Kui naisel ja mehel võrdne juurdepääs normivormile, kasutab naine seda rohkem. Sotsiaalne võrgustik: mitmetine võrgustik, mis seob inimest teiste inimestega otseselt või kaudselt sõpruse, suguluse, naabruse, töökoha ja sealsete sotsiaalsete suhete kaudu. Võrgustiku mõju vahetu. Võrgustiku tugevus: tihedus (palju tunnevad üksteist), mitmetisus (kui tihedalt seotud) ja sagedus (suhtlemise). Tulemusi: · inimesed on keeleliselt mõjutatud palju enam nende sotsiaalsete võrkude liikmete keelest, kuhu nad kuuluvad, kui kellegi teise keelest · inimesed, kes on sotsiaalsesse võrku hästi integreeritud, kasutavad erinevate omadustega keelt kui need, kes on grupi perifeerias, sest grupi mõju on viimastele väiksem. · Mida tihedam on inimeste suhe võrguga, seda sarnasem on nende keelekasutus ja seda vähem on selles varieerumist...
Ta stiilielementide iseärasusteski on tunda dramaatiliselt vaidlevate antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Rootsiaegne kirjandus Eesti Rootsi koloniaalvõimu all 1629-1710 Minu arvates peaks selle küsimuse vastus ühtima küsimuste 6, 7 ja 8 vastustega. Peab jälgima aastaarve. Natuke üldiselt Rootsi aja kohta: Eesti põlisrahva elu kulges XVII saj Rootsi sõjalise võimu tõusu ja seda toetava protestantismi huvisuundades. Toimus talupoegade lõplik...
Kiilkiri kultuurist Arenenud metallitöö- raua Saalomoni tempel töötlemine Savitahvlid Tähtis laenatud kultuuri Oma foiniikia tähestiku mõjul Sõjakunst (hobukaarikud) Keeleliselt indoeurooplased edasikandmine tekkinud tähestik kõrgel tasemel Rahamüntimine Sõjaline ülikkond elas Suured linnad, lossid, uhked Linlik elulaad Patriarhaalne perekond, kindlustatud linnades aiad=paradiisiaed Kaupmeeste luksuslik elu mehel võis olla mitu naist Patriarhaalne...
,,Qua vadis, Eesti kultuur" Oskus millestki kõvasti kinni hoida on paljudel, kuid kui juttu tuleb loobumisest, tärkab meis justkui emainstink, mis ei luba võidetut enam käest anda. Sama on ka kultuuriga, oskus sellest hoolida peaks päranduma vanematelt lastele, kuid kas see ka nii on? Kas eesti rahvas on kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat nagu seda on meie esivanemate tavad ja kombed? Kas kanname kivist kasukat või oleme suutelised jätkama Eesti kultuuri? Kultuur on osakse elust, inimtegevus, mis toidab igapäevaelu. Iga uue etenduse lavastamine annab väikese tükikese endast kultuuri säilimisele. See on meeletult laialdane ja mitmekülgne, mis annab võimaluse sellest osa saada kõigile, kes vähegi ise huvi ilmutavad. Väljendub see aga paljudes ernevates valdkondades nagu keel, traditsioonid, uskumused, teadmised, kombed, oskused ja nii edasi. See toidab inimeste mõttemaailma, mis ühtlasi an...
Mida võimaldab sõnade liitmine? Sõnade liitmine võimaldab sõna täehndust kitsendada j atäpsustada 31. Liitsõna moodustusosad! · Liitsõna koosneb põhisõnast ja täiendosast. · Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda 32. Lause mõiste! Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul 33. Lause tähendus! Lause tähendus koosneb situatiivsest ja modaalsest tähendusest 34. Millest koosneb lause? Lause koosneb fraasidest, fraasid koosnevad sõnadest 35. Fraasi mõiste! Fraas on sõnaühend mis koosneb põhisõnast ja laiendist Nt: [ Meie kooli tublid sportlased] võistlesid [ Eesti meistrivõistluste] [väga hästi] (Tegusõna ei ole fraas) 36. Lihtlause ja põimlause!...
· Kriitiline pilk Eesti iseseisvumisest luuletustes ,,Iseseisev kevadõhtu"; ,, Aja laulik"; ,,Vana Tühi" · ,,Kõik on kokku unenägu" luulelaadi muutumine modernistlikumaks, järsemaks, ebakõlalisemaks, raskepärasemaks ning keeleliselt argisemaks. Sageli kohati irooniat. Asetatud sümbolistlikku raami, millele osutab pealkiri. · Aastail 1944-1956 elas ta Rootsis Ernst Enno · Sümbolistlik luuletaja, kelle loomingus on kõlaline külg, musikaalsus tähtsam kui värsside silmale nähtav korrastatus või eriline kuju. · Luule on saanud mõjutusi Ida religioonidest. · Tema jaoks on kõik võrdsed. · Nõnda on mõistetav kodu kui sümboli ja koduigatsuse teema kordumine Enno lüürikas, nt....
Teoses esineb palju pikki lauseid, kuid need on arusaadavad ja selged. Samuti esineb palju võõrkeelseid sõnu. Teoses esinevad modernistlikule kirjandusele omased võtted: Üksikisiku probleemide tõstmine temaatilisse keskmesse. Endiste tavade ja normide eitamine ning nende ümbermõtestamine täiesti uute alusel. 7. Minu arvates oli teos hariv nii ajalooliselt kui keeleliselt . Teoses esines pikk lausestus ning palju võõrkeelseid sõnu. Teos oli põnev, kuna sellised sündmused ning tegelased on ka reaalselt aset leidnud. Mulle meeldis kõige rohkem see koht, kus Jakob andis Jürile lugeda seda kirja, mille Timo oli keisrile saatnud. Alguses oli poiss kurb, aga siis ta ütles, et ta ei taha enam edasi lugeda, kuna see muudaks tema arvamust tema ise kohta. 8. Jaan Kross oleks pidanud kindlati saama Nobeli kirjanduspreemia. Ta on Eesti...
Pole päris selge, kas ,,vanimad" jumalad on kõige vanemad, ent roomlaste hilisemate põlvkondade jaoks olid nad ürgsed jõud, kes jäid pisut hilisemate, prominetsemate jumaluste varju ja olidd kristlike kirjameeste jaoks sageli pilkealuseks. Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana-Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski Rooma nimega. Need olid Jupiter, Juno, Neptunus, Vesta, Mars, Minerva, Venus, Mercurius, Diana, Vulcanus või Mulciber, Ceres. Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo ja Pluto. Bacchus oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümpla...
Tänu taevakanalitele on kättesaadav 12h päevas (üleval oleku aeg) 7 päeva nädalas aastaringselt, võib muutuda narkootikumidega sama haiglaslikuks psühholoogiliseks sõltuvuseks. Jalgpallis (sh. muu sport) ei ole minu jaoks läbi televiisori üleüldse mingit mõtet. Sest kõik emotsioonid ja informatsioon on keeleliselt öeldes artificial (eesti k. tehislikud, kaudsed). Rääkimata kommentaatorite jutust, millest enamus on ,,tühi", siinkohal ei oota ma pelgalt fakte või ennustusi, vaid suhtumist töösse, mida tehakse. Arenguruumi on kõigil aga kõige lähemal on ETV, kus ühel seinal ripub kiri, mida mäletan nii: ,,ETVs töötamine on auasi, mitte privileeg." Tagasi tulles teema juurde, sportimine on muutunud meelelahutuseks, mis välistab...
Kõige tõenäolisemalt on Eesti asukad pärit tänapäeva Ukraina alalt. Soomeugrilastest lõuna pool Euroopas elasid indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad, kes seoses soodsama kliimaga võtsid põllumajandusliku eluviisi varem üle. Järk-järgult kliima soojenes ja viljelusmajandusele läksid üle ka soomeugri rahvad. Järk-järgult võeti üle ka keel: geneetilistest soome- ugrilastest said keeleliselt ja kultuuriliselt indoeurooplased. Indoeuroopa keeli kõnelesid nad aga soome-ugri-päraste vigadega. Germaani keeled kujunesidki nii, et soome-ugrilased ei osanud indoeuroopa keeli korralikult hääldada. Näiteks tänapäeva Põhja-Saksamaal võeti Wiiki arvates keel üle umbes 4000 ema. Tegelikult kaasnes keelevahetusega siiski ka teatud geneetiline segunemine, kuid uut rahvastikku lisandus vähesel määral. Aja jooksul selle protsessi jõud rauges ning Eestis-Lätis-Soomes ja ida...
3. Keskendumisraskused. Teises keeles õppiv laps väsib kiiremini ja vajab pikemaid pause. Ükski inimene ei jaksa aega keskendunult kuulata, vahepeal läheb ikka mõte mujale. Teises keeles kuulav laps väsib aga tunnis kiiremini kui emakeeles kuulav laps ning lülitab ennast sagedamini välja. 4. Väljendusraskused. Kui teises keeles õppiv laps tunneb end klassikaaslastega võrreldes keeleliselt ebavõrdses olukorras, kaotab ta julguse ennast väljendada ning hakkab vastates keskenduma sõnumi korrektsele vormile, mitte aga sisulisele küljele. 5. Madal enesehinnang. 6 Samas mõjutab madal keeleoskus või oskamatus kasutada teiskeelses keskkonnas arusaamiseks vajalikke strateegiaid ka muukeelse õpilase enesehinnangut. Et vältida madalat enesehinnangut,...
Märk viitab asjale tegelikkuses ja mõistele teadvuses. Mõiste on tuletatav asjast tegelikkuses ja millele viitab märk. Asi on kätte saadav teadvuses või märgina. 32. Kuidas läheb tähistamisaktis loodud tähendus käibele? Tähistusakti kaudu me muudame endale tegelikkust tähenduslikuks just sedasi, et me oma kogemuse seostame sellega, mida me oleme keeleliselt kirjeldama õppinud. 33. Millised on kõigi teile tuttavate tähistamisteooriate ühisjooned? Kõik teooriad nõustuvad, et: Märk on tinglik- märgid, mida me kasutame, mis meie jaoks tegelikkust kirjeldavad ei oma sisemist olemuslikku suhet nende tegelikkuse osadega, mida nad tähistavad. Iga märk sisaldab tähistajat. Asi/osutus Mõiste/ mõte 34. Milline on fonoloogia mõju kultuuriteooriale? Fonoloogia ehk erinevuste süsteem praktikas...
keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine...
Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"...
aastal alanud Nõukogude okupatsiooni tõttu välja anda ei jõutud. Alles 1989. aastal ilmus Soomes selle vähendatud faksiimiletrükk 25 000 eksemplaris. Sõjajärgsed piiblitõlked Kolmas eestikeelne piiblitõlge valmis eksiilis. Lauluraamatu ja Uue Testamendi alusena kasutati Harald Põllu 1938. aasta tõlget; tema teksti korrigeeris ja ülejäänud Vana Testamendi tõlkis pastor Endel Kõpp. Tõlke toimetas keeleliselt tunnustatud keeleteadlane Johannes Aavik. Tõlge ilmus 1968. aastal Suurbritannias ja seda levitas Briti ja Välismaa Piibliselts. Esmatrüki tiraaz oli 5000 eksemplari, kuid hilisematel aastatel trükiti seda Piiblit korduvalt juurde. Piiblite ja muu usulise kirjanduse sissetoomine Nõukogude Liitu oli keelatud, aga neid saabus Eestisse salaja mitmeid kanaleid pidi, eriti Soome turistide kaudu. Neljas ja seni viimane eestikeelne piiblitõlge valmis juba taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal....
1970 sõlmib Saddam Hussein läbirääkimiste tulemusena relvarahu Kurdi mässulistega, lubades neile ulatuslikku autonoomiat. Kuna relvarahu leppeid ei täideta toimub 1974 kurdide ülestõus valitsusvägede vastu. 1973 nimetati ta Iraagi relvajõudude kindraliks. Saddamil raskendas võimu kindlustamist pärast 1968. aastat Iraagi ühiskonna jagunemine etniliselt, usuliselt ja keeleliselt erinevateks leerideks, kes olid omavahel vaenujalal. Need olid araabia sunniidid, kurdi sunniidid ja araabia siiidid. Ühiskonda lõhestasid veel hõimudevahelised konfliktid, ilmalike natsionalistide ja religioossete fundamentalistide vaheline konflikt ning konflikt hõimudeks koondunud maarahva ning linnarahva vahel. Saddami valitsuse võimubaasiks olid keskklassist ja töölisklassist araabia sunniidid riigi keskosas, kelle vaated on natsionalistlikud ja modernsed...
Ülikool Akadeemia Nord KEEL JA KÕNE Koostanud: P1p Ago Kitsemets Tallinn 2009 Sissejuhtus.....................................................................................................2 Kõne sotsiaalne päritolu......................................................................................5 Keele struktuur................................................................................................ 6 Keele omadused...............................................................................................8 Kõne areng lapsel...........................................................................................................................9 Kõne areng raskendatud tingimustes.....................................................................11 Kõnetegevuse liigid...
Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
Üldküsimused võivad olla igasugused ja vastatud rinevate teadusvaldkondade seisukohalt erinevalt. Filosoofia on sündmus või olukord, kus inimene küsib oma eksistentsiaalse situatsiooni kohta ja vastab sellele keele ja mõtlemise jõudusid kasutades. Eelkõige on filosoofia sündmus või olukord. Olukord, millele inimene kuidagi vastab. Kui ma lihtsalt tunnen, see pole filosoofia. Ei ole filosoofilist sündmust, mida ei saaks keeleliselt väljendada. Ei ole ka filosoofiat, kui pole keelelist väljendust. Sõnad, mis on seotud mõtlemisega, mis annavad mõttele vormi ja kuju. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika, kus luuakse tekste, ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Üldkehtivat tõde inimloomuse kohta ei ole....
Varane rooma kunst on õieti hellenistliku kunsti variant, ehkki oluliste kohalike erinevustega, kuid suur mõju oli ka etruskide kultuuripärandil. Etruskid elasid praeguse Toskaana aladel ning nende kultuuri kõrgaeg oli 7.-5. sajand e. m. a. Nagu kreeklastel, polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid linnade lõdvalt seotud liit. Päritolult ja keeleliselt olid etruskid täiesti võõrad nii kreeklastele kui roomlastele. Etruskide ajalugu tuntakse halvasti ja nende kunsti tõlgendustes on palju vaieldavat. Siiski on just kunstis näha tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kõige rohkem on säilinud etruskide kunsti nende haudades, ilmselt oli nende mütoloogias kesksel kohal surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi ning meisterlik oli etruskidel pronksivalu, mille üheks parimaks näiteks on...