Väävel Omadused · Väävel on mittemetall · Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36 · Värvus: kollane · Väävel on rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine. Lisaks on väävel ka halb soojusjuht · Tihedus: 1,96 g/cm³. · Sulamistemp: 199C, keemistemp: 445C · Vees kristalne väävel ei lahustu · Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel Click to edit Master text styles leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Second level · Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga. Third level
1. Broom Kreeka keeles on broomi tähendus haisev, järjekorranumber 35, aatommass 79,904, 7A rühma element, 4.periood, esineb kaheaatomiliselt Br 2, Metallidega reageerides tekitab bromiide( Naatriumbromiid, kaaliumbromiid), aktiivne mittemetall ja tugev oksüdeeria. 2. Füüsikalised omadused Pruunikas aurav vedelik, terava lõhnaga, sööbiva toimega, väga mürgine põhjustab sissehingamisel hingamisteede kahjustusi, nahale sattudes tekivad põletushaavad, keemistemp. 58kraadi, külmumistemp. -7kraadi, tihedus 3,1g/cm3 (õhust raskem) 3. Avastuslugu 1. Broomi avastas prantsuse keemik Antoine Jerome Balard aastal 1826. Lähteainena kasutas ta Montpellier' lähedalt soolakutelt korjatud adrut. Tema eesmärk oli tegelikkult adrust eraldada joodi, aga adru sisaldas natuke ka broomi. Ta põletas adru tuhaks, lisas siis vett ning destilleeris broomi küllastunud joodilahusest. Ta sai aine, mille omadused olid joodi ja kloori vahepealsed
Veega reageerin nõrga happe anioon CO32- + H2OHCO3-+OH-(lahus aluseline) nõrga aluse ja tugeva happe soolad veega reageerib nõrga aluse katioon: NH4+ + H2O NH3 · H2O + H+ (lahus happeline); nõrga happe ja nõrga aluse soolad veega reageerivad nii katioon kui anioon: NH4+ + H2O NH3 · H2O + H+Hüdrolüüsikonst nt Khüdr= HCO3* OH/CO32 ; [Ag(NH3)2]Cl[Ag(NH3)2]++Cl-ja Ag(NH3)+2Ag++2NH3 K- ebapüsivuskonstant K=[Ag+][ NH3]^2/ [ Ag(NH3)+2] Mida madalam rõhk, seda madalam keemistemp. H<0 erald EexoH>0neeldub E endo. Entroopia-süsteemi korrapäratuse mõõt. TermodünaamikaI - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergiakonstantne. Termodünaamika II Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama.Termodünaamika III kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstandile. Entroopia kasv S>0 (sulamine,aurustumine, lahustumine,
Agregaatolek-Kui üks ja seesama aine võib esineda erinevatel välistingimustel erinevates olekuvormides. Säilivus: Tahkes aines-Temp. ja kuju.Vedelas-ruumala.Gaasilises-mitte midagi.1)Soojusülekanne.Difusioon-kui ühe aine molekulid trügivad teise aine molekulide vahele.2)Ülekande nähtus. Soojusjuhtivus-seisneb molekulide impulsside ülekandmumises, mille tulemusena aeglased ainekihid piiravad kiiremate liikumist ja vastupidi. Pindpinevus- Kui vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendad. Pindpinevjõud-Jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevustegus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem temp. seda väiksem pindpinevus tegur. Märgumine-Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad, kui vedeliku ja tahke aine vahel molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali.Kapillaarus esineb peenikestes torudes.Kapi...
Mittemetallid - erineva värvusega,tahkes või gaasilises olekus(-Br),juhivad soojust ja elektrit halvasti.Tahkes olekus olevad metallid on: aatomvõrega-teemant,räni,süsiniku-,räni- ja broomi ühendid;kõvad;vees mittelahustuvad;kõrge sulamis- ja keemistemp. Molekulvõrega-gaasid,väävel,fosfor;haprad;vees vähelahustuvad;madal sulamistemp. Paljud esinevad mitme allotroobina. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Kõige levinum element:MAAL-hapnik,räni; KOSMOS-vesinik,heelium;ELUSORGANISMIS- süsinik,vesinik ja hapnik. Keemilised omadused:reaktsioonil metallidega käituvad oksüdeerijana_ O2+Ca=2CaO; S+Ca=2CaS
lahustunud ainest. Selliseid omadusi nim kolligatiivseteks. Tähtsamad kolligatiivsed omadused on aururõhu alanemine, keemistemp kasv, külmumistemp alanemine ja osmootne rõhk. Kolligatiivseid omadusi on hea arvutada, lähtudes konsetratsioonidest, mis on esitatud kas: moolimurruna; molaarsusena. 45. Arvutage Raoult'i seaduse abil lahusti aururõhk lahuses. Plahusti=xlahustiPpuhas 46. Joonistage keemistemperatuuri tõusu kirjeldav graafik. Selgitage seda. Keemistemp on temp, kus aruru ja vedeliku vabaenergiad võrdsustuvad: Gaur=Gvedelik . Lahustumisega kaasneb entroopia kasv ja selle tulemusena ka lahuse 3 vabaenergia kahanemine. Seega peab ka auru vabaenergia kahanema ning sellele vastab keemistemp tõus. Keemistemp tõus on enamasti väike. (konspekt) 47. Joonistage külmumistemperatuuri alanemist kirjeldav graafik. Selgitage seda. Oluliselt suurem on
pinnast on kaet.veega. maailmameri on kõige suurem vee reservuaar. Jõed, järved, mered, märgalad (rabad, sood), veeaur, vesi elusorganismides, liustikud. Kõik protsessid toim. vesikeskk.-s. Molekulaarsetest ainetest universumis levimuselt 3. kohal (H 2 ja CO järel). Elusorganismid koosnevad max kuni 99% veest. Inimeses 60-70%. Elusorganismides toimuvad protsessid kulgevad vesikeskkonnas ainevahetus Vesi - parimaid lahusteid looduses Rõhul 611,73 Pa (0,006 atm) on sulamis- ja keemistemp võrdsed - 0,01 0C vee kolmikpunkt. Vee olulised om.-d elu jaoks: * vesinikside * vee tahke vorm jää on veest kergem * vesi on hea lahusti Kõrge soojusmahtuvus veel on kõrge soojusmahtuvus. Seetõttu vee t ei lange nii kiiresti. Vee tihedus tavatingimustel 1 g/cm3. Max tihedus +4 0C. Toatp suur pindpinevus. Vee olekud ja nende muutused (sulam., tahkum., kondenseerum., aurustum., sublimatsioon). Mis on vee kolmikpunkt? Vesi võib olla kolmes olekus: tahke vesi (jää),
(kautsukist kummi valmistamiseks); Taimekaitsevahendina Ammoniaak NH3 ;Lõhkeainete tootmisel Füüsikalised omadused : Värvitu; Õhust kergem; Terava iseloomuliku lõhnaga; Vees hästi Väävli ühendid lahustuv; Keemistemp -33C; Aurustumisel neelab palju soojust H2s divesiniksulfaat Keemilised omadused Füüsikalised omadused : Mädamuna lõhnaga; Värvitu; Õhust raskem; Vees vähesel määral lahustuv; Toa temp gaas; Mürgine o Võimeline käituma redutseerijana katalüsaatorita Tekkib valguliste jäätmete lagunemisel (s.h
jäämine. Värvuseta, vees hästi Saamine: Teda Propaan- lahustuv, saadakse 1,2,3-triool magusamaitseline, veest kõrvalsaadusena ehk raskem, siirupitaoline, rasvade glütserool mittemürgine, kuid lagunemisel, seebi ehk glütseriin lahtistavalt mõjuv vedelik. keetmisel. Kasut: Sulamistemp ja Toidutööstus: keemistemp. On veest niisuti, lahusti ja kõrgemad. magusainena, täidisena toitudes, mis valmivad masstoodanguna ja paksendajana liköörides Ravimi- ja
Allotroopia keemiliste elementide esinemine mitme lihtainena, näiteks: O,P, C (allotroobina) -erinevad struktuuri poolest, esinevad sellistel mittemetallidel, mille aatomid saavad moodustada rohkem kui ühe kovalentse sideme. Võivad erineda: aatomite arvu poolest molekulis; molekulide/aatomite paigutuse poolest kristallvõres Isotoop-erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest aatomituumas) Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone ( ise redutseerudes) Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( ise oksüdeerudes) Mittemetalle on tabelis vähem, aga maakoores rohkem.Mittemetalli aatomid väiksemad. Mittemetallil on üldreeglina välimisel elektron kihil 4-7 elektroni. Tabeli paremas osas moodustavad kolmnurga. O.A. on metallidel positiivne, mittemetallidel võib olla positiivne või negatiivne. Metallid on alati redutseerijad. Mittemetall on oksüdeerija reageerides metalli ja endast...
Kordamisküsimused /Alkoholid. Eetrid. Fenoolid/ Osata kirjutada alkoholide tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. Näide: a) 3-kloro-2-butanool b) 1,2,3-propaantriool c) 3-kloro-3-metüül- heksanool 2) Osata alkohole nimetada EMBED ACD.ChemSketch.20 EMBED ACD.ChemSketch.20 3) Osata iseloomustada ja võrrelda alkoholide füüsikalisi omadusi (sulamistemp, keemistemp, lahustuvus vees) lähtuvalt süsinike arvust ja hargnevusest) Näide: a) kumb lahustub vees paremini- kas propanool või metanool? Põhjenda b) kummal keeb kõrgemal temperatuuril- kas etanool või butanool? Põhjenda. 4) Kuidas tõestada, et alkohol on nõrga happe omadustega? 5) Alkoholide keemilised omadused. Näide: Kirjuta reaktsioonivõrrandid ja anna saadustele nimetused a) etanooli põlemine b) metanool + kaltsium c) propanooli põlemine
kovalentne kolmikside. CnH2n-2. Võrdlus: süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Reaktsioonitüübi erinevus: Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid.Füüsikalised omadused: Keemistemp. Molekulmassiga suureneb. Sulasmistemp. Süsinikarvu kasvuga alkeenidel kahanevad ja alküünidel kasvavad. Alkeenid ja alküünid on hüdrofoobsed,ei lahkustu vees.nende homoloogilises reas muutuvad analoogiliselt nagu ka alkaanidel. Rea kolm esimest liiget eteen, propeen ja buteen on toatemperatuuril gaasid. Alates penteenist on vedelikud ja süsinku arvust 18 (C18H36) tahked ained. Keemilised omadused:kolmikside on kaksiksidemega võrreldes veidi püsivam ning alküünidele iseloomulikud
Isomeeria on nähtus, kus ühenditel on sama koostis ja molaarmass, kuid erinev struktuur ja omadused. Alkaanide kasut. igapäevaelus,gaas-söögi valmistamine, küünlad,kütus, söögiained(suhkur). Vedelgaasil, bensiinil, petrooliumil ja parafiinil puuduvad kindlad valemid sest nad on ainete segud. Alkaane ja tsükloalkaane nim. hüdrofoobseteks aineteks sest nad on vett tõrjuvad. Alkaanide füüsikalised omadused: · molaarmassi suurenedes, suureneb tihedus · sulamis-ja keemistemp. suureneb molaarmassi suurenedes. · ei lahustu vees(mittepol. kov. side) ja on vetttõrjuvad(hüdrofoobsed) Hüdrofiibsed ained lahustuvad vees ja on veelembelised(suhkur, piiritus, äädikas). Alkaanid lahustuvad orgaanilistes lahustites, ei saa moodustada vesiniksidemeid (on see õige ?? ) Füsioloogilised omadused: · narkootiline toime v.a tahketel · kahjustavad kesknärvisüsteemi · ärritavad nahka Alkaanide keemilised omadused: · põlevad(kasut. kütusena)
10 Deka Dekaan Deküün Tsüklodekaan ISOMEERIA Süsinikahel võib olla hargnemata (lineaarne) või hargnenud. Isomeer ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erinevad struktuuriga ained. Erinev struktuur põhjustab ka erinevad omadused. OMADUS LINEAARNE HARGNENUD Tihedus Suurem Väiksem Keemistemp. Kõrgem Madalam Lineaarsed ahelad liiguvad palju suurema pinnaga, kui sed saavad teha hargnenud ahelad. Seetõttu on lineaarse ahela tihedus suurem ja tema molekulide üksteisest eemaldamiseks kulub rohkem energiat, s.t. keemistemp on kõrgem. OMADUSED Füüsikalised Keemilised
Süsinik Füüsikalised omadused: Süsinikul on kolm allotroopset(nähtus, kus samal keemilisel elemendil on mitu lihtainet) teisendit: teemant, grafiit, fullereen. Teemant: värvitu, lõhnatu, lahustumatu, halb elektrijuht, hea soojusjuht, kõige kõvem looduslik mineraal, sulamistemperatuur üle 4000kraadi Grafiit: hallikas-must, lõhnatu, poleeritav, rasvase pinnaga, sulamistemperatuur 3750kraadi, elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4 *H2O-aur C+H2O > CO+H2 Kasutamine: *Teemantit: ehtetööstuses ja tehnoloogias, lõiketeradel *Sütt: kütusena (kivisöe, koksina) *Grafiit: elektroodina, kirjutusvahendina *Aktiivsütt: söetablett=adsorbent, söefilter Adsorbent-seob pinnaga Absorbent-seob sisse CO ...
Rasvad-rasvhapete ja klütserooli estrid. Rasvade leidumine-taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv vedelad. Loomsed on tahked(siga). Taimsed on seemnetes. Füüsikalised om:värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp, madal sulamistemp, kõrge toiteväärtus. Rasvumine rasva kui estri hüdrolüüsil saadakse rasvhape ja glütserool mis oksüdeeritakse CO2 ja H20'ks liigne osa rasvhappest mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvakihina. Rääsumine on rasvade hapendumine õhuhapniku ja osaliselt ka valguse mõjul. Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel. Seep opn rasvhapete sool. Seebi molekulis
Etaan ja Oktaan moodustavad koos autobensiini. 3) Iseloomusta orgaaniliste ainete oksüdeerumist, pürolüüsi mõiste. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine Kõik orgaanilised ained on redutseerijad. Nad oksüdeeruvad oksüdeerijate toimel. Oksüdeerumisel aine reageerib hapnikuga ja lõppsaadusteks on CO2 ja H2O. Orgaanilised ained põlevad vaid gaasi kujul. Pürolüüs aine või materjali lagunemine kõrgel temperatuuril. 4) Alkaanide füüsikaliste omaduste (sulamistemp. keemistemp.,tihedus) sõltuvus struktuurist. Mida rohkem molekul hargneb, seda madalamad on tema sulamis- ja keemistemperatuurid ning seda väiksem on tema tihedus. 5) Mis on vesinikside, kuidas see mõjutab aine omadusi? Vesinikside side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. Muudab aine hüdrofiilseks.Tõstab aine sulamis -ja keemistemperatuuri, sest tema lõhkumiseks on vaja kulutada lisaenergiat.
Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) tavaline, raske, üliraske vesinik 1 1,2 1, 3 1 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213- 214) Erinev värv, lihtained mürgised, terav lõhn, madal keemistemp., lahustuvad vähem polaarsetes orgaanilistes lahustites nt. etanool. 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. Tekivad: 2Na+H2 = 2NaH (naatriumhüdriid) Ca+Cl2 = CaCl2 Li+O2=Li2O 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Aktiivne halogeen tõrjub välja vähem aktiivsema halogeeni. 2NaBr+Cl2 = NaCl + Br2 NaCl+Br2 = ei toimu 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) Kui halogeenidid reageerivad hõbeioonidega, siis tekib sade. 15
Kuna vesi sisaldab gaase ja sool on elektrolüüt, siis elektorlüüdi lisamine vähendab gaaside lahustuvust. 8. Millistel tingimustel vedelik keeb? Kui vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. 9. Millistel tingimustel vedelik külmub? Kui vedeliku küllastunud aururõhk saab võrdsetahks tahke faasi aururõhuga. 10. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuste keemis- ja külmumistemperatuuri? Keemistemp. rõhust(madal rõhk, madal keemistemp.), lahusti iseloomust, aine konts. (suurem konts. surem keemistemp.) Külmumistemp. lahusti iseloomust, lahustunud aine konts., rõhust sõltub vähe. (suurem konts. madalam külmumistemp.) 11. Milline järgmistest lahustest külmub kõige madalamal, milline kõige kõrgemal temperatuuril? Millistel lahustel on külmumistemperatuurid võrdsed? Miks? 0,2 m Na2SO4, i==3 Tk=-0,6 0,1 m CH3COOH, i<1 Tk=-0,1
kovalentsed sidemed. 7.Homoloogiline rida- on orgaaniliste ühendite rida, mille liikmed on sarnase struktuuri ja keemiliste omadustega. Met-, et-, prop-, but-, pent-, heks-, hept-, okt-, non-, dek-. 8.füüsikalised om: a) veest kergemad b)ei lahustu vees c)värvusetud d)c1-c4=gaasilised, c5-c16=vedelikud, c16-c..=tahkised e)vedelad alkaanid on bensiini lõhnaga, gaasilised lõhnatud f)molekulmassi kasvuga suureneb tihedus, sulamis-ja keemistemp. g)tahked alkaanid ei märgu h)vedelad alkaanid on head lahustid paljudele ainetele 9.keemilised om.: a)kõik alkaanid põlevad b)termiline lagunemine c)regeerimine halogeenidega(VII A rühma elemendid) d)konvensioon veeauruga(toimub kõrgel temp, 1000C, nikkelkatalüsaatori toimel) e)oksüdeerimine alkoholiks 12.metaan: tekib looduses looma ja taimejäänuste anaeroobsel käärimisel, olles loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa.tekib märgaladel, nim ka soogaasiks
· Prootonite ja elektronide arv 17, neutroneid 18 · O.a. ühendites I kuni VII · Aktiivne mittemetall ja keemilstelt omadustelt halogeen · Lihtainena koosneb 2 aatomilistest molekulidest (Cl2), kus on mittepolaarne kovalentne side · Elektronskeem Cl:+17I 2)8)7) OMADUSED · Raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes. · Õhust raskem (2,5 korda) · Sulamistemp. -100,98°C · Keemistemp. 34,6°C · Reageerib kergesti peaaegu kõikide keemiliste elementidega, v.a. väärisgaasidega. · Reageerimisel teiste ainetega eraldub soojust ja valgust. KEEMILISED OMADUSED 1) Lahustub vees vähe (Cl2 + H2O kloorivesi). Kloorivesi on baktereid hävitava toimega (kasut. vee puhastamisel) ja väga oksüdeerivate omadustega. 2) Vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape: (H2 + Cl2 2HCl). 3) Metalliga reageerimisel saadakse sool:
pimedas helenduva fosfori koosises tsinksulfiidii, mida aktiveerib aktiivne triitiumiühend Vesiniku isotoopdest moodustvad ühendid Lihtained H2, HD, D2, HT, DT.T2 Kui pead arvutama molaarmass, siis arvesta massiarvudega: M(H2) = 2*1 = 2 g/mol M(HD) = 1 + 2 = 3 g/mol M(D2) = 2*2 = 4 g/mol Molaarruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3/mol D sisaldus vesinikus on 1,1-1,6 * 10-3 aatomprotsenti D2 Stabiilne ( mittradioaktiivne) Gaas, keemistemp -249,8 0C Sisaldus looduslikus vesinikus 0,0156% M(D2) = 2*2 = 4 g/mol T2 Poolestusaeg 12,33 aastat Moodustub atmosfääri ülemistes kihtides kiirguse mõjul Maailmameres umbes 250 kg, Magevees 45 kg, Atmosfääris umbes 3kg M(T2) = 2*3 = 6 g/mol Valem või tähis Nimi Tuuma Tuumas Elekton Keskmine
143 K ja 25% heeliumis jääst umbes 25 000 Saturni ööpäeva sulamistemp. on 1132°C, vesinikust ja heeliumist pöörlemistelg tiirlemisperiood 84 aastat keemistemp. 1797°C vesinikust ja heeliumist, üheks tiiruks kulub 165 maist atmosfääri temp. 214°C Suur Tume Laik lisaks veidi metaani aastat Lämmastikust koos pinnatemperatuur jääb ühe tiiru tegemiseks kulub tal mõningase vingugaasi ja kääbusplaneet
· Karboksüülhapped - happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). · Areenid aromaatsete ühendite üldnimetus; aromaatsed süsivesinikud. · Vesinikside side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. 2) Hinnata molekuli struktuuri ja vesiniksideme esinemise põhjal aine suhtelist lahustuvust ja keemistemperatuuri. Vesinikside tõstab aine sulamis- ja keemistemp., kuna sideme lõhkumiseks kulub lisaenergiat. Mida pikem on aine süsinikahel, seda halvemini aine vees lahustub. 3) Fenoolide ja halogenoalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Eestis. Eesti põlevikivi tööstuse reostus on seotud just fenoolide sattumisega keskkonda. Halogenoalkaan freoon on keemiliselt väga püsiv ning õhku paisatuna on ta kaua aega muutumatu. Freoonid lõhuvad osoonikihti.
Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja keemistemperatuuri väärtused. Katset korratakse 10-20 erineval rõhul. Viimane katse teostatakse atmosfäärirõhul. Vajalikud valemid Vedeliku aururõhu arvutamine: Paur=P-h Aine aurumissoojuse arvutamine: Entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul: Katse tulemused P=1007hPa=100700Pa=755,312mmHg Jrk. Keemistemp T=Temp(K) h Paur=P-h lnPaur t,(°C) (mmHg) 1 22,7 295,7 0,00338 672,0 83,312 4,423 2 30,0 303,0 0,00330 631,5 123,620 4,817 3 39,5 312,5 0,00320 570,0 185,312 5,222
1. Kaasaegse maailmapildi kirjeldus. Mikromaailm elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained Makromaailm käsitleb meid igapäevaselt ümbritsevaid kehi ja nendega toimuvaid nähtusi Megamaailm niiviisi nimetatakse universumit ja selles sisalduvat mateeriat tervikuna 2. Mis on agregaatolek, nimeta agragaatolekud? Aine esinemise kolme olekut nim agregaatolekuteks (tahke, vedel, gaas *Tahke-vedel, erinevate faaside läbimine. Ruumala erinevus, takistuse muutus, soojusjuhtivuse muutus. 3. Mis on faas, mis on üldisem, kas agregaatolek või faas? Agregaatolek on üldisem. 4. Mis on faasisiire, sublimatsioon, kondenseerumine, aurumine, härmatumine, tahkumine, sulamine ja siirdetemperatuur? Faasisiire-aine üleminek ühest faasist teise, sulamine(T-V), tahkumine(V-T), aurumine (V-G), kondenseerumine(G-V), sublimatsioon(T-G), härmatumine(G-T) 5. Kuidas siirdetemperatuur sõltub välistingimustest? *Keemistemp sõltub õhurõhust ( rõh...
Mida suurem on alkaani molekulmass, seda kõrgem on tema sulamis- ja keemistemperatuur. Isomeeride puhul on keemistemperatuur seda kõrgem ja tihedus seda suurem, mida vähem hargnenud on ahel. On ju hargnemata ahelaga molekulidel omavaheline kokkupuutepind suurem, mistõttu molekulidevahelised vastastikmõjud on tugevamad (kõrgem keemistemp.); ühtlasi paiknevad molekulid ka kompaktsemalt (suurem tihedus) 4. Valemid (4 versiooni) Summaarne, graafiline, lihtsustatud, klassikaline. Tasapinnaline näitab, millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Ruumiline annab ettekujutuse molekuli ruumilisest ehitusest. Graafiline kujutis näitab süsinikahela projektsioonist tasandile. 5. Graafikute koostamine ja järelduste tegemine (Nt lineaarne sõltuvus) 6
ühendatud korduvatest struktuuri üksustest. Liitumispolümerisatsioon tekib monomeeride liitumisel ainult polümeer. Polümerisatsiooniaste näitab elementaarlülide arvu polümeeris. Polükondenstsioon tekib lisaks polümeerile madala molekulaarneaine. Elementaarlüli monomeerile vastav rühmitus polümeeris. Kopolümeer tekib mitmest erinevast monomeerist. 3.Värvuseta, lõhnata, maitseta, vees mittelahustuv, veest kergem, kõrgema keemistemp. ja madalama sulamistemp. , kui vesi 5. Rasva rääsumine rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. 9. Peale rasvade sisaldab või valke, sahhariide, vitamiine, orgaanilisi happeid ja soolasid, mis annavad iseloomuliku maitse, värvi ja lõhna. Võis on piimarasvad, milles on palju lühikese ahelaga rasvhappeid, mida omastatakse kiiremini ja paremini. 10. Margariini valmistamisel rasv emulgeeritakse vees ning lisatakse
karastusjookide valmistamisel, meditsiinis Räni Püsiv, kõrge Puhta Kiibid, klaas, Silitsiidid tekivad sulamis- ja kvartsliiva ja silikoonid, metallide keemistemp, ei söe segu sulamite kuumutamisel räniga tõmbu külma kuumutamis komponent käes kokku vaid el selle ruumala hoopis suureneb
perioodides vasakult paremale ( kuni väärisgaasideni ). Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites, mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites Iooniline side Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Ioonsed ained ained, milles esineb valdavalt iooniline side. Kristallid Kõvad, Haprad Sulamistemp. Ja keemistemp. Kõrge Sulas olekus ja vesilahuses Hea Elektrijuht Puudub plastilisus Esineb nendes ainetes, mille elektronegatiivsuse erinevus on väga suur (leelised, liitanioone sisaldavad soolad jt.) Vesinikside Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aato saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Molekulie vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja
termodünaamilisest temperatuurist. 4)Rankine'i skaala sotlase W.J.M. Rankine'i poolt kasutusele võetud.Jaotus sama, mis F.skaalal, kuid nullpunkt on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks ja ühtib Kelvini skaala nullupunktiga. Jää sulamispunkt 459,67.°R vahel ka °Ra. 5)Réaumuri skaala on R.A.Reamuri poolt kasut.v. piiritustermomeeter, mille t.s. füüsiliseks aluseks on soojuspaisumine. Nullpunkt jää sulamistemp (0) ja vee k.t. võetud võrdseks 80 jaotusega ehk jää sulamistemp ja vee keemistemp vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Reaumuri kraadiks.°Re, vahel ka °R.Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus:molekulid loetakse punktmassideks;molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruste väärtus ei muutu, muutub kiiruse suund; molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata.Ideaalse gaasi olekuvõrrand seob omavahel gaasi ruumala V (m3), rõhu p (Pa) ja temperatuuri T (K) kui gaasi mass m (kg) ei muutu (m=const); M on gaasi molaarmass
neist tähtsad energiaallikad. Energia eraldumise tõttu on orgaaniliste ainete oksüdatsiooniprotsessid eksotermilised. Oksüdatsioonil vabanenud energiat kasutatakse looduses organismide elutegevuses, aga ka inimtegevuses masinate käivitamiseks. Pürolüüs Aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma hapniku juurdepääsuta. 5.Struktuurvalemite ja graafiliste valemite koostamine nimetuse järgi ja vastupidi. 6. Alkaanide füüsikaliste omaduste (sulamistemp. keemistemp.,tihedus) sõltuvus struktuurist. Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Vastavalt süsinikahela pikkusele võivad alkaanid olla nii gaasilised, vedelad kui ka tahkel. Süsinike arv Aine olek 14 Gaasiline 5 - 15 Vedel 16 - ... Tahke 7.Alkaanide keemilised omadused (reag hapnikuga, vastastiktoime veega)
MITTEMETALLID Mittemetallideks loetakse elemente, mille välisel elektronkihil on neli kuni 8 elektroni ning mis reageerimisel metallidega käituvad redutseerijatena. Mittemetalli raadiused on väiksemad, kui metallidel ja nad hoiavad elektrone tugevamini kinni ehk nende elektronegatiivsused on suuremad. Üldised füüsikalised omadused: · halvad elektrijuhid (va. süsinik grafiidina) · toatemperatuuril valdavalt kas tahked või gaasilised (8A ehk vääris- inertgaasid 7A vesinik, kloor, fluor, 6A hapnik, 5A lämmastik) ainuke vedelmetall on broom, ülejäänud on tahked. · tihti molekulaarsed, kahe aatomolisi molekule moodustavad N, O, 7Arühm. · molekulaarsed on ka tahkena väävel ja fosfor, ülejäänud koosnevad ainult aatomitest (atomaarsed) · mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant · kõik on tahkena rabedad · on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõi...
ainetest. I liiki faasisiirded: sulamine, tahkumine, aurustumine, veeldumine, härmatumine, sublimeerumine. II liik (joonis) Aine sulamisekt vajalik või tahkumisekl eralduv soojushulk Q= (lamda)m (lamda- sulamissoojus- soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemp. juures. Sulamistemp. määratakse norm. rõhul). Vedeliku aurustamiseks vajalik või kondenseerumisel eralduv soojushulk Q=Lm (L- aurustumissoojus- soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku. Määratakse keemistemp, norm. rõhul) Keemiseks nim. vedeliku sisest aurustumist mullide kaudu. Amforsed ained- ülipaksud vedelikud (klaas, pigi, tuumen) pole kindlat sulamistemp. ja tahkumistemp.
Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. Mida kõrgem keemistemp., seda sugevamad on molekulide vahelised sidemed. Tihedus väheneb sest molekulide ruumalad suurenevad ha neid mahub vähem. Füüsikalised omadused Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub
1. LEELISMULMETALLIDE LDISED OMADUSED ( VRRANDID, REAG.HAPNIKUGA, HALOGEENIDEGAM VEEGA, LAHJENDATUD HAPETEGA). Ca, Sr, Ba ja Ra- leelismuldmetallid, nimetus tuleneb sellest,et nende metallide oksiidid mood. vees leeliseid, nii nagu leelsimetallid. Keemilise aktiivsuse tttu leiduvad rhma elemendidlooduses ainult henditena. Metallid on hbevalge vi hallikasvalge vrvusega. Vrreldes leelismetallidega on neil suurem tihedus, kvadus ja krgem sulamis- ja keemistemp., mille heks phjuseks on asjaolu, et nende aatomite vliselektronkihil on kaks korda rohkem valentselektrone kui vastavatel leelismetallidel. Lihtainena on IIA rhma metallid keem.aktiivsed, kuid vhemakt. kui leelismetallid. - Reag.hapnikuga: krgemal temp'l sttivad metallid heleda leegiga plema ja mood. vastava oksiidi. 2Mg + O2 tekib 2Mg - Reag. halogeenidega: hinevad energiliselt mood. vastavaid halogeniide: Ca + Cl2 tekib CaCl2 (kaltsiumkloriid) Sr + Br2 tekib SrBr2 (strontsiumbromiid) - Reag
Materjalide kasutamine ajaloos- 10000BC kasutati eelkõige klaasi,keraamikat ning puitu,nahka. Esmene metall oli kuld. See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus.Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid,komposiitmaterjalid ja keraamilised. Metallide ja sulamite liigitus-Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige,head elektri-ja soojusjuhtivus ning üldiselt ka hea töödeldavus,plastsus,elastsus. Liigitatakse raud-ja rauasulamid ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid.Tiheduse poolest kergmetallid ja sulamid(alla 5000kg/m3 , alumiinium) raskmetalle ja sulameid(üle 10000,plaatina)keskmetalle ja sulamid. Tempi pooles kergs...
Kordamisküsimused /Karboksüülhapped. Estrid. Rasvad . Seep/ 1) Osata kirjutada karboksüülhapete ja estrite tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. 2) Osata nimetada estreid ja karboksüülhappeid. OH O Cl O O OH HO O O OH O 3) Karboksüülhapete ja estrite keemilised omadused. ☺Näide: a) etaanhape+ kaltsium b) metaanhape + butanool c) propaanhape + kaaliumhüdroksiid d) etaanhape + kaaliumkarbonaat e) etüülheksanaadi hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas f) etanool + väävelhape g) etüülbutanaadi seebistamine h) glütserool + lämmastikhape ( trinitroglütseiini samine) 4)Metaaanhape sipelg...
- molekulaarsetest ainetest universumis levimuselt 3. kohal (H 2 ja CO järel) - tahke vesi (jää), vedel vesi (vesi), gaasiline vesi (aur) vesiniksidemeid - Elusorganismid koosnevad max kuni 99% veest. Inimeses 60-70%. - Elusorganismides toimuvad protsessid kulgevad vesikeskkonnas ainevahetus - Vesi - parimaid lahusteid looduses - Sulamistemp 0 0C. Keemistemp 100 0C (norm tingimustel 98,9 0C) Rõhk 101 325 Pa (760 mm/Hg). - Rõhul 611,73 Pa (0,006 atm) on sulamis- ja keemistemp võrdsed - 0,01 0C vee kolmikpunkt. - Kõrge soojusmahtuvus - Vee tihedus tavatingimustel 1 g/cm 3. Max tihedus +4 0C. - Toatemp suur pindpinevus - Kapillaarsus peenikestes torudes liigub vesi üles vastu gravitatsiooni. Vesinik side Vesi inimkehas (60-70%)
· Pidurimehhanismideks: trummel- või ketaspidur. Hüdraulilise ajamiga pidurisüsteem · Ehitus: üldkomponendid. nende õldotstarve. · Hüdraulilise pidurisüsteemi olemus: Pascali seadus, pea- ja töösilindrite ristlõikepindalate erinevus, pedaal kui jõuõlg. Näidisarvutus. · Kahekontuurilised lahendused: X-skeem esiveolistel autodel, II- skeem tagaveolistel autodel.. · Piduriõlist: glükooli või silikoonõli baasil, keemistemp. sõltuvus niiskusest, hüdroskoopsus, DOT tähised, sobivus kummimaterjalidega, jälgida tootjapoolseid soovitusi. · Pidurivedeliku anum: kaheosaline ühendatud anum, tasemeanduriga; · Peasilindri ehitus: kahesektsiooniline (kaks mansettidega tihendatud kolbi, kaks toiteava ja kaks kompensatsiooniava, ja kaks vedru); 1 · Kompensatsiooniavad tasandavad temp. muutusest tingitud hüdroõli mahumuutust
9. NaOH iooniline side, ioonvõre, mittemol. H2S polaarne kov side, molekulvõre, molekulaarne. Cu metalliline side, metallvõre, mittemol. Si mittepolaarne kov side, aatomvõre, mittemol. 10. Vesinikside tekib vesiniku ja F / O / N vahel. Vesiniksidemega ainetel on kõrgem keemis ja sulamistemp ja kui need ained moodustavad veega tugevaid vesiniksidemeid, siis nad lahustuvad hästi.. HF vesinikside. HBr pole vesiniksidet seega, HF kõrgem keemistemp ja lahustub paremini vees.. 11. õp ül 12 lk 58 vesinikside on: kahe HF molekuli vahel; HF ja H2O vahel; H2O ja NH3 vahel. Rohkem ei viitsi.
Võimalik vähktõve põhjustaja. Tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga. Võimalik sigivuse kahjustamise oht. Soolhape Söövitav, ärritab hingamiselundeid. Raud Väga tuleohtlik. Hoida eemal tuleallikast ja vältida staatilise elektri teket. Füüsikaliste konstantide tabel Aine Molaarmass Tihedus Sulamistemp Keemistemp (g/mol) (g/cm3) (°C) (°C) Nitrobenseen 123,06 1,20 +5,7 +210,9 Soolhape 36,46 1,189 -26 48 (konts.) Soolhape 36,46 1,048 -18 103 (10%-line) Raud 56 7,874 1538 2862 Aniliin 93,13 1,02 -6,3 184,13
ALKOHOLID 1. Mis on puupiiritus,millest seda saadakse ning milleks kasutatakse? Metanool ehk puupiiritus (CH3OH) . On vedelik, värvitu, põletava maitsega, mürgine, seguneb hästi veega, keemistemp. 65 kraadi, kasutatakse tööstustes lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. 2. Milles seisneb metanooli ohtlikkus? Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks
· R10 tuleohtlik naha kuivust ja mõranemist · R20 ohtlik sissehingamisel · R67 aurud võivad põhjustada peavalusid ja uimasust 1.3. Füüsikaliste konstantide tabel Aine Molaarmass Tihedus (g/cm3) Sulamistemp (C) Keemistemp (C) (g/mol) Sipelgape 46 1,22 8,3 100,5 Etanool 46 0,79 -114 78 Naatriumkarbonaat 105,9 - -58 101,6 Etüülformiaat 74 0,92 -80 53
Kontsentreeritud soolhape on toksiline, söövitav aine. Sissehingamisel põhjustab tõsiseid hingamisteede kahjustusi, nahale sattudes punetust, valu, põletust. Etanool on tuleohtlik, mürgine aine. Väävelhape on ärritav ja mõjub sööbivalt nahale, ärritab limaskesti, silmi, kutsudes esile pisaratevoolu, köha. Tekitab tugevaid hingamisteede kahjustusi ja nahapõletust. 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel Aine M (g/mol) Tihedus Keemistemp. Sulamistemp (g/cm3) (0 C) . (0 C) Bensoehape 122,12 1,32 249 122,4 Magneesium 24.31 0.889 1090 89 Bromobensee 157.01 1.49 156 31 n Dietüüleeter 74.12 0.714 34.6 116 HCl 34,46 1,011,21 110 35 Etüülbensoaa 150.17 1
sulamistemperatuur on aga 48 kraadi; mõõdetud ja antud temperatuuride vahe on 0,75 kraadi. Järelikult polnud aine puhas. Veaarvutused (suhteline viga, absoluutne viga) 48 – 47,25 = 0,75 0,75 / 48 * 100 = 1,56% Katse viga võis tuleneda temperatuuri valest üles märkimisest või aine puhtusest. Katsekla Na2S2O3 asi lahuse nr keemistemp 1.2 KATSE 2 – eratuur, TETRAKLOROMETAANI t KEEMISTEMPERTUURI 1 46 MÄÄRAMINE 2 45 3 47 Töö eesmärk: Arvutused: Leida katsete abil tetraklorometaani 1) Keskmine keemistemperatuur
Vedel gaas
aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke
gaas sublimatsioon kondensatsioon.
Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab
võrdseks välisrõhuga.
Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku
kohal tasakaaluolekus.
Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
Lämmastik Lämmastiku leidumine ja saamine Lihtainena leidub lämmastikku atmosfääris ja ka komeetide aatomitena ning udukogudes. Ühendite koostises leidub mineraalides ja nitraatides ehk salpeetrites. Eluslooduses leidub valkudes ja nukleiinhapetes. Lämmastiku kui lihtaine iseloomustus (omadused) Värvusetu, maitsetu, lõhnatu vees vähe lahustuv, õhust kergem gaas. Sulamistemp. On -210 ja keemistemp -195,8. Lämmastik on kõikidest molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis on kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside, selletõttu on ta lihtainena keemiliselt passiivne ehk väheaktiivne gaas ja mittemetallidega toatemp. ei reageeri, ainult mõnede metallidega. Lämmastikku saab akiivseks muuta väga kõrgel temperatuuril, sel põhjusel tekib nt äikese ajal õhku lämmastikoksiidi. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste m...
kõrge konstntratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Sojjusjuhtivus-soojusenergia kadnumine soojemalt külmemale kehale Märgamine ja kapillaarsus- joonised,seostuvad vee erilise omaduse pindpinevusega Faasisiirded ja siirdesoojused- Keemine vedeliku üleminek gaasilisse olekusse, mille korral tekivad väikesed küllastunud auru mullikesed, mis liiguvad vedeliku pinnale ning paiskavad auru vedeliku kohalolevasse ruumi Kestmiseks vaja pidevat soojuse juurdevoolu. Keemistemp. on temp, mille juures vedelikud aururõhk saab võrdseks välisrõhuga ja aine hakkab keema. Sulamine- sulmissoojud on soojusushulk, mis kulub mingi aine sulatamiseks. Gaasitihedus ja rõhk- gaasi tihedus sõltub rõhust ja temperatuurist Mikromaailma füüsika Fotoefekt- elektronide väljalöömine ainest valguse abil, valgus kiirgub ainetest mitte lainete vaid kvantidena Aatomimudelid- aatom koosneb tuumast ja elektronkattest
Vedel gaas
aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke
gaas sublimatsioon kondensatsioon.
Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab
võrdseks välisrõhuga.
Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku
kohal tasakaaluolekus.
Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
