Mandelat ja 155 aktiivsemat mässajat süüdistati reetmises ja valitsuse vägivaldse kukutamise katses. Pärast viis aastat kestnud kohtuprotsessi mõistetakse nad süütuks. 1960. aastal toimus Sharpeville`i veresaun, politsei lasi maha 69 relvitut meeleavaldajat ja haavas kahtsadat. Mandela ja ta kaaslased korraldasid kohe ülemaailmse streigi ja leinapäeva. Paljud riigid mõistsid valitsuse tegevuse hukka. Politsei arreteeris Mandela ja teised korraldajad. ANC keelustati ja Mandela pidi veetma 3 kuud vangis Vabanedes läks ta põranda alla ja võitles edasi Mandela jõudis arusaamisele et valitsuse kukutamiseks on ainus võimalik viis vägivald. Selle mõttega moodustab ta organsatsiooni Rahva Mõõk, mille eesmärk on sideasutuste- ja jõujaamade sabotaaz. Relvastatud väljaastumine õnnestus. 1962 lahkus Mandela esimest korda Aafrikast ja otsis Euroopast endale toetajaid. Kui Mandela naasis, tema ja teised Rahva Mõõga liikmed arreteeritakse.
see avaldati alles 1701. Kõnealune töö näitab Descartese huvi meetodis, mida ta jagab ka paljude kuueteistkümnenda ning seitsmeteistkümnenda sajandi teadlase, matemaatikute ja filosoofidega. 1629. aastast hakkas Descartes uurima meteoore ja optikat ning 1633. aastal lõpetas teose "Traktaadi maailmast ja valgusest". Selles toetas ta Galilei avastust maakera pöörlemisest. Kuna samal aastal Galilei seisukohad keelustati, jättis Descartes enda raamatu välja andmata. 1635. aastal sünnitas sõbratar ja teenijatüdruk Hélène talle tütre Francine'i, kes suri 1640. aastal, kuu hiljem lahkus siit ilmast Descartes'i isa. 1638 Descartes avaldas raamatu, mis sisaldas kolme esseed matemaatika ja teaduse teemadel ja "Arutlusi Meetodist" ("Discourse on Method"). Nende eesmärgiks oli harida mitte ainult teadlasi, vaid kogu maailma. Aastal 1641 Descartes järgis seda teosega "Meditatsioonid esimesest filosoofiast"
Jaanuaris 1916 okupeerisid ta Austria-Ungari väed, pärast maailmasõja lõppu Serbia väed. Serbia süüdistas kuningas Nikolat vaenlasega separaatrahu sõlmimises ning laskis kokku kutsuda Suure Rahvuskogu. Rahvuskogu oli Serbia politsei poolt kontrollitud, ta oli vastuolus ikka veel kehtiva Montenegro põhiseadusega. Rahvuskogu tõukas Nikola troonilt ja keelas tal riiki naasta. 29. novembril 1918 kuulutati välja liitumine Serbiaga. Montenegro sümbolid keelustati, sealhulgas rahvusliku mütsi kandmine. Isegi Montenegro nimi keelustati: tema ametlikuks nimeks sai Zeta piirkond. See põhjustas ulatusliku Jõuluülestõusu, mis suruti maha. Mägedes jätkus vastupanu 1926. aastani. Montenegro oli ainus Esimese maailmasõja võitnud riik, mis sõja tulemusena kaotas iseseisvuse. 2 II Üldandmed Maailmajagu Euroopa Manner Euraasia
Oktoobripööre Eestis. Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. a. Oktoobris Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepp. Formaalselt kujunes kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai ainult töörahvas. Enamlased hakkasid kärpima kodanikuõigusi keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajalehti, arreteeriti juhtivaid tegelasi, koolides kaotati usuõpetus ja muid rõvedaid asju. Maapäeva, mida taheti ka kinni panna, koosolekul novembri keskel deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kõrgeima võimukandjaks Maapäev. 1918 jaanuaris loodi kontakt vene, prantsusmaa, suurbritannia ja usa saatkondadega petrogradis. Peale seda aktiviseerusid ka baltisakslased, kellelt abi paluti
Referaat Elavhõbe 1 Sisukord 1. ELAVHÕBEDA AJALOOST................................................................................................................... 3 2. ELAVHÕBE OMADUSED....................................................................................................................... 4 2.1.ELAVHÕBEDA FÜÜSIKALISED OMADUSED..............................................................................................4 2.2.ELAVHÕBEDA KEEMILISED OMADUSED..................................................................................................5 3. ELAVHÕBEDA KASUTAMINE ............................................................................................................ 6 4. ELAVHÕBEDA JA TA ÜHENDITE OHTLIKKUS JA SAASTE.......................................................7 4.1.ELAVHÕBEDA TOIME INIMESE TERVISELE........................................................................
7. Nimeta mehhiko naiskunstnik, kelle populaarsus on püsinud kapool sajandit pärast ta lahkumist? Ehk oled ka näinud temast tehtud uut filmi? Frida Kahlo 107 Grant Wood. Ameerika gootika.1930 108 Diego Rivera. Mehhiko Teatri fassadi fresko. Detail. 1953 110 Frida Kahlo. Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril. 1932 17. TOTALITAARSETE RIIKIDE KUNST (SAKSAMAA, NSV LIIT) 1. Milliste sündmustega seoses keelustati avangardistlik kunst nii Saksamaal kui Nõukogude Liidus? Saksamaa ja Nõukogude Liit olid diktatuurriigid. Kontrollisid rangelt kunsti. 2. Miks seda tehti? Avangardistlik kunst oli ohtlik võimule, et see kunst võis tekitada võõraid jakahjulikke mõtteid ja veel sellepärast, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. 3. Kuidas nimetati Saksamaal avangardistlikku kunsti? Seda nim ,,mandunud kunstiks" 4
Stalin kõrvaldas paljud teised mõjuvõimsad juhid nt. Punaarmee juht saadeti riigist välja. · Stalinit kujutatakse positiivsena ning näidatakse väga tähtsana samal ajal erates ajalugu. Poliitjulgeoleku tegevus: · NSVL-s oli selleks KGB · Kõrvaldas kommunismivastased ja ,,ohtlikud" inimesed, kontrollis inimeste eraelu. Ainupartei: · Ainuke partei, mis oli NSVL-s lubatud, oli Kommunistlik Partei. Teised parteid keelustati. Rasketööstuse eelisarendamine(sõjatööstus): · Sõjaväekohustuse elluviimine. Sellest kõrvaleviilijad kuulutati tagaotsitatavaks ja nimetati riigivaenlasteks. · Eelisarenduses seetõttu, et kommunistidel oli ikka plaan viia ellu kommunistlikku maailmarevoltsiooni ja nende välispoliitika oli agressiivne. · Loodi kommunistlik Punaarmee ja sõjaväekohustus.
Nikolai Karotamm, Ivan Käbin, Karl Vaino ja Vaino Väljas. 1944-1947 tegutses Moskvas ÜK(b)P KK Eesti büroo. Üleliidulise büroo tegevuse eesmärk oli nõustada ja kontrollida kohaliku parteiosakonna (see tähendab EK(b)P KK Eesti büroos ja alles seejärel EK(b)P KK büroos. EKP tegutses Tllinnas asuva EKP Keskkomitee ning piirkondlike allasutuste linna-ja rajoonikomiteedena. Pärast 1924.aasta 1. detsembri riigipöördekatse mahasurumist keelustati Eesti kommunistide tegevus. 1938.aastal siiski varem vangistatud poliitvangid amnesteeriti, välja arvatud 1924. aasta 1.detsembri riigipöördekatsest osavõtnud. Põrandaaluste kommunistide arv küündis Eestis enne 1940.aasta juunit 120-130 inimeseni. Pärast juunipööret tühistas Johannes Varese valitsuse sisekaitseülem Harald Haberman Eesti Kommunistliku Partei keelustamise 4.juulil 1940. Et suurendada kiiresti EKP liikmeskonda, võttis ÜK(b)P Poliitbüroo 10.märtsil 1941 vastu
Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide lepl...
Manifestis kuuluati Eestimaa Iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks ja see kanti ette 23.veebruaril Pärnus "Endlas". 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus eesotsas K.Pätsiga. Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna. IV Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 1) kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte 2) keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur 3) poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse Sxm, Soomes lasti maha J.Vilms) 4) majanduse allutamine Saksamaale > vilja väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, tööpuuduse kasv 5) kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides 6) baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik -
ja konstrueerima uut elukeskkonda. Hiljem tähistab kõiki abstraktse kunsti objekte, mis on moodustatud geomeetrilistest kujunditest. Nõudsid elu ja kunsti piiri kustutamist, kunst pidi igapäevaelus aktiivselt osalema (plakatid, miitingud, monumendid). Kunstiteos ei tohtinud olla üksik näituse- või luksusese. Arhitektuuris eelistati ristahukakujulisi lihtsaid mahtusid. Stalini võimu tugevnedes konstruktivism Venemaal keelustati. Hollandis kujunes liikumine "De Stijl", kes olid veendunud, et on olemas lihtsad ilureeglid, millele tuleb allutada kogu elukeskkond. Põlgasid ehitiste dekoreerimist. Arvasid, et kunstis tuleb subjektiivsus allutada üldisele harmooniale. Prantsusmaal avaldati purismi manifest, mis seadis eesmärgiks kunsti, kus valitseb range geomeetriliste kujundite kord ning pole ruumi tunnete väljendamisele. Venemaa: Vladimir Tatlin Aleksandr Rodtsenko
sajandi lõpu valgustusideedega · Saksa haritlaste kriitika G. Merkel, J-C. Petri Poliitilised: · Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa sisealad · 1801 .a. võimule saanud Aleksander I soov talupoegade olukorda parandades tõsta oma mainet Läänemaailma silmis 2) iseloomusta 1802.a, 1804.a. ja 1816/1819.a. talurahvaseadusi: sisu, tagajärjed talupoja jaoks · 1802 Talupoegade õigus vallasvarale; keelustati koormiste tõstmine; piirati talupoegade müüki; talude pärandamisõigus Talupoegadel kindlustunne, motivatsiooni suurenemine, loodeti helgemat tulevikku. · 1804 (Liivimaa) Keelustati talupoegade müük, kinkimine ja enam ei lahutatud maast; vakuraamatud; keelati ihunuhtlus, seati sisse vallakohus talurahva tülide lahendamiseks. Eneseteadvuse suuremus, motivatsiooni kasv, kindlustunne
Holland) - on Hollandis ja tema kolooniates kehtinud CCC mõjutustega karistusseadustik mis võeti vastu 1570. Sarnaselt CCC-le oli ka kõne all olev seadustik keskendunud kriminaalõiguse normidele ja oli sisult reformimeelse iseloomuga, lõpetades ennekõike kohalike ülikute ja feodaalide isetegevuse kohtumõistmises seda eriti armuandmise ja trahvivabastuse asjades ning ka privaatse kohtumõistmise asjades mis keelustati. Kogu kohtumõistmine tsentraliseeriti ja normid ühtlustati, mis on ka sarnaseks jooneks CCC-le. Samas on erinevuseks süüdistatavale teatud juhtudel (kohtuniku nõusolekul) kaitsja lubamine ja sellest tulenev mõningane kohtuprotsessi avalikkus, mida teistes maades ja ka CCC puhul ei tuntud. Samas ei tähendanud see, et teatud juhtudel lubas seadustik tunnistuste kättesaamiseks või tõendite kinnistamiseks piinamist. Ka siin näeme paralleeli CCC-ga.
meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Relvitutasti Eesti sõjaväeüksused
sünteetiline hallutsinogeen. LSD sünteesis esimest korda 1938. aastal Baselis Sandoze laboratooriumis sveitslasest keemik Dr. Albert Hofmann, kes otsis migreeniravimit. Tollal jättis Hofmann LSD kõrvale, kuid 5 aastat hiljem ainega juhuslikult kokku puutudes avastas selle psühhedeelilised omadused. 1950.60. aastatel kasutati LSDd tootenimega "Delysid" psühhoteraapia abivahendina. Samuti uuriti aine kasutamist "tõeseerumina" (CIA projekt MKULTRA). LSD keelustati Ameerika Ühendriikides 1966. aastal, selle järgselt ka mujal maailmas. LSD populaarsuse tippaeg oli hipiajastul. Uimastit tarvitatakse suu kaudu, mõjuperiood (trip) kestab 812 tundi. Mõju on väga intensiivne, kasutajal võib tekkida "kehast väljumise tunne", ta võib näha mitmesuguseid hallutsinatsioone. LSD tarvitajal tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur, kiireneb pulss ja hingamissagedus. Tavaliselt laienevad pupillid, tugevnevad refleksid ja väheneb koordinatsioonitaju
18) loobusid kirikus käimisest ja ehitasid endale ise palvemajad. 19) kutsusid ülesse loobuma lõbustustest (kõrtsid jäid tühjaks; vargused lõppesid; samas hävitasid ka rahvariideid ja pille). 20) suur teene kirjutamisoskuse levikul (kirjutasid käsitsi usulist kirjandust umber ja levitasid usuvendadele). 6 21) keelustati kohalike kirikuõpetajate ja mõisnike taotluse alusel 1743; taaselustus alates 19.sajandi algusest, aga ei saavutanud enam endist ulatust. · Ratsionalism: 22) valitsevaks mõtteviisiks sai 18.sajandi teisel poolel. 23) eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine; kasulike nõuannete ja tedmiste jagamine rahvale. 24) kritiseeris valitsevat ühiskonnakorraldust, eriti pärisorjust.
tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veeb. 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Märtsi alguses vallutasid Sakslased kogu Eesti ja algas Saksa okupatsioon. Eesti iseseisvust ei tunnustatud, erakondade tegevus keelustati, rahvusväeosad saadeti laiali, enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale, kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg, koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. 11. nov. 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 28. nov. 1918 ründas Punaarmee Narvat, Eesti üksused sunniti taanduma. Andmaks vallutusele kodusõja ilmet,
Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt. Kuna sellise laialdase kasutamisega ilmnesid kiiresti ohtlikud mõjud loomadele ja inimestele, keelustati DDT kasutamine, sest juba väikestes kogustes organismi sattudes võib see osutude eluohtlikuks. Kuna ei saa kuidagi tagada, et DDT ei sattu elusorganismidesse (on mullas ja vees väga püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist), on selle ja teiste kloroorgaaniliste pestitsiidide kasutamine kõigis arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides
ehk Friedrich 1. Preisimaa kuningas Friedrich 1 (valitses 1713-1740) oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on ta läinud äärmusliku merkantilismi esindajana. Kord oli väga range: peod olid keelatud, naised ei võinud kanda import riideid, lauahõbe sulatati ümber, muusikakapellist jäeti palgale vaid trompetist. Enamus raha kulutas ta sõjaväele. Tema ajal olid ka levinud piinamised ja surmanuhtlus. Ülejäänud monarhide reformid: Friedrich II: Keelustati piinamine ja surmanuhtlus Deklaseeriti usuvabadus Suurendati õiguskorda- juristidelt nõuti õigusharidust Jätkas Preisimaa armee suurendamsit Mercantilism Kaotas pärisorjuse Parandas talupoegade olukorda- piiras teoorjust Kartulikasvatus Asutriat valitses pikka aega Maria Theresia (1740-1780), kes tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks.
Sattusid oma põhimõtete pärast vastasseisu vägivaldse diktatuuri kehtestamist propageerivate kommunistidega Vasakpoolsete erakondade toetajaskond suurenes tänu valimisõiguse andmisele töölistele. Vasakpoolse suuna mõju suurendas ka F.D.Roosevelti "New Deal" poliitika Ameerika ühendriigid Ameerika areng sõjajärgsetel aastatel oli kiire Kasvas nii väline võimsus kui ka kodanike jõukus USAs kehtestati kuiv seadus, mille järgi keelustati alkoholi tootmine, müük ning sisse- ja väljavedu Inimesed ei tahtnud alkoholist loobuda ning hakkasid otsima ebaseaduslikumaid viise selle omandamiseks Salaalkoholi vahendamisel kogus võimu organiseeritud kuritegevus ehk maffia Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa Seda hoiakut toetas 1920.aastatel riiki juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduses ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust
Peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund- kolmas oluline võtmefiguur Eesti poliitikas. 02.10.1934 seati parlament nn vaikivasse olekusse. Varsti hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust ja kontrolliti ka teisi elualasid. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu lehvitamine. 1935 märts keelustati erakondade tegevus ja nende asemele Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus opositsiooni lämmatama saates teele takistusi. Vs sees levis mõte, et vägivaldsel teel võimu haaranud riigijuhid tuleb ka vägivaldselt kukutada. 08.12.1935 valmistati relvastatud riigipöördeks, kuid enne seda arreteeriti kõik juhtivad vs ning mõisteti vangi. Rahvale öeldi, et nad kaotasid populaarsuse. Opositsiooni keskuseks sai Tartu, autoritaarse reziimi vastased Tartu vaim.
Vaatamata sellele, et Suurbritannia ja Prantsusmaa olid võitnud, nad olid nõrgemad, kui varem. Sõda näitas, et nad ja teised Lääne-Euroopa riigid, ei suuda hoidma suuri koloniaalimpeeriume. Aafrika ja Aasia riikides suurenes vabadusliiklus kolooniate vastu. Ka tagajärjeks oli see, et mõned riigid said sõltumatuks, nt Etioopia, Island, Süüria, Liibanon. Ida-Euroopas, mis oli okupeeritud Nõukogude vägedega, loodi sotsialistlike režiime. Kujunes välja ÜRO ja keelustati fašismi ning natsistmi ideoloogiat. 12 Kasutatud kirjandus http://great-victory.ru/?m=9333 http://historynotes.ru/vtoraya-mirovaya-voyna-1939-1945-gg/ http://www.andersval.nl/index.php? option=com_content&task=view&id=4589&Itemid=173 http://www.examen.ru/add/School-Subjects/Social- Sciences/History/13306/13354/13357 http://oln-serega.narod.ru/table.html http://www.slideshare
Aastal 1582 võeti Gregoriuse kalender kasutusele katoliikliku Rzeczpospolita koosseisu kuuluval Poola-Liivimaal, kuhu kuulus ka Lõuna-Eesti mandriosa. See tekitas suuri vastuolusid, sest protestantlikud liivimaalased, eriti linlased, pidasid uut kalendrit vaid ilmalikuks asjaks ja püüdsid oma kirikupühi endiselt Juliuse kalendri järgi pidada. See ei sobinud aga katoliiklikele poolakatest võimumeestele ja pühade pidamine vana kalendri järgi keelustati. Seda pidasid protestandid oma usuvabaduse räigeks rikkumiseks ja algas kalendritüli, mis oli ägedaim Riias. Probleem lahenes alles 1625, kui Rootsi suurema osa Poola-Liivimaast, sealhulgas Eesti alale jääva osa, vallutas ja vana kalender uuesti ametlikult kasutusele võeti. Uuesti võeti Gregoriuse kalender Eesti aladel kasutusele 20. sajandil. Lääne-Eesti saartel mindi uuele kalendrile üle 1917.
märts 1934 Tõenäoliselt poleks Konstantin Päts suutnud teostada sõjaväelist riigipööret ilma kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita. Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö. 2.7 Riigipöörde tagajärjed Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said 12. märtsil 1934 otsealluvusse Kaitsevägede ülemjuhatajale. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini. 2
maailmas taas rahuaegsetele rööbastele. Nendest lepingutest kõige kaalukam oli Versaillesi rahuleping. Leping sätestas järgmisi: 1. Territoriaalsed kohaldused . Saksamaa loovutas 1/8 oma alades , mille elanikest 53,4 % olid sakslased, keelati Austria ansluss 2. Reinimaa demilitariseeriti 3. Saarimaa anti 15 aastaks Prantsusmaa okupatsiooni alla 4. Saksamaale pandi peale ulatuslikud, kuid kindlaks määramata reparatsioonid 5. Keelustati kindralstaap 6. Keelati lennuväed, soomusrelvad, gaasirelvad, laevastik 7. Saksamaa laevastiku jäänused Suurbritanniale 8. Saksamaalt võeti ära kolooniad lüüsi Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil
82. 83. Vaikiva ajastu kehtestamine (miks, millal, kuidas) 84. Ennetamaks vabadussõdalaste eeldavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte 12. märtsil 1934 aastal teostasid Konstatin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde kuulutati välja kaitseseisukord poliitilised meeleavaldused keelustati Tallinn võeti sõjakool ja Kaitseliidu kontrolli alla politsei asus vabadussõdalasi arreteerima 85. 86. Poliitilised ümberkorraldused riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi omavalitsuses tühistati vabadussõdalaste mandaadid (kohad)
Majanduslik olukord oli keeruline. Püsis kommunistide võimule tuleku oht. SAKSAMAA: sõja järel okupeeritud. Lääneriigid NSVL 1. Juurutati liberaaldemokraatlik riigikord 1. Kehtestati totalitaarne kord ning toetati kommuniste ka Lääne SM'l 2. Keelustati natslikud organisatsioonid ja propaganda ja kommunistlik partei võis vabalt tegutseda ning oli tugevalt esindatud ajutistes võimuorganites. 3. Loodi tugevalt demokraatlikud parteid: 3. Kommunistid liitsid endaga sotsiaaldemokraatliku partei SM · Kristlik Demokraatlik Liit (Konrad Adenauer) Sotsialistlik Ühtsuspartei (SED)
Võeti vastu uus põhiseadus, mis laiendas presidendi võimu. Valitsust hakkas juhtima Konstantin Päts, kes koos Johannes Laidoneriga 1934. sõjalise riigipöörde korraldas. Kehtestati üleriigiline sõjaseisukord, mis väikeste vahedega kestis kuni 1940ndani. Sama aasta sügisest algas ,,vaikiv ajastu" parlamenti ei aetud küll laiali, kuid ei kutsutud ka enam istungitele, see jäi nö vaikivasse olekusse. 1935. loodi Isamaaliit ja keelustati erakondade tegevus. Isamaaliit oli valitsuse juhtimisel tegutsev ainupartei. 1934. loodi riigivanema määrusega siseministeeriumi juurde Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus, mis varustas ajakirjandust valitsusele sobiva teabega ning õhutas ka rahvusterviklikkust (organiseeriti näiteks kodude kaunistamise, nimede eestistamise kampaaniaid). Järgmisel aastal allutati asutus Riikliku Propaganda Talituse
FRIEDEBERT TUGLAS (1886-1917) Friedebert Mihkelson sündis Tartumaal Ahja mõisas. Puussepast ise edutati varsti aidameheks ja karjaravitsejaks ning pere elas suhteliselt lahedais oludes. Ahja mõisa keskus jäi tulevase kirjaniku kasvukeskkonnaks tema üheksanda eluaastani ja andis hiljem ainet "Väikese Illimari" kirjutamiseks. Ahjalt siirdusid Mihkelsonid Kanepi kihelkonda ja seal Kirepi mõisa. Neidki paikkondi tuntakse oma loodusilu poolest. Aastail 1897-1900 õppis Friedebert Mihkelson Uderna ministeeriumikoolis. "Meeles tärganud mõttekujusid" sõnastamas, teisiti öeldes kirjanduslikke katseid tegemas mäletab ta end seestsaadik, kui oli kirjaoskuse kätte saanud. 1901. aastal asus ta ühes vanematega elama Tartu, õppima sealses linnakoolis ja end kultuuriellu sisse töötama. Juba samas aastanumbris tulid trükiristsed jutustusega "Siil" "Lastelehes". Algas sõprus ja mõtte...
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ameti...
Samas arvas ta, et usk on rahvale vajalik kõlbluse hoidmiseks. Väga oluliseks pidas Rousseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused. Valgustusideede levitamisel oli eriline tähendus 1751. a. ilmuma hakanud raamatul ,,Entsüklopeedia ehk teaduste, kunstide ja käsitööde seletav sõnaraamat". Selle väljaandja oli filosoof Denis Diderot. Varsti ,,Entsüklopedia" keelustati, selle esimesed köited hävitati, kuid 1765. a. viis Diderot raamatu väljaandmise siiski lõpule. Väljaande tähtsus seisnes eelkõige selles, et teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohalt. Vana feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, õiguslikele ja religioossetele mõistetele anti hävitav hinnang. Enamik prantsuse valgustuslikke ideid pärinevad Inglismaalt, enamasti J.Locke ja D.Hume loomingust
Etioopia jäi sarnasena püsima. Türklaste katsed ebaõnnestusid samuti. Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimu vajalikkusest paljude väikeste üksuste asemele, kus igal oli oma sõjavägi ja valitsejad. Keisriga olid kohalikel valitsejatel vasallikohustused ja mõnevõrra keskvõim kasvas. Kirikutegelased soovisid aga ennast ilmaliku võimu üle kehtestada. 1628. aastal toimus Rooma kiriku alla minek, kuid hiljem keelustati katoliiklus ning jesuiidid pagendati. Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari (Etioopia renessanss), mis oli sel ajal Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas. 17. - 18. saj. oli Etioopias vaimse elu edenemine, oluliseks keiser Iyasu, kelle ajal toimus võitlus gallade vastu ning sisepoliitilised reformid. Iyasu II ajal edenes aga hariduse, teaduse ja kirjanduse areng. Kuid järeltulijate ajal nõrgenes keskvõim uuesti ning
5. Kuidas nimetatakse Jaapanis valitsevat kõige vanemat usundit? Jaapani kõige vanemaks usundiks on sintoism. 6. Kuidas nimetatakse templi väravaid, mis on ka Jaapanis valitseva usundi sümboliks? torii 7. Kuidas nimetatakse templi pühamus asuvat "Jumala ihu?" sintai 8. Kelleks peeti Jaapani keisrit? Ninigi lapselast peetakse esimeseks Jaapani keisriks. Jaapani keisrit peeti päikesejumalanna järeltulijaks. 9. Kuidas nimetati usundit, mis keelustati ameeriklaste poolt pärast Jaapani kapituleerumist? Riigisinto 10. Millal hakkas Jaapanis levima budism ja kuidas seda nimetati? VI sajandil hakkas Jaapanis levima budism, mis sai tuntuks Butsu-do ehk "Buddha tee" nime all,
Kannatajate piin, raev ja vägivald Inimesed olid hirmunud ja abitud. Algselt pöörduti abi saamiseks kiriku poole, aga preestrid ei osanud samuti midagi teha ning kiriku autoriteet hakkas kiiresti langema ning kukkus läbi oma tegevuses.Keskaegsele inimesele oli kohane mõelda, et see oli karistus Jumalalt, sest kogu inimkond on liiga patune ja kõlbmatu. Paljudest linnadest aeti ära lõbutüdrukud ning keelustati hasartmängud. Valitsejad ja aadlikud põgenesid linnadest oma suvekodudesse ning tundsid ennast samuti vägagi surelikena. Inimesteni jõudis arusaam, et haigus ründab olenemata positsioonist. Lõpuks keeldusid ka preesrtid surnuid ja haigeid õnnistamast. Keskaegsele inimesele oli viimane õnnistus väga oluline, et pääseda taevariiki. Samuti ei käinud enam haigeid vaatamas doktorid ning isegi oma peres hakkavad inimesed haigest eemale hoidma.
Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu. 1. Territoriaalsed loovutused, maaalade äravõtmine: Kolooniad läksid Inglismaale ja Prantsusmaale, Poola koridor, Danzigist sai vabalinn, Klaipeda, ElsassLotring Prantsusmaale. 2. Sõjaväe liigne piiramine, suurus 100 000 meest vabatahtlikkuse alusel, keelustati lennuvägi, allveelaevad, tankid, sõjalaevad. (sakslased uputasid oma laevad) 3. Saksamaa ja Austria ei tohtinud ühineda 4. Saksamaa pidi loovutama oma kolooniad. 5. Uure rahvusriikide sünd. 6. Rahvasteliidu loomine. Ebaõnnestumise põhjused: 1. Ülekohtused tingimused. 2. Saksamaa ja Venemaa sõlmisid 1922.aastal süsteemi vastase koostöölepingu (saksamaa asus tootma sõjavarustust Venemaal). 3. Uute juhtide esiletõus (äärmuslikud liikumised).
Ilmuma hakkas karjalakeelne ajaleht Kolhozoin puoleh (hiljem Karjalan tozi). 1937 liideti 5 rahvusrajooni tverikarjala rahvusringkonnaks. Tverikarjalasi oli tollal kokku umbes 150 000. 58% neist jäid rahvusringkonna piiresse ning moodustasid umbes 54% selle elanikest. Väljapoole ringkonna piire jäänud tverikarjalased jäid aga rahvuslik-kultuuriliste õigusteta. 1937 algasid Karjalas repressioonid, mis kõige valusamalt tabasid soome kommuniste. Soome keel keelustati. Selle asemel võeti kasutusele D. Bubrichi juhtimisel loodud kirillitsal põhinev ning vene laenudest kubisev karjala kirjakeel. See uus kirjakeel võeti kasutusele ka Tveri Karjalas, senine tverikarjala kirjakeel ning selles välja antud kirjasõna kadusid. Veebruaris 1939 tverikarjala rahvusringkond likvideeriti. Tverikarjalased kaotasid senised rahvuskultuurilised õigused ning kogu sealne ühiskondlik elu (sh haridus) muudeti venekeelseks.
entsefaliit ja menigiit. --PEREKONNAPETS--(tekkimine,arenemine-ajal. levaade) Perekond- on abielul vi veresugulusel phinev vike grupp, mille liikmeid seob (hine olme, moraalne vastutus, abi), Abielu on perekonna alus ja abielu vormid(perekonna vormid): 1.monogaamne ehk ainuabielu (mees ja naine) 2.polgaamnia ehk mitmikabielu (1mees abielus mitme naisega ja vastupidi) a.polgnia- on he mehe abielu samalajal mitme naisega, ristiusk keelustas polgnia, 19 saj. oli USA-s Mormooride ja see keelustati 1890 b.Polandria- o he naise samaaegneabielu mitme mehega, naine oli abielus he perekonna vendadega, see oli ka loodusrahvaste abieluvorm. Tiibetis ees India rahvaste ja mnel eskimo rhmal on levinud polandriline abielu. --Ajolooline teke-- Monogaamne kujunes suhteliselt psiva ksusena hilises neoliitikumis(see on 3000 - 2000 enne meie aega) lagunes sugukondlik kord ja tekkis eraomand paar perekond tekkis ainult hele perele kuuluva majapidamise tekkimisega, sest
polaaralade eskimotest. Arktikas pärineb PCB-heitest ligikaudu 60% Euroopast, 10% Aasiast ja Aafrikast. Euroopa meredest on enim saastunud Läänemeri. Enamiku eriti ohtlike POSide tootmine ja kasutamine on praeguseks lõpetatud, heide ja depositsioonid Euroopas vähenenud, ent nende sisaldus keskkonnas on suure püsivusaja ja toiduahelas akumuleerumise tõttu endiselt tõsine probleem. Nii leitakse sakslaste verest praeguseni pentakloorfenooli, kuigi selle tootmine keelustati juba 1980. aastate algul. Hea näide on hiljutine ELFi ja Greenpeace'i ettevõtmine, mille käigus analüüsiti nelja tuntud eestlase verd. Kõigi uuritute verest leiti ohtlikke kemikaale, sh. DDTd, mida ei ole Eestis tarvitatud juba 1977. aastast peale. Praegu on Eesti Euroopas üks vähim pestitsiide kasutav riik. Aastatel 19902004 vähenes Euroopas pliiemissioon kuus korda, ennekõike pliivaba bensiini kasutuselevõtu tõttu; Cd ja Hg heide on vähenenud peaaegu poole võrra
Vilms, K. Päts, Konstantin Konik) ja koostati iseseisvusmanifest. Manifestis kuuluati Eestimaa Iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks ja see kanti ette 23.veebruaril Pärnus "Endlas". 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus eesotsas K.Pätsiga. Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna. IV Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 1) kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte 2) keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur 3) poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse Sxm, Soomes lasti maha J.Vilms) 4) majanduse allutamine Saksamaale > vilja väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, tööpuuduse kasv 5) kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides 6) baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik - Berliinis ei toetatud,
võimult kõrvaldatud, säilitas ta formaalselt võimu Keelatud Linnas. HIINA Pu Yi tagandamise järel loobus Sun Yatsen presidendi ametikohast Yuan Shikai kasuks, et võita riigi ühtsuse säilitamiseks enda poole sõjaväelased. Yuan Shikai (eluaastad 1859-1916), kes kehtestas sõjaväelise diktatuuri. Sun Yatseni 1912 asutatud ning revolutsiooni süvenemist taotlev Guomindang (Rahvuslik Rahvapartei) keelustati võimude poolt. HIINA 1916. aastast oli Hiina juht Sun Yatsen, kes tegi koostööd ka kommunistidega. 1925 Guomindangi etteotsa saanud Chiang Kaishek (ka Jiang Jieshi; 1887-1975) katkestas 1927 suhted kommunistidega, alustas nende vastu repressioone ning loobus NSV Liidu abist. Pärast Pekingi vallutamist 1928 kehtestas Chiang Kaishek Guomindangi üheparteilise diktatuuri. HIINA Hiina Kommunistlikul Parteil (asutatud 1921)
Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud, mis talupoega maast eraldasid. 2. Pärisorjuse kaotamine. Kuna talurahvaseadused ei rahuldanud ühtki osapoolt, võeti vastu uued seadused Eestimaal 1816.aastal ja Liivimaal 1819.aastal, mil pärisorjus kaotati: Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata. Talupojad võisid omada kinnis- ja vallasvara, kuid võisid tegeleda vaid põlluharimisega. Tehingud talupoegadega keelustati. Talupojad pidid mõisnike käest maad rentima, mis tähendas teokohustuste säilimist. Normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega, mis tähendas seniste kaitseseaduste tühistamist. Talupoeg võis oma mõisniku juurest lahkuda, kuid ei võinud minna linna ega teise kubermangu. Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil. Valla kogukond moodustus iga mõisa talupoegadest. Valla ülesanneteks olid: 1. Vaestehoolekanne ja haridus
· 16.06.1940 Esitati ultimaatum Eestile · 17.06.1940 Marssis sisse 100 000 meest. Iseseisva Eesti riigi lõpp, okupatsiooni algus Eestis ja Lätis · Eestisse saadeti A.Zdanov Stalini eriesindaja. Viis Nõukogude okupatsiooni poliitika Eestis läbi. Stsenaariumi,mida Stalin ette nägi. · 21.06.1940 astus sisse uus valitsus,mille eesotsas oli J.Vares Barbarus. Juunipööre · Eesti riiklus likvideeriti täielikult järgmiste ümberkorraldustega (juuni-juuli 1940) 1. Keelustati Isamaaliidu,Kaitseliidu ja kutsekodade tegevus 2. Hakati vallandama juhtivaid ametnikke 3. Ainukese erakonnana võis tegutseda EK(b)P Eestimaa kommunistliku bolsevike partei tegevus. 4. Algasid esimesed arreteerimised NKVD Siseasjade Rahvakomissariaat juhtimisel 5. Saadeti laiali Riigikogu ja korraldati uued valimised riigi volikogusse ETRL (valimisliit) Eesti Töötava Rahva Liit · 21.07.1940 Tuleb kokku uus riigivolikogu
ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust, mille muutmist nõudis eriti Eesti Vabadussõdalaste Keskliit. 1934 aprillis pidid toimuma valimised ning valimisvõidu lootus oli tänu vabadussõjalaste populaarsusele. Vältimaks vabadussõjalaste võitu otsustasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner kuulutada välja sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati vabadussõjalasi ja lükati edasi valimised, samuti keelustati meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda. Selle ajastu nimeks sai vaikiv ajastu. Riigijuhid lasid oma soovide järgi koostada uue põhiseaduse. Eesti Vabariigi välispoliitika 1918-1939. Välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuks peeti Venemaad ja mingilmääral ka Saksamaad. Nende suurriikide vastu otsustati luua Balti liit (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola)
1923 üritas Münchenis korraldada riigipööret. Pärast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu „Mein Kampf“ (Minu võitlus) Raamauts esitas eesmärgi: versailles lepingute tühistamine demokraatia, juutluse ja kommunismi kõrvaldamine hitleri võimuletulek 1932 a Riigipäeva valmistel sai NSDAP suurima toetuse 30.jaanuaril 1933 määras Hindenburg Hitleri riigikantseleiks Veebruaris süttis Riigipäevahoone. Selles süüdistati kommuniste, misjärel KP keelustati ja kuu.utati välja erakorraline olukord. See võimaldas kogu võimu koondamise Hitleri ja NSDAP kätte Võimu kindlustamine Keelustati kõik parteid peale NSDAP Alustati võimuvastaste eraldamine ühiskonnast Keelustati ametiühingud, nende asemele loodi Saksa Töörinne(DAF) Põllumajandus võeti riikliku kontrolli alla 1934 toimunud pikkade nugade ööl hävitati SA juhtkond eesotsas Ernst Röhmiga, kes oli Hitlerile konkurendiks
Jõudis Eestisse Saksa rändkäsitööliste kaudu ja see võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitati kõik, mis vanadesse kommetesse tagasi kiskus. Vennastek. tõid rahva religioonile lähemale. See liikumine oli erakordselt tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel! (Kõik võisid koguduses kaasa rääkida, pakkudes sellega eneseteostusvõimalust. Kehtis samaväärsusnõue). Hernhuutlased keelustati, sest nende tegevus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt. Ratsionalism-18.saj. levinud uus usuvool. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis rats. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Vald-talurahva kui seisuse omavalitsus. Hakkas moodustuma 19.saj. alguses mõisa kõrvale. Selle
Balti riigi loomine jäi siiski venima. Eestlastel lubati loodavas riigis vaid kultuuriautonoomiat. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust alles septembris. Hertsogiriigi ametliku väljakuulutamiseni jõuti 5. novembril. Balti riik ei jõudnud reaalselt toimima hakatagi. Saksamaa ei tunnustanud iseseisvat Eesti Vabariiki. Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud. Rahvusväeosad saadeti laiali. Poliitiline tegevus keelustati. Trükisõna allutati tsensuurile. Eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega. Ametlikus asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Paljud rahvuslikud poliitikud Konstantin Päts, Konstantin Konik jt. vangistati. Peaministri asetäitja Jüri Vilms lasti Helsingis maha. Eesti Vabariigi iseseisvust tunnustasid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia. Novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon. See viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. Uus valitsus kirjutas 11
kus valiti aulakoosoleku abijuhatajaks. Pärast sõjaseaduse väljakuulutamist oli Mihkel Martna sunnitud põgenema. 1906 viibis ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Sveitsis, kus ta tutvus sealse sotsialistliku liikumisega. Seejärel toimetas ta lühemat aega Peterburis ilmunud töölislehe ,,Kiir" ja koostas ülevaate 1905. aasta sündmustest Eestis. Mihkel Jürissoni varjunime alla ilmunud raamat ,, Punased aastad" aga keelustati ja 1907 lahkus Martna taas Venemaalt. Kümme aastat elas Martna Soomes, sveitsis, 2 Saksamaal, Austrias ja uuesti sveitsis. Kõikjal sõlmis Martna tihedad kontaktid sotsialistliku liikumisega, tegi kaastööd kohalikule ajakirjandusele ja tegeles enesetäiendamisega. Samuti tutvustas ta Euroopa olusid Eesti ajalehtedes. 1910 osales Mihkel Martna Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei Tallinna
Rajati uusi erakondi. Eestis Vabadussõjalaste Keskliit. Propageerisid autoritaarset valitsemisviisi ja rahvaühtsust, halvustasid poliitilist pluralismi. o Eestis 1933 rahvahääletusel vastuvõetud uus põhiseadus muutis Eesti presidentaalseks riigiks. Valitsusjuht K.Päts ja erukindral J.Laidoner otsustasid haarata võimu. o 12.03.1934 võttis sõjavägi Tallinna enda kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord ja keelustati poliitilised koosolekud. o Lätis 1934, valmistusid peaminister K.Ulmanis koos sõjaminister J.Balodisega ettevalmistusi võimuhaaramiseks. 15. mail see teostati. o Autoritaarsed reziimid o Baltiriikide olukord oli küllaltki sarnane: kehtis kaitseseisukord, poliitiline tegevus oli keelatud, parlamendid enamasti ei tegutsenud, seadusandlus anti riigipea kompetentsi, ajakirjandus allus tsensuurile, kontrolliti seltside tegevust. Leedus
Alludes survele, anti Mussolinile valitsusjuhi koht ja fasistidele viis ministrikohta. Fasistlikku diktatuuri ei kehtestatud mitte kohe. Esialgu üritas Mussolini valitseda Itaaliat vormiliselt demokraatlike meetoditega. Diktatuur kehtestati järk-järgult 1925-1929 aastatel. Valitsusest eemaldati kõik mittefasistid. Laiendati mussolini kui valitsusjuhi õigusi. Ta ei vastutanud enam parlamendi ees, vaid ainult kuninga ees. Kuningas oli aga pideva fasistide poolt lähtuva surve all. Keelustati kõik parteid peale fasistliku ning kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Kiusati taga antifasiste neid koonduslaagritesse sulgedes. Kuid erinevalt Saksamaast ja NSV Liidust oli terror Itaalias palju pehmem: massilisi hukkamisi ei toimunud. Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Parlamendivalimised muudeti farsiks ning seetõttu kaotas parlament oma senise tähtsuse.
1919-1920 sagenesid tööliste ja talupoegade väljaastumised, töölised moodustasid vabrikute ja tehasenõukogusid. 1919 asutati fasistlik partei. Võimu haaramiseks korraldasid fasistid 28.10.1922 nn. marsi Rooma. Kuningas Vittorio Emanuele III nimetas fasistide juhi B. Mussolini 31.10.1922 peaministriks. Esialgu võisid ka teised parteid legaalselt tegutseda, aga 1925 eemaldati nende esindajad valitsusest ja 1926 nad kõik keelustati. Kehtestati monopolistliku kapitali kõige reaktsioonilisemate jõudude totalitaarne fasistlik diktatuur. Fasistid kaotasid kodanik-dem. Vabadused, ning arreteerisid A. Gramsci ja teised fasismisvastaste organisatsioonide juhid. 1929. aastal sõlmis fasistlik valitsus sobingu Vatikaniga, mis tagas katoliku kiriku toetuse. 1930. aastatel kujunes korporatiivne riik: parlament asendati fasistliku partei, fasistlike ametiühingute ja ettevõtjate esinduskojaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
