Suuline ja kirjalik kõne jaotatakse omakorda liikideks: kõnelemine, kuulamine, lugemine ja kirjutamine. Ütluse liigendamine toimub kolmel tasandil (Leontjev, 1965): silbitasand, foneetiliste sõnade (süntagmade) tasand, fraasitasand. Silbitasandil liigendub kõnevool (täpsemalt süntagma) silpideks ja silbirühmadeks. Fraasitasand ja ütlus: Ütlus on väikseim suhtlemisüksus. Teda iseloomustab mõtte terviklikkus. Keeleliselt koosneb ütlus lausest või lauserühmast. Kõne seisukohalt aga liigendub ütlus fraasideks. Keeleliselt on fraas kas lihtlause või liitlauses osalause. Igal juhul on fraaside piiril pikem paus kui süntagmade vahel ning fraasi iseloomustab lõpuintonatsioon. Keeleüksusi iseloomustab alati kaks tunnust — vorm ja tähendus. Foneem on väikseim keele häälikusüsteemi üksus. Keeledidaktika huvides sobib järgmine definitsioon: foneem on
NAINE JA SEBEDEUSE POEGADE EMA SALOOME Duccio. Kristus ja samaarlanna. Gustave Doré. Samaarlanna annab Thyssen-Bornemisza Muuseum, Madrid juua Jeesusele. Piibli illustratsioon Samaaria paiknes Kesk-Palestiinas, Galilea ja Juudamaa vahel. Samaarlased olid kohalike iisraellaste ja nendega segunenud babüloonia-aramea kolonistide järeltulijad. Paabeli vangipõlvest naasnud õigeusklikud juudid suhtusid neisse põlglikult. Kuigi keeleliselt oli tegemist sugulusrahvaga, pidasid juudid neid paganatega ühel pulgal olevaiks. Samaarlastega koos süüa või juua oli keelatud. Jeesus aga suhtus neisse sümpaatiaga seda võib pidada omamoodi vastuhakuks. Uues Testamendis eelistab ta mitmel korral neid vähemuse esindajaid oma rahvuskaaslastele. Veelgi enam: just ühele noorele samaarlannale, keda ta kohtab kaevu juures, tunnistab ta esmakordselt, et on Messias. Nüüd tsiteerime Johannese evangeeliumi:
märk asi rk Suhted asja- mõiste- märgi vahel on ühesugused. Märk viitab asjale tegelikkuses ja mõistele teadvuses. Mõiste on tuletatav asjast tegelikkuses ja millele viitab märk. Asi on kätte saadav teadvuses või märgina. 32. Kuidas läheb tähistamisaktis loodud tähendus käibele? Tähistusakti kaudu me muudame endale tegelikkust tähenduslikuks just sedasi, et me oma kogemuse seostame sellega, mida me oleme keeleliselt kirjeldama õppinud. 33. Millised on kõigi teile tuttavate tähistamisteooriate ühisjooned? Kõik teooriad nõustuvad, et: Märk on tinglik- märgid, mida me kasutame, mis meie jaoks tegelikkust kirjeldavad ei oma sisemist olemuslikku suhet nende tegelikkuse osadega, mida nad tähistavad. Iga märk sisaldab tähistajat. Asi/osutus Mõiste/ mõte 34. Milline on fonoloogia mõju kultuuriteooriale? Fonoloogia ehk erinevuste süsteem praktikas
tänapäeva kontekstis. Seejuures arvestatakse huvisid, probleeme, printsiipe, õiguskorda Confidential SORAINEN – 7/13 – laiemalt. lähtub normi eesmärgist nagu ka ajalooline, aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem, 29 Grammatiline tõlgendamisviis ja grammatilise tõlgendamise võimalustest (Narits, Õiguse metodoloogia) - selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Lähtub normi tekstist. Lähtudes eelkõige keele reeglitest. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi. 30 Loomuõiguse taassünd ehk miks ei piisa õiguspositivismist (P. Jõgi)
tänapäeva kontekstis. Seejuures arvestatakse huvisid, probleeme, printsiipe, õiguskorda Confidential SORAINEN 7/13 laiemalt. lähtub normi eesmärgist nagu ka ajalooline, aluseks on kehtiv õigus ja väärtussüsteem, 29 Grammatiline tõlgendamisviis ja grammatilise tõlgendamise võimalustest (Narits, Õiguse metodoloogia) - selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Lähtub normi tekstist. Lähtudes eelkõige keele reeglitest. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi. 30 Loomuõiguse taassünd ehk miks ei piisa õiguspositivismist (P. Jõgi)
komponentideks, mis tuginevad primaarsetele ja tulenevad nendest, on kujutlused ja tahe. Primaarsed komponendid on usulise kogemuse jaoks määrava tähendusega. Intuitiivne mõtlemine tähendab loovkogemuse sarnast elamust, milles adutakse jumalikku tegelikkust. Intuitsioon oli Girgensohni arvates tundesarnane mõtlemine, milles tunnete ja mõtete vahel puudub kindel piir. Intuitiivne mõtlemine erineb diskursiivsest mõtlemisest, mis on toimib kõrgemal teadvustasandil ja on formuleeritav keeleliselt või graafiliste sümbolite abil. Piir intuitiivse ja diskursiivse mõtlemise vahel on mutuv, mitte range ja selge. Intuitiivse usulise mõtlemise põhisisuks on tunnetus Jumalast ja tema omadustest ning tegutsemisest. Mina funktsioon on Girgensohni arvates põhiline usulist 9. Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Eksperimentaalse introspektsiooni meetod on religioonipsühholoogias kasutamist leidnud Dorpati religioonipsühholoogia koolkonnas, mis tegutses Tartus 20
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumise...
Viirusturunduse edutegurid Ajatus ja meeldejäävus; Toote sobivus ja fännid; Turunduskanali kasutustihedus; Erguti olemasolu ja väärtus Sotsiaalsetes võrgustikes pea meeles ettevõtjana: • Ära luba anonÜÜmseid postitusi • Sotsiaalvõrgustikku kord pandud info võib jaääda sinna igaveseks. Mahakustutamine ei garanteeri selle kadumist. • Ole viisakas • Ole keeleliselt korrektne • PR ja suhtekorralduse teadmised peavad olema sotsiaalvõrgustikes turundajatel tugeval tasemel • Inimeste arvu suurendamiseks kontol reklaami ja promo igal võimalikul sammul oma ettevõtte sotsiaalvõrgustikku • Uuenda pidevalt oma ettevõtte staatust kontol • Alati vasta oma fännidele, nii tunnustuse kui kriitika korral ja võimalikult kiirelt • Saa aru, mis Su fännidele meeldib ja ürita sellest vaatenurgast kirjutada postitused
ajaoludest. Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt: a) Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane, saksapärane kirjaviis? Millal see grammatika ilmus, kellele oli suunatud? 1637 Heinrich Stahli grammatika ("Anführung zu der Ehstnischen Sprach") annab
- sotsiopaat = isik, kes ei näe enda vigu ja muutub kergelt vägivaldseks, kellel puudub süütunne ning empaatiavõime Transgressiivne kirjandus Eestis - taustaks taasiseseisvumine 90date alguses - poliitilised muutused - majandusolude muutmine – kiirelt ja vahendeid valimata rikastumine Kaur Kender „Iseseisvuspäev“ (1998) - esimene transgressiivne teos Eesti kirjanduses - nihe nii sisus kui keeleliselt (nihe ka jutustamisviisis) - „kolekirjandus“ ja „tume realism“ - kangelane, kes eirab ühiskondlikke kokkuleppeid (naistesse suhtuvad põlglikult ja alandavalt) - vägivaldne ja täis vägisõnu - Kender leiab, et teda võib võrrelda vaid Quentin Tarantinoga - vägivaldsuse kasutamine kunstilise vahendina, hoogne jutustuslaad - teemad: elupõletamine, illegaalsed tegevused NULLINDATE SOTSIAALNE LUULE: ROOSTE, VIIDING, KIVISILDNIK
rändlinnud, kes tulevad suveks Euroopasse, nendest veerand sigivad Poolas järvede piirkonnas ja märgalades nagu Biebrza, Narew ja Warta, mis on rahvusparkide osad. (Wikipedia 2011) 1.4 Poola Vabariigi rahvastik, tavad ja kombed Poola rahvaarv oli aastal 2010 Poola Statistikaameti andmetele 38,186 miljonit inimest (Size and structure...). Rahvastiku keskmine tihedus on 122 in./km2. Tihedaimalt on asustatud Sileesia ja Väike-Poola vojevoodkond. (Tamla 2007) Poola on rahvuselt ja keeleliselt väga homogeenne riik. Ligikaudu 97% rahvusest on poolakad, kes kõnelevad indoeuroopa keelkonna slaavi keelerühma lääneslaavi keelte hulka kuuluvat poola keelt. Sakslasi on hinnangu järgi 300 000 500 000, ukrainlasi umbes 200 000 ja valgevenelasi ligikaudu 200 000. Poola on olnud Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riike, kuid alates aastast 1997 on rahvaarv aeglaselt ja pidevalt vähenenud. Rahvastiku vanuselises struktuuris on kiiresti vähenenud laste ja suurenenud vanurite osatähtsus
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
"üks üle kümne", cf. vene k.). Foneetikas on slaavi mõjul arenenud vokaal, mida tähistatakse kirjas î. Vanas dalmaatsia keeles oli suur serbo-horvaadi mõju. Ladina keele ühtsuse kadumine Euroopa ühiskondlik ümberkorraldus ruraliseerumine- elu koondub maale. Poliitilised ja majanduslikud muutused: Autarhiline mudel (isemajandamine), paljuväikeseid keskusi- killustumine, feodaalsüsteemi kujunemine Kristlik kirik- kasutab erinevate väljaaerenenud keelte variante, keeleliselt diferentseeriv mõju Romaani keelte "sünd" keele sünni hetke rakse tabada Muutused järk-järgulised, teadvustamise küsimus. Teadvustamine 8.-9. sajandil- mingil hetkel saadi aru, et enam ei räägitud puhast ladina keelt. "Karolingide renessanss"- ladina kirjaeele "puhastamine" 813 Tours'i kirikukogu (in rusticam romanam linguam) tõlgiti jutlused maarahva keelde 10. saj algus Itaalia poeem (patrio ore vs nativa voce) patrio ore- isade keeles, nativa voce- sünni keeles
kirikiri.ee/article.php3?id_article=201) Ambivalents - pidev fluktuatsioon mingi asja ja tema vastandasja tahtmise vahel - nt. koloniseeritava suhe kolonisaatoriga ei ole kunagi puhas vastuseis, vaid esineb ka kaasatöötamist, koostöövalmidust. Autentsus - loobumine mingitest mõjudest, ,,juurte juurde tagasipöördumine" ehk loobumine koloniaalkultuuri mõjudest ja tagasiminek kolooniate-eelsesse aega. Hübriidsus - transkultuuriline vorm, mis tekib kahe kultuuri kontaktil ja segunemisel. Keeleliselt näiteks pidzin- ja kreoolkeelte tekkimine. Kolonialism . Orientalism - protsesss, mille kaudu Lääne mõtlemine on konstrueerinud Ida, lähtudes eeldatavast erinevusest Ida ja Lääne vahel. Kusjuures tegu on võimusuhtega, milles Ida on alluv ja Lääs domineeriv pool. Mimikri - lähtub ambivalentsest suhtest kolonisaatori ja koloniseeritava vahel. Koloniseeritav maailm matkib kolonisaatoreid, ent alati pisikeste, ebaselgete erinevustega. Tulemuseks on
aastate möödudes anakronistlikuks muutuda. Sõnad ,,mata tund", ,,õpsid", ,,okei", ,,kes on essa" leidsid kasutamist minevikus ja jäävad ehk arusaadavaks ka tulevikus. Erinevaid tegelasi ei ole võimalik erineva kõnepruugi alusel eristada. Seetõttu riivab silma grammatilise väärvormi kasutamine jutus ,,Jani seiklused Varjudemaal", kus tegelane Kriuks ütleb: ,,Eks ta oli sind vist juba kah tüütand". Tegemist ei ole läbiva joonega, et tegelast suulise kõnepruugi kaudu keeleliselt teistest eristada, sest edaspidi räägib Kriuks jälle korrektselt. Siin tuleb põhjust otsida ehk siiski toimetaja puudumises. Jutu ,,Lendav õunapuu" lõpus leiduv lendava õunapuu kui kaitseingli kujund on täiskasvanud lugejale arusaadav, lapsele võib see arusaamatuks jääda. 51 4. HEIKI VILEPI LASTELUULE 4.1. Lasteluulest Kaasaegne lasteluule sisaldab nii lüürilist kui jutustavat luulet
Loomulikult on erinevalt Kriminaalkoodeksile altkäemaksu andmine karistatav ka juriidilise isiku poolt teo toimepanemisel, mis tuleneb § 298 lg 3-st ja lg 4-st. Juriidilise isiku vastutusest selles valdkonnas on eelkõige seotud otstarbekuse küsimusega, st välja selgitada juhtorgani isik või tema osalus teos26. Kokkuvõtvalt võib nentida, et altkäemaksu koosseis sai uues Karistusseadustikus just täpselt sellise sõnastuse, mis vastas keeleliselt ja sisuliselt eelnõu seletuskirjale, so siis rahva esindajate (Riigikogu) tahtele. Välja arvatud koosseisu üks element – lubamine, mida aga tuleb seostada meie ühise tahtega ühineda Euroopa Liiduga. Lisaks vahe tekkimisele, so ametniku poolt seadusliku või seadusega mittelubatud teo toimepanemisele ametiseisundit kasutades (pistis versus altkäemaks), tõi muudatus kaasa
Mida teeksite teie küsitluses teisiti? Jah ja ei vastused peamiselt, kui lubatud on Vastajale huvitavamaks... hisev. Ja tundus ka, nagu osad küsimused kordusid sisult (pole 100% kindel selles) Keelekasutus korrektsem Paneksin NATUKE lihtsamad küsimused Kõike Midagi Mitte midagi. Ei oska kohe öelda Midagi KÕIK!!! KÕIK!!! Korrastaks keeleliselt, muudaks küsimused arusaadavamaks, kirjeldaks paremini, mida on küsitud. Alamotiveeritus Alamotiveeritus Arvamus, et planeeritav tegevus on mõttetu kuna oled teinud juba korduvalt Huvipuudus Mis tekitab teis enamasti laiskust? Mugavus Soov pühenduda oma põhitegevusele, st mitte killustada end Total Result Magamise Arvutis mängimise Kinno minemise Kui teil oleks valida alljärgnevate tegevuste hulgast, mida hetkel teha, siis, mille te valiksite? loeksin magamine
pilvineb jne. Terviklikuks peetakse sellist väljendust, mis koosneb subjektist (see, mille kohta midagi väidetakse) ja predikaadist (see, mida subjekti kohta väidetakse). On aga lauseid, kus subjekt puudub. Näide: Minu õde (subjekt) vaatab telekat (predikaat). Vaadati telekat (predikaat). Lausele on antud üle 200 definitsiooni. Lause on keeleüksus (nii nagu sõna, häälik), mis väljendab ühte mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause on kõige suurem keeleüksus, mida grammatika käsitleb. Lause tähendus on mitmekihiline. Lause väljendab mingit tegevust, protsessi või seisundit, seda nimetatakse lause situatiivseks tähenduseks, mis annab edasi asjale seisu ja on olemas igas lauses (moodustab lause põhisisu). Näide: Mul on igav (seisund). Tüdruk armastab poissi (protsess). Toots spikerdab (tegevus).
2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneetika Kontrastiivne e võrdlev foneetika Ajalooline foneetika ehk häälikulugu Normatiivne foneetika e ortoeepia Eksperimentaalfoneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad?lavakõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine)
kesksoost "es" nimisõnade kohta. Neid kasutatakse isikute, esemete, nähtuste ja asjade kohta. Nende vasted tõlkimisel võivad olla "tema"/"see". Mitmuses vastavalt "sie", tõlkimisel "nad"/"need". Viisakusvormiks/"aupaklikuks vormiks on "Sie, "teie". e", kasutatakse nii ainsuses kui mitmuses. Eestlasele on raske ära õppida "ihr" mitmuse "teie" . Kasutatakse pöördumisel grupi poole, kusjuures nende inimeste hulgas võib NB! olla ka inimesi, kellega ollakse "teie" peal. Kuna "Sie" on keeleliselt lihtne moodustada, kaldutakse sellega üle pakkuma. Teatud situatsioonides võib see olla väga naljakas, arusaamatu, absurdene jne. pöördumine. "ihr" õppimiseks on vaja tugevalt pingutada,parim soovitus - olge kuu aega Saksamaal. Isikulise asesõna (Personalpronomen) mitmed vormid langevad vormiliselt kokku enesekohalise asesõna (Reflexivpronomen) vormidega: ich freue mich, du freust dich, er,sie,es freut sich, wir freuen uns, ihr freut euch, sie freuen sich, Sie freuen sich. Jälgige
12) Milliste puuduste tõttu ei pruugita lõputööd kaitsmisele lasta? - Töö eesmärk ja peamised uurimisülesanded on sissejuhatuses selgelt välja toomata ja piiritlemata. - Töö keel ei ole korrektne. - Tehniline vormistus läheb oluliselt lahku TÜ Pärnu Kolledži esitatavatest nõuetest. - Kirjandusallikate loetelu on ebakohane. - Resümee ei sisalda ettenähtud infot töö kohta ning on keeleliselt ebakorrektne. - Töö esitamisel ja koostamisel pole kinni peetud kehtivast korrast ja tähtaegadest. - Puuduvad vajalikud viited algallikatele. - Kokkuvõte ei anna ülevaadet töös tehtust; ei too välja autori järeldusi ja ettepanekuid. - Tegemist on plagiaadiga. - Uurimus ei vasta teemale. 13) Kõige madalama tasandi alapunkti pikkus ei tohiks olla alla… lehekülje. - 1
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
tsitaate, vihjeid eesti ja maailma kirjandusele). Palju vihjeid arhetüüpsetele autoritele ja motiividele. (Tsiteeris ja jälle oli Undusk kasutanud sõna ,,vagel"). Unduski kirjutuslaad on barokne ta kirjutab üsna pikki ja keerulisi lauseid. Väga palju kasutab kiile ja kõrvalauseid. Samuti on tema stiili iseloomustamisel silmatorkav see, ta kasutab proosatekstis väga palju epiteete, tekst muutub lüüriliseks, poeetiliseks, metafooririkkaks. Keeleliselt väga koormatud stiil. ,,Sina, Tuglas". Kolm Augustit erinevad Tuglasest, kuna nad on elus, nad tahavad kirjutada kirest, samal ajal kui Tuglase jaoks on kirjutamine töö. Teiste jaoks võiks kirjutamine olla isegi elu. Kuigi jutustus toimub nagu Tuglase teadvuses, siis ei kao ära distants, ta jääb ikkagi pigem klassikuks kui inimeseks. Selle tõttu äkki ka sina-vorm. Lisaks veel see, et sina-vorm liigub mingid hierarhiad
2. Kuulub usundite rühma: maailmausund 3. Usund, millel on pühad tekstid 4. Monoteistlik usund 5. Kuulub religioonide rühma: lunastususund - - Jeesus Kristus · Kristlus on tuletatud Kristuse nimest, seotud Kristusega · Jesua- Jeesus tähendab, et Jahve pääsatb/on päästja · Jeesus Kristus- Kristus on tiitel. - Christos=masiah- messias - Kristus ja messias tähendavad ühte ja sama keeleliselt · Jeesus oli ajalooline isik, kellest on vähe teada - Elas umbes aastatel 4 eKr- 33pKr - Avalikult hakkas tegutsema 30ndates aastates - Sureb ajal kui Rooma asevalitsejaks on Pontius Pilatus(36pKr-33pKr) - Pole teada, kus Jeesus on sündinud. Võimalik sünnikoht on Galilea või Samaaria. - Tegutses Naatsaretis. Galileast sai esimesed õpilased, tegutseb palju Juudamaal ja Samaarias.
pulmalaulud. Kirjutas samuti enda loodud neljarealises stroofis ,,Sappho" stroofis. Asjaolu, et suur osa Sappho lauludest on pühendatud tütarlastele, on tekitanud hiljem lesbismimõiste. Ta looming on leidnud kajastust roomas, hiljemini ka Lääne- Euroopas ja vene kirjanduses. Aioolia dialekt. Anakreon: kirjutas joonia dialektis. Tema luule on pealtnäha lihtne, elegantne, mänglev, kuid selle taga peitub tõsine poeeditöö, viimistletus, keeleliselt läbimõeldud ja lihvitud sõnastus, mis kasutab ka kõlamänge, assonantsi (vokaali kordumine sõna algul) ja alliteratsiooni (konsonandi kordumine). Teemadeks on enamasti kaunid neiud, vein ning naljatlevalt käsitletud tunded. Poliitilisi teemasid ei olnud. Tema jäljendajaid oli palju ja sellest võrsus nn anakreontiline luule. See köitis paljusid hilisemaid poeete, kes seda oma keelde tõlkisid. Esimesed eesti keelde kreeka keelest tõlgitud luuletused olid anakreontilised,
komponendid, meta komponendid (meta) 2) Kontekstuaalne alateooria millised on seesmised ja välimised protsessid ning kuidas kohaneda. Missugune on minu moraal ja mis on välismaailma nõue, sellega kohanemine. 3) Kogemuslik alateooria millised kogemused või ülesandetüübid nõuavad intelligentsust. Seotud infotöötlusmudeliga. Gardner - mitmene intelligentsus, st inimesel on mitmed pksteised sõltuvad võimed. Nt mõni oskab end hästi keeleliselt väljendada, teisel on ruumiline intelligentsus, loogilis- matemaatiline, musikaalne, kehalis-kinesteetiline (nt sportlane, tantsija). Isiksuslik intelligentsus suudab end teostada, sotsiaalselt edukas. Need on sõltumatud, ühes võib olla edukas, teises mitte. Kõne Keel on loov, struktureeritud, tähenduslik, viitav (viitab reaalse maailma asjadele ja sündmustele) ja interpersonaalne (kommunikatiivsus) Kõne arengus saab eristada:
lahendada Pettus Andmeid on sihilikult vigased, et süsteeme segadusse ajada ja soovitud suunas mõjutada Mis omadused iseloomustavad head kodulehte? Hea koduleht on: Sihtgrupikeskse ülesehitusega, vajadusel segmenteeritud Maitseka kujundusega, mis toetab lehel navigeerimist Ekraanilt lugemist soodustava tüpograafiaga Hästi struktureeritud, milles orienteerumine on igale kasutajale jõukohane Usaldust tekitav ja ettevõtte kaubamärki ning tegevust toetav Autentse ja täpse sisuga, keeleliselt korrektne Avaneb ja reageerib kiiresti kasutaja tegevustele Millised on kodulehe loomise erinevad etapid(tööd) kuni kodulehe avamiseni Internetis? Eristatakse kuute peamist etappi: Analüüs Kirjeldatakse ära praegune lähtepunkt, kogutakse infot nii klientidelt kui ka ettevõtte töötajatelt. Planeerimine Vastavalt analüüsile planeeritakse arendustööd, tükeldatakse tegevus etappideks, koostatakse arendusprojekt ning määratakse projektiga seotud ressursid. Disain
Sama muster (LCC vs HCC) ilmnes ka filipiinlaste (ka kollektivistlik HCC klt) juures. Lingvistiline relatiivsus Kui palju mõjutab keel, mida me räägime seda, kuidas me mõtleme ie Sapir-Whorf’i hüpotees. Arutluskäik seisneb selles, et keel mitte ei võimalda inimeste teatud ideedest mõelda, vaid keel sunnib inimesi mõtlema teatud ideedest. Värvitaju ja mälu. - Värv olemuselt on järjepidev muutuja (continuous variable), keeleliselt aga diskreetne muutuja (discrete variable). On väga suured erisused kultuuriti, kuidas värve nimetatakse. Kõigis keeltes on min kaks mõistet tume ja hele (must/valge). Kolmas värv on punane, neljas on kas roheline või kollane; viies kas kollane või roheline; kuues sinine ja seitsmes pruun. Edasi läheb kirjumirjuks (kas lilla, roosa, hall v oranž). Rabavalt sarnane kultuuriülene muster (värvi fookuspunkt sama, põhivärvid samas järjekorras).
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal r...
2. keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia; 3. suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused; 4. situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek. Sõnumi edastaja võib ise luua järgmisi suhtlemistõkkeid: 1. sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita; 2. seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult; 3. ollakse liiga monoloogiline; 4. eelarvamused kuulajate suhtes; 5. eelarvamus esitatava suhtes. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked võivad olla: 1. lähtutakse jäigast ootusmudelist; 2. psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja või/ja teema suhtes; 3. keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale; 4. ettevalmistamatus. Et aga oma soovitud sõnum saaks ka edastatud, tuleks teada, et edu annab enamasti see, kui
Arheoloogia: 1)ajalooline arheoloogia, 2) päästearheoloogia, Etnolingvistika: 1) ajalooline lingvistika, 2) deskriptiivne lingvistika, 3) sotsiolingvistika Füüsiline (bioloogiline) antropoloogia (inimbioloogia): 1) primatoloogia, 2) inimpaleontoloogia, 3) kohtuantropoloogia, 4) rahvastikugeneetika. 1 Jane Goodall (sünd 1934) primatoloogia. Uurimistöö shimpansidega Gomber rahvuspargis Tansaanias. Eestlastele on geneetiliselt kõige lähedasemad lätlased, keeleliselt marid. Vana klassikaline määratlus: kultuuriantropoloogia otsib universaalset ja üldinimlikku kõigis kultuurides, st kultuurivõrdlus, etnoloogia tegeleb etniliste ja/või kultuuripiiridega. Tänapäeval pea sünonüümsed mõisted. Etnoloogia on võrdlev, teoreetiline teadus. Etnograafia funktsioon on dokumenteerimine ja kirjeldamine. ,,Folklore" - William John Thoms 1846 tähistas suulist kultuuri. Samas Hisp, Portugalis, osalt Pr: teadus rahva elust.
33. HETERONOOMIA JA AUTONOOMIA. TOO NÄITEID. Autonoomia = iseseisvus. Heteronoomia = sõltuvus. Erinevad poliitilistel ja kultuurilistel põhjustel. Keel on see, mis on autonoomne ja sisaldab endas heteronoomseid allkeeli. Heteronoomia ja autonoomia võivad muutuda. - heteronoomia heteronoomia (Lõ-Rootsi kuulus aastaid Taani alla. 40a jooksul said sealsetest taani keele murretest rootsi murded, keeleliselt ei muutunud midagi), - heteronoomia autonoomia (tšehhi, slovaki, serbia, horvaadi k), - semiautonoomia (nt Suurbritannias, USAs ja Kanadas räägitav ingl k on võrdse staatusega, briti inglise keel pole enam norm, samas Kanadas räägitavad prantsuse k norm on Euroopa prantsuse keel), - autonoomia heteronoomia (nt šoti k). 34. MIS ON SEKSISTLIK KEELEKASUTUS? NIMETA SELLE JAGUNEMISVÕIMALUSED. Seksistlikud keeled näitavad mehi ja naisi ebavõrdsetena
(1870-73).Moodne soome kirjakeel alates 1870.aastatest. Soomluslikumises oli oluline roll Helsingi 17 ülikoolil, professoritel, üliõpilastel, kirikuõpetajatel, suurtalude peremeestel. Akadeemiline, agraarne, klerikaalne, talupoeglik, konservatiivne, samas valikuliselt radikaalne: oluline soomekeelse rahva õiguse eest seismine. Soomluse minapilt · vastandumine A) Venelastega: ajalooliselt, usuliselt, kultuuriliselt, keeleliselt, poliitiliselt (1899---) ja sõjaliselt (1914---) B) Rootsiga: keeleliselt ,,Vapra" soomlase kuvandi loomine ja ,,ilusa" soome looduse omapära defineerimine (1830-1875) nt Z. Topelius (I Soome ajaloo professor) Raamat meie maast. Rahvuslikud voorused: töökus, tagasihoidlikkus, vagadus, sitkus, vastupidavus, siirus, otsekohesus, lojaalsus, räägib vähe, sõjaline tublidus (Suur-Rootsi ajastu ja Soome sõda.). Pühad väärtused: kodu, religioon, isamaa.
Senatist ja alamkojast e. Seimist. Täidesaatev võim kuulub Ministrite Nõukogule, mida juhib presidendi nimetatud ja Seimi poolt kinnitatud peaminister. Kehtib 1997.a. põhiseadus. Rahvastiku keskmine tihedus on 122 in/km2, tihedaimalt on asustatud Sileesia (381 in/km2), hõredaimalt piki riigi ida- ja läänepiiri paiknevad vojevoodkonnad. 61,4% rahvastikust elavad linnades. Linnarahvastiku osatähtsus on suurim Sileesia vojevoodkonnas (78,6%). Poola on rahvuseliselt ja keeleliselt väga homogeenne, 96,7% rahvastikust moodustavad poolakad. Poola oli aastatel 1950-1996 Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riik, selle ajaga suurenes riigi rahvaarv 53%. Alates 1997.a. Poola rahvastik aga väheneb. Suure osa Poola territooriumist hõlmab kõrgustike ja jõeorgudega liigestatud tasandik. Keskmine kõrgus merepinnast on 173 m. Kliima on mõõdukas, ida pool mandrilisem, aasta keskmine temp. kõrgeim madalikel (kuni üle 9oC) ja kõige rohkem sademeid on mäestikualad.
et rääkima hakatakse enne kui kirjutama. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidus ning põhineb konventsioonil(on kokkuleppeline) Keelesidus konvektsionaalsus tähendan, et tavaliselt on eri keelte konvektsioonid erinevad. (igas keeles on erinevad kokkulepped) Suguluse, laenude või juhuse tõttu on keeltes palju kokkulangevusi. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Oma sõnumit keeleliselt kodeerides peab kõneleja arvestama suhtlussituatsiooni ning kuulaja eeldusi ja teadmisi. Tõlgendusprotsessi muudavad vastuvõtjale kergemaks tastateadmised kõneleja ja kõneaine kohta. Kuigi suhtlussituatsioon mõjutab mitmeti sõnumi kuju ja selle tõlgendust, on keele üks olulisi omadusi see, et seda on võimalik kasutada ka suhtlussituatsioonist sõltumatutel eesmärkidel. Info vahendamine ei ole keelelise suhtluse ainus eesmärk. (vandesõnad - märk emotsionaalsest
Mitme adressaadi puhul ei tohiks unustada konkreetse adressaadi märgistamist (Aluste järgi joone allatõmbamisega, aga miks mitte ka "linnukese" või markeriga), see detail kiirendab posti töötlemist. 4.7. Soovitusi ametikirja koostamiseks Ametikirja tekst peab olema lühike. Vältida liigseid sõnu. Pikki kirju ei loeta korralikult läbi. täpne ja selge. Informatsioon peab olema üheselt mõistetav, andmed usaldusväärsed. keeleliselt ja juriidiliselt õigesti sõnastatud. loogiliselt üles ehitatud. Kiri peaks käsitlema ainult üht küsimust (lihtdokument) - on kergem pealkirjastada, registreerida, lahendamisele suunata, toimikusse paigutada. Kirja loogilised osad: sissejuhatus - tuuakse kirja koostamise põhjus, eesmärk, ka varem selles küsimuses peetud kirjavahetus või suulised lepped; probleemi esitus - tuuakse faktid, kaalutlused, selgitused;
3) 0 punkti 0,5 punkti 1punkti 1)Vormistamine Töö vastab üldjoontes vormistamisnõue Töö vastab kehtestatud vormi stusnõuetele. Töö on grammatiliselt tele. Töös esineb grammatilisi vig u on korrektne ning üle sehitus struktureeritud. keeleliselt arusa adav. 1,5 punkti 2)Lähteülesandele Sisu vastab lähteüle sandele kuid esineb Sisu vastab lähteülesandele, Sisu vastab lähteülesandele, toetub vastavus arusaamatusi, toetu b usaldusväärsetele toetub usaldusväärsetele usaldusväärsetele allikatele ning allikatele ning jõutu d järeldusele, tekst allikatele ning jõutud jõutud argumenteeritud ja
Selle tulemusena õnnestus Rjuriku järeltulijal Olegil ühendada kaks vene riigi algset keskust ja luua Vana-Vene riik aastal 882. Oleg valluatas Kiievi ja tegi sellest oma pealinna kuna asus see strateegiliste kaubadeede sõlmpunktis. Kui Kiiev oli vallutatud asus Oleg alistama ümberkaudseid soome-ugri hõime. Oleg ühendas kõik kaubadee öörde jäävad alad ja lõi temast sai esimene kõiki vene hõime koondava riigi- Kiievi suurvürstiriigi rajaja. Rajatud riik oli keeleliselt väga erinev(22 mitteslaavi päritolu rahvast) samuti oli hõredalt asutatud jne mis tegi riigi püsimajäämise keeruliseks. Suhted Bütsantsiga olid kord sõjakad kord sõbralikud. Bütsantsi korraldati mitmeid sõjaretki sest need tõotasid alati head saaki. 860 aastal said russid lüüa ja sõlmiti esimene rahu kahe riigi vahel. Aastal 907 kui oleg oli vallutanud Kiievi suundus ta Konstantinoopoli peale tohutu väega ja rüüstas ja piiras seda
periood , kus ala, kus oli hiljemgi teada soome.ugri rahvastikku on teiste kultuuridega sarnane. Varasemal ajal olid kultuurid erinevad ja ka hilisemal ajal on kultuuride lahknevus suurem. Järgmine oluline kultuur mis mõjutas euroopa rahvastikku oli nöörkeraamika kultuur. See oli sõjaka rahva kultuur , kuid selle kandjad olid ka maaviljelejad. Tegemist oli indoeuroopa rahvastega. U 3000 ekr saabus uus rahvastik.Antropoloogiliselt on eestlastele kõige lähedasemad lätlased ja leedukad, keeleliselt soome-ugrilased. Valma asula oli tüüpilise kammkeraamika esindaja, 50 a hakati seda kutsuma protolakoniidse väljanägemisega inim. Sarnanes väga uuralites elavate soome-ugri rahvastega , kuid samas sarnanes ka laplastega. Ardu mees (asula) oli nöörkeraamika tüüpesindaja. Tüüpiline europiidse rassi esindaja. Valma oli siis algsoomeugri rahvastiku esindaja, teine europiid. Assimileerumise tulemusena eurooplased kaotasid mongoliidse välimuse ja omandasid europiidse välimuse.
5) suudab genereerida müügikontakte kodulehe külastajatest ning hiljem muuta need kontaktid klientideks. Hea koduleht on: 1) Sihtgrupikeskse ülesehitusega, vajadusel segmenteeritud 2) Maitseka kujundusega, mis toetab lehel navigeerimist 3) Ekraanilt lugemist soodustava tüpograafiaga 4) Hästi struktureeritud, milles orienteerumine on igale kasutajale jõukohane 5) Usaldust tekitav ja ettevõtte kaubamärki ning tegevust toetav 6) Autentse ja täpse sisuga, keeleliselt korrektne 7) Avaneb ja reageerib kiiresti kasutaja tegevustele 7. Millised on kodulehe loomise erinevad etapid(tööd) kuni kodulehe avamiseni Internetis? 1) Ärieesmärgi püstitus 2) Uuringud ja analüüs 3) Meeskonna valik 4) Nõuete koostamine 5) Keskkonna modelleerimine (infoarhitektuur, andmebaasid, navigatsioon, kasutusjuhud jne) 6) Loovlahendus ja disain 7) Disaini lahtilõikamine
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele...
kuigi võis neid ette näha. Seda nimetatakse otseseks tahtluseks. Kui isik teadlikult möönab kahjulike tagajärgede saabumist, on tegemist kaudse tahtlusega. Kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest, kui isik nägi ette oma tegevuses ühiskonnale ohtlikke tagajärgi, kuid kergemeelselt lootis neid ära hoida. See on kuritegelik hooletus. Õiguse tõlgendamine Meetodid: grammatiline, loogiline, süstemaatiline ja ajalooline. Grammatiline: õigusakti sõnastus keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Loogiline: õigusakti sisu kindlakstegemiseks kasutatakse formaalloogika reegleid Süstemaatiline: mõistete tähenduse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõiki asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Ajalooline: püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu
Noore mehena tuli Rooma, liitus noorte luuletajatega, kelle sõpruskond püüdis luua uudset luulet. Toetuti Aleksandria luulekoolkonnale. Kallimachose ja Apolloniuse luule oli lihvitud, eelistati väikevorme, tegeldi müütide tõlgendamisega, mõjutas Catullust. Armastusluulejata armus Roomas daami, aga Sappho järgi nimetas oma Gallia Lesbose saare järgia Lesbiaks. Sappho elas Lesbosel. Paljud luuletused kirjutatud kui möödaminnes, aga seal taga siiski viimistletus. Kompositsioon keeleliselt läbimõeldud. Kasutanud värsi ja stroofivorme (Kreeka). Oma kallimale pühendas meeleheitlike kui ka naljatlevaid luuletusi. Peegeldub lõhestunud hingeelu ja kahestanud tundeid. Teda mõjutas ka mütoloogia. Temalt on pärit ka suurem teos väike-eepos (epüllion) ,,Peleuse ja Thetise pulm". Põhineb Kreeka allikatel, ta on tõlkinud ka Kallimachose ja Sappho loomingut. 67. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma luules. Kelle valitsemisaega see langes ja millised olid ootused luuletajatele?
Tallinna pered vajavad mõistliku hinnaga kodusid, paremaid koole ja lasteaiakohti kodu lähedal ning kindlustunnet tulevikuks. Selleks vajab Tallinn uut linnavalitsust, kes teeb lõpu varastamisele ja raiskamisele, mis takistab pealinna arengut,“ rääkis Kross (Postimees 2013). Kross mõjutab teisi ühiskonna kihte läbi tööliskihi, kellel on raske igapäevaselt toime tulla. Samuti kõlab siit läbi vastase ehk Keskerakonna mustamine. Kross on kasutanud keeleliselt teadlikult eufemistlikku nimetust „Tallinna linnavalitsus“, mitte aga nime „Keskerakond“. Andrus Ansip „Eesti toetab Ukraina Euroopa Liidu suunalisi püüdlusi,“ kinnitas peaminister (Postimees 2013). Ansip kasutas inimeste mõjutamisel „enamik arvab nii“ meetodit. Ta võttis „Eesti“ üheks osapooleks nii, et absoluutselt kogu eesti rahvas toetab Ukrainat. Emotsionaalne mõjutamine Edgar Savisaar
ei aita suhtlusele kaasa Olemas kultuurilised erinevused, kui palju räägitakse üle 2-aastased lapsed: ◦ olemas TV programme ja arvutimänge, mis aitavad kaasa lapse arengule (ka keelelisele, kirjaoskuse arendamisele),nt Sesame street ◦ oluline ikkagi ka see, kuidas lapsega suheldakse ▪ oluline, kuidas suhtlevad vanemad, kuidas kasvatajad, kuidas eakaaslased ▪ vaja anda keeleliselt korrektseid ja väljenduslikke vastuseid, mis laiendavad lapse sõnavara ja õpetavad talle keelt õigesti kasutama ▪ direktiivne (käsud-keelud) vs suhtlemine vajalik mõlemat, kuid kahjuks tihti lastega räägitakse ainult direktiivselt, seetõttu ei saa laps oma tundeid, tegevusi väljendada ja ta ei õpi suhtlema kasutatakse, sest laps saab direktiivsest kõnest paremini aru 10.11 Tiia Tulviste – Sotsiaalne ja isiksuse areng murdeeas murdeiga:
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
Kõik need asjad osutavad erinevatele ja üksteisest lahknevatele keelekasutussituatsioonidele või sõnavaradele. Reaalsuse konstrueerimise teemaga seostub ka seesama termin metafiktsioon midagi sellist, kus autor tahtlikult ajab oma tekstis sassi tegelikkuse ja fiktsiooni. Ka selle romaani puhul on see vahekord kahemõtteline, ambivalentne. Küsimus siin taaskord selles, et tegelikkus on nii või teisti meile keeleliselt antud ja tegelikkust oma romaanis saab kirjanik luua ainult keele kaudu. 4. Tegemist on risoomse romaaniga, st romaanil puudub klassikalises mõistes kese tegevusliin, väga kindlalt käsitletud teema. See risoomsus osutab sellele, et kogu aeg sekkuvad teemakäsitlusse muud probleemid ja arutlused ei jõua lõpule, enne algab teiste prbleemid käsitlemine. Pidevalt eemaldutakse sellest keskmest,
,,nirvaana" kui ma seda sõna ei tea, siis ma ka ilmselt ei mediteeri, siis ma ei teaks, et see, kuhu ma nüüd välja jõudsin, on nirvaana Enne tuleb sõna, siis selle järgi elamine, vastupidi ei saa. Ma ei saa enne käia kirikus 10 aastat ja siis alles enda jaoks leiutada sõna ,,jumal". Kui meil poleks sõna ,,kurjus", siis poleks meil ka kurjuse probleeme. *sõna on enne kui eesmärk, ta on eesmärgi aluseks. Ka meie ihad on keeleliselt struktureeritud. Ma loon ihaobjekti, millel juba on keeleline staatus. N: naise ihaldamine. Mitte nii, et kõigepealt on minus sõnatu iha, vaid ma ise loon oma iha, kasutades ära seda keelt, loon enale ihaobjekti, et tunda end midagi ihaldamas. Kui ma midagi ei ihalda, siis olen surnud. Ihaobjekti valikult mängivad ühiskondlikud väärtused suurt rolli. N: miks just naiseiha, miks mitte meheiha? Keele ja füüsilise maailma vahel on oluline kontrast: füüsiline maailm meie ümber koosneb
Seos on hoopis Kristusega, on tulnud ladina keelest christi tähendab kristust. Kristuse nime puhul on tähtis teada, see on kui pärimis nimi. Algselt oli tegemist tiitliga. Ješua ehk Jeesus. Omalajal populaarse mehe nimega juutide hulgas. Jahve päästab/on päästja – nime tähendus. Jeesus kristus – kasutatakse kui pärisnimena, kuigi kristus kui tiitel.. see on kreeka keelest Christos = Mašiah Messias Kristus ja messias tähendavad keeleliselt sama. 19 Jeesus on ajalooline isik. 18.saj lõpul kui läks moodi, religiooni seletamine müütide kaudu, ss mõeldi ka jeesuse seletamiseks midagi välja.. nn ta on mingi päikese jumal vms. Tänapäeval ssik arvatakse, et ta on ajalooline isiki , aga temast teatakse väga vähe. Ta elas u. aastatel 4eKr-33pKr, pole täpselt teada tema eluaeg. Selline arvutamine võeti kasutusele 6.eKr.
Mitte küsida seda, mida saab teada mujalt Küsitlusviisid Postiküsitlus Näost-näkku standardiseeritud intervjuu Telefoniküsitlus Võrguküsitlus Kasutatakse nii vabavarasid (nt e-formular ) http://www.eformular.com/et/avaleht Vastamismäär kõrge vastamismäära saavutamiseks Küsimustik olgu huvitav ja mitte ebamugavust tekitav Küsimustik olgu kultuuriliselt ja keeleliselt mõistetav Vastajat tuleb veenda ürituse olulisuses Vastaja peab uskuma teostaja professionaalsusse, legitiimsusse Küsimustik olgu visuaalselt kena ja hästi loetav/täidetav (ära koonerda!) Koolita küsitlejaid, koosta täitmise/küsitluse juhend Korduvad meeldetuletused, kuid delikaatselt. Millist infot saab koguda? SAAB TOHIB TULEB Respondentide karakteristikud käitumismustrid hoiakud arvamused, ettekujutused (teadmised)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
