kogu maailm. · Tehnika, kiiruste, tempo, liikumise, pilvelõhkujate, hiigellinnade (kino, raudbetooni) ülistamine · ,,Pilvelõhkujate kõrguselt vaatame nende väiksusele" · Laadilt agressiivne, ründav, nihilistlik (kõige eitamine) · Ebatavalise, julge, ootamatu kunsti ülistamine · Raev vana vaimse, akadeemilise vastu: maha kuuvalgus, EI vanale kirjandusele, muuseumidele, keelele, akadeemilisusele. · Kristliku headuseidee väljaarenemine · Jõukultus, ka vägivalla ja sõja õigustamine · Näiteid ja nõuandeid keelele: · Hävitada traditsiooniline lause, kasutada palju tegevusnimesid. Verbid sobivad hästi, sest väljendavad liikumist · Kaotada omadussõna, et tõuseks esile nimisõna. OM sisaldab hinnangut, mida pole vaja
Kreeka usk ja kõrged aated roomas kadunud mammona ja materiaalsuse teenimine. · Colosseum amfiteater, suurim näide, keskel ovaalis toimusid etendused (gladiaatorite võistlused, kristlastele lasti metsloomad kallale, merelahingu näitlikustamine) 70-82 a pkr. · Traianuse sammas (ca 113 a pkr) (üksikute keistrite foorumeid mitmeid, paljud hävinud). Selle ümber reljeefid, daaklased (rumeenlased) nende keel romaani keel, lähedane itaalia keelele. Järelikult daaklaste kultuur tuli rooma aladele nii võimsalt, sest mõjutusid keeliti suured. · Maison Carre (1. sai pkr) · Pantheon (118-128 pkr). Roomas üks suurem kuppelehitis. Pole ühtegi akent, aga ülal olev aken valgustab kogu ruumi. Praegu katoliku kirik. Kasseteeritud laed valgusavadega. · Caracalla termid (212-216 pkr) 1)frigidaarium 2)depidaarium
Kuigi paljud mängijad seda teha ei viitsi, vaid vahetavad lihtsalt keeled ära, on selle mõtteks see, et keeled võimalikult kaua oma värsket kõla säilitaksid. Kitarrikeelte puhastamiseks on olemas ka spetsiaalseid vahendeid. Häälestus Erinevalt kitarrist on basskitarril tavaliselt neli keelt, mis on põhihäälestuses häälestatud sarnaselt kontrabassiga (E - 4, A - 3, D - 2, G - 1). Seega vastavad nad kitarri neljale madalamale keelele, kuid kõlavad oktavi võrra madalamalt. Basskitarr on kvarthäälestusega pill, mis tähendab, et kahe keele vahel olev intervall on kvart. See omakorda tähendab, et naaberkeelte helikõrguste vahe on neli sammu. [2, lk 5] Basskitarri keelte sagedused normaalhäälestuses on: · E-keel 41,2 Hz, · A-keel 55 Hz, · D-keel 73,42 Hz, · G-keel 98 Hz. Tabel . Nootide asetus 4-keelelisel basskitarril XII astmeni
hõimumurde lähenemise tulemusena. Esimesed teadaolevad fraasid on kirja pandud juba 13. saj I poolel Henriku Liivimaa kroonikas. Eesti keele kujunemist on mõjutanud mitmed tegureid, nagu näiteks erinevad murded Suurt mõju on kujunemisele avaldanud ka võõrvõimude all elamine. 20. sajandini mõjutas selle arengut enim saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, vokaalide rohkuse aga ka ilusa kõla ja sünonüümirohke sõnavara poolest, kuid üha rohkem on märgata, et emakeelde ilmub võõrapäraseid sõnu ja võimust on võtmas võõrkeelsed väljendid ning sõnad. Üheks põhjuseks sellele on asjaolu, et rahva huvi oma keele säilitamise
vene võimu, samas mitte mingil juhul ei tohi kaotada eestlust. · Oli orienteeritud majanduslikult tugevale põllumehele Jakob Hurt · Osales Õpetatud Eesti Seltsi tegevuses, pidas kõne esimesel üldlaulupeol ja mitmetel Vanemuise seltsi koosolekutel · Aleksandri kooli komitee üks juhte ja tähtsamate rahvuslike liikumiste eesotsas, algatas rahvalaulude kogumise · Kartis venestamise ohtu eesti keelele ja luteri usu kirkutele, oli usuteadlane · Vaadetelt eestimeelne, liberaalne, emokraatlik · Rõhutas, et eestlased peavad saama suureks vaimult Hurda ja Jakobsoni vahel oli rahvuslikus liikumises suur lõhe Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu Hurt kuulus. Jakobson oli aktiivne kiriku kritiseerija, ta kritiseeris kirikut mitte kui religiooni vaid neid baltisakslasi, kes kirikut omakasuks ära kasutasid.
Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks murderühmaks: päriskarjala ehk viena, aunuse ehk livviko ja lüüdi. Esimesse rühma kuuluvaid murdeid kõneldakse Karjala Vabariigi põhjaosas, samuti keskosas, aga ka Tveri ja Novgorodi oblastis. Teise ja kolmandasse rühma kuuluvaid murdeid räägitakse peamiselt Karjala Vabariigi lõunaosas, Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal (aunuse murret lääne ja lüüdi murret ida pool). Lüüdi murre on üpris lähedal vepsa keelele. Keeleteadlaste vahel pole karjala murrete rühmitamise osas üksmeelt. Aunuse ja eriti lüüdi murretes on nähtud ka eraldi keeli. Vene laensõnu kasutatakse arvukalt kõigis karjala murretes, enam siiski lõunapoolsetes. Vanim karjala ja ühtlasi läänemeresoome keelemälestis on Novgorodist leitud 13. sajandist pärinev tohtkiri kirillitsas kirja pandud kolmerealine pikseloits. Esimesed karjalakeelsed raamatud trükiti 19. sajandi I poolel
Keel on nimelt palju enamat kui lihtsalt kommunikatsiooni vahend. Jääb tunne, et see keel ei soosi teisi keeli omandama või täpsemalt, valdama. Selline on jäänud arusaam inimestest, kes ei taha õppida midagi muud peale inglise keele. Eesti keel oleks minu meelest hea valik, kuna tegemist oleks siis täiesti teistsuguse keelega. Keele õppimine on oluline. Olgu tegemist kas eesti-, inglise- või saksa keelega. Keele õppimisel tuleb suur kasu, nii sulle endale, kui ka keelele. Eesti keel on väike keel, ning seda võiks õppida, selleks, et keelekõnelejate rühm ei väheneks, ega kaoks.
ja külastajate jaoks hoiab.Samuti on Eestis palju puhkamis kohti vabas looduses,mis teeb siinse looduse nautimise veelgi mugavamaks ja meeldivamaks. Eesti riigil on ka väga ilus keel.Seda on väga paljud maad ka väitnud.Kahjuks aga pole Eesti noorte seas eesti keel enam nii väga olulisel kohal ja paljud noored on hakkanud kasutama inglise keelt eesti keelega läbisegi.See ei ole sugugi hea,kuna see mõjub eesti keelele üpriski rüüstavalt.Keel muutub laisemaks ja paljud sõnad võivad üldse ära kaduda. Võibolla üks kõige häirivamaid asju Eestis on minu arvates see,et paljud venerahvusest inimesed ei pea eesti keelt oluliseks ning arvavad,et nad ei pea seda siin oskama.Arvan,et see on üpris nõme,sest kui ta on valinud omale elukohaks Eesti ning soovib siin ka elada,siis peaks ju ka siin räägitavat keelt oskama.Ei saa öelda,et kõik venerahvusest inimesed on sellised
Kuna eelistame pigem rahu kui näha igalpool turismigruppe, tasuks meil minna kevadel või varasügisel. Kuid kõige palavam on juulis ja augustis, siis on ka kõige rohkem turiste. Tallinast Mallorca pealinna Palma de Mallorcale saab ühe ümberistumisega Frankfurdis 5 tunniga. Mallorcal on kellaaeg Eesti ajast 1 tund taga. Mallorcal on kasutusel euro. Mallorcal räägitakse lisaks hispaania keelele kohalikku baleaari keelt, mis on katalaani keele haru. Mallorcal on palju ilusaid liivarandu, millele on iseloomulikud heledad, kuldsed liivad. Lisaks on rannas palju ilusaid noori neiusid. Mallorca pealinn on nädalavahetuse reisiks ideaalne sihtkoht. Linn on just õige suurusega, et poodlemine oleks nauditav, mitte väsitav. Ka kunstihuvilistel on Palmas palju teha, külastada tasub Es Baluardi
Põhjus on iseenesest lihtne -- oma suure haarde tõttu sõltub mõne transnatsionaalse kompanii juhtkonna otsusest tihti rohkem, kui rahvusvahelisest riikidevahelisest konventsioonist. Optimistid küll väidavad, et globaliseerumine moodustab võrdsemad võimalused kõigile maailmakodanikele ja avardab inimeste üldist silmaringi. Pessimistid seevastu aga väidavad, et see protsess soodustab rahvusliku identiteedi kadumist. Üleilmastumine on ohuks keelele ning kultuurile ja põhjustab rahvuste väljasuremist. Ka Eestis on selgelt tajutavad globaliseerumis mõjud, seda just läbi noorte keelekasutuse kus leidub palju inglise keelseid väljendeid, välja võiks tuua ka traditsiooniliste kodumaiste tähtpäevade mitte tähistamise ning välismaiste tähtpäevade populariseerumise, ka asutused ja üritused kipuvad üha enam kandma inglise keelseid nimesi. Usun, et globaliseerumine vaadatuna sellise nurga alt on väga suureks
sunniti talupojad tasuta tööle. Alguses 1 päev, siis juba 3 ja siis 6(ainult pühapäev oli vaba) Sunnimaisus tuli kuna muidu läheksid talupojad möisnike juurest minema. 8. Kuidas muutus Eesti kultuur keskajal? Mis seda mõjutas? Mõjutas: katolikuusk kõikjal (kuni 16 saj. ainuke usk, sisserändajad rootsist, tänu usule hakkas toimuma kirikuehitus) Majad olid 2-3 kordsed, 1 korrusel oli pood või töökoda ja teisel elati. Maalikunst, saksa keele möju eesti keelele, pölluharimisoskused arenesid tänu sakslastele edasi. Hakati ehitama kloostreid, tekkisisd kloostrikoolid, kloostreid asutasid ordud, tänu Euroopakultuuri sissetulekule hakati õppima lugema ja kirjutama. 9. Kas me võime rääkida Vana-Liivimaast kui riigist? Miks? Ei, sest ei olnud ühtset valitsejat. See oli piirkond, kus oli mitu eraldi riiki (Liivi-Ordu, Taani, Saare-Lääne Piiskopkond, Tartu Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond) 10
Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. Topograafiline lähenemine Alateadvuslik- teadvustamatus. Kuna Freud ise hoiatab eesliite "ala-" kasutamise vastu, siis polegi erilist valikut. Eesti keeles on püütud varem kasutada mitteteadvuse mõistet, kuid see on eesti keelele võõras. Teadvustamatus vastena on kõik see, millest inimene teadlik ei ole ja peaks olema igati sobilik. Freudi arvates on kahte liiki teadvustamatust: selline, mis on võimeline teadvusesse jõudma ja selline teadvusest väljatõrjutud teadmine, mis iseenesest ja lihtsalt niisama pole võimeline teadvusesse jõudma. Kuna Freud rõhutas teadvustamatu mõistega just seda teist teadvustamatuse liiki, siis peaks ka "-us" liitega kaasnev tähendus,
Kindlasti muutub olukord siis, kui toimub põlvkonnavahetus, sest noored venelased oskavad eesti keelt juba tunduvalt paremini ning on seega ka poliitikaga paremini kursis. Teiste parteide jaoks on see ka väga tundlik teema, sest kui hakatakse vaatama venelaste poole, kaotatakse kohe ka eestlaste hääli, seega peaks venelastele lähenema ettevaatlikult, mitte oma eestimeelsust kahtluse alla seada. Näiteks vene koolide üleminek eesti keelele on asi, mis on Eesti riigi jätkusuutlikkuseks väga tähtis ning Sotsiaaldemokraadid, IRL ja Reformierakond kindlasti selles küsimuses venelastele vastu tulla ei saa, sest see oleks vastuolus Eesti riigi eksisteerimise põhimõtetega. Siinkohal on aga Keskerakonnal venelastele lihtne näidata, et nemad neid mõistavad ja saada seega ka venelaste toetus valimistel. Tegelikult ei ole ka valimistulemuses süüdi ka ainult see, et venelastele vähe tähelepanu pöörati.
mõndagi, millest mõni teine keel ennast välja poleks keerutanud. Sõjaaegsetel ning –järgsetel aastatel suudeti säilitada mitte ainult juriidiline järjepidevus, vaid ka keel ning kultuur. Siinkohal tuleks teha suur kummardus eesti rahvale, kes on suutnud takistusi trotsides olla alati ühiselt mõtlev ning tegutsev. Eesti keele kasutusalad on nii väheste kõnelejate hulga kohta ütlemata suured: ilmuvad ajakirjad ning ajalehed, teadus, televisioon ning internet on kõik allutatud eesti keelele. Sealhulgas on keel aluse pannud kirjandusele, sama keelt kõnelev rahvas aga traditsioonidele ning kõnekäändudele. Selle kõige üle peab olema uhke igaüks meist, sest vaid rahvas saab olla see, kes viib keele läbi aastatuhandete ikka edasi. Andrus Kivirähki teos „Mees, kes teadis ussisõnu“ on peategelase Leemeti jutustus sellest, kuidas temast saab aastate jooksul viimane mees, kes teadis ussisõnu. Tol ajal elasid inimesed
3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 4) grupisuhtlus (valdavalt asünkroonne ja otsesuhtlusest anonüümsem polüloog, nt foorumid, teemaportaalid, postiloendid, veebipõhised õpikeskkonnad, ettevõttesisene kommunikatsioon jt); 5) veebipõhised suhtlusvõrgustikud (nt Facebook, Orkut jt) Mida on arvutisuhtlus keelele kaasa toonud? ● Teksti saab mitmeid kordi ja kiiresti teksti parandada, pikki tekstiosi kergesti ümber tõsta, tõsta lõike kergesti ühest tekstist teise jms. ● Saab kasutada erinevaid märke või pilte. ● Arvuti on toonud kaasa mõned uued kirjalikud teksti- ja suhtlustüübid: e-mailid, netikommentaarid, MSN dialoogid, jututoad, Twitteri minitekstid, kollektiivse kirjutamise (wiki- kirjutamine) jms. ● Mahupiirang, mitmed tekstitüübid (SMS, Twitter) lubavad
ELi tegevusvaldkonnad ja näited * RVS iseloomustus tänapäeval *Internatsionaliseerimine ehk rahvusvahelistumine: riikide ja rahvast tihe läbikäimine * Majanduses- aktiivne kaubavahetus(tooraine hangitakse ühest riigist ja seda turustatakse teises riigis) * Väliskapitali kohaloelks ja väliskaubanduse tasakaal riigilõikes * Hariduse omandamine välisriikides(võimalus õppida teiste riikide ülikoolides ja kutsuda enda kooli külalislektoreid) Vahendid: *Diplomaatilised suhted *Majanduslik koostöö *Välisabi (eriliik-humanitaarabi) *lepingud ÜRO Julgeoleku Nõukogu struktuur ja roll organisatsiooni juhtimises Koosneb 15 riigi esindajatest, 5 alalised liikmed ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant.(Alalist esindust omavad asutajariigid-Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja USA). Nõukogu saab võtta vastu otsuseid, mida pooldavad kõik alalised liikemd. Julgeolekunõukogu otsused on kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. Põhiülesanne:* lahendad...
hõimumurde lähenemise tulemusena. Esimesed teadaolevad fraasid on kirja pandud juba 13. saj I poolel Henriku Liivimaa kroonikas. Eesti keele kujunemist on mõjutanud mitmed tegureid, nagu näiteks erinevad murded Suurt mõju on kujunemisele avaldanud ka võõrvõimude all elamine. 20. sajandini mõjutas selle arengut enim saksa keel. 20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, vokaalide rohkuse aga ka ilusa kõla ja sünonüümirohke sõnavara poolest, kuid üha rohkem on märgata, et emakeelde ilmub võõrapäraseid sõnu ja võimust on võtmas võõrkeelsed väljendid ning sõnad. Üheks põhjuseks sellele on asjaolu, et rahva huvi oma keele säilitamise
purustati ja Rooma sai endale uue provintsi Britannia. Keldid osutasid roomlastele siiski veel tõsist vastupanu. Nad võitsid tagasi mitmeid linnu, kuid vaenlast maalt välja ei suudetud ajada. Pärastine Rooma asevalitseja lasi ehitada läbi kogu saare kulgeva kindlustusvööndi. Roomlaste võimu tugipunktideks Britannias olid nende linnad ja villad. Neil tekkisid kontaktid keltidega, kuid ei suutnud avaldada sellist mõju nagu Gallias. Keldid ei läinud üle ladina keelele. Kui Itaalia oli sattunud barbarite sissetungiohtu, kutsus Rooma riik oma leegionid Britanniast ära. Impeeriumi võim varises. Anglosaksi vallutus 5. sajandi keskpaigas algas germaani hõimude massiline sissetung Britaniasse. Germaani hõimud olid anglid, saksid, jüüdid ja friisid. Britanniasse saabunud ja sinna elama jäänud germaani hõime(enamik anglid ja saksid) hakati nim anglosaksideks. Keldid panid ka neile visalt vastu, kuid 7 saj alguseks olid nad hävitanud või orjastanud Brit
4 Tänapäev Afganistan on tänapäeval maailma üks vaesemaid riike, kus alla vaesuspiiri elab üle poole elanikkonnast. Riigis on kõrge imikute suremus ja väga madal keskmine eluiga (umbes 44 aastat). Afganistani 28-miljoniline elanikkond koosneb väga erinevatest rahvustest – puštudest, tadžikkidest, turkmeenidest, usbekkidest ja teistest. Lisaks kahele ametlikule keelele (puštu ja pärsia) kõnelevad erinevad rahvakillud oma keeli. Pindalalt umbes Prantsusmaa-suuruse riigi ühtse haldamise teeb lisaks erinevatele rahvustele ja keeltele keeruliseks ka asjaolu, et umbes kolmveerand elanikkonnast on kirjaoskamatu. Seega on riigivõimul raske kõigi afgaanideni jõuda, mis teeb riigi haavatavaks valitsusvastaste tegevusele. Olukorda halvendavad veelgi Afganistani mägine maastik ja väljaehitamata infrastruktuurid.
sünni põhjustajaks? Reformatsioon (protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio – ümberkujundamine, muutmine)) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Reformatsiooniaeg vajas emakeelset kombetalituste läbiviimist, rahvast sai harida omakeelse jumalasõnaga – piibli vajadus, kreeka ja ladina keel ei sobinud eesti keelele, kuna keelereeglid ja –normingud puudusid, oli tulemuseks suur varieeruvus nii kirjaviisis kui vormistuses. Mõju saksa keelel eeskujukeelena, abstraktse sõnavara puudus Mis liiki tekste trükiti? (Vt konspekti, töölehti!) kirikukäsiraamatud ja jutlusekogud 4. 17. saj kirjakeele tekstid (teada aastaid ja seda, miks tähtsad) ● 1600 – 1606 - G. Mülleri jutlused - 39 jutlust, 341 lk. ● Esimesed eesti keele grammatikad 1637 - H
13. Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a? * korraldati streike ja miitinguid * nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maaandmist. *osaleti oktoobri üldstreigis *Venemaal on veriseks sündmuseks Verine pühapäev, Eestis rahva tulistamine koosoleku ajal Uuel turul. 14. Milliseks kaheks leeriks jagunesid rahvaasemikud ja millised olid erinevate leeride nõudmised? Kummad olid radikaalsemad? mõõdukad-eesti keelele nõuti suurema kasutusõiguse andmist radikaalid-nõudsid demokraatlikku vabariiki,keeldusid maksude maksmisest ja sõjaväkke minemisesr 15. Kuidas suhtud Sina mõisate põletamisse revolutsiooni ajal? Selgita. 16. Millised olid 1905. a revolutsiooni otsesed tagajärjed? *sõjakohtud mõistsid palju vabameelsed eestlased süüdi, nende karistuseks oli näiteks peksmine, vangistus ,sunnitöö, surmanuhtlus. *Paljudel tuli Eestis põgeneda, selleks oli sunnitud ka näiteks Päts
Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Tema teismelisea huvideks polnud puude otsas ronimine ega lutsu viskamine, vaid raamatud ja lugemine. 17-aastasel noorukil oli äng küsida: Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? 1999. aasta 11. veebruaril, 177 aastat pärast eesti keelele tulevikku kuulutanud luuletaja lahkumist, võttis Eesti riigikogu Sonda kooliõpetaja Meinhard Laksi algatusel vastu otsuse tähistada Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva, 14. märtsi, meie emakeele päevana. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristian_Jaak_Peterson http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kirjalikud_malestusmargid_peterson_maarja.htm http://bhr.balanss.ee/index.php
peab oma emakeel jääma kõige olulisemaks. Kõigil maailma keeltel on palju ühist. Neil omad sugulaskeeled, mis moodustavad keelkonna ning igal neist on murded . Meie rahvuskeel kujunes möödunud sajandi keskel seoses Fr. R. Faehlmanni, Fr .R .Kreutzwaldi, J. W. Jannseni, L. Koidula, C. R. Jakobsoni ja teiste rahvusliku liikumise esindajate tegevusega. Nad kõik nägid keeles rahvuse tunnust ning püüdsid seda arendada. Tänu keelele saame igapäevast informatsiooni. Keel toob meieni läbi ajakirjanduse mitmesuguseid uudiseid. Ka koolitarkusega saab infot, mida saame keele abil. Võib öelda, et ,,keel on ülem kui tarkus, see äratundmine on justkui tarkuse algus." Keele üks tähtsamaid rolle on suhtlemine. Selle abil on suheldud juba sajandeid. Suhelda võib kehakeeles, erinevate loomade või inimkeeles. Suhtlemine tundub meile väga tavalisena, kuid selle taga on peidus väga
palverännakute sihtkohti. Portugali keel on välja arenenud ladina keelest ning seda räägitakse ka sellistes kaugetes maades nagu Brasiilia, Angoola, Mosambiik ja Aomen, mis on Portugali kunagised asumaad. Peaaegu kõik kohalikud saavad aru hispaania keelest ning paljud räägivad ka prantsuse keelt. Lissabonis kõneleb üllatavalt palju inimesi päris head ning kohati isegi ladusat inglise keelt. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Portugali keelt räägitakse kogu riigis, kusjuures ainult küla Miranda do Douro's miranda keel tunnustatud kui kohapeal koostöö ametlik keel. Portugallaste keskmine eluiga on 77,7 aastat, meestel 74,43 aastat ja naistel 81,2 aastat. Imikute suremus on 4,98 surmajuhtumit 1000 elussünni kohta. Rahvastiku kasvu määr on 0,275%. Sünni-määrus on 10,45 sündi 1000 rahvastikust. Surma-määrus on 10,62 surma 1000 rahvastikust
võimaluse ka Euroopas odavamalt või tasuta õppida ning see omakorda soodustab paremat haridust ja välismaal õppides saab ka suure elukogemuse. Eesti kodanikuks olemine tähendab ka ühtlasi riigi traditsioonide ja kultuuri säilitamist. Minu arvates peaks iga eesti kodanik rääkima ilusas eesti keeles ja pärandama selle keele ka oma lastele ning lastelastele. Iga kodanik on andnud sellega väiksele Eesti ühiskonnale suure panuse ja ainult nii säilib eesti keel ka tulevikus. Sarnaselt keelele on ka traditsioonid need, mis kannavad meie rahvast edasi. Juba ammustest aegadest on Eestis tähtsaks peetud jaanipäeva, laulupidusid ja veel teisi tähtsaid traditsioone. Kui kodanikud enam vanu Eesti traditsioone ei hoia, kaoks suur osa tundest olla eestlane ja Eesti poleks enam õige Eesti. Eesti kodanikuks olemisega kaasneb ka kodanikuna käitumine. See tähendab seda, et hea riigi kodanik allub riigi põhiseaduslikule korrale ja on ustav oma riigile. Eesti kodanik peaks
meeldejääv ja mugav kasutada. Niimoodi ei trügilks meile liiga palju võõrsõnu ja keel püsiks puhta ning ilusana. Sõnad küll ei kinnistu ühe või kahe aastaga aga ehk aastakümnega oleksid need sõnad kasutusel igapäevaelus. Nii me hoiaks oma keele originaalsena ja hoiaks selle inimestele hingelähedasena. Oma asi on ikka kallik, kui laenatud. Ja kes teab, ehk laenavad teised keeled hoopis meilt tulevikus sõnu. Eesti riik püsib tänu oma keelele, kultuurile ja inimestele. Eelkõige aga inimestele. Eestlased peavad olema innovatiivsed aga samas jääma kindlaks oma juurtele ning kommetele. Tuleb algatada uusi traditsioone ja mõelda välja uusi sõnu. Siis jääb püsima ka Eesti riik.
Raske aga erakordselt ilus keel. Eesti keel on ilus keel. Seda ei ole öelnud mitte meie- eestlased, vaid ka välismaalased, kes siin reisimas on käinud ning samuti ka need, kellele lihtsalt meedib teisi maailmakeeli uurida. Selline lause, nagu ,, üle oja mäele, läbi oru jõele", kas pole mitte ilus lause? Selliste kaunite lausetega peaksime meie oma keelt igapäevaselt rikastama ning väga hoidma, mitte tegema vastupidist. Eelkõige koolilaste seas on levinud slängisõnad. Need on väga suureks ohuks eesti keelele. Igapäevaselt kasutatakse sõnu, mis pole eestikeelsed ega eestimeelsed. Me ei pane enam seda isegi tähele, kui me ühte lausesse lausa kolm või neli võõramaist sõna sisse räägime. Loomulikult pole slängisõnad enam ainult õpilaste seas levinud, neid kasutavad emad, isad,ehitajad, insenerid ning isegi õpetajad, kuigi eeldades, et nemad ju võiksid olla lastele eeskujuks-näidata meile...
põhjuseks venestumine ja negatiivne iive. Terve suure Karjala peale on vaid üks suhteliselt väike rajoon Petroskoist lõuna pool, kus karjalased on veel enamuses. Veel kahes rajoonis lõunas Käkisalmis (Priozjorskis) ja põhjas Kalevala rajoonis on elanikest umbes 40 protsenti karjalased. Ka seal võib kuulda tänavatel elavat karjala keelt. Keele õpetamine Karjala Keele Selts on organisatsioon, mis on aastaid taotlenud karjala keelele ametliku vähemuskeele staatust ning nüüd nad saidki selle. See tähendab seda, et keelt püütakse taaselustada, näiteks hakatakse rohkem koolides ja lasteaedades õpetama. http://www.fennougria.ee/index.php?id=19473 14.oktoobri ajakiri Oma Mua kirjutab 8.-9. Oktoobril toimunud õpetajate seminarist, kus osales umbes 200 inimest: karjala keele õpetajad, koolijuhatajad, keeleteadlased ja õpilased.
Rootsi majandus Ronald Bertil Sang Üldandmed Pealinn: Stockholm Üldpindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale; ainult üks rootslane seitsmest elab maal Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad: tsingi- raua- vase- plii-
loendamisegs,mõõtmisega või kaalumisega Platon(umbes427eKr-umbes347eKr)Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia rajaja.Platon on maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe,tema õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi.Ta reisis palju Itaalias,Sitsiilias,Egiptuses ja Küreenes.Neljakümneselt naastes Ateenasse asutas ta omaenese kooli,mis tegutses aastani529pKr.Platonit peetakse esimeseks filosoofiks,kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele selles ning loob vastava rangelt filosoofilistel alustel põhineva mõtlemissuuna.Platon kirjutas oma teosed vestlustena ehk dialoogidena eri filosoofide vahel.Ta arvas et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed.Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed,kes seda mõistab,võib mõista ka kõike muud.Ta arvas,et riiki võivad juhtida need,kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed.Platoni
Samuti oli väliseestlaste eesti keel tihti pikitud inglise keele väljenditega, aga sellegipoolest ei olnud nad mitmekümne aastaga kaotanud emakeeleoskust. Keele arendamiseks ja elus hoidmiseks ei piisa sellest, kui üks vanematest on eestlane. Sa pead ise pingutama, kusjuures pidevalt, iga päev. Siin meenutan Poola suursaadiku, kes külastas mõni aasta tagasi meie kooli, vastust küsimusele, kuidas erinevaid keeli, mida ta oskab, elus hoiab. Ta vastas: ,, Ma pühendan igale keelele, mida valdan, iga päev vähemalt viis minutit. Ma loen nendes keeltes lehti, vaatan telerit, suhtlen." Miks üldse on vaja, et me oskaks eesti keelt. Palju lihtsam oleks ju suhelda, asju ajada, kui me räägiks kõik näiteks inglise keeles, sest selles keeles on palju rohkem kirjandust, see on teadusekeel, seda kõneleb ligi 380 miljonit emakeelena ja 600 miljonit esimese võõrkeelena. Miks on siis eesti keel meile nii tähtis? Oma emakeele säilitamise nimel oleme palju pingutanud
Benabena keel Benabena keel on Üld-Uus-Guinea hõimkonda Kainantu-Goroka keelte Goroka rühma kuuluv keel (Ethnologue). 1998. aasta andmete järgi on maailmas 45 000 benabena keele kõnelejat (Ethnologue). 2009. aastal hinnati kõnelejate arvu umbes samas suurusjärgus, aga keelele pakub konkurentsi tok-pisini keel (DOBES). Seda oskavad/kasutavad teise keelena ja saavad aru ka abaga keele kõnelejad, keda on 2011. aasta andmete järgi 150 (Ethnologue). Benabena keelt kõneldakse Paapua Uus-Guineas Eastern Highlandsi provintsis Goroka (mis on ka provintsi keskus) piirkonnas (Ethnologue). Eastern Highlandsi provintsis ca 580 000 elanikuga räägitakse umbes 21 keelt (Wikipedia). Kasutatakse ladina tähestikku ja keele ISO 639-3 kood on bef (Ethnologue).
kahe vaenujalal oleva naaberpere vahel, suheldes ema-isa teadmata Oru poiste Joosepi ja Karlaga, kellest esimesega Liisi vastu vanemate tahtmist viimaks abiellus. Viimane naine, kellest on vaja rääkida on saunanaine. Tema on kohalik lobasuu, kuulujuttude levitaja ja keelekandja, põhjustades taolise käitumisega üsna palju halbagi. Oma jutuga ta pani Mari truuduse kahtlema Jussi, kes pärast enese üles poos. Ei saa kohe väita, et saunanaine oli negatiivne tegelane, sest vaatamata teravale keelele, käis ta sageli peres töödel ja sünnitusel abiks. Suur erinevus on Vargamäe ja tänapäeva naistega. Praegune naine on rohkem vaba, kellel on rohkem õigusi kui kohustusi. Nad proovivad olla samal kõrgusel nagu mehed ja paljudel see õnnestub. ,,Naine on ju inimene, mitte loom" (Tammsaare, 1964: 159) Selline oli Vargamäe naiste elu, mis oli tihedalt põimitud raskuse ja murega. 11.klass Artjom Mitroskin
tulla? Juba öösärgis naise esimene mõte oli: tõmbaks püksid ka jalga. Kuid tema liigutusi tõkestati ja naine läks, nii nagu oli. Kadunud oli ta neli ja pool tundi." Naine mäletavat, kuidas lennuaparaat vahepeal Abruka saare lähedal seisma jäi. Saar oli olnud hästi näha. Järsku kadus meri alt ära ja viuhti! Kuhu ta viidi, seda Virve ei tea. Teda ootas ees viisakas seltskond. Juttu alustati vene keeles, siis mindi üle soome keelele ja lõpuks eesti keelele. Kokku külastati Virvet aastatel 1990-1991 maaväliste olendite poolt kolm korda. "Valetas? See on välistatud." Hans Raudsiku sõnul kontrollisid Virvet toona nii Kuressaare psühhiaater Ülle Saar kui ka Jämejala haigla psühholoog - naine oli täiesti normaalne. "See, kes neid linte kuulab, tunnetab kohe, et seitsme klassi hariduse tasandil sellist juttu välja ei mõtlegi. Huvitav on juhtum veel sellepärast, et Virvele jäeti mälu alles, seda ei suudetud kustutada
Kui euro jõuab Eestisse Euro on Euroopa Liidu rahaühik, liikmes riikide ühisressurss. Finantsid on iga riigi jaoks väga tähtsad. Lisaks pealinnale, keelele ja rahvaarvule nimetatakse riigist rääkides kindlasti ka selle rahaühikut. Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne valuuta euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutusele euro. Üleminek võtab aga aega ja seni tuleb teha ettevalmistusi. Paar lihtsamat näidet sellest oleks järgnevad:
tsivilisatsiooniks, mis oli Mandri-Kreekas. Kiri oli tsivilisatsioonides vajalik ning mõlemas nii Kreeta kultuuris, kui ka Mükeene kultuuris esines kiri. Mõlemas kultuurides kasutati kirja enamasti sellepärast, et majapidamis asju üles märkida ja, et dokumente kirjutada. Mõlemad kirjutasid oma kirja savitahvlitele. Kreetlased olid välja arendanud oma lineaarkirja. Tänapäeva teadlased ei mõista Kreeta lineaarkirja. Mükeenes oli lineaarkiri kohandatud rohkem kreeka keelele. Lossid on alati olnud tähtsad asutused. Kreeta ja Mükeene kultuurides oli loss see mille juures paiknesid laoruumid ja töökojad ning mõlemas kultuurides oli olnud loss suur majapidamis keskuseks. Lossi võimu all töötasid sõlttlastest või orjadest käsitöölised ning ümbruskonna talupojad, kes olid kohustatud lossile andamit maksma. Kreeta lossid olid vabameelsemad, kui Mükeenel. Kreeta lossides paiknesid eriotstarbelised ruumid korrapäratult ning need ruumid
· Ööpäevaringne ligipääs olulistele andmetele- Nextiga pääsed strateegiliselt olulisele informatsioonile ligi igal ajal. · Olulised võimalused andmete automaatne sünkroniseering Krediidiinfo andmebaasiga, valuutainfo igapäevane sünkroniseerimine Euroopa Keskpanga kurssidega, viited b-kaardi andmetele, raportid maksuvõlgade kohta jms. See ei tähenda aga seda, et sinu muukeelsed kolleegid ei saaks Nexti kasutada eesti keelele lisaks on igal kasutajal võimalus valida vene, inglise ja mitme teise keele vahel. · Versiooniuuendused- Nexti kasutajana võid olla kindel, et võimalused arenevad pidevalt ning kõik parandused ja täiendused jõuavad ilma lisatasuta ka sinu keskkonda. · Abi- Nexti kasutajana saad ligipääsu kasutajajuhendile ja rohketele koolitusvideotele. Nextist leiad vastused korduma kippuvatele küsimustele. Kui jääd siiski hätta, aitab
Haridus ja teadus keskajal Kloostikoolid varakeskajal Ainsateks kirjaoskajateks olid vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha
tempo(kasvas 2%), tekkis juurde uusi tööstusharusid(elektrotehnika, autotöstus, raudtee), monopolid, teaduse ja tehnika saavutused(konveier), kapitali väljavedu(investeeriti raha maadesse kus teenida kasumit), globaliseerumine(majandus muutus rahvusvahelisemaks) 4.Millised olid 1905.a. rev. Põhjused Venemaal? Rahvas nõudis kodanikuvabadust ja õigust osaleda riigi valitsemises, Venemaa ääremaade vähemusrahvad olid venestamise vastu ning taotlesid õigusi oma keelele ja kultuurile, talupojad nõudsid maad, töölised nõudsid paremaid töötingimusi ja suuremat palka. 5.Millised olid 1905.a. rev. Tulemused Venemaal? Rahvas sai kodanikuvabadusi, asutati riigiduuma raahvas sai osaleda poliitikas, lubati õpetada koolides emakeeles, vabamaks muutus rahvuskeelne kirjanduse väljaandmine, talupoegadel kaotati maaväljaostumaksud ja vähendati renti, tööliste tööpäeva lühendati ja tõsteti palka. 6.Millised olid 3 olulisemat sündmust 1905.a.rev
Väljakutsed Eesti ühiskonna jätkussuutlikusele Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.Eestil on ka oma strateegia, aastani 2030.Säästev Eesti 21, mis kiideti heaks 14. septembril 2005.SE 21 ei ole suunatud üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. SE 21 põhimõtteks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.Mis on kaasaja nüüdisühiskonna probleemid? Üks väljakutseid on kindlasti kultuuri jätkusuutlikkus.Kas kultuur on jätkusuutlik? Arvan et Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks ongi eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus.Igal rahvusel on oma kultuur ja see hoiab ka oma rahvust elus.Kui ei oleks kultuuri...
Rootsi aja lõpuks olid kõik kirikud taastatud ning juurde olid ehitatud ka uusi. Talurahvas suhtus nüüd kirikutesse ja usku palju paremini. Samuti tuleks plussina välja tuua hariduse tuleku. Koolmeistreid hakkas väljaõpetama Bengi Gottfried Forselius. Tema koostas ka esimese aabitsa, õpetas nelja aasta jooksul välja 160 talupoega ning tänu temale võeti aastal 1684 vastu seadus, et igasse kihelkonda tuleb mõisnikel ehitada kool. Heinrich Stahl rajas saksa keelele esimese eesti keele grammatika. Ka ülikoolid tekkisid. Neis võisid õppida nii aadlikud kui ka talupojad. Valitses neli teaduskonda: filosoofia, usu, teadus, arsti. Õpingud ülikoolis kestsid 9 aastat. Ning õppetöö oli loengute ja dispuntidena, mis võisid välja näha kui väitlused. Veel üheks heaks muutuseks oli reduktsioon. Reduktsioon muutis paljuski talurahva olukorda: pärisorjusest vabanemine, väiksemad koormised, õigus
Eesti riigile mõjub see negatiivselt, sest kvalifitseeritud tööjõud suundub võõrsile, emakeele kõnelejaskond väheneb. Selle vältimiseks peaks riik pakkuma noortele paremaid võimalusi haridustee jätkamiseks, kas siis osalise õpingute maksmise või muu näol. Eesti keel on tugev ja mitmekesine keel, kus ei puudu küll võõrapärased väljendid ja slängid, kuid siiski peidab endas erilist omapära. Võib-olla just eelnevalt nimetatud lisavadki meie keelele värvilisust ja kontraste. Emakeel ei ole meie suus hääbumas, armastame ja hoiame teda endiselt. Eesti keel on maailma mastaabis kõneldav vaid minimaalse protsendina kogu rahvastikust, aga see väike rahvaarv ei lase tal kustuda ning kannab seda põlvest põlve edasi.
slängsõnu paljudest keeltest. Eesti keel jääb püsima ainult siis, kui me seda hoiame ja õigesti kõneleme. Kui poleks meie emakeelt eesti keelt, siis poleks ka eestlasi, eestlust ja Eesti riiki. Eesti keel on väga rikkas oma neljateistkümne käände ja rohkete murretega . Paraku on murrakute kõnelejaid järjest vähem ja lähiajal keelemurrakud ka arvatavasti hääbuvad. Eestis elab üsna rohkelt muukeelset rahvast, kes on eesti keelele suureks ohuks. Nad ei omanda eesti keelt korrektselt ja see tõttu tekib palju kummalisi väljendid, millel pole loogilist seletust. See probleem ei ole ainult muulastel, vaid see on ka meie grammatikat väga palju nõrgendanud. Eriti on kirjakeelt mõjutanud arvutites kasutuselolev suhtluskeel. See on väga tugevasti segunenud inglise keelega ja seetõttu kannatab meie kirjakeel. Sõnu ei kirjutata tervelt välja,
d) arbitraarne – meelevaldne e) konventsionaalne – kokkuleppeline f) sugulaskeeled – keeled, mis on omavahel suguluses g) isolaatkeel – keel, mis ei paista ühegi maailma keelega suguluses olevat h) keelekontakt – erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel, selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks i) lingua franca – keel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses j) substraatkeel – väljasurnud keel, mis on uuele keelele avaldanud pöördumatut mõju k) pidžinkeel – abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses, see ei esine kellegi emakeelena l) kreoolkeel – pidžinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena m) keelkond – rühm keeli, mis on arenenud ühisest algkeelest n) budinos – soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel 2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad:
Ajaloo kontrolltöö kordamine 1. Mõisted: pärisorjus- talupoja täielik sõltuvus feodaalist. sunnismaisus- talupoja kinnistumine maa küöge ning neil puudus liikumisvabadus elukoha valikul. kasumajandus- kujunes välja vaba turg, mille ülesanne oli tuua sisse suuremat tulu. maatarahvas- niimoodi hakati nimetama inimesi, kellel polnud piisavalt raha maa-ala ostmiseks. teorent- feodaalile maksti maa eest füüsilise tööga. vakuraha- maks, millet tulu läks mõisate ülalpidamiseks. pearaha- 19. sajandil Venemaal kehtestatud riigimaks meestele, kellel oli kohusutus maksta regulaarselt maksu, kuna nad olid mehed. kirikumaks- maks, mida talurahvas oli kohustatud tasuma, et tagada kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. nekrutiandmise kohustus- ehk nn “verekümnis” on analoogne tänapäeva kaitseväele, kuid karmim. kogukondlikud koormised- maks talurahvale, mille tulud läksid teede korrastamisele, koolide ehitamisele jne. metskapten- ilma do...
2. Haridus - kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine: a) 1887 muudeti vene keel rahvuskoolides alates 3.klassist ainsaks õppekeeleks (va. emakeel ja usuõpetus). 1892 toimus venekeelne õppetöö juba 1.klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks. Baltisaksa õppejõud sunniti lahkuma, vene õppejõud ei suutnud teaduse ja teadmiste taset hoida. d) Aleksandrikool avati 1888 venekeelse koolina. 3. Eestlaste suhtumine a) Venestuse toetajad: · eestvedajaks oli Jakob Kõrv, kes asutas Tallinnas ajalehe "Valgus" · 1880.aastate lõpus asus venestamist toetama ka Ado Grenzstein (ajaleht "Olevik") venestudes saavat
hakata oma väljaannetes seda kasutama. Minu meelest on Ahrens väga tähtis tänase eesti keele arengu loos. Tema ideede puhul meeldis mulle see, et ta pidas oluliseks seda keelt, mida rääkisid talupojad, mis moodustaski ju enamuse. Samuti ei pidanud ta oluliseks järgida saksa või ladina keelt, vaid soome keelt, mis minu arust on loogiline ning ka julge ettevõtmine tolle aja oludes, arvestades just eelkõige poliitikat. Ta on meie keelele andnud väga palju. Suure osa sellest moodustab tema kokkupandud grammatika raamat ning ka keele uuendused, mis samuti lähtusid paljus soome keelest, kui meie sugulskeelest. Tänu temale muutus keel palju suupärasemaks ning igapäevasemaks. Tema uuendustest on palju ka meile tänapäeva üle tulnud, näiteks tugevnev ja nõrgenev astmevaheldus ning tema grammatikas on ka esimene põhjalik lauseõpetus.
mida aga on varem peetud niivõrd oluliseks. Kiire tehnika areng ning üleilmastumine on põhjustanud eesti keele muutumise. Meie emakeel on kaotamas aina enam oma puhtust. Seda selle tõttu, et on võetud nendelt üle võõrkeelseid sõnu ning kasutatakse aina enam internetikeelt, kus pole oluline korrektsus vaid kiire informatsiooni edastamine. Inimesed hoolivad aina vähem eesti keele puhtuse säilitamisest. Kuid ehk on see kõik paratamatus, mis on sellele keelele ja arvatavasti ka paljudele teistele keeltele osaks saanud.
eesti rahva entsüklopeediaks); · andis välja I järjepidevamat eesti ajalehte; · kirj. mitmeid kooliraamatuid (aabitsad, aritmeetikaõpikud jt); · tõi eesti kirjakeelde palju rahvapärast materjali; · uued oskussõnad; · püüdlus lähendada ortograafiat keele hääldusele; · ortograafias võttis kas. Õ-tähe. Johann Heindrich Rosenplänter: · Pärnu pastor; · tema teg. algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine; · avaldas I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet; · pidas vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis; üks ,,Beiträge" vihik koostatud kui gümnaasiumiõpik; · alustas I eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. K. J. Peterson: · Isa poolt Eesti sugemetega, lapsepõlv möödus Riias eestimeelses peres; · Pani aluse eesti jumalate maailmale -> edasi arendas F. R. Faehlmann; · I eesti luuletaja. F. R. Faehlmann:
"Romeo ja Julia", millest on tänapäeval tehtud ka filme. Film on vändatud ka komöödiast ,,Suveöö unenägu". Kuulus näitekirjanik William Shakespeare sündis 1564. aastal 23. aprillil. Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. Tema õe ja kolme venna kohta on säilinu William Shakespeare õppis kodulinna grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. Alustati põhitõdede omandamisega, hiljem töötati raskemate tekstidega. Põhiteemaks olid kuulsa rooma kõnemehe Cicero teosed mõningaid andmeid. 1582. aastal abiellus William endast kaheksa aastat vanema Anne Hathawayga, kes oli pärit rikkast perest, Shottery külast. Nende perekondade vahelised suhted olid head. 1583. aasta mais sündis paaril tütar Susanna. Vähem kui kahe aasta jooksul sündisid veel kaksikud poeg Hamnet ja tütar Judith. Esimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
