakse selle kasvatuse kõrgema ülesande juure? Fröbel esitab lapsele füüsikalist ilma tema üleüldistes tuubides-- matemaatilistes vormides, nagu raskus, ruumitäitvus, liikumine, värv, hääl, tervik ja osa, ühesuurune ja erisuurune, välimine ja sisemine külg, põhjus ja tagajärg. Tegevuses kehadega kokkupuutumisel, näit. pallimängides, tutvuneb laps ka aja mõistega ning oma enese tundmustega (ootus, lootus, kartus, rõõm). Mängud on Fröbeli üteluse järel lapsele välisilma võtmeks ja siseilma äratajaks. Sellest seisukohast hinnates leiame sisu ning elu pealtnäha abstraktlistes Fröbeli mänguasjades, nagu seda on kera, kandik, ehituskast ja pulgakesed. Küsima peab muidugi, kas nad lapse mõistusele kättesaadavad ja kasutoovad on
Egiptlased olid tol ajal suhteliselt rahumeelne rahvas. Isegi oma hiilgeajal ei olnud nad nii laiale alale tunginud kui roomlased oma hiilgeajal. Võib arvata, et egiptlased ei pidanud vajalikuks siduda võitluskunstide õpetamist sõjaväeteenistusega. Freskodel ja reljeefidel on näha nende sportlaste kohati väga lihtsad ja kondised kehad, seda on eriti hästi näha, võrreldes neid vanakreeka atleetide treenitud kehadega. Võib järeldada, et vanadele egiptlastele olid võitluskunstid maadlus ja poks rohkem mänguks, samuti meeldis neile vehklemine papüüruskeppidega. Vanad egiptlased uskusid elusse pärast surma. Nad alustasid surnute mumifitseerimist juba 30.sajandil e.Kr. Keha pidi olema mumifitseerimiseks täiuslikus vormis, kui isik sureb. Nad soovisid oma uude ellu astuda nii täiusliku kehaga kui võimalik, seega ei tohtinud kehal olla surmahetkel ühtegi vigastust. Niisiis ei saanud
vaim täidab aru ideedega omaenda tegevustest. Saades täieliku ülevaate oma ideedest ja nende erinevatest vormidest, jõuamegi järeldusele, et kõik meie ideed on arusse tulnud kas aistmisest või reflektsioonist. 5. Locke väidab, et kui laps sünnib, siis tal ei ole ühtegi ideed. Laps täitub ideedega järk järgult. Ta seletab seda nii, et kõik, kes on siia maailma sündinud, on ju ümbritsetud kehadega, mis neid mõjutavad, seetõttu vermuvadki laste vaimu erinevad ideed. See, kuidas arusse ideed tekivad, seletab ta lihtsa näitena. Hoides silmad lahti, saab ideid värvidest, kui aga inimest hoitakse sünnist saadik ruumis, kus ei ole peale musta ja valge muid värve, siis tal ei tekigi näiteks kollase ideed. 6. Locke ütleb ka seda, et kõigil inimestel on erinevad ideed ja see sõltub vaid sellest, milliste objektidega kokku puututakse
reegliga. 111. Keha impulss. . Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. Impulsi valem on: , kus m = keha mass v = keha kiirus Ühik: kilogramm-meeter sekundi kohta (kg*m/s).
Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused). Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = ... jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis t. Sümboliga (d...
Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused) Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = … jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis Δt. Sümboliga Δ (delta) tähist...
Inertne ja raske mass Inertne mass väljendab keha inertsi e. vastu panna liikumisele. Raske mass väljendab keha võimet tõmmata teisi kehi (gravitatsioonivõime). Massi sõltuvus kiirusest mida suurem kiirus, seda suurem mass. Impulss liikumshulk. p=mv. Impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Sul. süs. on süs, mis pole vastastikuses mõjutuses süs.väliste kehadega. Dünaamika põhiseadused Newtoni I keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või on paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant on null. Newtoni II kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutiega. Newtoni III 2 keha mõjutavad end teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Fr=0; Fr=m*a; F1=-F2 Keha raskus ja kaal raskus ehk omadus osaleda gravitatsioonilistes vastastikmõjudes. Keha raskus ja keha kaal on erinevad
Triton on isegi naaberplaneet Pluutost suurem ja pealegi tiirleb ta ümber Neptuuni tagurpidi vastupidises suunas oma planeedi pöörlemisele. Tritonit peetakse kõige eredamaks ja külmemaks Päikesesüsteemi kehaks. 3. Päikesesüsteemi väikekehad. 3.1. Asteroidid. Asteroidid ehk väikeplaneedid on suured kaljurahnud, mis koosnevad kivist, metallist või nende segust ja mille läbimõõt ulatub mõnest meetrist sadade kilomeetriteni. Teadlaste arvates on tegemist kehadega, mis jäid üle planeetide tekkimisest 5 miljardit aastat tagasi. Seega võime neid tituleerida Päikesesüsteemi moodustumisest järele jäänud prügiks. Esimene neist avastati 1801. aastal itaalia astronoom Piazzi poolt, kes pidas teda alguses täheks, siis uueks väikeseks planeediks, kuna ta liikus teiste tähtede suhtes. Nimeks sai ta Ceres. Hiljem avastati veel liikuvaid nõrku tähti, mida hakati kutsuma asteroidideks. Sõna pärineb kreeka keelest ja tähendab ,,tähesarnane"
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirje...
Elektriküte (100 m2) 4000 Sooja vee boiler 1200 Raadio 10 südame võimsus olenevalt olukorrast 1,5 W - 15 W • Kasutegur näitab kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet: = (Akas/ Akogu)*100 %. • Kogu töö sisaldab endas ka tööd mis läheb erinevate takistavate jõudude vastu tehtavaks tööks. • suletud süsteem – keha on vastastikmõjus ainult süsteemi siseste kehadega (soojusülekanne, elektrilaengu ülekanne jne) termos • avatud süsteem – keha on vastastikmõjus lisaks süsteemi sisestele kehadele ka süsteemi väliste kehadega. avatud termos • Füüsika üks olulisi väärtusi avaldub võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi (ja nendega kaasnevat) ehk seda nimetatakse ka prognostiliseks (ennustuslik) väärtuseks • Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas.
Impulsil on väga huvitav ja tähtis omadus, mis iseloomustab ainult väga väheseid füüsikalisi suurusi. See on jäävuse omadus. Jäävus tähendab jääda muutumatuks. Kehade koguimpulss osutub jäävaks sel juhul, kui kaks või enam keha mõjutavad üksteist, kuid neile ei mõju välisjõude. Sellist kehaderühma e süsteemi nimetatakse suletud süsteemiks. Suletud kehade süsteem on selliste kehade kogum, mis küll mõjutavad üksteist, kuid ei ole vastastikmõjus teiste kehadega. Olgu kehade massid m1 ja m2, nende kiirused enne vastasmõju v1 ja v 2 ning pärast vastasmõju v1x ja v 2x . Vastavalt Newtoni kolmandale seadusele on nendele kehadele mõjuvad jõud võrdsete moodulitega ja vastassuunalised. Seetõttu võib neid jõude tähistada F ja - F .
ambitsioonidest, mis ta hinge mürgitaksid. Vältimaks olukorda, kus inimese himudvalitsevad tema üle, soovitab Epikuros ise oma vajaduste peremees olla. Seega erineb tema õpetus suuresti teiste hedonistide filosoofilisest eluhoiakust. Epikurose arvates tuginevad kõik teadmised meelelistele kogemustele aistingutele. Aistingud tekivad sellepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid või ,,nähtumusekesed". Välimuselt on need sarnased kehadega, kuid võimatult õhemad. Kujundid, olles eraldunud keha pinnalt, võivad säilitada sama korrapärasuse, kuid võib ka juhtuda, et ei säilita seda. Esimesel juhul tungivad nad meie meeleorganitesse ja nii tekibki moonutusteta meeleline tajumus. Teisel juhul tungivad kujundid meie keha pooridesse, mitte meeleorganeisse, ning omavahel kombineerudes tekitavad nad inimesel igasuguseid fantastilisi kujutlusi näiteks kujutlus kentaurist on tekkinud sellest, et hobuse pea ja inimese
1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? 2.Liikumise näited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mõõtühikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid) 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine (seletus ,valmeid) 7.Newtoni I seadus 8.Newtoni II seadus 9.Newtoni III seadus 10.Gravitatsiooniseadus 11.Töö (seletus ,valemid) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) 14.Ideaalse gaasi seletus 15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23...
Inertsimoment-Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju. Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaator-Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaaljõud nurkkiiruse korrutis. L=mvr =( mr 2)(v/r) ja seega L=I. . See kehtib ka suundades ühtviisi. Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis pöörleva keha kui terviku kohta. Punktmass:keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei pea VõnkeperioodT 2s T=1/f(sagedus) 500Hz ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
