reaalsest eksisteerimisest. Seniajani on tõestatud 50 intellektifaktori olemasolu. Viimase aja uuringud siiski näitavad, et väga raske on leida selliseid ülesandeid, mis mõõdaksid vaid üht primaarvõimet. Ülesannete lahendamine on vähemalt teatud määral sõltuv ikkagi mingist üldisemast võimest. Seega näib, et üldfaktori eitamine ei ole õigustatud. KAASAEGSEID KÄSITLUSI. H.Gardner- (1979,1983, 1989) intelligentsus pole ühtlik ja võib koosneda kuni 7-9 eri võimest: 1. keeleline 2. muusikaalane 3. loogilis-matemaatiline 4. ruumiline 5. kinesteetiline 6. interpersonaalne 7. intrapersonaalne 8. naturalistlik R.Sternberg(1985)- intelligentsust võib vaadata 3 komponendist koosnevana: 1. Kontekstuaalne intelligentsus- määrab ära inimese kohanemise ümbritsevas keskkonnas 2. Kogemuslik intelligentsus- lubab toime tulla nii vanade kui uute ülesannetega 3. Komponendiline intelligentsus- vastab jämedates joontes IQ testidega mõõdetavaile võimetele.
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele.
*konflikt Marxi põhimõttega : Marx jaotas maailma baasiks (majanduslikud suhted), millele toetub pealisehitus. Vaideldakse vastu, et kunstil on mingi teatav autonoomsus ja ei sõltu sellest baasist. (*ka Freud nägi sama moodi nagu Marx alateadvusele toetub teadvud) *Williams oli vastu ka strukturalismile me ei saa reaalsust vahetult kogeda, siis kasutame keelt, ainult keelelise vahendusena. Tegeleme asjadega, millele me oleme andnud nime, ei saa rääida reaalsusest endast.pmt keeleline kokkulepe ehk KEELELE EI EELNE REAALSUST Willaims ei ole n õnus, ütleb, et keelele eelneb mingi reaalsus 14 IV LOENG R. Williams'i jätk *structure of feeling tundestruktuur struktuur, mille kaudu kulturi elatakse. Jagatud omadus, iga rahvas (inimgrupp) jagab teatud tundestruktuuri. VAIMSUS. *sinna kuulub ka ideoloogia *analüüsib kõrgkirjandust, kõrgkultuuri *vasakpoolne mõtleja rahva anal üüs *19
Sealt liiguti lääne poole. Uus teooria on loodud keeleteadlaste ja geneetikute tarbeesemed, tööriistad, kunstiteosed, hooned, riided, toit jne. koostööna. Esivanemad tulid otse Aafrikast. Lähimad Vaimne kultuur sümbolid, märgid; sotsiaalsed normid, sugulasrahvad on need, kes meile kõige lähemal elavad. väärtused ja ideaalid. Keeleline sarnasus ei tähenda geneetilist sarnastust. Keel Peamised sümbolsüsteemid loomulik keel (sõnavara, võib levida ilma, et inimesed liiguksid. grammantika) ja diskursus (inimeste vaheline vestlus, Massikultuur ja selle kriitika kirjalikud tekstid). Frankfurdi koolkond: lääneliku kultuuritööstuse toodang on sama üksluine kui vabriku liinil toodetud
põllumeeste-, väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete jt kodanikeühenduste esindajate huve. Põhilised liikmesriikide poolsed hirmud seonduvalt EL laienemisega on: tööjõu sissevool kandidaatriikidest, kahtlus regionaalpoliitika, põllumajanduspoliitika edukaks läbiviimiseks, korruptsiooni võimalus, kahtlus turumajanduse eduka funktsioneerimise suhtes, ebaausa konkurentsi suurenemine, kuritegude kasv. Hirmud kandidaatriikide poolt vaadatuna: hirm kaotada rahvuslik, keeleline identiteet. Kuid EL-i integratsioonil on veel üks väga oluline aspekt Eesti identiteedi mõjutamine. Eesti jaoks, kus taasiseseisvuse aega on olnud väga napilt (võrreldes teiste EL-iga liituda soovivate riikidega), on selles aspektis tekkinud teatud vastuolu suveräänsusest, mida pole suudetud veel täiel määral kogeda ega realiseerida, tuleb osa juba loovutada. Poliitikute tasandil räägitakse tavaliselt liitumise plussidest. Mida toob aga kaasa osast suveräänsusest
S. elementide kooslus on ette antud. 2 aspekti: 1. ei ole inimesekesksed kunstiteose sünni puhul pole tegemist vaba tahtega. Ta püüab seda struktuuri kaudu seletada. 2. Ei hoolita kunstiteose väärtusest. S. on analüütiline meetod. S. on pärit lingvistikast. Ferdinand de Saussure (18571913) oli Sveitsi keeleteadlane ja 20saj keele ja strukturalismi rajaja. Uuris indo-eur ja sanskriti keelt."ÜLDLINGVISTIKA KURSUS" 1916 (pandi kokku) peale ta surma. Tema põhiideed: keeleline vorm on suvaline/omavoliline ja seega kõik keeled toimivad sarnaselt. kõik keeled on oma kontseptsioonid ja heli pildid (ehk tähistatavad ja tähistajad). Sõnad ja nende tähendused on määratletud, võrreldes ja vastandades nende tähendused üksteisega. Keel ja kõne: Keel struktuurina ei saa olla surnud, keel eksisteerib väljaspool indiviidi. Parole ehk kõne on täpselt vastupidi individuaalne keelekasutus. Nt. malemängust: mängu reeglid on keel ja mängimine ise on kõne
See võib olla enda kujutis peeglis või hoopis teine inimene. Selles faasis on ka näha inimese ebaõnnestunud katse olla terviklik. Inimesena uues maailmas püüakse luua tervikut, aga ei saa olla päriselt tervik. 3) Sümboolse korra faas – otseselt seotud keelega. Meenutab freudi superego käsitlust. Ihaldamine on keskne mõiste. Nimetamise aspekt on oluline. MINAIDEAAL. Kui ideaalnmina puhul püüdled kedagi kehastama, siis minaideaal on justkui norm, mis sind järgib ja see on keeleline. Siin õpib inimene asjadest õigesti aru saama. Õpib maailmas õigesti liikuma. Saab aru mida tähendavad soorollid, milline on tema sot positsioon, õpib ära rituaalid, ühiskonna reeglid, teistega arvestamise. Keskpunktiks on mõiste PHALLUS. Isanimi. Jõud, mis valvab selle järele, et tekiksid seosed, kord. Iga inimene aktsepteerib Phalluse olemasolu kui sümboolse korra keskpuntki. Siin saab ring täis. Phallus ja reaalne on teineteisega sarnased
populatsioonis, Noobeli preemia saajad, 164+: geenius, 1:30 000 populatsioonis, Mozart, Fischer… 4. IQ, seos keskkonnaga Narkomaanide lastel IQ= 82-83 (USA). Geneetiline võimekus ei realiseeru. Seevastu heal järjel vanemate lastel geneetiline võimekus realiseerub. Beebi aju on õppimismasin: Aktiivsuse järjekord: a. Aistinguline, s.o. Nägemine, kuulmine, kompamine (max 3-4 kulistel), b. Keeleline, s.o. sümbolid, ideed, verbaalne võimekus, sotsiaalsed suhted (max 8-9 kuulistel), c. Kõrgemad tajufunktsioonid, s.o. kriitiline mõtlemine, reflektoorne mõtlemine, kaalutletud reaktsioon (max 1aasta), Kriitiline iga kuni 2. aastani (lastekodud, adopteerimisaeg) 5. Inimese spetsiifilised vaimsed võimed See, mida saab teha ainult inimene. Nt viiulimäng, joogaga tegelemine jne. 6. Inimese pea geneetiliste tunnuste varieeruvus 7
kolm kuud. II ja III lugemise vahe vähemalt üks kuu. III kohtumisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal.Põhiseasust saab muuta seadusega, mis on vatsu võetud: rahvahääletusel, riigikgu kahe järjestikuse koosseisu poolt, riigikogu poolt kiireloomulisena. 1.10PÕHISEADUSE TÕLGENDAMINE Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse klassikalisi meetodeid: Keeleline tõlgendamine (ja/või),1 Süstemaatiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine 2 II LOENG: PÕHISEADUSE PRINTSIIBID Tinglikult saab eristada : ·riikluse aluspõhimõtteid ·põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: -riigivõimu tulenemine rahvast; -riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; -Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Põhiseaduse põhiprintsiibid esindavad põhiseaduse vastuvõtmisel langetatud olulisemaid
on tõene või väär. Loogikas peetakse tavaliselt silmas väitlause mõtet, seda väidet, mida öelda taheti, mitte lauset sellisena, nagu ta öeldi koos lause kuju ja ütlemisviisiga: huvi tuntakse peamiselt lausete sisu vastu, mida püütakse käsitleda puhastatuna konkreetsest ütlemisviisist ja keelest, st väidete vastu, mis jaatavad propositsioone. Sõna (word) on traditsioonilise loogika objektiks siis, kui see on mõiste või mõistetevahelise seose keeleline väljendusvorm. Seost väljendavad sõnad võimaldavad lauseid koostada, nt ,,on" või ,,ei ole" ei pea väljendama olemise mõistet, vaid aitavad koostada jaatava või eitava lause. Mõnikord väljendab mõistet keeles mitmest sõnast koosnev/raas. On sõnu, mis ei saa iseseisvalt, ilma fraasis osalemata, mõisteid väljendada, ja sõnu, mis jäävad peaaegu alati väljapoole traditsioonilise või klassikalise loogika huvisfääri, nt Juhhei!. Sõna mida saab kasutada
2. Õigus kui juriidiline alus konflikti lahendamiseks. 2) Sisemine argumenteerimine: 1. Abstraktne faktiline koosseis; 2. Juriidilist tähendust omavad elulised asjaolud; 3. Juriidiline otsustus (punkti b suhe punkti a) 4. Otsustuse väärtustav järelkontroll (õiguse printsiibid, sotsiaalse korra printsiibid jms). 3) Väline argumenteerimine: 1. Tõlgendamine (teleoloogiline aspekt) 1. i. Keeleline 2. ii. Ajalooline 3. iii. Süstemaatiline 4. iv. Mõtte- ja eesmärgikohane. Seega juriidiline argumentatsioon tuleb kõne alla siis, kui on vaja langetada juriidiline otsustus. Järelikult on JAT seotud ka argumenteerija subjekti küsimusega. Oluline on tähele
jookseb ringi, ei püsi paigal. Kui kuhugile on vaja minna, siis tema peab olema alati kõige 34 esimene, hoolimata sellest, kuhu üldse minnakse. Kui ta oma tahtmist ei saa, hakkab meeletult jonnima. Kiusab endast suuremaid. Kui need talle liiga teevad, hakkab ta nutma ning kaebab, et teised kiusavad teda. Teadmised on tal kuue aastase kohta tohutud, just erili tehniline ja keeleline taip. Laps valdab kaht võõrkeelt suhtlustasandil vabalt nendeks siis vene ja inglise keel. Arvutit tunneb suurepäraselt. Pean häbiga tunnistama, et isegi rohkem, kui mina. Kui jutt tema jaoks liiga ,,titelikuks", siis vajub ta juskui ,,omasse maailma". Ta lihtsalt ei kuula ja teda ei saa ka kontakteeruma leebe jutuga. Kui jätta teda hetkeks omapäi, siis mõtleb ta ruttu mingi lolluse välja. Töötajatega räägib küllaltki täiskasvanulikult, vahel isegi kõrgilt.
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mi...
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöörd...
- nõustajate arvust ja nende töökoormusest piirkonnas; - nõustamise kvaliteeti tagavate materiaalsete tingimuste eelkõige ruumide ja infrastruktuuri vastavusest nõuetele. 25 Eri piirkondades nõustamisteenuste pakkumise seisukohalt on esmatähtis kõnealuses piirkonnas nõustamist vajavate isikute hulk ja nende keeleline jaotus. Teenuse pakkumise algperioodil tasub kaaluda nõustamiskeskuste loomist nelja regiooni Tallinna, Lääne- Eestisse, Lõuna- Eestisse ja Ida- Eestisse. Ida-Eestis on mõistlik pakkuda eestikeelset teenust Rakveres ning venekeelset teenust näiteks Narvas. Samuti on oluline pakkuda venekeelset teenust ka teistes Eesti piirkondades, kuna reaalsus on see, et suur hulk sõidukijuhte on venekeelsed ja ei valda eesti keelt. Tulevikus võib ilmneda vajadus
Empiiriline positivism 1. Usk õiguse üldiste reeglite tuletatavusse eluliste asjaolude üldistamise kaudu. 2. Õiguse käsitlemine sotsioloogilise või psühholoogilise nähtusena. 3. Õiguse sisu allutamine seadusest väljapoole jäävale ja ühiskondlikult determineeritud eesmärgile. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism keskendumine kehtivale ehk positiivsele õigusele. Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Carl Magnus Bergbohmi võib pidada äärmuslikult seaduspositivistliku õigusõpetuse loojaks. Ta leidis, et ,,umbrohi, loomuõigus, tuleb hävitada halastuseta, olenemata vormist, milles see ilmneb, olgu avalik või varjatud." Selline nõudmine kehtis õigusteaduse kohta, millesse kuulusid nii õigusdogmaatika kui praktika ja ka õigusfilosoofia
20% nimedest on seotud talunimedega, mujal ligi 50%. Umbes 20% on tulnud eesnimedest ja 50% muud apellatiivid, nt maastikunimetused, kalad, loomad, linnud. Kiirustamise tulemusel perekonnanimed: Laisk, Jodik, Monstrum Sarja-nimed: Rooma nimed, linnade nimed, muude linnade nimed, samalõpulised. Piirkondlikke erinevusi: põhja-eestis rannakülades rootsipärased nimed. Räpinas vanad sugunimed, millest tekkisid uued perekonnanimed. Setumaal ja Ruhnus andi perekonnanimed alles 1920. Keeleline kuju: eestikeelsed 40-50% võõrkeelsed nimed, enamasti saksakeelsed, segakeelsed. Esimesed ettepanekud juba I maailmasõja ajal, 1920 Emakeele Selts: Eestlasele Eesti nimi. 1919 nimeseadus, mis võimaldas nime muuta 1934 uus seadus, mis lihtsustas nimemuutust Poolt- ja vastuargumente: juba rohkem kui 100-aastane traditsioon, muutmine tekitab segadust. Eestlased ei eristu teistest rahvastest, iga iseseisev rahvas kasutab oma nimesid, traditsiooni
• Harimatu õpetlase (idiot savant – ingl.k.) termin tähistab inimest, kelle üldvõimekus on väga madal, kuid kes on üliandekas mingis kitsas valdkonnas nt aritmeetikas või muusikas vms. 53 54 • Autistide seas on neid eriti rohkelt – Nt Dustin Hoffmani tegelaskuju filmis “Vihmamees” Spetsiifilised võimed III • Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: • keeleline • loogilis-matemaatiline • ruumiline • muusikaline • kehaline • interpersonaalne • intrapersonaalne • naturalistlik • eksistentsiaalne Vaimne alaareng • Kerge 50/55 - 70 • Mõõdukas 35/40 – 50 - 55 • Raske 20/25 – 35/40 • Väga raske – alla 20/25 Intelligentsus ja soolised erinevused • Meestel paremad tulemused visuaal-ruumilises mõtlemises • Naistel paremad tulemused verbaalses võimekuses
lähtuvalt vastuvõtmatu. Õiguse tõlgendamisel ei ole kohus siiski täiesti vaba, sest kohtunik ei tohi anda seaduses kasutatud terminitele ja reeglitele subjektiivset tähendust ehk otsustada nii, nagu tundub talle õige ja õiglane. Kohtunik peab oma otsustusvabadust kasutama üldistes huvides ja objektiivselt. Õiguse tõlgendamisel on mitmeid meetodeid: Grammatiline ehk keeleline tõlgendamine tähendab õigusakti sõnastuse uurimist ja sõnade mõtet. Selle protsessi käigus tuleb lähtuda kas sõna õldisest tähendusest või siis eritähendusest (nt mingi erialane termin või sõna juriidiline tähendus). Samuti uuritakse sõna vastavust grammatikareeglitele. Grammatiline tõlgendamine on üldjuhul esimene etapp, millest liigutakse teiste meetodite juurde. Süstemaatiline tõlgendamine tähendab, et uurimisobjektiks on õigusnormide
Semioloogia on ainult lingvistika üks osa, mille eesmärk on uurida keele tähendusüksusi kõige laiemas mõttes. Barthes kirjeldab nende tähendusüksuste iseloomulikke jooni : keel-kõne -- nende vahepiir on ähmane. Vajalik on sellele vahepealsusele leida uus termin, mis oleks lähemal kõnele. Selline kõne oleks küll määratletud, kuid mitte nii formaliseeritud kui keel. Nt. mood -- keel, kus pole kõnet; toit -- keeleline süsteem, mis koosneb neljast komponendist : a) piirangud (mida ei tohi süüa), b) tähenduslike opositsioonide kogum (magus-soolane jne), c) ühendamise reeglid (mida võib üheaegselt süüa; toitude järjekord), d) retoorika (kuidas süüa). tähistaja-tähistatav -- Barthes annab märgitabeli: signaal-tunnus-ikooniline märk- sümbol-märk kui niisugune ning allegooria. Need kõik võivad aja jooksul märgiks saada .
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõt...
jaekaubandusfirmad; c. kollektiivkaubamärk – so. kaubamärgi eriliik, mida kasutatakse päritolumärgina (nt Champagne vahuveinidel), kvaliteedimärgina, ökomärgina (der Grünepunkt) ning kaubanduskettide kaubamärgina (Interflora). Kaubamärgita toote müümisel viidatakse sellele, mida toode sisaldab. Toote kvaliteet ja hind on madalam, pakend lihtne ja reklaami ei tehta. Nimi on kaubamärgi keeleline tunnus, osa kaubamärgist, mida saab suuliselt väljendada: tähed, sõnad, numbrid (McDonald`s, Coke). Märk on kaubamärgi graafiline tunnus: sümbol, nime kirjaviis, kujundus, värvikombinatsioon (Coca-Cola eriline kirjapilt). 32 Esitusvormi järgi tuntakse järgmisi kaubamärke: 1) sõnamärgid - General Electric, Philips;
üldisesse süsteemi. Selle kindlakstegemiseks kasutatakse süstemaatilist, loogilist ja teleoloogilist võtet. Piltlikult öeldes peab õiguse rakendaja oskama õigusnormi käest küsida, mida ta tahab teada saada. Õige vastus sõltub õigetest küsimustest. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektiks on normide keel. Tõlgenduslausetest selgub pidamislause tähendus. Ei tohi unustada, et põhiline on keeleline mõistmine ja tõlgenduslause õigsus. Normi kohta saadakse teavet ka nt seaduseelnõude ettevalmistamise materjalidest, stenogrammidelt jne. Autoriteetseim tõlgendaja on kohtunik, sest ta on sõltumatu. Otsus pole siiski kunagi täiesti objektiivne. 4.2. Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Selles annavad teavet ütlused, tõendid
[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid), keskeks polvõitluse...
Kujundilisus, Tähelepanu on vormil Enesele osutav Sisuühtsus ja väljendusühtsus Stiililt on väljendusvahendid korrastatud; ajastu, autori, kunstivoolu loome- ja maailmanägemise viis. A.Merilai: ,,Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. J.Lotman: ,,Luuletus on keeruliselt väljendatud mõte". Poeetiline keel Merilai ja Wainrighti määratluste järgi: A.Merilai: Rütmiline kõne (ehk sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); Keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); Kordused ehk ka parallelism; Kõne- ja lausekujundid; Tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, antonüümid); Koondumine määrava mõtte, idee ümber; Kontrast (ehk ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses); Uudsus, üllatus, harjumatus - vana tuntud ja tavalise taustal J.Wainright (keele nn. viipeline mõõde):
- läänemeresoome keeled ( vähemalt 7 keelt, 6,4 miljonit kõnelejat): soome, karjala, vepsa, isuri, eesti, vadja, liivi keeled ning saami keeled (vähemalt 11 keelt, 1 välja surnud, 23 000 kõnelejat) Uurali keeli on kokku vähemalt 31, kõnelejaid kokku 23 miljonit. Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Soome-ugri rahvaste keeleline sugulus avastati 18. sajandi lõpus ungari õpetlase János Sajnovics poolt. Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru, fennougristika, laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled. Uurali keeled ja sellega kaasnev maailmavaade: Hoolimata uurali keelte sarnasest ülesehitusest ei ole nad vastastikku arusaadavad.
pool alla 50% elanikkonnast) · Linnades hakkas kasvama uute haridust omandanud professioonide osakaal(nt arstid) Balti erikorra teised tunnused · Majandulik: tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa vahel(likvideeriti Katariina II ajastul) · Usuline: Baltikumis säilis baltisakslaste käes oleva luteri kiriku ainupositsioon(muutused alles alates 1840ndatest), kuigi ka õigeuks lubatud · Keeleline: Baltikumis asjaajamiskeeleks saksa keel(muutused alate 1860-1880ndatest), erandiks suhtlus Peterburi keskvõimu ladvikuga( keisri, senati ja kolleegiumitega), milles kasutati vene keelt · Sõjaline: kuni 1797 a-ni puudus nekrutikohustus(eestlasi-lätlasi ei võetud vene sõjaväkke) · Tulemuseks: jätkuv kuulumine saksa protestantliku kulutuuriruumi Baltikumi suhe keskvõimuga · Peeter I uuendas Vene riigihaldust(mh Rootsi eeskujude) järgi: Peterburis:
kummuta veel teatud vastavusseost õiguslike hinnangute ja moraalihinnangute vahel.] 5) Õiguspositivism viivat relativismi tõe (ja võimalik et ka õigluse) küsimuses. LISA: Relativism Protagoras: inimene on kõigi asjade mõõt. Üldine relativism ja erirelativismid (esteetika, eetika, sekundaarsete kvaliteetide käsitlused). Tõde "kellegi jaoks": ajalooline. Kultuuri, sotsiaalne, keeleline, psühholoogiline taust või meeleorganite ehitus. Metodoloogiliselt üritab vältida skeptitsismi, siduda tulemused kindlalt otsustusviisidega. Probleem: saavutada enamat kui triviaalne tõdemus, et eri olukordades inimesed otsustavad erinevalt, ja mitte jõuda tulemuseni, et vasturääkivad mõtted võiksid olla korraga tõesed. Hume'i seaduse (olevast olemapidava tuletatavuse loogilisest võimatusest) kehtivus on vaieldav. Üks filosoof, K
avastamiseks vaja väga tähelepanelikku suhtumist. (Sepp 2010, 20-21) Gardner eristab järgmisi erivõimeid. · Matemaatilis-loogiline hea arvu ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes, sorav keelekasutrus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõnamängude vastu. Puudumisel düsgraafia, düsleksia. · Ruumiline kolmemõõtmeline ruumi hea taju, nägemismälu, asjad saadakse selgeks piltide või diagrammide abil, ei eksita labürindis. Puudumisel ei suudeta meelde jätta kujundeid, pilt ega filme.
(tunnistama ja tunnustama; tõendama ja tõestama). Polüseemia - sõna mitmetähenduslikkus. Nt kantima - kandiga ääristama; midagi ebaausalt omandama, sõnal kantima on 5 tähendust. 4. Analüütiline jurisprudents ja kõneaktiteooria tänapäeva õigusmõtlemises Austin, Opalek. J. L. Austini ja K. Opaleki õpetus Normide võimalike erinevate käsitlemisviiside iseloomustused: 1) norm on keeleline moodustis, mis on esitatud grammatilises vormis (lausena); 2) norm on ka mittekeeleline tõsiasi (eluliste asjaolude kogum).Tegelikkuses lahendus käsitluse kombinatsioonis. Norme (sh. õigusnorme) saab iseloomustada sisuliselt nii süntaktilistest, semantilistest kui ka pragmaatilistest seisukohtadest väga erinevalt. Samas võimalik norme identifitseerida erinevate eluliste asjaoludega (Norm kui sotsiaalne fakt, kui elamus psüühiliselt üleelatud asjaolust jne).
on segregatsiooni indeksi arvutamine. Arvutame segregatsioni indeksi keele põhjal, kasutades selleks mustvalget kahe keele põhimõtete (eesti keel ja muu keel). Andmetena kasutame 2000 ja 2011.a. rahvaloenduse numbreid, mille kohaselt oli Tallinnas vastavalt 209676 (208711) eesti keelt emakeeleks pidavat isikut ja 190193 (183792) muu emakeelega inimest. Kõige rohkem mõjutavad pilti kaks linnaosa – Lasnamäe, kus on suur elanike arv ja märgatav keeleline disproportsioon, ning elanike arvu poolest mitte nii suur, kuid keeleliselt samuti selgelt eristuv Nõmme linnaosa PM: Suuremast näitajast lahutada väiksem kahe grupi pealt -> liita vahed -> jagada gruppide arvuga Ränne Rände osa rahvastikupoliitikas: Rahvastikupoliitika on abinõude (meetmete) kompleks, mille sihiks on mõjutada RAHVA ARVU RAHVASTIKU STRUKTUURI – sooline proportsioon RAHVASTIKU PAIGUTUST (M.Livi-Bacci, 1994)
St kaks inimest võivad olla makrotasandil samasugused, kuid kasutada eri dialekti, sest nad kuuluvad erinevatesse võrgustikesse; - inimesed on keeleliselt mõjutatud palju enam nende sotsiaalsete võrkude liikmete keelest, kuhu nad kuuluvad, kui kellegi teise keelest; - inimesed, kes on sotsiaalsesse võrku hästi integreeritud, kasutavad teiste omadustega keelt kui need, kes on grupi perifeerias, sest grupi mõju on viimastele väiksem. Perifeersete isikute (lame) keeleline käitumine on vähem regulaarne, sest see on vähem tähelepanu fookuses kui rühma tuumliikmete kõne; - oluline erinevus oli meeste ja naiste vahel. Mehed kasutavad enam võrgu keelelisi tuumvariante. Seletus on selles, et meeste võrgus on enam sidemeid, kuna nad käivad naistest enam tööl koos teiste võrgu liikmetega ja see annab ühe lisasideme juurde. Seal, kus sellist suuremat tihedust pole, kasutavad naised ja mehed tuumvariante suhteliselt enam;
Töö eri osade omavaheline vastavus: pealkiri ja sisu, eesmärk, ülesanded või küsimused, metoodika, tulemused ja nende usaldusväärsus, arutelu, järeldused, ettepanekud ning vajadusel esitatud lisad. Kirjandusallikate vastavus uurimisteemale ja piisavus; erialase kirjanduse (sh teadusartiklite kasutamine) ammendatus uurimisprobleemi lahendamisel. Uurimistöö eetika põhimõtete järgimine. Töö keeleline (ortograafiline, grammatiline ja terminoloogiline) tase. Töö vormistuse vastavus juhendile. Tabelite ja jooniste asjakohane esitamine teksti sisu paremaks mõistmiseks. Nõutud töö pikkusest kinnipidamine. Kaitsekõne esitamine (töös esitatud seisukohtade esitamine ja argumenteerimine) ning küsimustele vastamine. Üldine esinemisoskus (väljendusoskus, abivahendite kasutamise oskus, etikett). Autori pädevus teema valdkonnas.
õigusest kinnipidamine ideaalne ühiskond toimikski ainult selle alusel. Aga tekivad näilised vaidlused. õiguse rakendamine kaalukaim realiseerimise viis. See on riigivõimu monopol. Õigusriigis lahendab vaidlusi vaid riigi organ (rakendab vaid kohus). See tähendab õigusnormis antud sanktsiooni kehtestamist/realiseerimist. Kohtuotsuse tegemine ongi õiguse rakendamine! subsumeerimine eluliste asjaolude võrdlemine õiguslike asjaoludega. 14. Õiguse tõlgendamine · grammatiline e keeleline tõlgendamine - tuleb uurida ôigusnormi teksti, vôttes abiks grammatikareeglid · süstemaatilis-loogiline see tähendab ôigusloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sôna môte alles seoses teksti muu osaga. Eespool käsitledes ôigusnormi liike oli mainitud: selgitavaid, viitavaid, kitsendavaid ôigusnorme. Mittetäielikud ôigusnormid omandavad tegeliku tähenduse alles koos teiste normidega. Süstemaatilis-
Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vi...
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
· autori omapoolne intellektuaalne panus; · töö ülesehituse terviklikkus ja selle osade omavaheline seotus, ülesehituse loogilisus ja liigenduse otstarbekus; · teemale vastava kirjanduse ja teoreetiliste käsitluste tundmine, materjali läbitöötatus ja selle süstemaatiline, selge ja loogiline esitus; · kasutatud meetodite valiku põhjendatus ja valdamine; · andmete esinduslikkus ja kontrollitavus, andmeanalüüsi kvaliteet; · töö vormistuslik külg ; · töö keeleline (grammatiline, ortograafiline ja terminoloogiline ) tase; · töö maht (kas töö pikkus on sisuliselt õigustatud, kas töö vastab nõutavale töötundide mahule); · argumentatsiooni veenvus, järelduste ja ettepanekute põhjendatus; · töös kirjeldatud seisukohtade esitamine ja argumenteerimine ning küsimustele vastamine avaliku kaitsmise käigus; · töös käsitletava illustratiivsus. 1 7 2
tule võtmiseks, anda kaalutlejatele usaldusväärset nõu. see kõik riigi valitseja peab teenima nende tulu, kes kaitse alla on on kasulik saajale olenemata andja koormast. (ei vähemaks jää usaldatud, mitte nende, kellel on usaldatud. valgust tal) miski pole kiiduväärsem suurele mehele kui leplikkus ja ühtekuuluvus: hõimuline, keeleline ja rahvuslik, veel tihedam on halastus. riiklus, veel kindlam on sugulastevaheline, siis abielu ja siis ka kõige soodsamates oludes tuleb sõprade nõuannetele teotuda lapsed. järgnevad samad sidemed=riiklus võimalikult palju kuid ükski liit pole parem, kui ühendus tublide meeste vahel, kerge on patustada, kuna me peame end sellisteks, kes kiitust keda lähendab üksteisele kommete sarnasus
II ja III lugemise vahe vähemalt üks kuu. III kohtumisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal.Põhiseasust saab muuta seadusega, mis on vatsu võetud: rahvahääletusel, riigikgu kahe järjestikuse koosseisu poolt, riigikogu poolt kiireloomulisena. PÕHISEADUSE TÕLGENDAMINE Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse klassikalisi meetodeid: Keeleline tõlgendamine (ja/või),1 Süstemaatiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine 2 II LOENG: PÕHISEADUSE PRINTSIIBID Tinglikult saab eristada : •riikluse aluspõhimõtteid •põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: -riigivõimu tulenemine rahvast; -riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; -Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus 2.1 Riigivõimu tulenemine rahvast
Carnap tegeleb ka metafüüsika traditsiooni katkestamisega. Carnap leiab, et metafüüsika on ka mõttetu. Laused saab jagada mõttetud ja mõttekad (tõesed ja väärad). Kui lause on mõttetu, siis ta ei saa olla tõene ega väär. Loogilises keeles on see, et päris elus võib mõttetu lause tunduda mõttekas. Sellepärast on vaja loogilist analüüsi, et näidata, et tegemist on pseudolausega (1854). Mõttetus võib olla nii süntaktiline kui semantiline. 20. sajandil on toimunud keeleline pööre – varasemad tegelesid teadusega (mentaalsed entiteedid), siis nüüd vahetu objekt, millega filosoofi peaks tegelema, on keel. Muud probleemid lahenevad keele analüüsi kaudu. Keel koosneb sõnavarast ja süntaksist. Mõttetud laused on pseudolaused - kas siis sõnavara on mõttetu või süntaks on mõttetu. Sõna tähendus (1855): Pseudomõisted – kui tal näib olevat tähendus, aga tegelikult pole. Sõna tähenduse
Excel. Tagatud on tulemuste mitukordne kontroll ja arvutuse õigsus. Õigsuse kontroll 1)Visuaalne kontroll mõõt. f-ni käivitades värvub mõõt. tüübi lehter punaseks. Tulemuste kuvades vea puhul asendub see must- valge lehtriga. Programmi kasut. aknas on väli, kuhu mood. kontuurjoonena see kujund, mida mõõdame. Mõõdetava ala piirjooned on näha sellel graafilisel väljal ja on võimalik jälgida, kas see on õigesti sisestatud. leht 28 (2 .pool) 2) Keeleline kontroll iga mõõdetava ala nurga või kaarepunkti sisestamisel peab olema kuulda plõks. Speedy call 4 kiire, turvaline, mõõtmistulemused otse tabelisse . Saadud tulem kohe välja printida. Firma töö ja kvaliteedi korraldus suureneb dig. mõõdist. laua ja arv. projekt. efektiivsust eelkõige õigsust, korrektsust, ja usaldusväärsust. Joonisel arvut. mahud tuleb teha nähtavaks. Hindamine (tööjõu ja ?)
Jutustava, kirjeldava ja arutleva tekstiosa sidumine tervikuks. Sobivate keelendite valimine kõnelemisel ja kirjutamisel vastavalt suhtluseesmärkidele. Kirjaliku ja suulise keelekasutuse eripära. Teksti keeleline toimetamine: sõnastus- ja lausestusvigade parandamine. Keeleteadmiste rakendamine töös tekstidega. Keelekujundite kasutamine tekstiloomel: konteksti sobivad ja sobimatud kujundid. Tarbetekstide koostamine ja vormistamine:
Mesopotaamia II aastatuhande teisel poolel Kõnealusel perioodil domineerisid Mesopotaamias: Mitanni riik (15. sajandil) Süüria ja Mesopotaamia piirimail (vt. hurrilaste ja indoeuroopa rahvaste juurest), 14. sajandil esile tõusnud Assüüria keskmine riik ja kassiitide valitsetud Babüloonia. 13. sajandist alates sekkus Mesopotaamia asjadesse taas Elami riik. Kassiitide ülemvõim Babüloonias u 1595 - 1155 Kassiidid olid Lääne-Iraanist pärit rahvas, kelle keeleline kuuluvus on ebaselge. Nende võimu periood on allikate nappusel üks kõige halvemini tuntud ajajärke Babüloonia ajaloos. Perioodi lõpul püüdsid nii Assüüria keskmise riigi kui ka Elami valitsejat Babülooniat oma võimule allutada. U 1155 kukutati Kassiidi dünastia Babülonis elamlaste poolt. Mitanni riik 16. 14. sajandil keskusegaEufrati keskjooksul (pealinna Wasukanni asukoht on teadmat). Rahvastiku, või
eesotsas purustab senise arusaama füüsilisest maailmast. Tänu Darwini teooriale tekib uus pilt ka inimesest. Filosoofia hakkab rohkem uurima loodusteadusi, nt uuspositivismis muutub oluliseks väidete täpsus ja kontrollitavus, mis on iseloomulik loodusteadustele. Erilise koha saab filosoofias nn teadusteooria e teaduste ülesehituse, osade, meetodite ja tulemuste filosoofiline vaatlus. Metafüüsilised probleemid heidetakse kõrvale, neid peetakse häirivateks. Samuti iseloomustab 20. saj keeleline pööre. Keel muutub filosoofias uurimise objektiks. Esialgu toimub keele analüüs, mille käigus proovitakse kõrvale heita eksitav. Kasutatakse keelt, mis on mõttekas ja korrektne. Hiljem uuritakse tegelikkuses kasutatavat keelt, selles valdkonnas spetsialiseerub Wittgenstein. Lisaks keeleteemadele on oluline ka inimene ja tema suhe maailmaga. Sellest tulenevalt tekib eksistentsialism ja ka fenomenoloogia. 20. saj on väga tugevalt uurimise all ka ühiskond ja kultuur.
Õige poliitika on selline, mis toob kõigile kodanikele võrdselt kasu. Pealtnäha oleks niisiis raske mõelda välja süsteemi, mis annaks võrdsusele suurema kaalu, eriti kui lisaks on kaasatud demokraatlik põhimõte, et kõik kodanikud saavad igal konkreetsel juhul võrdselt kaasa rääkida üldise tahte kindlaksmääramises. Paraku on näiline võrdsus Rousseau süsteemis mõnevõrra eksitav. Rousseau kasutab kodanikest rääkides alati meessoo vormi. See pole keeleline juhus. Rousseau uskus, et naised on alamad olendid ning ta näib olevat lihtsalt eeldanud, et kodanikolemise eesõigust tuleks rakendada ainult meestele. Seega annab kodanike võrdsuse doktriinile küllaltki mõru maitse Rousseau eeldus, et valitseb loomulik ebavõrdsus kodanikest meeste ja mittekodanikest naiste vahel. Rousseau süsteemi nimetatud ebajärjekindlusele juhtis tähelepanu üks esimesi suuri naiste õiguste
1 Tähtsus: luule uus tasand, kõrgemale tõusis üldistav ja analüüsiv mõte Arbujad 1930ndad lõpp. Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, Kersti Merilaas, Mart Raud Sisu: esimene eesti keelse kõrgharidusega haritlaste põlvkond, püüd vaimsele iseseisvusele, oma kogemuste kaudu tõe tunnetusele, hindas kunsti, taunis väikekodanlikkust, luule romantiline, täpne vorm ja keeleline puhtus, mitte elulähedane, individuaalsed. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks 4. Saaremaalt pärit kirjanikud Kasutanud nn saarlase tüüpi: Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" 1870 Eduard Vilde "Muhulaste imelikud juhtumised Tartu juubelilaulupeol" 1894 August Kitzberg "Püve-Peetri riukad" ja "Püve talu" tegelane S pärit Peeter Hans Leberecht "Valgus Koordis" 1953 sai Stalini preemia
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid,...
tegelaste äravahetamisel, aga ka karakterite kujutamisel. Leidub lausa koomilisi jante ja mütoloogilisi paroodiaid. Palutuse komöödia on suunatud jandile ja farsile. Ta kasutab eredaid ja pakse värve ning püüab iga stseeniga naerma nakatada. Sellest lähtuvalt valib ta kreeka eeskujusid ja töötleb neid Rooma olusid ja publiku maitset arvestades. Komöödia on tal üles ehitatud nii, et dialoog vaheldub retsitatiivi ja aariaga. Tugevaimaks küljeks on võrratu keeleline väljendusrikkus – teravmeelsustest, sõnamängust, hüperboolist ja sageli ka jämedast naljast tulvil dialoog. Plautuse elurõõmust ja energiast pakatav looming kujundas omapärase koomilise rahvateatri. 1. Mis keelest sai rahvusvaheline suhtlemise keel? 2. Defineeri mõisted: impeerium, rahvuseepos, paroodia, jant. 3. Keda peetakse rooma kirjanduse rajajaks? 4. Kes oli kuulsaim Rooma poeet? 5. Võrdle kreeka ja rooma teatrit. ROMULUS
inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanikkonna enamusest. 3. Rahvusvähemus. Rahvusvähemust on käsitatud kooslusena, kes elab riigi piirialadel ning kelle keel, kombestik ja rahvuslikud sümpaatiad on orienteeritud piiritagusele naaberriigile, kus elabki tema põhirahvus (emarahvus), nt lätlased Eesti-Läti riigipiiri läheduses Eesti alal ning eestlased analoogiliselt Läti alal. Naaberriigi põhirahvus (emarahvus) on sel juhul rahvusvähemuse veresuguluslik, keeleline ning kultuuriline tugiala. Naaberriigi põhirahvus on seega ka rahvus, kes on vastaval territooriumil ajaloos enese määranud, st oma suveräänse rahvusriikluseni jõudnud. 4. Kodakondsus; sünnijärgne kodakondsus; naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmine; kodakondsuse andmisest keeldumise alused. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule rea õigusi, pannes talle ka samaaegselt teatud kohustused antud rahvusriigi vastu.
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
