Philosophy of Language Philosophy of Language: a Contemporary Introduction introduces the student to the main issues and theories in twentieth and twenty-first-century phi- losophy of language, focusing specifically on linguistic phenomena. Topics are structured in four parts in the book. Part I, Reference and Referring, includes topics such as Russell's Theory of Descriptions, Donnellan's distinction, problems of anaphora, the description theory of proper names, Searle's cluster theory, and the causalhistorical theory. Part II, Theories of Meaning, surveys the competing theories of linguistic mean- ing and compares their various advantages and liabilities. Part III, Pragmatics and Speech Acts, introduces the basic concepts of linguistic pragmatics, includes a detailed discussion of the problem of indirect force and surveys approaches to metaphor. Part IV, new to this edition, examines the four theories of metaphor. Features...
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika selles valdkonnas küsitakse ilu, kunstiteose, kunstniku kohta. Veel küsitakse, kuidas jagatakse ilu ja inetut, mis mõte on kunstiteosel. Subjektiivsed protsessid, mis toimuvad kunstiloomingus. Kas kunstiloomingus on mingid printsiibid? Poliitikafilosoofia küsitakse ühiskonna ja riigi mõtte, olemuse kohta, milleks üldse riik. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõte ja mõttetus, maksud, poliitilised õigused, kas on riigi
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika mis on ilu olemus? Mis on kusntsiteose mõte, selle olemus ja piirid? Mis on kunstniku loomus? Poliitikafilosoofia mis on ühiskonna ja riigi olemus ja mõte? Riigi ja indiviidi vahekord, riigile allumise mõte ja mõttetus. Milles seisnevad indiviidi poliitilised õigused? Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid. Keelefilosoofia mis on keel? Milline on keele ja inimese vahekord? Mida keel
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoof...
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein Jaanika Vichterpal 12.b Ludwig Wittgenstein Sündis 26.aprill 1889 Viinis ning suri 29.aprill 1951 Cambridges Oli Austria päritolu filosoof,kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks filosoofiks. Wittgensteini teesid Maailm on kõik, mis on tõsi Igasugune filosoofia on "keelekriitika" Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida Maailm koosneb üksteisest sõltumatutest
TEOSED: TSITAADID: ,,Tractatus..." ,,Kui lõvi räägiks, siis ei saaks me aru" ,,Filosoofilised uurimused" ,,Nimetamine on nagu asjadele sildi külge..." ,,Märkusi matemaatiliste aluste kohta" ,,Sõna tähendus on tema kasutus..." FILOSOOFIA OLEMUS: · Millest me ei saa rääkida , sellest tuleb vaikida · Tõsiasjadest me moodustame endale pilte · Keelefilosoofia looja ( näiteks mäng, et sellel on hästi palju erinevaid tähendusi-> jalgpall, arvutimäng... jne) · Maailmal ja keelel on seesama loogiline struktuur : mida me tunnetame seespool. See mis jääb väljaspoole on müstiline ja sellest tuleb vaikida. · Sõnad ei seostu meile vaid ,,mõtte" ja ,,tähendusega" , vaid assotsatsioonidega, mille me neile anname. Tee... ma joon teed... ma kõnnin mööda teed.
Asjade (ideede kogumite) olemasolu seisneb nende tajutavuses. See seisukoht ongi tuntuks saanud ladina keele vahendusel: esse est percipi ( ehk `olemas olla tähendab olla tajutav'). Tähendab, majad, mäed jne on olemas ainult selles mõttes, et neid tajutakse või on võimalik tajuda. Berkeley suunas oma filosoofia metafüüsikute vastu, kes loovad oma kujutlustes maailma asju, mida seal ei ole. Ta materdas metafüüsikat keelefilosoofia vahenditega, öeldes et: 1. Inimesed kasutavad sageli selliseid keelelisi väljendid, millel puudub konkreetne sisu. 2. Me ei valitse oma keelt, vaid meile on omane langeda ebamäärasuse küüsi ja ajada intellektuaalset loba. 3. Tegelikult ei pruugi mingit nähtust või asja olemaski olla, mida mingi mõiste tähistab. Berkeley põhimõtted Tema põhiväide on, et iga üksik objekt on vaid idee meie endi meeltes, iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum
vastata sellele küsimusele otse, mitte enam kaudselt, tunnetusteooria, eetika või teoloogia vahendusel. Niisugusele lähenemisele andis esmase tõuke Max Scheler. Ta väitis, et erinevalt loomadest on inimesele omane iseäralik ,, avatus maailmale". Filosoofilise antropoloogia peatoeseks peatakse ,, Inimene.Tema loomus ja koht maailmas". KEEL Hermaneutika Keel kui tunnetuse meedium nihkus filosoofilises teadvuses esiplaanile alles 20.sajandil. Mõistagi oli keelefilosoofia tavaliselt pelga vahendina temast endast sõltumatu moodustatud ideede väljendamiseks. Hermaneutika asus rajama teoreetilist vundamenti humanitaarteadusele. Hermaneutika on mõistmisõpetus. Filosoofilise vormi andis sellele romantismiaegne mõtleja Friedrich Schleiermacher. Loogiline positivism Loogilise positivismi sihiks oli konstrueerida loomuliku keele ähmasust ja vastuolulisest vaba täpne teaduskeel. Rajajaks mingil määral Ludwig Wittgenstein. Selle manifestiks sai varase
terviklikku mõtet. · Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. · Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega. · Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina keele õpetamise tavadele ning mõjutanud keskaja keelefilosoofia arengut. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb?
Keeleuurimine keele tasandite kaupa Grammatika: nii keeletasand, kui ka teadus , mis seda uurib, samuti... Foneetika: häälikud ja kõne tajumine Artikulatoorne foneetika: hääldus ja kõnetraktis toimuv Auditiivne foneetika:kõne kuulmine Akustiline foneetika: kõnelemisel tekkinud helilained Fonoloogia: häälikute süsteem Foneetika: selline ja selline häälik moodustub nii ja nii Fonoloogia: Keeles X on 8 vokaali, mis jagunevad nii ja nii Keeleteaduse lähedane distsipliin on keelefilosoofia: uurib seoseid keele ja inimmõistuse vahel: ei ole teada, kas keel juhib mõtlemist või vastupidi LOENG III Antiikaja filosoofia Herakleitos: inimmõistus ja keelestruktuur on 1:1 vastavuses Demokritos: keeles pole kõik loogiline ja korrapärane, ei pruugi olla seost sõna ja tähenduse vahel Platon: idee on ideaalne ettekujutus asjast, sõna on idee aineline vorm (mõte sõnaliikidest) Antiikaja filosoofia
aastal pidas kõne hindude ajaloost ja kultuurist, mida peetakse võrdleva filoloogia ja indoeuropistika alguseks Wilhelm von Humboldt diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on reeglite poolt juhitud süsteem, mitte lihtsalt sõnade ja fraaside kogu, mis on vastavusse viidud tähendustega; võrdleva keeleteaduse rajajaid; keelefilosoofia põhines valgustuslikul maailmavaatel, ei paigutanud keeli hierarhiatesse 11. Noorgrammatikud Lepzigi ülikoolis, eeskuju August Schleicher, tähtsaimad esindajad: Braune, Paul, Verner; uurisid indiviidide keelekasutust ja murdeid; historitsism keeleteaduse peamine eesmärk on keele ajaloolise muutumise kirjeldamine; analoogia kui häälikuseadustega ei saa midagi seletada, tuleb kasutada analoogiat 12. Häälikuseadused
5.sajand eKr Elea linnas Lõuna-Itaalias. Elea koolkond vastandab püsivat ja muutlikku, postuleerides igavesti püsivat ning muutumatut printsiipi (olemine) maailma muutlikusest ja mitmekesisusest. Sellega panid nad aluse filosoofilisele olemisõpetusele ehk ontoloogiale. Selle koolkonna esindajad olid Parmenides, Melissos ja Zenon Eleast. Tuntum neist oli Parmenides. Parmenidest peetakse teoreetilise filosoofia (loogika- ja matemaatikafilosoofia, keelefilosoofia, epistemoloogia, vaimufilosoofia ja metafüüsika) rajajaks. Ta oli esimene, kes tegeles olemise probleemiga. Ta on autoriks keerulisele metafüüsilisele luulele, mis kirjeldas teda kui varajast Kreeka filosoofi ning kõige sügavamat mõtlejat. Tema arvates oli kõik olev alati olemas olnud. See mõte oli kreeklaste seas laialt levinud. Nad pidasid peaaegu enesestmõistetavaks, et kõik maailmas leiduv on igavene, et miski ei saa tekkida mittemillestki
tegeletakse. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid: NB! Filosoofia valdkonnad pole ajas muutumatud kastid! Suures plaanis võime jaotada: 1) epistemoloogia 2) metafüüsika A. Teoreetiline filosoofia 3) teadusfilosoofia B. Praktiline filosoofia 4) keelefilosoofia 1) Epistemoloogia 2) Metafüüsika kr üle, loodus kr teadmine "Heal lapsel mitu nime": alaosad ontoloogia ja vaimufilosoofia `gnoseoloogia' NB! `Metafüüsika' halvustavas mõttes: tõestamatu,
Erinevate keelte kirjeldused (14.-16. saj) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine o Grimmi(de) seadus 1822 gooti f t h fotus taihun ladina p d c(k) pedis decem kreeka p d k podos deka sanskrit p d s padas dasa indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. f,,h Wilhelm von Humboldt 1767-1835 o Keelefilosoofia hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. o Keelte tüpoloogiline liigitus isoleeriv; aglutineeriv; flekteeriv; polüsünteetiline Noorgrammatikud 19. saj viimane veerand o Keelemuutuste põhjused o Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja o Analoogia mõju o Laenamine
Mõistelised ühikud, mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Eristab inimest loomast. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 9. Teada teoreetilise ja praktilise filosoofia erinevust Aristotelese järgi. Moraali ja eetika mõistete erinevus. Teada erinevust kirjeldava, normatiivse ja metaeetilise tasandi vahel. Emotivismi mõiste. Teoreetiline filosoofia- teadmine , mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest. Metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, loogika, vaimufilosoofia. Praktiline filosoofia- üldteadmine, mille järgi saab toimida. Eetika, esteetika, sotsiaal-pol filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal ja eetika- moraal=kombelisus; eetika=teoreetiline arutlus moraali üle. Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist. Eetika võib olla: 1) kirjeldav- ajalooline või teaduslik vaatlus, seletab moraalsust ühes kultuuris;
Selleks võib olla nt jumala olemasolu, kuna eimiski ei või luua midagi tõeliselt olevat, seega miski pidi tekkima aegade alguses millestkiRääkides inuitiivsest ja demonstratiivsest teadmisest, libiseb Locke üsna selgelt ratsionalismi suunas. George Berkeley Iiri filos.Esindab idealismi - ei eksisteeri midagi materiaalset.Arvab end esindavat tervet mõistustSuunas filosoofia metafüüsikute vastu, kes loovad oma kujutlustes maailma asju, mida seal ei ole.Materdab metafüüsikat keelefilosoofia vahenditega: Teos ,,Idealism ja inimene" Inimesed kasutavad sageli selliseid väljendid, millel puudub konkreetne sisu. Me ei valitse oma keelt, vaid meile on omane langeda ebamäärasuse küüsi ja ajada intellektuaalset loba. Tegelikult ei pruugi mingit nähtust või asja olemaski olla, mida mingi mõiste tähistab.Lähtekohaks oli Locke'i filosoofia.On üks kolmest suurest empiristist Locke'i ja Hume'i kõrval.Põhiteoseks on Traktaat inimtunnetuse alustest, ilmudes oli 28.aastane
fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat. Diakroonilise ja sünkroonilise keeleuurimise kõrval räägitakse tänapäeval nt seoses grammatikalisatsiooniga ka pankroonilisest uurimisest mida munny 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd Gottlob Frege arutles lause tähenduse ja referentsi üle, algatas probleemiringi, mis on seotud lause tõesuse ja väärusega, millest kasvas tõeväärtussemantika. Analüütiline keelefilosoofia sündis USA-s, toetudes Fregele ja Russelile ok 14. Strukturalismi sünd: Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Sassure ja edasiareng Praha koolkonnas (Jakobson) Strukturalismi põhitõed *keel on autonoomne märgisüsteem, üksikfakti tuleb alati uurida süsteemi kui terviku seisukohast *keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine, diakroonilised (ajaloolised) argumendid ei ole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad
Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk.
Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Varane Wittgenstein. Loogilis-filosoofiline traktaat. Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks filosoofiks. Eluajal avaldas Wittgenstein ühe raamatu ("Logisch-philosophische Abhandlung"; "Loogilis-filosoofiline traktaat"), mis oli väga mõjukas Viini
· Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. · Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat: Ars major ja Ars minor. Ars minor oli mõeldud noortele õpilastele, kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskkaega. · Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina keele õpetamise tavadele ning mõjutanud keskaja keelefilosoofia arengut. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. Skolastilised grammatikad (u 1100-keskaja lõpuni) - keele vormistiku kirjeldamise juurest siirduti ühtse, universaalse alge otsimisele, ja seda alget otsiti loogikas. Põhiküsimus: kas eri keelte aluseks on mingi universaalne struktuur, ja kui on, siis mis see on ja millele see tugineb?
• Franz Bopp 1816 (sanskrit, kreeka, ladina, pärsia, saksa) • Grimmi(de) seadus 1822 gooti f t h fotus taihun ladina p d c(k) pedis decem kreeka p d k podos deka sanskrit p d s padas dasa indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. f,,h Wilhelm von Humboldt 1767-1835 Raamatus “Jaava saare Kaavi keelest” 1836-39 1. Keelefilosoofia à hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. 2. Keelte tüpoloogiline liigitus – isoleeriv; – aglutineeriv; – flekteeriv; – polüsünteetiline Noorgrammatikud – 19. saj viimane veerand Keelemuutuste põhjused: 1. Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja 2. Analoogia mõju 3. Laenamine
Selles traditsioonis töötavad filosoofid püüavad enamjaolt selgitada filosoofilisi probleeme analüüsi abil ja loogilise rangusega, kasutades analüütilist filosoofiat kui meetodit. Gottlob Frege oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. LUDWIG WITTGENSTEIN. Ludwig Wittgenstein filosoof, kes huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Eluajal avaldas Wittgenstein ühe raamatu - Logisch-philosophische Abhandlung. Teda võib arvata nii loogilise positivismi kui ka analüütilise keelefilosoofia rajajate hulka. Maailm on kõik, millega on tegu
Solipsism- ei saa kunagi kindel olla teiste vaimude olemasolus. Meem- aju on nagu arvuti, valikud taandatavat valitavatele programmidele. Arvuti sisendiks-väljundiks on meemid. Mõistelised ühikud, mis võivad nagu geenid ise eksisteerida. Eristab inimest loomast. Teadvus on ajalooliselt kujunenud valiku tulemus meemide vahel. 23. Teoreetiline filosoofia- teadmine , mida taotletakse tema enese pärast, teadmine asjade olemusest. Metafüüsika, tunnetusteooria, keelefilosoofia, loogika, vaimufilosoofia. Praktiline filosoofia- üldteadmine, mille järgi saab toimida. Eetika, esteetika, sotsiaal-pol filosoofia, ajaloofilosoofia. Moraal ja eetika- moraal=kombelisus; eetika=teoreetiline arutlus moraali üle. Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist. Eetika võib olla: 1) kirjeldav- ajalooline või teaduslik vaatlus, seletab
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamis...
Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk.
- Mida hõlmab Õ inimese jaoks; - Kuidas sisustatakse jurisprudentsi ja Õteadust tervikuna; - Kuidas kujutatakse ette normiteoreetiliselt ja keelefilosoofiliselt keele, Õe ja inimkäitumise (nii aktiivses kui passiivses mõttes) suhet. Lahendusi vaieldavatele probldele on võimalik leida Mutli Level Approach'i abil. Formaalse loogika ja moodsa keelefilosoofia areng on toonud kaasa uue suuna: ulatuslike loogikareeglite käsutamisele allutatud normi- ja str. iteooria ülesehitamine. Selle baasiks on uusimad Õe ja Õteaduse põhiproblde keelefilosoofilised uuringud, mis toetuvad formaalse loogika ja keeleloogika käsutamisele Ões ja jurisprudentsis. 1
Nad väitsid , et kõigi keelte grammatika on ühesugune ning vajalik vaid üks keel- ladina keel. c) Diakrooniline keeleuurimis.Peetakse keeleteaduse aluseks. Ülikoolides eristus trivium (grammatika,loogika, retoorika) ja quadrivium(aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Wilhelm von Humboldt 1767-1835 rõhutas keele funktsionaalset olemust ja seotust kultuuriga. Keelefilosoofia hilisem keelelise relatiivsusehüpotees. Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend.Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus.Keelte tüpoloogiline liigitus: isoleeriv , aglutineeriv , flekteeriv , polüsõnteetiline. Grimmi peamised tööd on germaani keelte häälikuloo alalt. Noorgrammatikud( Karl Brugmann, August Leskin, Hermann Paul) tegelesid põhiselt häälikulooga ning pöörasid suurt tähelepanu foneetilisele täpsusele ja meetodite
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmn...
Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk.
Keel on vahendatud sotsiaalne tegevus. Teatud sõnad omandavad tähenduse ainult vastavas sotsiaalses praktikas ehk nagu Wittgenstein ütleb keelemängus. Ta meelest on keel see, mis teeb inimesest inimese. Keelemäng on iseseisvalt arenenud. See on sotsiaalne tegelikkus, mis on kasvanud läbi sotsiaalse eluvormi. Mingi fraas on mõttekas või mõttetu mingis kontekstis. Filosoofia on kontekstuaalne. Keelefilosoofia ei ole lingvistika ega filoloogia, keelefilosoofia ei uuri keelt, vaid kuidas keel kui kommunikatsiooni vahend funktsioneerib. Keelefilosoofia küsimus on olnud tähenduses ja osutuses. (Keskaeg!) Kui me midagi räägime võime öelda, et sõnadel ja lausetel on tähendused. Kuid isegi tähendusega sõnu suvaliselt järjestades ei saa me alati mõttekat lauset. Analüütilise filosoofia alguses seisab Gottlob FREGE (1848-1925), kes ütles, et sõnade puhul peame eristama kolme asja: mõte, tähendus ja osutus. Näiteks S teab, et
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
Mitmed moraaliteooriad võivad üksteisele vasturääkivad olla, teatud olukordade puhul võib olla mitu head lahendust, mistõttu on raske otsustada, milline teooria on just õige. Sama käib ta eksistentsialistliku moraali kohta, kuna eksistentsialism on subjektiivne filosoofia ning seetõttu oleneb kõik inimese enda vaatenurgast - sellest mida ta ise õigeks või valeks peab. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika - Mis on ilu olemus? Mis on kunstiteose mõte/olemus/piirid? Milline on kunstniku loomus? Mis printsiip/struktuur/omadus on see, mis teeb asja ilusaks? Kas too omadus asub objektis või sõltub millegi ilusakspidamine vaatlejast? Mis mõte on kunstiteosel? Kas kunstiloomingul on printsiibid, mis eristavad seda teisest tegevusest? Poliitikafilosoofia- Milline on ühiskonna ja riigi olemus ja mõte? Miks meil riik üldse on?
filosoofia ajaloost · R oli veendunud ateist ja patsifist, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade leviku vastu WITTGENSTEIN · Ludwig Wittgenstein (1889-1951) oli Austrias sündinud juudi filosoof üks viiest vennast, kolm sooritasid enesetapu, üks kaotas sõjas parema käe kuulus pianist, kirjutati töid ainult vasakule käele. W oli Russelli õpilane Cambridge'is. W on keelefilosoofia looja · "Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida". See W väide ütleb ta filosoofiast palju. W järgi saab rääkida tõsiasjadest, - tõsiasjadest me moodustame endale pilte ja neil piltidel on tegelikkusega midagi ühist · Öelda, et miski on nii ja nii, saab ainult siis, kui see on tõene · Maailmal ja keelel on üks ja seesama loogiline struktuur, ent me saame tunnetada
olla ■ järeldus: on olemas tõesed väited, millel puudub empiirline tähtsus ■ analüütiline filosoofia kasvab välja, kui ta analüüsib terve mõistuse vahenditega teaduskeelt ■ loogikaseadused kehtivad, teaduslik tõde on sõltumata praktikast, praktika eesmärgid tulenevad alati tahtest 15.LUDWIG WITTGENSTEIN- australane (1889-1951) ■ keelefilosoofia looja ■ “Millest me ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida”- saab rääkida tõsiasjadest, tõsiasjadest me moodustame pilte ja nendel piltidel on tegelikkusega midagi ühist ■ öelda, et miski on nii ja nii, saab ainult siis, kui see on tõene ■ maailmal ja keelel on üks ja sama loogiline struktuur, kuid me saame tunnetada maailma ainult sinnani kuhu loogika lubab, see mis jääb väljaspoole on müstiline ja mõistetamatu
Ta püüdis näidata, et matemaatika (eelkõige aritmeetika) on taandatav loogikale (nn logitsism). Selle tõestuses ilmnes Russelli paradoks, mis pani Frege logitsismist loobuma. Ludwig Wittgenstein. Varane Wittgenstein. Loogilis-filosoofiline traktaat. Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks filosoofiks. Eluajal avaldas Wittgenstein ühe raamatu ("Loogilis-filosoofiline traktaat"), mis oli väga mõjukas Viini ringi loogiliste
(aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. C) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) - Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) - Franz Bopp 1816 (sanskrit, kreeka, ladina, pärsia, saksa) - Grimmi(de) seadus 1822 - indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k - indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. f,,h - Wilhelm von Humboldt (1767-1835): Keelefilosoofia, ehk hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees – keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend; keel on rahvuse vaim ja vaimu tugevus. o Keelte tüpoloogiline liigitus: • isoleeriv; • aglutineeriv; • flekteeriv; • polüsünteetiline - Noorgrammatikud (19. Saj viimane veerand): o Keelemuutuste põhjused Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja
Aelius Donatus (4.saj) kirjutas kaks ladina keele grammatikat : „Ars major“ ja „Ars minor“. „Ars minor“ oli mõeldud noortele õpilastele ja seda kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskaega. Donatuse grammatikaid hakati kutsuma donaatideks. Priscianus (5.saj) kirjutas „Institutiones grammaticae“, 18 raamatust koosneva ladina keele grammatika, mis on läbi aegade enim kasutatud grammatika. See jättis jälje ladina keele õpetamise tavadele ja mõjutas keskaja keelefilosoofia arengut. 24. Milline on baroki peamine kunstiliik? Tooge näiteid. Arhitektuur. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik, San Carlo kirik, Lorenzo Bernini - Rooma Püha Peetri kirik. 25. Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Cassiodorus (~485 - ~585) rajas Vivariumi kloostri, kus mungad kopeerisid antiikaja käsikirju. Tänu temale on neid käsikirju säilinud, ta aitas koopiate tegemist süstematiseerida.
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise- enesestmõist...
"Radikaalne väärtuse, mõtte ja soovide eitamine." Ülimad väärtused on nõrga kristliku mõtte ja filosoofia valede hooned, mis kokkuvarisevad. Nietzsche teraapia seisneb "võimu tahte" kuulutamises. Võimutahte kandjaks on "Üliinimene". "Übermensch". Üliinimene on täielikult vaba traditsioonilistest väärtustest. Tema tegevus lähtub maistest mõõdupuudest: Ta püüdleb tugevuse, vitaalsuse ja võimu poole. Tema vastas seisavad karjainimesed. 12. Uuspositivism ja keelefilosoofia taotlused Uuspositivismi iseloomustab täpsus ja väljenduste kontrollitavus. Ideaaliks on seejuures loodusteaduslik käsitlus kui selline. Erilise koha filosoofias omandab teadusteooria s.o. üksikute teaduste ülesehituse ja osade, meetodite ning tulemuste filosoofiline vaatlus. Logistika kui meetod ja täpsus kui eesmärk asendavad traditsioonilisi filosoofilise küsimuseasetusi. Vanad metafüüsika probleemid heidetakse kõrvale kui arusaamatu mõistete segadik:
vahel. Subjektivismist lähtudes on ka suhteline mis on õige ja mis vale, kuna inimeste väärtused ja soovid on erinevad. Ka Sartre enda eksistentsialistlik moraal omab seetõttu erinevaid lähenemisnurki, kuna kõik sõltub indiviidist. 4. loeng Küsimused loengu kohta esteetikast, keele- ja kultuurifilosoofiast: 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? 4. Kuidas on võimalik mõista kunstiteose autori rolli? 5. Millisena on nähtud keele rolli? 6. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? 10
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or ...
1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia ...
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
Ta on vastu igasugusele relativismile. Et objektiivne teadmine ja objektiivsed väärtused oleksid võimalikud, selleks vajame me ideid. Mehisuse idee. Ideede ja meelelise maailma suhe Ideid ei või tuletada meelelisest maailmast. Platon uurib võrdsuse ideed. Mõtlemine on meelelise tajuga võrreldes alati esmane, tunnetusteoreetiliselt ja loogiliselt. Olev kui selline, asjade tuum ja olemus on saavutatav vaid mõtlemise abil. Tüübid ja liigid. Ideed ja keelefilosoofia Õiglus viitab ideedemaailmas olevale muutumatule ja igavesele õigluse ideele, alles siis konkreetseid tegusid. Mõisted ei ole ajas ja ruumis, nad ei ole liha ja veri. Mis nad siis on? Seda küsimust nim filosoofias universaalide probleemiks. Platon arvab, et olev peab olema täiuslik. Ta ise pole täielik platonist. Ühiskonnafilosoofia Mis on õiglus? Platonil on eesmärk esitada üksikasjalik visioon ideaalsest riigist. Dialoog ,,Riik". Elitaarne ühiskonna ideaal
Arvutilingvistika jaoks on sõnaväljad olulised arvutileksikoni struktureerimisel (nt WordNet projekt alguse saanud inglise keelest (Princetoni ülikool), nüüd tehtud paljude Euroopa keelte kohta). Seob nimisõnad, verbid ja adjektiivid sünohulkadesse. Võrdlevad e komparatiivsed sõnaväljauuringud on olulised arvutilingvistikas automaattõlke jaoks, kuna toovad välja eri keelte sõnavara sarnasused ja erinevused. Traditsiooniliselt on sõnaväljadel olemas seos ka keelefilosoofia ja antropoloogiaga, sest sõnaväljad võimaldavad analüüsida maailmapilti. 23. Paronüümia. Paronüümid e sarnassõnad sõnad, mis sarnanevad nii häälikkuju (kirjapildi) kui ka tähenduse poolest. Need on derivatsiooni kaasnähtuseks. Kuna derivatsioon on eesti keeles üks produktiivsemaid sõnaloomevõimalusi, on eesti keel paronüümirikas keel. Paronüümid moodustavad paronüümipesi häälikuliselt ja tähenduselt sarnaste sõnade kogumeid.
alusel. • indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. Wilhelm von Humboldt – diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli rajaja Berliinis; uuris baski keelt ja kohanimesid, kawi keelt, mesoameerika keeli; keel on reeglite poolt juhitud süsteem, mitte lihtsalt sõnade ja fraaside kogu, mis on vastavusse viidud tähendustega; võrdleva keeleteaduse rajajaid; keelefilosoofia põhines valgustuslikul maailmavaatel, ei paigutanud keeli hierarhiatesse Keeleteaduslik kontseptsioon - keel kui tegevus, energeia, mitte produkt, ergon - keele sisevormi õpetus - keel ja maailmapilt, Weltanschaung; “vahemaailm”; keel vormib inimese mõtlemist, keel vormib inimese käitumist Üldkeeleteaduse rajaja. Uuris Jaava saare kaavi keelt. Keele, mõtlemise ja kultuuri vahel valitseb tihe seos→ etnolingvistika e
Moraaliteooriad võivad sattuda vastuollu. Sartre moraalist saab järeldada, et õigeid ja valesid otsuseid ei eksisteeri, kõik oleneb inimesest ja sellest mis temale endale tunduvad õiged ja valed, loevad ka inimese väärtused, mis võivad olla mitmetimõistetavad. Mitte üksi moraal ei saa kindlustada, et mingi eesmärk saaks saavutatud. 44. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika-uurimisobjekstiks ilu, kauniduse avaldumine, tegeleb ilu ning kunstiga. Kas millegi ilusaks pidamine sõltub vaatlejas? Kas ilu on kunstis oluline? Küsitakse kunstiteose mõtte ja piiride kohta. Juba vanast ajast on inimesi erutanud küsimus ,,mis on ilu?" Poliitikafilosoofia- küsitakse ühiskonna ja riigi olemuse ning mõtte kohta. Mille pinnalt ja kuidas on riik tekkinud? Milles peitub riigi loomus? Riik on oma loomuselt ühiskondlik leping- J.Locke, D,Hume
suhtes. Julmus ja solidaarsus. Umberto Eco 1932 Itaalia semiootik, filosoof, kirjanik, kriitik. Keskaegse esteetika spetsialist. Esteetilise probleem Thomas Aquinasel 1956 doktoriväitekiri, vaatles keskaja esteetikat kui kosmilise korra filosoofiat ja nägi seal lääne-Euroopa ratsionalismi algeid, hierarhiseerivat. Avatud teos 1962 (The Open Work 1989) Puuduv struktuur (1968) Traktaat üldsemiootikast 1975 (A Theory of Semiotics 1977) Semiootika ja keelefilosoofia 1984 Reisid hüperreaalsusesse 1987 nimiessee ilmus enne1976 Baudrillardi Simulaakrumid ja simulatsioon (1981) Interpretatsiooni piirid 1990 (Interpretation and Overinterpretation 1992) Täiusliku keele otsing 1995 Kant ja nokkloom 1997 Visuaalsemiootika ("Puuduv struktuur" ja "Kant ja nokkloom"). Ikooniline märk mitte ainult ei oma mingeid ühiseid omadusi oma objektiga, vaid on ka täiesti suvaline, konventsionaalne ja motiveerimatu
saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine). Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja valitsemisega seotud küsimused), eetika (moraalifilosoofia, õige ja väära vahekord), esteetika (kunstifilosoofia, ilu ja kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 4. Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline.
ilma et ühist eellast kunagi oleks olnud. 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd TERMINID: Frege - oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks. Frege teos "Mõistekiri" oli suurim läbimurre loogika ajaloos pärast Aristotelest. Teda peetakse ka analüütilise filosoofia üheks rajajaks: tema tähendusteooria oli semantikas teedrajav ning sellest sai alguse analüütiline keelefilosoofia. Frege tööd leidsid tema eluajal vähe tunnustust. analüütilise (keele)filosoofia - • USAs analüütilise filosoofia sünd: toetudes Fregele ja Russelile, eelkõige Ludwig Wittgenstein ja tema järgijad. Gottlob Frege 1848-1925 • Hommikutäht ja õhtutäht on sama referentsiga kuid erineva tähendusega/mõttega/intensiooniga. • Samale isikule võib viidata fraasidega Mari, naabritüdruk ja preili Mänd.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
