Kagus ja lõunas on vastas endine Võrumaa ja võrukeelne Karula. Kõik need piirid tunnukse olevat tinglikud. Vastastikused keelelised mõjustused, eriti kagus, lõunas ja kirdes, on tiheda suhtlemise tõttu olnud paratamatud. Tartu murde kujunemisel on aluspõhjaks olnud muistsete ugalaste keelepruuk. Ajaloo andmeil oli Ugandi suur Lõuna-Eesti maakond. Ugalaste keeleline kujunemine näikse olevat toimunud muu Eestiga enam-vähem võrdseis tingimustes, kagupoolsete hõimlaste kohta seda väita ei söandaks. Praegune tartu murre on piki aegu kestnud keelelise arenemise tulemus, kusjuures tähtsat osa on etendanud mitmesugused majanduslikud, ühiskondlikud ja halduslikud tegurid, samuti murrakualade geograafiline asend. Feodaalaja sajandeid kestnud pärisorjus kammitses ka tartumaalaste materiaalset ja vaimset elu. Sunnismaine talupoeg elas ja liikus...
Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from language use) Croft & Cruse 2004 Sotsiolingvistika vastandub Chomsky ideele, et keel on üks, ühine, autonoomne keelesüsteem. Keelelise vastanduse käsitlus. Keeleline variatiivsus ühtse keelesüsteemi asemel. 1970. alguses sotsiolingvistika teke: William Labov ,,New Yorgi inglise keel" 1966. Labov (1971): on selge, et paljudele lingvistidele on Chomskylik competence/performance eristus vajalik selleks, et jätta uurimise alt välja ebamugavad teemad. Keeletüpoloogia vastandub Chomsky generativismile eelkõige uurimismeetodi poolest (ei põhine oma emakeele tunnetusele). Püüab klassifitseerida teatud tunnuste järgi võimalikult...
Kaks erinevat keelegruppi on lõhkunud meie riigi ühtsust. Kas Eesti-venelased tahavadki seda, jäädes patriootideks meie idanaabrile, või ei tundu neile keele omandamine väga tähtsana? Eesti ajaloolane Marek Tamm arvab, et eestlast võiks määraleda inimesena kes räägib eesti keelt. Eesti identiteet paistab nimelt olevat oma põhiolemuselt keeleline . Me eristame ennast teistest ja samastume omavahel keele kaudu. Ta arvab, et mõistagi ei tee pelgalt eesti keele oskus ühest inimesest eestlast, vaid sellega peab kaasnema soov ennast eestlasena käsitada. Ent kui see soov on olemas ja seda toestab keeleoskus, siis võiks seda inimest pidada eestlaseks. Tamm näeb Eesti keelelise identiteedi selgemal teadvustamisel võimalust teiste rahvusvähemuste paremaks lõimimiseks. Rahvus, mis põhineb keelel, on põhimõtteliselt...
ladestunud ehk kristalliseerunud intelligentsuseks, mis areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga. IQ tähendab intelligence quotient ehk intelligentsuskvoot. Selle mõiste võttis kasutusele Wilhelm Stern, kes defineeris IQ valmiga: IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 Viimastel aastatel on palju uusi intelligentsusteooriaid: · Howard Gardner 7 eri i. Liiki: keeleline , loogilis-matemaatiline, musikaalne, ruumiline, kehaline, enesetunnetuslik, suhtlemisalane · Robert Sternberg on olemas kolme liiki i.: analüütiline i., loov ehk kretiivne i. ja praktiline i. (igapäevaeluline). · Daniel Goleman viimasel ajal populaarsust kogunud EQ ehk emotsionaalse inetlligentuse teooria, mis koosneb eri komonentidest, nagu enda emotsioonide äratundmine, nende...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9...
Küsilause ja hüüdlause Küsilauses on küsisõna kohe algul. Käksiva kõneviisis on mitmuse esimene pööre kõrgstiilne nt: Lulgem üks isamaa laul! Argistiilis eelistatakse kindlat kõneviisi nt: sööme või ärme sööme. Kindel kõneviis annab käsule kõrgema kategoorilisuse kui käskiv kõneviis nt: Sa tuled kohe siia. Tavalise kategoorilise käsu väljendajad kõnekeeles on küsilauses, mida kasutatakse käsuväljendamiseks käskiva intonatsiooniga nt: Kas jätad juba järele! Kaudne käsk vormistatakse möönva kõneviisi abil nt: Rohelised kogunegu koolimaja ette. Soovlaused ehk hüüdlaused algavad sidesõnaga kui või tingivas kõneviisis verbiga nt: Kui pääseks vaevast! Võetaks meid tõsiselt! Segedased on ka verbita soovlaused, kindlates situatsioonides kasutatavad standart väljendid nt: Tere hommikust! Nõrgemat käsku väljendava hüüdlause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüu märki ei kasutata nt: Lähme t...
Nad teatasid ka suuremast eluga rahulolust kui mitteandekad. Loomulikult ei kehtinud selline edu kõigi andekate grupi liikmete kohta (5). 10 11 4 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD 4.1 Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi 1) Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid. Gardneri arvates head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliselt varasemas rääkima hakkamises, rikkas sõnavaras, keerukate lausete moodustamises, lugemishuvis, juttude ja...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works Tartu 2008 ABSTRACT Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja. The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works. Tartu, 2008. Methodology Guide. 29 pages, with Appendices 51 pages, 4 figures. Format A4. In Estonian language. UNDERGRADUATE WORK, DRAWING UP, GUIDE, PRESENTATION The Guide deals with the presentation requirements of undergraduate's technical research papers and bachelor papers. Separate chapters are about the presentation of tables and drawings, general structure and ordering of the report and contents. There are also some guidelines concerning equations and bibliographic...
o Logograaf kõnede kirjutaja o Aoid lauliks, looja/improvisaator 1 o Agoon peategelase sõnasõda o Parabaas väljumine lavalisest tinglikkusest; koor võttis maskid eest ja rääkis otse publikuga o Idüll o Homeeriline naer üleolev naer o Iiobi sõnum halb sõnum, halva sisuga sõnum o Paabeli segadus suur segadus, kaos, keeleline mitmekesisus o Kiviga viskama süüdistama (süüdistada saab see, kes on süüst puhas) o Tuhka pähe raputama süüd omaks võtma (kergem karistus, kiitus) o Saalomonlik otsus tark ja õiglane otsus o Soodom ja komorra suur segadus o Maa sool väärtuste kandja, intelligents o Augeiase tallid suur segadus, kohutav räpasus o Gordioni sõlm probleemide pundar, suur hulk probleeme o Prokustese säng nii või teisiti sobimatu lahendus...
· töö ülesehituse terviklikkus ja selle osade omavaheline seotus, ülesehituse loogilisus ja liigenduse otstarbekus; · teemale vastava kirjanduse ja teoreetiliste käsitluste tundmine, materjali läbitöötatus ja selle süstemaatiline, selge ja loogiline esitus; · kasutatud meetodite valiku põhjendatus ja valdamine; · andmete esinduslikkus ja kontrollitavus, andmeanalüüsi kvaliteet; · töö vormistuslik külg; · töö keeleline tase; · argumentatsiooni veenvus, järelduste ja ettepanekute põhjendatus; · töös kirjeldatud seisukohtade esitamine ja argumenteerimine ning küsimustele vastamine avaliku kaitsmise käigus; · töös käsitletava materjali illustratiivsus. Uurimistööde täpne hindamisjuhend on toodud lisas 1. Juhendamine Uurimistöö on õpilase iseseisev töö, mis toimub koostöös juhendajaga. Juhendaja roll on...
Mõne autori arvates võiks intelligentsuse tegureid olla koguni 150 ümber, ehkki neid ei ole praktikas suudetud eristada.[1;116] 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria Ameerika psühholoog Howard Gardner(1943) kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika. Esimest kolme võimet mõõdetakse tavaliselt ka mitmesugustes intelligentsustestides.[1;117] 1) Keeleline e lingvistiline seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõne- ja keelemeestel hästi arenenud).[1;117] 5 2) Loogilis-matemaatiline eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud).[1;117] 3) Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet...
Laps ei ilmuta huvi teiste 2 inimeste vastu ja tunduda täiesti endassesulgununa. Paljud hakkavad pisut rääkima, osad on keeleliselt hilinenud ega räägi üldse, osadel on aga väga arenenud ja väljendusrikas keel. Kolmas kuni kuues eluaasta. Kolmandik Aspergeri diagnoosiga lastest räägib 3a. väga vähe, kuid siis areneb keeleline areng plahvatuslikult. Poistele on iseloomulik vähene või üldine huvi puudumine teiste laste vastu, tegelemine oma asjadega., puudulik sisseelamisvõime, kõne võib olla kuiv, ebaselge ja mõmisev. Tüdrukud käituvad üldjoontes samamoodi, aga neile on omane suurem sotsiaalne huvi. Osa neist jälgib lasterühma mängu kõrvalt, osa kaasatakse teiste poolt mängu ent üldiselt on neil ükskõik, kas nad osalevad lasterühmas või mitte....
Selgusetuks jääb kujunemislugu ning teooria põhiolemus: ,,ühiskond tekib selleks et ühiskond säiliks". Teooria ei võimalda kultuure võrrelda ja välja selgitada kultuurierinevusi. Lingvistiline relatiivsus · Boas-Sapir-Whorfi hüpotees: mingi rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keelest. Tajuda saab asju, mille kohta on keeleline aparatuur (mõisted jne) olemas. Psühhoanalüüs · Sigmund Freud: mõjutus indiviidikesksusele. indiviidikesksusele Osaliselt ei ole inimesed oma käitumisest teadlikud, suurem osa käitumisest on teadvustamata. Seega ei saa me kultuuri täielikult mõista, lähtudes vaid inimeste seletustest, kuna inimesed paljusid kultuurielemente ei teadvusta. · Carl Gustav Jung: kollektiivse alateadvuse idee. idee Eksisteerib nn rahvuslik iseloom,...
· autori omapoolne intellektuaalne panus; · töö ülesehituse terviklikkus ja selle osade omavaheline seotus, ülesehituse loogilisus ja liigenduse otstarbekus; · teemale vastava kirjanduse ja teoreetiliste käsitluste tundmine, materjali läbitöötatus ja selle süstemaatiline, selge ja loogiline esitus; · kasutatud meetodite valiku põhjendatus ja valdamine; · andmete esinduslikkus ja kontrollitavus, andmeanalüüsi kvaliteet; · töö vormistuslik külg ; · töö keeleline (grammatiline, ortograafiline ja terminoloogiline ) tase; · töö maht (kas töö pikkus on sisuliselt õigustatud, kas töö vastab nõutavale töötundide mahule); · argumentatsiooni veenvus, järelduste ja ettepanekute põhjendatus; · töös kirjeldatud seisukohtade esitamine ja argumenteerimine ning küsimustele vastamine avaliku kaitsmise käigus; · töös käsitletava illustratiivsus. 1 7 2...
1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks....
,,Loomade keel" enamasti signaalidele (mitte sümbolitele) tuginevad. Automaatsed ja keskkonnast sõltuvad. Objektkeel üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel mõistesüsteem. Kirjelduses kasutatav keel. Keeleteaduses levinud kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Nt objektkeel: inglise keel ja metakeel eesti keel. Verbaalne suhtlus Tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keeleline suhtlus ja seda toetab muuhulgas zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Kõne põhineb oluliselt kuulmistaju kasutusel. Inimese suhtlusvõime arenguajalooline keskendumine kuulmismeele alale tuleneb mitmetest selle meele poolt pakutavatest eelistest. On võimalik suhelda ka siis, kui silmsidet pole, samuti on käed vabad muu tegevuse jaoks. Keemilisi aistinguid ehk haistmist ja maitsmist...
", eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot o relevantsusmaksiim ,,Ole asjakohane!", kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest o meetodimaksiim ,,Ole arusaadav!", eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid o maksiimide rikkumise näide on ironnia (eelkõige kvaliteedimaksiim) * deiksis (indeksikaalsus) nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga, praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust o isikudeiksis nt. isikulised asesõnad: ma, sa, ta o ruumi- ehk demonstratiivdeiksis nt. siin, seal o ajadeiksis nt. täna, homme o diskursuse deiksis viide kõne lõigule või tekstile, nt. see, too o sotsiaalne deiksis nt. teie vs. sina o verbideiksis nt. tulema vs. minema o Liigitus:...
KEELE OMANDAMINE, SÜGIS 2008 Kordamisküsimused Lapse keeleline areng 1. Keele omandamise teooriaid: · Biheiviorism-järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2...
Nt tänapäeva soomlastel on euroopne välimus + kõrged põsesarnad. Ent keelevahetus jäi pooles Lätis pidama, Väina jõgi balti ja soomeugri hõimude vaheliseks piiriks. Põhjapoolsetle aladele saabus uut rahvast suht vähe. Eestlastele on geneetiliselt ja antropoloogiliselt lähedasemad lätlased. Lätlased hakkasid assimileerima Põhja Lätis elanud soomeugrilasi ja hiljem liivlasi. Ungarlased tegelesid Lõuna Uuralis rändkarjakasvatamisega ja nendel keeleline sarnasus ugrirahvastega, u 9. - 10. sajandil jõudsid praegustele Ungari aladele. Tartu linna kindlustustest saame teada, et 17. sajandi linnaplaanidest. Läänemere ääres on see häda, et muinsuskaitse ei lase kaevata, v.a pääastekaevamistel. Linnamüür palju säilinud Tallinnal. Kiviaeg ---> Vaseaeg (eneoliitikum), mõnedes piirkondades ---> pronksiaeg Aemes lad pronks, lithos kivi. Haleoliitikum, hakkas lad vaskne. Vaske looduses ehedalkujul ei leidunud eriti...
sajandil) Süüria ja Mesopotaamia piirimail (vt. hurrilaste ja indoeuroopa rahvaste juurest), 14. sajandil esile tõusnud Assüüria keskmine riik ja kassiitide valitsetud Babüloonia. 13. sajandist alates sekkus Mesopotaamia asjadesse taas Elami riik. Kassiitide ülemvõim Babüloonias u 1595 - 1155 Kassiidid olid Lääne-Iraanist pärit rahvas, kelle keeleline kuuluvus on ebaselge. Nende võimu periood on allikate nappusel üks kõige halvemini tuntud ajajärke Babüloonia ajaloos. Perioodi lõpul püüdsid nii Assüüria keskmise riigi kui ka Elami valitsejat Babülooniat oma võimule allutada. U 1155 kukutati Kassiidi dünastia Babülonis elamlaste poolt. Mitanni riik 16. 14. sajandil keskusegaEufrati keskjooksul (pealinna Wasukanni asukoht on teadmat). Rahvastiku, või...