välde tuli, teistes soome-ugri keeltes pole. Võrreldes eesti ja soome keelt, sõnades, kus on 3. välde on, üks silp lühemad. Kadus ära silp, andis oma rõhu eelnevale silbile – puudumine on oluline, mis oli Saussure mõte. Et kõik elemendid, mis pole süsteemis esindatud, on olulised. Keel ja kõne Saussure põhiline idee seisneb selles, et keeleteadus ei tegelenud keelega, kõige muuga, aga ei olnud uuritud keelt. Saussure jaotab keele valdkonda. Jaotub * keeleks ja * kõneks. Keel on abstraktne süsteem, mis on kõne aluseks. Keelt me ei õpi. Keel ei sure, keelega ei juhtu midagi. Kust läheb keelepiir, on poliitiline mitte lingvistiline otsus. Keel on dialekt, mis on varustatud armee ja laevastikuga. Kui ei, siis pole. Keelkonna piirid on suvalised, kui rääkides kõnedest (nt Valgevene dialekt võib kuuluda ka leedu keele dialekti alla vm). Et nendest raskustest üle saada, tuleb asetuda keele pinnale.
Eesti poliitikud kasutasid ära autonoomia taotlemiseks Venemaa demokratiseerimist. Muutused: 1. Eestimaa kubermang + Liivimaa kubermangu Eesti osa liideti ühtseks rahvuskubermanguks e. Eestimaa kubermanguks eesotsas Jaan Poskaga. 2. Toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse Maanõukogu/Maapäeva valimised. 3. Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava maavalitsuse. 4. Hakati looma eesti rahvus väeosi. 5. Ametlikuks asjaajamise keeleks sai eesti keel. 4.2. suund omariiklusele; 4.3. Maapäeva otsus kõrgeimast võimust; 4.4. EV väljakuulutamine; 4.5. Saksa okupatsioon ja okupatsioonivõimude poliitika; 18. veebruaril alanud Saksa üldpealetung osutus ülimalt edukaks, sest Vene vägede riismed polnud suutelised avaldama vastupanu. Juba 25. veebruari keskpäeval marssisisd sakslased Tallinna ning 3. märtsiks langes nende kätte kogu Eesti territoorium. Eestis kehtestus sõjaväeline diktatuur, kus kogu
Hispaania Hispaania on riik mis asub Euraasia mandril ning Euroopa edelaosas. Hispaania Kuningriik asub Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaa, Andorra, Portugali, Ühendkuningriigi (Gibraltari) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Maismaapiiri pikkus on 2032 km² ja merepiiri pikkus 7921 km.Vahemaa Hispaania pealinnast Madridist Tallinnasse on 3600 km. Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid.300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandid...
Eesti keele kontrolltöö 1)Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ja milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Eesti keel arenes välja läänemeresoome algkeelest Kõige rohkem sarnaneb sellega soome keel. 2)Nimeta eesti keele kolm arenguperioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Vanaeesti keel (kuni aastani 1200) Pole säilinud kirjalikke allikaid ning seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Üks varaseimaid muutusi oli õ-hääliku tekkimine Suurenesid murretevahelised erinevused Eesti- ja Liivimaa aladel ning sp kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti. Murrangueesti keel (1200-1700) Sellel perioodil toimunud keelemuutuste tulemusel kujunes välja tänapäeva eesti keele põhijooned Eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest Keelemuutuste kohta kirjaliku...
aastal. St 52 päeva eksisteerinud riigi sarnane moodustis, omanimetusega nõukogude vabariik. Narvas kehtis 50 päeva tartus 24. Landeswehr- ehk balti maakaitse oli kuramaa ja Liivimaa rütelkonna poolt organiseeritud väekoondis. 4.1 Autonoomia saamine ja sellega kaasnenud muutused- 30. märts 1917 andis ajutine valitsus Eestile autoomia vastava määrusega •ühendati eesti kubermang ja liivimaa kubermangu eesti osa ehk rahvuskubermanguks eesotsas Jaan Poska •asjaajamise keeleks sai eesti keel, venestus nõrgenes •tomiusid eesti esimese parlamentaarse rahvaesituse maapäeva valimised •maapäev nim. Ametisse täidesaatva võimu •hakati looma rahvus väeosi 4.2 Suund omariiklusele •seoses saksa vägede pealetungiga sept, okt millega okupeeriti riia ja lääne-eesti saared •et vältida mandri-eesti okupeerimist taheti eralduda sõjalisest nõrgalt venemaast ja kuulutada eesti riik sõjas erapooletuks •kardeti enamlaste võimuhaaramist 4
ja kuningannade elu-ja tseremooniaruumid; suured ja uhked saalid, kus peeti pidusid. Kuidas arendas Colbert Prantsusmaa majandust? - kehtestas maksud (maamaks, soolamaks, tollimaks). - pensionid kultuuritegelastele. - koostas riigieelarve. - asutas Prantsuse teaduse akadeemia. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? - ballett, erinevad komöödiad ja muusikud. - Prantsuse alkeemia - keele ühtlustamine. - prantsuse keel muutus kogu riigi keeleks, ladine keele tähtsus kadus. Millega on ajalukku läinud Moliere? - oli näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. - näidendid: "Naeruväärsed eputised", "Meeste kool", "Don Juan" jne. Millega on läinud ajalukku Descartes? - oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. - oli ratsionalismi rajaja; "Mõtlen, järelikult olen olemas".
Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki.Roomajad ja kahepaiksed puuduvad.Saart ümbritsev meri on kalarikas. Sisevetes elavad näiteks lõhilased. Demograafilised näitajad Keskmine oodatav eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4. Need kuuluvad maailma kõrgemate hulka Keel Islandil kõneldakse islandi keelt. Vajaduse puudumise tõttu pole seda kunagi ametlikult ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada.Islandi purismi tõttu kasutatakse võõrsõnade asemel enamasti neologismidest omasõnu. Islandi nimed Islandlased kasutavad erinevalt teistest skandinaavlastest jätkuvalt oma traditsioonilist
arve võimalik nimetada - erinevate allikate kohaselt kõigub saamide koguarv 50 000 ja 100 000 vahel. Norras elab kuni 40 000, Rootsis kuni 17 000, Soomes kuni 5700 ja Vene Föderatsioonis umbes 2000 saami. Keel Saami (varasema nimetusega lapi) keel on läänemeresoome keelte lähim sugulaskeel. Ajaks, mil läänemeresoome keeled ja saami keel ei olnud veel eraldunud, ehk läänemeresoome ühisajaks on arvatud ajavahemikku 1500-1000 eKr. Saami keele iseseisvaks keeleks kujunemine toimus tõenäoliselt aastatel 1000-700 eKr. Hajali asustus ja suured vahemaad, kuid arvatavasti ka erinevate substraatkultuuride endassesulatamine on põhjustanud erinevusi saami murderühmade vahel ning antropoloogilist mitmekesisust. Saami murrete erinevusi on viimase aja teaduslikus kirjanduses rõhutatud termini ,,saami keeled" kasutamise abil (vrd läänemeresoome keeled). Saami autorite saami keelt käsitlevates teostes seevastu kasutatakse endiselt terminit ,,saami keele
Theresia.Ta oli väga korralik ja kombekas. Keelas naistel ära dekolteed ja madalad kleidid. Sünnitas 16 last. Prantsuse valgustajatesse suhtus ta vaenulikult. Talle tõid valgustatud monarhi maine siseriiklikud reformid. Tema ajal sai kuulsaks Böömimaa oma manufaktuuridega. Ohvitseridelt hakati nõudma erialast haridust. Loodi kaasaegne bürokraatlik riigiaparaat. JOSEPH II (1780-1790) · Kaotati pärisorjus · Aadel ja vaimulikud tehti maksukohustuslikeks · Ametlikuks keeleks sai saksa keel, millega rõhuti impeeriumi väikerahvaid. · Provintside omavalitsused kaotati ja asjaajamine läks keskvalitsuse ametnike kätte. · Püüdis parandada talupoegade olukorda. · Kehtestas täieliku usuvabaduse. Katoliku kloostrid suleti, nende vara kulutati hoolekandele. Aja jooksul ühinesid aadelkonna esindajad, kirik ja väikerahvad. Tekib tugev opositsioon Joseph II poliitikale. Mässud L-Madalmaades, Ungaris. 1790. a. tekib
detsembril 1843 Vändra lähedal. ▪ Tema lapsepõlve koduks oli kunagine Vändra kihelkonna köstrimaja. ▪ Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe väljaandja, esimese Üldlaulupeo juht. Kodu ja perekond ▪ Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. ▪ Vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula rääkima ladusalt eesti keelt. Kool ja elukoha vahetus ▪ 10. aprill 1850 lahkus Koidula perekond oma sünnikohast Pärnusse. ▪ Alghariduse sai Lydia oma isa käest. ▪ 1854. aasta sügisel läks Lydia Koidula Pärnu Linna Tütarlastekooli. ▪ Sealses koolis sai Lydia selgeks prantsuse ja vene keele. (eesti ja saksa keelt ta juba oskas) Kirjandusliku tegevuse algus
EEtis:.Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk . Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele. 2. Milles seisnes autonoomia tähtsus Eesti jaoks (2)? Millal ja kuidas see saadi? 1917 märts, tartu. Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa 3. Milliseid muudatusi viidi läbi peale autonoomia saamist ? Tekkisid esimesed valimised maanõukogutesse. Valitsuses vahetati vanad ametnikud eestlaste vastu. Eesti keel sai ametlikuks keeleks. 4. Millistel eesmärkidel hakati looma Eesti rahvusväeosi? Kergendada eestlaste sõjaväeteenistusi, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtude käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. 5. Mis muutus Eestis oktoobripöörde tagajärjel? (4) Tekkisid erakonnad, Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt . 6
senat, aga tegelikult olid võimul keisrid. Provintsid ja nende valitsemine: Provintside tase oli väga erinev, sest kuskile ei surutud midagi peale. Provintsid sõltusid keisrist väga vähe, igal provintsil oli oma aristokraatidest omavalitsus ja provintsi asehaldur kogus makse. Ida ja Lääne povintside erinevused: Idaprovintsid(Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, egiptus) olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad, peamiseks keeleks kreeka keel. Lääneprovintsid(Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika) jäid oma arengutasemelt Idale kõvasti alla, kõik oli roomalikum ja keeleks ladina keel. Seisused keisririigis: 1. Senaatorid-jõukad mehed suurte maavaldustega, nende kätte koondusid tähtsaimad riigiametid ja paljud neist olid provintside asevalitsejad. 2. Ratsanikud-teatud varandusliku positsiooni saavutanud roomlased, kes tegelesid ka kaubandusega. Senaatorid ja ratsanikud olid ka patroonid. 3
Mode moderaator, kasutatakse enamasti jututubades ja rate.ee moderaatorite puhul. ,, Jututubades kasutatakse ka 1337 speak´i, mis on küll rohkem levinud arvutimängudes ja pole praegu enam nii populaarne kui oli mõned aastad tagasi. 1337 speak´is asendatakse tähed numbritega (e-3, o-0 jne). 1337 tähendab leet, mis on lühenenud sõnast elite, mis tähendab eliiti. Varem peeti 1337 speak´i lahedaks ja arvutieliidi keeleks, sest seda oli küllaltki raske omandada. Jututubades kasutatakse 1337 speaki rohkem selle kasutajanime naeruvääristamiseks kui vestlemiseks. Näiteks kui muidu korrektse teksti sees on paar lauset 1337speak´is, siis see ainult näitab teksti autori suhtumist selle tõsimeelsesse kasutajasse. Otsesed näited: u sux0rz - sa sakid. Selline kirjapilt pidi olema kasutusel arvutimänguseks. (Oletak, et sellepärast, et seal ei saa õiges kirjakeeles kaasamängijaid solvata, kuna tsnsor on peal
BRATISLAVA Koostas: Antty Lillepuu Mõniste Kool 9.Klass SISSEJUHATUS Bratislava on Slovakkia pealinn. Slovakkia all asub Ungari ja lääne pool Austria, Viini on ainult 60 km, kahe pealinna, Viini ja Bratislava, vahemaa on lühim maailmas. Bratislavas on suved soojad ja vihmased, talved külmad, pilves ja niisked. Rahvaarv Bratislavas on 451 616.Keeleks on Slovakkia. Bratislava telefonikood on +02...Sealne kellaaeg on meist ühe tunni võrra taga. Bratislava vapp: Slovakkia lipp: Slovakkia vapp: Slovakkia asukoht: BRATISLAVA LOODUS Loodus Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult. Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madalik...
Renessansiajastul mõjutasid Euroopa poliitilist mõtlemist, filosoofiat ja kunsti Machiavelli, Dante, Leonardo da Vinci ja Galileo. Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem Giottot, Botticellit, Leonardot, Michelangelot, Tintorettot and Caravaggiot. Itaallased on ka ooperiheliloojad Verdi ja Puccini ning rezissöör Federico Fellini. 3 Üldandmed Itaalia keeleks on itaalia keel, pealinn on Rooma, president itaalias on Girgio Napolitano, peaminister Silvio Berlusconi, Pindala 301 230 km² , rahvaarv 59 829 700, rahvastiku tihedus 198,5 in/ km² , Iseseisvus 17. Märts 1861, rahaühik euro, riigihümn Fratelli d'Italia, usund on katoliiklus. Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Konstitutsioon kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948.
19 sajandi kuulsamad mehed olid Johhan Peeter Hartmann ja Nils Willhelm Gade. Norra -Loodus on karm külm meri kosed kaljud. Kõige karmima kliimaga. Muusikas on palju kurje vaime ja olendeid. Alates trollidest. Hingelt tundub norrakas lüürik olevat. Vaene aga uhke rahvas kuni 20 sajandini. Tal puudus sajandeid iseseisvus. 14 saj alates oli sõltuv taanist. Keel oli taani, rõivas oli taani. 19 sajandi algul lööb norra taanist lahti aga liidetakse kohe rootsiga. 1885 aastal saab ametlikuks keeleks norra keel. 1905 tuleb norrale iseseisvus. Võitlus sõltumatuse eest arendas kultuurilist ühte kuuluvust. Norra anneb rohkem nimesid maailma kui taani ja rootsi kokku. Selle ajastu taanlastest ja rootslastest ei tea me midagi. Björnson, Ibsen- maailma kuulsad kirjanikud. Lindeman- rahvalaulude koguja ja töötleja. Kogud on algmaterjalideks ka kõigile teistele. Ole Bull-1810-1890, teda on kutsutud ka põhjamaade paganiiniks. Raius ikka rahvamuusika tähtsust. Üle euroopaline kuulsus
Päts). 25.veebruar loeti Tallinnas Manifest ette. Saksa okupatsioon. 3. märtsil Brest-Litovkis sõlimitud leping jättis Eestimaa Saksamaale. Ajutise Valitsuse ja maanõukogu tegevust ei sallitud : · Rahvusväeosad saadeti laiali · Poliitiline tegevus keelustati · Trükisõna allutati tsensuurile · Demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega · Ametlikuks keeleks sai saksa keel. Novembri alguses puhkes Saksamaal rovolutsioon,mis viis riigi kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomiseni. 11.11.1918a. Compiegne'i vaherahu - Saksa okupatsioon Eestis lõppes. 11.11.1918 Ajutise valitsuse legaalne koosoleks. Muutused mida teostas Maavalitsus e. Ajutine maanõukogu: · Seadis ametisse maavalitsuse · Maakonnavalitsuses läks võim eestlastele · Omakeelne asjaajamine · Formeeriti rahvus väeosi
1960-1969 Fenderi P-bassil läks aega, enne kui see võitis muusikute südamed, kes endiselt kasutasid akustilist kontrabassi. 1960ndal aastal tuli Fender välja J-bassiga, mille hääleulatus oli palju suurem. See sai eriti populaarseks dzässbassistide hulgas, nagu Jaco Pastorius 1970ndatel ning Marcus Miller 1980ndatel. Jaco Pastorius eemaldas oma bassilt krihvid ning tegi krihvideta bassi (fretless bass) kuulsaks üle kogu maailma. Tänapäeval valmistavad kitarritootjad ka krihvideta alternatiive oma tavalistest krihvidega mudelitest, nagu näiteks Fenderi 1990ndal aastal valmistatud Fretless Jazz Bass (joonis 13). Rickenbackeri 4001S, mis lasti välja 1964ndal aastal tõi suurt edu ning kuulsust firmale, kui sellega mängisid Paul McCartney 1960ndatel ning hiljem Chris Squire ansamblist Yes 1970ndatel. Rickenbackeri bassid tunneb ära nende eripärase pea ning kere kuju järgi (joonised 14 ja 15). Joonis 14. Rickenbacker 4001 pea. ...
üle laskma siis siiski seda tehakse,andakse teed isegi kui jalakäija pole ülekäigu rajal.Eestlased see eest pole nii viisakad.Meil eestlastel on kohutus jalakäija üle tee laskmine. Soomes räägitakse peamiselt soome või rootsi keelt. Rootsi keel on soome riigi ametlik teine riigikeel. Samuti on olulisel kohal inglise keel . Vähem räägitakse saksa,vene, prantsuse ja hispaania keelt. Meil on aga meie oma riigikeel ehk Eesti keel aga ka meie teiseks keeleks on venekeel,mida surutakse meile peale et kas venekeel võtta riigikeeleks. Inimesed tutvustavad ennast kõigepealt eesnimi ning seejärel perekonnanimi. Ametlikes kontektides kõnetatakse enamasti soomlasi tiitliega nt. Dr , peadirektor, arhitekt ning see järel inimese nimi. Võrreldes eeslastega on soomlased töökaaslaste, klientide ning ka võõrastega rohkem sina peal. Eesnime kasutatakse lähedast ja isiklikumat suhet. Soome toidukultuur sarnaneb eesti omaga
Selle pärimuse järgi jagunevad inimesed nelja kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (aadelkond), vaisjad (käsitöölised) ja suudrad (teenrid). Viiendad olid paariad ehk väljatõugatud ehk mustatöö tegijad. Seejuures ei saanud keegi oma seisundit valida, vaid päris selle oma vanemailt. Budism oli vastu sellisele jaotusele. Budismi rajaja oli Gautama Siddharta ehk Sakjamun, kelle tiitel Buddha tähendab ,,virgunu". Budismi algusaja peamiseks keeleks oli paali keel. Budismi kirjavara tuntakse peamiselt ,,Tipitaka" põhjal, mis on pärimuse järgi pärit 205. aastast eKr. Budismi üks sõnumeid, mida kirjeldab ,,Tipitakasse" kuuluv mõttesalmide kogu ,,Dhammapada", on järgmine: ebastabiilses maailmas on ainult inimene võimeline teadlikult muutuma. Igaühel on võimalus saada kannatavast ja piinlevast olesklejast õnnes ja rahus viibivaks targaks. Selleks tuleb kainelt ja kiretult selgeks teha enda olukord ja leida põhjused iseendas
sajandi algul, taotleti eestlaste kultuurilise horisondi laiendamist. Saksa ja vene kultuuri kõrvale ja tihti ka asemele asetus nüüd suuresti prantsuse kultuur — Mekaks sai Pariis. Samas tugevnesid skandinaavia, peamiselt soome mõjud. Kultuurikontaktide tulemusel hakkas eesti kultuur ja ajakirjandus 20. sajandi algul professionaliseeruma, kerkis esile hulk euroopalikke kirjanikke, kunstnikke, heliloojaid. Vajadus korrastada eesti keelt ning arendada see välja keeleks, milles oleks võimalik nii kõrgkirjanduslik kui ka teaduslik loometöö, kutsus 20. sajandi algul esile ka keeleuuendusliku ja -korrastusliku tegevuse. Ümberkorraldused hariduse alal algasid õige varsti pärast iseseisvuse väljakuulutamist. 30. novembril 1918. aastal andis Eesti Ajutine Valitsus välja deklaratsiooni, milles kirjutati: "Rahvahariduse alal on Ajutine Valitsus sunnitud kõigepealt venestamise ja saksastamise katsed lõpetama
Karli Peegel EP-13 ÜHISKONNAÕPETUSE ARUTLUS Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. Eesti Vabariigi eesmärk? Eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Tee 3 lühiarutlust enda poolt valitud § kohta ja too näiteid ja püüa kriitiliselt arutleda, kas paragraaf reaalses elus kehtib või mitte. § 6. Eesti r...
Et juudid tahavad rahaga inimesi osta ja panna oma inimesed valitsema. Hellenistlikud filosoofiavoolud ja esindajad 1. Skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia Pyrrhon 2. Epikureism Epikuros 3. Stoitsism häirimatus, stoiline olek, rahu Zenon Rooma helleniseerumine väljendus: 1. Hellenistlikud õpetused skeptitsism, epikureism, stoitsism. 2. Rooma mütoloogia sarnanes kreeklaste omale, ka eeposed 3. Roomalstel riigi keeleks ladina keel ning kreeka keel peegeldas Roomas haritust. 4. Haridussüsteem, mis oli sarnane kreeklaste omaga. Küünikud väljapääsmatusetunne. Totaalne põlgus kaasaegse ühiskonna, seaduste, kommete ja väärtuste vastu. Eitasid moraali, milel varjus tehakse alatusi. Pole võimalik muuta maailma, vaid enda suhtumist sellesse. Skeptikud vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab otsustamata, sest nii poolt- kui vastuargumente on samapalju
Lääne- Euroopa riigid ärevuses Venemaa edasitungi pärast seetõttu vajalik baltisaksa aadli toetus venelastele. Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned: A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus B - Aadlimatrikleisse kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi C - Baltisaksa aadlikel oli piiramatu võim siinse põlisrahva üle D - Asjaajamise keeleks oli saksa keel E - Kehtima jäid seinised seadused ja maksukorraldus F - Valitsev usk oli Lureti usk Keskvõimu esindavad kindralkubernerid ( Tallinnas ja Riias) olid enamasti välismaalased ( mitte venelased). Tegelesid sõjaväe ja riigituludega, kohalikesse asjadesse praktiliselt ei sekkunud. Valitsesid kohaliku aadli hulgast kindralkuberneride abilisteks määratud valitsusnõunikud. Aadli omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mis käisid koos maapäevadel. Linnade esindajaid ei kutsutud
Taanlased olid esimesed, kes hakkasid ehitama linnuseid, kus elasid läänimehed, kelle ülesanne oli piirkonna kaitsmine, tekkisid ka Eesti aadlikud. Samuti olid Taani aladel esimesed mõisad Liivimaa suhted naabritega: Eesmärk võimu laienemine Vaenlased: Pihkva, Novgorod ja Leedu Käidi vallutamas naabreid, kuid Leedult saadi lüüa Karuse lahingus Linnade teke: · Loojad tõid kohale oma meistrid ja inimesed, kes hakkasid linna rajama · Keeleks oli saksa keel · Olid gildid (kaupmeeste ühing) ja tsunftid (käsitööliste ühing ja neil oma põhikiri ehk skraa) · Elanikud oli: · Taanlased · Sakslased-kõige rohkem · Venelased · Rootslased · Eestlased (äärelinnades ja olid teenindajad ja tegid töid, mida linnaelanikud ei teinud) Jüriöö ülestõus · Eestlased tahtsid saada tagasi oma vabadust, mis kaotati 5 põlve tagasi · Algas tulesüütamismärguandega 23
ema nimi. Roomlased arvasid, et etruskid on jumalakartlikud.Jumalaid oli neil väga palju ning mõned olid kreeklaste omad. Jumalike ennete tõlgendamise kunst. !! Ennetusse suhtuti väga tõsiselt .Väga oluline oli loomade siselunditega ennustamine,eriti maksa põhjal, mida etruskid olid õppinud foiniiklaste rahvastelt. Hauakambreid kaunistati elurõõmsate ja värviküllaste seinamaalingutega. Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias. Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi keeleks. VII saj, võtsid Roomlased etruskide ja kreeklaste eskujul kasutusse ladina tähestiku. Rooma linn asub seitsmel künkal. Pärimuse järgi valitses Roomas esialgu seitse kuningat, kolm viimast teist olid etruskid.Kapitooliumi künkale rajati kindlus!! Ehitati templeid ja hooneid. Hiljem linnu piirati ka müüridega. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. *Rooma linna rajas Romulus. Kaks venda Romulus ja Remus.
KORDAMISKÜSIMUSED Keskaegne kirjandus 1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid? - Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel). 4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseep...
1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias. Šveitsis nimetatakse romanšiks (see on seal riigikeel)- kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9. sardi keel (Sardiinia saarel) ~ 1 miljon 10. galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks. 4. Keelte geneetiline sugulus ja tüpoloogia Roomani keeled on sugulusses itaalia, ladina, rumeenia, hispaania ja prantsuse keelega. Algkeel ld k. J
Väikerahvas tuleviku Euroopas Eestlased on väikerahvas, kuid kindlasti mitte väike rahvas. Juba ärkamisaegsed eesti kultuuritegelased seadsid eesmärgiks meie rahvale "saada suureks vaimult". Senini on see meil üpris hästi õnnestunud meie kirjanikud, heliloojad ja teadlased ei ole meile veel maailmas häbi teinud. Vastupidi, Eestit teatakse-tuntakse kui suurt laulumaad, kui mitme revolutsioonilise avastuse ja leiutise sünnimaad. Nii mõnigi kord on aga meie sportlased tõestanud, et võime olla suured ka oma kehaliselt osavuselt. Kas meiesugune väikerahvas suudab samasugust joont hoida ka edaspidi? Mis saab meist tuleviku Euroopas? Euroskeptikute jaoks on eesti keele ja kultuuri püsimajäämise teema saanud üheks põhiliseks Euroopa Liiduga ühinemise vastaseks argumendiks. Väidetakse, et liitumine tooks kaasa inglise keele pealetungi, meie kultuuri jalge alla trampimise ning viiks lõppkokkuvõttes eestluse hääbumiseni. Ometi ei ole selline mõ...
aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (originaalis "Perno Postimees ehk Näddalileht"), mis ilmus Pärnus aastatel 1857 1866. Koidula ema Annette Juliana Emilie Koch/Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. aastal oma esimese luulekoguga ,,Waino-lilled''. Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu.
Veidi pärast Lermontovi sündi lahkus ema kodust oma rikka ema juurde. Ta suri kui Lermontov oli umbes 3-aastane. Isa ning vanaema, kes üksteist vihkasid, hakkasid Lermontovi pärast võitlema. Vanaema armastas last kirglikult, kuid isa suhtus pojasse silmnähtavalt ükskõiksusega. Isa lasi vanaemal poisi ,,ära osta", millest Lermontov ise kunagi teada ei saanud. Tänu prantslasest guvernöörile valdas Puskin juba varakult vabalt prantsuse keelt. Ka koduseks keeleks oli prantsuse keel. Kuna Lermontovi vanaema osutas suurt tähelepanu tema haridusele, valdas ka Lermontov varajases eas nii prantsuse, saksa kui ka inglise keelt. Kumbki, ei Puskin ega ka Lermontov polnud välimuselt ilusad, kuid olid siiski naiste seas üpris populaarsed. Mõlemad nautisid seltskonnaelu ning armastasid naisi. Luuletamise kõrval oli mõlemil ka muid meelistegevusi. Lermontovil ilmnesid juba varakult kunstikalduvused, eriti meeldis talle maalida, mida ta harrastas kogu elu
Kahel eelmisel sajandil oli seal tugev inglaste mõju ja paljud sidemed on tänini säilinud. Maltalased räägivad peaaegu eranditult väga head inglise keelt. Riigikeel on malta keel, kuid inglise keel on tunnustatud ametliku keelena. Paljud maltalased räägivad ka itaalia keelt. Kunagi oli Malta ametlik keel ka itaalia keel. Malta keel on üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Ta sai Malta ametlikuks keeleks aastal 1936 koos inglise keelega. Malta keel on ainus semiidi keel, mida kirjutatakse ladina kirjas. See on ka ainus semiidi keel, mis on kasutusel Euroopas. Malta tähestik: A,a; B,b; ,; D,d; E,e; F,f; ,; G,g; G,g; H,h; ,; I,i; IE,ie; J,j; K,k; L,l; M,m; N,n; O,o; P,p; Q,q; R,r; S,s; T,t; U,u; V,v; W,w; X,x; ,; Z,z. Malta poliitikast Maltal on juba aastakümneid valitsenud sisuliselt kaheparteiline süsteem, mille ühe
Island asub 450 km, Norra 675 km ja Kopenhaagen 1500 km kaugusel. Vahemaa saarestiku põhjapoolsemast punktist lõunapoolseima punktini on 113 kilomeetri, suurim vahemaa idast läände on 75 kilomeetrit. Saared on vulkaanilise päritoluga, kõrgeim punkt on 882 meetrit merepinnast. Umbes 6% maast on haritav, ülejäänut kasutatakse 70 000 lamba kasvatamiseks. Fääri saartel on oma lipp, pangatähed ja pitsatid, samuti oma pass. Fääri keel on tunnistatud ametlikuks keeleks, kuid taani keelt võib kasutada kõikides ametlikes asjaajamistes ning õppetöö koolides toimub taani keeles. Nimi: Fääri saared (taani k. Faroerne, fääri k. Føroyar) Pindala: 1399 km2 Rahvastiku tihedus: 35 inimest/km2 (01.07.2006.a.) Rahvaarv: 48 412 inimest (01.07.2006.a.) Ametlik keel: fääri keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia, laiaulatuslik autonoomia Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II Valitsusjuht: peaminister Jóannes Eidesgaard (alates 03.02.2004.a.)
Geograafia: Ladina-Ameerika (Iberoameerika) on Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja-Ameerika alad, mis jäävad Rio Grandest lõuna poole. Kitsamas tähenduses ei arvata Ladina-Ameerikasse Kariibi meie saareriike ja mandril asuvaid istandusriike, samuti maid, kus ei kõnelda hispaania või portugali keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel. Ladina-Ameerika riigid: Argentina Aruba Belize Boliivia Brasiilia Tsiili Columbia Costa Rica Kuuba Dominikaani Vabariik Ecuador El Salvador Prantsuse Guajaana Guadeloupe Guatemala Guyana Haiti Honduras Martinique Mehhiko Hollandi Antillid Nicaragua Panama Paraguay Peruu Puerto Rico Saint-Martin Saint Pierre ja Miquelon Uruguay Venezuel...
tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada ning sukki aidata jalga tõmmata. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Väidetavalt arvati isegi nii, et kui sind polnud õukonnas, siis ei olnud sind olemaski. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga. Kuna kuningas armastas meeletult toredust ja luksust andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti isegi ülal kirjanikke ja muusikuid,
Nende ehituskunsti matkiti roomlaste poolt.Kõige silmapaistvamad etrusikte mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambreid. Tõlgendasid jumalate endeid. Hauakambrid näitavad, et nad pöörasid tähelepanu elule pärast surma.Rooma linna teke:R. linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Legendi järgi rajas R. linna Romulus edasi pärast Remuse tapmist.R linna asutamiseks loetakse aastat 753 eKr.Kujunes ladina keel pea keeleks ja ladina tähestik kujunes. Varaj. R ühisk.: Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik hankis sellega elatist.Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena.Vaeseid kodanike nim. proletaarideks.Õigused piiratud, kuigi arvati kodanike hulka.Rikkaid ja vaesemaid kodanikke ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed.Ülejäänud kodanikud olid plebeid, said järk-järgult
Kitsas kasutussfäär. Sõnavara tuleb enamasti mõnest Euroopa keelest (inglise, prantsuse, hispaania, portugali, mõnikord vene) ja grammatika põliselanike keeltest (tihtilugu on kompromiss mitme grammatika vahel). Pidzin ei ole kellegi esimene keel. 16. Pidzin võib hääbuda, aga võib stabiliseeruda. Sellisel juhul tekib kindlam reeglistik ja grammatika laieneb. Kuid stabiliseerunud pidzin võib levida ja muutuda kellegi esimeseks keeleks. Sellisel juhul on tegemist kreoolkeelega. Nimed võivad olla eksitavad, nt Tok Pisin ei ole ammu enam pidzin. Võib tekkida norming, kirjakeel, kirjandus jms. Piirid on raskesti tõmmatavad, eriti kui kreool on kontaktis keelega, kust on pärit sõnavara (nt Haiiti kreool ja prantsuse keel).
Kitsas kasutussfäär. Sõnavara tuleb enamasti mõnest Euroopa keelest (inglise, prantsuse, hispaania, portugali, mõnikord vene) ja grammatika põliselanike keeltest (tihtilugu on kompromiss mitme grammatika vahel). Pidzin ei ole kellegi esimene keel. 16. Pidzin võib hääbuda, aga võib stabiliseeruda. Sellisel juhul tekib kindlam reeglistik ja grammatika laieneb. Kuid stabiliseerunud pidzin võib levida ja muutuda kellegi esimeseks keeleks. Sellisel juhul on tegemist kreoolkeelega. Nimed võivad olla eksitavad, nt Tok Pisin ei ole ammu enam pidzin. Võib tekkida norming, kirjakeel, kirjandus jms. Piirid on raskesti tõmmatavad, eriti kui kreool on kontaktis keelega, kust on pärit sõnavara (nt Haiiti kreool ja prantsuse keel).
Linnas oli kõrgem elutase. Tekkisid gildid ja tsunftid. Kuigi ristiusk suruti Eestlastele mõõgaga peale , aja möödudes pidid nad ikka tunnistama uue jumala ülekaalu, ning muinasusk hakkas vaikselt ununema. Kuid siiski jäi ristiusk neile võõraks ja vastikuks kohustuseks mida peab tunnistama. Muutused toimusid ka kommetes ohverdati nüüd viljasaaki ja uskumused seostuseid nüüd pühakute nimedega. Kõrgemaks võimuks oli kirik mida juhtis piiskop. Kiriku keeleks oi ladina keel seega selle omandanud kristlane võis karjääri teha, Eestlaste hulgas neid leidus kuid vähe. Jõukamad kodanukud võisid saada haridust kloostrikoolides. Talupoja jaoks koolid polnud avatud, kuid see eest õpetati neile palju vajalikumaid teadmisi. Kõrgemaid koole Eestis veel polnud. Peale Luterluse võitu lõi eeldused eesti keelsele trükisõnale ja seega ka kooliharduse tekkeks. Esimene eestikeelne trükis on kirjutatud 1525 aastal. Hakati tegema katseid piibli tõlkimisega
mille sees poolitamine toimub (Hyphenation Zone) ning lubatud järjestikuste poolituste arvu (Limit consecutive hyphens to). Kui teil pole installeeritud ja seadistatud eesti õigekirjakontrolli, võib juhtuda, et poolitamine toimub valedes kohtades. Selleks, et määrata dokumendi koostamise keeleks eesti keel, valige 'Tools -> Language -> Set Language' ning valige 'Estonian'. Kui te peale seda klõpsate 'Default..' nupule, küsib Word, kas tahate eesti keelt vaikimisi dokumendi koostamise keeleks. Kui tahate, et edaspidi oleks kõik dokumendid vaikimisi Wordi jaoks eestikeelsed vajutage 'Yes'. 1.10 Lülitame automaatse korrektuuri välja Wordil on kombeks püüda parandada kõik võimalikud vead juba eos ja selleks on igati sobiv automaatne korrektuur (Autocorrect). Tihtipeale aga kuritarvitab Word oma õigusi ja muudab suureks tähed ka sellises kirjapildis 8. september -> 8. September. Samuti muudab Word alati suureks tähed uue peatüki alguses. Kui selline võimalus ei meeldi,
mille sees poolitamine toimub (Hyphenation Zone) ning lubatud järjestikuste poolituste arvu (Limit consecutive hyphens to). Kui teil pole installeeritud ja seadistatud eesti õigekirjakontrolli, võib juhtuda, et poolitamine toimub valedes kohtades. Selleks, et määrata dokumendi koostamise keeleks eesti keel, valige 'Tools -> Language -> Set Language' ning valige 'Estonian'. Kui te peale seda klõpsate 'Default..' nupule, küsib Word, kas tahate eesti keelt vaikimisi dokumendi koostamise keeleks. Kui tahate, et edaspidi oleks kõik dokumendid vaikimisi Wordi jaoks eestikeelsed vajutage 'Yes'. 1.10. Lülitame automaatse korrektuuri välja Wordil on kombeks püüda parandada kõik võimalikud vead juba eos ja selleks on igati sobiv automaatne korrektuur (Autocorrect). Tihtipeale aga kuritarvitab Word oma õigusi ja muudab suureks tähed ka sellises kirjapildis 8. september -> 8. September. Samuti muudab Word alati suureks tähed uue peatüki alguses. Kui selline võimalus ei meeldi,
järjekorras, sest Wulfila oli tõlkides väga kreeka keele ehitusega järge pidanud. ühendverb (phrasal verb) – Ühendverb on verb millel on täienduseks juures abimäärsõna, mis näitab nt suunda või seisundit. Eesti keeles nt maha kukkuma, ära minema, üles märkima, üles tõusma, kinni panema. Inglise keeles run off, wake up, write down, go away. Saksa keeles aufscheiben, ankommen, ausgehen, mitfahren. ülemsaksa laen eesti keeles – Ülemsaksa keel sain 17. sajandil kõrgklasside keeleks. Tähtsamad valdkonnad on hüüded, loodus, toit, riided, majandus, sõjandus ning kaashäälikuühenditega –lda-, -rda- sõnad. nt ahoi, juhhei, hopp, hurraa, kunde, pirn, kirss, kartul, ahv, hamster, kits, šnitsel, vein, palitu, kleit+ kritseLDAma, liideRDAma. Klamber, kamber, häälduse lihtsustamiseks on mõlemal lisandunud b, saksa keeles Klammer, Kammer. Tõlkelaenud buchhalter – raamatupidaja. Keeled: afrikaani Afrikaani keelt räägitakse Lõuna-Aafrikas
1238. aastal sõlmiti Stensby rahu Liivi ordu ja Taani vahel 1242. aastal toimus Jäälahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi Vana liivimaa põhivaenlasteks olid Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. Linnad. Tallinn (linnaõigused 1248), Rakvere(1302), Narva(1345), Tartu(1262), Viljandi(1238), Uus- Pärnu(1318) ja Paide (1291), Haapsalu(1279). Linnade valitsevaks keeleks sai alamsaksa keel Rae ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Abinõud kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eedt, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist. Vaimne kultuur Liivimaal Katoliku kirik Toomkool kõige vanem Kloostrikool Ladinakool õpetati preestriks Linnakoolid Henricus Carvel dominiiklaste kloostri ülem, eestlane
Venemaal ning Eestis. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elab Rootsis. Ka Ameerika Ühendriikides ning Austraalias on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka Argentinas ja Brasiilias. 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. Saamid (laplased) asustavad 150-300 kilomeetri laiust maariba Põhja-Jäämere ääres Kesk- Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Saamimaa jaotub nelja riigi Norra, Rootsi Soome ja Venemaa vahel. Pealinna Saamimaal ei ole. Ülesaamilised asutused on jagunenud mitme keskuse vahel: Guovdageaidnu (Kautokeino) ja Karasjohka (Karasjok) Norras, Ohcejohka (Utsjoki) ja Ana'r (Inari) Soome. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami,
Valga läti kihelkonnakool juures. 1899 · Kuulas M. Rostovtsevi eraülikoolis arstiteaduse loenguid, kuid ei saanud atestaati. Tartust sai palju teadmisi. Ainulaadne kirjanik Eestis Temas on segunenud: · liivi · läti · saksa · eesti Koduseks keeleks olid: · ja hollandi verd · läti keel · eesti keel · saksa keel Koolis õppis vene keelt. Töökohad AJAKIRJANIK Eestis 1916-1917 Tallinna Teataja 1918 Postimees Riias 1911-1914 Dzimtenes Vestnesis
kindlustalu. Setumaa pakub palju neile, keda huvitavad erinevad kultuurid, religioonid ja traditsioonid. Samas on ka Setomaa ilus loodus külastamist ja imetlemist väärt. seto keel Seto keel kuulub läänemeresoome keelte hulka. Seto keelt on erinevates käsitlustes nimetatud lõunaeesti keele (Mulgi, Tartu, Võro, Seto) murdeks, aga ka lihtsalt eesti keele murdeks või murrakuks. Setodele endile on olnud kõige omasem nimetada oma keelt seto keeleks. Nii on tänaseks juba ametlikeski tekstides hakatud seto keelt omaette keelena käsitlema. Kaasaegne seto keel, tulenevalt kõnelejate oskustest, on enim mõjutatud nüüdisaegsest elukorraldusest, väärtushinnangutest, kirjakeelest jms. Seto keele kui emakeele kasutajaskond on vähenemas, eriti noorte hulgas. Suurem osa kõnelejaid kasutab igapäevaste asjaajamiste juures peamiselt lihtsamat sõnavara, mis on otseselt eesti keelest lähtuv, selle keeleloogikatest tugevalt mõjutatud.
Mohácsi kaotusest (1526) kuni 18. sajandi lõpuni kestnud perioodi nimetatakse keskungari perioodiks. Keskungari keelekuju ei erine ei häälikuliselt ega morfoloogiliselt enam oluliselt tänapäeva ungari keelest. Sel perioodil tugevnes saksa keele mõju, siia langeb piiblitõlke ilmumine ja koos sellega ungari kirjakeele regionaalsete keskuste tekkimine. 18. sajandi lõpp tähistab uusungari perioodi algust. 1830. aastail sai ungari keel seadusandluse keeleks, vahetades välja senise riigikeele ladina keele. Selle perioodi kõige märkimisväärsem keeleline sündmus oli keeleuuendus, millele aitasid kaasa mitmed tuntud kirjanikud-luuletajad. Sündis ühtne ungari kirjakeel. Kuigi keeleuuenduse erinevatel perioodidel püüti võõrsõnade sissevoolu tagasi tõrjuda, võib tänapäeva ungari keelest leida rohkesti uuemaid rahvusvahelisi rändsõnu (rádió `raadio', tévé `televiisor').
aegade saateks. Iga rahva muusikakultuur oli omapärane ja erinev. Näiteks Egiptuse templites kõlasid suursugused ja rõhutatult väärikad laulud, mida saatis flöötide ja harfi karge kõla, aga Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andsid teravakõlalised kahe toruga oboed ja löökpillid. Vanaaja muusikas võime näha mitmeid sarnaseid üldisi jooni: Väga iseloomulik oli, et muusikat peeti jumalate keeleks. Muusika ja paljud pillid, eelkõige need, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühaks. Seetõttu koheldi ka muusikuid suure austusega. Sageli jäeti alistatud rahva hulgast ellu just muusikud, kes võeti oma õukonda teenima. Muusika oli tihedalt seotud luulekunstiga, tähtis oli, millest ja millal lauldi. Kunstiliigid ei olnud veel iseseisvunud Muusika juurde kuulusid peale luulekunsti ka tants. Seetõttu kasvasid meloodiad välja luule- ja tantsurütmidest.
Koolihariduse ja kirjakeele areng keskajast uusajani vanal Eesti- ja Liivimaal Käesolevas kokkuvõtlikus referaadis uurime lähemalt keskaegset kultuuri ja vaimuelu, selle iseärasusi, arenguid ja ka keele arengu dünaamika aspekte. Saame teada, mismoodi omandati vanal hallil ajal haridust ja millele hariduse omandamisel keskenduti ning ka seda, kuivõrd aktiivne on kirjakeele areng keskajal ja missugused mõjutused uusajast on jõudnud tänapäeva. Keskaeg tähendas Euroopa rahvaste jaoks tegelikult märkimisväärset vaimset arengut. Tegutses terve hulk silmapaistvaid mõtlejaid, kes enamasti olid seotud ristiusu edendamise ja õpetamisega. Hakkas tekkima algelisemat sorti teaduslik mõtlemine. Kirjasõnagi areng polnud just tagasihoidlik. Esimesed Euroopa ülikoolid rajati juba 11. sajandil Põhja-Itaalias. Oluline on ära mainida ka Gutenberg kui trükikunsti leiutaja ja trükikunst, mis sai ...
üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi. Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu (tarto), setu (seto) ja mulgi keelteks. Traditsiooniliselt on jaotatud eesti murdeid järgmiselt : 1)Põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre. 2)Lõunaeesti murderühm: Mulgi, Tartu ja Võru murre. 3)Kirderannkumurre Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus on mõnevõrra erinev: 1.põhjaeesti murded 1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre 1.1.2. läänemurre 1.1.3. saarte murre
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
