Hammasliited jagatakse täisnurk- evolent- ja kolmnurk profiiliga liideteks. Profiilliidete all mõistetakse liiteid, mille kontaktpind on sujuva mitteümara profiiliga , liistude või hammasteta. Valmistatakse vastavad profiilid loopuspinkidel. Eelised on pingekontsetraatorite puudumine ja isetsentreerimine. Puudused on vahetamise keerukus ja sobimatus liikuvliiteks 47. Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad. Kasutusala järgi jaotatakse keermed kinnituskeermeteks ja tihenduskeermeteks ning keermesülekandekeermeteks. Keermed jagunevad: mõõtsüsteemi järgi-meeter ja tollkeermeteks; silinder ja koonuskeermeteks; parem ja vasakkeermeks; kolmnurk ja ümarkeermeks; ühe ja mitmekäiguliseks keermeks. Keermesliited jagunevad: polt-, kruvi-, ja tikkpoltliiteks. Keermete tähistus: M-meeterkeere(nt...
Tööpinnad on hambaküljed. Hammasliiteid kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks, paljudes konstruktsioonides ka detailide liigutamiseks piki võlli. Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi: rööpkülgne, evolventne, kolmnurkne. 47. Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad. Keermete klassifikatsioon. 1)Keermestatud pinna järgi: sisekeere (mutrid); väliskeere (kruvid). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi: jämekeere (tähises samm ei kajastu); peenkeere (tähises näidetakse peale x, näiteks M16x1,5). 48...
Ääriku paindepinge: Garanteerides ääriku mitteavamist, peab minimaalne ekvivalentpinge seina ja ääriku vahel olema [1,2]. Valime Kuna Siis Survepinge tekib poldi eelpingutusjõust, kusjuures Siis, Valime Ääriku suvrepinge: . Poltidele mõjuva välisjõudu F1 saame tingimusest: Siis, Koormus enamkoormatud poldile: Kus -koormustegr, =0,2.....0,3 Siis minimaalne keerme siseläbimõõt: Kus, Valin poldi M12 , mille d1 = 10,106 mm. Siis poldi sisepinge Ja tugevuse varutegur: Poldi lõiketugevus: Jõud F on jagatud nelja poldi vahel. Siis ühele poldile mõjuva lõikejõu saame tasakaaluvõrrandist: Lõikepinge, Järeldus: Seega ääriku kinnitamiseks võib kasutada polte M12 - 8.8...
Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist. 2.Lõhed: Säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed. (need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt- ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Säsilõhed- levivad raadiuse või diameetrisuunas. Ringlõhed- levib spiraali või keerme taoliselt mööda aastarõngast Külmalõhed- tekivad tihti ringlõhena malts- ja lülipuidu vahele. Külmast lõhenenud korp koos puukiududega, muutub iga aasta külmadega suuremaks ning lõhekoht on vastuvõtlik mädanikele, seentele, putukate eluks. Pikselõhed- okste vahel Kuivamislõhed- tekib saematerjalile harilikult otspinnale, kui absoluutniiskus hakkab langema alla 30% ehk küllastunud niiskus e vabaniiskus lahkub. Vabaniiskus- niiskus, mis täidab rakud ja rakude vahelise ruumi...
Keere on pingete kontsentraatoriks ja vähendab väsimustugevust.2.Keermestamine on töömahukas.3.Suur radiaallõtk. 18.Keerme klassifikatsioon keermestatud pinna asendi,pinna kuju ja kasutatud mõõtühiku järgi 1.Keermestatud pinna asendi järgi sisekeere väliskeere.2.Pinna kuju järgi:- silindrikeere koonuskeere.3.Kasutatud mõõtühiku järgi:-meeterkeere tollkeere. 19.Keerme klassifikatsioon keermeniidi ristlõike kuju, keermeniidi suuna, käikude arvu ja keerme sammu järgi. 4.Keermeniidi ristlõike kuju järgi: -kolmnurkkeere,=55o-tollkeermel,=60o- meeterkeermel trapetskeere tugikeere ümarkeere ruutkeere.5.Keermeniidi suuna järgi:-parempoolne vasakpoolne.6.Käikude arvu järgi: -ühekäiguline kahe jne käiguline.7.Keerme sammu järgi:-normaalkeere peenkeere. 20.Silinderkeerme põhiparameetrid. 1.Välisläbimõõt d.2.siseläbimõõt d1.3.keskläbimõõt d2.4.keerme samm P,mis on...
3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik. 4...
Kui on 0,2mm või üle , siis plokikaan töödeltakse spetsiaalses lihvpingis(freespingis).Kuna sellega kaasneb põlemiskambri vähenemine. Peab teadma lubatud sügavust. 2.2 Plokikaanes esinevad praod on raskesti tuvastatavad silmaga. Pragusi leitakse plokikaane survestamisel spetsiaalsel stendil. Tavaliselt alumiiniumist plokikane keevitamine tulemust ei anna, aga võib ka aidata ka. Murdunud tikkpoldid asendatakse uutega.Ülekeeratud keerme avad remonditakse järgmisse mõõtu. Murdunud tikkpoldid püütakse väljakeerata, kus keevitatakse mutter murdunud poldi külge või puuritakse välja, kasutades spets tööriistu. Klappide tihedust kontrollitakse enne klapivedrude avanemist. Selleks valatakse lahustit põlemis kambrisse ning jälgitakse väljund avadest, milline neist märgub. Tavaliselt sooveldatakse kõik klapid remondikäigus. Klappide eemaldamiseks kasutatakse spetsiaalseid rakiseid( joonis 4)...
Mitterööpsust saab kontrollida kontrollplaadil jalandile asetatud mõõtepeaga . Tavaliselt kontrollitakse mitteristseisu nurgiku ja lehtkaliibriga või mõõtepeaga, mis on üles seadut nurgiku järgi.Eritelgsusi kontrollitakse enamasti samaaegselt radikaalviskumisega . 29. Mispärast on tarvis kontrollkeermekaliibreid? Et teada mis keermed poldil on. Samuti peaks ka praagi nii üles leidma ? 30. Missuguseid töökaliibreid kasutatakse poldi- ja mutri keerme kontrollimisel? Meie kasutasime keermekammi & nihikut ....
Suur PINGEKONTSENTRAATORITE hulk, mis eeldab erimeetmete kasutamist tsükliliste koormuste korral keermesliite konstrueerimisel tuleb arvestada väsimusnähtustega. 4. Nimetada keeret iseloomustavad parameetrid. Keeret iseloomustavad põhiparameetrid:*Keerme NIMILÄBIMÕÕT (väliskeerme max d) *Keerme PROFIILINURK (nurk telgtasandis keerme profiili külgede vahel); *Keerme SAMM((P) kahe naaberprofiili vaheline kaugus); *Keerme TÕUS; *Keerme KÄIKUDE ARV (mitmest sammust keerme tõus-täisarv) 5. Kuidas liigitatakse keermeid? Keerme pinna järgi: 1,Silinderkeere; 2,Koonuskeere Keerme profiili järgi:1,Kolmnurkkeere; 2,Trapetskeere; 3,Ruutkeere; 4,Ümarkeere Pöörlemise suuna järgi:1, Paremkeere; 2,Vasakkeere; Käikude arvu järgi: 1,Ühekäiguline keere; 2,Mitmekäiguline keere...
· Selline näeb detail välja seestpoolt. · Selline on detaili joonis kasutades lõget. Keermed ja nende täistamine joonisel. · Detailide ühendamiseks kasutatakse sageli keermega detaile - kruvisid, polte, mutreid jne. · Keermeid kasutatakse ka liikumise või jõu ülekandmisel. Keerme tekkimise näide · Paberist kolmnurga hüpotenuus tekitab silindrile joone, mida nimetatakse kruvijooneks. · Tegelikuses moodustub keere piki kruvijoont silindri pinnale lõigatud soone ja selle soone vahele jääva materjali kujul. · Kui keere on lõigatud varda, võlli või poldi pealispinnale, on tegemist väliskeermega, kui keere on aga lõigatud ava seina pinnale, on tegemist sisekeermega. Kolmnurkkeeret iseloomustavad mõõtmed NB...
Välisjõu F0 rakendumisel venib polt pikemaks. Jõud poldis Fp peab tasakaalustama välisjõu F0 ja eelpingutusjõu jäägi detailis Fc : Fp = F0 + Fc Eelpingestusjõu kontrollimiseks tuleb mõõta poldi pikenemist. Mugavaim on kasutada eriseibe. Eelpingutusjõu kontrolli vahendid: 12. Keermesliidete iselahtituleku vältimine Vibratsioonide korral ei piisa keerme isepidurdavusest, et vältida liite lahtitulekut. Sel puhul kasutatakse keermete lukustamist. 13. Elastsete vaherõngastega liide Telgsuunas kokkusurutavate hõõrderõngastega liited ei nõrgesta võlli, omavad head tsentreeritust ja tihedust. Levinuim on terasest rõngaspaar võllidele Ø 9 - 48 mm, nende arv liites 1-4.Suurema arvu korral pingutist kaugemal asuvad paarid ei töötaks enam kaasa. Elementide poolt arendatav hõõrdemoment ja rõngaste telgsuunas kokkusurumiseks vajatav...
Fpõik = F/i = 7/4 = 1,75 kN Painemoment M tasakaalustatakse momentidega Fmr M = iFmr , kus M = Fl = 7 x 1 = 7 kNm Leitakse jõu Fm jõuõlg r r = = 141,4 mm Siis Fm Fm = M/ir = 12,38 kN Rööpküliku trigonomeetrilise seose korral: Fmax = Fpõik2 + Fm2 2FpõikFmcosa = 13,67 kN , kus a = 135o Lõtkuga poltliite korral poldi pingutusjõud Fp: Fp = (K x Fmax)/f = 136,7 kN K varutegur f höördejõud (0,15...0,2 terasel) Tugevustingimusest tõmbele poldi korral leitakse poldi keerme vähim läbimõõt: Farv = 178 d1 23 mm Valitakse polt M27, mille d1 = 23,752 mm Lõtkuta poltliite korral: Poldi tugevustingimusest nihkele: = 10,4 mm Lõtkuta poltliite korral võib kasutada polti M12, mille d = 10 mm. Järgnevalt kontrollitakse polt M12 muljumisele. 228 MPa Kuna lõtkuta keermesliide nõuab suuremat poldi ja poldiava valmistamise täpsust ja on seega kallim, valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliide...
sulavate elektroodidega peale sulatamist,sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega pealesulatamisel kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks rasvatustatakse ja kuivatatakse kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5mm siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju,vähe kulunud pindadelt kõrvaldatakse kuni 1mm paksune kiht et halvemate omadustega keevituspiirkond jääks pärast mõõtu töötlemist allapoole pinda.Uuendatavad keermed lõigatakse maha sest keerme niitide vahele võib jääda räbu ja saasta mis tekitaks poore,kaetava pinna avad ja sooned suletakse vaskgrafiit või tulekindlast savist korkidega,peale sulatus materjale tähistatakse keevitusviiside järgi nt:tädistraadiga keevitamine(MF) Käsikaar pealesulatamine Elektroodid valitakse sõltuvalt detaili materjalist ning peale sulatatava kihi vajalikkust kõvadusest ja kulumiskindlusest süsiniku vaeseid teraseid mida hiljem termiliselt ei...
Survega süsteemide puhul vabasta lekkiv koht rõhu alt. Olenevalt ümbritsevast temperatuurist, kuivab 1-4 tundi. Vajadusel korda tegevust. Pärast täielikku kuivamist (24 tundi) võib lihvida, puurida, värvida. 1.4.2 Roosteimmutusõli Lahustab roostet, värvi, lakki, tihenditsementi jms. Aitab seega hôlpsasti mutreid ja polte avada. Jätab keerme õliseks. Mugav aerosool halvasti ligipääsetavate kohtade tarbeks. Pihustada mutritele, liitekohtadele, poltidele jne. Mône minuti pärast lahus toimib. Mitte kasutada friktsioonpindadel. 1.4.3 Karburaatori puhastusvahend Puhastab efektiivselt karburaatori düüsid, kanalid ja kütusetorud.Eemaldab emulsiooni ning kindlustab kiire käivi-tumise. Seguneb täielikult bensiiniga, tagab normaalse kütusekulu ja mootori efektiivse töö. 16...
Külmvormstantsimisel on vajalikud märksa suuremad deformatsioonijõud ja -energia kui kuumvormstantsimisel. Külmvormstantsimine on majanduslikult õigustatud stantsiste massvalmistamisel. Külmvormstantsimisega toodetakse näiteks selliseid tooteid nagu kruvid, poldid, mutrid, needid, naelad. Poldi järk-järguline kujunemine külmvormstantsimisel stantsi eri vagudes koos järgneva keerme rullimisega on näha selel 2.13. 1.1.4. Survetöötluse lehtvormimisprotsessid Lehtstantsimisel e. lehtvormimisel kasutatakse toorikuna leht- või ribamaterjali. Lehtstantsitakse üldjuhul külmalt, kusjuures lehttooriku paksus muutub tavaliselt vähe. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kahte gruppi: -6- 1) eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda;...
Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol.Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik. 4...
pealiikumine - tooriku kulgev liikumine, ettenihkeliikumine - tera liikumine tooriku telje suunas, pikiettenihe Question 25 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keermestamisel treipingis keermeteraga on liikumised lõikeprotsessis järgmised: Select one: a. pealiikumine - tooriku pöörlev liikumine; teral ettenihkeliikumine kooskõlaliikumisena - ühele tooriku pöördele vastab tera liikumine keerme sammu võrra b. pealiikumine - tooriku pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine teral risti toorikute teljega c. pealiikumine - tooriku kulgev liikumine, ettenihkeliikumine - tera pöörlemine d. pealiikumine - tooriku pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine teral tooriku telje suunas vabalt valitud suurusega Question 26 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text...
elektererosioontöötlemist b. kammlõikamist c. freesimist d. vertikaalhööveldamist e. tõukamist Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Väliskeerme rullimisel võrreldes keermestamisele keermeteradega treipingis on järgmised iseärasused: Vali üks: a. keerme pind on pehmem ja vähem kalestunud kui treimisel b. keerme pind vajab järeltöötlemist, madal tootlikkus c. väiksem pinna täpsus, madal tootlikkus d. parem pinna täpsus ja kvaliteet Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Treiteriku intensiivset kulumist teriku esipinnal põhjustab: Vali üks: a. teriku kasvaja moodustumine esipinnale b. jahutavate omadustega lõikevedelike kasutamine c...
160 mm, siis mõõtemääramatus on ± 0,02 mm. 1 liikuv mõõtevarb 6 soojusisolaator 2 survehoob 7 indikaatorkell 3 varras 8 indikaatori kinnituskruvi 4 toru 9 kere 5 vedru 10 liikumatu mõõtevarb 11 tsentreerseadis Siseindikaatori liikumatu mõõtevarb on keerme ja vastumutriga ühendatud liikumatult kerega. Mõõteriista komplektis on 3 mõõtevarba, millega saab mõõta erinevaid mõõtepiirkondi. Liikuv mõõtevarb on kangsüsteemi kaudu ühendatud indikaatoriga. Varb tuuakse tagasi algasendisse vedruga 5. Tsentreerseadis kujutab sümmeetrilist plaati, mis paikneb risti mõõtevarraste mõõtesihiga ja hoiab mõõtetelge pidevalt silindri läbimõõdul. Töö käik 1...
1. Joonis 7.1. Ühepoolse lastikonksu eskiis [1, lk 30] 7.2. Lastikonksu tugevuse kontrollarvutus Konksu tugevust on kontrollitud tugevustingimusest (7.19) Q t t , (7.19) 2 d1 4 kus t pinge tõmbel MPa; Q tõstetav koormus (Q = 80 kN); d1 keerme siseläbimõõt (d1 = 0,07 m [1, lk. 30, tabel 32]); [t] lubatud pinge tõmbel ([t] = 100 MPa [1, lk. 30]). 16 80000 t 20.788MPa 2 0.07 4 Seega kehtib seos t [t] ja lastikonks peab tõstetavale koormusele vastu. 17 8. TÕSTEMEHHANISMI ELEKTRIMOOTORI VALIK 8.1. Staatilise võimsuse Pst leidmine...