SOOJUSTUSMATERJAL" distantsitust taotlev karikatuuri juures teietus Stilistiline pinge ei lisa kummalegi reklaamile midagi tähenduslikku. Stiil pole ainult tundeasi, vaid ka müügivahend. Sinatamine või teietamine reklaamis on stiiliküsimus, mille lahendus sõltub konkreetse kultuurikeskkonna psühholoogilisest ja sotsiaalsest eripärast. Kaupadel on oma kuvand, oma sotsiaalpühholoogiline isikus, mida reklaam peab arvestama ja kujundama. Selle eeldus on õige keeleline käitumine reklaamis. Keeleteadus on reklaamiteaduse osa. L. Priimägi ,,Reklaamikunst" 1998 MOTIVEERIDA, MÜRAST VABASTADA, AIDATA LUUA SOODSAID MÕTTEID, NEID HÄSTI MÄLLU JÄTTA, TAGADA MÕISTETAVUS Stilistilised kujundid reklaamis: ,,Epiteedid, epiteedid" Pildilisele ikoonile lisandub deviis ja legend. Deviis kätkeb reklaami ideelist tuuma ja idee algsõnastus peaks olema loomingulise direktori ülesanne. Tekstiosade lõplik formuleering copywriter´i ülesanne.
5. Võimed Üksikvõimed- võimed, mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt. lühimälu maht, taju kiirus jne Üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad võimed, matemaatilised, matemaatikaline loogika, taju, kujundlik mõtlemine, ruumiline kujundusvõime jne. Erivõimed- võimed, mis avalduvad kindlal alal ja teistele hakkavad märgatavaks muutuma erivanuses. Esimene erivõime tuleb nähtavale 3-5 aastaselt ja see on muusika. 4-7a- joonistamine Algklassides keeleline Puberteet(10-...) füüsilised matemaatilised 16-..... kirjanduslikud võimed. Intelligentsus - on astmelise struktuuriga üldvõimete kogum, mis määrab ära vaimse tegevuse taseme ja selle kvaliteedi. Intelligentusst mõõdetakse intelligentsuse testiga ja tulemus määratakse iQ punktides. 6. Intellektihäired. 1)Sünnipärased- kaasasündinud intellekti häire, mille tulemusel aju ja närvisüsteem ei arene normi sünnimomendiks. a)Debiilsus e
perioodiks. Keskungari keelekuju ei erine ei häälikuliselt ega morfoloogiliselt enam oluliselt tänapäeva ungari keelest. Sel perioodil tugevnes saksa keele mõju, siia langeb piiblitõlke ilmumine ja koos sellega ungari kirjakeele regionaalsete keskuste tekkimine. 18. sajandi lõpp tähistab uusungari perioodi algust. 1830. aastail sai ungari keel seadusandluse keeleks, vahetades välja senise riigikeele ladina keele. Selle perioodi kõige märkimisväärsem keeleline sündmus oli keeleuuendus, millele aitasid kaasa mitmed tuntud kirjanikud-luuletajad. Sündis ühtne ungari kirjakeel. Kuigi keeleuuenduse erinevatel perioodidel püüti võõrsõnade sissevoolu tagasi tõrjuda, võib tänapäeva ungari keelest leida rohkesti uuemaid rahvusvahelisi rändsõnu (rádió `raadio', tévé `televiisor'). Kirjakeele kõrval elas edasi ja rikastus ungari rahvakeel ja rahvaluule. Ungari keele murded
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERAR...
kogu eelnõu, see tagab terminoloogilise ja väljendusliku ühtsuse. See liige peab pidevalt arvestama teiste ettepanekutega. Koostatakse seletuskiri. Seletuskirjas kajastub: 1. Koostajate nimed. 2. Eelnõu vajalikkuse põhjendus. 3. Alusandmed enne 1940. 4. EL regulatsioon. 5. Organisatsioonilised muudatused. 6. Rahalised kulutused. Jne. III – eelnõu ekspertiis, kooskõlastamine ja viimistlemine. 1. Juriidiline ja keeleline ekspertiis. 2. Kooskõlastamine asjaomastes ministeeriumides, kes omakorda kaasavad vajadusel ameteid ja inspektsioone. 3. Viimistlemisel arvestatakse kooskõlastajate arvamustega (eiramise korral tuleb põhjendada). Lon L. Fuller (1902 – 1978) teos „Õiguse moraal“ Õiguse põhinemine: 1. üldisus 2. avalik väljakuulutamine 3. mittetagasiulatavus (va adressaadi positiivsed tagajärjed) 4. selgus 5. sisemiste vastuolude puudumine 6
Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi jõul need väärtused kinnitatakse lugejale. Kirjandus mitte ainult ei kujuta maailma, vaid ka väljendab, vormib ja loob seda. Esteetika poeetika püüab jõuda kirjanduslike tekstide kunstilise tervikuni, ilu seaduste alusel. Kujundikeele mõistmine on loomise eelduseks, see lubab mõista ja vallata kunsti. Kujundlikud võtted ja mudelid püsivad Kujundlik kõne on mitmetähenduslik
Sissejuhatus lk 3 Kannel lk 4 Torupill lk 5 Viiul lk 6 Lõõts lk 7 3 Sissejuhatus Rahvapillid rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 67 keeleline puust õõnestatud kannel. 13.14, sajandist alates hakkas levima torupill, 19. sajandil said tuntuks viiul ning uut tüüpi kandled. LääneEestile olid iseloomulikud hiiu ehk rootsi kannel ja moldpill. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku omandas tähtsa koha lõõtspill. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja neid valmistati kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20
o Loovusel on ka tingimused õpik lk 109! o Geenius loovisik, kes on oma tulemustega suurt tunnustust saanud või sündinud juba sellisena. o Keel häälikuil põhinev semantiliste ehk tähendust omavate märkide süsteem. Põhineb foneemidel( väikseim tähendust eristav keeleüksus) ja morfeemidel( väikseim tähendust kandeiv keeleüksus). o Lapse keele arengut soodustab keeleline ja emotsionaalne suhtlemine. 1, 5- aastane räägib 25 sõna, 4-aastane aga 5000 sõna, 6-aastane 15 000. o Sapir-Whorfi hüpotees Kultuur mõjub inimesele psüühika kaudu. Keel kujundab inimesele maailmapildi. o Ahvidel takistab keele omandamist artikuleeritud( häälikuid moodustav) kõne mehhanism. 4
1-2a LAPSE MÄNGUOSKUSED 12-16 elukuud Lapsed on selles vanuses endiselt agaralt ametis maailma tundmaõppimisega. Nad teevad seda mitmel moel uurimis-, suhtlus-, sümboli- ja etendamismängu abil, kusjuures kõikidesse neisse mängudesse võidakse kaasata ka teisi inimesi. Selles vanuses on äärmiselt tähtis roll just etendamismängul, mis paneb aluse loovale kujutlusvõimele ja kõigile sellega seotud oskustele. Laste uurimistegevust hõlbustavad suurem kontroll oma keha üle ning uued käelised oskused. Praegu võib laps õppida tõepoolest igas olukorras ja kõikvõimalike vahendite abil. Mida rohkem kogemusi ta saab, seda paremini hakkab ta oma ümbrust mõistma ning seda enam kujuneb tal uusi mõisteid näiteks selliseid nagu ,,kare" ja ,,sile", ,,suur" ja ,,väike". Ilma seesuguste mõisteteta pole tähendusrikas keelekasutus võimalik. Selleski staadiumis peavad lapsed saama mängida ja asju uurida ka omaette. Täiskasvanu osa on siiski ikka äärmisel...
Nagu erinevad need olukorrad, erineb ka käitumine. Keelemängud on toredad, aga nende tähendus muutub vastavalt kontekstile ja tõlgendajale: kui kirjutada «rahvas» kahe f-iga, peetakse seda jututoas normaalseks kirjapruugiks, uurimistöös aga paremal juhul trükiveaks. Kirjas heale tuttavale võib see tunduda vaimustava väikese naljana, ametikirjas ebaviisakuse või lihtsalt rumalusena. Inimesed ei ole kunagi kohustatud kaasa mängima, nii et kui adressaadi keeleline maitse ei ole teada, ei maksa ka riskida. Üks lihtne viis, kuidas veenda lugejat oma asjatundlikkuses, on mitte teha pingutusi selleks, et jätta muljet asjatundmatusest. Sageli tuleb inimestel sõna võtta teemal, millest nad kaugeltki kõike ei tea. Kogemuste kogunedes selgub, et millestki kõige teadmist polegi tegelikult olemas. Kuni sellele äratundmisele pole jõutud, kutsub esinemisvajadus, olgu suuliselt või kirjalikult, esile iseäranis palju ebakindlust
VANA MAAILM Meie teadmised kaugete aegade muusikast on võrdlemisi ebamäärased, me võime vaid selle kohta oletusi teha kalju- ning muude joonistuste põhjal, mis kujutavad muusikaga seotud rituaale. Samuti on allikaks arheoloogilistel väljakaevamistel leitud pillid, mille kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, kuid nende häälestuse üle on väga raske otsustada. Kiviajast tuntakse eelkõige MITMESUGUSEID LÖÖKPILLE, FLÖÖDI- JA SARVELAADSEID PILLE ja TROMPETI EELLASI. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad OTSEFLÖÖT JA HARF, tuntud on ka TUPELTŠAMEI. LÜÜRA, HARFI ja LAUTO TÜÜPI KEELPILLE kasutasid juba sumerid. Heebrealaste muusikast annab mõnevõrra ettekujutust Vana Testament, milles esineb muusikuna JUUBAL, keda keskaegsed autorid nimetavad sageli muusika „leiutajaks“. Juba tema tunneb KINNORIT, Piibli legendaarseimat pilli (kutsutakse ka Taaveti harfiks). Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks ŠOFAR (lihtne huulikut...
SISUKORD: SISSEJUHATUS Keele tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt.
Näiteks kehastav kuri võõrasema printsiipi, mis sunnib last ennast vabastama ja läbima individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A. Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha. Jacques Lacan (1901-1981) Seostas strukturalistliku lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Etteantud keeleline süsteem, "teise" asupaik, esindab ühiskondlikke eeskirju, "isa seadust" ja kujutab seega endast sümboolset keelelis-kultuurilist süsteemi, mida iseloomustavad ka patriarhaalsed struktuurid. Jacques Lacan kasutas Saussure'i ja R. Jakobsoni, sõnastamaks Freudi psühhoanalüüsi seisukohti lingvistika terminites. Psühhoanalüütiselt saab uurida nii kirjanikku, lugejat kui ka teksti. 1. Kirjanik kui looja Küsimused, mis üldse kirjandust kirjutatakse?
· Jutusta muusika tähtsusest vanal ajal - Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. · Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil 1. Aulos Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3. Kitara See oli Vana- Kreekas levinud näppekeelpill, arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed · Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist (proosatekst), sõnad olid vaimuliku sisuga · Kuidas on Gregorius I seotud gregoriuse lauluga? Gregorius ühtlustas ja uue...
keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965) Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele). Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult
tähenduste süstem. Tähenduse ja materiaalse/helilise kuju seostamine (niimoodi mõistame, millest on jutt). Tähendus + häälikud = duaalne/kaheplaaniline olemus. 14. Sümbolid. Keel koosneb sümbolitest ja nende ühendustest. Tavaline sümboli juhtum on sõna, mille ehituselemendid on häälikud. Häälikud tähendus! KARU /karu/ : häälikute jada ei ole sama, mis loom ise! Sümbol koosneb vormist (häälikud) ja tähendusest Mitte ainult keel ise, vaid ka keeleline sümbol on duaalne/kaheplaaniline (tähendus + vorm). Sümbol osutab referendile (viidatavale ehk antud juhul konkreetsele loomale või loomaliigile). Sümbol ei ole sama, mis referent. 15. Kuidas sümboli tähendus ja vorm on seotud? Suhe on konventsionaalne (nii on kokku lepitud või on välja kujunenud). Suhe on arbitraarne (suvaline, motiveerimata): häälikute kombinatsioon /karu/ ei meenuta kuidagi looma ennast. Looma võiks samahästi nimetada
Aavik kuulus Noor-Eesti tuumikusse ja avaldas Noor-Eesti väljaannetes olulisi töid keeleuuenduse tutvustuseks ja kaitseks, aga ka kirjandusarvustusi ja esseid. “Aavik propageeris aktiivselt oma ettepanekuid brošüürides ja artiklites, loengute ja ettekannetega, kasutas uusi sõnu ja vorme ilukirjanduslikes tõlgetes soome, prantsuse ja inglise keelest (Juhani Aho, Guy de Maupassant, Paul Bourget, Edgar Allan Poe jt). Ta toimetas ajakirju Keeleline Kuukiri (1914–1916) ja Keeleuuendus (1925–1926), avaldas "Uute sõnade sõnastiku" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku" (1921), "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924), ning "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936). Ta oli Noor-Eesti üks aktiivsemaid liikmeid, selle rühmituse albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusartiklid, tõlked, värsikatsetused ja 1909. aastal estetistliku programmiga esseelaadne jutustus "Ruth" (varjunime all J. Randvere)
tõmmata. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Kirjutamiskrambil on psühholoogilised põhjused. Enamasti on see tingitud madalast eneseusust, üsna harva aga tõelisest ja parandamatust mõtete puudumisest. Viimast võib juhtuda vaid siis, kui tuleb kirjutada teemal, mis on kirjutajale täiesti tundmatu. Palju sagedamini tekib tõrge aga hoopis sellest, et kirjutaja ei tea, kuidas mõtteid oma peast üles leida ja neile keeleline kuju anda. Kirjutamine algab mõtete püüdmisest. see on pingutav. Kes ei viitsi vaeva näha, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed, sest need on kestva kasutamise tõttu nii taltsaks muutunud, et annavad end kätte ilma püüdmatagi. Muidugi võib ka käibetõdesid ritta seada, aga vaevalt neid keegi lugeda viitsib. Kirjutamise ainus õigustus on ju pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, siis pole mõtet kirjutama hakatagi. Niisiis, kuidas püüda mõtteid?
Referaadi põhiosa Referaadi põhiosa liigendatakse teemast ja materjalidest lähtuvalt peatükkideks ja alapeatükkideks. Tuleb jälgida, et iga lõik oleks loogiline tervik ja annaks edasi ühte mõtet. Lõigud peavad olema ühendatud sidusalt alapeatükiks või peatükiks. Tuleb jälgita, et ei esineks lühikesi, paarist lõigust koosnevaid peatükke. Seda välditakse, ühendades sellised peatükid eelneva või järgneva peatükiga. Referaadi keeleks on reeglina eesti keel. Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kokkuleppeliselt kasutatakse umbisikulist väljendust, v.a oma seisukohtade avaldamiseks. Ei sobi kasutada emotsionaalset ega kujundlikku stiili. Välditakse kõnekeelt ja võõrsõnadega liialdamist. Kokkuvõte Kokkuvõtte eesmärk on võtta kirjutatu kokku. Kokkuvõttes esitatakse töö tulemused ja järeldused, mis peaksid loogiliselt välja kasvama töö põhiosast. Kokkuvõttes ei esitata uut infot, millest töös enne juttu ei ole olnud
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Triin Paur EAL-3kõ MINU LAPS LÄHEB KOOLI Referaat Õppejõud: MA Kerstin Kööp Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Kooli minek on laste, vanemate ja nende lähikondlaste seas suur sündmus. Kooli minekuga algab lapsel uus etapp elus- peale lasteaeda tuleb minna kooli. Lasteaiast kooli üleminek peaks olema laste jaoks võimalikult sujuv ning ideaalselt peaks sujuma probleemideta, kuid lapsed on erinevad ja igaüks ei pruugi olla koolimineku eas koolivalmis. Iga laps, kes läheb peaks olema sotsiaalselt valmis liituma kooliga. See, et laps oskab näiteks tähti ja numbreid, ei tähenda alati, et laps oleks kooliks valmis. Koolivalmiduse kujunemine on pikk protsess ning kulgeb läbi lasteaia aastate. Iga tegevus lasteaias valmistab last ette sujuvaks ...
11. Tammsaare elu ja loomingu I perioodi ülevaade + „Kõrboja peremehe“ analüüs Tammsaare sündis 1878. aastal Järvamaal Albu (Vargamäe majamuuseum) vallas Põhja-Tammsaare talus (Jakob Sikenberg-Pearu prototüüp). Peres oli isa Peeter Hansen, kes on Tammsaare teose „Tõde ja õigus“ Andrese prototüübiks: tõsine töörügaja, range, austas piiblit jne), ema ja 12 last, kellest 10 jäid ellu. Tammsaare õppis esialgu vallakoolis (tänases mõistes algkool), edasi Väike- Maarja koolis, kus omandas põhihariduse. Oma õpinguid jätkas mees Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis on „Tõde ja õiguse“ Mauruse kooli prototüüp, ning samal ajal töötas Tallinna Teataja toimetuses. Lisaks on kirjanik töötanud ka muudes ajalehtedes; vene, saksa, inglise ja prantsuse keele tõlgina ning on tuntud kui hinnatud teatrikriitik. Kõrghariduse sai Tammsaare Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas. Oli ka üliõpilasseltsi Ühendus liige. Tema õpinguid takistas aga haigus nimega tu...
mitmust ( autod, koerad, kassid ). • Rühmitab asju ja esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või • Kõne on mõistetav ka võõrastele inimestele . nimetuse järgi. • Kasutab vestluses 2 – 3 sõnalisi lauseid. • Tal on ettekujutus arvumõistest ja värvuste nimetustest. 3 aastane – keeleline areng 3 aastane – kognitiivne areng • Kolmeaastane laps orienteerub mõistmisel pigem • Lehitseb raamatut 1 lehe kaupa. sõnajärjele, mistõttu tavapäratu sõnajärjega lauseid • Ehitab enam kui 6 klotsilisi torne. võib laps mõista valesti. • Sõnavara kasvab pidevalt, kuid enam mitte nii kiiresti • Suudab manipuleerida ukselingi, kruvide ja
KURESSAARE GÜMNAASIUM IX Klass Eliis Mets Johannes Aavik Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus Johannes Aavikust………………………………………………………… 3 2. Elulugu ………………………………………………………………………………. .. 4 3. Õpingud ………………………………………………………………………………… 5 4. Töökohad ……………………………………………………………………………….. 6 5. Keeleuuenduse mõju ja tegevus ………………………………………………………. . 7 6. Mälestus Johannes Aavikust …………………………………………………………… 8 7. Kokkuvõte ……………………………………………………………………………… 9 8. Kasutatud kirjandus …………………….……………………………………………… 10 Sissejuhatus Johannes Aavikust Pidime valime 20. sajandist ühe tunnustatud inimese, kellest teha referaat. Valikuvõimalusi oli väga palju, kuid lõpuks otustasin Johannes Aaviku kasuks. Teen Johannesest oma referaadi juba seetõttu, et kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kun...
VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas – lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast m...
kas konkreetsed elulised asjaolud on kooskõlas õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses tegema lõppjärelduse õigusliku tagajärje osas. 17. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte).Tõlgendamise liigid: 1 Tõlgendusvõtete järgi: a grammatiline e. filoloogiline e. keeleline (hõlmab nii leksikaalse kui ka puhtgrammatilise) b loogiline c süstemaatiline d ajalooline 2 Tõlgendamise ulatuse järgi: a sõnasõnaline e. adekvaatne b kitsendav ja laiendav 18.Grammatiline tõlgendamine lähtub grammatikast, kirja põhjal, sõnade tähendus. Teleoloogiline tõlgendamine suuline tõlgendamine, normi mõtte tõlgendamine.Rakendatakse, kui tekst on udune
VANAAJA MUUSIKA Muusika on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii kaua, kui on Maal elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud ka muusikas lauldes ja tantsides Muusika vanadel kultuurrahvastel. Missugune oli kaugete aegade muusika, seda võime vaid oletada. Vihjeid annavad vanad kaljujoonistused, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillid, üksikud tekstikatked vanades kroonikates. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge arengutaseme juba muistsetes kõrgkultuurides - Egiptuses, Lähis-Idas (Mesopotaamias - Babüloonias, Assüürias), Hiinas, Indias ja mujal. On teada, et Assüürias toimusid 3000 aastat tagasi isegi avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Muusika koht ühiskonnas. Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast m...
vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti omanik. Baudrillard, Jean prant postmodernistlik filosoof, sotsioloog ja kulturoloog; Meedia- ja
suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. Mõned keeled jagunevad mitmeks väga erinevaks murdeks, millest on tehtud mitu kirjakeelt (handi või saami keeled). Rahvaste vahelised sidemed: Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta . Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt
rajatud kas vastandusele (Taavet ja Koljat, tuli ja vesi) või samasusele (Mikud ja Mannid, sukk ja saabas). (Õim 2001B) 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine Fraseoloogilised isikunimetused on kujunenud kas keelelisel või keelelisel ja keelevälisel alusel. Esimesel juhul moodustavad fraseologismi sõnaühendid, mis on semantilise teisenduse käigus fraseologiseerunud (kärnane lammas, villis venelane), teisel juhul on fraseologismil nii keeleväline (süzee vms) kui ka keeleline alus: 6 halastaja samaariamees, Buridani eesel. Fraseoloogilise nominatsiooni aluseks olevad tunnused võivad avalduda väljendi struktuuris erinevatel viisidel: Motiveeritud nimetused, mille prototüübi tunnused sisalduvad väljendi atributiivses komponendis: eksinud lammas, valge vares vms Väljendid, mille nominatsiooni aluseks on tunnustest tekkiv assotsiatiivne
Sünonüüm teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane Sünonüümia samatähenduslikkus Süntaks lauseõpetus sõnade liitmine suuremateks üksusteks Sünteetiline keel keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente Superstraat keel, mis mõjutab temaga kontaktis olevat keelt SUT soome-ugri transkriptsioon uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega Tähendusväli omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja Saussure'i termin keelelise vormi jaoks Tähistatav Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks Tajufoneetika pertseptiivne häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldeline eristamine/tajumime Teema teada olevat infot väljendav lauseosa Tekst keelelise suhtluse suurim üksus Tekstilingvistika - keeleteaduse haru, mille uurimisobjektiks on terviktekstid.
kardetakse treppe, karusnahka jne. (Markov, 2006) Õpiraskused Autistlike inimeste õpiraskused ei piirdu ainult koolis õpitava omandamisega vaid need varieeruvad alates kooliõpingutest kuni enda eest hoolitsemiseni. Igal autistil on erinevad õpihäired ning seetõttu mõned autistlikud inimesed on suutelised iseseeisvaks eluks, kuid teised jällegi vajad pidevat abi. Autistlike laste puhul on väga tähtsal kohal nende keeleline areng. Autistid õpivad tavaliselt hiljem rääkima kui nende eakaaslased. Kui nende kõnevõime aga areneb, siis nad tihtipeale kordavad sõnu ja lauseid nii nagu nad neid kuulnud on ja seetõttu öeldakse, et autistlike laste kõnes esineb ehholaaliat ehk kajakõne. Tervelt 50% autistlikest lastest ei omandagi kõnekeelt. (Markov, 2006) Tihipeale seostatakse autismiga ka teisi häireid nagu näiteks tähelepanu
Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda. Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puuduliku loogika pe...
Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib Milles seisneb sokraatiline meetod? Küsin-vastan meetod Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Nagu see printsessi näide. Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik? ,,Mõtlemine on mõnus", arendab vaimseid võimeid, filosoofide kaasamine arutlusse ühiskonnas Milliste küsimustega on tegelenud tõeteooriad? (min 3) Nt tõe olemus, eetilised küsimused, keeleline tähendus, tõeliikide eristamine Milles seisneb nn "tõekandjate probleem"? Millele saab omistada tõde? Enamasti peab olema väide, mille kohta tõesust hinnata Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet. Tõde on siis, kui väide vastab faktile. Kuidas täpselt näidata vastavust? Kuidas teha kindlaks, et fakt on fakt (moraalsed faktid)? Kuidas tõestada aprioorset tõde? Mis on tõe koherentsusteooria ja kuidas seda kritiseerida?
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika helilaine Tajufoneetika kuidas kõnet tajutakse
Semiootika- teadus märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest, sh märkide kujunemisest Süntaktika- uurib märkide omavahelisi suhteid Semantika- uurib märkide ja nendega tähistavate objektide suhteid Pragmaatika- uurib märkide ja nende kasutajate vahelisi suhteid Morfeem- vähim tähenduslik sõnaosa, selleks võib olla sõnajuur või liide. SÕNA ON traditsioonilise loogika objektiks siis, kui see on mõiste või mõistevahelise seose keeleline väljendusvorm. Mõnikord tehakse vahet sõna DENOTATIIVSE JA KONNOTATIIVSE tähenduse vahel. Denotatiivne tähendus- see osa sõna(termini) tähendusest, millest sõltub millistele objektidele ta on rakendatav ehk milliste objektide kohta ta võib käia. Konnotatiivne tähendus- see osa tähendusest, millest see ei sõltu. Tavaliselt seostatakse konnotatiivse tähendusega assotsiatsioonid ja emotsioonid, mida sõna esile kutsub. I OSA TRADITSIOONILINE LOOGIKA
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali
Uudise stiil Uudis peab olema kooskõlas uudise stiiliideaalidega ja grammatiliselt korrektne. Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2. Lase faktidel rääkida. 3. Redigeeri, spontaanne tekst on ebaselge(ülearune maha, pikad laused pooleks, alusta põimlauseid pealausega). 4
viletsuses.' Sel juhul tähenduseks pole mitte terviklik mõte, ja osutuseks mitte tõeväärtus, vaid Kepler. Need probleemid tulenevad keele puudulikkusest. Osutuseta näivpärisnimed on ka midagi jubedat (Frege hoiatab st : )). Neile on loogiliselt lähedased liik omadus- ja määrsõnafraase. Nende tähenduseks ei ole mõte ega osutuseks tõesväärtus. Tähenduseks on osa mõttest, iseseisev subjekt puudub. Kuna kohad ja aeg on objektid, on kindel koht ja kindel aeg (st et selle keeleline tähistus) pärisnimi. Tingimuslausetes on teatav määramatult vihjav osa, mis teeb lausest reegli (kuna on üldine). Viitab üksteisele ja ühendab mõlemad laused üheks tervikuks, väljendab ühte mõtet. Eraldi ei väljenda mingit mõtet. Kui sellises lauses esineb ajamääratlus ('olevik'), siis see ei tähista olevikku (see oleks siis see määramatult vihjav koostisosa). Näiteks 'Kui Päike asub Vähi pöörijoonel, on meil põhjapoolkeral pikim päev
tähelepanu aga samas on negatiivsena piiratud keelevahendid ühes keeles selgitatav mäluressursside piiriga) või keelte segistamine. Kindlasti peab meeles pidama, et kakskeelseid ei ole mõtet võrrelda ükskeelsetega. Lapsel mõjutavad kakskeelsust vanemate emakeel, riigikeel ja domineeriv keel ühiskonnas. Samuti vanemate keele valik lapsega suheldes ja vanemate keele valik omavahel suheldes. Nii saamegi öelda, et lapse teise keele kujunemist mõjutab lapse üldine ja keeleline andekus, motiiv ja suhtlemine. Kindlasti ka lapse isiksuse omadused, mida omakorda toetab keelekeskond ja sisendkõne, ehk see mis keeles räägitakse lapsega ja mis keelt kuuleb ta enda ümber. Ainult lapsega rääkimine ei tee last keeleoskajaks, lapsel peab olema võimalus ka ise rääkida. Sisendkõne puhul on tähtis kvaliteet mitte niivõrd kvantiteet. Lapsel, kellel on hea keeleomandamise oskus, ei ole niivõrd oluline gramaatika sisendkõne juures
Norra>Rootsile.Reini Liit - 1806 suvel loodud Sks riikide liit. Napoleoni koodeks - Napoleoni koostatud seaduste kogu. Tähtsaim põhimõte oli inimeste võrdsus seaduse ees. See sai hiljem eeskujuks paljudele Eur seaduste kogudele.Monroe doktoriin-1823. aasta detsembris deklareeris uus USA president James Monroe oma läkituses Kongressile, et Ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas. Belgia iseseisvumine- Belgia olukord Madalmaade kuningriigis keeleline ja religioosne jaotumine,Ooperirahutused 25.08.1830,Belgia iseseisvumine 04.10.1830,Euroopa ja Belgia revolutsioon; Londoni konverents 1831,Kuninga valimine-Leopold I. 1794 puhkes Poolas ülestõus. Poola regulaararmee suutis vabastada Vilniuse, Varssavi ning Krakovi. Ülestõusnute vastu astus nüüd sõtta ka Preisimaa. Eriliselt julm oli Venemaa väejuht Suvorov . Pärast ühe linna vallutamist tapeti kõik sealsed elanikud, vanusest ja soost hoolimata. Pärast Varssavi kapituleerimist 1795.
August Gailit (1891 1960) Siuru silmapaistvaim novelli- ja romaanikirjanik August Gailit sündis 28. dets 1891 Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal. Kirjaniku isa August Gailit oli puutöö-meister ja rahvuselt lätlane (gailit = kikas läti keeles). Kodus räägiti nii eesti kui läti keelt. Rahvuselt pool-lätlane, sai Gailit sealt ka ühe oma "Siuru"-aegsetest hüüdnimedest Lätlane (teiseks hüüdnimeks Ge). Tulevane kirjanik õppis Valga ja Tartu koolides ning omandas hariduse osaliselt iseõppimise teel. Õppis ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, kuid majanduslikel põhjustel jäid meditsiiniõpingud pooleli. Alates 1911. aastast (20-aastane) tegutses Gailit ajakirjanikuna Lätis. Tolleaegne läti kiranduselu ei erinenud eriti eesti omast. 1916. aastal pöördus Gailit Eestisse tagasi ja sai ajakirjanikuna tööd Tallinna "Teatajas" (1916 1917), mis kujunes tema elus pöördelise tähtsusega sammuks. Seal tutvus Gailit ka Henrik Visnapuuga, kellest sai ...
rakendamine kompetentse riigiorgani tegevuse kaudu õigusnormi realiseerimine konkreetsel juhul. 27.09.2010 Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: 1) Tõlgendamine ulatuse järgi a) Sõnasõnaline e. adekvaatne b) Kitsendav või laiendav 2) Tõlgendus võtete järgi a) Grammatiline e. keeleline b) Süstemaatilis-loogiline c) Ajalooline d) Teleoloogiline e. eesmärgipärane 3) Juriidilise tähenduse järgi a) Ametlik e. ofitsiaalne · Normatiivne · Kasuaalne b) Mitteametlik Kasuaalne kohtulik, kaasus, juhtum Kausaalne põhjuslik seos tegu tagajärg Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, millest osavõtjad on
(N:kirjastused annavad seadusekogumikke) Kodifitseerimine- mitme õigusakti koondamine ühte seadusesse. Sisu muudetakse. (N: kuriteod-kriminaalkoodeks pluss haldusõigusseadustik Karistusseadustik) Õigusaktide tõlgendamine-tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: 1. Tõlgendamise ulatuse järgi 2. Sõnasõnaline ehk adekvaatne 3. Kitsendav või täiendav Tõlgendusvõtete järgi: 1. Grammatiline e keeleline 2. Süstemaatilis-loogiline 3. Ajalooline 4. Teleoloogiline e eesmärgipärane Juriidilise tähenduse järgi 1. Ametlik e efitsiaalne 2. Normatiivne 3. Kasuaalne e kohtulik 4. mitteametlik ÕIGUSSUHE -LIIGID Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: 1. aktiivsed õigussuhted 2. passiivsed õigussuhted Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel 1. Lihtsad õigussuhted-ühepoolsed 2. Liitõigussuhted mõlemal poolel õigused ja kohustused(kahepoolsed
RAHVAPILLID Koostaja : Juhendaja : SISUKORD : Sissejuhatus...................................................................................3 Parmupill, sarvepill, vilepill, viiul................................................ 4 Kannel, torupill, moldpill..............................................................5 1 Hiiu-kannel, põispill, jauram.........................................................6 Kasutatud allikad...........................................................................7 2 Rahvapillide liigid Rahvapillid on rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 6-7 keeleline puust kannel. Mitmed Eesti rahvapillid ol...
aasta keeleõpetusel eesti grammatikakirjelduse ajaloos eriline koht, sest siin esitatakse piiblitõlkes praktiliselt kasutatud keele teoreetiline kirjeldus. Siiski tuleb arvestada, et grammatika ei kajasta piiblitõlke lõpliku trükivariandi keelt. Nagu Eberhard Gutsleffi eessõnast võib välja lugeda, tegeles Thor Helle grammatika koostamisega juba sellest ajast peale, kui ta 1713 Jüri koguduse õpetajaks sai. Grammatika ilmus 1732, mil piiblitõlke Vana Testamendi keeleline toimetamine oli alles käimas. Anton Thor Helle: 1683 sündis, 17131748 Jüri koguduse pastor, 1721 asutas köstrikooli, 17281738 juhtis põhjaeestikeelse Piibli tõlkimist, 1739 ilmus tema juhtimisel välja antud esimene eestikeelne Piibel, 1748 suri. Viited: 1.http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=225&ItemID=161 2.http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?do=autor_ylevaade&lang=1&aid=41 @Kristiina Ross 3.http://www.ekklesia
Vaia murde järeltulijaks peetakse Vaivara ala, mis ei välista selle murraku hilisemat liitumist Viru murdega. Tõenäoliselt said sealt alguse ka saarlaste ning läänemaalaste keelepruugis. (Rätsep 2002: 14) Niisiis oli Eesti aladel aastatuhande lõpuks välja kujunenud neli ulatuslikumat hõimumurret, kus oli arenemas sisemine diferentseerumine, mille tulemusena tekkisid hiljem taas uued murded. Selleks ajaks näis olevat kahanenud ka Eesti ala pidev keeleline kontat teiste murderühmadega, algul arvatavasti idarühma murretega, seejärel ka põhjarüma murretega. Selleks, et et üks keel saaks iseseisvuda, ongi vaja, et ta teistest murretest eralduks. Uue keele sündimisel on eriti tähtsad niisugused muutused, mis hõlmavad enamiku alusmurrete alast ja puuduvad samal ajal teistes sugulasmurretes. Kesksed on need innovatsioonid, mis muudavad ulatuslikult senist süsteemi või põhjustavad rohkesti uusi muutusi
1) õpilaste oskuste ja arenemistempo erinevustele reageerimine ja tekstide diferentseerimine. 2) motivatsiooni tõstmine 3) õpetaja oskus õpetamisel vastavalt õpilastele reguleerida aega, õppeaine sisu põhjalikkust ja mahtu, meetodeid ja materjale ning organiseerimist. 10 VANEMAD LUGEMA ÕPPIMISE TOETAJANA Õpetaja ja vanemad peavad leidma ühise keele lapse lugemisoskuse arendamiseks. 1) loe lapsele! 2) loe lapsega! 3) kuula, kui laps loeb! 4) keeleline areng ja sõnavara (igapäeva vestlused, laienda ja täienda lapse kirjeldusi,mängi lapsega) 5) teksti teadlikkus ( vestelge loetu üle, jälgida teksti lugemissuunda, mängud: tähed või pilt ühendatud tekstiga) 6) kirjutamine ( hoia lapse käeulatuses pliiatsit ja paberit, ole eeskujuks- kirjuta ostunimekirju, kaarte, sõnumeid) 7) keeleteadlikkus ( lastesalmide lugemine, sõnade rütmi plaksutamine, mälumängud)
loometeadvuse aktiivse mitmekeelsusega. Uus kultuuri ja kirjanduslik loometeadvus elab aktiivses mitmekeelses maailmas. Maailm on muutunud mitmekeelseks jäädavalt, tagasipöördumatult. Sõna, keelt hakati teistmoodi tajuma ning objektiivselt lakkasid nad olemast need, mis nad olid olnud varem. Keeltevahelise ja sisese vastastikuse läbivalgustamise tingimustes sünnib iga keel justkui uuesti, muutub selles keeles loova teadvuse jaoks kvalitatiivselt uueks ja seda isegi siis, kui tema keeleline koostis (foneetika, sõnavara, morfoloogia jne) jääb täiesti konstantseks. Erinevalt teistest suurtest zanridest tekkis ja küpses romaan just välise ja sisemise mitmekeelsuse järsu aktiviseerumise tingimustes. Seepärast saigi romaan asuda juhtima uusaja kirjanduse keele ja stiili arengu uuenemisprotsessi. Romaani zanristruktuuri temaatilisi momente puudutavad omadused ilmnevad ja selguvad kõige paremini romaani ja eepose kõrvutamisel.
Uurimistöö juhendaja peamine kohustus on koostöös töö autoriga reaalselt teostatava ja kaitsmiseks sobiliku teema formuleerimine. Juhendaja aitab määratleda uuringu põhiprobleemid ja metodoloogia ning töö etapid ja stuktuuri. Juhendaja juhendab uurimuse praktilist läbiviimist, vastab uurimistöö käigus ja koostamisel üles kerkivatele küsimustele, abistab õpilast vajalike allikate leidmisel. Juhendaja otsene ülesanne ei ole töö keeleline toimetamine ega stiililiste või grammatiliste vigade parandamine. Juhendaja veendub, et uurimistöö on vastavuses TTG uurimistööle esitatud nõuetele, annab suulise loa kaitsmisele esitamiseks ning osaleb uurimistöö kaitsmisel. Valikkursuse ,,Uurimistööde alused" juhendaja · Valikkursuse ,,Uurimistöö alused" läbiviimine 35 tunni ulatuses (auditoorsed loengud 20%, e-õppevormid 70%, individuaalne juhendamine 10%)
MÕISTED: Demograafia - teadusharu, mis uurib rahvastikku Iive - rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul Pos. iive - väike väljaränne, sündimus ületab suremuse Neg. iive - suur väljaränne, suremus ületab sündimuse Rahvus - rahvusesse kasvatakse, ühendab keel, kultuur, usk, kujuneb kasvades ja õppides Rahvas - piirkonda ning ühtekuuluvusest ja identideedist teadlik inimeste ühendus, sama päritolu, keel, religioon Integratsioon e. lõiming - püütakse siduda seni ühiskonnast eraldatud gruppe, mille puhul säilivad kultuuriline omapära ja keel Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid; kirjaldab ja uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
