Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
Eesti riiklik küsimus. Järjest olulisemaks muutus MRP õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Balrikumi rahvarinded 23 august 1989 aastal enneolematu protestiaktsioonoi: moodustati katkematu inimkett Talliast Vilniuseni (660 km pikk 2 mil. inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvsvahelisel areenil. f) Kodanike komiteede liikumine 1989 aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede likumine, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kutsuti üles end registreerima, et valida hiljem esindusorgan-Eesti Kongress. Valimised toimusid 1990 aasta. Esialgu kodanike komiteede likikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990 aasta märtsis
eesti keele foneetilisteks ja kõnetehnoloogilisteks uuringuteks ning arendustöödeks vajalike kõnekorpuste salvestamine, digitaliseerimine, märgendamine ja arhiveerimine, samuti ühtse tehnoloogilise keskkonna loomine erinevate andmebaaside haldamiseks ja efektiivseks kasutamiseks. Vastutav täitja: Einar Meister Projekti kestus: 1.01.2006 - 1.01.2011 · Eestikeelse kõnetuvastuse meetodite uurimine ja arendamine Projekti eesmärgiks on eesti keelele sobivate kõnetuvastuse meetodite uurimine, arendamine ja testimine ning erinevate tuvastussüsteemi prototüüpide loomine. Vastutav täitja: Tanel Alumäe Projekti kestus: 1.01.2006 - 1.01.2011 · Teatriinfo dialoogsüsteem Vastutav täitja: Einar Meister Eestikeelse kõne andmebaas (Eesti SpeechDat) Eesti SpeechDat · Eestikeelne tekst-kõne-süntees Eestikeelne tekst-kõne-süntesaator pimedatele Tartu Ülikool · Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse
Mulle ei meeldi suur seltskond." Marek on üks mitte eriti pikka kasvu pikkade juustega tavaline poiss. Ansambli N-Euro laulja, kes lavalt tuntud oma pulk-päikese-soengu ja eriskummalise riietusega. "Eks mind tuntakse järjest rohkem ka niisama ära, aga bändisoenguga tuntakse mind ikka väga ära. Kuigi sellise soengu ja kostüümiga on ka raske jääda märkamatuks," ütleb ta oma tuntuse kohta. Neurootiline meelelahutusansambel Mareki puhul tuleb esimese asjana ikka meelele ja keelele N-Euro, ansambel, mille sünniajaks loetakse aasta 1999 jaanuari. Viljandi Kultuurikolledzis said siis kokku Marek ja kaks Pärnu poissi, Sander Udikas ning Kalev Tilk. Sama koosseis, mis tänaseni kannab N-Euro märki. Esimene lugu olevat olnud Koit Toome eurolaul "Mere lapsed". Kolme bändimehe esialgsed varjunimed olid MA, SA, KA. Marek: "Kes see enam mäletab, kuidas need nimed tekkisid. MA on ju mu nime algus ja eks ta tähendab järjest rohkem ka lühendit sõnast "mina"
Ajaloo kokkuvõte 20.sajandi alguses nõrgenes venemaa surve eestile ja tekkisid mitmed seltsid. Kui rahvuslik liikumine laienes, siis tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud :liberaalne ja sotsialism. Nii Tartu liberaalid kui Tallinna radikaalid olid oma eesmärgiks seadnud eesti riigi loomise. Tartu liberaalid olid selle juures aga tugevalt vastu venemaale ja pidasid avalikes kohtades kõnesid. Tallinna radikaalid aga kasutasid vene demokraate ära , kelle abil nad tõrjusid baltisakslased linnavalitsusest välja.Sotsiaaldemokraatiat aitas eestis levitada sotsialistid , kes tegutsesid illegaalselt ja pidasid salakoosolekuid ja levitasid keelatud kirjandust. Nendega liitus palju tudengeid ja gümnaasiumi õpilasi.Eesti rahvuslikud sotsialistid nõudsid demokraatliku riiki ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.1905.aastal oli venemaal ikka veel troonil Vene keiser ja ametnikud , kes olid venemeelsed ...
lugupidamisega, võtsid neilt üht-teist üle ega surunud omaenda omaenda tavasid kellelegi otse peale. Alistatud maades jäi enamasti kehtima traditsiooniline õiguskord. Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Pärsia kuningad avaldasid austust kohalikele jumalatele, püüdes näidata, et nood on nad õiguspäraselt valitsema määranud. Kuningate korraldusel kohandati kiilkiri pärsia keelele ja loodi pärsia kirjakeel. Riigivalitsemisel kasutati ka allutatud rahvaste keeli. Kõige sellega tagasid pärslased enamasti kohaliku ülikkonna ustavuse. Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühitades rajasid pärslased hästi toimiva riigi. Selle eesotsas seisis suurkuningas, kes valitses pärsia suurnikest õukondlaste toel. Kindlalt pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatus tavaliselt neljas suurejoonelises kuningalossis:
Tänapäeval koondavad isegi koduprantslased oma pingutused keele paremaks valdamiseks. Ja isegi professionaalsed kirjanikud ei suuda toime tulla La Grande Dicteega, iga-aastase ''konksudega'' õigekirjavõistlusega grammatikas, mis meelitab sellest osa võtma 300 tuhat inimest. Televisiooni kaudu jälgib seda veel 7 miljonit. Võistluse kohta avaldatakse ajalehtedes üksikasjalikke reportaaze. Kõigest keerukusest hoolimata jäävad prantslased oma keelele vankumatult truuks. Kui valitsus tahtis 1990. aastal eemaldada g - tähe sõnast oignon, sibul, ja rõhumärgi sõnadest maitre ja huitre, esines rahvas protestiks petitsiooniga, mis sai nimeks Tsirkumfleksisõda. Klassijaotus toimib Prantsusmaal eriti hästi. Kodanlus, mis oli võidukas valitseva klassi üle Suure Prantsuse revolutsiooni aegu 1789. aastal, on kamandaja rollis. Kodanlus jaguneb kolme kategooriasse. Haute bourgeoisie, kõrgkodanlus, on nagu mingi
Realism • Soome realism sai alguse 1870ndatel, kui algasid suured muutused ühiskonnas, hakkas välja arenema tööstus(puidutööstus, kuid sh ka põllumajandus). Sellega seoses kerkisis esile ka sotsiaalsed ebakohad, millele realism teravalt osutas. • Kultuuri poole pealt kerkis esile esimene soome keelse hariduse saanud põlvkond, kes hakkas ellu viima Snellmani programmi ja nõudma soome keelele täielikke õigusi. • Rahvuslike probleemide asemel ühiskondlikud probleemid • Inspiratsioon põhjamaade kirjanikelt, nt Ibsen ka vene realism • Juhani Aho sõnul oli eesmärgiks eelkõige kujutadada tõsiolusid Minna Canth(1844-1897) • Jyväskylä seminari lektori abikaasa, kes pärast mehe surma kolis kodulinna Kuopiosse ja võttis üle vanemate lõngapoe, et sellega elatada ennast ja oma 7 last.
Miks oli Maltsvesti liikumine osades maakondades populaarne? 3. Mis iseloomustab balti saksa kultuurielu? Keskuseks oli Tartu, tekitati joonistuskool 4. Millised tegurid soodustasid rahvusliku haritlaskonna kujunemist? Tekkis estofiilide liikumine, ülikoolis seati ametisse eesti keele lektor. Loodi Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Tekkisid rahvakoolide õpetajad 5. Igal rahval on õigus oma keelele. Rahvuslik liikumine Eestis Periood , kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega. Rahvusliku liikumise etapid Elitaarne rahvuskultuuri liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitööliste) kui ka tegevusalade (nt laulukooride) järgi
Tekib terava piiriga ebakorrapärane punetav naast, mis kasvab suhteliselt kiiresti laiusesse ja kõrgusesse. Hiljem haavandub, kattub koorikuga ja veritseb kergesti. Kui lamerakuline vähk tekib huulele (tavaliselt alahuulele), on haiguse kulg märksa pahaloomulisem, sest küllalt sageli tekivad siirded e. metastaasid teistesse piirkondadesse. Tüüpilisteks tunnusteks huulel on tihenemine ja haavandumine. Lamerakuline vähk võib tekkida ka keelele, suu limaskestale ja välissuguelunditele. Ennetamine: Kasvaja ennetamiseks on vajalik nahakahjustuste vältimine. Kaitsta end ülemäärase päikesekiirguse eest kasutades päikesekaitsekreeme. Korralikult ravida välja kroonilised nahapõletikud. Kahtlaseid muutusi nahal või limaskestal näidata õigeaegselt arstile.
Neid samu jutte hakkas ta ise ka eesti keelde tõlkima ja Tähekesele ning Heale Lapsele saatma. Kristiina Kassi jutud imuvad ka Delfi Tähekese rubriigis. Enamus tema Eestis ilmunud lugudest ja raamatutest on niisiis kirjutatud algselt soome keeles. Viimasel ajal kirjutab rohkem siiski otse eesti keeles. 6 4.2 Raamatud Kristiina kassil on ilmunud 6 raamatut, mida on lisaks eesti keelele tõlgitud ka vene ja rootsi keelde. Samuti kuuluvad kõik tema raamatud algklasside soovitusliku kirjanduse nimistusse. · "Kasper ja viis tarka kassi" (Tänapäev, 2005) vene keeles 2010; kordustrükk 2011 On põnev ja õpetlik lugu, Kasperist, naabritädist ja tema viiest kassist, mis sisendab lugejasse märkamatult eluväärtusi: abivalmidust, inimlikku kaastunnet ja usku omakasupüüdmatusse. · "Käru-Kaarel" (Tiritamm, 2006) kordustrükk 2011
Salme Põhikool Kadri Pruul 9.klass Liivi keel Uurimistöö Juhendaja: Tiit Pruul Torgu 2012 SISUKORD 1.LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu lk2 1.2 Liivimaa kultuur lk3 2. LIIVI KEEL 2.1 Liivi keele lk4-5 KASUTATUD KIRJANDUS lk6 1 LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu Territoorium, mis kandis Liivimaa nimetust, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni 13. sajandini tähistas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul ja Väina jõe ümbruses. 1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana- Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia peapiiskopkond ja...
vastastikuses suhtes mingi teise süsteemiga (organism, arvuti, kollektiiv) ja kus keskkonna peegeldus kontrollib selle süsteemi kommunikatiivset käitumist (Thomas Sebeok) · Primaarsed modelleerivad süsteemid: loomulik keel, liiklusmärgid, zoosemiootika · Sekundaarsed modelleerivad süsteemid: keelele analoogiliselt kirjeldatavad või keelt materjalina kasutavad süsteemid (kirjandus, kunst, muusika, film, müüt, religioon jne) Keel kui esmane modelleeriv süsteem (J. Lotman) · on kultuuri aluseks ja "materjaliks" paljudele teistele modelleerivatele süsteemidele · loomulik keel on ainus vahend, mille abil saab kõiki teisi keeli interpreteerida,
kõnelejaid. Egiptuse keel jaguneb loomulikult ajaloolistesse järkudesse. Need on vanaegiptuse keel, kesk-, uusegiptuse (või teiste traditsiooni järgi, hilisegiptuse) keel, ja demootiline (variant kopti keel). Kopti keel on egiptuse keele viimane esinemiskuju (araabia keeles "El Kubt" Egiptus või egiptlane). Kopti keelt kirjutati kreeka tähestiku tähtedega ning see on ühtlasi ainus egiptuse keele arengujärk, kus ortograafia annab hääldusest selge pildi. Et väljendada egiptuse keelele omaseid häälikuid, lisati kreeka kirjatähtedele kuus demootilist kirjast pärit tähte. See, koos kreeka transkriptsiooniga egiptuse nimedest ja sõnadest, on siiani ainus võimalus mõista mingilgi määral egiptuse keele õiget vokalisatsiooni. Säärase jätkuva teadmatuse üks põhjusi on asjaolu, et egiptuse kirjasüsteem annab üksnes sõnade konsonantidest koosneva karkassi, jätab tihti välja semikonsonandid
Viini all türklaste sõjaväe osmanite impeerium ei saanud enam Euroopas laieneda. * 17401780 oli Ungari troonil kuulus Maria Teresia. Tema poeg Josef II jätkas tema reforme. See soodustas progressiivseid, humanistlikke muudatusi ühiskonnas. * 1787 seadustas Anton Bernolak slovaki keele. See aga veel populaarsust ei saavutanud. * 1843 teostas Ludovit Stur teise ja väga olulise slovaki kirjakeele kodeerimise. Sellega pandi alus kaasaegsele slovaki keelele. * 1848-49 Slovaki vabatahtlike korpus organiseeris esimese slovakkide relvastatud ülestõusu. Tegid seda 3 korda, aga ikka ei toonud see kauaoodatud vabadust. Alles 1861. aastal kuulutati välja Slovaki Rahvamemorandum. 2 aastat hiljem moodustati esimene slovaki rahvuslik organisatsioon see oli Maticka Slovatska. Selle organisatsiooni eesmärk oli slovaki rahva hariduse ja kultuuri taseme tõstmine. * 1867 võeti vastu Austria-Ungari lepe. 20.sajand
......10 Elulugu William Shakespeare (23. aprill 1564 3. mai 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. William Shakespeare sündis köösner John Shakespeare'i perekonnas. Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. William Shakespeare õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. Alustati põhitõdede omandamisega, hiljem töötati raskemate tekstidega. Õpilastel tuli ka tsitaate inglise keelest ladina keelde tõlkida või vastupidi. Vanemad õpilased pidid rääkima ainult ladina keeles, neile oli emakeele kasutamine keelatud. Tolleaegsele õpetusele tuginedes sunniti õpilasi kümneid ja sadu lehekülgi teksti pähe õppima. Kuigi see õpetus võib tunduda kurnav ja piinav, oli sellel ka suur osa Shakespeare`i kujunemisel
väljaarendatud tuletussüsteem. Käsitlema – probleemi läbi võtma, käsitsema - millegigi ümber käima, käsitama - aru saama, käitama- käsitsi tooma, kätlema – teretama 7. Polüseemia Polüseemia on mitmetähenduslikkus. nt. kuu (mai, juuni... ja kuu taevas), klaas (materjal ja joogiklaas), kiri (muster, kiri, millega kirjutame, kiri, mille paneme posti) 8. Idioomid ja fraseologismid Idioomid – piltlik ümberütlus mis on omane ainult eesti keelele nt: Rehepappi tegema Idioom - on liik fraseologisme: tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast. Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud.
tohtinud mõisnikud tagasi nõuda. See mürgitas linnade ja vasallide suhteid, viies vahel teravate tülide ja isegi verevalamiseni. Välismaa kaupmehi meelitas Tallinnasse asuma püsivalt soodne kaubanduskonjunktuur. Alamrahvas töötas linnas teenjate, lihttööliste, voorimeeste, mündrikena. Ajapikku tõusis mõnigi neist käsitööliste või kaupmeeste sekka, läks uues seisusekeskkonnas üle saksa keelele ja saksastus. Eesti linnades räägitud alamsaksa keel erines oluliselt Põhja-Saksamaal räägitust, sisaldades ohtralt eesti sõnu. Saksa keel omakorda mõjutas nii tollal kui hilisematel sajanditel eesti keele arengut (Adamson, Valdmaa 1999: 47-48). Kokkuvõte Sain teada, et varaksekaja lõpul toimunud majandusolude paranemine avaldas olulist mõju linnade tekkimisele. Keskaegsed linnad erinesid tänapäevastest linnadest väga palju. Linnad
· Järk-järgult hakkasid eesti seltsid oma elu elama. · Asutati Eesti Põllumeeste Selts · Siis rajati Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Venestamine 19.sajandil: · Venestamise poliitikat saadeti Eestimaale ellu viima S.sahhovskoi · Ülevenemaaliste politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangu · Ametlik asjaajamine viidi lõplikult üle vene keelele · Piirati omavalitsuste tegutsusvabadust · Tugevnes tsensuur · Haridus muutus vene keelseks ja uutes õppeprogrammides ei olnud ettenähtud õpetada kodumaa ajalugu, maateadust ega kirjandust. · Õpilastel tuli koolis suhelda vene keeles ka tunni älisel ajal · Venestamine pärssis eesti kultuurielu Eesti Üliõpilaste Selts: · Uue rahvusliku tõusu ajal väärib esiletüstmist uutest organisatsioonidest EÜS, mis
.10 2 Elulugu William Shakespeare (23. aprill 1564 3. mai 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. William Shakespeare sündis köösner John Shakespeare'i perekonnas. Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. William Shakespeare õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. Alustati põhitõdede omandamisega, hiljem töötati raskemate tekstidega. Õpilastel tuli ka 3 tsitaate inglise keelest ladina keelde tõlkida või vastupidi. Vanemad õpilased pidid rääkima ainult ladina keeles, neile oli emakeele kasutamine keelatud. Tolleaegsele õpetusele tuginedes sunniti õpilasi kümneid ja sadu lehekülgi teksti pähe õppima. Kuigi see õpetus võib tunduda kurnav ja piinav, oli sellel ka suur osa Shakespeare`i kujunemisel
üleskutsega anda rahvale eepos ning koos sellega ajalugu. 9) Siegfried von Vegesack-baltisaksa päritolu saksa kirjanik ja tõlkija Teoseid: Balti tragöödia. Eesti Päevaleht 10) Else Hueck Dehio(1897-1976)-pärit Tartust,enamuse tema teoste toimumiskoht Tartu ja selle ümbrus. teos,,Renata,, 19. Mille poolest erinevad tänasel Võrumaal elavad setud ja võrukesed? Erinevad usulise kuuluvuse ja kultuuritavade kui ka keele poolest.setu keel on võru keelele küll lähedane setu murre kuid keel on teistsugune. 20. Kirjeldage lühidalt vanausuliste kultuuri Eestis. Mille poolest erinevad vene vanausulised õigeusklikest? Nad löövad risti ette endiselt kahe sõrmega Ristimine toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega Ei austata pühakuid kes on pühakuks tunnistatud pärast 1666aastat Lastele valitakse nimed kirikukalendrist Teenistusel tuleb kanda traditsioonilisi rõivaid naistel pikk seelik ja rätt peas mis pannakse
See tähendas seda, et kohalikel saksa mõisnikel olid eesõigused. (Eestis elas tol ajal ümmarguselt umbes 1 miljon inimest). Sakslastel oli linnades suhteliselt suur osakaal, kuid aja pikku see vähenes. Linnadesse tuli juurde läti põgenikke ja ka vene töölisi. Maal elas umbes kolm neljandikku elanikest, kellel oli suur küsimus, kust saada maad. Maaküsimus oli ka suur ühiskonnaprobleem. Lisaks maaküsimusele olid suurteks probleemideks veel eestlaste autonoomia, samuti sooviti eesti keelele suuremaid õigusi ning eestikeelset haridust. Eestikeelse haridusega olid tol ajal vaid mõned erakoolid. Tavakoolides toimus õppetöö ikka vene keeles. Tsaari - Venemaal poliitilisi liikumisi väga ei lubatud, kuigi maal olid mitmed põllumeeste seltsid, linnades juba spordiseltsid (näiteks Kalev) ning igasuguseid muid seltse. Lisaks seltsidele tegutsesid veel kohalikud valla- või linnavolikogud. 1915. aastal läks olukord umbes samamoodi edasi. Venemaa hakkas I maailmasõjas takerduma
3.omapärasus oma, soomeugrilise eelistamine võõrale Lühendamise ahel 1. lause asemel võimalikult kaks sõna (laps, kellel ema ega isa ei ole – orb), 2. lahus olevate sõnade asemel võimalikult nimetavaliselt liitunud kaksiksõna (vaene laps – vaeslaps), 3. kaksiksõna asemel võimalikult iseseisev juursõna (vaeslaps – orb). Keeleuuendus sõnavaras Aavik soovitas uute sõnade kunstlikku loomist, kus vaid eesti keelele omased häälikujärjendid. Aaviku tehissõnad muide 1914 ese 1915 lünk 1917 kolp 1919 range 1920 embama 1921 naasma 1921 reetma 1921 laup 1928 malbe 1929 meenuma 1930 nõme 1932 Aaviku pakutud soome laensõnad Emotsioonisõnavara hurmama, hämmastama, ihalema, kiinduma, masendama, raev, veetlema
Kui neil õnnestub oma eesmärke saavutada, võiksid tagajärjed olla rahvastele katastroofilised: nende eluvõimelisus ise võib sattuda küsimärgi alla." 24. detsembril 1989 oli NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress sunnitud tunnistama Molotovi- Ribbentropi pakti ja selle juurde kuulunud salaprotokollid allakirjutamise hetkest kehtetuks ja õigustühiseks. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. Pika Hermanni tornis heisati sinimustvalge rahvuslipp. Sisepoliitilises elus aga tähistas 1989. aasta erinevate poliitiliste jõudude erimeelsuste süvenemist. Iseloomulikuks jooneks oli rahvuslike jõudude tugevnemine. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel
tarvete edastamiseks teistele? Vanemlik armastus vs vanemlik vaenulikkus Intellektieelne ehk preintellektuaalne rangus vs kõikelubavus 60. Kuidas nimetatakse op-eelsel arenguastme alguses olevate need ei ole omavahel vastastikuses seoses. laste mõtlemist, mis ei toetu keelele? 73. Millist perekondlikku kasvatusstuuli peetakse tavaliselt Prelingvstiline ehk keeleelne optimaalseks? 61. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse naeuroloogia alased Armastav kuid mõõdukaid piiranguid seadev. uuringud (Fischer ja Rose 1999) arenguliste muutustena?
inimkollektiivide käsutusse andvate sotsiaalsete koodide vaatepunktist. (Kultuuritüpoloogia probleemist. 1967) KULTUUR II erilisel viisil organiseeritud märgisüsteem. Kultuuri määratlevaks tunnuseks on just nimelt organiseerituse moment, mis väljendub teatava süsteemile asetatud reeglite ja piirangute summana. Ta võtab paratamatult sekundaarse süsteemi kuju, mis ehitub ühele või teisele antud kollektiivis kasutuses olevale loomulikule keelele ning reprodutseerib oma sisemiselt ülesehituselt keele struktuuriskeemi. ... iga kollektiivi kultuur kujutab endast keelte kogumit ning kõik selle liikmed on omamoodi „polüglotid“. ... Niisiis on kultuur ajalooliselt kujunenud semiootiliste süsteemide (keelte) kimp, mis võib moodustada ühtse hierarhia (ülemkeel), kuid võib endast kujutada ka iseseisvate süsteemide sümbioosi. Kuid kultuur ei sisalda mitte ainult teatud semiootiliste süsteemide kombinatsiooni, vaid ka kõigi nendes
Oma juudi päritolu ei varjata ega häbeneta, kuid jidisisse suhtumine on kas neutraalne või (hiljem saabunuil) negatiivne. Jidisi säilimiseks Eestis ei ole piisavat kõnelejaskonda. Aastal 1990 avati Tallinnas vene õppekeelega juudi gümnaasium (uusheebrea keel vaid ühe õppeainena). Õppekeele tõttu on eestikeelsed ja eestlasega abielus juudid, kes tahaksid küll anda lastele juudi haridust, pannud lapsed eesti kooli. Juudi gümnaasiumi praegune juhtkond soovib eesti keelele üleminekut, kuid takistab õpetajate probleem: eesti keelt kõnelevad juudi soost õpetajad on enamasti kesk- või vanemaealised, noortest aga enamik Eestist lahkunud. Eestlastest õpetajaid on väikesse madala palgatasemega kooli raske meelitada. Mitu Iisraeli organisatsiooni ja Iisraeli riik abistavad kooli eesmärgiga valmistada ette ajaloolisele esiisade maale tulijaid ega hoolitse venekeelsete noorte Eesti ühiskonda integreerumise eest. See on ka üks põhjus, miks ei õpetata koolis
bretoonid, kartaago- ld k kadus täielikult, bütsants, araablased. Ld k säilis piirkondadades; oli madalamas staatuses nt Ibeeria, Ld k võtavad omaks valitsevate klasside gootide, sueebide, burgundide kuningriigid, Pikaajaline kakskeelsus: frangid, langobardid. 20. „Straatide“ teooria: substraadi, adstraadi ja superstraadi mõiste. Sisserännanud rahvaste keelte mõju ladina keelele: superstraat erinevates romaani keeltes Keeleline mõju: superstraat ja adstraat - substraat- keeleline aluskiht (enne lad keelt) - superstraat- vallutajate keele mõju - adstraat- naaberkeelte mõju Superstraat itaalia keeles gooti superstraat mõju on väga väike langobardi superstraat oli oluline ja on siiani tuntav Põhja-Itaalias: strozza (kurk), schiena (selg), foneetilised nähtused (lahtiste vokaalide diftongiseerumine)
Pealkiri. Ajalehe nimetus. (mahukate lehtede puhul antakse ka lehekülg/leheküljed) Sillaots, Ü. (2008, 11. apr). Kus on kunsti ja elu piirid? Õpetajate Leht. Talts, L. (1997, 28. mai). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, lk 1617. Kogumiku ja jätkväljaande artikli kirje Autor. (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Rmt: Väljaande pealkiri ja number. Koostaja või toimetaja. Ilmumiskoht: kirjastus, leheküljed. Kogumiku nime ette lisatakse lühend Rmt:, võõrkeelsel väljaandel vastavalt keelele, inglise keele puhul In: (sees). Ka kõik muud lühendid vastavalt keelele: p = page, pp = pages (lk), ed = editor (toim. = toimetaja) jne. Hoare, P. (1997). Academic Libraries. In: International Encyclopedia of Information and Library Science. London: Routledge, pp. 24. Leino, M. (2000). Norm ja hälve muutunud diskursus. Rmt: Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus. Koost. V.-R. Ruus. Tallinn: TPÜ kirjastus, lk 96111.
Frege tõestab, et kui a=a, siis võrreldakse omavahel mitte asju, vaid nende märke. Nime ja deskriptsiooni vahel on Frege arvates analüütiline suhe. FERDINAND DE SAUSSURE 1857 - 1913 Lõi semioloogia, mida luges sotsiaalpsühholoogia osaks. Peateos: "Cours de linguistique générale" (Üldkeeleteaduse kursus), ilmus postuumselt. Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne,
Arvan, et selle novelli puhul tahab autor näidata armastuse jõudu ja selle ülimalt tugevat mõju inimestele. Esimene novell, 6. päev Selles novellis pihtimusi ega monolooge ei olnud. Tegelasteks on Oretta ja rüütlihärra. Mõlemad on aadliseisusest. Oretta on väga auväärne, sõnakas ja heade kommetega. Rüütli lugude jutustamise oskamatuse tõestamiseks on autor väga hea näite toonud: ,,Rüütlihärra, kelle puusale mõõk sama vähe sobis kui jutt ta keelele..." Sellest lausest võib järeldada, et ka rüütlina polnud ta osav. Novelli lõpus aga on kirjas, et tema arusaamine on õnneks suurem, kui jutustamisoskus, sest peale Oretta teravat lauset lõpetas ta jutustamise kohe ja sai aru, et see daamile ei meeldinud. Autor naeruvääristab antud novellis enesekindlat rüütlit, kes hoolimata oskamatusest lugusid jutustada daamile siiski muljet tahtis avaldada. Autor hindab naise kiiret, lühidat ja väga iroonilist lauset rüütlile, et viimane oma
Tema väljaantud ,,Marahwa Näddala- Leht" on esimene järjepidevam eesti ajaleht. Kirjutas ka mitu aabitsat, aritmeetikaõpikut jt kooliraamatuid. Tema teeneks on ka eesti kirjakeele uuendamine- tõi sellesse palju rahvapärast materjali, võttis kasutusele uusi oskussõnu ning püüdis ortograafiat lähendada keele hääldusele. Õ- tähe kasutuselevõtt. Johann Heinrich Rosenpläter- aastail 1813- 1832 avaldas oma kulul esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Tema arvates oli eesti keele oskus vajalik kõigile sakslastele, kes maarahvaga pidevalt suhtlesid. Alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Tänu temale on säilinud Petersoni luuletused ja päevaraamat, Masingu kirjad jm. Ärkamisaja olulised isikud Johann Voldemar Jannsenn Ta oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. Aastatel 1857- 1863 toimetas ta Pärnus ajalehte ,,Perno
36.Esimene maailmasõda ja 1917 aasta Maailma sõda puhkes sellepärast ,et 1914 aasta juulis tappis serbia anarhist Gavrilo Princip Austria- Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi.ühele poolelele asetuseid saksamaa, austria-ungari,türgi ja bulgaaria ; teisele poolele asetusid Prantsusmaa,inglismaa,Venemaa, ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a. Ameerika Ühendriigid. Põhjuseks olid ka mitmete riikide vahelised vastuolud. Eestalsed oli 1914 aasta augustist saadik sõdiva riigi alamad.Mobiliseeriti umb 60000 eestlast (kohe);hiljem veel kümmneid tuhandeid. Kokku said vene mundri selga umbes 100000 eesti meest, kellest surma said 10000. entusiastlik meeleolu;venemeelseks muutus riigi valitsus.keelati saksakeel ametlik kasutamine;olmelised ebamugavused( paljud tarbekaubad ,,kaardi peale");1915 sakslased riia all. Veebruari revolutsioon ; 1917 aasta veebruaris puhkesid Petr...
· Ristiusu pühakutelt hakati lootma samasugust abi nagu oli loodetud haldjatelt. · Salaja austati edasi pühasid hiisi, puid, kive, allikaid, jõgesid ja tuues neile ohvreid hakati ohverdama ka kirikuis ja kabeleis. · Uued jumalakojad rajati endistesse pühapaikadesse. · Kohati jätkati Taara ja Uku kummardamist, katolike pühakute kultusesse segunes paganlikke jooni. · 15. saj võeti kasutusele eesti keelele mugandatu kristlikud nimed. · Jätkus esivanemate hingede austamine, ristiusu kaudu jõudis Eestisse usk taevasse ja põrgusse, heasse ja kurja, pisuhända, libahunti jne. Algas nõidade tagakiusamine. LINNADE ÕIGUSLIK KORRALDUS: · Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja UusPärnu said Riia linnaõiguse, VanaPärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus.
loogilise struktuuri kontrollimine. Kontrollitavus · Arvutus ja arutluskäigud tuleb esitada kujul, mis võimaldab töö lugejal saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid võiks vajaduse korral leida algallikatest. Täpsus · Kvalitatiivne täpsusterminoloogia täpsus. Tõlkides materjale võõrkeelest ei tohiks kasutada sõna sõnalist väljendust, vaid eesti keelele omaseid väljendeid. · Kvantitatiivne täpsus-arvutuste täpsus. Tuleb määratleda, millise tõenäosusega soovime tulemusi üle kanda üldkogumile. Süsteemsus · Eri väited j argumendid tuleb ühendada üheks vastuoludeta tervikuks e. süsteemiks; · iga uurimus peab kuuluma mingi teaduse süsteemi. Kriitilisus · "Mulle tundub", "ma arvan" ei ole teaduslikud seisukohad. Tähtis on osata suhtuda tolerantselt
Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid , kus on võimalik omandada akadeemiline kraad . Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool ja Lundi Ülikool . Keeled Rootsi keel on põhjagermaani keel , mida kõneldakse Rootsis , Soome , lääne ja lõunarannikul , Ahvenamaal , samuti siin seal Ameerika Ühendriikides . Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis , Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades . Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele , erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest . Rootsil ei ole ametlikku keelt , kuid rootsi keel on da facto sellena kasutusel . Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks . Ametlikud vähemuskeeled on soome keel , meä keel , saami keel , mustlaskeel ja jidis . Teadus Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid . 18 sajandil toimus Rootsis loodusteaduse revolutsioon
Kuningas nõustus läbirääkimistega, nende ajal Tyler tapeti. Jeanne d´Arc: sai jumaliku ilmutuse päästa isamaa. Ta juhtimisel saavutati palju võite. Langes 1430.a. Burgundlaste kätte vangi, müüsid ta inglastele maha. Ta põletati tuleriidal. Richard III: Inglismaa valitseja, Yorki suguvõsa viimane valitseja. Lasi tappa oma venna lapsed võimu nimel. Keelas võtta tollimaksu Inglismaale sisseveetavatelt raamatutelt, eelistas ladina keelele inglise keelt, soosis vaeste, andekate üliõpilate õpinguid. 1485.a. Peetud Bosworthi lahingus läks osa ta liitlastest vastase poole üle. Ta langes võitluses. Henry VII Tudor: Tudori dünastia rajaja, Inglise valitseja. Peamine eesmärk oli teenistusaadli tugevdamine. Vana aadli vastupanu murti. Asutati Tähekoda, ülesandeks oli pidada ranget valvet. Suur osa vana aadli maavaldustest jagati teenistusaadlikele, kuningale. Oli kokkuhoidlik ja kitsi, vältis sõdu, mõtles riigi peale
Eepos; Faehlmann tegi eeltööd ning alustas, Kretuzwald viis asja lõpule. Eepose nimi on Kalevipoeg. Tegelane, kellessse on koondatud kogu rahva iseloomujooned ja taotlused Venestusaeg. Reimani ja Hermanni tegevus; Võimule tuli Aleksander III ning eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Üritati vabaneda Balti erikorrast, et siine valitsemiskorraldus oleks samasugune nagu teistes Venemaa piirkondades. Uued kubernerid. Asjaajamises mindi üle vene keelele. Piirati omavalitsuste tegutsemist. Tugevnes tsenruur. Asutustesse pandi tööle venekeelsed ametnikud ning toetati õigeusukiriku tegevust. Venestamine mõjus rängalt haridusele. Vene keel oli kohustuslik ka vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei sisaldanud kodumaa ajalugu ega kirjanduse õpetamist. Õpilased olid kohustatud suhtlema venekeeles isegi tunniväliselt. Eestlaste hulgas tekkisid avaliku elu tegelased, kes kiitsid venestamispoliitika heaks.
· sakslaste asemel ametitesse venelased · asjaajamiskeeleks sai vene keel · vallaametnikud lasti oma kohtadelt lahti, asendati venelastega · talurahvakohtud kaotati · talurahvaasjade komissarid, kes kontrollisid vallavalitsuste ja -kohtute tööd · sunduslikuks õppekeeleks sai vene keel · 1888 Aleksandrikool avati venekeelsena · 1893 Tartu ülikool nimetati Jurjevi ülikooliks ja õppetöö läks üle vene keelele · hakati levitama õigeusku · eesti kultuurielule oli venestamine rängaks hoobiks · 1880ndate lõpus hakkas venestamist toetama rahvusliku liikumise osaleja Ado Grenzstein · 1891 - ,,Postimees" esimene eestikeelne päevaleht · rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides · 1888 Hurt korraldas rahvaluule kogumise aktsiooni · venestuse vastu hakkas võitlema Villem Reiman, kes pani aluse ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele
Kreeka on v�ga m�gine maa, mist�ttu oli ta tugevalt killustatud ja arvukateks s�ltumatuteks riikides jagunenud. Naabermaadega oldi �hendusest mere kaudu. Kreeklased olid ammusest ajast teadlikud L�his-Ida k�rgkultuuridest. L�hidalt erinevatest perioodidest KREETA-M�KEENE e. EGEUSE PERIOOD 2000-1100 a. eKr lossid ja neid �mbritsevad linnad kiri minoiline tsivilisatsioon (Kreeta), t�htsaim keskus Knossos sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga tsivilisatsioonid kujunemine Mandri-Kreekas 1600 eKr t�htsaim keskus M�keene 1500 eKr vallutati Kreeta kindlustatud lossid ********************************************************************** Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Knossose kuningas Minos. Tsivilisatsioonis olid lossid ja nende �mber linnad. Tuntuim - Knossos. Eluruumid linnades olid luksuslikud. Kreetalased olid v�lja arendanud oma lineaarkirja A (silpkiri), mis on de�ifreerimata. Losside valitse...
töötervishoiu nõuete järgimist. Võrdselt kõrgel kohal on meeskonnatöö ja iseseisva tegutsemise oskus. Üldõdede praegust üldoskuste taset peetakse haiglate poolt üldiselt suhteliselt madalaks, ainult inimese ehituse, elutalituse ja arengu alaste teadmistega ollakse täiesti rahul. Kõige enam vajavad tähelepanu konfidentsiaalsuse tagamine ning iseseisva tegevuse oskus. Olenevalt tööpiirkonnast on lisaks eesti keelele vajalik ka vene keele väga hea valdamine. Põhioskustena tuleb üldõel: teada ja osata läbi viia õendustoiminguid osata rakendada õendusprotsessi lähtuvalt patsiendi tervisega seotud vajadustest osata analüüsida ja hinnata patsiendi/ kliendi toimetulekut ja elukvaliteeti osata täita patsiendi ja õendusega seonduvat dokumentatsiooni teada ja osata rakendada antiseptika põhimõtteid haiglanakkuste takistamiseks teada ravimite manustamise põhimõtteid, ravimite säilitamist ja toimet
Vaino kohalt. Tema asemele sai Ladina-Ameerikast tagasi kutsutud V.Väljas, kelle kandidatuuri toetas M.Gorbatsov. 23.jun 1988 sai Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahuslipuks. Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988a sept-s lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritusega ,,Eestimaa laul", millest kujunes ulatuslik massimeeleavaldus. Kodanike komiteede liikumine, kirjelda 1989 jan võeti vastu keeleseadus, millega määrati eesti keelele riigikeele staatus. Mõne aja möödudes kuulutati 24.veb iseseisvuspäevaks. Selle tähtpäeva eelõhtul langetati Tallinnas Pika Hermanni tornis Eesti NSV lipp ja iseseisvuspäeva koidikul heisati trikoloor. Keeleseaduse vastuvõtmise ja iseseisvuspäeva suurejoonelise tähistamise vastu protestisid ägedalt impeeriumimeelsed jõud. Organiseerusid rahvuslikud jõud, kes olid rahuslipu heiskamise ja iseseisvuspäeva tähistamise vastu okupatsiooni tingimustes. Sellele vastukaaluks tulid ERPS,
04.2009) ja Island (16.07.2009). 3 2.Eesti keel ja kultuur Euroopa Liidus Euroopaga liitumine tõstab Eesti riigi, meie keele ja kultuuri staatust Euroopas. Meie rahvussümboolika Eesti lipp lehvib kõikide liikmesriikide mastides ja meil pole enam vaja võõrastele selgitada, et oleme vana ja kultuurne rahvas. Euroopa Liit toetab meie rahvuslikku ja riiklikku identiteeti andes eesti keelele tunnustuse suhtluskeelena. Kunagises Nõukogude Liidus oleks see olnud kuulmatu unistus. Euroopa Liidu direktiivid tõlgitakse Eesti keelde. Euroopa Parlamendis võib kasutada eesti keelt. Euroopa Liidult nõuab selline tunnustus pingutusi ning põhimõttekindlust. Demokraatia on kulukas, kuid Euroopa on valinud demokraatia tee. Euroopas Liidus ei ole väikseid ja suuri riike. Selle tulemusena moodustavad Liidu administreerimise kuludest ligi kolmandiku tõlke- ja vahenduskulud
vabastajale. Seltsid 19. sajandil. 1865. Vanemuine. 1866 Estonia. 1870 Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872 Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest- eesti keele edendamine. Venestamine 19. sajandil. A Aleksander III võimuletulekuga muutus osaliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Ametlikus asjaajamises mindi lõplikult üle vene keelele. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissaarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Nii piirati tuntavalt omavalitsuste tegutsemisvabadust. Levitati ka õigeusku (eriti Sahhovskoi), kelle eestvedamisel ehitati Nevski katedraal ning ehitati Kuremäe nunnaklooster Ida-Virumaale. 1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist
Marineeritud riisikad või salati soolariisikatest hapukoore ja sibulaga leiab peolaualt, hapukoorega seenekaste on aga armastatud igapäevaroog. Kui seenesaak on kehv või aega metsaminekuks napilt, rahuldutakse ka kultuurseentega. Eestlase armastatuimaks lihaloomaks on alati peetud siga. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadne roog on mulgikapsas - hautatud hapukapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mida ka poest purkipandult saab. Eestlase keelele ja kõhule on armas sealihaga keedetud hapukapsasupp, millele mõnel pool porgandit, teisal tangu-kruupe lisatakse. Teine rahvuslik supp on suitsusealihaga keedetud hernesupp, milles herned vastavalt tegija maitsele kas hulbivad tervetena selges leemes või on lastud hoopiski paksuks püreeks haududa. Muistsed kombed Eestlase igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu ka head isu soovimine pole siinmail sügavalt juurdunud. Lauda istudes on eesti talupoeg soovinud oma
4. Ülesanded võimaldavad iseseisvalt õppida, kuid esineb ka palju rühma ja paarisülesandeid, mida üksi oleks raskem teostada seoses ajapiiranguga või võrdlusmomendi ja mitmekesisuse puudumisega. 5. Peamiselt nähtub õpiku küsimustest ning ülesannetest, et arendatakse peamiselt võõrkeelte, kirjanduse, kultuurilise identiteedi, arvuti- ning tehnoloogia, ettevõtluse ja kodanikualgatuse e meeskonna pädevusi. Töövihikus on rohkem keskendutud ainesisesele keelele ja grammatikale. Üldiselt on õpiku ülesanded õpilase jaoks huvitavamad, kuna need panevad märkama ja enda ümber toimuvale mõtlema. Õpiku ülesandeid on samuti lihtsam teostada, kuid töövihiku ülesanded vajavad rohkem keskendumist või lisamaterjalide kasutamist. 6. Illustreerinud on Hillar Mets ja Kertu Sillaste, kelle illustratsioone võib pidada õnnestunuteks. Need seostuvad hästi ning humoorikalt kõrval oleva teemaga ning panevad lugejat märkama ning huvi tundma
vähemaks muuta ja hiljem ka neid unustada. Paljud täiskasvanud arvavad, et arstid, kes raviga tegelevad, ise ei tea asjast midagi ja ainult üritavad foobiaga inimesi välja naerda. Tegelikult aga täiskasvanutel endil on tihti peale vähem motivatsiooni kui lastel, sest nende hirm on kestnud rohkem ja aina kasvanud, koos sellega kasvas ka pettumus ja aina vähenes usk endasse. Laps on ka rohkem mänguhimuline, mis aitab tal kiiremini teiste lastega ja ka arstidega ühele keelele saada, mis teeb ravi palju lihtsamaks. 7 ENAMLEVINUD FOOBIAD Foobiaid on nii palju, et igale tähele tähestikus, oleks neid vast üle 10 üle lugeda. Millised on aga 5 kõige levinumat hirmu, mida üks või teine inimene võib tunda? 1. Arahnofoobiat e. hirmu ämblike ees peetakse kõige tihtiesinevaks foobiaks maailmas. Arvatakse, et selle all kannatavad ligi pooled naistest ning neljandik meestest USA-s 2. Arkofoobia e
Kolmandaks on võimalus, et tegemist on uue tüvega varasemast tüvest, mille seos kaduma on läinud ning keeleteadlased pole suutnud seda kindlaks teha. Faktidki näitavad, et sõna esialgne kuju võib palju muutuda. (Rätsep 2002: 53) Neljanda võimaluse on esitanud akadeemik Paul Ariste, kelle sõnul ei kõneldudki Eesti aladel alguses soome-ugri ega indoeuroopa keelt, vaid nende keel või keeled kuulusid mingisse tundmatusse keelkonda. Tundmatule keelele on antud ka nimetus protoeuroopa keel. Seni pole veel leitud häälikulisi iseärasusi, mis eristaksid protoeuroopa sõnu teistest läänemeresoome sõnadest. Kuid P. Ariste arvates on protoeuroopa sõnad näiteks need: allikas, hull, mägi, oja, sammal, konn jt. Ka Rätsep toetab pigem Ariste teooriat, sest läänemeresoome sõnavara hulgas pole ühtki V. Illits- Svitõtsi nostraatilist sõnatüve ehk pole sugulust ühegi juba nimetatud keelkonna sõnadega. Seega
kaotatud sõprade pärast, rõõmu teiste sõprade elu edu pärast elus ning head meeleolu jälle üksteist näha. Wikmani koolist, selle raamatu kirjutaja Jaan Kross, kasutas minu arvates päris palju oma enda kogemusi.Kuna see raamat on üsna vana, siis oli mõnes kohas päris keeriline sellest raamatust aru saada.Näiteks siis oli eesti keel mõnel inimesel teistsugune, õpetajad kes õpetasid prantsuse või saksa keelt.Neil oli juba küljes väikene sellele keelele omapärane aktsent.Ning lugeda oli raske, näiteks üks õpetaja kasutas sõna poesid.Sellist sõna tänapäeval ei kasuta mitte keegi.Sellel ajal ka õpilased olid ära jaotatud, ehk siis poiste kool ning tüdrukute kool.Wikmani kool oli täielikukul poiste kool.Ning sellest võib järeldada, et poisid teevad päris palju seal pahandusi, see klass millest on juttu, seal juhtus päris suur pahandus.Poisid olid Tooderi tunnis, mis on usuõpetuse tund.Klassi kamp kuhu kuulus ka
vähemaks muuta ja hiljem ka neid unustada. Paljud täiskasvanud arvavad, et arstid, kes raviga tegelevad, ise ei tea asjast midagi ja ainult üritavad foobiaga inimesi välja naerda. Tegelikult aga täiskasvanutel endil on tihti peale vähem motivatsiooni kui lastel, sest nende hirm on kestnud rohkem ja aina kasvanud, koos sellega kasvas ka pettumus ja aina vähenes usk endasse. Laps on ka rohkem mänguhimuline, mis aitab tal kiiremini teiste lastega ja ka arstidega ühele keelele saada, mis teeb ravi palju lihtsamaks. ENAMLEVINUD FOOBIAD Foobiaid on nii palju, et igale tähele tähestikus, oleks neid vast üle 10 üle lugeda. Millised on aga 5 kõige levinumat hirmu, mida üks või teine inimene võib tunda? 1. Arahnofoobiat e. hirmu ämblike ees peetakse kõige tihtiesinevaks foobiaks maailmas. Arvatakse, et selle all kannatavad ligi pooled naistest ning neljandik meestest USA-s 2. Arkofoobia e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
