Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"keelpill" - 157 õppematerjali

keelpill on ka organistrum (rataslüüra, hurdy-gnrdy), mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas ( meenutab leierkasti põhimõtet ). Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemisel keelel helikõrgusi, teised keeled kõlavad burdoonhelidena , nagu kõlasid keskajal samuti väga levinud torupilli burdoonviled.
thumbnail
12
doc

Varakristlus

Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika. Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid ja vaimuli...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kitarr ja harf

Kitarr Kitarr on tavaliselt 6-keeleline, kromaatilise sõrmlauga keelpill . Kitarri mängitakse tavaliselt ühe käe sõrmedega keeli sõrmlaual alla vajutades ning teise käiega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates.Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kael on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks. Kaela astmestatud osa nimetatakse sõrmlauaks...

Muusika
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Renessanss ESSEE

Sansooni saatis lauto ja see oli tavaliselt 4-häälne. Itaalias oli aja ilmaliku laulu stiile palju, tähtsaim neist madrigal, mis oli varasemast palju viimistletum ja korrektsem. Saksamaal jätkasid minnesingerid aga ühehäälse laulu viljelemist. See püsis seal ka kõige kauem. Inglismaal aga oli hoopis vastupidine olukord. Seal võeti kõik uus rõõmuga vastu ja segati üheks segastiiliks. Ka pillid arenesid. Levinuim keelpill oli lauto, kuid leidus ja vioolasid. Klahvpillidest populaarseim oli koduseks kasutamiseks mõeldud klavessiin. Puhkpillivalik oli kõige laiem: trompetid, flöödid, tsingid, krummhornid jne. Pillimängu lihtsustamiseks kasutati tabulatuuri, omapärast noodikirja. Renessanss oli murranguline ajajärk meie ajaloos. Sellest ajastust on pärit meie parimad kunsti ­ ja arhitektuurisaavutused. Ka täna esitatavad täiuseni viimistletud muusikaettekanded on oma alged...

Muusikaajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaja muusika

Keelpillides ilmub näpitavate pillide kõrvale ka palju poogenpille, põhilisteks poogenpillitüüpideks on lamedapõhjalise kõlakastiga fiidel ja ümarapõhjalise, pooliku pirni kujulise kõlakastiga rebekk. Näppepillidest on kõige iseloomulikum harf, samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot. Kandlesarnast psalteeriumi võidi mängida näppides, poognaga keeli tõmmates ja ka keeltele lüües. Keelpill oli ka organistrum (rataslüüra, hurdy-gurdy), mille keeled pani kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas, mängija teine käsi sõrmitses klahve, millega muudeti ülemisel keelel helikõrgusi. Puhkpillidest kasutati erinevaid flööte (gemshorn, plokkflööt), levinud oli ka salmei, eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad. 2...

Muusikaajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10. kl Õpimapp

Erinevad pillid: · KING- löökpill Hiinas. Koosnes 16 erineva suurusega kiviplaadist, mida mängiti puust haamritega. · Mitm. VILEPILLID- valmistati loomakontidest, mammuti sarvedest ja kihvadest. · VINA- kitarri eelkäija, tekkis Egiptuses. Legendi järgi koosnes surnud kilpkonna kestast ja pingul soolikatest. · Mitm. FLÖÖDID- teada on vaid põikiflööt ja otseflööt Vaid Kreekas ja Egiptuses: · LÜÜRA- keelpill · AULOS- nagu vilepill, 5-6 auku · KITARA- puhkpill Muusika Vana-Kreeka ja Rooma kultuuriühiskonnas (8 .saj eKr- 395 a pKr) Vana- Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk: 8.- 6. sajand eKr · Klassikaline ajajärk: 5. sajand- 330. a eKr · Hellenismi ajajärk: 330- 146 eKr · Rooma võimu ajajärk: 146 a eKr- 395 a pKr...

Muusikaajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muinasaeg ja vanaaeg

eKr. Muinasaeg on inimkonna varaseim ajajärk, kus koopaelanikest said tsiviliseeritud inimesed, kes hakkasid maad harima ja sajandeid edasi said neist linlased. 40 000 a. tagasi hakkasid nad muusikat looma, maju ehitama ja koopa seintele pilte maalima. Alles 8000 a. eKr tekivad esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui Egiptuses ja Mesopotaamias tekkisid esimesed võimsad tsivilisatsioonid. Paljud vanade rahvaste legendid jutustavad, et muusika lõid jumalad ja andsid selle inimestele. Tegelikult tekkis muusika inimese praktilisest vajadusest allutada endale loodust. Hindud laulsid põua ajal laule, et tuleks vihm. Mürgise mao taltsutamiseks tehti erinevaid häälitsusi ja liigutusi. Muusikal oli väga suur mõju inimesele. Sellel toimingul oli puhastav võime. Hiinas oli muusika kõrgel tasemel. 2700 a. eKr Hiina õpetlane Ling Lun leiutas kammertoni, mis tä...

Muusika
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaeg Ilmalik Muusika

saj lõpul viiul. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot , mis sai hiljem, 16. ja 17. saj. üheks Euroopa levinumaks pilliks. Kandle-sarnaselt kolme- või nelinurkselt kõlakastile pingutatud keeltega psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk ­ pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgusi. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Kasutatakse ka tänapäeva muusikas...

Muusika
25 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

kättemaksuks tapab ta hulga vastaseid, ka troojalaste parima sõjamehe Hektori; Achilleuse raevu ja selle tagajärgede lugu "Odüsseia" ­ peakangelane on Trooja võitja, kaval ja visa Odysseus, pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab ta oma majast jõugu omavolitsevaid noormehi, kes püüavad kosida tema truud naist, jumalanna Athena abiga tapab ta nad halastamatult Lüüra ­ kilpkonnakilbist kõlakastiga keelpill , selle saatel kanti ette luulet ­ lüürika Kitara ­ puust valmistatud keelpill Draama ­ teatrietendus; kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, etendused kuulusid Dionysose auks peetavate pidustuste kavva; etendus oli algul koori ja ühe näitleja dialoog, hiljam lisandus näitlejaid, kuid koor säilitas siiski keskse osa; käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid...

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

,,Kuritöö ja karistus" Pilet nr 3 3.1. Kirjanduse põhiliigideepika, lüürika,dramaatika Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuleb kirjaoskuse levides ilukirjandus kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles mõnikord ka terminit belletristika. Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. LÜÜRIKA: (kreeka lyra keelpill , mille saatel kanti ette lauleluuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Onegini stroof Lüürika liigid: ood pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); eleegia nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul; epigramm satiiriline luuletus (Puskin); sonett...

Kirjandus
540 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vanaaeg

Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra ­ 7 keelega, näpitav keelpill , algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel ­ lüürika. Kitara ­ suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf ­ näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos ­ levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses...

Muusikaajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Muusikaajalugu - Keskaeg

Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus. 5. Keskaegsed instrumendid Üks pillidega seotud valdkond on alati olnud tantsumuusika. Varaseim instrumentaalne tantsuvorm on 13. Ja 14. Saj käsikirjadest tuntud estampii. Kirikuorel ­ algselt õukonnamuusika pill, positio(väikesed) ja portatiiv(ühe käega mängitav) Fiidel ­ keelpill , poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek ­ poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf ­ keelpill, näppepill Lauto ­ klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum ­ keelpill, rataslüüra Flööt ­ puhkpill Salmei ­ kahekordse roohuulikuga. 6. Mitmehäälne muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid:...

Muusika
41 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muusikaajalugu 5.-16.saj

saj. saksa rüütlilaulikud e. armastuse laulikud. Lauda-kiidulaul, õukondlik vaimulik laul Itaalias, Cantiga-Hispaanias ühehäälne vaimulik laul. Tähtsaim nimi Bernart de Ventadorn- laulud on pühendatud kõrgele ja poeetilisele armastuskunstile on säilinud ka 19 tema viisi. Kuulsaim Arrasi linna laulik oli Adam de la Halle, kes erandina lõi juba ka mitmehäälseid laule. Poogenpillid-fiidel, rebekk. Näppepillid- harf, lauto, psalteerium. Keelpill on organistrum. Puhkpillid-flööt, salmei. Gooti periood. Mitmehäälsuse tüübid: burdoon-liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam, mitme häälne. Parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, kahe erineva viisi koos laulmine. 10 saj. tekkis mitmehäälne vaimulik laul...

Muusikaajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Kreeka ja Rooma, varakristlik ja keskaja muusika

Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik ­ jumaliku andega prohvet, kujutav kunst ­ käsitöö. Auloodia ­ soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia ­ hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragöödia tekkis klassikalisel ajajärgul ning arenes välja Dianysose kultusest ja põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärk ­ vanimad muusika üleskirjutised 7-astelised laadid · Dooria ­ tõsine, mehelik, kindlameelne · Früügia ­ meeleline, kirglik, orgialik · Lüüdia ­ kaeblik, õrn, intiimne Tähtsaimad pillid:...

Muusikaajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Balalaika ja mandoliin

Balalaika Balalika on 3-keelega vene keelpill . Sellel on puust tehtud kolmnurkne kõlakast ja pikk sõrmlaud. Balalikat mängitakse sõrmedega või lipitsaga. Balalaika sugulaspillid on Buzuki, Domra, Erhu, Lauto, Mandoliin, sitar. Mandoliin Mandoliin on väike 8-keelne keelpill. Mandoliin on arenenud lautost. Alates 17.sajandist sai see eriti populaarseks Itaalias. Pilli kuju ja topeltkeeled pärinevad lautolt. Sõrmlaud on samuti jaotatud krihvideks. Mandoliine on eri suuruses ja variandis. Enam levinud on 4 topeltkeele ja viiuli häälestusega pill....

Muusika
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka muusika

· Dionysos · veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal · Zeusi ja Semele poeg · Pilliks Aulos · Lüüra: vana-kreekas oli 2 lüürat Kithara- Profesionaalidele Lüüra- amatöridele Algselt sõrmitseti hiljem mängiti poognaga seostati Apolloniga Kithara · Keelpill , mida sõrmitseti · Lüürast suurem ja tugevam · Mängisid profesionaalid soolona kui ka luule ja laulu saateks · Koosnes nelinurksest puust kastist, mis ühest otsast pikenes rasketeks käteks originaalis 5 keelt hiljem 7 ja lõpuks 11 · Forminks: lüürataoline keelpill Barbiton: lüürataoline keelpill Tympanon: raamtrumm...

Muusikaajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muusika ajalugu, teooria ja muu

Aja jooksul õpiti torusse puurima ka auke, mis sõrmedega sulgedes või avamisel muutis heli kõrgust. Vanim flööt on leitud Idrijca Orust Lääne Sloveenias 1995 aastal 65 000 - 41 000 vanuse neandertaallase juurest. See vastab tänapäevainimese muusika seitsme diatoonilisele helireale. Jahil olles märkas muistne kütt, et vibunöör pärast pingutamist hakkab võnkuma ja tekitab meeldivat heli. Võib-olla see viiski teda mõttele valmistada esimene keelpill ? Vanad keelpillid olid tehtud kilpkonna kestast või õõnestatud kõrvitsast, mis täitis kõlakasti ülesannet. Nendel pillidel oli mitu keelt, mis pandi helisema mitmel erineval moel. Millega ja kuidas tekib heli? Trummikiled ja -pulgad Trummi löömisel tekib nii ring- kui segmentvõnkumine. Tulemuseks on põhitoon ja mitmed ülemhelid, mille hulk ja tugevus mõjutavad pilli tämbrit. Trummi kõlavärv ja helikõrgus varieeruvad ka selle järgi,...

Muusikaajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
5
doc

EESTI RAHVA PILLID

Levis Eestis 19. sajandi lõpus. Võimaldab mängida saadet. * Omaette kandletüübi moodustab kromaatiline kannel. Pillimeister Väino Maala poolt 1950. aastal konstrueeritud lõikuvate keeltega pillil asetsevad keeled kromaatiliselt ja see võimaldab sellel mängida igasugust muusikat. Vanuselt järgmine keelpill on Eestis hiiu kannel. See jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel. Sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased. Nad tõid endaga kaasa pilli, mida nad ise nimetavad talharpaks. "Tal" tähendab murdekeeles jõhv. Selle nime pillile annab keelematerjal - hiiu kandle keeled valmistati hobusesabajõhvidest. Pill on kandilise kujuga (vahel ka viiulit meenutava kujuga), ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad...

Muusika
38 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

3 keskaja pilli kirjeldus

Harfil on meeldiv, õrn kõla. Harfi kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Tänapäeva harfil on 47 keelt, mis on häälestatud nagu klaveri valgete klahvide rida. Kõik c-keeled on värvilt punased, f-keeled aga sinised. Värvilised keeled aitavad mängijal oma pillil paremini orienteeruda. Harfi heliulatus on peaaegu sama suur kui klaveril. Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill , mis jõudis Euroopasse araabia kultuurist. Renessansiajastul (15.­17. sajandil) oli lauto üks enamkasutatavaid instrumente. 18. sajandil hakkas huvi selle pilli vastu raugema ning alates 19. sajandist on seda mängitud küllaltki harva.Lautol on mitmeid erikujusid: erinevused on suuruses ja keelte arvus. Instrumendi sõrmlaud ehk krihvlaud on jaotatud krihvideks, millel vasaku käega fikseeritakse helikõrgus. Lautol on küllaltki lühike, iseloomuliku tahapoole...

Muusika
15 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Antiikaja pillid

Antiikaja pillid Keelpillid ! Pillidest olid Kreekas levinumad näpitavad keelpillid: 1)Vanim neist on 4-keelne FORMIKS, millest 7. sajandiks arenes KITARA. 2)7 keelega LÜÜRA 3)BARBITON, ainus keelpill, mida kasutati DIONYSOSE pidustustel. 4)HARF, valdavelt naiste pill, tuli kasutusele alles 5.sajandi teisest poolest Dooria­ tõsine, mehelik, kindlameelne Früügia­ meeleline, kirglik, orgialik Lüüdia­ kaeblik, õrn, intiimne Puhkpillid 1)Läbilõikava kõlaga AULOS 2)PAANIVILE ehk SÜÜRINKS 3)PÕIKFLÖÖT 4)METALLTROMPET(salpinx) Löökpillid KASTANJETI laadne KROTALA VASKTALDRIKUD (kymbala) TAMBURIIN (tympanon)...

Muusika
18 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Mõisted

ja 14.saj ksikirjadest tuntud. FIIDEL - philine poogenpilli tpi, lamedaphjalise klakastiga REBEKK - -//-, pooliku pirni kujulise klakastiga LAUTO - maraphjaline araabia pritolu nppepill PSALTEERIUM - kandle sarnane, 3- vi 4-nurksele klakastile pingutatud keeltega, mngiti nppides, poognaga keelt tmmates vi keeltele les ORGANISTRUM(rataslra) - keelpill , mille keeled paneb klama nahaga letmmatud vndaga pratav ratas ALMEI - kahekordse roohuulikuga, ka vanaaja iseloomulikumaid pille. puhkpill BURDOON - liikumatu vi lhikestes korduvates motiivides liikuv saatehl, tavaliselt meloodiast madalamal. PARAFOONIA - sama meloodia dubleerimine mingi intervalli vrra krgemalt vi madalamalt HETEROFOONIA - he meloodia pisut erinevate variantide kooskla ORGANUM - saatehlte kaasalaulmine gregooriuse koraalile, mitmehlsuse tp...

Muusikaajalugu
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun