Üle 49° C võivad tekkivad plahvatusohtlikud aurusegud. · Atsetofenoon süttiv. Üle 82° võivad rekkida plahvatusohtlikud aurusegud. Ärritab silmi ning võib kahjustada kesknärvisüsteemi. · Etanool Tuleohtlik. Segunedes õhuga tekivad kergelt plahvatusohtlikud segud. Hoida eemal lahtisest tulest ning hoida ventilatsiooni all. Füüsikaliste konstantide tabel Aine M (g/mol) Tihedus Keemistemp. Sulamistemp. (g/cm3) () () Veevaba 78 0,88 80,1 5,5 C6H6 (CH3CO)2O 102 1,08 139 -73 Veevaba AlCl3 133.5 2.48 120 192.4 atsetofenoon 133,5 1,03 202 20 Etanool 46,07 0,789 78,4 -117
NaBH4 Värvisetu kristallid, mis on hästi lahustuvad vees ja polaarsetes orgaanilistes solventides. Kasutatakse orgaanilises sünteesis taandajana. Atsetofenoon Süttiv. Üle 82° C võivad tekkida plahvatusohtlikud auru / õhu segud. Aine ärritab silmad. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteem. Toime suurtel sisaldustel võib põhjustada teadvusetust 1.3 . Füüsikaliste konstantide tabel (lähteained ja produktid) Aine M (g/mol) Tihedus Keemistemp. Sulamistemp. (g/cm3) () () Atsetofenoon 120.4 1.0281 202 19.7 NaBH4 37,83 1,07 500 Veevaba AlCl3 133.34 2.48 192.4 Veevaba 78,11 0,8786 80,1 5,5 benseen
Aine sulatamiseks on tarvis juurde anda lisasoojust. See kulub kristallvõre lõhkumiseks. Soojushulka, mis on tarvis aine sulatamiseks sulamistemp. leitakse valemist Q=×m, - sulamissoojus on võrdne soojushulgaga, mis on vajalik 1 kg antud aine sulatamiseks sulamistemp.-il (J/kg). Sulamisele vastupidine protsess on tahkumine, tahkumisel energia eraldub. Eralduv energia on samasuur, mis kulus sulamisel Q=-×m Aurustumine Aurustumine on kõige intensiivsem keemistemp.-l. Keemisel tekivad aurumullid ka vedeliku sees. Keemise jooksul temp. ei muutu. Keemisel juurdeantav energia kulub siseenergia ja molekuli vaheliste kauguste suurendamiseks. Aurustumiseks kuluv energia leitakse valemist Q=L×m, L-keemissoojus, aurustumissoojus keemis temp.-l. Ohmi seadus G.S.Ohm. Voolutugevus vooluringis on võrdeline pingega juhiotstel ja pöördvõrdeline takistusega. I= U/R U=I×R R= U/I
nahka, hingamisteid ja neelu. Tugeva lahusena või tahkena põhjustab põletust. Verre imendatuna kahjustab verevärvnikku, kesknärvisüsteemi, maksa, neere. Kokkupuude võib tekitada nahal ja silmades põletuse. Aurud või tolm võivad põhjustada silmade, hingamisteede ja nahaärritust. Tules võivad tekkida ärritava toimega või mürgised gaasid. 3. Füüsikaliste konstantide tabel (lähteained ja produktid) Aine M (g/mol) Tihedus (g/cm3) Keemistemp. (0 Sulamistemp. (0 C) C) Bensoehape 122,12 1,32 249 122,4 KmnO4 158,03 2,703 >240 (laguneb) <240 HCl 34,46 1,011,21 110 35 Tolueen 92,14 0,867 110,6 93
sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud kogust. 24. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse näitab, kui palju on lahustunud ainet lahuses. Moolimurd, massimurd, molaalne kont, molaarne kont. 25. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused? Lahuse kolligatiivsed omadused on omadused, mis sõltuvad lahuses lahustunud aine osakeste arvust, mitte lahustunud aine omadustest. Tähtsamad omadused: keemistemp kasv, külmumistemp alanemine, osmootne rõhk, aururõhu alanemine. 26. Mis on puhverlahused? Puhverlahused on lahused, mis suudavad siduda aine vesinik- või hüdroksiidioone, sealjuures lahuse ph-d märkimisväärselt muutmata. 27. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku pinna omadus käituda nagu elastne kile. Pinda mõjutavad jõud piki pinda, mis üritavad pinna pinda vähendada. 28. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on teatavate ainete kogunemine pindkihti
Samuti nagu on tugevalt aluselisi lahuseid mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. pH skaala kehtib ainult standardtingimustel, mis on ühe atmosfääriline rõhk ja 25°C temperatuur. Näiteks NaOH pH on 14,0. Soolhappel 1,0. 7. Gaas: aine, mis norm rõhul 1 atm ja toatemp (18-23 °C) on täielikult gaasilises olekus (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur: selline aine gaasilises olekus, mille keemistemp on kõrgem kui toatemp nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)). Omadused: l) gaaside võime paisuda ja kokkusurutavus; 2) gaasidel ei ole kindlat kuju, nad võtavad anuma kuju; 3) gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub (ruumala sõltub temp ja rõhust); 4) gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikidele seintele ühesugune, nt P= 101325 Pa = l atm; T= 273,15 K = 0°C; VM= 22,4 l/mol
valatakse mööda kohvi pinda puudutavat teelusikat joogile vahukoort. Valmistatakse ka näiteks apelsinikohvi, kakaokohvi, vanillikohvi, kardemonikohvi ja külmalt ntks jäätise-kohvikokteil, jääkohv, kohvibool. Tee ja teejoogid. Kuivast teest teejoogi valmistamiseks on vaja pehmet puhast vett. Teelehti võetakse 1l vee kohta 10g. Vesi valatakse alati teesegule. Musta tee valmistamine: eelsoojendatud kannu (mitte metallist) mõõdetakse vajalik kogus teesegu, valatakse peale veidi keemistemp lähedast vett ja lastakse 5 min tõmmata. Seejärel lisatakse vajalik kogus keeva vett. Pärast tõmbamist tuleb jook lehtedelt teise eelsoojendatud nõusse valada. Rohelise tee valmistamine: tuleb keemistemperatuuri kuumutatud vesi jahutada 80 kraadini, siis valada eelsoojendatud kannu teesegule peale, lasta 5 min tõmmata. Eemaldatakse lehed, kurnatakse ja serveeritakse. Valge tee valmistamine: kasutatakse 60-70 C vett, teesegu lastakse 2-3 min tõmmata. Teesegu kurnatakse ja serveeritakse.
Tulemuseks oli valge pimedas helendav vahataoline aine. (Schmundt, 2010) Füüsikalised omadused Fosfor lihtainena esineb mitme erineva allotroobina, mille omadused teatud hulgal teineteisest erinevad. Tuntuimad allotroobid on valge, punane ja must fosfor. (ENE peatoimetus, 1982, lk 242) Valge fosfor (vt. Joonis 1) Fosfori levinuim ja tähtsaim allotroop (Zone/Chemestry, 2004). Tihedus: 1,83 g/cmᶟ Sulamistemp: 44,2˚C Keemistemp: 257˚C Dielektrik ehk ei juhi elektrit Kollaka värvusega Küüslaugu lõhnaga Vahataoline Helendab pimedas Väga mürgine 3 (Voskressenski, 1987) Joonis 1. Valge fosfor. (Wikipedia, 2016) Punane fosfor (vt. Joonis 2) Tekib valge fosfori kuumutamisel õhu juurdepääsuta 250-260˚C juures (ENE peatoimetus, 1982). Tihedus: 2,2g/cmᶟ Sublimeerub 429˚C juures Dielektrik
ketoon Järelliide -oon Füüs om. on analoogsed Sama mis aldehüüd va. Hõbepeegli reaktsioon Atsetoon on väga hea lahusti. RCOR´ CH3-CO-CH3 aldehüüdide-ga. (Küünelaki eemaldaja). Mürgine. Propanoon ehk Atsetoon CH3-CO-C4H9 2-heksanoon karboksüül- Järelliide –hape • kõrge keemistemp. 1) Reageerivad metallidega Metaanhape (sipelghape) hape •normaalting. vedelad/tahked 2CH3COOH + Na → 2CH3COONa + H2 HCOOH RCOOH Nt. CH3CH2COOH • C-ahela pikenedes tihedus ja 2) Reageerivad aluseliste oktsiididega Etaanhape (äädikhape) propaanhape lahustavus vees ↓ 2CH3COOH + CaO → (CH3COO)2Ca + H2O CH3COOH
Keemia ja materjaliõpetus HCl, HNO3 (pH=1,0). Kui a)pH=2,7, siis [H+]=102,7=501mol/l b)kui pH=8,8, siis [H+]=6,3*108mol/l c)kui pH=12,8, siis [H+]=6,3*1012mol/l. 7. Gaasi ja auru mõiste Gaas: aine, mis norm rõhul 1 atm ja toatemp (18-23 °C) on täielikult gaasilises olekus (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur: selline aine gaasilises olekus, mille keemistemp on kõrgem kui toatamp nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)). Omadused: l) gaaside võime paisuda ja kokkusurutavus; 2) gaasidel ei ole kindlat kuju, nad võtavad anuma kuju; 3) gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub (ruumala sõltub temp ja rõhust); 4) gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikidele seintele
Selleks on enamasti süsivesinik (lahtise ahelaga või tsükliline), aga ka heterotsükkel. 8. Alkaanid (saamine,omadused). Alkaanideks nimetatakse lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikke, mille süsinikuaatomid on omavahel ühendatud ühekordsete sidemetega, üldvalem CnH2n+2 . Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. Süsinikahela pikenedes tihedus, sulamist, keemistemp. suurenevad. Alkaanid on keemiliselt väheaktiivsed, kuna süsinik-süsinik ja süsinik-vesinik sidemed on piisavalt stabiilsed. Alkaane on suures hulgas maagaasis ja naftas, nendest lähtudes sünteesitakse erinevaid ühendeid. Alkaane saadakse põhil. naftast krakkimisel või destilleerimisel. Alkaanidele on omased oksüdeerumis- ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanismiga. 9. Alkeenid (saamine,omadused).
Ülerõhk p=p +p =p x +p x =x p +(1-x )p gaasifaasi koostis 1 2 1 1 2 2 1 1 1 2 osmoos võib esineda ka kahe erineva konsentratsiooniga lahuse selle lahuse kohal on sõltuv aururõhust pi=yip. Kui on madal vahel. Bioloogiline tähtsus. aururõhk, on keemistemp. Kõrge. Aururõhk on tahketel ainetel 30. Lenduvuse mõiste reaalgaasidele. kõrgematel temp-l gaasifaasi madalamal vedel. Suhtel. lenduvus 33. Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry seadus. Henry seadus gaaside lahustuvus vedelikus. gaasi lahustuvus ~ ~
Tuntud on vaskvitriol, raudvitriol. Naatriumtiosulfaat(Na2S2O3 ) Lämmastik ja fosfor VA rühma elemendid. O.-a. III kuni V. Saavad elektrone nii liita kui loovutada. Lihtainena looduses fosforit ei leidu. Ta esineb peamiselt Ca3(PO4)2 sisaldavate mineraalide koostises. Lämmastikul on aatomite vahel kolmikside. Lihtainena väheaktiivne. Kõrgel temp. sidemed nõrgenevad ning ta muutub aktiivsemaks. Füüsikalised om. : maitsetu, lõhnatu, värvitu gaas, vees vähelahustuv, õhust kergem, keemistemp. madalam kui hapnikul. Lämmastikku saadakse laboratoorselt NH4NO2 kuumutamisel N2 + 2H2O. Kõrgel temp. reageerib lämmastik hapnikuga, tekib lämmastikoksiid. Kõrgel temp. reageerib mitmete metallidega ning eritingimustel ka vesinikuga. NH3: · Värvuseta, terava lõhnaga, õhust 2x kergem gaas, mürgine, nuuskpiiritus · Lahustub väga hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat NH3 + H2O NH3*H2O · Dissotseerub andes lahusesse ammoonium- ja hüdroksiidioone
1 KEEMIA 1.Keemia uurib aineid nende rohkuses ja mitmekesisuses ning ainetega toimuvaid muundumisi. 2.Puhtad ained koosnevad ainult ühet ainest, sisaldades seejuures vähesel määral teisi aineid lisanditena. Nt destilleeritud vesi, suhkur. Segud saadakse mitme erineva aine mehaanilisel segamisel. Segud koosnevad erinevatest aineosakestest. 3.Füüsikalised omadused on omadused, mis ei mõjuta aine täitumist keemilises reaktsioonis. Füüsikalisi omadusi saab jagada kaheks: 1)kvalitatiivsed, need on õhk, värvus, olek. 2)kvantitatiivsed. Neid omadusi saab mõõta ja matemaatiliselt väljendada (sulamise ja keemistemperatuur, mass, tihedus, soojus- ja elektrijuhtivus jne). Keemilisi omadusi väljendab keemiline reaktsioon. See tähendab, kas aine reageerib mingi teise ainega või mitte ja milliseks uueks aineks ta muutub. Keemilist...
reaktsiooniahela lõpuks lagunevad, vabastades katalüsaatori. Katalüsaator ei muuda tasakaaluolekut ega saa põhjustada termodünaamiliselt võimatut reaktsiooni, saab kiirendada vaid võimalikke reaktsioone. Henry-Daltoni seadus: gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal Gaasi lahustuvus sõltub ka rõhust. Mida kõrgem gaasi rõhk vedeliku kohal, seda rohkem ka selles vedelikus lahustub. Madala keemistemp gaasid lahustuvad vees vähe Org lahustites lahust gaasid sageli suuremal määral kui vees. Sõltuvus temp, elektrolüüdi mõju. Gaasilahustuvus väheneb temp tõustes. Puhas vesi lahustab gaase paremini kui soola lahus. Elektrolüüdi lisamisel lahustile gaaside lahustuvus selles väheneb. Vedelike ja tahkete ainete lahustumine vedelikes vt lehelt. Ei viitsi rohkem. Mõlemad igatahes sõltuvad temp-st
See on aga raske ülesanne, kuna tuumad, olles ühenimeliselt laetud, tõukuvad tugevasti. Termotuumapomm- Tänaseks on termotuumareaktsioon teostatud mittejuhitavana ehk plahvatuslikuna.See toimub termotuumapommis e vesinikupommis.Vesinikupommi südamikus on tavaline lõhustumis-tuumapomm.Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temp,mis käivitabki termotuumareaktsiooni.Esimese vesinikupommi juures kasutati sünteesireaktsiooni kütuseks veeldatud(alla keemistemp jahutatud)deuteeriumi.Tänapäevastes pommides on kütuseks liituim-deuteriid LiD(tahke aine, mida on lihtsam hoida ja transportida kui tavatingimustes gaasilist deuteeriumi).Termotuumkütust saab paigutada pommi kuitahes palju, suurendades sellega pommi võimsust.Termotuumapommi detonaatori lõhkemisel kutsub tekkinud soojus esile deuteeriumi muutumise heeliumiks, peale selle muudab neutronite vood ka liitiumi heeliumiks, mille juures vabaneb ka energiat.Tulemuseks
0 mol/L Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. T k = 3 0.52 2 = 3.1 °C Poolläbilaskev membraan - õhukene vedel või tahke kile (paber, tsellofaan, pärgament, elusraku seinad vms.), mis laseb läbi vaid teatud molekule või ioone. Tk = 100 + 3.12 = 103.1°C (lahuse keemistemp.) Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema kontsentratsiooniga lahuse suunas. Osmoosist põhjustatud vedelikusambale vastavat T s = i K k Cm rõhku tasakaaluolekus, kus lahusesse tungivate ja sealt tagasi pöörduvate lahusti molekulide arv võrdsustub, nimetatakse osmootseks rõhuks (). T s = 3 1.86 2 = 11.2°C Osmootne rõhk
Anorgaaniline keemia Iseseisev töö 1. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele: temperatuuri tõusmisel reaktsiooni kiirus kasvab. See on tingitud asjaolust, et kõrgemal temperatuuril on aineosakestel suurem energia ja liikumiskiirus. Kontsentratsiooni mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda intensiivsemalt eraldub vesinikku, s.t seda suurem on reaktsiooni kiirus. Rõhu mõju reaktsiooni kiirusele: gaasiliste ainete puhul rõhu tõstmisel reaktsiooni kiirus suureneb, kuna rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ruumaalaühikus (s.t nende kontsentratsioon). Peensusastme mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kokkupuutepind, seda suurem on reaktsiooni kiirus. Katalüsaatori mõju reaktsiooni kiirusele: aktivatsioonienergia vähenemine katalüsaatori juuresolekul ongi reaktsiooni kiirenemise...
(220°C) ning on grafiiti meenutava struktuuriga aine, pooljuht. Võrreldes fosfori teiste allotroopsete erimitega on ta keemiliselt kõige passivsem. Keemiliselt omaduselt sarnane punase fosforiga. 8 Pvalge Ppunane Pmust Tihedus mg/m³ 1,83 2,22,4 2,69 Sulamistemp °C 44,1 585610 Keemistemp °C 280 Helendumine pimedas + Lahustuvus CSs + Keemilise aktiivsuse vähenemissuund Kristallvõre tüüp Kuubiline Monokliinne Rombiline Mürgisus Väga mürgine, sest juba Mittemürgine Mittemürgine 0,1 g on täiskasvanud inimesele surmav
Samas kirjeldab pindpinevustegur ka energiat ühikulise pinna kohta ja seega on tal võrdväärne ühik: dzauli ruutmeetri kohta (J/m2) -Mõjutavad lahustunud orgaanilised ained, nt pindaktiivsed ained Millal vedelik hakkab keema? Milline on sellisel juhul tema pindpinevustegur? Keemistemp ehk keemispunkt e keemistäpp on temp, mille juures vedeliku auruõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), aine hakkab keema. Sõltub välisrõhust ja tõuseb rõhu suurenedes. Keemistemp abiks aine identifitseerimisel: selle järgi, millisel temp hakkab aine keema, saame mõõta tema puhtust. Lahuste keemise temp sõltub lahuse kontsentratsioonist -Pindpinevustegur temp tõusmisel muutub väiksemaks, kunks ta jõuab kriitilise seisundini, kus ta on võrdeline nulliga. Seega keemisel 0 Mis põhjustab valguse murdumise kahe erineva keskkonna piiripinnal? Murduminäitaja-dimensioonitu suurus, mis näitab, mitu korda erineb elektromag
Kahekomponendilised süsteemid- sageli on kasutussel diagrammid kahemõõtmelises teljestikus. Praktikas on rõhk muutumatu olles = välisrõhuga. Eksisteerivad alad kus on tasakaalus kaks faasi. Diagrammilt saab lugeda temp. antud kahest ainest koosnev segu sulab või aurustub ning milline on seejuures tekkiv auru ja vedeliku faasi koostis. Tasakaal vedela ja aurufaasi vahel- küllastatud aur on temaga oleva vedeliku suhtes rikkam jlenduvama komponendi poolest. Maksimum ja min. keemistemp. Koostis diagrammil vastavad küllastatud auru ja lahuse niisugusele tasakaalule, mille juures mõlemad faasid on ühesugune koostis. Nendes punktides läheb vedelik aurumisel aurufaasi koostise muutuseta. Selliseid kahekomponendilisi segusid nim. aseotroopseteks segudeks. Tasakaal vedela ja tahke faasi vahel-süsteemi kus koostiskomponendid vedelas faasis lahustuvad piiramatult, kuid ei lahustu tahkes faasis. Sarnased olekudiagrammid on tüüpilised mitmete anorgaaniliste ühendite
Kui aurude kontsentratsioon gaasi faasis on konstantne, siis aurude osarõhku nim küllastunud aururõhuks (pküll). Küllastunud auru rõhk vedelikel sõltub ainult temperatuurist temp tõustes aurude osarõhk tõuseb. Keemiseks nim protsessi, kus vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse olekusse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka vedeliku seest! Vedelik keeb, kui pküll vedeliku pinnal saab võrdseks välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1atm 100 oC, kui rõhk on kõrgem, siis on kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks. Kondenseerumiseks nim aine taasüleminekut gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal ja saadud vesi on kondensaat kondenseerimisprotsessi produkt. Tahkumiseks nim vedela oleku muutumist tahkeks aine puhul, mis toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul on tahke. Vedelike lenduvus ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda
orgaanilised võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad. Printsiibid: (Sertifikaat on ainete või materjalide iseloomustus, mis neil müümisel kaasas peab olema). Sertifikaadis antakse kõige olulisemad omadused millele ained, materjalid või tooted peavad vastama: a)agregaatolek n.t; b)värvus; c)tahke aine korral: osakese kuju, suurus, pinna iseloom; d)vedelike korral: viskoossus erinevatel temperatuuridel; e)tihedus; f)sulamistemp., keemistemp. g)koostis: kas elementide või ainete sisaldus, lisandainete sisaldused h) mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. 6) Aatom-keemilise elemendi väikseim osake, mis koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Tal on elemendile omased keemil omadused. Elektron- negatiivse elektrilanguga püsiv elementaarosake. Molekul-lihtaine või ühendi väikseim
venitatavad. Elektronide liikuvus seletab ka metallide läiget: metallile langev valgus paneb elektronid võnkuma endaga samas sageduses ja põhjustab uue , sama sagedusega valguslaine kiirgamise. Ioonilised tahkised saab modelleerida kui eri laenguga ja eri raadiusega keradest koosnevaid, haprad. Sageli on nende struktuur lähedane tihedaimale pakendile, kus suured anioonid moodustavad struktuuri, mille tühimikes paiknevad katioonid. Kõrged sulamis- ja keemistemp. Molekuraalsed tahkised struktuur peegeldab fakti, et molekulid ei ole sfäärilised, samuti on siin kristalli kooshoidvad jõud suhteliselt väiksed. Seetõttu on nende sulamistemp madalad ja sageli ei moodusta nad kristalle. Molekulaarsed tahkised on reeglina vähem kõvad kui ioonilised tahkised. Võrktahkised reeglina kõvad ja jäigad materjalid, kõrge sulamistemp ning vees lahustumatud, allotroobid. 45. Võrrelge sulamite struktuuri puhaste metallide struktuuriga
ökonoomsemalt, käivitub kergemini ja kohandub paremini koormusega. Liiga madal süttimisviivitus tekitab aga mittetäieliku diislikütuse põlemise, millega kaasneb diislikütuse kulu suurenemine, mootorivõimsus langeb. 40. Diislikütuste tsetaaniarv: 41. Diislikütuse tsetaaniindeks 42. Diislikütuste diisliindeks: 43. Diislikütuste fraktsioonkoostis: Fraktsioonkoostist ehk lenduvust mõõdetakse destillatsiooni järgi. Diislikütus keeb 200...350 kraadi juures. Keemistemp. Mõjutab mitmeid tähtsaid parameetreid diislikütuse tööomaduste määramisel. Alla 180 kraadi keevaid osiseid võib olla ainult 10mahu%. Diislikütuse tunnuseks on et 250 kraadi juures ei tohi aurustuda rohkem kui 65mahu%. Oluline on ka t50 kui see temperatuur on madal, siis diisel käivitub kergelt, töötab pehmelt ning ökonoomselt. Mida madalam on t50 , seda paremini küttesegu moodustub. Liiga kõrge temperatuuri korral
saastumine kantserogeensete ainetega; haiguste levik. 17. Keskkonnaprobleemid Eestis. põlevkivi kaevandamine ning põletamine; liigne metsade raie; õhusaastumine saasteallikatest (transport); veereostus; läänemere reostumine; jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine; jõgede ja järvede eutrofeerumine. 18. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti, polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid, Sulamistemp 0 0C. Keemistemp 100 0C. Kapillaarsus, Juhib elektrit, Kõrge soojusmahtuvus. Esineb sisehõõre, 19. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi, K väärtus sõltub solvendist. Kow=Coktanoolis/Cvees. 20. Puhta aine ja segu erinevus. PUHAS AINE- homogeenne, SEGU- heterogeenne. 21. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, Elektrijuhtivus, Läbipaistvus, Kuivjääk, Oksüdeeritavus, pH (tavaliselt piirides 5,5-7,5), Karedus. 22
4) Lahustites ja süütevedelikes. Etanool 1) Valem, rahvapärane nimetus 2) Tootmisvõimalused 3) Füüs. omadused 4) Keem. omadused 1) C2H5OH, rahvapäraselt piiritus 2) Saadakse nafta baasil saadud eteenist või suhkruid sisaldavate ainete (peamiselt marjade, fruktoos) kääritamisel. Etanool destilleeritakse ja saadakse ~96%'line piiritus. 3) Värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, kõrvetava maitsega, keemistemp. 78C. Veest kergem ja seguneb hästi. 4) Hea lahusti, aurude ja õhu segu on plahvatuslik. Põleb sinise leegiga. 1) Etanooli kasutusalad 2) Etanooli füsioloogiline toime (millest sõltub) 1) 80% etanoolist kasutatakse tehnilisteks vajadusteks, nt. teiste keemiliste ühendite tootmiseks, 20% aga alkohoolsete jookide valmistamiseks. Teda kasutatakse ka ekstraheerijana (taimedest
Kui aurude kontsentratsioon gaasi faasis on konst, siis aurude osarõhku nim. küllastunud aururõhuks (pküll). Nt: H2O 20°C, siis Pküll = 17.5mmHg. Benseen 26.1°C, Pküll = 100mmHg. Keemine: Protsess, kus vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse olekusse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka vedeliku seest. Vedelik keeb, kui Pküll vedeliku pinnal saab võrdseks välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1 atm 100°C, kui rõhk on kõrgem, siis kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks. Kondenseerumine: Aine taasüleminek gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal. Kondensaat kondens-protsessi produkt. Tahkumine: Vedela oleku muutmine tahkeks aine puhul, mis toatemp-l ja atmosf. rõhul on tahke.Vedelike lenduvus ühel ja samal temp-l sõltub nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis.
vesinikke, nukleofiilne osake (Hal- või OH-) selle C-ga, mille juures on rohkem C-C sidemeid Alkaanideks nimetatakse lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikke, mille süsinikuaatomid on omavahel ühendatud ühekordsete sidemetega, üldvalem CnH2n+2 . Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. Süsinikahela pikenedes tihedus, sulamist, keemistemp. suurenevad. Alkaanid on keemiliselt väheaktiivsed, kuna süsinik-süsinik ja süsinik-vesinik sidemed on piisavalt stabiilsed. Alkaane on suures hulgas maagaasis ja naftas, nendest lähtudes sünteesitakse erinevaid ühendeid. Alkaane saadakse põhil. naftast krakkimisel või destilleerimisel, taandamisel alkeenidest, alküünidest ja haloalkaanidest. Alkaanidele on omased oksüdeerumis- ja asendusreaktsioonid, mis toimuvad radikaalmehhanismiga.
Lahustumisentalpia on 0, aga isegi ideaalse lahuse puhul kaasneb entroopia kasv ja tulemuseks on vabaenergia kahanemine => seetõttu ongi aururõhk väiksem. 41. Lahuste kolligatiivsed omadused: aururõhu alanemine, keemistemperatuuri tõus ja külmumistemperatuuri alanemine, osmoos ja pöördosmoos. Kuna lahuse vabaenergia kahaneb, siis peab ka auru vabaenergia kahanema, sellega kaasneb keemistemperatuuri tõus, keemistemp tõus on enamasti väike. Külmumistemperatuuri alanemine on nähtus, mis on tingitud lahustunud aine lisandist solvendis. Lahustunud aine alandab lahusti külmumistemperatuuri. Kui lahustunud aine on mittelenduv, siis tõstab selle lisamine keemistemperatuuri. Osmoos – nähtus, kus solvent tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse. Membraan laseb läbi vaid osasid molekule.
vastuvoolukolonnides. Aurustus- kasutatakse lahustunud soolade ärastamiseks reoveest või soolade konts. tõstmiseks enne kristall. Kasut. ka kõrge kontsentratsiooniga radioaktiivsete vete puhul. Tehn.-majand. paremaks on mitmeastmelised vaakuumaurutusseadmed. Esimesse astmesse antakse värsket auru, mille tulemusena aurustuv vesi (sekundaaraur) juhitakse teise astmesse jne. koosneb 3...5 astmest, kus rõhk ja vedeliku keemistemp järjest vähenevad. Kasutatakse otsevooluline, vastuvooluline või paralleeltoitega seadmeid. Evaporatsioon- küllastunud veeauru läbijuhtimises lenduvaid ühendeid sisaldavast reoveest. Lenduvad ained eralduvad koos auruga, mis juhitakse edasi läbi soojendatud (kuni 100C) neeldumislahuse, kus aur regenereerub. Evaporatsiooniseade koosneb tavaliselt kahest vastuvoolulisest täidiskolonnist, protsess toimub pidevalt. Kasutatakse fenoolide eraldamiseks
Räni (Si) aatomeid sisaldavad polümeerid (hüdrofobiseeriv aine), kui sellega katta klaaskuulid, siis vesi ei märga klaaskuuli pinda ja kuulike jääb pinnale ujuma.Näide: värvide sisse millega märgistati teid pandi kaetud kattega klaaskuulikesi. Need jäid värvikihi pinnale ja peegeldasid valgust, seega suurendasid märgistuse kulumiskindlust. 50. Vesi, keemilised omadused. Külmumistemp 273 K, keemistemp 373 K, tihedus 1,00 g/cm3 Sisaldab lahustunud ja suspendeeritud lisandeid Omadused: - hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele - Kõrge soojusmahtuvus – neelab palju soojust, temperatuur palju ei tõuse - Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas, jäätumine alates pinnast - Keemis ja sulamistemmp oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S; H2Te) - Suhteliselt tugevad molekulidevahelised jõud (vesinikside)
Vedel gaas
aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke
gaas sublimatsioon kondensatsioon.
Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab
võrdseks välisrõhuga.
Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku
kohal tasakaaluolekus.
Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja apsiidi valkude süntees. >moodustatakse uued virioonid >lagundatakse peremeesraku membraan (ja kest) Lüsogeenne tsükkel: viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi külge. Haigus ei pruugi avalduda. II VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 1. Vee omadused. Kõrge sulamis- ja keemistemp (0 ja 100). Suur sulamissoojus (540 kcal/kg). Suur soojusmahtuvus (1 kcal/kg·deg). Kõrge pindpinevus. Kõrge dielektriline konstant. Maksimaalne tihedus vedelas olekus. Struktuur: sidemenurgad mitte-tetraeedrilised; vesiniksideme doonor ja aktseptor; molekul polaarne jäiga struktuuri tõttu; võimeline moodustama neli vesiniksidet molekuli kohta. Vesiniksidemed vees ja jääs. Jääs 4 H-sidet molekuli kohta elueaga ~10µs; vesiniksidemed jääs moodustavad
Vedel – gaas – aurustumine ↔kondenseerumine. Vedel – tahke – sulamine ↔tahkumine. Tahke – gaas – sublimatsioon ↔ kondensatsioon. Keemistäpp e keemistemperatuur – temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk – vedeliku auru rõhk vedeliku kohal tasakaaluolekus. Aurustumissoojus – energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku aurustamiseks keemistemp (∆Ha. kJ/mol). Kastepunkt – teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks vee küllastunud auru rõhuga. Sulamistemperatuur – tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1 atm. Sulamissoojus – energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks sulamistemperatuuril (∆Hs, kJ/mol). ∆Hs<∆Ha Sublimatsioon – tahke aine üleminek gaasufaasi vedelfaasi läbimata.
iseseisev osake on moleku Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2 , CO2 , H2O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega. 11. Mis meetodiga saab segud lahutada? Dekanteerimine, filtreerimine, destilleerimine, kromatograafia 12. Aine füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata(värvus, sulamistemperatuur, keemistemp, tihedus) Keemilised omadused on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega.(vesiniku põlemine hapnikus) 13. Lihtaine ja liitaine mõisted ja näited nendest. Lihtained- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Vesinik Liitained- koosneb erinevatest keemilistest elementidest NaCl 14. Kirjeldage aine põhiolekud. Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik
Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp...
kantakse hüdroisolatsioonikiht tavaliselt soojusisolatsioonimaterjali soojemale poolele? Kaitseb niiskuse eest soojusisolatsioonimaterjali. Niiskus liigub soojaga kaasa, seetõttu paigutatakse soojemale poole. 21. Milliseid aineid nimetatakse külmutusagesideks? Nimetada ka vähemalt 4 külmutusagensidele esitatavat nõuet. Tööained, osalevad otseselt külmutamisprotsessis/külmatootmisel. Nõuded: väike viskoossus, ei tohi olla tuleohtlik, keemistemp võiks olla madal, ei tohi olla mürgine ja rikkuda toote kvaliteeti, võimalikult suure külmatootmisega. 22. Nimetada ammoniaagi kui põhilise külmutusagensi 2 olulisemat eelist ja 2 puudust. Eelised: Odavus, hea soojusjuhtivus, väga head termodünaamilised omadused, lihtne avastada leket. Puudused: plahvatusohtlik segus õhuga, mürgine, lahustab halvasti õli, võib rikkuda toiduainete maitset ja lõhna. 23
torusid.Ja kttessteemides ei ole probleemi nende pinna temperatuuiga kuni 70(kraadi) radika pinna temp on natukene madalam. Suitsugaasid (igapevases elus ei ole nii palju , katelde sees ikka , tstusashju jms) temp ei sltu rhust nii nagu veeaurul oli see. saab krge temp. gaase saab kasutada atmosfrirhu heks suureks puuduseks on vike soojuslekande tegur.Klmutites rakendatakse madala temp soojuskandjaid neid nimetatakse klmutus agentsideks , nndanimetatud klmutusagentside keemistemp on alla 0(kraadi) . peale selle kasuattakse klmutustehnikaas veel klmakandjaid klmakandjaid ja klmakandjatena kasutatakse mitmesuguste soolade vesilahuseid. Soojusvahetitele nii nagu ka teisteleseadmetele esitatakse mingisugused phinuded ja philised nuded on kigepealt tuleks arvestada SOOJUSVAHETI MAJANDUSLIKKUS, SUUR SOOJUSTOOTLIKKUS, ETTENHTUD TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VI TOODANGU KVALITEEDI TAGAMINE, KONSTRUKTSIOONI LIHTSUS,
1)Toornafta puhastamine liivast ja sooladest 5)Nafta ja gasoilide termiline krakkimine Eelpool esitatud struktuurvalemitest järeldub, et nende Toornafta sisaldab märkimisväärses koguses vett, muda, Termilist krakkimist kasutatakse tänapaeval ainult kõige toksiliste ainete tekke üheks eeltingimuseks on hapniku liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise lihtsamates refinerites, kus bensiini palju pole vaja ja kloori aatomite üheaegne esinemine gaasifaasis või seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees. soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse rõhul ca 34 at ning lahutatakse fraktsioonideks Keemiatööstus toodab ja kasutab ülemaailmselt umbes tooraftale ca 10% vet...
moodustab paralleelseid spiraalahelaid - 3 (eri varjundiga) punast vormi kristallivõre parameetrid ja füüsikalised omadused erinevad “kroonikujulised” tsüklilised molekulid Se8 saadakse kristallimisel CS2-lahusest - klaasjas must seleen (tekib sula Se kiirel jahutamisel) - amorfne punane Se (saadakse H2SeO3 redutseerimisel) - mõned “kõrgrõhulised” vormid Peamine (praktikas olulisim): stabiilne hall γ-Se sulamistemp. 221ºC, keemistemp. 685ºC, tihedus 4,81 kg/dm 3 pooljuht (aukjuhtivus) - elektrijuhtivus oleneb suuresti (kuni tuhat korda) pealelangevast valgusest - kuni 60º-ni rabe 3.22.3. Keemilised omadused, ühendid Seleen, eriti amorfne ja peendispersne, on keemiliselt aktiivne - Toatemperatuuril reageerib F2, Cl2 ja Br2-ga Lihtainete otsesel reaktsioonil saadakse: SeF6 – värvitu gaas, vees praktil. ei lahustu ega hüdrolüüsu
külmutusagenssi aurustustub ja tekib niiske küllastunud aur mis siseneb külmkambrisse. Külmutussedmetes kasutatavaid TD kehi nimetatakse külmutusagenssideks. Töötavad pöördringprotssesides. Külmutusagenssidena kasutatakse madalatel temperatuuridel keevate vedelike aurusid. Näiteks: Freoonid ja amoniaaki(kuna toksiline siis vähe) Omadused: *madal külmusmistemperatuur ja madal keemistemp et saaks kasutada külmutusseadmetes. *head soojusülekande omadused. *väike viskoosus et voolaks kiiresti seadmetes. *tuleohutu, mitte toksiline, ei tohiks loodusele kahjulik olla. 57. Aurukompressorkülmutusseadme ringprotsess Ts diagrammil.Jahutusteguri avaldis. 1.Kompressoris komplimeeritakse külmutusagensi kuiv aur rõhult p1 rõhule p2. 1.-2
külmutusagenssi aurustustub ja tekib niiske küllastunud aur mis siseneb külmkambrisse. Külmutussedmetes kasutatavaid TD kehi nimetatakse külmutusagenssideks. Töötavad pöördringprotssesides. Külmutusagenssidena kasutatakse madalatel temperatuuridel keevate vedelike aurusid. Näiteks: Freoonid ja amoniaaki(kuna toksiline siis vähe) Omadused: *madal külmusmistemperatuur ja madal keemistemp et saaks kasutada külmutusseadmetes. *head soojusülekande omadused. *väike viskoosus et voolaks kiiresti seadmetes. *tuleohutu, mitte toksiline, ei tohiks loodusele kahjulik olla. 57. Aurukompressorkülmutusseadme ringprotsess Ts diagrammil.Jahutusteguri avaldis. 1.Kompressoris komplimeeritakse külmutusagensi kuiv aur rõhult p1 rõhule p2. 1.-2
41. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 42. Vesi: vedel 0-100oC. Tihedus 1 g/cm3 (4oC), jää 0,9. Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid nt ookeanivesi soolasid kuni 4%. Magevesi 0,01-0,05%. Hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Kõrge soojusmahtuvus. Tugevad vesiniksidemed. H2=0. Keemiliselt aktiivne, reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega ja oksiididega. Vee puudused on kerge katlakivi teke ja madal keemistemp ja kõrge jäätumistemp. 43. Looduslik vesi: Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3 -, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH) 3 jt.) ja mikroorganismid. 44. Katlakivi: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 karbonaatne karedus Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 üldkaredus Kareduse eemaldajad: Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised
Enamik VIA rühma elemente on üsna tugevate mittemet. omadustega. Rühmas ülevalt alla mittemet omadused nõrgenevad. Negatiivses oksüd astmes ühendeid moodustavad nad metalliliste ja endast vähemaktiivsete mittemetalliliste elementidega. Hapnik lihtainena Tavalise molekulaarse hapniku ehk dihapniku iseloomulikud füüsikalised omadused: lõhnata, maitseta, värvuseta gaa Vees suhteliselt vähe lahustuv, keemistemp -183 kraadi C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana. Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne, kuigi on väga suure elektronegat. Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks. Atomaarne hapnik ehk monohapnik on palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik. Atomaarne hapnik on väga ebapüsiv, üksikaatomid liituvad kiiresti hapniku molekulideks. Trihapnik ehk osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas. Ebapüsiv ja laguneb
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomusta...
Mida suurem on elektronegatiivsuse erinevaus, seda tugevamini on ühine elektronpilv nihutatud elektronegatiivsema elemendi aatomi suunas ja seda polaarsem on tekkinud kovalentne side. Kui aga elemendid on enam vähem võrdse elektronegatiivsusega, jaotub ka ühine elektronipaar nende vahel ligikaudu võrdselt ja side on peaaegu mittepolaarne. Ainete omadused sõltuvad oluliselt sellest, kui tugev on aine osakeste omavaheline vastastiktoime. Sellest sõltub nt ainete sulamis ning keemistemp., lahustuvus vees jt lahustites. Elektronide ühtlane jaotumine tagab metallilise sideme tugevuse ühtlase jaotuvuse kogu materjali ulatuses ning metalli sepistatavuse, kuna nihe metallis ei vii aatomite omavahelisele tõukumisele. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Reeglina ongi allotroobid suure tugevusega materjalid kuna aine aatomid on omavahel seotud kovalentsete sidemetega. ! Allotroobid on erinevad struktuuri ja omaduste poolest.! Näiteid allotroopidest:
· Võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt Praktikas kasutamine - fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. 7. Ainete ja materjalide iseloomustamise printsiibid: · Agregaatolek normaalrõhul ja toatemp-l · Värvus · tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus · vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l · tihedus · sulamis- ja keemistemp · lisainfo Sertifikat kasutatakse ainete ja materjalide korrali kuid nende sisu on erinev a) dokument, milles on kirjas konkreetse aine või materjali kõige olulisemad omadused ning nende määramise normdokumendid. Iga aine ja materjali pakendi ja partiiga peab kaasas olema ülallaetud sisuga dokument. b) On dokument, milline antakse välja minfile tootele komisjoni poolt, ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote partii
Piltlikult võb öelda, et sinna auru rohkem enam molekule ei mahu. Auru kontsentratsiooni mõõdetakse kas tiheduse või osarõhuga. Erinevatele temperatuuritele vastab erinev küllastunud aururõhk või siis kontsentratsioon. Keemine Aurumise üks eriliike. Keemistemperatuur – temperatuur, millest alates vedelik hakkab keema, muutub aurustumise iseloom. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemistemp. Vedlik hakkab keema temperatuuril, mil selle aine küllastunud auru rõhk saab võrdseks ümbritseva keskkonna rõhuga. Küllastunud veeauru rõhk 100oC 760mmHg. Keemine tähendab intensiivset aurumist, kusjuures aurumine toimub kogu vedeliku ruumala ulatuses. Õhus leidub alati veeauru. Õhuniiskus Õhus leidub alati veeauru Õhu absoluutne niiskus – veeauru hulk ühes m 3 õhus. On võimalik mõõta ka osarõhuauru. 1mmHg = 1Pa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
