Enne seda oli Malta ametlik keel itaalia keel.Malta keel on ainus semiidi keel, mida kirjutatakse ladina kirjas. See on ka ainus semiidi keel, mis on kasutusel Euroopas. Malta tähestik: A,a; B,b; ,; D,d; E,e; F,f; ,; G,g; G,g; H,h; ,; I,i; IE,ie; J,j; K,k; L,l; M,m; N,n; O,o; P,p; Q,q; R,r; S,s; T,t; U,u; V,v; W,w; X,x; ,; Z,z. Rahvastik:Malta rahvastik pärineb eelkõige foiniiklastest ja kartaagolastest. Mõju on avaldanud ka teised saart valitsenud rahvad. Räägitakse araabia keelele lähedast, semiidi päritolu keelt, mida aga kirjutatakse ladina tähtedega. Maltalased on valdavalt katoliiklased. Oma 1000 elanikuga ruutkilomeetri kohta kuulub Malta maailma tihedaimalt asustatud riikide hulka. Pealinnas Vallettas elab 9000 inimest. Üle 90% inimestest elab linnades. Malta rahvustoit:Malta traditsiooniliste roogade hulka kuuluvad minestrone ja kalasupp, pasta ja taignaroad. Malta köögile on iseloomulikud täidisega road. Rahvusroaks on Stuffat Tal-Fenek (jänesehautis).
R, Kreutzwaldi · demokraatliku suuna peamine juht oli poliitika- ja kultuuritegelane Carl Robert Jakobson (1841 1882) · 1868 1870 Carl Robert Jakobson ,,Vanamuises" ,,Kolm isamaakõne" · ,,Sakala" hakkas Viljandis ilmuma märtsis 1878 (C. R. Jakobsoni juhtimisel) · 1880-ndate keskpaigas rahvusliku liikumise taandumine · 1887. aastal asendati õppekool eesti keelsest vene keelele · lüürika, eepika ja dramaatika hoogne edendamine · Fr. R. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" (1857 - 1861) ja ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (1860) · uued kirjanikud: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald, Friedrich Kuhlbars, Juhan Kunder jt. · Rahvaromantilise kirjanduse põhisuunad: romantiline põhisuund ja rahvuslikuse rõhutamise temaatika · palju mõjutusi välis autoridelt · romantiline tendent kajastub: a) Fr. R. Fahelmanni müütides b) Fr. R
(http://images.google.ee/images?hl=et&gbv=2&tbs=isch%3A1&sa=1&q=lalibela+linn&btnG=Otsi&aq=f&oq=) Etioopia kirjandus Raidkirjad on vanimad Etioopia kirjamälestised. 6.-5. Sajandist pärit ning saabakeelsed,hiljem kreekakeelsed. Alles neljandal sajandil pKr - maa ristiusustamise ajal ilmus raidkirjadesse kohalik geesi keel. Geesi keel on säilinud ning seninigi kasutusel kirikus liturgia keelena. Praeguses Etioopias ametlikustatud amhaara keel on lähedane geesi keelele. Geesikeelse kirjanduse kõrgajaks loetakse 5.-7. sajandit. 13.dal sajandi lõpul algas etioopia kultuuri renessanss. Sel ajal said peamiseks kirjandusliikideks kroonika ja pühakute elulood. Näide amhaara keelest. ( http://www.language-museum.com/encyclopedia/a/amharic.gif) Kasutatud kirjandus: · Inimene ,ühiskond, kultuur XI klassi ajalooõpik · http://www.selamta.net/culture.htm · http://www
jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusaadav, majapidamisaruanded) Kerkisisid esile kindlustatud lossid- Mükeene(kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurb saatus. Kõige kuulsamaks sai Trooja sõja lugu- Trooja kuninga poeg Paris
rahvuseepos.Selle eeposega suutis Kreutzwald eestlaste seniseid lootusi ja ühtekuuluvustunnet kindlasti tugevdada. Oli ka neid julgeid ,kes otseselt tundis vajadust üldrahvuslikkust üles näidata. Nii saatis 1864. a Johann Köler vene tsaarile adresseeritud mõisnikevastase palvekirjade aktsiooni.Selles kirjas väljendatud majanduslikud ettepanekud vabastada vallaomavalitsused mõisinike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega kahjuks küll kohale ei jõudnud ja tõi asjaosalistele kaasa tagakiusamise.Sellise julge sammu astumine oli kindlasti vajalik selleks ,et näidata meie kindlat tahet iseseisvuse saavutamisel. 1857. aastal hakkas Johann Voldemar Jannsen toimetama Pärnus ajalehte ,,Perno Postimees".Sellega sai temast järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja.Koos tütre Lydia
Riigikontroll · Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus · Ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused oma maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. · Kontrollib avaliku sektori tulemuslikku, säästlikku, tõhusat, mõjusat ja õigusepärast rahakasutust · Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul viieks aastaks. · Riigikontrollil on õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. · Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Riigi bürokraatia kontrollimise võimalused Formaalsed Mitteformaalsed Poliitiline järelvalve Ametkondlik järelvalve parlamendisaadikute kontroll ministr...
Keel võimaldab meil suhelda omavahel, samuti ka välismaailmaga. Kui jälle vaatame tagasi ajalukku, siis võime väita, et see keel, mida eestlased hetkel kasutavad, ei olegi päris õige eesti keel. Oleme kasutusele võtnud uusi fraase ning väljendeid. Me oleme saanud sõnadele uusi tähendusi ning tähendustele uusi sõnu. Järjest enam vahetame me oma eesti keelsed sõnad uute vastu. Kui nii edasi läheb, võime me varsti rääkida mingis uues keeles, mis on sarnane näiteks inglise keelele ning mis mitte üldse ei kõla eesti keele moodi. Ka ühtse keele kadumine hävitab meie kogukonda, meie kokkuhoidvust, meie ühtekuuluvus tunnet. Me elame ühiskonnas, kus on võimalus teha teoreetiliselt kõike. Meie ümber maailm muutub ning me muutume koos maailmaga. Jah, me ei saa öelda, et me peame jääma oma vanade harjumuste või kombete juurde. Mis me saame öelda, on see, et me peame jääma nendeks, kes me tegelikult oleme, me ei tohiks
Eesti keel on eestlastele suure tähendusega, nagu igale rahvale oma emakeel. Hirm keele kadumise pärast on rahvast erinevatel aegadel liitnud ning ühtekuuluvustunnet sisendanud. Kuna meie koolid on multikultuursed ning nendes ei õpi ainult eestlased, nimetati ka koolides aine ''emakeel'' ümber ''eesti keeleks'', sest kõigi õpilaste jaoks ei ole eesti keele õppimine kui emakeele õppimine. (10) Emakeelepäev on loodud keelele tähelepanu pööramiseks, sest kui mitte meie ise, siis kes veel hakkaks seda keelt armastama ja hoidma. Me kasutame eesti keelt iga päev ja see on meile nii iseenesestmõistetav, et me ei oskagi hinnata, kui palju selle säilitamiseks vaeva tuleb näha. Loodetavasti ka järeltulevad põlved hoiavad ning armastavad meie keelt samamoodi nagu seda tegid Kristjan Jaak Peterson ja Meinhard Laks. Aitäh kuulamast!
Shakespeare Koostaja: Raili Liiva Kose Gümnaasium kose 2011 Elulugu Shakespeare sündis 1564. aastal 23. aprillil StratforduponAvonis Warwickshire`i krahvkonnas. Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. Õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. 1582. aastal abiellus William endast kaheksa aastat vanema Anne Hathawayga. 1583. aasta mais sündis paaril tütar Susanna. Kahe aasta jooksul sündisid veel kaksikud poeg Hamnet( "Hamlet") ja tütar Judith( "Juudit.") 15951596. aastal elas Shakespeare koos perekonnaga Püha Helena kiriku piirkonnas. Hiljem saatis ta naise koos lastega tagasi kodulinna Stratfordi, asudes ise elama Londoni eeslinna. Sinna jäi ta kuni aastani 1598. Ootamatult suri noorim poeg Hamnet. Ta maeti 11
1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? *Euroopas hakkasid kujunema rahvus riigid (prantslaste riik ja sakslaste riik) *Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud vastutusvõimelisemaks ja iseteadvmaks.* Eesti alal majandusareng kiirenes- jõukuse kasvades tekkis soov ka ühiskonda muuta. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?. Õpetatud Eesti selts. 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestus märgiks välja surevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. “Kannel” Võrus 2. “Vanemuine” Tartus 3. “Endla” Pärnus 4. “Estonia” Tallinnas 5. “Koit” Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. J.V.Jannsen? ajaleht “PernoPostimees” looja, hümnisõnadeautor. J.Hurt? ärkamisaja tegelane, laulu peo üks organisaatoreid C.R.Jakobson? ajalehe “Sakala” looja Fr.R.Kreutzwald - - eepose
sõna. (Trikkel 1960). Veski püüdis vältida tuletiste mitmetähenduslikkust, kuid tõi keelde mitmeid sarnandsõnu, milledeks olid näiteks käsitlema, käsitama, käsitsema. Johannes Voldemar Veski taaselustas vähekasutatud liiteid: -mu (elamu, valamu), -ur (haldur, võnkur), -el (tundel, hoidel) (Hallop 2013) Tänu Johannes Voldemar Veski suurele tööle on loodud oskussõnaraamatuid ja õigekeelsussõnaraamatuid, mis on eesti keelele andnud kõrge taseme. Kõige silmapaistvamaks Veski loodud teoseks peetakse õigekeelsusesõnaraamatut. Kasutatud kirjandus Hallop, M (2013). Eesti kirjakeel 20. Sajand -... Kirjakeele ühtlustumine. Kasutatud 09.04.2017 keelkirjandus.weebly.com/uploads/1/3/9/7/13971317/11ptk_kirjakeele_yhtlustumine.pptx Mägiste, J (1943). Johannes Voldemar Veski 70-aastane, Postimees. Kasutatud 09.04.2017 http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19430627.2.40
Võgotski väitis, et laps omandab mõtlemise ja õppimise ,,tööristad" enda kui kasvava lapse ja last ümbritseva keskkonna teiste liikmete vahelises sotsiaalses suhlemises. Võgotski psühholoogia teooria ühtis maksismiga, kuid see oli märksa peenekoelisem, kui stalinistlike perteiideoloogide soositud teooria. Võgotski arvates suudame me üksikisiku mõttetegevust mõista ainult siis, kui võtame arvesse selle aluseks olevaid sotsiaalseid protsesse. Võgotski pööras keelele enam tähelepanu kui Piaget, kuid lisaks rõhutas ta, et seda protsessi tuleb vaadelda ka konkreetse inimese kultuuri ning selles kultuuris olemas olevate tööriistade ja vahednite kontekstis. Piaget ei tohutanud keele kui kognitivse arengu pohilise allika tahtsust. Nii nagu 12 peatukis raakisime, oli tema arvamus, et keelt mojutasud tugevalt lapse kognitiivsed alusstruktuurid. Me oleme juba lahemalt vaadelnud uhte tema pohilistes eoreetilistest konstruktidest egotsentrismi Piaget viis
hakkas Saaremaa paljutõotav nooruk juba varakult tegutsema. Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Peale keskkooli lõpetamist suundus ta Nezini ajaloo filoloogia instituuti, seejärel Emajõe kaldale tunnustatud Tartu ülikooli, kust peale ühte aastat jätkas õpinguid naaberkaldal, Helsinki ülikoolis. Selle lõpetas Aavik filoloogiakandidaadi kraadiga. Peale kõrgkooli lõppu sai Eesti mees tööd ülikoolide lektorina, õpetajana ning assistendina.
Venemaal Karjalas (%) 1897 208 100 42,3% 1926 100 781 248,000 38,2% 1939 108 600 253 800 23,2% 1959 85 500 167 300 71,4% 13,1% 1970 84 200 146 100 63,0% 11,8% 1979 82 140 138 400 55,6% 11,1% 1989 78 928 124 900 47,9% 10,0% Keel [Karjala keel (karjala) on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soomeugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt. Karjala keel kasutab ladina tähestikku. Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastisning umbes 5000 inimese poolt Soomes. Karjala keelel on neli peamist haru: · päriskarjala keel o põhja-karjala keel o lõuna-karjala keel
Piibli ilmutamiseks oli vaja koostada esimesed eesti keele grammatika reeglid. Esimene eesti keele grammatika nägi valgust 1637 aastal ja selle koostaja oli saksa soost paast Heinrich Stahl. Selle grammatika selgitus ilmus saksa keeles, kuid eesti keele tõlkes oli see ,,Sissejuhatus Eesti keelde". Eeskujuks eesti keele grammatikale oli saksa keel. Ette aga hakati seda heitma, sest need kaks keelt on väga erinevad. Stahli grammatikas tuli palju kasutada tähti nagu X ja Y, mis ei ole eesti keelele omased. Raskeks tegi lugemise see, et Stahli grammatika keelas kasutada kahekordset kaashäälikut. (nt Saksamaa- Saxamah) 1680ndatel ilmub II eesti keele grammatika ja selle rajajaks on Forselius ja tema võttis aluseks soome keele grammatika. 1680 aastal puhkes kahe grammatika aluste vahel võitlus. 1686 ja 1687on esimesed piibli konverentsid. Johann Hornung koostas kolmanda eesti keele grammatika, mis jäi aluseks eesti keelele järgnevaks 150'ks aastaks. Vanal kirjaviisil ei
Petrsonil tõenäoliselt J. H. Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge ..." propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas Kristjan Jaak Peterson ka oma artikleid eesti keele tähtsusest. End maarahva laulikuks nimetav ja rahvale oode kirjutav mees viibis Eestis aga kõigest poolteist aastat. Ta õppis jaanuarist 1819 kuni maini 1820 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Teoloogia asemel pühendus Kristjan Jaak Peterson heebrea, kaldea ja ladina keelele, mida õpetati sama teaduskonna eksageesi ja Idamaade filosoofia õppetoolis. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi nädalas, ülejäänud aeg kulus kirjandusele. Kuna tal ei olnud toetajaid loobus ta kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviisist. Kristjan Jaak Peterson jäi ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. Riias elatus Kristjan Jaak Peterson keeletundide andmisest
aastatel. Luterluse ideid levitas Olaus Petri, kes oli õppinud Lutheri juures. Ta alustas reformatsiooni väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes 1525. aastal. Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536. aastal, kui kirikukogu võttid vastu luterliku kirikukorralduse. Reformatsiooni põhitulemuseks olid kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja igapäevast tööd väärtustava protestandliku vaimulaadi kujunemine. Samuti läks jumalateenistus üle rootsi keelele. Kaugemas tulevikus lõi see eeldused koolihariduse arenguks, sest luterlus nõudis usklikelt jumalasõna lugemist. Esialgu oli tulemus hariduse alal küll vastupidine suleti paljud kiriku- ja kloostrikoolid. Luther leidis, et inimene ei vaja kirikut ja vaimulikke vahendajaks Jumalaga ühenduse saavutamisel. Ainsaks usuliseks autoriteediks pidas ta Piiblit. Piibli autoriteedi tähtsustamisest
Rootsis. Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteriusku. Keeled Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades. Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsil ei ole ametlikku keelt, kuid rootsi keel on de facto sellena kasutusel. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidis. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi#Rahvastik · http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi#Rahvastik · http://et.wikipedia
.Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn) sündis 14. märtsil 1801 Riias. Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Ta omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi...
Aga kas tänapäeval on vajalik olla rahvuslikult meelestatud? Heites pilgu eesti ajaloole ja käsitledes muistset vabadusvõitlust, võib aru saada, et rahvustundest või patriotismist polnud sel perioodil juttugi. Eestlased elasid killustatult muistsete maakondade alusel ja puudus igasugune ühtekuuluvustunne. Rahvusluse tõusu võib märgata alles 19. sajandil, kui algas eestlaste ärkamine. Hakati rõhuma meie põhiväärtusele eesti keelele. See pani aluse rahvuslikuks tegevuseks. Alustati esimese emakeelse ajalehe väljaandmist, milles pöörduti esmakordselt armsa eesti rahva poole. Rahvustunde tõusule aitas kaasa ka isamaaliste laulude levik ja esimene laulupidu. Loodi palju erinevaid seltse, kus uue identiteedi leidnud rahvas sai hakata vastavalt huvidele koos käima ja arvamust avaldama. Jakob Hurt uskus, et eestlane peab eelkõige saama suureks vaimult. Tõepoolest pidi
Magnus Taani kuninga vend, hertsog Magnus Stefan Batory Poola kuningas Pontus de la Gardie Rootsi väejuht I. Schenkenberg müntmeistri poeg, juhtis talupoegadest koosnevat meeskonda B. Russow kroonik Usupuhastus: Reformatsioon e. usupuhastusliikumine Saksamaal algas indulgentside müügi pärast. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal Wittenbergis. Luther tõlkis uue testamendi ülem saksa keelde. Pani aluse nüüdsele saksa keelele. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. Tartusse jõudis reformatsioon 1523.a. lõpul. Reformatsioon ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. Põhjused 1)Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla. 2) Vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu. Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld.
Niisiis käib haridus tihedalt koos keele ja kultuuriga. Lisaks ka eestlaste populatsioon. Õige eestlane tunneb oma kultuuri ja keelt, seega on haridus ja eestlased isikuliselt Lennart Meri mõtte sees. Kuidas aga majandusega? See ei käi väga tihedalt koos teiste mainitud teguritega, kuid on samuti väga oluline. Seda seepärast, et kui majandus käib alla, põgenevad eestlased välismaale ja Eesti olemus kaob. Nii et lisaks Lennart Meri mainitud tugevale keelele ja kultuurile on meil ka vaja tugevat majandust, et meie riik püsima jääks. Meil on väga tugev kultuur, üsna tugev keel. Samas lahkuvad eestlased välismaale parema elu lootuses. See ei aita kaasa riigi püsimajäämisele, vaid pigem laastab seda. Kuigi Lennart Meril on igati õigus, et meie juured on tähtsad, peame me ka rõhku panema oma majandusele, et hoida eestlasi. Kodanikud on need, kes hoiavad riiki. Ilma eestlasteta, ei ole see õige Eesti.
· Eestlastel üldine kirjaoskus · Vennastekoguduse liikumine · Pärisorjuse kaotamine · Talude päriseks ostmine algas · Eeskuju Lääne-Euroopast ITAALIAST · Juhid haritlaskond (Hurt, Jannsen, Jakobson, Cimze, Masing, Faehlmann, Kreutzwald, Reiman) Põhjused: · Seisuslike vahede kaotamine · Sooviti võrdseid majanduslikke seise ühiskonnas · Rahvusliku identiteedi leidmine · Kultuuri arenguks võrdsed võimalused · Eesti keelele laiemate õiguste saavutamine Tähtsad sündmused: ''Pärnu Postimees'' 1857 ''Kalevipoeg'' 1857-1861 Keskused: Tartu, Viljandi, Peterburg I üldlaulupidu Aleksandikooli liikumine EKmS 1869 1860 algusaastatel 1872 Jannsen, L.Koidula Jaan Adamson Hurt, Jakobson, Koidula, Jannsen Eesmärk kasvatada 1
kirjandusteoseks on ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed'', millega ta pani aluse eesti aimekirjandusele. Tema väljaantud ,,Marahwa Näddala-Leht'' on esimene järjepidevam eesti ajaleht. Ta kirjutas ka mitu aabitsat, aritmeetikaõpiku jt kooliraamatuid. Ta uuendas ka eesti kirjakeelt. Tähtsaimaks oli õ- tähe kasutuselevõtt. Johann Heinrich Rosenplänter tema tegevusega algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine. Ta avaldas saksakeelset ajakirja ,,Beiträge...'' - esimest eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet. Tema arvates oli eestikeele oskus vajalik kõigile sakslastele ning ta pidas vajalikuks gümnaasiumides eesti keele õpetamist. Tema alustas esimesena eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. Heinrich Stahl tõi usukirjanduse, Saksa vaimulik, Eesti kirikukirjanduse rajaja. ''Käsi- ja koduraamat'', mis on kokkuvõtlik teos kirikuõpetajatele.
EESTI KULTUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHELISEL AJAL. Nii Eestis kui ka mujal maailmas arenes kultuur kiiresti. Sellele aitasid kaasa ka riigid ise. Kahe maailmasõja vahelisel ajal asendusid Eestis vene ja saksa kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv ning tekkisid uued proffesionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Hakati jagama ka preemiaid kirjanikele, kunsnikutele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne. Ka haridusele ja teadusele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Hariduselu muutus palju eestipärasemaks. Venekeelne õppekava asendati eestikeelsega. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus ja ehitati hulk moodsaid koolimaju. Peale 6 klassi lõpetamist oli võimalik minna kutsekooli, kuna kutseharidusele hakati üha rohkem tähelepanu pöörama. Trükkima hakati ka eestikeelseid kooliõpikuid. Suur...
Meil on võimalus lootma jääda kas isetaastuvate energiaallikatele nagu on päikese, tuule- ja vee-energia jm, tuumajaama rajamisele, mis on jäädavalt pingelise küsimusena aruteluks või hoopistükkis importimisele naaberriigist? Seniks jääb see suureks müsteeriumiks. Eesti on rikas inimeste ja keele osas. Meie keelel enam sõnu kui paljudel teistel keeltel ning keele suurele hulgale sõnadele võime leida mitmeid sünonüüme. Lisaks ilusale ja rikkalikule keelele on Eesti rahvas tuntud oma rahvapärimuslikele laulu- ja tantsutraditsioonidele. Öeldakse, et Nõukogude okupatsiooni ajal eestlased laulsid ennast vabaks ühisel meeleavaldusel. Kindlasti avaldas see hirmu riigis olevatele võõrvägedele. Nüüd kogunevad Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti ning tähistavad uhket ühist ajalugu. Meie riigis on üks ainus muusikaline
Saksa mõisnike omavalitsus jäid alles, ehkki kohtu-, Tartu Ülikooli venestamine Raskem löök baltisaksa kultuurile oli Tartu Ülikooli venestamine, mis ei tähendanud ainult vene õppekeelele üleminekut, vaid ka paljude õppejõudude lahkumist, suure hulga vene üliõpilaste sissevoolu ja alma materi senise õhustiku muutumist. Rahvaharidus Kogu haridussüsteem ja ametlik asjaajamine, v. A. Valdkonnad, mida valdas luteri kirik, viidi järsult üle vene keelele. Eriti raskelt mõjutas see rahvaharidusele. Rahvaharidus Kõigepealt kaotas koha enamik senisest õpetajatest, kes ei osanud vene keelt. Juba vallakoolides pidid lapsed õppima vene keeles kõiki aineid peale usuõpetuse ja emakeele. Ka omavahel tuli lastel kõnelda vene keeles ja selle nõude vastu eksijaid karistati mitmesuguste leidlike meetoditega. Poliitiline elu Eesti poliitilises elus oli kujunenud olukorra tõttu võimalik tegutseda vaid kaudsete
Lapsele ei või anda perekonnanimeks vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat nime! Õigusõpetus Õigusõpetus UUE NIME TAOTLEMINE Tavatu kujuga nimest vabanemiseks Soov kaitsta oma nime Kasutada oma esivanemate nime Soovitatakse eestipärast nime Abikaasaga ühist nime Mitme nime puhul soovitatakse ainult üht kasutada UUEKS PEREKONNANIMEKS EI ANTA: Nime, mis ei ole sobiv (keerukas, eesti keelele mittevastav hääldus või kirjapilt) Nime, mille korral nimi ja sünniaeg ühtivad mõne teise isikuga Nime, mis on liiga laialdase kasutuseks (Tamm, Saar, Mägi, Sepp) v.a. suguvõsa perekonnanimi Nime, mida üldiselt kasutatakse eesnimena Üldtuntud ajaloolise isiku nime ABIKAASADE VARASUHTED(1..) Varaühistus(1) Vara juurdekasvu tasaarvestus(2) Varalahusus(3) Abiellujate valikul, kokkuleppel esitatakse koos abiellumisavaldusega
Euroopa riikide huvitavamad faktid Albaania Albaania keel kuulub indo-euroopa keelerühma, aga ei ole suguluses ühegi teise keelega maailmas, see tähendab et ta ka ei sarnane ühelegi teisele keelele. Albaanias on 700 000 betoonist varjendit, mis rajati sõja kartuses ja mis nüüd seisavad lihtsalt tühjalt. Andorra Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat. Seisuga 31.detsember 2007 oli Andorras elanikest ainult 36,6% ka Andorra kodanikud. Armeenia Saslõkk on pärit Armeeniast. Eestis elab paartuhat armeenlast ning tegutseb Armeenia Rahvusühing. Aserbaidzaan 2008.aastal toodeti seal 45 miljonit tonni naftat
1. Talurahvast haaranud usuvahetusliikumised 19. sajandi I ja II poolel. 1845. a suvel toimus Lõuna-Eestis massiline astumine vene õigeusku. Talupojad uskusid, et ,,keisri usku" astudes saavad nad vaba maad, vabastatakse teoorjusest ja kaasneb muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese vahetas usku, enamik neist olid vaesed. Maale tekkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Lõpuks selgus, et maad ei saagi, pettumus oli suur ja taheti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu. Õigeusk ei suutnud aga eestlastesse juurduda. 1881. a tõusis Venemaa troonile Aleksander III, kes asus hoogsalt impeeriumi äärealade rahvaid vene rahvaga liitma. Eelkõige pidi see toimuma kohtu- ja sisekaitsesüsteemi ümberkorraldamise kaudu, kuid oluliseks vahendiks sellel teel oli õigeusukirik. Hakati teostama ametlikku riiklikku usupoliitikat venestamise eesmärgil. 1880ndatel luuakse palju õigeusukoole, soodustatakse lastele vene nimede panemist, asjaajamine mu...
Euroopa kadumisohus on keldi keeled Inglismaal, Iirimaal ja Prantsusmaal. Ohustatud on ka lapi keel Skandinaavias, sama võib öelda ka mustlas keele kohta (näiteks vlakhi keel) kes on ohustatud Euroopa valitsuste vaenulike suhtumise tõttu. Kagu-Aasias, Hiinas, Taiwanis ja Jaapanis kõneldakse umbes 145 keelt, mida peetakse ohustatuks. Aafrikas on mitmekeelsus kujunenud normiks. Palju põlisaafriklased kõnelevad viit-kuut keelt lisaks oma hõimu keelele. Siiski on väiksemad keeled ohustatud nende võimsamate naabrite poolt. Khoisani keelkond, kuhu kuuluvad hotentoti ja busmani keeled, on peaaegu täielikult hävinud kõnelejate vähesuse tõttu. Okeaanias on paljud keeled Paapua Uus-Guineas ohus seal populaarsust võitva kahe pidzini keele tõttu. Kõige rohkem on keeli hävinud ilmselt Austraalias, kus kunagi kõneldud 250 aborigeenide keelest on säilinud ainult vähesed (näiteks tabukeeled). Umbes seitsmekümne
Riik kontrollis mõisamajapidamidi adramaa revisjonide kaudu. Talurahva varanduslik seis oli suhteliselt madal. 4) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval; Rootsi aja lõppedes olid kirikuõpetajad need, kes aitasid eesti kirjakeele ja rahvahariduse arenemisele kaasa. Tegeldieesti keelse kirjapildi arendamisega. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas eesti keelseid piibleid ning jumalateenistusi. Ehitati rahvakoole. Samuti loodi gümnaasiume nii Tartusse kui ka Tallinna. Tartu gümnaasiumist sai Tartu Ülikool. Rahvani toodi Uus Testament. Pandi paika tugev haridusvõrgustik. 5) Rüütelkond - Eestimaa seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus. Rüütelkond moodustati 1584. Aastal. Püha Rooma riigi teatud territooriumi aadlike ehk vasallide koondist, kuhu tavaliselt kuulusid kõik selle ala aadlikud.
1) põhja-eesti murderühm: saarte-, lääne-, kesk- ja idamurre. 2) lõuna-eesti murderühm: mulgi-, tartu-, setu- ja võrumurre. 3) kirderanniku murre: rannamurre · Suurim erinevus tänapäeval üldkasutatavatest keeltest oli lõuna-eesti keelel. · Kokku moodustavad 2) murded lõuna-eesti keele, mida peetakse üheks vanimaks läänemeresoome hõimukeeleks. · Aja jooksul lähenes lõuna-eesti keel põhja-eesi keelele ehk tallinnakeelele. · Erinevused on säilinud grammatikas ja sõnavaras. · Tänapäeval on lõuna-eesti keele kõige elujõulisem võru keel ehk võro kiil. Tal on oma tähestik, oma kirjandus, seda õpetatakse keeleala koolides (ka Tüs) · Võru keele kaitseks on loodud Võru Instituut. · Tartu keel on põline regionaalkeel, mida tänapäeval kasutab umbes 1000 kõnelejat Lõuna- Tartumaal (Sangaste, Otepää, Võnnu, Kambia, Rannu, Rõngu, Puhja, Nõo)
6. Õppijatel on programmiga liitudes sarnane piiratud teise keele oskus või puudub see üldse. 7. Kõik keelekümblusõpetajad on kakskeelsed, kuid põhimõtteks on, et nad esinevad ühekeelsetena. Õppijad võivad õpetaja poole ka oma emakeeles pöörduda, kuid õpetaja vastab alati õpitavas keeles. 8. Õpikeskkonnas luuakse tingimused, mis sarnanevad esimese keele omandamise oludega, mil keelt omandatakse loomulikul moel. See tähendab, et keelele kui süsteemile ei pöörata aineõppes eraldi tähelepanu, eesmärgiks on teadmiste omandamine. (Kikerpill & Sõrmus, 2008, 19-22.) Eelpool mainitud koolid esindavad tavaliselt kakskeelsuse hariduse ,,tugevaid" vorme. Neis koolides taotletakse kahe või enama keele edendamist ja ühtlasi kakskeelsust ja kakskultuursust. Kahekeelelise hariduse eesmärgiks on lapse rikastamine, eriti keelelises mõttes. (Baker, 2005, 212-242.) ÕPETAJA KAKSKEELSES KOOLIS
Paljud lapsed ei saanud õpetatava sisust enam aru ja olid sunnitud õppetükke lihtsalt mehaaniliselt pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene keel asjaajamiskeeleks kõigis valla- ja linnavalitsustes. Linnavalitsustes tähendas see seda, et linnu valitsevad sakslased läksid üle teisele keelele, vallavalitsuses aga seda ,et 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu oma kohalt lahkuma. Maale saadeti erilised talurahvakomissarid, kelle üheks tähtsamaks tööks sai valdade ühendamine, mille tagajärjel nende arv langes 1000-lt 400-le. Vald , mis algselt oli olnud ühe mõisa valitusalune piirkond, vabanes lõplikult mõisa alluvusest, mis oli kahtlemata tervitatav. Kohtureform- 1889
saadakse uusi slängisõnu, kuidas argoo muutub ja kus on slängi sobiv kasutada. 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel, ühiskeel vms. Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja- vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: ,,Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse
Oli vaja vene keelt oskavaid vallaametnikke. 90% senistest vallakirjutajatest lasti lahti, sest ei osanud vene keelt. Asemele keelt oskajad, kes võisid olla eestlased, aga oli ka Vm sisserännanud ametnikke. · Venestamine tabas ka haridust. Hariduses oli oluline haridusministeeriumi märgukiri, et maa algkoolides tuleb kahel esimesel aastal õpetada kas eesti, vene või läti keeles. Nii kuidas kolmandal aastal on hõlpsam vene keelele üle minna. Tõlgendati, et 1. Klassist saadik tuleb vene keeles õpetada. Mõned ained siiski eesti keeles. Nt emakeele lugemine, usuõpetus, kirikulaul. Inspektorid käisid kontrollimas. Ülejäänud koolides (kreis, gümn, TÜ) läks õppetöö vene k. Ainult usuteaduskonnas saksa k. senine autonoomia ÜK likvideeritakse. Enam valimist pole, vaid määratakse. · Levitatakse õigeusku ja soovitatakse sellesse ümberasumist. Tabab eeskätt Em
Mis oli venestamise sisuks? Kuidas viidi ellu? Millised olid tagajärjed? · Muuta kultuur, kohtusüsteem, sotsiaalne süsteem ning haridus vene keelseks · Õppetöö hakkas järk-järgult vene keelele üle minema, samuti ka asjaajamiskeel. Kohtusüsteem ühtlustati Venemaa omaga ning sooviti levitada õigeusku eestlaste, lätlaste ning baltisakside seas. · Kui haridus muutus venekeelseks langes ka kirja-kui ka lugemisoskus. 1886.a, kui tehti vene keel ametlikult asjaajamiskeeleks valdades ning linnavalitsuses, siis kaotasid paljud tööd ning valdade arv langes. Tartut nimetati ümber Jurjeviks ning Tartu Ülikooli Jurjevi Ülikool. Välja
1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste sõbralkud ning nad aitasid eestlasi kirjutades eesti keelde üm-ber jutustusi. Nad harisid talupoegi. 2.Estofiilidest Saaremaa kirjanikud olid Friedrich Wilhelm von Willmann ´´Jutud ja Teg-gud...``(1782) ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce ´´Sarema Jutto ramat``(I osa 1807, II osa 1812). 3. Johann Heinrich Rosenplänter oli Pärnu pastor. 1813-1832 andis ta oma kulul välja saksa- keelset ajakirja ´´Beiträge...``, mis oli esimene eesti keelele pühendatud teaduslik väljaanne. Ta kogus eestikeelseid ja eesti keelt puudutavaid käsikirju. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad jm. 4. Otto Wilhelm Masing oli Äksi pastor. Ta andis välja ´´Pühhapäwa Wahhe-luggemissed`` ja ´´Marahwa Näddala-Lehte``. Tema võttis esimesena kasutusele õ-tähe. Masing kirjutas mitu aabitsat, aritmeetikaõpikut jt kooliraamatuid. 5
· Iseseisvus kestis vaid päeva, sest järgmisel päeval jõusid Tallinna kesklinna võõrad väed. See loetakse Saksamaa okupatsiooni alguseks · Kommunistid tegid üksikuid katseid sakslastele vastu hakkamiseks, kuid said lüüa · 3. märtsil (kui väed jõudsid Narva) sõlmisid Saksamaa ja Venemaa rahu ning Eesti anti üle Saksamaale · Eesti Vabariiki tunnustasid Prantsusmaa, Inglismaa ning ka Itaalia · Saksamaa võim oli kõigile tuntav (asjaajamine viidi üle saksa keelele, saksakeelseks muutus ka Tartu Ülikool ning gümnaasiumid) · Eesti Diviis saadeti laiali Saksa võimude poolt (K. Päts pandi vangi ning J.Vilms lasti Soomes maha) · Baltisakslased käitusid eestlastega üleolevalt · Moodustati Balti Hertsogiriik, kuid seda polnud kauaks, sest Saksamaal puhkes novembrirevolutsioon · 1918. novembriks oli kommunism Eestis suure tüki hõivanud, Narva taga olid Punaarmee üksused, käis ajaleht ,,Kommunist" jne
· Valuuta: Saab muuta kõike valuutaga seonduvat. · Kellaeg: saab muuta kuidas kellaaega esitatakse ja saab ka valida kellaaja eraldajat. · Lühike kuupäev: Saab valida lühikese kellaaja vormingut ja kuupäeva eraldajat. · Pikk kuupäev: Siin saab muuta pika kuupäeva vormingut · Keel:Siin saab muuta oma keelt · Keeleriba: · Klahvid:Saab klahve muuta, kui panna eesti keel siis saab tippida õüöä aga kui inglise keelele panna siis neid tippida ei saa. 5. Printerid · vaikeprinter: Siin saab määrata mis printeriga soovitakse printida kui teine printer ei tööta. · Kiirmenüü valikud: Kiirmenüü valikuid on 8 6. Helid ja heliseadmed · Helitugevus: Siin saab määrata seadme helitugevust ja kas helitugevuse ikoon on tegumiribal või ei ole. · Helid: Siin saab muuta windowsi helisid kui midagi windowsis toimub(nt kui errori lööv ette)
Karl Vaino ei eksisteerinud kohalike huve, vaid pööras rohkem tähelepanu Moskvale. Väljasel tuli lahkuda ja tema asemel nimetati ametisse Rein Ristlaan 1978.aasta suvel algasid suured venestamiskampaaniad. Võeti vastu otsus vene keele õpetamise ja omandamise kohta. Täisväärtuslikuks inimeseks peeti seda, kes oskas mõlemat keelt, nii eesti kui ka vene keelt. Hakati propageerima kahekeelsete lasteaedade ja segakoolide rajamist ja kõrgkoolide õppetöö üleviimist vene keelele. 1980.aastal saavutaski see edu. Venestamissurve põhjustas noorsoorahutusi 1980.aasta sügisel. Noored läksid protestimarsile, kus miilitsad võtsid paljud osalised kinni. Paljusi karistati koolist väljaviskamisega. 1980.aasta sügisel koostas grupp haritlasi ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st", see saadeti keskajalehtede toimetusele. Sellele 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada-tuntud vaimuinimest (J.Kaplinski, M.Lauristin, P.-E. Rummo). Nad üritasid kirjaga pöörata tähelepanu ühiskonda
tööstusharusid(elektrotehnika, autotöstus, raudtee), monopolid, teaduse ja tehnika saavutused(konveier), kapitali väljavedu(investeeriti raha maadesse kus teenida kasumit), globaliseerumine(majandus muutus rahvusvahelisemaks) 4. millised olid 1905. a rev. põhjused Venemaal? Rahvas nõudis kodanikuvabadust ja õigust osaleda riigi valitsemises, Venemaa ääremaade vähemusrahvad olid venestamise vastu ning taotlesid õigusi oma keelele ja kultuurile, talupojad nõudsid maad, töölised nõudsid paremaid töötingimusi ja suuremat palka. 5. Millissed olid 1905. a. rev. tulemused Venemaal? Rahvas sai kodanikuvabadusi, asutati riigiduumaraahvas sai osaleda poliitikas, lubati õpetada koolides emakeeles, vabamaks muutus rahvuskeelne kirjanduse väljaandmine, talupoegadel kaotati maaväljaostumaksud ja vähendati renti, tööliste tööpäeva lühendati ja tõsteti palka. 6
Raamatu peaosaline on endine Saksa armee sõdur Taavi, kes on NKVD poolt tagaotsitav. Ta oli mees, kel ei jäänud muud üle, kui pageda metsa ning nõnda oma riigi vabaduse eest võidelda. Mitmel korral nabiti ta kinni, kuid siiski õnnestus tal alati põgeneda. Autor toob esile selle ebaõiglase olukorra, kus mehed olid sunnitud metsa pagema, sest nad olid kahe suure üksteisega võitleva riigi hammasrataste vahel. Tänapäeval avaldab eesti keelele mõju üha enam inglise keel. Noorem generatsioon kasutab väljendeid, millele leiduks ka meie oma keeles kaunis vaste. Eesti keeleteadlased küll üritavad olukorda parandada ning otsida välislaenudele asendussõnu, aga ometi ei leia need sõnad tihti rahvasuus kasutust. Keelega on juba selline lugu, et kui mingi sõna on kõnepruugis kasutusele võetud, on seda väga raske sealt välja juurida. On ju kõik keeled alguse saanud folkloorist ja alles pärast seda on pandud alus kirjakeelele
kaudu. Eesti Instituudi kaudu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel saadetakse õppevara välismaal tegutsevatele Eesti koolidele ja seltsidele. Samuti on asutud toetama Rahvuskaaslaste Programmi raames välis-eesti kogukondade haridusprojekte, mis aitavad säilitada välismaal elavate eestlaste emakeelt. Kord aastas (suvel) korraldatakse koostöös Tartu ülikooli ja Archimedesega eesti keele ja kultuuri õpetajatele ainealane metoodiline koolitus, kus lisaks eesti keelele käsitletakse ka muid teemasid. Lisaks on saadetud Eestist õpetajaid Petseri Lingvistiline Gümnaasium, Ülem-Suetuki Põhikooli, Riia Eesti Põhikooli ja Aleksandrovka Keskkooli (Ukrainas Krimmis). .
Keel Ungari keel , mida räägib 98,5 % ungarlastest, on Ungari Vabariigi ametlik keel. Ungari keelt räägib üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias, Lääne Euroopas, samuti Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, vähem aga Austraalias ja LõunaAmeerikas. Ungari keel on üks Euroopa keeltest, mis ei kuulu indoeuroopa keelte hulka, vaid soomeugri keeleharru(Samamoodi ka handi ja mansi keel). Ungari keelele on iseloomulik rõhk esimesel silbil ja vokaalharmoonia, lisaks vokaalide pikkuse ja rõhu sõltumatus teineteisest. Esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid (täishäälikuühendid) Ei ole grammatilist sugu. Artikkel ja atribuut ei käändu. Sõnad on afiksite (liite) kuhjumise tõttu tihti väga pikad. Vähe on verbiaegu. Kõige vanem Ungari kirjalik tekst on "Hauakõne", mis pärineb umbes aastast 1200. Kirjakeel hakkas tekkima 16.sajandil.
4 Näo puudutamine: Pettusest märkuandvate zestide äratundmine aitab meil aimata, et inimene valetab. Valetaja puudutab tihtipeale kätega nägu, püüdes katta suud, silmi või kõrvu. Samuti võivad need liigutused tähendada kahtlust, ebakindlust või liialdamist. Suu juurde pannakse käsi seetõttu, kuna aju annab alateadvuses märku keelele tulevaid luiskesõnu takistada. Selle liigutuse maskeerimiseks püütakse teeseldult köhatada. Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist. · Igavus Kui kuulaja oma põse käele toetab, on see kindle mark igavusest. Mida raskemini pea peopesale toetub, seda tüütavam on jutt.
Uuenduste ja traditsioonide vahel Iga inimene kuulub kuhugi: oma perekonda, oma rahva hulka, oma kultuurikonteksti. Selleks sageli nähtamatuks jäävaks niidistikuks, mis kokkukuulujad ühte seob, on sarnane meelelaad, ühised mälestused ja unistused, kombed ja traditsioonid, mis võivad aastasadu samaks jääda või ajapikku muutuda. Ümbritsevas maailmas aset leidvad uuendused avaldavad mõju keelele ja kultuurile. Kui suurel määral võib üks rahvas muutustega kaasa minna, et jääda ikka iseendaks? Nii nagu inimene ei saa elada ilma õhu ja veeta, ei saa ka traditsioonid päranduda järeltulijatele, kui keel ja kultuur on hääbunud. Traditsioon on kui mingi latentne jõud, mille olemasolu tingimusteks on sama keel ja sama kultuur ning ühiste eesmärkide saavutamiseks vajalikku tegevust võimaldavate rühmasiseste suhete olemasolu. Andrus Kivirähki romaani "Mees,
omandamine, eriti kuna Venemaaga tehakse äri ja sealt tuleb üha rohkem turiste, samuti siinsete venelaste sugulasi ja tuttavaid. Sel kombel pole ka võimalik puhastada eesti keelt pika aja jooksul juurdunud russitsismidest. Interneti ja muu moodsa IT-tehnika kasutamisega on sisse murdmas inglise keel, mille väljendeid kohtab üha rohkem ka tavakeeles. Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm on koguni ette pannud viia magistri- ja doktoriõpe üle inglise keelele. Sellele järgnes elav diskussioon. Möönati, et see oli võib-olla vajalik teatud aladel. Tartu Ülikooli semiootikaprofessor Kalevi Kull oli absoluutselt vastu, sest Eesti kultuur elab edasi üksnes siis, kui õpetab oma noortele eesti keeles (Postimees 18.10.). Andres Herkel rõhutas, et Eesti identiteet on keelekeskne ja küsis: "Mis saab siis, kui eestikeelne mõttepõhi ja kultuurivundament kaob, kuidas siis säilitada oma erinevus, mis on suuresti olnud meie senise edu alus
liikmete poolt, aga ka vapi muudatusi ja lisandeid. Keeled Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades. Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks (seaduses: "peamiseks keeleks"). Peamine keel on siiski alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidis. Rahvastik Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
