Luulelooming Kreiskooliõpilasena alustas Kreutzwald saksakeelsete luuletuste kirjutamisega, üliõpilaspõlves läks üle eesti keelele. 2 luulekogu: Angervaksad 1861, sisaldab saksa klassikute Schilleri ja Goethe luuletuste mugandusi, ainuke algupärand Viru laulik. Viru lauliku laulud 1865, rohkem algupärast lüürikat. K avaldas värsse kalendrites, kirjutas pühendus- ja juhuluuletusi tähtpäevade puhul. Temaatika isamaa, loodus, armastus; probleeme käsitlev mõttelüürika; eriti südamelähedane rahva raske minevik ja priiuse ülistamine. Luuletusi: Ood Priiusele (W.Hauffi järgi) vabaduseiha ülistamine, lootused valatud luulevormi; tõeline vabadus saabub siis, kui kaob vaimupimedus. Luuletus Viru laulik mõtisklused luuleloomingu tähtsusest: luule põhiline ülesanne on kaotada maailmast halbust ja kurjust, vähendada inimeste murevaeva; austada tuleb neid, kellele taevas lauluande on andnud. Regivärsivormilised luuletused: Vana aeg oli va...
Isuri keel Isuri keelest · Isuri keel on soomeugri keelte hulka kuuluv läänemeresoome keel. · Lähedane karjala keelele. · 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal isuri keelt 123 inimest (isurite rahvaarv oli aga 266). · 2002. aasta andmeil pidas 53,1% isuritest emakeeleks isuri keelt. Isuri keelest · Kõneldakse Venemaal - isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha jõgikonnas. · Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks: soikkola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre.
oktoobril. Tal oli ka kirjasõber Karl. Agu ja ta sõpradega juhtub alatasa midagi, mitte et nad tahaks nimelt midagi teha vaid lihtsalt juhtub. Obukakk oskas teha igasuguseid looma hääli järgi teha, mida ta ka tegi, aga tema pääses puhtalt. Enam- vähem kõikide õnnetuste kohta oli neil midagi vastu õelda, nt kordamine on tarkuse ema jne. Näiteks neil õnnestus: teha avarii kooli autoga, mida nad üritasid parandada ja tööle saada, magnetfoni rivist välja lüüa tänu inglise keelele, koos puust lõviga märjaks teha näituse aukülalise ülikonna, öörahu rikkuda kuna nad üritasid kummitust mängida, jääauku kukkuda, hobusesõiduga b- bass ära lõhkuda tänu millele nad rikkusid aastapäeva kontserdi, kusjuures nad olid väga tublid pioneerid ja said ühe kiituseki. Ja kooli hilinemine polnud nende süü, see oli mullikate pärast. Eks ikka juhtub.
- Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile. - Õigus rahvuskultuurile ja keelele. - Õigus teabele. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti Vabariigi inimõigustealased põhidokumeendid ÜRO Eesti Euroopa Euroopa Vabariik Liit Nõukogu põhidoku Inimõigus Eesti Euroopa Euroopa ment te Vabariigi Liidu inimõigus deklaratsi Põhisead Põhisead te oon us (1992) use konventsi (1948) leping oon
Eesti kirjandus 70-nendatel paguluses Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased
Tuulerõugete ja rõugete võrdlus Tuulerõuged Rõuged Kuidas algsed sümptomid (0-2 päeva nõrka haigushoogu, (2 -3 päeva tõsist haigushoogu, erinevad enne kui ilmneb lööve. Kokku enne kui ilmneb lööve. Kokku 7-17 kestab haigus 14-21 päeva.) päeva.) Haiguskolle tekib kõigepealt näole Haiguskolle tekib kõigepealt kurku või kerele. või suhu (keelele), siis näkku või käsivartele. Kuidas lööbe haiguskolle Haiguskolded arenevad erinevalt. Kolded ilmnevad samal ajal ja nad erineb Kui mõned on värsked siis teised on samasugused igal kehaosal. on juba koorikutega kaetud. Haiguskolle muutub väga kiirelt, Kolded muutuvad aeglaselt. Kärn ...
1905. a REVOLUTSIOON Gerda Nurmeots 27.01.2011 PÕHJUSED 19001913. aasta majanduskriis VeneJaapani sõda Maa puudus Sõjakulud Soov saada eesti keelele kohaliku keelena võrdset staatust Streigilaine ESTONIA TEATRI KOHAL ASUNUD TURG 16. OKTOOBER 1905 SUUR RAHVAKOOSOLEK MIS JUHTUS? § "Veresaun" Tallinnas, Uuel Turul, 16. Oktoober 1905 a. Inimestele (8000 10 000) korraldati streike: Koosolekud keelati, ajalehed suleti, juhid viidi vangi, töölised läksid maale Traagiline lõpp: Umbes 100 inimest sai surma, 20 haavata. Click to edit Master text styles Second level
TTÜ keeletehnoloogide tööle ja vastavale riiklikule programmile aastaiks 2004-2011; keeleteadlased ennustavad muide, et tumedamas tulevikus jäävad elama just need mõnikümmend keelt, kellel on juba täna olemas korralik arvutitehniline tugi; - pärast taasiseseisvumist on eesti keele kasutajate arv kasvanud ja kasvamas, mitte kahanemas (see nähtub ka viimasest Inimarengu aruandest). Niisiis võime täna tõdeda, et nii nagu Tartu Ülikooli üleminek eesti keelele võis otsustada ligi sada aastat tagasi ära Eesti riigi sünni ja euroopaliku kõrgkultuuri tekke, nii oleme täna ilmselt ületanud või kohe-kohe ületamas seda kriitilist piiri, kus selgub, kas eesti keelt kõneldakse ka 22. sajandi teadmusühiskonnas ja sealt edasi. Mõistagi pole eesti keele tänane edu tulnud iseenesest, selleks on tehtud palju tööd ja see nõuab meilt igaühelt iga päev rohkem pingutusi, sh suuremat keelehoolt, paremat
2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sahhovskoi. Mindi üle lõplikkult vene keelele . Rängalt tabas venestamine hariduselu. Vene keeles pidi suhtlema isegi vahetunnis. Venekeelt mitteoskavad õpetajad vallandati. Tartu Ülikool läks üle vene keelele 1893 ja kandis nime Jurjevi Ülikool. Vene keelest oli ka kasu, mis aitas jätkata haridusteed Venemaal. Koht kus suheldi eesti keeles oli Eesti Üliõpilaste Selts. 3. Majandus 19. sajandi lõpul, 20. sajandi alguses. 19sajand arenes Eestis kiiresti laevandus ja paadikaubandus .Kaupu transpoditi Riiga,Peterburgi jt
Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde
Külma õhku toob Gröönimaa hoovus, sooja Põhja-Atlandi hoovus. Meri Islandi ümber ei jäätu. Aastane sademetehulk üleüldiselt on u. 700 mm. Lõuna-Islandis sajab u. 1300 mm aastas ja Põhja-Islandis umbes 400-500 mm aastas. Õhutemperatuur jaanuaris on -16 0 C vahel ja juulis samuti kõikuv, 8-16 C vahel. Kliima on kiiresti vahetuv. Island on NATO liikmesriik. Peamine usk on luteri usk. Valdav keel on islandi keel, see sarnaneb kunagi kasutatud viikingite keelele. Üle 5 km2 järvi on 27. Islandi jõed tekivad liustikest ja voolavad mägesi pidi allapoole, Nt. Myvatri. Hvannadalshnukur on kõrgeim tipp 2119 m. Detifoss, mis asub Islandis on Euroopa kõrgeim juga, iga sekundiga langeb 45 m kõrguselt 220 tonni vett.
tõttu. Professorite uuringud näitasid, et ehkki õpilased oskavad emakeelt halvasti, on õpetajate keeleoskus veelgi kehvem. Põhjuseks on teadlaste loodud reeglite üleküllus, mis keelt tapavad ja keeleosadest muumiaid loovad. Täiuslikkuseni jõudnud keel on surnud keel, nagu Cicero ladina keel. Meie emakeelega toimub korraga kaks protsessi ühelt poolt mummifitseeritakse seda reeglite abil, teisest küljest luuakse uusi elutuid ja juriidilisi sõnu, mida üritatakse elavale keelele külge pookida. Kui neid sõnu hakataksegi kasutama näiteks kohtuasjades, peavad professorid varsti imestama, kui kehv on advokaatide keeleoskus. Tegelikult peaks keelt looma suured kirjanikud, kuid Eestis on neist puudust. Riigivanem võiks luua autasu, mille kirjanikule andmisel saaks ta nii suureks, et keskkooliõpilane võiks temalt keelt õppida. Reegliteloojatest teadlased peaks aga sokutama mõnda instituuti, kus nad elavat keelt ei tapaks ning sinna peaks saatma ka kõik
Portugali Keel Portugali keel on romaani keelerühma kuuluv keel, mida kõneleb üle 250 miljoni inimese, olles kõnelejate arvult maailma kaheksas keel. Kõige rohkem räägitakse seda keelt Brasiilias(74%), Mosambiigis (10%), Angolas(7%) ja Portugalis (4%) kõigi keele rääkijate hulgast. Keel pärineb Pürenee poolsaare lääneosast ja on lähedane galeegi ja hispaania keelele. Portugal, Brasiilia ja Prantsusmaa, on riigid, kus räägitakse seda keelt kõige rohkem. Portugali keel on riigikeeleks ka seitsmes riigis, milleks on: Angola, Brasiilia, Guinea Bissau, Mosambiik, Portugal, Roheneemesaared ja Sao Tome ja Principe. Nendes riikides on see keel riigikeeleks, kuna nad on olnud kunagised Portugali kolooniad ja sellest ajast on see nii jäänudki. Portugalis räägitakse seda keelt veel ka mitmes erinevas murdes, mis jagunevad
Suur ja väike algustäht Nimi vs nimetus Nimi kellelegi või millelegi on antud nimi Nimi on suure algustähega: Toomas, Eesti, Pärnu, Postimees, Ümera lahing, Nokia, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju jne. Nimi võib koosneda ka mitmest osast: Eesti Ekspress, Simple Session Kui nime ees on püsiv täiend, siis on see ka suure tähega: Põhja-Eesti, Julka- Jüri Erandid Kui kohanimed (nt Eesti) viitavad rahvusele või keelele, siis väikse tähega: eesti keel, eesti kultuur, eesti kirjanik Nimetus üldnimi ehk tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki/tüüpi. Nimetus on väikse algustähega: Kunderi tänav, Tartu maantee, Pärnu jõgi, Peipsi järv, Tere piim, II maailmasõda, ajaleht Sirp Taime- ja loomanimetued: karikakar, rakvere raibe, jaapani enelas. Kuud ja nädalapäevad Pühad ja tähtpäevad: jõulud, jüripäev Üritused: olümpiamängud, üldlaulupidu
· Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata murdrjoonte põhjal nt: Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti arusaadav, S=TS-ga (tsiga,tsõõr) EI=AI (hain, saisma, sain) D=Q-ga (mõtsaq, lapsõq) Paljud murdesõnad kirjakeeles põhjamurretes tundmatud ( kõiv-kask, ikkama-nutma, like-märg, kura-vasak, pettäi-mänd, varjutus-peegel)
Arheoloog Riigiametnik Elukäik Sündis 28.septembril 1803 Pariisis Töötas muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel. Enne kirjanikuks hakkamist õppis juurat. Pärines jõukast ja haritud perekonnast, vanemad olid kunstnikud. 1844. aastal valiti Prantsuse Akadeemiasse. Suri 23.septembril 1870 Cannes, Pariisis. Merimee kirjanikuna Teemad olid romantilised, kuid käsitluslaad oli realistlik. Keskendus eri rahvaste minevikule, keelele ja tavadele. Ei idealiseeri ega põlga inimest. Novellide lõpuks on enamasti surm. Teosed Esimese teose avaldas 1825. aastal Clara Gazuli nime all – „Clara Gazuli teater“ „Tõlkis“ lõunaslaavi rahvalaule – „Guzla ehk Valimik Illüüria luulet“ Kirjutas 14. sajandi talurahvaülestõusust – „Jacquerie“ (1828) Peateos „Carmen“ – Hispaania-aineline lugu armastusest ja vabadusest. (1845)
planeerib Eesti keelepoliitikat ja hooliteseb meie keele maailmale tutvustamise eest. Ministeeriumi haldusalas tegutsev Eesti Keelenõukogu on koostanud ,,Eesti keele arengukava". Keelekorraldusega tegelevad Eesti Keele Instituut, Emakeele Seltsi keeletoimkond, Tartu keelehooldekeskus ning Tartu ja Tallinna ülikoolide õppejõud. 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt? Ohust rääkides mõeldakse tavaliselt ühelt poolt keelelodevust, teiselt poolt inglise keele eelistamist eesti keelele. Mõlema tendentsi taga nähakse eesti keele prestiizi langust. Kummaski suhtes pole eesti keel mingi erand. Paljudes Euroopa riikides kõnekeele kasutusala laienema juba mitukümmend aastat tagasi. See pole siiski viinud selleni, et mis tahes situatsioonis võib rääkida nii nagu kodus või sõprade keskel. Piirid ikkagi jäävad, need on vaid pisut nihkunud. Eks kehva kirjaoskusega inimesi ole alati olnud, kuid võib-olla hakkavad need
Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Keel Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome rühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja-Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome keskosas elavad metsasoomlased emakeelena soome keelt. Soome keelele kõige lähedasem keel on viena- e. päriskarjala keel, Aunuse karjala ja isuri (kuigi viimast on peetud soome keele murdeks) on kaugemad. Kultuur 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. Soome hõimuliikumine Soomlased on idapoolsete soome-ugri rahvastega suhelnud juba
kindrali pojana. Ta reisis väga palju koos isaga. Õppis Pariisis. Oli juba noorena väga andekas. Ta oli ka poliitiliselt üli aktiivne. Üks tema kõige tuntumaid teoseid on ,, Jumalaema kirik Pariisis" Tuntumad teosed : "Hernani" "Cromwell" "Jumalaema kirik Pariisis" "Marion de Lorme" "Hüljatud" "Mees, kes naerab" Prosper Mérimée (1803-1870) Romantismist realismi poole suunduv kirjanik, üleminekuautor. Tema teemavalik keskendumine eri rahvaste minevikule, keelele ja tavadele sobis romantikutega, käsitluslaadis on aga juba tunda realisti. Oli oma alal asjatundja, kirjutas ka kunstiteemalisi uurimusi. Ta oli valitud Prantsuse Akadeemia liikmeks. Kuulsamad teosed: "Clara Gazuli teater" "Carmen" George Sand (1804-1876) Tuntumaid prantuse naiskirjanikke. Sündis Pariisis. Ta kirjutas oma elu jooksul 70 romaani, 24 näidendit, mälestusi ja üle 40 000 kirja. Tegeles ka poliitikaga. Tema teostes esineb palju müstikat ja salapära.
ja kodanikuõigusi, ka omavalitsust ja autonoomiat. 4. Too välja oktoobripöörde muudatused Eesti jaoks. 4. Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt. 5. Too välja 1917.aasta revolutsiooni tulemusel saavutatud tulemused Eesti jaoks. 5. Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk. Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele. 6. Kuids on seotud Vladimir Lenin Oktoobripöördega ? 6. Oktoobripöörde idee alguseks on loetud Lenini poolt avaldatud Aprilliteese. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Soov oli saada võim täielikult endi kätte. 1917.aasta veebruaris kasvab Venemaal ühiskonna rahulolematus üleriigiliseks streigiks. Rahvahulgad nõuavad sõjast väljaastumist ja keisrivõimu kukutamist. Sellest ajendatuna loobus Vene keised Nikolai II troonist, võim läks üle Ajutisele Valitsusele
Esimene orkestriteos "Nekroloog" (1960) Sellest perioodist tuntuim orkestriteos "Perpetum Mobile" (1963) Looming 1960. a keskel hakkas kasutama nn kollaazitehnikat "Collage teemal B-A-C-H" (1964) Murranguks võib lugeda III sümfooniat (1971) 1976. a tintinnabul (lad k kellukesed) Staatiline, habras, otsekui iga heli kuuldav Esimene tintinnabuli stiilis pala "Aliinale" (1976) Looming 1977. a lisandus 13 tintinnabuli teost Edasi keskendus sakraalmuusikale Lisaks ladina keelele, kasutab teostes ka hispaania ning arhailist kirikuslaavi keelt Talle on tähtis tema loomingu interpretatsioon https://www.youtube.com/watch?v=8as_BN5h5YQ Tunnustused 2007. aastal võtis Eesti Filharmoonia Kammerkoor Grammy auhinna parima koorisalvestuse eest. Esitati Pärdi plaadi "Da Pacem" lugusi "Da Pacem" võtis ka Taani muusikaauhinna parima välismaise heliplaadi kategoorias 2009 - Eesti Vabariigi Elutööpreemia 2010 - Baltimaade kuvandi rikastamise auhind(USA)
2) anda talurahvale maad 3) anda suuremaid õigusi eestlastele Erinevate sotsiaalsete gruppide eesmärke võib jagada veel: Tööliste eesmärgid olid: 1) parandada oma majanduslikku olukorda 2) saavutada rohkem poliitilisi õigusi Talupoegade eesmärgid olid: 1) kaotada mõisnike eesõigused 2) kehtestada õiglasemad maa- ja rendihinnad 3) suurendada talumaid mõisa- ja riigimaade arvelt Rahvusliku kodanluse eesmärgid olid: 1) saavutada üldine valimisõigus 2) anda laiemat kasutust eesti keelele Revolutsiooni sündmused Revolutsioonisündmused Eestis haakusid üldiselt sündmustega mujal Vene impeeriumis. "Verisele pühapäevale" vastuseks toimusid siingi streigid, miitingud. Tööliste streikidega liitusid Tartu üliõpilased, mõisamoonakad. Tähtsal kohal oli ka igasuguste palvekirjade ja märgukirjade saatmine. Revolutsioon läks tõusvas joones nagu Venemaalgi, põhisündmused toimusid 1905. aasta sügisel ja talvel. Tähtsamad sündmused Eestis: · 16
tähendama soomlasi, on teadmata. Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome keelte põhjarühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja- Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome keskosas elavad metsasoomlased emakeelena soome keelt. Soome keelele kõige lähedasem keel on viena- e. päriskarjala keel, Aunuse karjala ja isuri (kuigi viimast on peetud soome keele murdeks) on kaugemad. Vadja keel on põhjaeesti keelele tunduvalt lähem kui soomele. Soomlased on idapoolsete soome-ugri rahvastega suhelnud juba möödunud sajandi teisest poolest alates Soome teadlastele on pakkunud huvi etniline ühispärand, kultuur. Soome rahva etnilise identse identiteedi kujunemisele on erilist mõju avaldanud karjala kultuur (ühiseepos Kalevala)
Põhireeglid Kriitika on keelatud Kõik osalejad ja ideed on võrdsed Oodatud on pöörased ideed Vajalik on ideede rohkus ja teiste ideede edasiarendamine Loeb kvantiteet, mitte kvaliteet! Kokkuvõtvalt ajurünnakust Küsi julgesti, kas said ajurünnaku teemast ja ülesandest õigesti aru Kõik ideed on oodatud Ära kritiseeri Ütle välja kõik, mis pähe tuleb Mida loovam, metsikum mõte- seda parem Ütle mõte välja nii, nagu see esimesena keelele tuli kõik öeldud mõtted pannakse kirja Mida rohkem erinevaid ideid, seda uhkem Täienda ja kombineeri varemöeldut Käsitle teemat erinevatest suundadest Meenuta endale aeg-ajalt ajurünnaku teemat Käi oma ideed välja ühekaupa ja lase seda teha ka teistel Jälgi, et kõik Sinu ideed sõnastatakse tahvlile täpselt Hea nali värskendab seltskonna ajusid mõte ja idee tuleb väljendada lühidalt Pikemad selgitused antakse pärast ajurünnakut Grupitöö
Johhanes Aavik (1880-1973) Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Kuressaare gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu, prantsuse ja ladina keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning Helsingi ülikooli lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Johannes Aavik oli eesti keeleteadlane, kes oli keeleuuenduse eestvedaja ning tahtis arendada eesti keelt võrdväärseks teiste Euroopa keeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks ol...
manda keel ja malta keel) on ühine see, et seal on eraldi tähed ainult kaashäälikute jaoks. Täishäälikuid märgitakse üksnes kaudselt (kaashäälikumärkide abil) või enamasti fakultatiivsete diakriitikute abil. Paljudes semi keeltes kirjutatakse paremalt vasakule. Egiptuse keeled kirjutati kreeka tähestiku tähtedega ning see on ühtlasi ainus egiptuse keele arengujärk, kus ortograafia annab hääldusest selge pildi. Et väljendada egiptuse keelele omaseid häälikuid, lisati kreeka kirjatähtedele kuus demootilist kirjast pärit tähte. Ka egiptuse keeltes ei mängita otseselt sõnasiseseid täishäälikuid. Kuna neid keelikõnelevad inimesed elavad üksteisele lähedal on näha sarnasusi ja mõjutusi.
See hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda, linnu kaitsesid müürid. Ühiskonna elus etendasid olulist osa: · Templid · Preesterkond Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud- sõltumatud talupojad ja käsitöölised. 3nda aastatuhande keskpaigaks eKr võtsid semiidid oma keelele kohandatult kasutusele kiilkirja ja ühes sellega järk-järgult ka põhilise osa sumeri kultuuripärandist. Sumeri rahva kultuuri edasiarendajaks olid semiidid. Alates 3nda aastatuhande 2st poolest kerkisid Mesopotaamias paljusid linnu ja piirkondi ühendavad suurriigid. Esimene impeerium oli Akadi riik, mille rajas 24. saj eKr semiidi soost valitseja Sargon. Uue impeeriumi- nn Vana- Babüloonia riigi- rajas 18.saj eKr Hammurapi. 7
kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia, oskuskeeled Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus ● Eesti keele arendamise strateegia (EKAS) määrab kindlaks eesti keele kui Eesti Vabariigi ainsa riigikeele ja eestlaste rahvuskeele arendamise eesmärgid ● Eesti keele arengukava 2011-2017 ● Eesti keelele avaldavad mõju üldharidus, kõrgharidus ja teadus, õigus ja haldus, ajakirjandus, meelelahutus, majandus Negatiivsed mõjud eesti keele arengule ● Muukeelsete inimeste sisseränne kui ka eestlaste väljaränne ● Üldhariduskooli lõpetanute halvenev eesti keele oskus ● Kogu suhtluse muutumine mitmekeelsemaks (inglise keel) Keeletehnoloogia ● Keeletehnoloogia on infotehnoloogia haru, mis tegeleb inimkeele töötlusega. Eesmärgid:
skulptuurid õukonda Loodi lineaarkiri ning Rhodose koloss toimus ka selle Kultuuirikeskused- kohandamine kreeklaste Pergamon, Aleksandria, keelele Museion Religioon Palvetamine Suurenes isiklik kontakt Mütoloogia jumalatega Austus Kreeklaste poolt Vähenes mütoloogia roll ainult Kreeka jumalate usutalitluses
mõõdetav ja kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Seega on jätkusuutlik see Eesti, kus on kindlustatud eesti kultuuri püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega. Kõik väljapakutud eesmärgid on tähtsad ja ühtegi neist ei saa teisega asendada. Kui seame eesmärgiks Eesti jõudmise viie rikkama Euroopa riigi sekka, ei saa jätta analüüsimata, millised tagajärjed toob see kaasa keskkonnaseisundile, eesti keelele ja kultuurile ning ühiskonna sidususele. Strateegias analüüsitakse ka Eesti arenguvalikuid kolme võimaliku arengustsenaariumi terminites: · jätkustrateegia; · konservatiivne arengutee; · sotsiaalne partnerlus. Huvitaval kombel vastavad need kolm arengustsenaariumi täpselt poliitiliste ideoloogiate klassikalise kolmnurga kolmele tipule: liberaalne, konservatiivne ja sotsiaaldemokraatlik.
lähikondlased · Ametnikud ja vabad talupojad · Käsitöölised, karjased, kalurid, väiketalupojad ja sõdurid · Orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad, orjad orjad, orjad, orjad, orjad, orjad ja orjad Kultuur ~500 eKr hakkasid Meedia järglased järgima Zoroaster'i õpetuse põhimõtteid Pärsia vallutusega muutus ainult valitseja ülejäänu jäi samaks Kiilkiri kohandati pärsia keelele. Riigi provintse nimetati satraapiateks Satraapiaid valitses satraap Suur Kuningatee Valitsejad · Mursilis I - vallutas ja rüüstas Babüloonia 1595.a eKr · Suppiluliuma I vallutas Süüria, katse tõusta Egiptuse troonile · Hattusili III - Sõdis edukalt Egiptusega (1274.a eKr Katesi lahing), sõlmis Ramses IIga rahulepingu Religioon · Valitses polüteism paljude jumalate kultus · Arinna peajumal, päikesejumal, Wurusemu
9 sotsioperioodi Eesti keele arengus on olnud 9 sotsioperioodi - muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg ja üleilmastumise aeg. Igal perioodil on eesti keel olnud tähtsuselt erineval kohal ühiskonnas ning edenenud isemoodi. Sotsioperioodidest on paljud perioodid eesti keele arengu jaoks olnud soodsad, kuid tähtsaimateks nimetaksin neist mõisaaja perioodi ning Eesti aja perioodi. Mõisaaeg on olnud eesti keele arengu jaoks soodne just seetõttu, et sel ajal kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eesti keelset kirjandust. Eesti keel oli küll alamklassi keel, kuid eestikeelse kirjanduse ilmumine pani aluse edasisele keele arengule. Eesti aja perioodil loodi eestikeelne ülikool ja samuti sai eesti keel ainsaks ametlikuks keeleks Eesti Vabariigis. Iga keele jaoks on ülioluline oskussõnade olemasolu, kuna tehnoloogia areneb kiirelt ning koos se...
jäid paikseks ja nende vahel hakkas arenema pikkade aastate jooksul suhtlemiskeel mille nad enese jaoks lõid. Võib-olla sellepärast, et põhjanaabritest erineda, kes teab Tegelikkuses ei ole vahet kas keel arenes identiteedist või identiteet keelest. Oluline on vaid see, et inimesed vajavad keelt, sest keele abil oleme me saavutanud kõik olulise, mis on mugandanud meie elu, keel on teinud inimrassi selliseks nagu me oleme täna. Erinevad keeled hoiavad erinevaid rahvusi ühtsetena, tänu keelele on igaühel oma kuuluvus, igaühel on kodu ja oma inimesed kuhu naasta ja igaühel on oma tavad ja rõõmud, mis neid ja nende rahvust uhkeks teevad
arv Vene F-s 1926 117,400 149,40 0 1939 11,700 1959 126,20 143,00 0 0 1970 123,60 150,20 0 0 1979 105,60 146,00 Alates 1970-ndaist aastaist ei ole 0 permikomide arv0nende ajaloolistel asualadel 1989 suurenenud. 95,400 147,30 0 Keel ja selle kasutus Permikomi keel kuulub soome-ugri keelte hulka ning on väga lähedane sürjakomi keelele. Keel on ühiskondlikust kasutusfäärist välja tõrjutud. Tänapäeval on permikomi rahvuskool praktiliselt lakanud olemast. 1989. aastal oli ringkonnas alles 23 rahvuskeskkooli ja 23 kaheksaklassilist rahvuskooli, kuid õppetöö käis vene koolide õppeplaanide järgi ja permikomi keelt neis ei õpetatud. 1989. aastal õppis emakeelt vaid 22% permikomi lastest. Permikomi ringkonna lipp ja vapp Ohuilmingud Venestumine Komi- Alates 1958. a
Suurem osa Euroopa keeltest kuulub suurde indoeuroopa keelkonda, mis jaguneb veel edasi germaani, romaani ja slaavi rühmadeks ning need omakorda alarühmadeks. Lingvistide hinnanguil on praegu maailma keelest ligi pooled hääbumas ja osa neid juba tänaseks päevaks surnud. Nende hulgas ka minu poolt uuritav Liivi keel. Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub vanimate läänemeresoome keelte lõunarühma. See on arvatud samasse rühma põhja- ja lõunaeesti murretega ning soome keele läänemurretega, millest teadlased on järeldanud, et liivi rahvas oli esimesi läänemeresoome rahvaid Läänemere ääres. Keelepuu rekonstruktsioonis võiks liivi keele asetada ühe vanima keelena põhja- ja lõunaeesti murrete vahele. Tänaseks pole alles enam ühtegi liivi keelt emakeelena kõnelevat inimest ja liivi keelt teise
Portugal Põhiandmed: Pindala: 92 391 km2 Rahvaarv: 10,642,836 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Pealinn: Lissabon Keel: portugali keel Rahaühik: eskuudo, euro Usund: katoliku usk Iseseisvus: 1.detsember 1640 Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Kui vaadata Portugali kaarti, võib tunduda, et näeb ühte nägu, kes jälgib Atlandi ookeani. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode- Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik.Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik. Taimestik on Portugalis mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-...
teisitimõtlejate - dissidentide - liikumine ¤ kritiseeriti üha rohkem kodumaal ilmnevaid ärevusttekitavaid nähtusi ning levitati selle kohta informatsiooni ¤ 1978. a. asus EKP esimese sekretäri kohale Venemaa eestlane Karl Vaino, kes aitas kõigiti kaasa Moskva püüetele Eestit venestada: propageeriti kakskeelseid lasteaedu ja segakoolide rajamist, vene keele osatähtsus pidi oluliselt suurenema hariduses, milleks nõuti kõrgkoolide õppetöö osalist üleviimist vene keelele ning 1980. a-il hakati vene keelt õpetama lasteaedades ja algklassides ¤ selline olukord tekitas rahulolematust ühiskonnas: juba 1970. a-il hakkas läände jõudma Eestit iseloomustavaid märgukirju ning 1980. a. õpilasrahutuste järel kirjutasid 40 kultuuritegelast ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st" ajalehtedele ,,Pravda", ,,Rahva Hääl" ja ,,Sovetskaja Estonia", kus püüti selgitada, missugused NSV Liidu siseriiklikud asjaolud tekitavad eestlastes ebakindlust oma tuleviku suhtes.
Katrin Karro 9.A klass Sikupilli keskkool Rootsi kaart Euroopa kaart Üldandmed · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Rahaühik: kroon · Keel: Rootsi, Soome, Inglise keel · Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf · Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteri usku. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale; ainult üks rootslane seitsmest elab maal Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Loodustik Maa keskosa Svealand on suur järverikas tasandik, mille kliima
· Stahli keelekasutus eeskujuks kaasaegsetele · Kokku säilinud tekste üle 1700 lehekülje · Tõlkimisel kasutanud ka ametikaaslaste saadetud materjale · Suur varieeruvus sõnavaras ja vormistikus · Kujundatud ebaühtlane kirjaviis oli mõeldud haritud sakslastele 16.17. sajandi eesti kirjakeele lühiiseloomustus · Eesti kirjakeelt iseloomustab järjekindel kirjaviis, vormistik ja lauseehitus. · (Alam)saksa keele mõju tugev eesti keelele. · Arenes kaks kirjakeelt: põhjaeesti ja lõunaeesti · Hakkasid esinema esimesed eesti keele grammatikud.nt 1673 Heinrich Stahl jne.
Kuid see ei ole takistuseks meie keele arengule. Aastate jooksul on eesti keel arenenud tasemini, mida mõni teine keel võibolla mitte kunagi ei suuda saavutada. Hoolimata sellest, et eesti keel on palju arenenud, ohustavad teda erinevad tegurid. Üheks keele ohustajaks võib kindlasti pidada slängi. Släng sarnaneb küll üldkujul keele endaga, kuid släng on suupärasem ning sellega seoses võib ununeda originaalsõna. Teiseks ohuks eesti keelele on inglise keel. Inglise keel on muutunud meie ühiskonnaks nii tähtsaks, et arvatavasti pole varsti enam ühtegi inimest, kes inglise keelt ei räägiks. Ka inglise keelest võetakse teatud väljendeid, mida kasutatakse sõna asemel, mis on ka eesti keeles olemas. Palju on arutatud teemal, kas eesti keel hakkab nö ,,välja surema". Ma arvan, et seni, kuni Eestis on võimalik anda eestikeelset haridust, ei sure eesti keel kuhugi.
korduvalt laiendati. Tänapäeval hõlmab see ka suure osa ranna-aladest. Haruldaste taime- ja loomaliikide poolest on Sltere looduskaitseala Lätis üks rikkamaid. Pärast Läti Vabariigi taasiseseisvumist on Liivi rannast saanud populaarne turismi- ja suvituskoht LIIVI RAND Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soomeugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline valgesinine see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivi rand on liivlaste viimane asuala. http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/liivi/ http://et.wikipedia
Albaania Albaania on Vabariik, mis asub Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Pealinn Tirana asub riigi keskel. Albaanias räägitakse riigikeelena albaania keelt, mis kuulub indo-euroopa keelerühma, aga ei ole siiski suguluses ühegi teise keelega maailmas. Kasutusel on ladina tähestik, millele on lisatud keelele omaseid tähti.(täppidega e jms). Albaania sümbol on kotkas. Ka riigi albaaniakeelne nimetus tähendab kotkast, rahvus albaanlane aga kotka poega. Riigilipul ja vapilgi asub kahe peaga kotkas, mida Albaania rahvuskangelane Skanderbeg olevat kasutanud oma pitserina. Kotka kahepealisust tõlgendatakse Põhja- ja Lõuna-Albaania ühendamise sümbolina. Albaania on pindala poolest võrdlemisi väike pindalaga 28 748 km² , kuid maavarade poolest üsna rikas
raamtute kirjanikke. Elulugu • John Ronald Reuen Tolkien sündis Bloemfonteinis, Lõuna- Aafrika Vabariigis. Pärast isa surma asus Tolkien nelja- aastaselt koos ema ja noorema vennaga elama Inglismaale, Birminghami. • Tolkien sai hariduse esmalt King Edwardi Koolis Birminghamis ja hiljem Oxfordi ülikoolis. • Tolkien õpetas esmalt Leedsi ja seejärel Oxfordi ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, spetsialiseerudes eeskätt vana- ja keskinglise keelele. Teaduslikest tööd • Tema teaduslikest töödest on kuulsaimad editsioon ja tõlge keskinglise rüütliromaanist „Sir Gawain ja Roheline Rüütel“ („Sir Gawain and the Green Knight,“ 1925, koos E. V. Gordoniga) ning 1936. aastal peetud programmilise tähtsusega loeng „Beowulfist“ („Beowulf: The Monsters and the Critics“). Kirjutamine • Vabal ajal tegeles Tolkien fantastiliste lugude kirjutamisega, mille tegevus leidis aset tema enda loodud, keskaegse
1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. 1882 C.R.Jakobsoni surm. 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. 1887 venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. 1889 asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. 1893 Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. 1894 Venemaa keisriks sai Nikolai II. 1896 J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks.
Kirjanduse arvestus Kati Eliisabet Peterson, Jana Aid, Karoliine Pruul Venestamise mõju kirjandusele • 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel. • Õpetajad, kes ei osanud vene keelt, vallandati. • Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes. • Aleksandrikool avati 1888. aastal vene õppekeelega. • Tallinna toomkool lõpetas tegutsemise. • Tartu ülikool viidi vene keelele üle 1893. aastal, nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks. • Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati 1893. aastal Tähtsamad ajalehed, ajakirjad • 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht”. • 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”. • 1857 – hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte „Perno Postimees”, pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. • 1864 – Tartus hakkas ilmuma J.V
17. sajandil võeti kasutusele sõna Eesti, sõnad eestlane ja eesti keel võeti kasutusele alles peale pärast 19.sajandis keskpaika. Enne seda eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja oma keelt maakeeleks.(1) Eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keeles on kolm väldet- I, II, III ehk lühike, pikk ja ülipikk. Eesti keeles on 14 käänet. Eesti tähestik põhineb ladina tähestik, mis on kohandatud eesti keelele. Koos võõrtähtedega on eesti tähestikus 32 tähte: Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy. Tähed f, s, z ja z esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. C, q, w, x ja y on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma - põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende
Inimõigused Inimene ja õigus 10. klass Mis on inimõigused? • Inimõigused – õigused, mis reguleerivad inimese ja riigi vahelisi suhteid Allikas: Eesti Inimõiguste Instituut Inimõigustealased dokumendid • ÜRO inimõiguste deklaratsioon (1948) • Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK) (1950) • Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000) • Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) ÜRO inimõiguste deklaratsioon • Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 • Ei ole õiguslikult siduv, sest Peaassambleel puudub siduvate aktide väljastamise pädevus • Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele Põhiõigused • Põhiseaduse II peatükis (§ 8-55) • Õigus elule (§ 16) • Õigus mittediskrimineerimisele (§ 12) • Õigus inimlikule kohtlemisele (§ 18) Poliitilised õigused • Usu- ja mõttevabadus (PS § 40) • Sõnavabadus • Koosoleku- ja ühingute...
Neid elab veel Permi ja kirovi oblastis ning Baskiira ja Tatari vabariigis Udmurdi keelest Udmurdi keel kuulub Soome-Ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel. Udmurte oli 1899. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad. Udmurt vahtimas Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ajalugu Udmurdid on ilmselt autohtoonid. Alates 10. sajandist sattus nende asuala, eriti selle lõunapoolne osa Volga-Kaama-Bulgaaria mõju alla. 13
Kalendrilaulude matejaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulule tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutmatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari "Unustatud rahvad" segakoorile. See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli kõnelevatele traagilise saatusega rahvale, nende hääbuvale keelele ja lauludele. Tormis püüdis oma teosega seda pärandit unustusest äratada. "Unustatud rahvad" koosneb järgmistest osadest: "Liivlaste pärandus", "Vadja pulmalaulud", "Isuri eepos", "Ingerimaa õhtud", "Vepsa rajad", "Karjala saatus". Kõige populaarsem neist on "Ingerimaa õhtud". Teoses "Raua needmine"segakoorile, solistile ja korjaki trummile on Tormis ise loonud rahvalaulu lähedase viisi ning ühendanud folkloorist lähtuvad võtted modernse koorimuusika võtetega
maal kiiresti · Domineerib mõisnik, asjaajamine · Domineerib riik, asjaajamine riigiga toimub mõisa kaudu riigiga toimub otse Rahvuslik liikumine 19. Sajandil tekkis rahvuslus kui uus mõtteviis ja poliitiline vaimsus Lääne-Euroopa suurtes kuningriikides sai eesmärgiks muuta talurahvas kodanikeks Saksa ja Itaalia rahvuslike liikumiste eesmärk oli rõhuda ühisele keelele ja kultuurile Hakati hindama oma rahvuse kultuuri tootjaid Tähtsaks muutus rahvusliku ajaloo avastamine Venemaa 19. sajandil 1801. Aastal tuli troonipöördega võimule Aleksander I Valitsusaja lõpupoole muutus Aleksander I üha konservatiivsemaks ja kontrollivamaks Nikolai I võimuperiood kujunes autokraatseks Aleksander II-lt oodati reforme ja riigi kriisist välja toomist, seda ta ka tegi Aleksander III pööras tähelepanu isevalitsusliku korra tugevdamisele ja reformide tagajärgede
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
