keele ja kultuuri hävitamist. Alati jääb alles vene keel suhtluskeelena ja ka venekeelne meedia on laialdaselt kättesaadav. Siiski, Eesti riik kardab, et muutes kogu riikliku haridusüsteemi eesti keelseks, hakataks neid süüdistama assimilatsioonis. Tegelikuses toimib Eesti riik pigem ukrainlaste, tatarlaste jt. Rahvaste venekeelestajana. Teiseks Vallikivi väidab, et Eesti riik praegusel hetkel panustab mittetoimetulevate kodanike kasvatamisesse, kes jäävad alatiseks keeleliselt diskrimineerituks. Keelebarjäär võib osutuda ületamatuks raskuseks ülikoolis. Järgneva aspektina võtab autor käsile eesti keele kui võõrkeele õpetamise riiklikes koolides, hoolimata faktist, et eesti keel on riigi keel. Ning keelekümblusklassid, mis aitavad integreerida, on koolides ainult vabatahtlikud. Vallikivi märgib ära ka selle, et noores eas, eriti just lasteaedades ja algkoolides toimub
miimika, kehahoiak, hääl, hoiatusvärvus) · Liigikaaslastega suhtlemiseks on karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel oma kommunikatsioonisüsteemid (eri piirkondades karjadel isegi eri murded) · Inimkeele väljendusvõimalused on tohutult avaramad kui loomadel (puudub mõtlemine, valetamine, fantaseerimine; pettemanöövreid liigikaaslase päästmiseks siiski tehakse) · Ühiskondlikud institutsioonid defineeritakse keeleliselt (seadused, suhted) · Tehiskeel infoandja (liikluskeel, matem, keemia sümbolid, arvuti programmeerimiskeel) allub üldistele kommunikatsiooni seaduspärasustele. ,,Ebasiirus on täpse keelekasutuse suurim vaenlane. /---/" (Georg Orwell) Keel kui suhete hoidja · ERINEVUS TEHISKEELTEST: · keelel 2 tasandit: · vahendab infot, · samas kujundab omavahelisi suhteid (osaliselt kokkulangevad) ·
mis talle oli veel jäänud- kõnekunsti. Ta pääses noorimas lubatud vanuses kõigisse kõrgemaisse riigiameteisse Roomas. Cicero kõnedest on säilinud 30 (peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul), sisult jagunevad need poliitiliseks ja kohtukõnedeks. Cicero esimesed kõned kaldusid asianismi, kuid hiljem kujunes välja tema isikupärane stiil. Talle on iseloomulikud võõrsõnadest ja vulgarismidest vabad, retooriliste iluvõtetega parajalt küllastatud, loogiliselt ja keeleliselt selged, rütmilised järjestatud lauseperioodid. Cicero keel sai peagi ladinakeelse proosa klassikaliseks normiks ning on seda senini. Ta arvates on parim kõnemees see, kes kuulajaid harib, lõbustab ja sügavalt liigutab. Quintilianus Antiikaja retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Dabius Quintilianus, kuulus kõnemees, kes oli esimene Rooma riigi palgaline retoorikaõpetaja. Tema töödest on
Oskan leida eeldatavat sagedamini esinevatest või minu tööga kirjutatud artiklitest, kus autorid tekstidest, nii olustikulistest kui ka liikidest, sealhulgas abstraktsetest, N siltidel, plakatitel või kataloogides. spetsiifilist informatsiooni lihtsatest seotud sõnadest. Saan aru sündmuste, väljendavad mingeid kindlaid seisukohti kirjanduslikest, tajudes nende stilistilist struktuurilt ja/või keeleliselt keerulistest E igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes või vaatenurki. Saan aru tänapäevasest eripära. Saan aru erialastest artiklitest ja tekstidest, näiteks käsiraamatutest, tööpakkumised, brosüürid, menüüd, kirjades. proosast
(teiste kultuuride hindamisel lähtutakse võrdlusest oma kultuuriga, mida peetakse parimaks/õigeimaks jne)*rela-? Miks on keel sotsiaalselt tähtis*reeglid*tegevuste koordinaator*kommunikatsiooni vahend*ühendab inimesi*kogemuste edasikandja? Kuidas me mõistame tegelikkust sümbolite abil*arvan,et subjektiivselt, sellest on tingitud ka erinev käitumine? Mida tähendab multikultuursus*koosnevad erinevatest rühmadest, kes on kultuuriliselt, etniliselt ja keeleliselt diferentseeritud? Kirjeldage kultuuride koostöö ja pinged (assimilatsiooni, integratsiooni, getostumise ja koloniseerimise põhjal). Mida tähendab paradigma*õpetlik näise,eeskuju,musternäide,näidis? Kes on paradigma autor? Kuidas toimub paradigma vahetus ühiskonnas (millised etapid ehk tooge ja seletage kolm paradigma seisundit (eelparadigma, normaalteadusanormaalne seisund, kriis ja revolutsioon). Mida tähendab teooria
pole olemas kiilaid ühesilbilisi sõnu) sada erinevat viisi, kuidas kuulda sõna tõde: tudeng, pudel "Rääkida tõtt, see tähendab rääkida asjadest, mis on, et nad on, ja asjadest, mis ei ole, et neid ei ole." Vastavuse kontseptsioon käsitleb kõike, mis vastab tõele. Ütlus "Lumi on valge"(autonüümne, lihtsalt väide) vastab tõele, siis kui lumi on valge(kirjeldab reaalset olukorda). Samas ei saa me tegelikult teada, mis on lumi, ja mis on valge, need võivad keeleliselt erineda jne. Autonüümset märki ei saa tõlkida. Me ei saa tõlkida kivi nootidesse. monadoloogia - Leibniz tahtis kõike välja arvutada, näiteks sõnade tähendust, sünonüümia oli nagu võrrand, mida tuleb tõestada. Pakkus välja sünonüümia kriteeriumi "salva veritate": iga kord, kui me saame ühte asja kasutada teise asemel, ja tähendus säilib, on meil tegemist sünonüümiaga. Kas hunt ja susi on ikka sünonüümid?
talutüdrukutega ja lõpetades keisriga. Teoses esineb palju pikki lauseid, kuid need on arusaadavad ja selged. Samuti esineb palju võõrkeelseid sõnu. Teoses esinevad modernistlikule kirjandusele omased võtted: Üksikisiku probleemide tõstmine temaatilisse keskmesse. Endiste tavade ja normide eitamine ning nende ümbermõtestamine täiesti uute alusel. 7. Minu arvates oli teos hariv nii ajalooliselt kui keeleliselt. Teoses esines pikk lausestus ning palju võõrkeelseid sõnu. Teos oli põnev, kuna sellised sündmused ning tegelased on ka reaalselt aset leidnud. Mulle meeldis kõige rohkem see koht, kus Jakob andis Jürile lugeda seda kirja, mille Timo oli keisrile saatnud. Alguses oli poiss kurb, aga siis ta ütles, et ta ei taha enam edasi lugeda, kuna see muudaks tema arvamust tema ise kohta. 8. Jaan Kross oleks pidanud kindlati saama Nobeli kirjanduspreemia. Ta on Eesti
isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. · lahtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Suhtlustsoonid
umbes 3 aastat, siis tuli uus põld rajada Alet põletati rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis Alepõletamine Karulas 2007.a Söödiviljelus Õhemate muldadega Lääne- ja Põhja Eestis levis SÖÖDIVILJELUS: põld jäeti peale paari- aastast kasutamist sööti, maad kasutati karja- maana. Põldude rajamine tähendab külade tekkimist Eesti hõimude esmamainimine 98.pKr kirjeldas Rooma ajaloolane TACITUS oma raamatus "Germaanlased" aestii ja fennide hõime Keeleliselt on aestii nime seostatud indo-germaani sõnadega: ger. aistan = austusväärsed; ing. oast, saksi ast, holl. eest = viljakuivatusahi (seega kuivatusahjumehed). Tacituse aestid: "kohutavad metsad või eemaletõukavad sood" "suured ja ainult rünnakuks sobivad kehad" "ühed ja samad inimesed armastavad niimoodi laisklemist ja vihkavad rahuaega" "kirjatähe saladused on ühtmoodi tundmata nii meestele kui ka naistele" "kellelgi pole häbi päevad ja ööd läbi juua"
valdab ta keelt, millega võib ta näida kõrgklassinaisena. Ta lahkub väärikalt, jättes endast maha mehe, kelle nimel ta oli kõigeks valmis, kuid kes ei suutnud isegi viisakalt hüvasti jätta. Tegelased: Eliza Doolittle (Liza/lilleneiu)- räpakas, murdekeelt rääkiv lillemüüjast tänavatüdruk, kes oma teravuse, samuti ka terava mõistusega kasutab elu poolt pakutud võimalusi ja tõuseb klassiühiskonnas kõrgemale kui keegi oodata osanud oleks. Ta ei arene mittte vaid keeleliselt ja ei saavuta puhtust ja ilusat väljanägemist vaid saab iseseisvaks ja eneseteadlikuks, väärikaks naiseks. Henry Higgins(märkmetegija)- foneetika professor, kes võib inimese päritolu ära tunda isegi tänava täpsusega. Ta on väga tark ja jõukas, jätab küll tähtsa aga see- eest labase ja väga ebaviisaka mulje, sest tema ühiskonda suhtumine on teistsugune. Ta leiab, et kõiki inimesi peaks kohtlema mitte hästi ega halvasti vaid samamoodi.
Air France'i lend 447 See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) Air France'i lend 447 F-GZCP, pildil on lennuk, mis kukkus Atlandi ookeani Intsidendi ülevaade Kuupäev 1. juuni 2009 Tüüp Seadmete rike üle 10 000 meetri merepinnast, kokkupõrge ookeaniga Koht Atlandi ookean, koordinaadid 3,5°N 30,5°W (umbes)
Foucault teooria jrgi on kik tiesti normaalne snad, millega me mtet thistame ei mngi suurt rolli. Pole vahet, et kaka abiellus lpuks vilillega, oluline on mte, mis nende kahe sna taga oli. Mte oli ju reaalne? Mte kaka ja vilille abielust on ju ebanormaalsus? Vi ehk ta ikkagi ei paista niivrd normidele mittevastavana, kui rkida sellisest olevusest nagu sgitdi. Miste sgitdi on kasutuses lasteaedades, mrkimaks kasvatajat, kes lastele sa ette paneb. See miste on kultuuriliselt ja keeleliselt selliseks kujunenud ja hiskond on seda aktsepteerinud. Villu, kes esimest korda lasteaeda lks, omas tiesti teistsugust arusaama sellest snast. Sgitdi on smiseks vi pigem see, kes laste sgi ra ise ra sb. Kuigi sgitdi alguses vastu puikles, tahtes piimasuppi lastele sokutada, pidi ta koka manitsedes ikkagi oma kohust titma. Hoopis teistsugune korraldus kehtis lasteaias. Piimasupi nide selles lasteraamatus on justkui nide sellest, kuidas lastele on antud vim (autorile?), rkimaks
Ta sai aru, kuivõrd on haridus maha jäänud Baltimaades. Innustust olukorra parandamiseks sai noormees Wittenbergis nähtud uut tüüpi koolidest, õpetlastest ja õpetustest. Esmalt asus ta lugemist õpetama kodukoha talulastele. Kui siiani õpetati lugemist veerimismeetodil, siis uue õpetuse kohaselt püüdis Forselius seda teha häälikumeetodil. Forselius sai aru, et senised kooliraamatud on õppetööks keeleliselt ebasobivad. Koos Johann Hornungiga töötati välja uus kirjaviis, milles ortograafia kohaldati maarahva kõnekeelele, võõrtähed c, f, q, z, y ja x jäeti välja, loobuti h-st eelneva vokaali pikendusmärgina ning kasutusele võeti „ä“ täht. (Andresen: 1991, 35.) B. G. Forseliuse tegevusele ja rahvakooli loomise ideele oli suureks eeskujuks tšehhi päritolu humanist, filosoof, usuteadlane ja pedagoogikateaduse rajaja Jan Amos Komensky.
moodusta kõne grammatilist ega mõistetavat tervikut. Patsient kordab kuuldud või öeldud fraase, mida nimetatakse perseveratsiooniks. Afaasia raviks kasutatakse kõneteraapiat. Muukeelse lapse toimetulekuraskused Muukeelne laps on nagu erivajadustega laps. Ta võib olla eriti andekas, kuid võib ikkagi sattuda oma puuduliku keeleoskuse tõttu riskirühma. Kui teist keelt kõnelev laos ei saa kõigest aru, tunneb ta end kaaslastega võrreldes keeleliselt ebavõrdsena. Laps kaotab julguse omi mõtteid väljendada, ehkki need võivad olla sisukamad kui kaaslastel. Ohud, mis kaasnevad teise keele õppimisega liiga varajases eas Laps ei saa kõnest aru ja sellest tulenevalt ei oska reageerida. Kõne mittemõistmine võib kaasa tuua suuri arusaamis- ja toimetulekuraskusi. Teises keeles õppiv laps võib jääda teadmisteta, kuna ei saa õpetaja kõnest aru.
Rekvisiitidega kohakuti paremasse serva kirjutatakse kuupäev. Kasutatakse numbrilist või sõnalisnumbrilist järjestust: kuupäev, kuu, aasta. Kuupäev ja kuu märgitakse kahekohalistena, aasta neljakohalisena. Rekvisiitidest paar rida alla poole kirjutatakse kirja pealkiri, mis peab olema võimalikult lühike ja avama üldistatavalt dokumendi põhisisu. Märgitakse nimetavas käändes ja punktita. Pealkirjale järgneb kirja sisu. Tekst peab olema lühike, täpne, keeleliselt ja stiililt korrektne. Ei tohi võimaldada erinevaid tõlgendusi. Kui kirjale on lisatud lisaleht siis see märgitakse ära kohe peale kirja sisu. Järgmisena kirjutatakse tervitusvormel. Kiri lõpeb lugupidamisavaldusega või komplimendiga. Peale viisakusavaldust on koostaja allkiri, millele järgneb koostaja nimi. Nimi võib olla täisnimi või viisakustiitel koos perekonnanimega. Juhul kui kirjale on lisaleht lisatud, siis kirja lõpetab teade lisade asukoha kohta.
· segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) · monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks, kahvatuks, igavaks. · ülelihtsustatud info andmine põhjustab suuri kadusid Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked: · lähtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/vahendatud suhtlus
Koostasin tabeli vastavalt kompetentsusnõuetele ja otsisin vastavad tegevusnäitajad. Samuti sekretäril vajaminevaid oskusi ja iseloomuomadusi. 1. Kompetentsusnõuete tabel Kompetents Teadmised Oskused Võimed, ERK tase 5 isikuomadused B.2.1. 1) dokumentide tundma ja oskama loogilisus ja 1) vormistab keeleliselt Dokumenteeri vormistamise käsitseda analüütilisus, tehniliselt ,vastavalt mine põhimõtted; kaasaegset süsteemsus, etteantud nõuetele, lähtu 2) bürootehnikat korrektsus, heast tavast ning loob dokumenteerimise valdama tasakaalukus dokumendimalle põhimõtted
_ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. _ lähtutakse jäigast ootusmudelist _ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes _ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi
32. Produktiivseimad tegusõnaliited: -ta, -da. Produktiivseimad määrsõnaliited: -lt, -sti. 33. Liitsõna koosneb põhiosast ja täiendosast. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda. nt tütarlaps, raudteeülesõidukoht, kirjutuslauasahtel, lasteaiaküps, rasketööstustootmiskoondis, kergekuulipilduja, reoveepuhastuskaev, haldusõigusrikkumine, elevandiluurannik, maailmasõjaveteran. 34. Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul. Lause koosneb fraasist, fraasid sõnadest. Fraas on lause vahetu moodustaja. Fraas koosneb põhisõnast ja laienditest või ainult põhisõnast. SUUR TIGE KASS HAMMUSTAS NURGA TAGA ARGA KOERA. LAIEND LAIEND PÕHISÕNA LAIEND PÕHISÕNA LAIEND PÕHISÕNA FRAAS FRAAS FRAAS 35. Öeldistäide annab edasi mingit alusele iseloomulikku omadust (Kass on karvane.) 36
rütmi. Ütleb esimesi sõnu ja kahesõnalisi lauseid eakaaslastest varem. On jutukam, huvitub raamatutest ja jutukestest. Loogilis-matemaatiline andekus ilmneb huvis arvude ja loendamise vastu. Neil lastel on hea keskendumisvõime, suurepärane mälu, tähelepanuvõime ja ruumitaju. Nad taotlevad kõiges süsteemi ja korda. Üsna varakult hakkavad nad esemeid kokku lugema, peagi ka liitma ja lahutama. Rääkima hakkavad üsna vara, nagu ka keeleliselt andekad lapsed. Matemaatilisel andekusel on täheldatud tihedat seost musikaalsuse, samuti proportsioonitunnetuse ja perioodilisusetajuga. Püüd korrapära poole on läbi ajaloo iseloomustanud paljusid heliloojaid Bachist Schumannini. Muusikaliselt andekas laps tunneb varakult huvi muusika vastu. Sageli ilmneb see kõigist annetest varem: juba imikuna on ta altim omandama muusikalisi helisid kui kõnet. Ta võib õppida kiiremini laulma kui rääkima
Õhusaastumisega seotud probleemid Probleem number 1 on happevihmad. Nende tulmusel hävib metsa ala ning on tekkinud ka happejärved. Happevihmade tulemusel imbub muldadesse happeid, mis rikub mulla viljakust ning selle tõttu langeb ka põllumajanduse tootlikkus. Õhku vajavad kõik elusolendid ning kui see on saastatnud, siis nende elukvaliteet kannatab selle all. Väätamisväärsus Rootsis: Lapimaa Lapimaaks kutsutakse alasid, kus elavad laplased ehk saamid, keeleliselt eestlaste sugulasrahvas. Põhjapoolne osa Lapimaast jääb tundravööndisse, kuid lõunapoolne ulatub okasmetsavööndisse. Lapimaa on võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid. Ka tasasel maal kerkib siin- seal kõrgemaid mägesid, tundraid. Lapimaa rahvaarvuks loetakse umbes 1 miljon, kuid laplasi on nende hulgas vaevalt 30 000. Enamik laplasi elab Norras. Ise hüüavad nad end saamideks ja peavad laplase nimetust halvustavaks
(Lennart Meri) Juba ürginimesed pidid omavahel infot vahetama. Ühed esimesed andmete vahetamise vahendid olid näiteks tam-tam-trummid. Selleks on kasutatud tuld jne. Ajapikku õpiti aina keerulisemaid sõnumeid. Kõneldav keel tekkis siis, kui leiti, et zestidele võib anda kokkuleppelise paralleelmärgi häälikulise sõnana ja kuna see moodus osutus tõhusaks, muutus keel inimest tähtsaimaks suhtlusvahendiks. Inimene on mõtlev olevus vaid seetõttu, et ta oskab end keeleliselt väljendada. Maailma tunnetamiseks, tegelikkusest arusaamiseks ei piisa ainult nägemisest kuulmisest, haistmisest, maitsmisest ja kompimisest. Vaja on mõtlemisvõimet, oskust tajutut analüüsida ja süstematiseerida. Keel liidab ühiskonna liikmed kollektiiviks, keele abil saab võimalikuks töö organiseerimine ja ühiskondlik tööjaotus. Keel on aidanud luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Teabe vahetamine ja tähenduste edastamine on ühiskonna toimimise eeldus ja alus.
ning objektiiv-teleoloogiline kriteerium. Tähtis on mõista, et seaduste tõlgendamisel ei ole võimalik lähtuda ette kindlaksmääratult üksnes teatud ühest tõlgendamismeetodist ja üksnes teatud pragmaatilistest kaalutlustest, vaid konkreetse kaasuse lahendamisel tuleb tõlgendamisjuhu esinemisel rakendada võimalikult kõiki asjakohaseid tõlgendamisargumente. Grammatiline tõlgendamine Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi. Grammatilises tõlgendamises omab iga koma ja punkt tähtsust. Näide grammatilise tõlgendamise kohta, milleks on Riigikohtu halduskolleegiumi poolt
keeles. Üldiselt on kliendid väga rahul minu poolt pakutava teenindamisega ja jätavad vahel külaliste raamatusse kiitusi minu kohta. Klientide poolt antud tagasiside on mulle väga oluline, siis tean, et teen oma tööd hästi. Ettepanekuid oma organisatsiooni teeninduskeele parandamiseks Arvan, et minu organisatsioonis on kõik töötajad väga rõõmsameelsed, kokkuhoidvad ja abistavad. Töötame, kui ühtne meeskond- toetame üksteist keeleliselt ja anname nõu. Et muuta veel paremaks enda ja organisatsiooni teeninduskeelt, siis toon välja viis ettepanekut: 1. Organisatsioonijuht võiks informeerida rohkem oma töötajaid tööalaste muutuste kohta, et teenindajad oskaksid kliendile anda parimat nõu. 2. Juhul kui klienditeenindaja ei oska mõnda keelt, siis on hea teha endale pisike spikker, kus on kirjas põhilised laused, mida kõige rohkem on vaja kasutada. 3. Tuleks esitada klientidele rohkem avatud küsimusi
näitab luuletaja saatus. Oleks (on küll paha poiss ja olemata asi) luulesõbralikum aeg, siis müüdaks "Sonetid" vähemalt tiraaiga 3000 4000 päris kiirelt läbi. Mingis mõttes pole Rooste esikteos sugugi moodne, hoolimata nimetatud intertekstuaalsusest pole siin postmodernsuse hõngugi, sest tekstide ehitamist või miksimist nagu Sven Kivisildnik või Aare Pilv ta ei harrasta, ning lisaks kõigele on luuletustel olemas puändikus (varieeruvalt varjutatud). Kuigi vahel keeleliselt omapäratsev, on ta siiski tunde- ja mitte sõnamaag. Inimlikuimad ja mõistetavaimad asjad on murtud värsiridadeks, mis haaravad lugeja jäägitult. Tegu on isikliku elu kerge kõverpeegeldamisega fantaasia piirini. Kas "Sonetid" eesti kirjanduses midagi muudavad? Esikkogu kohta liiast küsitud, kuigi ma tahaks vastupidist; tuleb nentida, et kui mõjutab keskit või miskit, siis natuke. Jäljendatavat on vähe. Rooste isegi nimetab end mõjutatavaks ega kuuluta ainsaks geeniuseks
LASTEKIRJANDUS MUINASJUTUD Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel. Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas. Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi. Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud need lood püüavad tõestad...
rahvusvaheliste organisatsioonide töökeel (ROK, WTO, FIFA, ÜRO, Aafrika Liit, EBU, ESA, UPU jpt). Prantsuse keel on arenenud ladina keele murdest, mis sai 4. sajandil Gallias üldkõneldavaks keeleks. 17. ja 18. sajandil kõneldi prantsuse keelt paljudes Euroopa riikides kõrgklassi keelena. Prantuse keele ajalugu algab roomlaste koloniseerimisega Gallia. Keldid, kes asutasid Gallia olid Indo-Eurooplased ja suguluses kreeklaste, roomlaste, germaani rahvastega nii keeleliselt kui ka kultuuriliselt. Gallia, Rooma ning Lõuna- ja Põhja-Prantsusma vahel toimus lõhenemine. Nimi Prantsusmaa tuleneb põhja germaani keelt rääkivate frankide nimest. Lõuna prantsuse keeles on palju murdeid. Pariisi murre hakkas aga järkjärgult muutuma ametlikuks keeleks, kuid pealinna poliitiliste mõjutuste tõttu on see tunnustatud prantsuse keele näitena. 1.emakeel1 2.ametlik keel2 3.teisane keel3 4.vähekasutatav keel4 1 2 3 4 3.3. HISPAANIA KEEL
võlgnen ma tänu ja kiitust talle selle eest teenin ma teda ja olen talle kuulekas;see on kindlasti tõsi’’. Lutheri jaoks seisnes imago Dei põhituum inimeste ja Jumala erilises suhtes, milles inimesed on loodud osa saama Jumala õiglusest, pühadusest ja tõest. See eristab inimesi kõigist teistest olenditest ning annab neile erilise inimväärikuse, mille lahutamatu osa on vastutus üksteise ja kõigi teiste olendite eest. Patt mõjutab meie jumalanäolisust. Luther avastas,et keeleliselt on 1 Ms 1:26 kasutatud sõnad’’näo järgi’’ ja ’’sarnaseks loodud’’ ühe tähendusega. Ta järeldas, et pärispatu tagajärg on jumalanäolise kaotamine. Seega seisnebki lunastus Lutheri ja luterliku teoloogia järgi jumalanäolisuse taastamises. Luther kinnitas, et inimesed jäävad Jumala looduks ka siis, kui nad patus Jumalast ära pöörduvad. Ta ütles, et patt on põhimõtteliselt tahte radikaalne moonutus, mida ei ole võimalik ilma Jumala abita tagasi pöörata
Me näeme ühesuguseid värve; võõras kogemus ise saa kunagi olla nii võõras, et mõistmine ei oleks võimalik. Üldinimlik teeb võimalikuks ka kaugete aegade ja kultuuride mõistmise. Mõistmine ei saa kunagi olla täielik ja teise kogemuse kaudu mõistame alati ka iseennast. Gadamer ja Dilthey mõlemad rõhutavad, et igasugune mõistmine on olemuslikult keeleline, sest ta ei teki kunagi tühjale kohale, vaid arendab varasemat mõistmist. Päritud vaated on meieni paratamatult jõudnud keeleliselt väljendatud kujul. Seetõttu on ka iga järgnev mõistmine keeleline. Kui miski jääb väljapoole keele väljendusvõimalusi, siis ei tähenda see seda, et keele enda võimalused ei võiks avarduda. Gadamer toetub Wilhelm von Humboldti nägemusele keelest kui mõtlemise peeglist. Kui iga uut võõrkeelt õppides laiendame oma arusaama senisest maailmast, siis on see Gadameri jaoks täpne kirjeldus viisist, kuidas hermeneutiline protsess toimib. Humboldt
Nali – saab kasutada siis kui ülejäänud lugu on ka humoorikas. Ei tohi luua vale meeleolu. Huviloo tegemine – lühike, maksimaalselt 2 lõiku, et saada tuum vara teada ja tähelepanu püsiks. Selge, lihtne, konkreetne, piisavalt detailne. Näidata, miks on see inimene või teema huvitav. Tuumlõik – annab uudise keskse fakti. Peab alati olemas olema, et aru saada, mis on loo tuum. Tuumlõik peab olema teine lõik, hiljemalt kolmas. Selle peab siduma nii sisult kui keeleliselt siduma huvilooga. Juhtlõik või sissejuhatus? – mida tähtsam uudis, seda enam peaks valima juhtlõigu. Mida kõvem teema, seda enam peaks valima juhtlõigu. Sissejuhatust kasutada pikkades lugudes, mis on lehekülje kesksed lood. Sissejuhatust kasutada jätkulugudes, mis kirjeldavad juba uudisena esinenud sündmuste arenguid. PEHMED UUDISED (LK 149-160) Pehme uudise uudisväärtused Kõvad uudised on sündmuse mõju lugejate elule. Keskseks on sündmused ja vähem inimesed.
Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames. 356. Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents; alternatiivne konkurents; konsumtiivne konkurents? Kumulatiivne-kuhjuv 357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid? grammatiline, loogiline, süstemaatiline ja ajalooline tõlgendamine. Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi. Loogiline tõlgendamine kasutab õigusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid. Süstemaatilisel tõlgendamisel võetakse mõistete tähenduse kindlakstegemisel arvesse kõiki
Siin oli oma osa arusaamal, et nimi peab olema kasvatav, ajastu üllaid ideaale kajastav (ja seepärast ei kõlba nt Kiriku plats, Vaimu tänav, Kloostri t jms) . Sellest nimepaneku motiivist on nüüd loobutud . Kohanimi on koha, alles seejärel oma aja märk . Nime algne tähenduskavatsus läheb igapäevases suhtluses enamasti kaotsi, sest nimi on üsna argine asi. Kohanimi peab olema kergesti meelespeetav ega tohi teiste omasugustega segi minna . Ta peab olema keeleliselt korras ega tohi tähendada midagi heade kommete vastast. Ka ei tohi kohanimi olla liiga pikk, nagu nt olid ideoloogilised nimed Eesti Punaste Küttide väljak, Osmussaare Kaitsjate nimeline väljak, NSV Liidu 50. Aastapäeva nimeline väljak. 1 Kohanimedega on tihedasti seotud rahvanimed ehk etnonüümid, mis eesti keeles kirjutatakse väikese algustähega. Nt karjalane, liivlane, isur, komi, prantslane, sakslane, usbekk
Sissejuhatus "Keskaja" termin on suhteline, seda määrab selle kasutamine. Media aetas/ media aevum pärineb Itaaliast 14. saj, mil hakati tundma õppima antiikset ladina keelt. Keskajal oli ladina keel kasutusel, aga see muutus ja lihtsustus. Renessanssiajal hakati jäljendama ja kasutama antiikset ladina keelt. Vaheapealset perioodi peeti keeleliselt alaväärseks, hiljem laienes see suhtumine kogu vahepealse aja kultuurile. Periodiseeringuna tuli keskaeg kasutusele 17. saj saksa ajalooõpikutes, kust see levis ka mujale. "Keskaeg" kui sünge, barbaarne ja primitiivne. Liialdamine: nt nõiajahi omistamine sellele ajajärgule. Keskaega idealiseeriti romantismis: rüütellikkus, osavad käsitöömeistrid vastukaalust vabrikutoodetele. Tegu on samuti liialdatud võrdkujuga. Keskaja alguseks peetakse 5
William Labov Orwelli Newspeak ja Oldspeak: eemalda sünonüümid ja antonüümid, kõik tähenduse varjundid, jäta lihtsad dihhotoomiad: mõnu ja valu, õnnelikkus ja kurbus, heamõte ja kurimõte; sõnad lihtsad ja rütmilised; eesmärk tagada täielik mõttekontroll Ludwig Joseph Johann Wittgenstein oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest; eristab selle, mida saab keeleliselt väljendada ja selle, mida saab ainult näidata 20. Kõneaktide teooria Kõneakt e kõnetegu (speech act); John Searle, Austin
vääriliseks ainult sõduri või riigiteenija elukutset. Varane rooma kunst on õieti hellenistliku kunsti variant, ehkki oluliste kohalike erinevustega, kuid suur mõju oli ka etruskide kultuuripärandil. Etruskid elasid praeguse Toskaana aladel ning nende kultuuri kõrgaeg oli 7.-5. sajand e. m. a. Nagu kreeklastel, polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid linnade lõdvalt seotud liit. Päritolult ja keeleliselt olid etruskid täiesti võõrad nii kreeklastele kui roomlastele. Etruskide ajalugu tuntakse halvasti ja nende kunsti tõlgendustes on palju vaieldavat. Siiski on just kunstis näha tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kõige rohkem on säilinud etruskide kunsti nende haudades, ilmselt oli nende mütoloogias kesksel kohal surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi ning meisterlik oli etruskidel pronksivalu, mille üheks parimaks näiteks on
(trooja sõja müütide ainetel). Renessanssiajastu kuulsast poeedist ,,torqeato Tasso" Järgmiste teostega pöördub tagasi kaasaegsasse perioodi ,,WilhelmMeistri õpiaastad", ,,Wilhelm Meister rännuaastad" kunstiku elu kujunemine. ,,Kõik mis meiega juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist" ,,Igasuguseid kahtlused saan kõrvaldada üksnes tegutsemisega" ,,üksned tegu tõestab armastuse jõudu". Draamade ja tragöödiaga ilmuv luulet, keeleliselt väga heal tasemel. Ballaad ,,Metshaldjas", luuletused on tekkinud konkreetselt elunäidete põhjal. Goethe värsse peetakse musikaalseks. Tema on tekste viisistanud.
· Määrsõnatuletus: kurvalt, ilusti, rinnuli (kuidas) 30. Mida võimaldab sõnade liitmine? Sõnade liitmine võimaldab sõna täehndust kitsendada j atäpsustada 31. Liitsõna moodustusosad! · Liitsõna koosneb põhisõnast ja täiendosast. · Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda 32. Lause mõiste! Lause on keeleüksus, mis väljendab üht mõtet keeleliselt terviklikul kujul 33. Lause tähendus! Lause tähendus koosneb situatiivsest ja modaalsest tähendusest 34. Millest koosneb lause? Lause koosneb fraasidest, fraasid koosnevad sõnadest 35. Fraasi mõiste! Fraas on sõnaühend mis koosneb põhisõnast ja laiendist Nt: [ Meie kooli tublid sportlased] võistlesid [ Eesti meistrivõistluste] [väga hästi] (Tegusõna ei ole fraas) 36. Lihtlause ja põimlause!
Pealkirja põhisõna märgitakse nimetavas käändes ning pealkirja lõpus kirjavahemärki ei kasutata. Dokumentide pealkirjad vormistatakse paksus kirjas. N: Taotlus - Pöördumises kasutatakse ametinimetust, viisakustiitlit ( lp, hr, pr, prl ), tiitleid, auastmeid või isiku nime. Eesnime kasutatakse pöördumisel juhul, kui see on oluliseks täpsustuseks ( kui asutuses on mitu samanimelist isikut jne. ) -Dokumendi tekst peab olema lühike, täpne ja keeleliselt korrektne ega tohi võimaldada erinevaid tõlgendusi. - Rekvisiit "Allkiri" koosneb dokumendi alla kirjutanud isiku allkirjast e. signatuurist, selle desifreeringust ja ametinimetusest, kusjuures signatuuri jaoks tuleb vabaks jätta kolm kuni viis rida. Originaaldokumentide allkirjastamisel kasutatakse sinist värvi dokumendipliiatsit. -Ametikirja tekstis nimetatud lisade puhul märgitakse lisade reale nende lehekülgede ja eksemplaride arv. -Protokollide puhul märgitakse lisa nimetus tekstis
usklikko Tallopoja wahhel" (1740 Tallinnas), mis on kirjutatud sissejuhatuseks piibli lugemisele. Thor Helle põhjaeesti kirjakeele arendajana: Anton Thor Helle oli juhtivaid tegelasi põhjasõjajärgsel ajal Tallinnas ja selle ümbruses tegutsenud pietistlike pastorite rühmituses, kes tegid palju eestikeelse kirjasõna arendamiseks. Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning anti välja selle uus, pietistliku suunitlusega täiendatud ning keeleliselt redigeeritud trükk ,,Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat" (Halle, 1721), millest ilmus (kuni 1850. aastani) kokku 46 kordusväljaannet. Käsiraamatu toimkond andis välja ka saksa pietisti J. A. Freylinghauseni teose tõlke ,,Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest" (Tallinn, 1727), mille Kullamaa (Goldenbeck) pastor Heinrich Gutsleff oli juba aastaid varem tõlkinud. H. Gutsleffi ja A. Thor Helle eestvedamisel toimetati põhjalikult Uue Testamendi 1715
2.1.3 Kujuneva kirjaoskuse teooria Arvati , et lugemis- ja kirjutamisoskus ei kujune lahus lapse muust arengust. Mõisteti , et lugemisoskuse areng on pidev protsess, milles on laps ise aktiivne tegutseja. Märgati, et selles protsessis on keskne roll perekonnal ja kasvukeskonnal ning eeldati, et need pakuvad lapsele lugemiskogemusi ning äratavad huvi.Sellest lähtuvalt hakkas välja kujunema lugema õpetamise uudne käsitlus. Lasteaedades soovitati luua keeleliselt rikkad õpikeskkonnad. Töötati välja keelel põhinevaid õppekavasid, kus rõhutati lugemise, kirjutamise, rääkimise, ja kuulamise seoseid. Täiskasvanu roll oli suunata lapse tähelepanu ümbruskonna tekstidele ja raamatutele ning luua olukord , milles oleks võimalus õppida lugema. 2.1.4 Sotsiokultuuriline teooria Sotsokultturiline teooria rõhutab kultuuri ühist kogemist ja jagamist lugemise vahendusel. Eelkoige rõhutab see teooria aga kollektiivset õppimist
minu suhtumine. Koostöö sujus meil hoolimata erinevast mõtlemisest siiski hästi, mind küll häiris hilinemine, aga tunnen, et olen üsna hea kohaneja ja seetõttu ei tekkinud meil ka probleeme. Eks kindlasti mõjutas minu käitumist ja oma arvamuse mitte välja ütlemist nii väga see, et minu hispaania keel ei olnud tol hetkel nii sorav, kui see on praegu. Ma arvan, et kui oleksin sellistes situatsioonides praegu, siis oleks mul võib-olla ka keeleliselt julgem oma mõtteid välja öelda. Aga enam ma seda ei teeks, sellepärast, et nüüd ma mõistan meie erinevat suhtumist aega. Kriitiline juhtum kultuuridevahelises kommunikatsioonis Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015
Kui hiljem ka öeldut kahetsetakse, siis paraku seda tagasi võtta enam ei saa. Autor soovitab oma sõnad enne läbi mõelda ja keskenduda eeskätt positiivsetele sõnadele. Seega on töö sõnum üheselt arusaadav. Töö eesmärgid, käsitletud probleemid ja tulemused ning järeldused olid kõik kirja pandud ühte lõiku töö algusesse. Essee paremaks jälgimiseks oleks võinud see osa olla liigendatud üksikuteks punktideks. Essee oli keeleliselt ladus ning vormistatud korrektselt. Töö ülesehitus oli arusaadav ja loogiline. Autori poolt seatud eesmärk sai täidetud, kuna pani antud teemal kaasa mõtlema. Kindlasti oleks võinud veel lisaks käsitleda antud teema raames seda, missuguseid sõnu ja miks välditakse, nagu sissejuhatavas osas autor seda väitis.
hädaoht’, kuldse kesktee, valge varese ‘keegi teistest erinev’. Nagu muudki sõnavara lisandub keelde fraseologisme ka tänapäeval. Nende keeles kodunemine võtab siiski rohkem aega kui näiteks uute esemete nimetuste keeldetulek. Uusi fraseologisme on nt siililegi selge (vn и ежику понятно) ja nupp nokib (vn голова клюет). Ohtrasti on fraseologisme näiteks slängis, kus loomeimpulsse annab tahe keeleliselt silma paista, üllatada, vaimutseda või oma tegevust varjata. Näiteid selle kohta kurjategijate slängist: makarone riputama ‘valetama’, orelit mängima ‘rusikatega ribidesse lööma’. 6. Leia fraseologismisõnaraamatust tähendused! http://www.eki.ee/dict/fras/ kirpu kõrva panema – kellelegi midagi sellist teatama, mis ta ärevaks, rahutuks teeb suure surmaga – läbi häda, hädavaevalt, suure vaevaga, suurte pingutustega
ASPERGERI SÜNDROOM Ajaloost Hans Asperger oli Viinis lastearst ja ilmutas varakult huvi niisuguste laste vastu, kelle areng kuidagi normist kõrvale kaldus. Tema kliinikus oli domineeriv pedagoogiline ravi meetod, eelkõige sotsiaalsete suhtlemisraskuste ja käitumishälvetega noorte ravis. 1944.a. avaldas ta uurimuse autistlikust isiksusehäirest, teadmata, et 1943.a. oli Kanner samuti välja andnud artikli autistlikest häiretest. Tagantjärele on teada, et Kanner kirjeldas lapsi, kellest enamik oli üldiselt madala intellektiga, samal ajal kui Aspergeri kirjeldatud patsiendid olid enamasti normaalse ja kohati isegi kõrge intellektiga. Sõjajärgselt oli huvi saksakeelsete tööde vastu väike, mistõttu jäid Aspergeri tööd kaua lugemata Inglismaal ja USA-s. Alles 1981.a. avaldas autismiekspert L.Wing ühe suure artikli, käsitledes seisundit, mida ta nimetas Aspergeri sündroomiks. Väga hilja hakati Aspergeri sündroomil...
teiste iraani hõimudega. Kohalikud allutati ja sulatati. Pärslasi mainitakse esimesena Süüria allikates ning nad olid esialgu Süüria või Eelami alluvuses ja alates 7. sajandist Meedia all. Kõrgaeg 9-12 sajandil, mil kirjutati kõik islami väljapaistvad teosed. Klassikaline islam on pärslaste loodud ning see, milline ta enne oli, on teadmata. Pärslased Iraanist olid lähedases suguluses Indiasse tunginud aarjalastega, kes on tänapäeva hindude esivanemad. Need rahvad kuuluvad keeleliselt ühte paljude rahvastega (kreeklaste ning keldi, romaani, germaani, slaavi ja balti keeli kõnelevate rahvastega) ja neid tuntakse kui indoeurooplasi. II ja I aastatuhandel eKr rajasid esmalt hetiidid ja seejärel pärslased oma suurriigi. I aastatuhande algul eKr oli juba enamik Iraani kiltmaast asustatud indoeuroopa rahvastega, näiteks Iraani lõunaosas, Pärsia lahe rannikul, elasid pärslased. Pärsia suurriigi rajas kuningas Kyros II (559-529 eKr)
• 1900 Soome kunst PAriisi maailmanäitusel • 2 põlvkonda: Aho ja Järnefelt; Eino Leino • Ka Gallen-Kallelea ja Sibeliuse loomingus • Johannes Linnakoski(1869-1913) • Laul tulipunasest lillest • Pagulased Eino Leino(1878-1926) • “Märtsikuu laulud” varaküpse 17-aastase üliõpilase looming • Teadis “Kalevalat”, oli õppinud Runebergilt, Topeliuselt ja sulatas selle kõik ühte • Tõstis soome luule keeleliselt ja stiililiselt uuele tasemele, sh värsitehnika täiustamine, tihti luuletuse aineks mõni kangelane • koos vennaga toimetas kultuuriajakirja ja selle ilmumise lõppedes hakkas “Päivälehes” kirjandus-ja teatrikriitikuks • “Toonela luik”, “Luuleraamat”, “Helkalaulud”, “Talveöö”, “Hall”/”Soome kirjanikke”, “Soome kirjanduse ajalugu” • Tema lõppjärgu loominus oli palju juhuluulet
Selle nimeks sai "Tractatus Logico-Philosophicus" ehk "Loogilis-filosoofiline traktaat". See on ka ainuke mis ilmus tema eluajal. Teoses töötab ta Bertrand Russeli impulsside kallal. Wittgestein jagab Russeli veendumust, et loogikaseadused kehtivad sõltumatult. "Loogilis-filosoofiline traktaat" on vastu igasugusele metafüüsilisele filosoofiale. Ta räägib asjadest, mis ei ole kättesaadavad loogikale. Wittgenstein peab silmas, et keele ja tegelikkuse suhe ei ole keeleliselt kirjeldatav. Tema jaoks on loogika keel. Teos koosneb seitsmest propositsioonist ehk väitlausest. Eessõnas märkis autor: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on sarnaseid mõtteid kunagi juba ise mõtelnud. Raamat oleks oma ülesande täitnud, kui ta kellelegi, kes teda arusaamisega loeb, naudingut pakuks." Seitse propositsiooni: 1. Maailm on kõik, millega on tegu. 2. See, millega on tegu, tõsiasi, on asjaolude olemasolu. 3. Tõsiasjade loogiline pilt on mõte. 4
Kõnest arusaamise ja sõnavara suurenedes saab laps paremini hakkama suhtlemisega teiste laste ning täiskasvanutega. ____________________________________________________________________________________________ Selleks, et lapse kõne areneks eakohaselt, et laps omandaks ilusa ja õige emakeele, on lapsega tegelevatele täiskasvanutele vaja arvestada lapsega suhtlemisel järgmisi nõudeid: 4 Täiskasvanu kõne peab olema rikas, keeleliselt õige, kuna laps õpib kõnet matkides, täiskasvanut väljendades; Lapsega suhtleva täiskasvanu hääl olgu rahulik, tasakaalus, mitte vali, sest kõne toon on lapsele oluliseks märguandeks selle kohta, kuidas täiskasvanu lapsesse suhtub; Ka ruumis peab jälgima, et seal poleks üleliigset müra, sest iga võõra ja intensiivne heli kallutab lapse tähelepanu kuuldavalt kõrvale; Last tuleb julgustada kõnelema, ennast sõnaliselt väljendama;
Ajalooromaan „Auschwitzi tätoveerija“ Heather Morris Lugu saab alguse peategelase Lale kodust, Krompachy väikelinnast, Slovakkiast. Lale on peres keskmine laps, tal on vanem vend Max ja noorem õde Goldie, nad on juudid. Ühel õhtul tuleb õde koju teatega, et iga juudipere peab saatma ühe vähemalt 18-aastase lapse Saksa valitsuse heaks tööle, juures ka hoiatus, et kui peres on selline laps ja teda ei saadeta, siis satub kogu pere koonduslaagrisse. Max on valmis minema, aga Lale ei taha, et Max läheks, sest tal on juba naine ja 2 väikest last, seega Lale otsustas ise minna – ta läks Prahasse ja pani end nimekirja. Lale pandi loomavagunile koos teiste meestega ning algas sõit teadmatusse, ta suutis kogu reisi jääda rahulikuks ning aitas ka sellega teisi, eriti Aronit. Nad jõuavad lõpuks kohale ning kõik vara, mis neil kaasas on, võetakse ära. Nad juhatatakse edasi, läbi raudväravate, kus peal on kirjas saksa keeles „töö teeb vabaks“, varsti...
..................................................................................4 PORTUGALI ASEND, KLIIMA JA LOODUS........................................................................ 5 ASEND JA LOODUS...........................................................................................................5 KLIIMA................................................................................................................................ 7 Portugali kultuuriruum on etniliselt ja keeleliselt ühtlane. Seega ei teki seal rahvuste vahelisi konflikte, mis võiksid olla tingitud ebavõrdest kohtlemisest jne. ............................................11 2 SISSEJUHATUS Minu loosiga tõmmatud riigiks osutus Portugal. Riik ise on Mandri-Euroopa läänepoolseim riik, lääne pool merepiir Atlandi ookeaniga, idas maapiir Hispaaniaga. Riigis elab üle 10 miljoni inimese ja pindala koos saartega on 92391 km².
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
