Kui grupi liikmed olid 40 aastased, olid nad kirjutanud üle 90 raamatu, 375 näidendit ja novelli, 2000 artiklit ja registreerinud üle 200 patendi. Nad teatasid ka suuremast eluga rahulolust kui mitteandekad. Loomulikult ei kehtinud selline edu kõigi andekate grupi liikmete kohta (5). 10 11 4 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD 4.1 Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi 1) Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. Gardneri arvates head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliselt varasemas rääkima hakkamises, rikkas sõnavaras, keerukate lausete moodustamises, lugemishuvis, juttude ja
keelekesksed, kohandatakse keelte jaoks Profiilianalüüsid Tüübi/eksemplari suhte meetod – leksikaalse arengu mõõtmise meetod. Tüüp – sõnaliik, eksemplar – sõna ise. MacArthuri suhtlemise arengu test – leksikaalse arengu mõõtmiseks kasutatav küsitlus vanematele. Koostati kuni 30-kuuste laste suhtluskäitumise hindamiseks. Kvalitatiivse meetodi järgi jagatakse keele varane areng nelja faasi: Keele-eelne ja keeleline arengufaas - hetk, mil laps omandab esimese tähendusega sõna. Esimese eluaasta järel teevad lapsed sõnasarnaseid häälitsusi, seetõttu on seda hetke raske kindlaks teha. Ühe sõna faas – laps ütleb üksikuid fonoloogiliselt lihtsaid ja ebastabiilseid sõnu. Esineb sõnavara spurt. Enamus lastest läbib selle faasi. Kombineerimine – lausungitel puuduvad mitmed grammatilised morfeemid ja funktsioonsõnad
(vajalikkust või võimalikkust väljendavast) verbist ainsuse kolmandas pöördes ning da-tegevusnime vormis tegusõnast. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Pragmatika põhivaldkonnad kõneaktiteooria: põhilised kõneaktid(kõneteod) on nt VÄIDE ja DIREKTIIV • implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip • deiksis • viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus (vt pastaka laenamise näidet), • dialoogi struktuur kooperatiivsusprintsiip – kvantiteedimaksiim – kvaliteedimaksiim – relevantsusmaksiim – meetodimaksiim
Commedia del'Arte hääbus XVIII sajandi alguses. 7. Rebelais Tema loomingu allikaks oli rahva luule: fablioo- värsivormis rahvanaljand, farss- lühikomöödia, naljand/anekdoot. ,,Garantua ja Pantagruell" kirjutas ühe rahvaraamatu järgi. Peetakse esimeseks uue aja romaaniks. Räägib hiidude tegutsemisest: hiiglastest 3 kuningat, kes hämmastavad oma kehamõõtmetega. Nad kõik on söömise, joomise ja janu sümboolika. Keeleline osa: segu madalast ja korralikust keelest. Groteski rajaja jämekoomiline karrikeeriv kirjutamisviis, milles esitatakse vastandlikke nähtusi (traagiline-koomiline, tõeline-ebatõeline). 2. Kuidas jaguneb renessansiromaan 3 liiki? I (levinuim)-RÜÜTLIROMAAN 1)korduvad olukorrad 2)tegelastüübid 3)teatud kindlad kunstilised võtted II-PASTORAALROMAAN 1)karjase laul (tegelasteks karjased) 2)suunatud kõrgemale kihile (aristokraatidele)
vähendada inimõiguste või põhivabaduste tunnustamist, kasutamist või teostamist võrdsetel alustel poliitika, majanduse, sotsiaal-, kultuuri- või mis tahes muul ühiskondliku elu alal (Inimõiguste põhiõtted). Nõukogude Liidu perioodil toimunud ulatusliku migratsiooni tagajärjel on Eestis moodustunud vene keelt esimese keelena kasutav kogukond, mille paljudel liikmetel puudub piisav väljund Eesti ühiskonda. Keeleline tunnus määrab suures osas nende inimeste võimaliku töö- ja elukoha, saadava hariduse ning ühiskondliku mobiilsuse. Eriti murettekitav on asjaolu, et just paljud mitte- eesti noored ei leia piisavalt rakendusvõimalusi. Ka täisealiste hulgas on see probleem suur. Teistest rassidest inimesi ei taheta sageli tööle võtta, nad ei ole Eesti tööjõuturul konkurentsivõimelised, nad ei saa osa siinsetest haridusvõimalustest ega osale kohalikus kultuuri- ja poliitikaelus
Võib tunduda, et laps kuuleb vaid teda huvitavaid asju. Laps ei ilmuta huvi teiste 2 inimeste vastu ja tunduda täiesti endassesulgununa. Paljud hakkavad pisut rääkima, osad on keeleliselt hilinenud ega räägi üldse, osadel on aga väga arenenud ja väljendusrikas keel. Kolmas kuni kuues eluaasta. Kolmandik Aspergeri diagnoosiga lastest räägib 3a. väga vähe, kuid siis areneb keeleline areng plahvatuslikult. Poistele on iseloomulik vähene või üldine huvi puudumine teiste laste vastu, tegelemine oma asjadega., puudulik sisseelamisvõime, kõne võib olla kuiv, ebaselge ja mõmisev. Tüdrukud käituvad üldjoontes samamoodi, aga neile on omane suurem sotsiaalne huvi. Osa neist jälgib lasterühma mängu kõrvalt, osa kaasatakse teiste poolt mängu ent üldiselt on neil ükskõik, kas nad osalevad lasterühmas või mitte.
Sõltumata usutunnistusest, nahavärvist või etnilisest päritolust. Seega ei võtaks ma liiga tõsiselt neid väiteid, et eesti keele oskus pole integratsioonis oluline. Ma ei pea võimalikuks, et eestlaste hulka võiks kuuluda inimesi, kes ei oska eesti keelt. Muidugi, meil võib leiduda elanikke, kes ei oska keelt, ent tunnevad lojaalsust Eesti riigi vastu, kuid pikas perspektiivis ei näi see mulle viljakas lahendus. Pigem loob see ohtliku olukorra, kus keeleline ebavõrdsus taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust: üha raskem on Eestis ette kujutada ühiskondlikult edukat inimest, kellel puudub eesti keele oskus. Äraspidisel moel hakkaks selline olukord meenutama keskaegset situatsiooni, kus ühiskondlik eliit nimetas ennast sakslasteks (Deutschen) ja ülejäänuid mitte-sakslasteks (Undeutschen), kusjuures etniline tegur oli selles jaotuses pigem teisejärguline. Meil tuleks niisiis vältida olukorda, et
Vaia murde järeltulijaks peetakse Vaivara ala, mis ei välista selle murraku hilisemat liitumist Viru murdega. Võib arvata, et just sel ajal olid kujunenud ka esimesed erijooned saarlaste ja läänemaalaste keelepruugis. Seega oli Eesti aladel aastatuhande lõpuks välja kujunenud neli ulatuslikumat hõimumurret, kus oli arenemas sisemine diferentseerumine, mille tulemusena tekkisid hiljem taas uued murded. Selleks ajaks näikse olevat kahanenud ka Eesti ala pidev keeleline kontat teiste murderühmadega, algul arvatavasti idarühma murretega, seejärel ka põhjarüma murretega. Et murded saaksid keeleks iseseisvuda, oli vaja eraldumist teistest sugulasmurretest ja samaaegset sisemist integreerumist. Seejuures oli oluline osa uuenditel. Uue keele sündimisel on eriti tähtsad niisugused muutused, mis hõlmavad enamiku alusmurrete alast ja puuduvad samal ajal teistes sugulasmurretes. Kesksed on need innovatsioonid, mis muudavad ulatuslikult senist
Tehke kõik harjutused raamatu ,,Sissejuhatus tekstiõpetusse" (R. Kasik) abil. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- I OSA Ülesanne 1. Mis on tekst? Ülesanne 2. Mis on kohesioon? Ülesanne 3. Võrrelge järgmisi tekstivariante grammatilisuse, vastuvõetavuse ja sobivuse seisukohast. A. Juulis riigikontrolli avalduse põhjal Eesti Liikluskindlustuse Fondi endise direktori VT suhtes seoses Nordika Kindlustuse peamaja ostuga tegelikust turuväärtusest 40 miljonit krooni kallimalt algatatud uurimise tõttu ärevaks muutunud ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi pankrotti kartvate kindlustusseltside survel otsustas fondi nõukogu pöörduda kaitsepolitsei poole palvega uurida fondi ebaõnnestunud tehinguid, millest saadav kahju võib ulatuda 70 miljoni kroonini. B. Juulis algatas kaitsepolitsei uurimise Eesti Liikluskindlustuse Fondi endise direktori VT suhtes. Uurimist ta...
sidesõnade arvel, omandab laps oskuse ühendada sõnu lauseteks vastavalt grammatikareeglitele. Laps omandab emakeele morfoloogilise süsteemi. Praktiliselt valdab ta nüüd põhijoontes käänamist ja pööramist. Samal ajal hakkab ta kasutama sidesõnaga ühendatud liitlauset. Keele omandamise käigus on laps ise keele suhtes erakordselt aktiivne - ta moodustab uusi sõnu, muudab nende mõtet, lisab uusi tunnuseid. Lapse keeleline aktiivsus väljendub ka sõna muutmises olemasolevate keelenäidete alusel. Selles eas ilmutab laps erakordset tundlikkust keelenähtuste vastu. Kui maimikueas toimub kõne kasutamine konkreetse situatsiooni pinnal, siis nüüd hakkab laps oma kõnet ümber häälestama kõneks, mis on kuulajale mõistetav. Lõputult korduvad asesõnad asendatakse nimisõnadega. Küsimused jutu sisu kohta kutsuvad esile soovi vastata üksikasjalikult ja mõistetavalt
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga ini...
· Madrigal 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid · eneseväljendusviis tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid · vajalik meelelahutuseks, eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne. · muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2. Muusikalised väljendusvahendid: · meloodia, rütm, harmoonia, tempo, dünaamika, faktuur, tämber, vorm 3. Antiikkultuuri tähtsus Euroopa kultuuriloos. · Vana-Kreeka kultuur, kui ,,Euroopa kultuuri häll"
1. INTELLIGENTSUS Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PS...
magamaminek, raamatute vaatamine, mängude mängimine või mis iganes; Lapsele tuleb esitada ka küsimusi, juba aastaselt lapselt võib küsida: "Kus?"; Lapsele tuleb võimaldada mitmesuguseid kogemusi, kus ta saab oma kõneoskust kasutada ja sõnaliselt oma tegevusi kinnitada; Seletused lapsele olgu selged ja täpsed, sest pikast jutust ei oska laps olulist eraldada ja tema arusaamistes tekib sagadus. Kui lapse keeleline areng on puudulik või hilinenud, mõjub see lapse suhtlemisele eakaaslaste ja täiskasvanutega ja pidurdub tema vaimne areng. 5 3. Süsteemid, mida kasutada. Kõnelema õpib laps põhiliselt igapäevastes tegevustes- olgu see söömine, riidessepanek, pesemine või jalutuskäik. Mitmesuguste esemete ja nähtustega tutvub laps oma kõige lähemas ümbruses tegutsedes: kodus, oma
” - Albert Einstein INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Lisaks erinevatele definitsioonidele on olemas ka väga mitmeid intelligentsuse teooriad. Mitmese intelligentsuse teooria Ameerika psühholoog Howard Gardner kirjeldas oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet Igalühel neist on oma seaduspärasused ja loogika. Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides. 1) Keeleline e lingvistiline – seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõnelejatel hästi arenenud) 2) Loogilis-matemaatiline – eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3) Ruumialane – tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4) Kehalis-kinesteetiline – on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning
Homo perekonna · vahel. 1,5 m pikad, kõndisid püsti, kuid olid kohanenud ka ronimiseks. Luude vanus viimaste hinnangute järgi 335000 236 000 a tagasi. peamisi tegureid, mis on suunanud aju ja intelligentsuse arengut evolutsioonis Ei saa välja tuua ühte konkreetset põhjust, mis seletaks aju mahu suurenemist ja intelligentsuse arengut hominiididel, erinevad tegurid mõjutasid teineteist: - muutused elutingimustes - sotsiaalne ja keeleline areng - muutused toitumises - tööriistade kasutamine ontogeneetilise arengu erinevaid etappe Ontogeneetiline areng Embrüol 3 lootelehte: (1) Endoderm siseorganid (2) Mesoderm skelett ja lihased (3) Ektoderm närvisüsteem ja nahk 3 nädalat pärast viljastamist neuraalplaat neuraaltoru 7. nädalaks sarnaneb embrüo miniatuurse inimesega. Umbes 100-päevaselt näeb loote aju välja inimesele eriomasena. neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuronite teke
rahvusvahelise lepingu staatuses. Seega on Eesti riik võtnud endale eelkõige kohustused teiste 2 leinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad siiski konventsiooni sätteid inimõiguste kaitsel. Kui siseriigi kohtud ei taga konventsioonis ettenähtud õigusi, on igaühel õigus pöörduda EIK poole. 5. PS tõlgendamise viisid Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on 3 – keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Keeleline argumentatsioon – viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline argumentatsioon – vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega Teleoloogilised argumendid – kr keeles telos-argument, seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. Ps tõlgendamisel kõige enam
Lapse esimeste eluaastate tähtsuse rõhutamine ei tähenda seda, et isiksus on seejärel kujunenud. Need annavad vaid lähtekoha, kujundavad isiksuse tuuma, kuid kuue esimese eluaasta arengu hälvetes peituvad paljude psüühiliste hälvete juured. Isiksuse kujunemine kestab varajase täiskasvanueani, mingil määral kogu elu. Lapse sotsiaalne kasvatus hõlmab kõikide nende käitumismallidel kujundamist, mille varal ta väljendab oma suhtumist teise inimesse. Üks tähtsaid valdkondi on keeleline suhtlemine. Keeleline valmidus on sotsiaalses suhtlemises väga oluline. Eespool on öeldud, et agressiivsuse ületamist õpetades on kasvataja tähtis ülesanne asendada kehaline agressiivsus tundmuste sõnalise väljendamisega, suunata kaaslasi kimbutavat last rääkima, mis on teda ärritanud, ja otsima halva meeleolu põhjust. Sotsiaalset suhtlemist ja teise inimese suhtumist juhivad omaksvõetud moraalinormid, inimese arusaamad heast ja halvast
Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne, konventsionaalne (jätab sealjuures kõrvale onomatopoeetilised sõnad, loomade häälitsused, väites, et eri keeltes vastavad neile erinevad sõnad). Keele struktuur on lähtepunktiks igasugusele märgiuurimisele. Märk saab tähistada, kuna ta erineb teistest märkidest. Märgi teeb märgiks tema seos teiste märkidega.
o Logograaf kõnede kirjutaja o Aoid lauliks, looja/improvisaator 1 o Agoon peategelase sõnasõda o Parabaas väljumine lavalisest tinglikkusest; koor võttis maskid eest ja rääkis otse publikuga o Idüll o Homeeriline naer üleolev naer o Iiobi sõnum halb sõnum, halva sisuga sõnum o Paabeli segadus suur segadus, kaos, keeleline mitmekesisus o Kiviga viskama süüdistama (süüdistada saab see, kes on süüst puhas) o Tuhka pähe raputama süüd omaks võtma (kergem karistus, kiitus) o Saalomonlik otsus tark ja õiglane otsus o Soodom ja komorra suur segadus o Maa sool väärtuste kandja, intelligents o Augeiase tallid suur segadus, kohutav räpasus o Gordioni sõlm probleemide pundar, suur hulk probleeme o Prokustese säng nii või teisiti sobimatu lahendus
sotsiaalse kaitstuse kindlustamine. 5.viimaseks on õiguse otsustamisfunktsioon. Õigusnormid on otsuste tegemisel aluseks ja nagu hiljem näha nende seaduspäraseks tunnistamise ehk legitiimsuse põhjenduseks. 3. Õigusnormi mõiste ja struktuur.(lk 58) Õigusnormi põhitüübiks on peetud käsku ja keeldu ehk preskriptsiooni. Neid on väljendatud tavaliselt imperatiivivormilise lausega, mis sisaldab normi. Imperatiiv on normi keeleline vorm. Normilause grammatiline sisu ei ole siiski otsustav, üsna tavalised on jutustavad normilaused. Nimelt puudub õigusnormis tegelik käskija. Õigusnormi objektiks võivad olla kodanikud või ametiisikud. Esimesel juhul räägitakse primaarnormidest. Primaarsed normid sätestavad kodanike käitumist. Ametiisikule määratud normid on sekundaar-ehk reaktsiooninormid. Nendega määratakse kuidas ametiisik peab toimima, kui käitumisnorme on rikutud. Primaar-ja
riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. kitsendav või laiendav. Juriidilise tähenduse järgi: ametlik ehk Määrused, korraldused. Vabariigi Presidendi õigusaktid on ofitsiaalne, normatiivne; kasuaalne, mitteametlik. Tõlgendus seadlus, otsus ja käskkiri. Kohaliku omavalitsuse volikogul ja võtete järgi: grammatiline ehk keeleline, süstemaatiline, valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmärgipärane. üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist Riigikogu: Seadus – Põhi-, konstitutsioonilised- ja lihtseadused; õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide
Tegemist on ju meie endi poolt kokkulepitud viisiga, kuidas me sõnade abil üksteisest aru saame. Lapse arusaamine maailmast ja enda väljendamine põhineb sel ajal siiski enamasti kehakeelel ja oma isiklikel kogemustel. 2. etapp kestab lapse 3. eluaastast kuni 7. eluaastani. Sel ajal toimub muutus lapse eneseväljendamise viisis – nüüd väljendab ta oma vaimset arengut põhiliselt sümbolite keele abil, tema mälu ja kujutlusvõime muutuvad küpsemaks sedamööda, kuidas keeleline areng võimaldab. Lapse mõtlemisprotsesse iseloomustavad ebaloogilisus ja minakesksus ehk orienteeritus omaenda isikule. 3. etapp kestab lapse 8. eluaastast 12. eluaastani. Selles etapis muutuvad lapse jaoks konkreetsemaks sellised mõisted nagu hulk, pikkus, vedelik, mass, kaal, piirkond, mõõde. Laps näitab oma vaimseid võimeid loogilise ja süstemaatilise esemete käsitluse kaudu, esemed ja olukorrad on muutunud konkreetsemaks, tema mõtlemisvõime on kiirem ja täpsem. Lapsel tekib
4. Teema - Valitsemine ja avalik haldus Ühiskonnaõpetus (õpik, lk 95 137) Valitsemine KOLM KÜSIMUST Kes valitseb? Kuidas valitsetakse? Mida otsustatakse? - Vastus esimesele võib olla erinev, sest erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95. Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised ...
kuidas põhimõtteliselt saab uudset infot? maailmaga, nt. aparaadi näidud. Meie probleemi lahendab Juri Lotman (1922-1993), * Ülemeeleline kogemus sünnib tegevuses, s.t. kelle tööde keskseks teemaks oli küsimus, kuidas tehiskeskkonna loomise kaudu. Seda ei saa näidata, aga tekivad tähendused. Tuleb teha vahet tekkinud sellest saab rääkida. Teadvus on ainult keeleline võimalusel ja uudsel nähtusel. Keskkonnas korduvad proovige! Keel ja kõne, s.t. rääkimine, mitte ainult ei sündmused- ette ennustatav siis, kui on olemas peegelda; muidu ei saaks ülemeelelisest rääkida sündmuste ahel. Lihtsalt korduv sündmus ei ole ette 2. tüüp: semiootiliselt vahendatud mõtlemine ennustatav. Sest siis on kindel teadmine, et asi kordub, kõne funktsioonid- Suhtlemine (a) informatsiooni kuid pole teada, millal
Vastastikune mõistmine: o pole alati võrdne mõlemas suunas, nt norra ja taani keel; o vastastikune mõistmine sõltub ka kuulajast, tema haridustasemest, soovist aru saada. Nt Aafrika etnilised rühmad; Mis siis ikkagi on keel ja murre? Keel pole lingvistiline mõiste. Mingit keelt peetakse keeleks poliitiliste, ajalooliste, geograafiliste, sotsioloogiliste ja kultuuriliste põhjuste tõttu; Ka murde määravad sotsiaalsed, administratiivsed ja poliitilised kriteeriumid, keeleline alus puudub; Neutraalsed terminid varieteet ja keelevariant ei erista murret ega keelt; EKSAMIS EI KASUTA! Murretest sotsiolingvistikas Murre on allkeel teise keele sees. Murded jagunevad: o geograafilised e regionaalsed murded e kohamurded – paika pandud mingi kindla alaga; o sotsiaalsed murded e sotsiolektid – kindlad seoses sotsiaalsete kriteeriumitega: vanus, sugu, haridus, vanemate haridus jne;
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad
Mudeli ennustusvõimet võib võrrelda ilmateateks kasutatavate meteroloogiliste töötamisega / edukusega. Keeleandmete mudeldamise eesmärgid: talletatud info töötluse olemus = olemasolev info ja teadmised ning see, mida oleme suutelised sellega tegema – nende olemust uuritaksegi, nt mis on mentaalsed representatsioonid? mida nendega tehakse? mentaalsete representatsioonide olemus – mis toimub ajus keeleandmetega? mudeli väljund on sel juhul keeleline väljend. kas mudel võimaldab reegleid, üldistusi, mis on olemuselt abstraktsed ja sümbolilised ning viitavad keelelistele kategooriatele, nt inglise keele mineviku moodustus. Psühholingvistika tuntumad mudelid: 1) Logogeni mudel – sellel on eelkõige ajalooline väärtus. Autor on Morton (1969). Logogen = vahend, mis kogub infot sõna esindatuse kohta füüsilises maailmas (nt trükis, eelkõige kehtiski teksti mõistmise uurimisel)
asjad on nii või teisiti. Samas on väga oluline küsimustele vastat!! Dekontestualiseeritud keelekasutus areneb ka koos vaematega raamatuid „lugedes“ (koos vaadatakse pilte, arutletakse asju). On vaja ka erinevaid suhtluspartnereid (eakaaslased), eriti see puudutab suuremaid lapsi. Uurimused näitavad, et laps õpib keelt ka kaudselt – kui ta kuuleb pealt, mida suured inimesed omavahel räägivad, kuuid mõjutab ka TV. KEELELINE ARENG JA SEONSOORSED KAHJUSTUSED Varane keeleline areng pimedatel lastel: Oma esimesed sõnad ütlevad väga hilja (23. kuni 26. elukuul). Nägijatele tähendab sõna „vaatamine“ silmadega uurimist, pimedatele lastele – samuti uurimist objekti tajumiseks kasutava domineeriva moodaalsusega – kätega (puudutuste kaudu). Pimedad lapsed kasutavad visuaalse info asemel puudutuste ja kuulmise teel saadavad infot. Pimedad omandavad sõnu sama kiiresti kui nägijad, kuid nende arusaamine on teine. Pimedad on esialgu tõrksad sõnad konteksti
– taanlane Rasmus Rask vanapõhja (old norse) ja vanainglise keelte grammatikas – sakslased Jakob Grimm (saksa keele grammatika), Franz Bopp ja Wilhelm von Humboldt Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste (häälikuseaduste) alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ta siiski ise, et häälikumuutust ei järgita alati. Grimmi seadusega hakkab täpne meetod. • Grimm kirjeldas ka ablaut’i, mis on oluline keeleline nähtus indoeuropeistikas. • Ablaut – vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt – sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich!, Gespräch ‘vestlus’, Spruch ‘ütlus’, Sprüchen – ingl sing, sang, sung, a song – sanskriti (kirjeldas juba Panini) 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. TERMIN: von Humboldt - saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat. Kujundas keele struktuuri ja
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on seotud tuleviku kujundamisega, otsides vaatenurki ja vahendeid indiv...
protsess. See tähendab, et ettevõte üritab oma tootest luua kindla arusaama sihtgrupi teadvuses. Positsioneerida saab hinna, teeninduse, kvaliteedi, vastupidavuse, sortimendi laiuse jms alusel. 8. Loetle positsioonistrateegiaid. Toote diferentseerija Kuludeliider Nishiturustaja 9. Mis on mark (brand name)? Mark ehk brand name on sõna, täht või sõnade kombinatsioon. Ntks IBM, 3M, Post-its Marginimi on margi keeleline tunnus, see osa mida saab suuliselt väljendada. Margimärk on margi graafiline tunnus ehk mingi sümbol, värvikombinatsioon vms. 10. Mis on kaubamärk (trademark)? Kaubamärk on vastavas kasutusõigust andvas organisatsioonis registreeritud mark. Kaubamärk võib olla marginimi või margisümbol või mõlemad. 11. Mis on kaubamärgi eesmärk ning mis tagab selle edukuse? Kaubamärgi eesmärk on lojaalsuse loomine läbi väärtuste ja
maiade suure, kaubanduseks mõeldud merekanuuga. Võttes arvesse selle suurust, kolmekümmet sõitjat ja kakaost, vaskkelladest, kirvestest ning metallitöötlemisvarustusest koosnevast lasti, pidasid hispaanlased laeva meeskonda kaugelt kõikge arenenumateks inimesteks, keda nad seni ameerikas kohanud olid. (Nicholas J. Saunders 2007: 101) Vaatamata poliitilise iseseisvuse kadumisele ei kadunud maia rahvad maailma ajaloost ning nende etniline ja keeleline mitmekesisus on säilinud tänaseni. Paljud ellujäänud maiad põgenesid aastaid hiljem orjastamisele järgenenud aastail ning leidsid varjapaiga maakohtades. Terve kolonisatsiooniperioodi kestel astusid Yucatani maiad hispaanlastest isandate vastu, valmistasid oma jumalate kujusid , et neid kogu regioonis levitada , pannes aluse salajastele religioossetele liikumistele , kõneldes ettekuulutusi Hispaania võimu langusest ja mõnikord tappes hispaanlasi ja nende toetajaid
Sissejuhatus õigusesse konspekt Õpime õiguse metodoloogiat. J.Sootak „Veritasust kriminaalteraapiasse“ 1789 prantsuse revolutsioon EF- error fundamentalis Õigus ja riik on idee, mille sisuks on see, milline riik/õigus peaks olema. Riik on ühiskonnast kõrgem võim. Ning see on põhimõte, et meilt on ära võetud väike osa isiklikust vabadusest, selleks, et tagada meie teiste õiguste parem kaitse. Kesksed mõisted õiguses Õigusel kui ideel on 3 komponenti, millega tuleb arvestada. Õiglus-eetika kategooria. garanteeritus-kui riik meile midagi lubab, siis riik peab selle täitma. Õigusega ei tohi ähvardada. eesmärgipärasus- õiguspärasus on reegel, seda ei sätestata, vaid see on. Riigi idee taga on avalik võim füüsiline ja riigi avaliku korra kaitse õiguskaitse sotsiaalne kaitse keskkonnakaitse Õiguse keskne mõiste on inimene. Seadus on inimeste enda välja mõeldud ja inimeste jaoks. Füüsilise isiku õigusvõime. Õ...
aga peatub. Teisisõnu tähendab see seda, et Euroopa Liidu ainupädevuses või Euroopa Liiduga jagatud pädevuses olevates valdkondades kohaldatakse Eesti seaduste, sealhulgas põhiseaduse vastuolu korral Euroopa Liidu õigusega Euroopa Liidu õigust. 7. PS tõlgendamise viisid 3 Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on 3 keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Keeleline argumentatsioon viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline argumentatsioon vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega Teleoloogilised argumendid kr keeles telos-argument, seaduse eesmärgi aluseks võtmine aitab kaasa seadusega taotletavate hüvede saavutamisele. Ps tõlgendamisel
Ülemeelelist nii ei saa. Meil on vaja lisaks teist, mittemeelelist mehhanismi, mis töötleb sama välise keskkonna muutumist. Kusjuures see muutus on kogetav ikka ainult meeltegaTähelepanekuid. * Ülemeeleline kogemus põhineb meelelisel. Pole teadusteooriat, mida ei saaks siduda meelelise maailmaga, nt. aparaadi näidud. * Ülemeeleline kogemus sünnib tegevuses, s.t. tehiskeskkonna loomise kaudu. Ülemeelelist kogemust ei saa näidata, aga sellest saab rääkida. Teadvus on ainult keeleline proovige! Keel ja kõne, s.t. rääkimine, mitte ainult ei peegelda; muidu ei saaks ülemeelelisest rääkida 2. tüüp: semiootiliselt vahendatud mõtlemine Millised on kõne funktsioonid? Suhtlemine (a) informatsiooni hankimiseks ja (b) grupikäitumise organiseerimiseks. Mõlemad on võimalikud ka ilma kõneta. c) kogemuse mittebioloogiline säilitamine järeltulijatele. Ka see on võimalik ilma kõneta. (d) psüühiline funktsioon: täiesti uudse info-töötlusmehhanismi kujunemine Jah
................................................... 17 4.5. Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 17 5. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ VORMISTAMINE .................................................. 18 5.1. Üldnõuded ............................................................................................................................. 18 5.2. Uurimistöö ja praktilise töö keeleline vormistamine ............................................................ 19 3.3. Tabelite ja jooniste vormistamine ......................................................................................... 20 5.4 Viitamine ................................................................................................................................ 21 5.5. Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine .......................................................................... 21
sarnasusel. Süntaks: on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat: on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT: soome-ugri transkriptsioon uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus: on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli: tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja: on Saussure'i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav: on Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika: (nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist).
tähenduste sarnasusel. Süntaks on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT (soome-ugri transkriptsioon) – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli - tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja - on Saussure’i loodud termin keelelise vormi jaoks. Tähistatav - on Saussure’i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika(nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) - uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist).
ei ole); Ekstradiegeetiline homodiegeetiline (1. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa); Intradiegeetiline-heterodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes ei ole jutustatava maailma osa ega esine jutustatavas loos); Intradiegeetiline-homodiegeetiline (2. astme jutustaja, kes on jutustatava maailma osa ja jutustab oma lugu > autodiegeetiline). TEGELASKÕNE erinevaid vorme Tegelase kõne kaudu on võimalik luua tegelaskuju keeleline identiteet 1) otsene kõne tegelased räägivad, jutustaja taandub tahaplaanile. Võrreldav draamaga Dialoog võib tegevustikku edasi viia 2) kaudne kõne Jutustaja refereerib tegelaste mõtteid ja juttu. Öeldu ei ole nii vahetu, jutustaja valib, saab anda oma hinnangu, võtta kokku. 3) siirdkõne Vormiliselt räägib küll jutustaja, ent samas on tunda ka tegelase kohalolekut. Siirdkõne sobib eriti tegelase mõtete ja tunnete edasiandmiseks; samuti tegevuse seisukohast
mõttes pole inimesele antud sündides kaasa mingeid eeldusi, mis annaks kindlaid juhiseid, kuidas keelt teatud struktuuri järgi omandada. Evansi ja Levinsoni artikli, millel essee suures osas põhineb, võtab lühidalt kokku see, et lükati Chomsky väiteid ümber sellega, et üldistada ei saa nii vähese materjali põhjal, ning kui kõiki maailma keeli lähemalt uuritaks, saadaks ka nende sõnul teada, et üldistusi ei saa teha, sest keeleline mitmekesisus on liiga suur ja igal põhjalikumal uurimisel saadakse midagi uut teada, mis vahel sunnib ka uurimissuunda muutma. Samas, kui saaks kõiki maailma keeli ja keele omandamist analüüsida, võib ka välja tulla hoopis vastupidine. Vahest leitakski keeltevahelised ühisosad tänu põhjalikule uurimisele, mille taha on siiani universaalide leidmine jäänud? Charles E. Osgood (1961: 236, 244) arvab,
koostiselt pidevalt täienevad, arenevad jne. · kogude dünaamika (kogude liikumine) kogu omadus muutuda, täieneda ja uueneda nii koostise, struktuuri kui korralduse poolest Kogu koostis, profiil, struktuur · kogu koostis (collection composition, holdings composition) kogu iseloomustavad näitajad: teavikute tüüp, laad, keel, sisu, väärtus, eksemplaarsus jms. · kogu profiil (collection profile) kogu temaatiline, kronoloogiline, keeleline eripära · kogu struktuur (collection arrangement) kogu vormiline ja sisuline ülesehitus kogu arvestus · kogude arvestus kogude suuruse ja koostise statistika Arvestus · Arvestus raamatukogu tegevuse kvantiteeti näitavate andmete (teavikud, lugejad, laenutused) pidev registreerimine, statistilise aruandluse alus. · Raamatukogu peab arvestust kogude suuruse, koostise, rahalise väärtuse, selles tehtud muudatuste kohta.
toimetatud ennem kohtumenetluse algust. Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 6-st12 on kohus kohustatud toimetama õigeaegselt menetlusdokumendid kostjale. Õigeaegne dokumentide kättesaamine tagab selle, et kostja saab ennast kaitsta ja kohtuprotsess oleks kooskõlas õiglase kohtupidamisega13. Kuigi kohtute pingutused võivad olla maksimaalsed dokumentide kättetoimetamisel, siis võtmeküsimus piiriülestes kohtuvaidlustes on keeleline arusaamine. Pahatihti jäävad keeleprobleemide tõttu kohtutele kostjapoolne tagasiside andmata ja see viib selleni, et otsus tehakse tagaselja. Hoolimata sellest, et kohtu poolt on kasutatud ära kõikvõimalikud meetmed, et saada kontakti süüalusega. Sellest tulenevalt on jutuks tulnud sisse viia nõue, et esmased dokumendid peavad olema vormistatud selles keeles, mis on kostjale arusaadav14. Kui vaadata probleemi maailma tasemel erinevate kohtute praktikas, siis on olnud
teabe võrdlev täpsustamine (tm kahe osaliselt kattuva sisuga dokumendi võrdlemise tulem) jt 5) Teoreetiline rekonstrueerimine ja modelleerimine (kompleksmeetodid) Põhimõtteliselt on teaduslikud teooriad uuritava reaalsuse abstraktsed idealiseeritud mudelid või skeemid, mis toimivad nii uurimise objektidena kui ka uurimisvahenditena. 21. Mis on diskursus – lihtne määratlus tähendusüksuste loetelu kaudu? Nimetage mõned diskursused. Diskursus – lausest suurem keeleline tähendusüksus. Arutlused, põhjendused, jutustused, kirjeldused, tõendamised, õigustamised. 22. Mis on lause tähendus ja osutus? Mis on lause propositsiooniline ehk „loogiline tähendus“ ja mis on lause „vestlustähendus“? - Tähendus o Propositsioon e püsitähendus – see millest lihtsalt aru saab, kui loeme teksti. – lause tähendus ilma tõeväärtuseta. o Kõnelejatähendus – tähendus tuleb panna konteksti kõnelejaga
1. Küsilause ja hüüdlause Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme t...
Ajalooallikad ja eesmärgid. Arheoloogia- uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, kui kirja ei kasutatud. Etnooloogia- uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri. Möödunud ajad on jätnud endast jälgi, mis võimaldavad mineviku sündmustest ettekujutust saada. Neid jälgi nimetatakse ajalooallikateks. Allikad jagunevad materiaalseteks ehk esemeilsteks ja kirjaikeks. 2. Esiajalugu ja tsiviisatsiooni sünd. 2.1 looduslikud olud. Aafrikas, kus inimese areng alguse sai, oli kliima niiskem, mistõttu vihmametsad katsid suuri piirkondi. Enam kui 1,5 milj aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema. U 75 000 aastat tagasi agas jääaeg. Jäätumine alandas maailmamere taset, millega kaasnes kliima kuivenemine. Kliima kõikumine muutis taime-ja loomaliikide levikut. See tõi omakorda kaasa inimeste ränded ja kohanemise. 2.2 Inimese kujunemine Lõplik lahknemine simpanside ja inimeste eellaste arenguliinide vahel toimus ena...
Esimene kirjalik teade “Surmatantsust” Niguliste kirikus pärineb alles 1603. aastast. 17. sajandil asus see Antoniuse kabelis (keskajal tuntud kui Matteuse kabel) ning on tõenäoline, et maal muretseti juba algselt selle kabeli jaoks. Matteuse kabelit ehitati aastatel 1486–93 laiemaks ning võib oletada, et “Surmatants” telliti Lübeckist pärast ümberehitustööde lõppu. Pildi dateerimist 15. sajandi lõppu toetab ka tegelaste riietus ning maali allosas leiduvate värsside keeleline analüüs. Esimene figuur maalil on jutlustaja, järgnevad Surm torupilliga, Surm sargaga, paavst, Surm, keiser, Surm, keisrinna, Surm, kardinal, Surm, kuningas ja Surm. Pildi lõpus võib näha järgmise tegelase – piiskopi – rüü fragmenti. Tekstilindil on värsivormis edastatud Surma ja surelike vaheline dialoog. Bernt Notke “Surmatants” on rahvusvaheliselt kõige tuntum keskajast pärinev kunstiteos Eestis
Juriidilise vastutuse liigid õigusharude järgi: o Kriminaalvastutus o Haldusvastutus o Varaline vastutus o Distsiplinaarvastutus Juriidilise vastutuse liigid kohaldava organi järgi: o kohtulik vastutus o haldusvastutus Õiguse tõlgendamine Tõlgendamise olemus- Õiguse tõlgendamine on seaduse mõtte väljaselgitamine seaduse rakendamisel Tõlgendamise meetodid: o Keeleline tõlgendamine o Süstemaatiline tõlgendamine o Ajalooline tõlgendamine o Teleoloogiline tõlgendamine Tõlgendamise reeglid: o õigusaktide alluvus o üldnorm vs erinorm o õigusaktide ajaline kehtivus o analoogia Riigiõigus Põhiseadus- Kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juunil 1992 PS preambul- Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis
Koljat; Tuli ja Vesi või samasusele: Mikud ja Mannid; Jukud ja Tõnnid, sukk ja saabas (Õim 2001a: 558). Fraseoloogilised isikunimetused on kujunenud kas keelelisel või keelelisel ja keelevälisel alusel. Esimesel juhul moodustavad fraseologismi sõnaühendid, mis on semantilise teisenduse käigus fraseologiseerunud (kärnane lammas, villis venelane), teisel juhul on fraseologismil nii keeleväline kui ka keeleline alus: halastaja samaariamees, Buridani eesel. Sellised nimetused jagunevad mitmesse rühma. (Õim 2001a: 558) 1. Motiveeritud nimetuste puhul sisalduvad nominatsiooni aluseks oleva prototüübi tunnused väljendi atributiivses komponendis. Väljendi eksinud lammas struktuurikomponent lammas ei seostu tavalise prototüüpse lamba 'rumal, vagur, allaheitlik olend' kaudu inimesega, vaid nimetatud ütluses aktualiseerub üksnes stereotüüp 'inimene on
· Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7 cm laiune äär. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. TÖÖ KIRJUTAMISE STIIL JA KEEL Referaat kirjutatakse eesti keeles. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, on ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks "töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse" või "on käsitletud, analüüsitud" jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: · referaat sõnastatakse korrektselt ja loogiliselt; · kasutatakse selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; · väljendused on loomulikud ja lihtsad;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
