KONTRABASS Kontrabass on keelpill, nn viiuli perekonna kõige madalama kõlaga liige. Kontrabass on suurim ja madalaima kõlaga pill, mida kasutatakse kaasaegses sümfooniaorkestris. Klassikalises muusikas kuulub kontrabass sümfooniaorkestri keelpillirühma ja väiksematesse keelpilliansamblitesse. Lisaks kasutatakse seda ka jazzis, 1950ndate bluusis ja rock'n'rollis, bluegrassis ja tangos. Kontrabass valmistatakse erinevatest puiduliikidest: kõlakasti tagumine osa vahtrast, kõlalaud kuusest ja sõrmlaud eebenipuidust. Ei ole kindel, kas kontrabass on viola da gamba perekonna või viiuliperekonna järeltulija tal on mõlemale viitavaid tunnuseid. Nagu mitmeid teisigi keelpille, võib kontrabassi mängida kas poognaga või näppides (pizzicato). Orkestrirepertuaaris ja tangomuusikas on kasutusel mõlemad mängimisviisid. Jazzmuusikas kasutatakse enamasti näppimist, välja arvatud mõned soolod, mida mängitakse poognaga. Teistes stiilides...
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja. Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul on keelpill, mida mängitakse poognaga üle keelte tõmmates, harvemini sõrmitsedes. Mängimiseks asetab viiuldaja pilli vasakule rangluule ja toetab seda lõuaga. Keelte pikkust muudetakse vasaku käe sõrmedega vajutades keeltele. Viiulil on 4 keelt. Viiul on üks enim kasutatav soolopill, mis on poogenkeelpillidest kõige väiksem (60 cm) ning heledakõlaga. Viiulil on väga lai ja tundlik tämbriskaala:
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Eesti rahvapillid Kordofonid Lühitutvustus 04.04.2001 2 Kõige nooremaks pillirühmaks peetakse kordofone ehk keelpille. Ometi algas nende areng juba iidsetel aegadel, siis, kui inimene hakkas tähele panema pinguldatud kõõluse helilisi omadusi. Kõige algelisem keelpill oli vahest nöör või väät, mille üht otsa hoiti hammaste vahel ja teist pingutati käega. Järgmine etapp on juba vibupingutus, mida tunnevad paljud eksootilised ja ka Euroopa rahvad. Edasi tulid mitmesugused arenenumad vormid. Enam arenenud keelpillidest väärib esmajoones nimetamist kannel. Eesti rahvatraditsioonis anti sellele kõlarikkale pillile õigusega aukoht. Üks vana rahvalaul ("Kannel") ja samuti muinasjutt kõnelevad, et kandlepuu olevat
kõrge positsioon ühiskonnas. Hiina muusikakultuur 6-5 saj. e. Kr. Hiina kammertoon: pambustoru, mille sees 100 erineva suurusega kirsitera, puhudes kindel helikõrgus. Pentatoonika-5 astme helirida. Kuulus Hiina filosoof Konfutsius. Hiina muusika seos ühiskonnaelu korraldus: igal heliastmel oli oma kindel tähendus 1-valitseja, 2-minister, 3- rahvas, 4-ühiskondlikud asjad, 5-üldpilt. Hiina muusikainstrumendid: sheng-4 keelega, qin-7 keelega keelpill, tsitter-7 keelega näppekeelpill. India muusikakultuur 2500 e.Kr. levisid hinduism ja budism. Veeda-iidne hinduistlik ilmutusraamat. Raaga-kindel helide rühm, mille raamides muusik tohtis mängida. India kastisüsteem väljendub muusikas: ülim on inimhääl järgnevad keelüillid, puhkpillid ja trummid. India muusika instrumendid: pungi, sita, vina. Muusika seos religiooniga Egiptuses: tähtis oli templimuusika, templites olid orkestrid ja kutselised lauljad. Hironoomia on vanim
Karin Aus LI11a inseparable from cultural tradition a sonic toy a signal information Estonian ethnomusicologist Herbert Tampere (19091975) categorised musical instruments: 1) traditional instruments 2) popular instruments wind instruments (puhkpillid) stringed instruments (keelpillid) bellows instruments (lõõtspillid) percussion instruments (löökpillid) Flute type wind instruments Willow bark (pajupill) Pine shoot (vilepill) Clarinet type wind instruments Bagpipe Reed pipe (roopill) Trumpet type wind instruments Herdsman`s horns and trumpets Zither Fiddle Psalmodikon (moldpill) Bumbass (põispill) Guitar and mandolin Estonian bellows August Teppo(18751959) from Võrumaa Teppo's lõõts had great volume Libliklõõts accordions made in Russia providing also butterfly ornaments that inspired the name Accordion ...
9. a g n U s - d e i 10. m i s S a 1.XII-XIII Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal rändlaulik, kes esitas laule ja mitmesuguseid kiriku- ja usuvastase sisuga etendusi. 2. Rüütlilaulik Lõuna-Prantsusmaal. 3. Esimese noodi märgid. 4. Vanim säilinud rahvakeelne laul. 5. Pikka aega ainuke mitmehäälsuse liik. 6. Tuntud keelpill, armastuslauljate pill. 7. Rüütlilaulik Põhja-Pransusmaal. 8. Keskaegne kandlitaoline pill. 9. Jumala tall, ordinaariumi osa. 10. Igapäevane jumalateenistus. 11. .............................e lauluks nimetatakse roomakatoliku kiriku ühehäälset ladinakeelset liturgilist saateta laulu, milles on alati peamine tekst ja sõnum.
estampii- keskaegne tants ja muusikazanr ordinaarium- missa muutumatu tekstiline osa kitaroodia- hingestatud soololaul mida saadab kitario-keelpill auloodia- soololaul kanti ette aulose-puhkpilli saatel aoidid- kutselised luljad kes kandsid lüüra saatel ette eepilisi laule rapsoodid- rändlaulik kes kes ei olnud ise laulude looja vaid kandis ette valmis homofoonia- ühe juhitava meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas polüfoonia- mitme iseseisva meloodia kõlamine muusikas lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill pentatoonika- viieastmeline diatoonika, puuduvad poolnoodid gregoriuse koraal- ühehäälne kristlik laul missa- liturgilise muusika vorm ja zanr mille aluseks on katoliku kiriku missa tekstid 5
· Dionysos · veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal · Zeusi ja Semele poeg · Pilliks Aulos · Lüüra: vana-kreekas oli 2 lüürat Kithara- Profesionaalidele Lüüra- amatöridele Algselt sõrmitseti hiljem mängiti poognaga seostati Apolloniga Kithara · Keelpill, mida sõrmitseti · Lüürast suurem ja tugevam · Mängisid profesionaalid soolona kui ka luule ja laulu saateks · Koosnes nelinurksest puust kastist, mis ühest otsast pikenes rasketeks käteks originaalis 5 keelt hiljem 7 ja lõpuks 11 · Forminks: lüürataoline keelpill Barbiton: lüürataoline keelpill Tympanon: raamtrumm
Balalaika Balalika on 3-keelega vene keelpill. Sellel on puust tehtud kolmnurkne kõlakast ja pikk sõrmlaud. Balalikat mängitakse sõrmedega või lipitsaga. Balalaika sugulaspillid on Buzuki, Domra, Erhu, Lauto, Mandoliin, sitar. Mandoliin Mandoliin on väike 8-keelne keelpill. Mandoliin on arenenud lautost. Alates 17.sajandist sai see eriti populaarseks Itaalias. Pilli kuju ja topeltkeeled pärinevad lautolt. Sõrmlaud on samuti jaotatud krihvideks. Mandoliine on eri suuruses ja variandis. Enam levinud on 4 topeltkeele ja viiuli häälestusega pill.
Kontrabass Kontrabass Kontrabass on keelpill, mis Kontrabass Kontrabass on keelpill, mis Ehitus Kontrabassi kujundust ei ole erinevalt viiuliperekonna pillidest tegelikult kunagi täielikult standarditega kindlaks määratud. Selle sõrmlaual ei ole krihve nagu viiulilgi. Kontrabassil on mitmeid osi, mis sarnanevad viiulile: roop, f-avad, keeltehoidja, tigu ja kõlapulk. Ajalugu Üldiselt peetakse kontrabassi viola da gamba järglasks. Tema proportsioonid erinevad mitmesti viiuli ja tsello omadest.
olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragöödia tekkis klassikalisel ajajärgul ning arenes välja Dianysose kultusest ja põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärk vanimad muusika üleskirjutised 7-astelised laadid · Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne · Früügia meeleline, kirglik, orgialik · Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Tähtsaimad pillid:
Hiina Kristel Madisson 7.a Hiina Üldandmed o Pealinn : Peking o Pindala:9 597 000 km² o Riigikeel : hiina keel o Rahvaarv:1 376 049 000 (2015) o President : Xi Jinping o Peaminister : Lii Keqiang o Hümn : Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ Pillid o Erhu– keelpill, kahe keelega.Selle hääl on viiuli moodi, kuid peenem. https://www.youtube.com/watch?v=L_K54nEqfSo&l ist=RDL_K54nEqfSo o Sheng- suuorel,kõrvitsast õõnestatud 12-24 keelt, bambustoru. https://www.youtube.com/watch?v=JtrthXXmKgA o Pipa-4 keelega lautosarnane keelpill https://www.youtube.com/watch?v=JtrthXXmKgA Pillid Erhu: Sheng: Pipa: Religioon Hinnas puudub kindel religioon o Budism o Kristlik o Konfutsianism o Taoism Kõige levinum on Taoism
Muusikuid austati väga, sest neid arvati olevat jumalatega ühenduses. 4.Mida tähistasid mõisted MUUSIK ning MUSIKE vanaajal ? Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Musike oli lauldes ettekantud luule. 5.Milliste kunstiliikidega oli antiikmuusika lahutamatult seotud? Antiikajal oli muusika lahutamatuks osaks luule ja tants. 6.Nimeta ja kirjelda Vanaaja muusikainstrumente Kitara suuremõõtmeline keelpill mida mängisid peamiselt mehed. Lüüra 7 keelega keelpill mille kõlakast oli tehtud kilpkonnakilbist. 7.Nimeta jumal, kelle auks toimusid Vana-Kreekas pidustused Pidustused toimusid Dionysose auks. 8.Millised kunstiliigid said alguse neilt pidustustelt? Milline oli nende tähendus vanaajal? Vanaaja kunstiliikideks olid tragöödia mis tõlkes tähendas sokulaulu ja komöödia mis sai alguse pöörastest sigivuslauludest. 9.Milline uus kunstiliik tekkis Vana-Roomas, kirjelda esitust?
arenenud muusika teooria. Huvi muusika vastu tekkis osaliselt tänu Konfuutsiuse õpetustele. Han´i dünastia ajal asutati Hiinas Muusika Büroo, mille ülesandeks oli tolle aegsete meloodiate ja laulude kogumine ja kokku panemine. Hiinasse tuli palju uut muusikat Kesk- Aasiast. Iga dünastia tõi midagi uut Hiina muusikasse. Muusikat peeti Hiinas kõikide teaduste allikaks. Hiina muusika tonaalsus ja rütm erineb väga palju Lääne omadest. Hiinas on ka teistsugused pillid. 1. Erhu on keelpill kahe keelega. Erhu´l on kolm oktaavi. Selle hääl on viiuli moodi, kuid peenem. 2. Gehu on nelja keelega keelpill. See on tello ja hu segu. Gehu´l on membraan nagu bandolgi ning selle hääl on tellost erinev. Mängimisel kasutatakse samasugust tehnikat nagu tellolgi. 3. eng on üks vanimaid Hiina pille. See on puhkpill, mis koosneb 17 kuni 36 torust väikse õhukasti peal. Sealt väljub ka vasktoru puhumiseks. engil on väga puhas hääl
Itaalia – Orlandus Lassus, Giovanni Perluigi da Palestrina Kontsertmissa – ainult ordinaariumi osadest, Reekviem – kontsertmissa erivorm – leinamissa – Mozart Filharmoonia Kammerkoor – Tõnu Kaljuste RAM – Gustav Ernesaks (asutaja), Ants Soots Pillid: Dulcan – fagott, puhkpill Krummhorn – puhkpill Pommer – oboe, puhkpill Klavessiin – klahvpill Viola da gamba – tšello, keelpill Lauto – keelpill, äramurtud kaelaga
Muusika KT Hiina muusika · U 3000 a eKr hakati korrastama helisüsteemi · On üsna vähe muutunud · Oluline on ümbritsev maailm · 5 astet (f, g, a, c, d), 1. aste kõige tähtsam · 2700 a eKr leiutati kammertoon (bambustoru kuhu mahtus 100 hirsi- või riisitera), see oli f noot · Muusika oli ühehäälne, kahehäälsus oli juhuslik (burdooniga - muutumatu saateheliga) · Hästi olid arenenud tants, luule, kujutav kunst, näitekunst, nende kokkupanemisel saadi muusikaline draama. · 2 tantsuliiki: klassikaline, folkloorne · Pillid: pipa 4-keelne lauto-taoline keelpill; er-hu viiulitaoline 2-keelne poognaga keelpill; king 11 kiviplaadiga ja haamriga löökpill India muusika · Valitsevad 2 usku hinduism ja budism · Veda hümnide laulmine · Veedad on iidsed ilmutuslaulikud (u 3000 a eKr) · Rigveda kirjalik allikas, muusika teooria · ...
Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. : 1) Lõuna-Prantsusmaal trubaduur / Bernart de Ventadorn 2) Põhja-Prantsusmaal truväär / Adam de la Halle, Richar I Lõvisüda 3)Saksamaal minnesinger / Walter von der Vogelweide Rüütlimuusika oli enamasti armuavalduseks rüütli südamedaamile. Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus. Keskaegsed instrumendid Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Mitmehääle muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides
Hiinasse tuli palju uut muusikat Kesk-Aasiast. Enamasti on Hiina muusika ühehäälne, mis toetub enamasti viieastmelisele helilaadile -pentatoonikale. Hiina muusika on arenenud koos teatriga. Hiina rahvamuusika: http://www.youtube.com/watch?v=7ok LGfDULmI HIINA RAHVUSPILLID ERHU Helinäide: http://www.yo utube.com/wat ch?v=6kmLxZkT 6y8&feature=r elated Erhu on keelpill kahe keelega. Erhu´l on kolm oktaavi. Selle hääl on viiuli GEHU Helinäide: http://www.youtu be.com/watch?v=t xufhGAcIFQ Gehu on nelja keelega keelpill. See on tšello ja hu segu. Mängimisel kasutatakse samasugust tehnikat nagu tšellolgi. SHENG Helinäide: http://www.youtube
ditürambid veini- ja viljakusjumala Dionysuse kultuslaulud, mida esitati aulose saatel ning millest arenes tragöödia muusa kunstide (hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse) kaitsejumalannad, Zeusi tütred, kes saatsid Apollonit, kes mängisid lüürat sama hästi, kuid kellele ei leidunud laulmises võrdväärset Nimeta Vana-Egiptusest pärit (või seal kesksel kohal olnud) muusikainstrumente: topeltsalmei topelthuulikuga puhkpill lüüra keelpill harf keelpill Nimeta Mesopotaamiast pärit (või seal kesksel kohal olnud) muusikainstrumente: lüüra, harf, lauto keelpillid sistum löökpill salmei, otseflööt puhkpillid trompetilaadsed, oboelaadsed puhkpillid
Vanaaeg: KINNOR - Piibli legendaarseim pill, kutsutakse Taaveti harfiks. Kantav 5-9 keelega lra, mida kasutati saatepillina ka templiteenistusel. OFAR - lihtne huulikuta sikusarv, templirituaalis oluliseks signaalpilliks.EGIPTUS FORMINKS - 4-keeleline keelpill,millest arenes 7.sajandiks 5-7 keelega, hiljem 12 keelga Kitara, mida kasutati samuti saateks pikemate poeemide laulmisel aga ka soolomnguks. KREEKA LRA - 7keelega, kergem ja vikem pill, kilpkonna kilbist valmistatud klakastiga, keeli toetavad harud. Apolloni kultus. BARBITON - lra viksem variand, vga pikkade harudega, ainuke pill mis kuulus Dionysuse kultuse alla. HARF - valdavalt naiste pill, tuli kasutusele 5.sajandi 2.poolest
MULTIFILMID JA MUUSIKA KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Mis liiki kala oli Nemo? 2. Mis loomad on Tom ja Fluffy? 3. Kes on Tim ja Mia jõulumultikas? 4. Mis liiki olend on Shrek? 5. Mis on Shreki pruudi nimi? 6. Kas klarnet on puhkpill või keelpill? 7. Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat isegi pärast kurdiks jäämist. Õige või vale? 8. Kumb on suurem kontrabass või tsello? 9. Kuidas nimetatakse inimest, kes seisab orkestri ees ja hoiab muusikuid rütmis? 10. Keda nimetatakse rockikuningaks? MULTIFILMID JA MUUSIKA KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Mis tõugu on must ja valge koer tundut Tsehhi multifilmis?
· Ristisõdade ajal pidid naised õukonnaelu üle võtma -> ka naislaulikud · Kuulsad rüütlilaulikud: Bernart de Ventadorn Lõuna-Prantsusmaal, Richard I Lõvisüda, Adam de la Halle Põhja-Prantsusmaal, Walther von der Vogelweide Saksamaal. Instrumendid: · Rebekk Pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill kreeka-rooma kultuurist · Psalteerium kandlesarnane kolm- või nelinurksele kõlakastile pingutatud keelpill. Mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües. Tunti ainult keskajal. Klavessiinilaadsete eelkäija. · Organistrum ehk rataslüüra nahaga kaetud vändaga pööratava rattaga keelpill. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse helikõrgusi. · Flööt, millest hiljem arenesid pommer ja oboe. · Trompet ja tromboon · Fiidel lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill · Harf
KONTRABASS Kontrabass on madala kõlaga keelpill. Nagu teisedki keelpillid(viiul,vioola, tšello) on kontrabass loodud 16.sajandil. Varaseim tänapäeva kontrabassiga sarnanev pill pärineb aastast 1566. Kontrabass kuulub viiuli perekonda ja on neist kõige madalam. Kontrabassi mängitakse enamasti ansamblipillina, kuigi seda mängitakse ka sümfooniaorkestris, jazzis, bluusis, rock’n’rollis, tangos, rahvamuusikas, kantrimuusikas ja bluegrassis. Kontrabassi ülesanne on täita orkestris või ansamblis bassi osa. Soolopillina
KÕRVALE 2. Kõrgeima kõlaga keelpill. 5. Pilli osa kust tuleb heli välja. 6. Kõige madalama kõlaga puupuhkpill. ALLA 1. Kõige vanem puupuhkpill. 3. Puhkpilli häälestuse muutmiseks. 4. Puupuhkpillide kõige noorem pill. 5. Kõige suurema heliulatusega pill. David Golstein
Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musik (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel lüürika. Kitara suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses
sajandeist enne Kristust. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast – musikē (muusade kunst), mis hõlmas poeesiat koos muusika ja tantsuga. Alles hellenismiajastul (330-146 eKr) võib rääkida poeesiast ja muusikast eraldi. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Kreeka kultusmuusika on seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga ning looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Vana-Kreeka pillid Lüüra – 7 keelega, näpitav keelpill, algselt kilpkonna kilbist kõlakastiga. Apolloni pill. Mängiti harmoonilisi kooskõlasid. Saadeti eepose laule. Poeesia lüüra saatel – lüürika. Kitara – suuremõõdulisem lüüra tüüpi pill, kasutati nii saateks kui soolomänguks Harf – näpitav keelpill, kolmnurkse kujuga, kasutusel 5.saj teisest poolest Aulos – levinuim puhkpill, enamasti topeltaulos (kahest pillitorust kokku seatud) läbilõikava kõlaga, kasutati soolopillina, eriti Dionysose kultuses
3)Saksamaal minnesinger / Walter von der Vogelweide Rüütlimuusika oli enamasti armuavalduseks rüütli südamedaamile. Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus. 5. Keskaegsed instrumendid Üks pillidega seotud valdkond on alati olnud tantsumuusika. Varaseim instrumentaalne tantsuvorm on 13. Ja 14. Saj käsikirjadest tuntud estampii. Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill, positio(väikesed) ja portatiiv(ühe käega mängitav) Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Flööt puhkpill Salmei kahekordse roohuulikuga. 6. Mitmehäälne muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid:
Antiikaja pillid Keelpillid ! Pillidest olid Kreekas levinumad näpitavad keelpillid: 1)Vanim neist on 4-keelne FORMIKS, millest 7. sajandiks arenes KITARA. 2)7 keelega LÜÜRA 3)BARBITON, ainus keelpill, mida kasutati DIONYSOSE pidustustel. 4)HARF, valdavelt naiste pill, tuli kasutusele alles 5.sajandi teisest poolest Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne Früügia meeleline, kirglik, orgialik Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Puhkpillid 1)Läbilõikava kõlaga AULOS 2)PAANIVILE ehk SÜÜRINKS 3)PÕIKFLÖÖT 4)METALLTROMPET(salpinx) Löökpillid KASTANJETI laadne KROTALA VASKTALDRIKUD (kymbala) TAMBURIIN (tympanon)
Vioola ehk altviiul http://www.youtube.com/watch?v=CBIZfkkuOuo · Vioola ehk altviiul on viiulist veidi suurem neljakeeleline keelpill. · Viiuliga võrreldes kõlab tema hääl madalamalt ning on mahedam ja sumedam. Vioolat kasutatakse: soolopillina, · ansamblipillina, · kui ka orkestripillina. · Vioolat mängitakse nagu viiulit: parema käega tõmmatakse poognaga üle keelte, pannes need võnkudes helisema. · Helikõrgust muudetakse võnkuva keele vajutamisega vastu sõrmlauda vasaku käe abil. Tuntud vioolamängijaid: · Paul Hindemith 18951963 Saksa helilooja ja dirigent
,,Kas tulite mind kidnäppama?" küsisin ma. Ta vastas, et kui vait ei jää võtab väitsa ja lööb kõhtu või võtab nurgast nähtaval oleva kitarri ja lööb sellega mulle pähe. Sellepeale küsisin talt, et kas oled kokott? Naine vihastus, võttis laualt minu kokaiini ja lahkus ruumist. BLUUM- ruudukujuline BOHEEMLUS- korrapäratu BONSOIR- tere õhtust BLOND- heledajuukseline BOBBY- politseinik KEFALO- nägu KIDNÄPPAMA- inimest röövima VÄITS- nuga KITARR- 6-7 keelega keelpill KOKOTT- lõbunaine KOKAIIN- tuimestava ja valuvaigistava toimega ravim
suhtlemisvormiks ning harmoonia aluseks inimese, maa ja taeva, inimese ja Kõigekõrgema ning inimese ja esivanemate vahel. Han´i dünastia ajal asutati Hiinas Muusika Büroo, mille ülesandeks oli tolle aegsete meloodiate ja laulude kogumine ja kokku panemine. Hiinasse tuli palju uut muusikat Kesk-Aasiast. Iga dünastia tõi midagi uut Hiina muusikasse. Hiina muusika tonaalsus ja rütm erineb väga palju Lääne omadest. Hiinas on ka teistsugused pillid. Hiina pillid Erhu on keelpill kahe keelega. Erhu´l on kolm oktaavi. Selle hääl on viiuli moodi, kuid peenem. Gehu on nelja keelega keelpill. See on tsello ja hu segu. Gehu´l on membraan nagu bandgolgi ning selle hääl on tsellost erinev. Mängimisel kasutatakse samasugust tehnikat nagu tsellolgi. Di ehk di´tz on traditsiooniline Hiina flööt. Neid kantakse kaasas tavaliselt tervete komplektidena. Di´tz´il võib Hiina kirjandus Hiina kirjanduse vanimad näited pärinevad
Klaver vs süntesaator KLAVER: Klaver on keelpill mis on koosneb:korpusest,raamist,helitekitamismehanismist,klavetuurist,pedaalid est,keeldest ja kõlalaedest.Klaverite areng sai alguse 18.sajandil.Klaveril tekib heli klahvi alla vajutades,löövad vildiga kaetud haamrikesed vastu keeli.Suurimat klaverit nimetatakse tiibklaveriks,sest puidust kõlakorpus on linnu tiiva kujuline.Pillil on 230 keelt ja 99 haamrit/klahvi.Väiksem klaver on pianiino mida on hea kasutada kodustes tingimustes.Eesti suurim klaverivabrik on Estonia,mis rajati 1950
Viiul Koostas : 2010 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Viiuli ajalugu 5. Viiuli ehitus Sissejuhatus Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja. Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul on keelpill, mida mängitakse poognaga, harvemini sõrmitsedes. Viiul on üks enim kasutatav soolopill. Viiuli ajalugu Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutata 9. Sajandisse. Eesti linnadesse jõudis viiul 17. Sajandil. Juba 18. Sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. Sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude
Mis laulu ta esitas? Mitmenda koha Eesti sai? OTT LEPLAND KUULA, 6.KOHT Eesti on võitnud Eurovisiooni ühel korral. Mis aastal see oli? Kes esitasid seda laulu? Mis oli selle laulu nimi? 2001, TANEL PADAR JA DAVID BENTON ,,EVERYBODY" Mis riik võitis tänavuse Eurovisiooni? ROOTSI Kas teksased olid algselt loodud peopüksteks, tööpüksteks või spordipüksteks? TÖÖPÜKSID Millest on tehtud ,,boade" nime all tuntud kraed? SULGEDEST Kas klarnet on puhkpill või keelpill? PUHKPILL Mitu nooti on ühes oktavis? KAHEKSA Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat ka pärast pimedaks jäämist. Õige või vale? ÕIGE Kumb on suurem kontrabass või tsello? KONTRABASS Kuidas nimetatakse seda suurt muusikariista, mida mängitakse kirikutes? OREL Mida kannavad politseinikud, et kaitsta end kuulist haavatasaamise eest? KUULIVEST Kas frakiga kantakse valget või musta lipsu? VALGE Naistel on tihti pulmades näo ees loor. Õige või vale? ÕIGE
KESKAEG 10-14. sajand ÜHISKOND: Võim ühiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid nõus olema ka kuningad ja muud valitsejad. Kiriku mõju ulatus ka kunsti ja muusika üle- ehitati uhkeid kirikuid ja kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse pühapilte ja pühakute skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika põhivormiks sai GREGORI KORAAL-see on ühehäälne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga. Ilmalikus muusikas tekkis RÜÜTLILAUL- aadlikke, kes olid hea võitluskunsti väljaõppega,nimetati rüütliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. Rüütlid pidid oskama oma ,,südamedaamile" laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga (keelpill). Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli RÄNDMUUSIKUD- nemad rändasid paigast paika ja laulsid rahvalaule, esitasid rahvamuusikat, andsid teatri- ja tsirkusetendusi. Prantsusmaal kutsuti neid ZONGLÖÖRIDEKS. HELILOOJAD: üks kuulsaim rüütlilaulik ol...
UKULELE Taave VII Ukulele mõiste Ukulele on kitarri meenutav Hawai i päritolu keelpill. Ehitus Ukulele koosneb: roobist, kaelast, peast, kaanest, keeltest, kõlakastist, astmevahe märgistusest, kõlaavast, alumisest sadulast, ülemisest sadulast, sõrmlauast, krihvidest ning pingutist (põhimõttelt väike kitarr nelja keelega). Ehituse skeem Ajalugu Esimesed ukuleled (cavaquinho) on arvatavasti valmistatud juba 1880. aastatel Madeira saarel Portugali puutööliste poolt. Migreerudes Hawaiile võtsid nad ukulele kaasa ning peagi oli Hawaii rahvas pisikese pilli võlust
RISTSÕNA KÜSIMUSED 1. Sõna „Taassünd“ itaalia keeles? 2. Klaveri eelkäija 3. „Renessanss“ prantsuse keeles? 4. Kuidas nimetatakse pilli, mis oli oboe eelkäija? 5. Mis on Orlando di Lasso ladina keelne nimi? 6. Kes hävitas 1475-1477 aastatel sõjas Burgundia? 7. Mis muusikastiil tekkis 1320-1380 aastatel Prantsusmaal? 8. Üks väljapaistvaim Inglismaa helilooja? 9. Kes oli akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga Rooma koolkonna nimekaim esindaja? (Ainult perekonna nimi) 10.Kuidas nimetatakse 3-häälset polüfoonilist laulu, kus alumise rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teiseteisesele jahti? 11.Kuidas esitati tavaliselt tantse? 12.Kes oli kõrgrenessanssi olulisim helilooja? (Ainult eesnimi) 13.Mis tekkis madalmaade polüfoonia arendatuima võttena? 14.Milline kontsertmissa kasvas välja keskaegse kirikliku tarbemissa rüpest? 15.Kes vallandas 1517. Aastal protestantliku reformatsiooni? 16....
Varakristlik muusika keskaeg 5saj.-13saj.(muusikas) · Vaimulik muusika, kristlus · kiriku muusika · 313a. - Milano edikt(kuulutati kristlus ludatud usuks) · Missa kristlaste jumalateenistus e. Mess · koraal kristlik laul/kiriku laul · paavst katoliku kiriku juht, vaimne isa · munk mees usklik, elab kloostris · klooster koht, kus munk ja nunn elavad ja teenivad jumalat, maisevara ära andmine · pandi paika missa reeglid · Gregorius I (paavst) hakkas levitama missa reegleid · Kiriku keeleks sai ladina keel · gregoriuse laul(koraal) -ilma saateta(a capella) -ladina keeles -mungad laulsid(mehed) -ühehäälne(esialgu) -puudub kindel meetrium(taktimõõt) · Organum - esimesed kahehäälsed laulud 10.saj · Motett kolmehäälne laul 13.saj · ...
5. Vana-Rooma arenes Vana-Kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli pantomiim. See oli ballet taoline etendus; tantsija kujutas liigutustega sündmuste käiku, millest laulis koor. 6. TOPELTLAUTOS Tuntuim puhkpill oli läbilõikava kõlaga aulos, mis oli levinud topeltaulosena LÜÜRA- Seitsma keelega kergem ja väiksem näppekeelpill, mille kõlakast oli tehtud kilpkonnakilbist. KITARA- Suuremõõduline näpitav keelpill, mida mängisid peamiselt mehed. 7. Tegemist oli veinijumal Dionysose pidustustega. 8. Ainult muusikat peeti tõeliseks kunstiks, kus ühinesid kõrgeimad esteetilised ja eetilised väärtused. 9. Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur. 10.Kreekas võeti varasema pentatoonika asemel kasutusele 7-helilised heliread, mis nimetati Vana-Kreeka maakondade järgi dooria, früügia ja lüüdia.
Vastavalt inimeste oskuste täiustumisele arenesid ka muusikariistad. Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mida valmistati loomaluudest või pilliroost. Puhkpille tehti ka loomade sarvedest või suurtest teokarpidest. Esimeseks keelpilliks sai pingule tõmmatud vibunöör. Jahil olles märkas muistne kütt, et vibunöör pärast pingutamist hakkab võnkuma ja tekitab meeldivat heli. Võib-olla see viiski teda mõttele valmistada esimene keelpill. Lastelgi olid oma mänguriistad. Näiteks on väljakaevamistelt leitud vaasikujuline savianum, mille sees olid kivikesed. Seda raputades pill klõbises. Muinasaja inimese igapäevaelu oli täis salapäraseid jõude, kellega tuli arvestada ja hästi läbi saada. Koopamaalid, tants, laul ja pillimäng aitasid end selles maailmas kindlamalt tunda.
KITARR... ...on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. KITARRIDE JAGUNEMINE TÜÜBI JÄRGI KEELTE JÄRGI · Elektrikitarr · 4- või 5-keelne e. basskitarr · Elektroakustiline kitarr · 6-keelne e. Hispaania kitarr
KITARR. Kitarr on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. Valmistatakse vasema- ja paremakäeliste pille, mille erinevus seisneb selles, et on niiöelda "peeglis". Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled
kõrgendada talle vastavat Ühte oktaavi seitsmest helist (keelest) pool- või täistooni võrra. Harfil on meeldiv, õrn kõla. Harfi kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Tänapäeva harfil on 47 keelt, mis on häälestatud nagu klaveri valgete klahvide rida. Kõik c-keeled on värvilt punased, f-keeled aga sinised. Värvilised keeled aitavad mängijal oma pillil paremini orienteeruda. Harfi heliulatus on peaaegu sama suur kui klaveril. Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill, mis jõudis Euroopasse araabia kultuurist. Renessansiajastul (15.17. sajandil) oli lauto üks enamkasutatavaid instrumente. 18. sajandil hakkas huvi selle pilli vastu raugema ning alates 19. sajandist on seda mängitud küllaltki harva.Lautol on mitmeid erikujusid: erinevused on suuruses ja keelte arvus. Instrumendi sõrmlaud ehk krihvlaud on jaotatud krihvideks, millel vasaku käega fikseeritakse helikõrgus. Lautol on küllaltki lühike, iseloomuliku tahapoole
INDIA: ~3000 e.m.a DRAVIIDID; ~2000-1500 e.m.a - AARIALASED (aaria sanskriti keeles - aristokraat või aristokraatlik olek ja käitumine) Hindu 11.saj - MUHAMEEDLASED Kasisüsteem e. Varnasüsteem: 1)BRAHMANID (sanskriti k.) (preester, usujuht) VALGE ; brahman - maailmavaim 2)KSHATRIYAD (aadlikud ja sõdurid) PUNANE 3)VAISYAD (põllutöölised ja kaupmehed) KOLLANE 4)SUDRAD ( orjad ja teenijad) MUST Puutumatud ehk PAARIAD on kastivälised -->> haridzanid jumalarahvas KARMA- saatus, inimese elutegevuse ja selle tagajärg MOKSA e. vabanemine- vabanemine sansaariast SAOHUD-asteedid, kes mediteerivad *2 maailmavaadet hinduism (~80%) ja budism HINDUISM- 2500 e.m.a - OM(AUM) BRAHMA-looja jumal VISHNU-säilitaja, elu hoidja 10 taaskehastust AVATAARA; jaguneb rama, krishna, buooha, jeesus kristis SHIVA- hävitaja Genisha-Shiva poeg Hanuman-Rama saatja, ahvinäoga jumal HINDUISMI PÕHITÕED: *kedagi ei tohi tappa ega vigastada *ei tohi v...
Talharpa/hiiurootsi kannel/hiiu kannel/rootsikannel/vibukannel on poogenkeelpill, millel on sõrmlaua asemel auk (mõnel juhul isegi kaks). Talharpa põhiline konstruktsiooniline erijoon on võtmeauk. Seda tüüpi pillide keeled on valmistatud hobuse sabajõhvidest. Erinevad nimetused pillile tekitavad tihti segadust, kuna talharpa ei ole kannel. Sõna "kannel" arvatakse olevat olnud eestikeelne keelpilli sünonüüm, mille rootslaste käest saadud võõrapärase nimega keelpill automaatselt omandas. Tänapäeval levinuim nimetus "hiiu kannel" eksitab isegi topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga. Tegelikult oli Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Hiiu kandle osad:keeled, kõlakast, poogen, roop, sadul, virbel. Eesti aladel levinud pillil on kas viiulit meenutav või nelinurkne kõlakast, millega ülemises otsas liitub nelinurkne raam. Keeli on kolm-neli, mis on keeratud kas hobusesabajõhvidest või lambasooltest
võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. · Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil 1. Aulos Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3. Kitara See oli Vana- Kreekas levinud näppekeelpill, arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed · Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist (proosatekst), sõnad olid vaimuliku sisuga · Kuidas on Gregorius I seotud gregoriuse lauluga? Gregorius ühtlustas ja uuendas
Muinasaeg ja vanaaeg 40 000-5000 a. eKr. Muinasaeg on inimkonna varaseim ajajärk, kus koopaelanikest said tsiviliseeritud inimesed, kes hakkasid maad harima ja sajandeid edasi said neist linlased. 40 000 a. tagasi hakkasid nad muusikat looma, maju ehitama ja koopa seintele pilte maalima. Alles 8000 a. eKr tekivad esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui Egiptuses ja Mesopotaamias tekkisid esimesed võimsad tsivilisatsioonid. Paljud vanade rahvaste legendid jutustavad, et muusika lõid jumalad ja andsid selle inimestele. Tegelikult tekkis muusika inimese praktilisest vajadusest allutada endale loodust. Hindud laulsid põua ajal laule, et tuleks vihm. Mürgise mao taltsutamiseks tehti erinevaid häälitsusi ja liigutusi. Muusikal oli väga suur mõju inimesele. Sellel toimingul oli puhastav võime. Hiinas oli muusika kõrgel tasemel. 2700 a. eKr Hiina õpetlane Ling Lun leiutas kammertoni, mis tä...
AMEERIKA VALGETE ELANIKE MUUSIKA Kui 1492.aastal Kolumbus Ameerika avastas, ei olnud tema kindlasti mitte esimene valge inimene, kes Ameerika pinnale astus. Ajaloolaste väitel olid viikingid kõige esimesed eurooplased Ameerika pinnal. Peale Kolumbuse reisi hakkas Ameerika poole purjetama palju eurooplasi. Esimesed asukad olid õnneotsijad-uudishimulikud, kes leidsid, et uuel maal on tuhat võimalust rikkaks saada. Mõni Euroopa riik saatis Ameerika poole teele kurjategijaid ja muid seadusega pahuksis olevaid inimesi, et neist omal maal lahti saaks...Peale ebavõrdset võitlust põliselanike-indiaanlastega, haarasid valged endale viljakamad maalapid ja hakkasid maad harima ning karja kasvatama. Valge sisserännanu tungib oma loomakarjaga indiaanlaste maadele. Tihti rännati suurte loomakarjadega maal ringi ja otsiti loomadele uusi söödamaid. Taolised rännakud kestsid vahel mitmeid kuid. Suur osa valgetest õnneotsijatest siirdu...
pisitillukestest kuni kontrabassi suurusteni. Omaette liigi moodustavad veel nn hawaii-kitarrid, mis erinevad oluliselt juba ka ehituse poolest. Kaasajal on hawaii-kitarrid peaaegu eranditult elektrikitarrid, nagu ka analoogilise kõlaga slide- ja bottle-neck stiili puhul, mille puhul mängimisel kasutatakse siiski klassikalisema ehitusega (elektri)kitarre. Klassikaline kitarr Klassikaline kitarr (nimetatud ka hispaania kitarriks oma päritolu, mitte repertuaari tõttu) on keelpill. Klassikalist kitarri iseloomustavad nailonist keeled (bassikeeltel on nailon tavaliselt kaetud metallist keermestusega), mida mängitakse sõrmitsedes. Nimetus 'klassikaline kitarr' ei pea tähendama, et sellel esitatakse ainult klassikalist repertuaari (kuigi klassikaline muusika on osa selle pilli põhirepertuaarist) klassikalisel kitarril mängitakse igasugust muusikat, näiteks jazzi, folki jne. Häälestus
Muusika ajaloo kontrolltööd I 1. Millega on peamiselt ajalukku läinud Antonio Vivaldi? (zanr, näide) Soolokontsert, ,,4 aastaaega" 2. Tõmba maha nimed, mis ei kuulu barokiaja heliloojatele! A. Corelli, A. Stradivari, M. A. Carpentier, A. Vivaldi, O. Lassus 3. Ühenda mõiste ja tema vaste. Barroktrio pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo Retsitatiiv kõnelaul Prelüüd lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos Passioon oratooriumizanri alaliik, teemaks Kristuse kannatused ja surm Süit instrumentaalpalade või tantsulugude tsükkel II 1. Mida hakati baroki ajal pidama tähtsaks renessansiajastu harmoonia ja tasakaalu asemel? Tunnete väljendamist 2. Nimeta mõni barokiajal levinud basspill Fagott, viola da gamba 3. Mil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
