basso continuo e generaalbass – barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest barokktrio – barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserti tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kammermuusika – ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika keelpillikvartett – kammeransambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, altviiul (vioola) ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmin...
TAEBLA GÜMNAASIUM XI Klass Rauno Suurkivi Võrdlev referaat Modest Mussorgski Ja Aleksandr Borodin Juhendaja: Kaja Avila 7. Mai 2010 Sissejuhatus Minu üleminekuarvestuse teemaks on kaks toredat heliloojat Modest Mussorgski ja Aleksandr Borodin. Nimelt minu ülesandeks on koostada võrdlev referaat nende kahe helilooja kohta. Enne seda võrdlevat referaati ma ei teadnud eriti palju neist kahest heliloojast, aga täiesti võõrad need nimed ka mulle ei olnud. Oleme tunnis läbi sirvinud teemasid, mis kajastavad neid kaht heliloojat ja muidugi on juba enne seda nende nimed kusagilt meelde jäänud. Loodan, et suutsin koostada põneva ja sisuka võrdleva uurimustöö. Modest Mussorgski (21. märts 1839 28. märts 1881) Modest Mussorgski oli võimsa rühma liige ja ta oli nendest kõige an...
Instrumentaalmuusikas on aja jooksul välja kujunenud teatud pillikoosseisude kindlad nimetused: · keelpillitrio- viiul, viola, tsello · klaveritrio- viiul, tsello, klaver · keelpillikvartett- kaks viiulit, viola, tsello · keelpillikvintett- kaks viiulit, viola, tsello, klaver · puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, fagot, metsasarv Puhkpillikvintett Keelpillikvartett Keelpillitrio Klaveritrio Esitatavast muusikastiilist sõltuvalt võidakse mõiste "ansambel" tähistamiseks kasutada erinevaid sõnu: rahvamuusikaansamblit nimetatakse ka külakapelliks, rock- ja popmuusikas kasutatakse sõna "bänd". Sõna "stomp" (ingl. k. trampima, trampides tantsima) tähendab müdistamist või jalaga rütmi löömist, üldjuhul off- beat- rütmis (rõhk 2. ja 4. löögil)
tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja status helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses Homofooniline mitmehäälsus, Muusika instrumendid kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis, väga populaarseks soolopilliks sai klaver, Uued zanrid ja vormid Vormid: tähtsaim sonaadivorm; rondo ja variatsioon. Sonaadivormil põhinevad zanrid: sonata, trio, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert, sümfoonia. Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust. Glucki ooperireform. Tähtsamad heliloojad Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven
1.20. sajandi muusikastiilid ja heliloojad 1) impressionism C. Debussy, M. Ravel 2) ekspressionism A.Schönberg, A.Berg 3) neoklassitsism I. Stravinski, C.Orff 4) hilisromantism R.Strauss, G. Mahler 5) avangardism J.Cage, H. Sctockhausen 2. Dodekafoonia- 12. heli muusika (ühes oktaavis) Ülesehitus: 1) algkuju (seeria) 2) vähikäik 3) peegelkäik 4) peeglivähikäik 3. Mõisted meloodia- eri kõrgusega helide järjestus tempo- heliteose kiirus dünaamika- helitugevuse muutumine tämber- helide kõlavärv agoogika- tempo muutus intervall- kahe heli kaugus üksteisest, mõõdetakse toonides vaimulik muusika- kiriku tarbeks kirjutatud muusika ilmalik muusika- muusika, mis ei ole seotud kirikuga vokaalmuusika- inimhäälele kirjutatud muusika instrumentaalmuusika- pillimuusika liturgia- jumalateenistus liturgiline muusika- jumalateenistuse tarbeks kirjutatud muusika vorm- muusikateose ülesehitus zanr- muusikateose liik missa- katoliku kiriku juma...
trubaduurid Zanrid Gregooriuse koraal1; Missa ordinaariumi osade Monoodia; basso continuo; Sonaadivorm; missa2; heterofoonia3; tsüklid; motett; reekviem; da capo aria; retsitatiiv; sonaaditsükkel; parafoonia; burdoon; ilmalik polüfooniline laul; kantaat; ooper; keelpillikvartett, -kvintett; organum; motett; madrigal; sansoon; oratoorium; süit; passioon; puhkpillikvintett; Ambrosiuse hümn; frottola; caccia; villanella concerto grosso; fuuga instrumentaalkontsert; liturgiline draama; sümfoonia; koomiline
Keskaeg 5-13saj. Kirikukeskus,vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega sel puudus iseseisev roll.Muusikahariduse keskusteks kloostrid,noodikirja sünd. Tuntumad heliloojad olid Leoninus-"Viderunt omeres"kahehäälne Perotinus-"Viderunt omeres"neljahäälne Uued zanrid:Vaimulikus muusikad gregooriuse koraal,organum,liturgiline draama,motett,liturgiline missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie" Uued zanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal,villanella,balletto,instrumentaalne tantsumuusika Vaimulikus muusikas tsüklili...
sõltumatu ja erinev. Väga palju nende teostest on üle maailma tuntud. Kuigi iseloomult, eluviisidelt jms oli tegemist täiesti erinevate inimestega, ei saa mitte kuidagi kahelda nende muusikalistes võimetes. Klassitsism- classicus tähendab esmaklassilist, parimat. Klassitsismi periood oli 18. saj teine pool 19. saj esimene pool. Sai alguse Itaalia ja Prantsuse hilisbaroki muusikas sündinud vooludest. Zanrid- sonaat, sümfoonia, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, avamäng- kõikide zanrite esimene osa kirjutati alati sonaat-allegro vormis. Suur osa muusikast toetub sonaat-allegro vormile.
koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel 12.Mis on motett? Mitme häälne vokaal teos, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraali tekst 13.Mis on reekviem? Surnute mälestuseks kirjutatud missa 14.Mis on sümfoonia? On 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis 15.Mis on Missa? Katoliku kiriku peamine jumalateenistus 16.Mis on keelpillikvartett? On instrumentaalansamblikooseis, mis koosneb neljast keelpillist 17.Mis on instrumentaalkontsert? Muusikateos soolopillile sümfooni-või kammerorkestri saatel 18.Mis on fuuga? Mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reegllite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse 19.Mis on sonaat-allegro?muusikavorm , mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist 20.Mis on rondo?heliteos mis on kirjutadud rondovormis 21.Mis on variatsioon
püüab peente, liikuvate harmooniate ja meloodiakatkenditega edasi anda tuulepuhanguid, lehtede sahinat või kuukiiri. Mõnikord sai ta inspiratsiooni vanaaegsest arlekiinide ja kolombiinide maailmast, kus mängiti mandoliini ja tantsiti sarabandi. Need nägemused elustusid klaverisüidis ,,Suite bergamasque", mille kolmas osa on sugestiivne ,,Kuuvalgus", süidis ,,Pour le piano" ja Verlainei sõnadele loodud laulusükleis ,,Fates galantes" . Samast perioodist pärineb keelpillikvartett ning tema kuulsaim orkestriteos ,,Fauni pärastlõuna" . See põhineb Mallarme erootilisel monoloogil faunist, kes lamab muistses Kreekas kuumal pärastlõunal rohus ja unistab armatsemistest kahe kauni, kuid tema eest pageva nümfiga. Teosel oli tohutu menu, kuid 1912. a tõi Nizinski selle lavale skandaalse balletina. Dirigendi ja helilooja Pierre Boulezi sõnade järgi ilmus fauni flöödi esimestest helidest alates ,,muusikasse uus pulss". 1890
KORDAMISKÜSIMUSED teemal: ANSAMBEL, ORKESTER, HÄÄL: Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2- ja 3-liikmelised vokaalansamblid-duo ja trio. 2- ja 3-liikmelised Instrumentaalansamblid-duett ja tertsett. 4-9-liikmeliste ansamblite nimetused: kvartett(4pillimängijat),kvintett(5 pillimängijat),sekstett(6 pillimängijat),septett(7 pillimängijat),oktett(8 pillimängijat) ja nonett(9 pillimängijat). Keelpillikvartett-2 viiulit, vioola, tsello. Klaverkvintett-klaver, keelpillid. Stomp on muusika mida tehakse erinevate esemetega. Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp,mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.Tähendas algselt lava. Barokki ajal tekkis orkester tänapäevases mõistes.Klassitismi ajal muutus orkester väga kuulsaks,korraldati palju kontserte.Romantismi ajal muutus orkester 100liikmeliseks. Dirigent seisab koori ees, paremas käes hoiab ta taktikeppi millega näitab tempot ja rütm...
on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraanitekst. 14. Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud Missa 15. Sümfoonia 4 osaline suurteos sümfoonia orkestrile, kus esimene osa on sonaat- allegro vormis. Peateema on aktiivne ja rütmikas, kõrvalteema rahulikum ja laulvam.Sümfoonia I osa lõppeb koodaga. Sümfoonia osad on erinevate karakteritega. 16. Missa Katolikukiriku peamine jumalateenistus, jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. 17. Keelpillikvartett kammermuusikazanr, kus on I viiul, II viiul, altviiul ja tsello nimi tähistab 4 osalist sonaadi-tsüklit ka. 18. Instrumentaalkontsert - muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Esimene osa on sonaat-allegro vormis. 19. Fuuga Polüfoonilise väljenduslaadi kõige täiuslikum vorm. Mitmehäälne vokaal-või instrumentaalteos. 20. Sonaat-allegro homofooniline mitmehäälne muusikateos, kooseb 3-st põhiosast:
(6)1. Klassitsismi üldiseloomustus. 1.Klassitsism muusikas. * Nõrgenes õukonna ja kiriku võim * Lihtsustus harmoonia *Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus *vormiskeemid muutusid selgeteks * Elavnes avalik kontserdielu *süvenes homofooniline väljenduslaad *Nooditrükindus *muusika tonaalsust hakati rõhutama *muusikaajakirjandus *muusika lihtne ja tasakaalustatud *peeti tähtsaks teadmisi ja haridust. *teoses üks juhtiv hääl (2)2. Beethoveni loomingu teemad. 2.Haydni loomingu iseloomustus. * inimkonna võitlus vabaduse ja valguse nimel *Keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja *kangelasliku, targa ja õilsa inimese elu *kirjutas 104 sümfooniat ...
* Reverie (1890) * Pour Le Piano (1899) * Estampes (1903) * Images (1905, 1907) * Children's Corner (1909) * Preludes (1910-1913) * Etudes (1915) Orkestriteosed: * Fauni pärastlõuna (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1894) * Nocturnes (1899) * Dances Sacrée et Profane (1903) * La Mer (1905) * Images (1909/1911) * Le martyre de St. Sébastien (1911) * Jeux (ballett, 1913) Kammermuusika: * Keelpillikvartett g-moll (1893) * Syrinx (1913) * Sonate pour violoncelle et piano (1915) * Sonate pour flûte, alto et harpe (1915) * Sonate pour violon et piano (1917) Ooper: * Pelléas ja Mélisande (Pelléas et Mélisande 1892-1902)
Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni. Gümnaasiumi ees on tema monument. Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument. Looming Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed, instrumentaaltöid lõi ta vähe. Ta on kirjutanud laulumängu "Murueide tütar" ja kantaadi"Kalev ja Linda". 1899- esimene keelpillikvartett eesti muusikas. 4) I oratoorium 1909 "Joonase lähetamine", alustas ka II "Sealpool Jorjanit", kuid selle lõpetas keegi teine. Oratoorium- mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile, on kindel sisuline tegevus, nagu ooper, ainult loovalist tugevust pole. 5)I sümf. avamäng- 1896 (Pet.k-s) "Julius Lavasar". Peale selle on orelilugusid (koraalieelmängud jt.), klaverilugusid. Tal oli idee kirjutada ooper kalevipojast, valmis jõudis vaid mõned eraldi pealkirjaga. Koorilaulud
Impressionism Saab alguse 19. sajandil. 1874 a. on Pariisis kunstinäitus, kus eksponeerisid teoseid kunstnikud, kes olid vastuolus akadeemiliste kunstnikega. Näiteks: Monet, Pissaro, Degas, Renoles. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Võõras nähtus on kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud. Eelistatakse peeneid nüansse, ei ole kontraste, ei ole massiivseid orkestrikoosseise. Pehme mulje. Claude Debussy Claude Debussy (1862 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Looming: Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy ...
,,Magma". ,,Searching for roots" on austusavaldus Jean Sibeliusele. ,,Zeiteaum". ,,Exodus". ,,Aditus" Lepo Sumera mälestuseks. ,,Insula deserta" keelpilliorkestrile. ,,Aktsioon-passioon-illusioon". ,,Cristallisatio" 3 flööti, elektronmuusika, keelpillid ja kella mäng. Instrumentaalkontsertid kirjutab tavaliselt kindlale esitajale. Näiteks tsellokontsert, viiulikontsert, ,,Ardor" marimbakontsert, klaverikontsert. Kammermuusikas eelistab ebastandartseid pillikoosluseid. Keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, saksofonikvartett ,,Lamentatio". ,,Dick ja Toff imedemaal" flöödile ja tuubale. ,,Draama" flööt, viiul, kitarr. ,,Transmission" 6 klaverit. ,,Motus 1 ja 2" ,,Architectonics" mitu osa, mis on erinevatele koosseisudele kirjutatud. Vokaalmuusika. Oratoorium ,,Ante finem saeculi". Seotud Euroopaliku religioosse traditsiooniga. Tekstid enamasti ladinakeelsed ,,Requiem" paljudes maailma ari riikides kõlanud teos.
Muusika mõisted keskajast Ilmalik muusika igapäevane muusika nt töölaulud Vaimulik muusika religioosne muusika Liturgiline muusika kirikutes kasutatav muusika Hümn 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta oop...
Vormid ja Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi zanrid ja tantsusüit. zanreid. Tähtsaimaks neist oli da-capo-aaria, sümfoonia. Lisaks olid veel Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, klassikaline sonaat, klassikaline oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud. keelpillikvartett, instrumentaalkontsert Instrumentaalmuusika zanrid - tantsusüit, ja ooper. concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. Lavateosed - ooper Mitmehäälsuse Kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide Helikeel muutus lihtsamaks. liik muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii Harmoonia oli heakõlaline,
Muusikaühingud- korraldasid avalikke kontsert. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja muusikaõpikud. Vabahelilooja-helilooja sai isikupäral särada lasta. Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid-rahu,lihtsus,suursugusus. Classicus- tähendab eeskujulikku,esmaklassilist. Uued vormid ja zanrid arenesid 1720-1760. Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või ...
Rudolf Tobias (1873 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog
muusikud. Tänapäeval on kammermuusika all silmas peetud teoseid, mis on mõeldud väikesele esitajate koosseisule ja kus igal interpreedil on iseseisev partii. Kammermuusika alla mahuvad nii üksikesitajale kui ansamblile loodud teosed. Instrumentaalsed kammeransablid Kammeransamblite muusika sagedasemaks ülesehituse viisiks on sonaaditsükkel.Kõige armastatumaks kammeransambliks on olnud keelpillikvartet.Klassikaline keelpillikvartett on sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile-I viiulile, II viiulile, altviiulile ehk vioolale ja tsellole.18 sajandil kujunes keelpillikvartett võrvseks muusikazanriks sonaadi, sümfoonia ja kontserdiga. F.J.Haydn oli selle zanri rajaja ja ta loomingus oli üle 80 keelpillikvarteti. Sagedamini esinevad kammeransamblid: *Keelpillitrio- viiul, altviiul ja tsello*klaveritrio- viiul, tsello ja klaver*Puhkpillikvintett-
Tüüri intstrumentaalkontsertid mõjuvad rohkem sümfooniatena.Ta on kirjutanud tsellokontserti,viiulikontserti ja marimbakontsetrti. Tüür on kirjutanud ka üheosalisi sümfoonilisi teoseid,näiteks "Exodus"Väga menukad on kammerorkestri teosed,näiteks "Lighthouse". 6 Kammermuusika Erkki-Sven Tüür on kirjutanud palju kammermuusikat erinevatele ansamblitele.Tema üks esimesi kammermuusika teoseid on keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks.Hiljem on ta kirjutanud ebatraditsioonilistele koosseisudele,näiteks viiulile ja kontrabassile teose "Symbiosis",kuuele klaverile "Transmissioon",elektrikitarrile ja klaverile "Arhitektoonika V".Ta on kirjutanud teoseid erinevatele soolopillidele,näiteks:klaverisonaat ,orelile ,,Spectrum I",flöödile ,,Sisemonoloog". Tüüri kammermuusikas on tähtsal kohal seitse tesost koondnimetusega ,,Arhitektoonika".Need on
Evald Aava „Vikerlased“ 1928 19. Millist teost peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks? Eduard Tubin „Kratt“ 1940a 20. Millist teost peetakse esimeseks kaasaegsete tegelaste ja ainestikuga balletiks eesti muusikas? Eino Tamberg „Sümfoonia op 10“ (1959) 21. Millist teost võib pidada esimeseks eesti operetiks? Adalbert Virkhausi „Jaaniöö“ (1910) 22. Milliseid teoseid peetakse esimesteks eesti keelpillikvartettideks? Rudolf Tobiase keelpillikvartett d-moll (1899), koos Lätte kvartetiga esimene eesti keelpillikvartett. Rudolf Tobiase keelpillikvartett nr 2, c-moll. 23. Millisest teosest pärineb „Kodumaine viis“? Heino Elleri tsüklist „Viis pala keelpilliorkestrile“ (1953) 24. Nimeta Eesti puhkpillikvintette kui kollektiive. Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett (1942-1992), ERSO puhkpillikvintett, Rahvusooper Estonia puhkpillikvintett, Puhkpillikvintett Estica 25. Nimeta Eesti esimene saksofonikvartett.
teemasid on kaks. Peateema on põhihelistikus ja kõrvalteema mõnes kõrvalhelistikus. Tavaliselt on kõrvalteema laulev ja lüüriline. Muusikaline areng tervikuna kasvabki välja nende kahe kontrastse alge vastandamisest. Sissejuhatuse ja lõpetava, epiloogi funktsioonis kooda(saba) olemasolu sõltub helilooja soovist. Sonaat-allegro't kasutatakse reeglina mitme osalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumantaalkontsert, keelpillikvartett jasüfoonia. Sissejuhatus ekspositsioon(peateema ja kõrvalteema) töötlus(peateema ja kõrvalteema) kooda. Klassikaline sonaat on 3- või 4-osaline instrumentaalteos, mille esimene osa reeglina on sonaat-allegro vormis. Esineb ka 1-osalisi sonaate, mile puhul säilitatakse S-A vorm. Sonaadivormi areng sai alguse juba 17. saj, kuidvanal sonaadivormil ei olnud tänapäevast ülesehitust. A. Vorelli viiuli sonaadid 17. saj lõpust nt olid süiditaolised tsüklilised, D.
Andrus Kallastu Andrus Kallastu (sündis 17. aprillil 1967 Pärnus) on eesti helilooja ja dirigent.Ta on õppinud klaverit Pärnu Lastemuusikakoolis Maimu Partsi ning Tallinna Konservatooriumis Toivo Nahkuri juures, dirigeerimist Tallinna Konservatooriumis Olev Oja ning Sibeliuse Akadeemias Jorma Panula, Eri Klasi ja Ilja Musini juures ning kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis Eino Tambergi ja Sibeliuse Akadeemias Paavo Heinineni, Olli Kortekangase ja Erkki Jokineni juures. Pärast Sibeliuse Akadeemia lõpetamist aastal 1999 tegutseb vabakutselise helilooja ja dirigendina. Andrus Kallastu on üks Pärnu Nüüdismuusika Päevade ja Pärnu Ooperi loojatest. Andrus Kallastu heliloomingu võib jaotada kahte perioodi: enne ja pärast aastat 1991. Esimese perioodi loomingut iseloomustab vaba atonaalne helikeel, motoorne, tihti ostinaatne rütmika, neoklassitsistlik kõlakäsitlus, teise perioodi teoseid seriaalne tekstuur, väljate...
1860.aastail, mil oma õigusi asusid kaitsma kõik kohalikud suuremad rahvusgrupid- eestlaste kõrval ka venelased ja baltisakslased-, oli just kooriliikumine üks rahvuse väljundeid. Kammermuusika viljelemine oli algul juhuslikku laadi, piirdudes 19.sajandil põhiliselt baltisaksa ning vene intelligentsi ringkondade koduse musitseerimisega. Esimene tähelepandav pikemat aega (aastail 1829-1835) tegutsenud ansambel oli Raadi mõisa omaniku Karl Eduard von Lipharti keelpillikvartett. 1888.aastal asutati Tallinna Kammermuusika Selts, mille juures kujunes välja keelpilliorkester. Tartus asutati Kammermuusika Selts 1891.aastal. Sajandi keskel elavnes ka sümfooniline muusika viljelemine. 1850.aastail esitati kõik Beethoveni sümfooniad peale Üheksanda, mis kõlas Tallinnas esmakordselt alles 1886.aastal. 1860.aastail tulid ettekandele ka Haydni ning Mozarti sümfooniad ning paljude teiste romantismiperioodi heliloojate teosed.
esitajatelt juba üsna viimistletud mängutehnikat. Kogumiku pealkiri viitab sellele, et mängutehnilise meisterlikkuse "kosmosesse" lendamiseks tuleb alustada väikestest ja lihtsatest, teiste sõnadega "mikroasjades". Teost võib nimetada ka omamoodi Bartoki kompostitsioonitehnika õpikuks. Viimane loomeperiood Bartoki hilised teosed on tema loomingus kõige filosoofilisemad ning neid esitletakse ka kõige sagedamini. SIiia kuuluvad kaks viimast, 5. ja 6. keelpillikvartett (1934 ja 1939), "Muusika keelpillidele, löökpillidele ja tselestale"(1936) , Sonaat kahele klaverile ja löökpillidele (1937), meisterlikest suurvormidest veel 2. viiulikonsert ning eriti Prkestrikonsert (1943). Viimane oli kirjutatud 1943. aastal USA-s Sergei Koussevitzky tellimuselBostoni sümfooniaorkestritele ninh selle esiettekanne toimus 1944. aasta detsembris, kui helilooja oli juba haigestunud leukeemiasse. See on viieosaline
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmiseajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, milleiluideaale vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia hakati pidama klassikalisteks (classicus ladk tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), keskritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisidvabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuserevolutsioonist ja jätkusid ...
klaverikontserti, kantaate ja romansse. Üks tema tuntumaid tselloteoseid on variatsioonid rokokoo teemal. Bedich Smetana Bedich Smetana (2. märts 1824 12. mai 1884) oli tsehhi helilooja. Ta oli koos endast noorema Antonín Dvoákiga üks rahvusromantilise suuna juhtfiguure tsehhi muusikas. Tema tuntumad teosed on ooper "Müüdud mõrsja", sümfooniline poeem "Vltava" ja keelpillikvartett nr. 1 "Minu elust". Smetana kasutas oma loomingus tsehhi rahvamuusika teemasid. Ta on tsehhi ooperi rajaja, ühtekokku kirjutas ta 8 ooperit: "Müüdud mõrsja" (1866, 1870), "Suudlus" (1876), "Saladus" (1878), "Brandenburglased Böömimaal" (1866), "Dalibor" (1868), "Kuradi müür" (1882), "Kaks leske" (1874), "Libuse" (1881) ja "Viiul" (lõpetamata); 9 sümfoonilist poeemi (sh "Minu kodumaa", 1879) ja orkestriteose "Praha karneval". Elu lõpus oli ta kurt ja vaimuhaige.
ALEKSANDER BORODIN (1833-1887) Loomingu iseloom ning sümfooniad: Borodin on tugeva isikupära ja rahvusliku helikeelega komponist. Tema mehine ja jõuline muusika kannab kuulaja muistsetesse vägilasaegadesse. Rahulikult ja laialt, arhailiste meloodiliste ja harmooniliste kujundite abil jutustavad tema teosed iidsest minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Borodinit nimetatakse vägilasooperi, vägilassümfoonia loojaks. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntakse kui "Vägilassümfooniat", mis valmis aastal 1876. Selle alapealkirja andis Stassov, toetudes ühele jutuajamisele Borodiniga, kes märkis, et I osas püüdis ta luua pilti vägilaste kokkutulekust Veetsele, III osas elustada muistse lauliku Bajani kuju, kes gusli saatel jutustab bõliinat vanadest aegadest, ning IV osas luua hoogsat ja rõõmsat peopilti. Sisu on helides tajutav, mõistetav. Kõige väljenduslikum 1. osa, mida antakse kuulajale edasi massii...
rahvalauluseaded. Ungaris elades oli Ligeti sunnitud arvestama poliitilise olukorraga, ning üks tema teostest, 2-osaline Tsellosonaat, keelati algselt NSVL juhitud heliloojate liidu poolt. Varased helitööd olid mõjutatud Béla Bartókist ning neid on sageli käsitletud tema helikeele laiendustena näiteks klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr. 1 Métamorphoses nocturnes (19531954), n-ö sahtlisse. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni. Ligeti tundis hästi serialismi põhimõtteid, kuid ta leidis, et talle ei sobi see. Tema meelest tekkis publiku ja helilooja vahel lõhe ning ta arvas, et kõlalise tulemuse arvelt ei saa struktuuri üle tähtsustada. Erinevalt mitmetest teistest heliloojatest polnud
KORDAMISKÜSIMUSED teemal: ANSAMBEL, ORKESTER, HÄÄL: 1.Mis on ansambel? Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. 2.Nimeta2- ja 3-liikmelised vokaalansamblid! vokaalansamblid-duo ja trio. 3.Nimeta 2- ja 3-liikmelised instrumentaalansamblid! Instrumentaalansamblid-duett ja tertsett. 4.Loetle 4-9-liikmeliste ansamblite nimetused! kvartett(4pillimängijat),kvintett(5 pillimängijat),sekstett(6 pillimängijat),septett(7 pillimängijat),oktett(8 pillimängijat) ja nonett(9 pillimängijat). 5.Mis pillid kuuluvad keelpillikvartetti? Keelpillikvartett-2 viiulit, vioola, tsello. 6.Mis pillid kuuluvad klaverkvintetti? Klaverkvintett-klaver, keelpillid. 7. Mis on stomp? Muusika mida tehakse erinevate esemetega. 8.Mis on orkester? Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp,mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.Tähendas algselt lava. 9.Isellomusta lühidalt baroki(17. Saj), klassitismi(18. Saj) ja romatismiaegs...
1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut). Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat. Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas. Sümfoonia Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste. Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole. Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas. Oratoorium Passioon Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss? Keskaeg: 5.-13. saj Romantism: 19. saj Barokk: 17.-18. saj I pool Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand Renessanss: 14.-16. saj 7.Nim
kontsertteoseks. Haydni küpse perioodi sümfooniatele on iseloomulikud aeglased sissejuhatavad osad, napp muusikaline materjal ja üsna pikad teemad. Keelpillikvarteti areng Haydni loomingus vägagi sarnane sümfoonia omaga. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Haydn vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit, mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirikumuusikat. LOOMING Sümfoonia nr. 94 "Londoni sümfoonia" Torm Oratoorium : Kevad Keelpillikvartett : op.20 "Päikesekvartetid" AITÄH KUULAMAST !!
3 .Millised on tuntumad Mina tean! instrumentaalmuusika Ansambleid saab liigitada pillikoosseisud? muusikute arvu ja pillikoosseisude järgi. 4. Kuidas nimetatakse Mina tean! rahvamuusikat esitavat ansamblit? Tuntumad instrumentaalmuusika koosseisud on keelpillitrio, klaveritrio, keelpillikvartett, klaverikvintett, puhkpillikvintett. 5. Millise sõnaga on asendatud Mina tean! mõiste ,,ansambel“rock – ja Rahvamuusikat esitavat ansamblit popmuusikas? nimetatakse külakapelliks. 6. Millisest keelest on tuletatud Mina tean! muusikute arvust lähtuvad Rock- ja popmuusikas kasutatakse ansamblite nimetused? mõiste ,,ansambel“ asemel sõna
Muusikazanrid Itaalias tekkis ooper ja Klassitsisme ajastul tekkis oratoorium ning kantaat. palju uusi zanreid. Orkestrimuusika liikideks Tähtsaimaks neist oli olid concerto grosso ja sümfoonia. Lisaks olid veel soolokontsert. klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. Muusika üldiseloomustus Muusika oli pingeline ja Helikeel muutus lihtsamaks. erutatud, polüfoonia kõrval Harmoonia oli heakõlaline, muutus olulisemaks pingelisimaks akordiks oli homofooniline muusika
Muusikazanrid Itaalias tekkis ooper ja Klassitsisme ajastul tekkis oratoorium ning kantaat. palju uusi zanreid. Orkestrimuusika liikideks Tähtsaimaks neist oli olid concerto grosso ja sümfoonia. Lisaks olid veel soolokontsert. klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. Muusika üldiseloomustus Muusika oli pingeline ja Helikeel muutus lihtsamaks. erutatud, polüfoonia kõrval Harmoonia oli heakõlaline, muutus olulisemaks pingelisimaks akordiks oli homofooniline muusika
18. sajandi lõpus algas Euroopas täielik antiigi vaimustus. Nii taotles ka klassitsism antiigi omadusi. Ka muusika pidi olema lihtne, selge, mõistetav, arusaadav. Valdavaks said ilmalik teema ja homofooniline mitmehäälsus. Loodi tänapäeval kasutatava sümfooniaorkestri alused ning mitmed vormid ja zanrid, mis püsivad heliloojate loomingus siiani. Uued muusikazanrid Klassikaline sonaat Klassikaline sümfoonia Klassikaline kontsert Klassikaline keelpillikvartett, trio, kvintett Heliloojad Franz Joseph Haydn(Austria) helilooja, kapellmeister, tema loomingus kujunesid välja klassikaline sümfoonia ja keelpillikvartett ning klassikalise sümfooniaorkestri koosseis Ta kirjutas kontserte, sonaate, missasid, oratooriume( ,,Loomine" ja ,,Aastaajad") Wolfgang Amadeus Mozart(Austria) tegutses algul vabakutselisena, aga hiljem õukonnamuusikuna
Tsellokvarteti C-JAM kontsert Külastasin tsellokvarteti C-JAM kontserti 12. novembril. Muusikud esinesid Kuninga tänava põhikoolis. C-JAM on kontserte andud üle terve Eesti ning üles astunud näiteks Tallinna kammermuusikafestivalil, Hingemuusika ja Meistrite akadeemias, Toompea muusikasalongis ja Mõisaromantika sarjas ning Seitsme linna festivalil. Koostööd on teinud C-jam ka erinevate solistidega kelle hulka kuulvad Luisa Värk, Kaire Vilgats Bonzo & Tõun, Rebecca Kontus, Evelin Pang. Tsellokvartetti C-JAM kuuluvad neli muusikut: Pärt Tarvas, Villu Vihermäe, Margus Uus, Andreas Lend.poolest, et kontsertidel mängitakse teoseid maailma erinevate stiilide ja ajastute muusikast. See koosseis on tegutsenud edukalt alates 2004. aastast. Tegemist on ainukese sellelaadse koosseisuga Eestis, mille liikmetel on kõigil klassikaline muusikaharidus. Ansambli seaded on ainulaadsed ja omapärased, ning neid saab kuulda vaid C-Jami e...
S. Bach (üle 300 kantaadi). sonaat-allegro-sarnaneb ülesehituselt fuugaga-koosneb samuti ekspositsioonist, töötlusest, repriisist, kuid teemasid on kaks, fuugas üks 1. Ekspositsioon-teemade tutvustamine 2. Töötlus- teemade varieerimine, arendamine 3. Repriis- peateema antakse algkujul 4. Coda- kinnitav lõpposa Sonaat-allegro vormi kasutatakse mitmete erinevate zanride puhul, reeglina mitmeosalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sümfoonia. sonaat- kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, mille esimene osa on reeglina sonaat-allegro vormis Kujunes välja Viini klassikute J. Haydni ja W. A. Mozarti loomingus. Osad: 1. Allegro (kiire) 3. Allegretto, Menuetto või Scherzo (poolkiire) 2. Adagio, Lento või Andante (aeglane) 4. Allegro või Presto (väga kiire) 1. Sissejuhtatus 2. Peateema c-mollis, kõrvalteema es-mollis 3. Töötlus (teemade töötlemine erinevates helistikes) 3
sümfooniad: Sümf. nr.1, e-moll(1899) ; Sümf. nr. 2, D-duur (1901-02) ; Sümf. nr. 3, C-duur(1907) Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf. nr. 7, C-duur(1924) sooloinstrumendile ja orkestrile: viiulikontsert, d-moll(1903) ; kaks serenaadi viiulile ja orkestrile nr.1, D-duur(1912) lavamuusika: Arvid Järnefelt "Surm"(1903;1911) ; W.Shakespeare "Kaheteistkümnes öö"(1909) ; "Torm" (1925) kammermuusika: keelpillikvartett, B-duur(1889) ; sonaat viilile ja klaverile, E-duur(1915) klaveriteosed: kuus impromti(1893) ; klaverisonaat, f-duur(1893) kooriteosed ja kantaadid: "Jäägrimarss"(1917) ; "Oma maa"(1918) ; "Hümn"(1925) lauluhäälele ja orkestrile: 7 Runebergi laulu klaveri saatel(1891) ; "Koselaskujua mõrsjad"(1897) ; "Luonnotar"(1913) soololale klaveri saatel: 5 jõululaulu klaveri saatel(1895-1913)
· Kõrvalteema-Es-mollis o 17. sajandil sai alguse o Haydn ja Mozart o Beethoven ,,Pateetiline sonaat" · Instrumentaalkontsert o soolopillile sümf/kammerork. saatel o 1. osa sonaat-allegro vormis o kiire-aeglane-kiire o solist saab demonstreerida oskusi o avalikud kontsertid kujunesid välja sellest o Viiulikontserdid-Vivaldi o Mozart o Griegi Klaverikontsert a-moll · Keelpillikvartett o 4-osaline sonaaditsükkel o 4-inimest (I viiul, II viiul, altviiul, tsello) · Avamäng o sissejuhatav muusikapala o itaaliatüüp: kiire-aeglane-kiire o prants.tüüp: aeglane-kiire-aeglane o sonaat-allegro vorm o al. 19. saj muutus teoseks o Beethoven ,,Egmont" · Sümfoonia o 4-osaline suurteos sümf. ork 1. osa sonaat-allegro vormis o Haydn-104 sümfooniat o Mozart/Beethoven vähem
Hugo Riemann - saksa muusikateadlane, July 18, 1849, Grossmehlra, Tüüring - July 10, 1919, Leipzig, Saksimaa Ta oli teooriat õppinud Frankenbergeri poolt, õppis klaverit koos Barthel and Ratzenberger, õppis õigust ning filosoofiat ja ajalugu Berliinis ja Tübingenis. Peale Franko-Germaani sõda pühendus muusikale, õppis Leipzigi konsis kompositsiooni ja teooriat ja muusikaajalugu. Siis läks Bielefeldi, oli seal õpetajana ja koorijuhina. 1878 tuli tagasi Leipzigi ülikooli kui privaatdotsent. 1881-90 oli ta klaveri õpetajana ja teooria õpetajana Hamburgi konsis, lühikest aega ka Sondershausen konsis. Oli õpetanud Wiesbadeni konservatooriumis (1890-1895), kuid lõpuks tuli tagasi Leipzigi Ülikooli lektorina 1895 aastal. Aastal 1901 nimetati ta professoriks. Tema tuntumad teosed on Musik-Lexikon (1882; 5th ed. 1899; Eng. Trans., 1893-1896) täielik sõnastik muusika ja muusikute kohta, Handbuch der Harmonielehre (harmooniaõpetuse käsiraamat), uu...
ilmusid instrumentaalzanrid. Trecento mitmehäälsus. Uued zanrid: tantsusüit, Zanrid: sansoon, frottola, Uued zanrid: klassikaline kontsert, concerto grosso, villanella, salletto, sonaat, klassikaline prelüüd ja fuuga, ooper, madrigal. sümfoonia, klassikaline oratoorium, passioon, kontsert, klassikaline kantaat Josquin Desprez keelpillikvartett, trio, Orlandus Lassus kvintett Johann Sebastian Bach John Taverner Georg Friedrich Händel Franz Joseph Haydn Henry Purcell Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 3. Sonaadi-vorm on muusikavorm, mille skeem on:
sajand) Klassikaline muusika, mis on oma aja ära elanud ja on ka populaarne tänapäeval Uued muusikazanrid: · Sonaat kolmeosaline, ülesehituselt kiire-aeglane-kiire, esitaja soolopill · Instrumentaalmuusika kolmeosaline, kiire-aeglane-kiire, esitab soolopill+sümfooniaorkester · Sümfoonia 4osaline, ülesehitus kiire-aeglane-menuett-kiire, esitab sümfooniaorkester · Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola, tsello · Avamäng instrumentaalne sissejuhatus Sümfooniaorkestri pillid: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid Klassitsismi üldiseloomustus: Erilise tähtsuse omandas sonaat, püüti luua selge ülesehitusega teoseid, kuulajateks ja tarbijateks sai aadel ja laiem kuulajaskond, tekkisid muusikaühingud, arenes nooditrükindus, ajakirjandus ja hakati välja andma muusikaõpikuid.
Barokiajastu heliloojad: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel. Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Instrumentaalkoosseisud klassitsismiajastul: Klaveriduo mõne meloodiapilliga, klaveritrio, keelpillikvartett. Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1. osa- kiire(allegro, tihti sonaadivormis) 2. aeglane (andante, adagio või largo), 3. tantsuline(menuett), 4. kiire (tihti rondo). Sonaaditsüklid: kolme osalised. Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja...
"The Cave" räägib piibli tegelastest Aabrahamist, Saarast, Iisakist, Haagarist ja Ismaelist. Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristlased, Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad nimetatud isikute tähendusest tänapäeval. Need videolõigud projieeritakse vaheldumisi mitmele lava kohale asuvale ekraanile , nii tekib virtuaalse mõttevahetuse illusioon. Muusikate koosseis on ooperis suhteliselt kammerlik: neli lauljat, keelpillikvartett, puu- ja löökpillid ning klahvpillid. Lisaks on Reichil valminud video-ooperite triloogia "Three Tales". "Three Tales " on oma dokumenaatlkaadrite, intervjuude ning sotsiaalselt tundliku närviga maailam muusikalavastuste seas kahtlemata uus sõna. Kolm video-ooperit "Hinderburg", "Bikini" ja "Dolly" etendusid esimest korda järjestikku Viini festivalil aastal 2002 ning on pärast saanud publikumenu osaliseks nii Euroopa maades, USA-s kui ka Austraalias. http://www.youtube.com/watch
Sonaadivormil haritud kõrgkodanlus; heliloojatelt teoseid. põhinevad zanrid: elavnes avalik Üha enam tähtsustus sonaat, trio, kontserdielu, vabahelilooja staatus- keelpillikvartett, nooditrükindus, helilooja ei olnud enam instrumentaalkontsert, muusikaajakirjandus. õukonna ega kiriku sümfoonia. Harmoonia lihtsustus; teenistuses. Populaarsed koomiline
Tähtsaimaks Haydn, W.A. Prantsuse Akadeemia renessansist ja antiikajast. neist oli sümfoonia. Mozart, L.van (PA) Iluideaaliks peeti Vana- Lisaks olid veel Beethoven *Suur Prantsuse Kreeka ja Vana-Rooma klassikaline sonaat, revolutsioon(1789-1794) kunstiteoseid. See ajastu klassikaline oli mõeldud keelpillikvartett, tavainimesele. Kõik oli instrumentaalkontsert lihtne ja selgesti ja ooper. mõistetav. Tähtsaks peeti teadmisi ja haridust. See Nt.W.A.Mozart- on vastand barokile. ,,Reekviem" Romantism on *Sümfoonia *F.Schubert *Napoleon kuulutatakse euroopaliku kultuuri *Ooper *R.Wagner keisriks(1804).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
