Mari keelest ja selle olukorrast Neit-Eerik Nestor 23.05.2017 Teemad • Mari keelest • Mari keele olukord täna • Sarnasus eesti keelega • Mida saame eestlastena (või väikerahvana) õppida mari keele loost? Mari keel • Kõnelejaid umbes 300 000 (aastal 2002 umbes 500 000) • Mari Eli vabariigi riigikeel aga ametliku asjaajamise keeleks vene keel • Mäemari, niidumari ja palju murrakuid • Marikeelne teater, koolid. ajalehed, raadiosaated • Sõna ,,mari” tähendab ,,meest” või ,,inimest” Mari keele seisund • Kakskeelsuse tasakaalutus • Linnastumine > venestumine • Toorlaenud vene keelest • Riikliku tähelepanu ja hooleta; kõnelejate passiivsus • Stalini-aegsed repressioonid jätsid lünga kultuuri arengusse • Marikeelne kõrgharidus peaaegu olematu • Probleeme marikeelsete teoste avaldamisega (1990 - 72 teost, 1999 - 8 teost, 2014 - 49 teost) Sarnasused eesti keelega • Umbes 200 ühise päritoluga sõna • luu - lu •...
2. Kuidas on keel märgisüsteem? Keel kui märgisüsteem – sõnad on inimkeeles tüüpilised keelemärgid. Ikoon – märk, mille tähistaja on sarnane objektiga v tegevusega. :D :P (käärid, ümbrik) Indeks – märk, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab. Norskamine magamist, haigutamine väsimust. Sümbol – keelemärk, mis on kõigeenam kokkuleppeline. Nt lõpmatuse märk, originaali märk, mees/naine. 3. Maailma keelte arv on ligikaudu 7000. 4. Suurimad keeled (5) – 1)mandariini 2)hispaania 3)inglise 4)araabia 5)hindi 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Keeli liigitatakse : 1)Tüpoloogiline liigitamine – sarnasuse alusel liigitamine. Grammatika. 2)Geneoloogiline liigitamine – keelte päritolu järgi. 7. Algkeel, keelkond Algkeel – keel, millest teine keel on alguse saanud. Keelkond – keelerühm
See eksisteeris kuni aastani 774, kui Langobardide kuningriigi purustas frankide võimas kuningas Karl Suur. Rahvasterände tagajärjed - Erinevate kultuuride (ühelt poolt Rooma kõrgkultuur ja teiselt poolt germaanlaste kultuur) kokkupõrge ja nende sulandumine. Selle tagajärjel ongi tekkinud kõik tänapäeva Euroopa tähtsamad rahvad - Germaanlaste keelte ja ladina keele segunemise tagajärjel on kujunenud ka kõik tänapäeva Euroopa tähtsamad keeled. Vahemere piirkonnas jäi domineerima ladina keel ja tekkisid romaani keeled (itaalia, hispaania, prantsuse, portugali); Põhja- Euroopas jäid domineerima germaanlaste keeled ja tekkisid germaani keeled (inglise, saksa, flaami, skandinaavia keeled). - Ristiusu kirik oli sillaks kahe kultuuri vahel. Ristiusu piiskopid olid kõik pärit Rooma aristokraatlikest suguvõsadest. Kirikud ja kloostrid kujunesid kohtadeks, kus jätkus
3. USA 4. Hiina 5. Brasiilia 6. Austraalia Maailma suurima rahvaarvuga riigid 1. Hiina 2. India 3. USA 4. Indoneesia 5. Brasiilia 6. Bangladesh 7. Pakistan 8. Venemaa Maailma suurimad regioonid 1. Kristlus · Katoliiklus · Protestantus · Õigeusk · Lahkusulised 2. Islam · Sunniidid · Süüdid 3. Hinduism 4. Budism 5. Kofnutsiaanlus 6. Shinto 7. Taoism Maailma suurimad keeled 1. Mandariini e. Hiina keel 2. Indi e. India keel 3. Hispaania 4. Inglise Linnastumine, selle probleemid 1. etapp- Demograafiline plahvatus(19.sajand) eriti kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Linnastumise aste ca. 15%, I-d miljonilinnad London, Pariis, New York. I-d linnastud Suurbritannias 2. etapp- 20. sajandi esimene pool linnade arvu kasv aeglustub. Linnade võrk välja kujunenud, uusi tekkis vähe. Kasvada
Indeks- vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Allsüsteemid Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Neid on 5. SEMANTIKA-tähendutse uurimine SÜNTAKS-lauseehituse allsüsteem LEKSIKON-sõnavara MORFOLOOGIA-sõnade sisestruktuur FONOLOOGIA-häälikulise struktuuri uurimine Avatud süsteemid Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. Avatud süsteemi iseloomustab loovus. Mida kõrgema järgu allsüsteemi elemendiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Lausete rekursiivne iseloom- reeglit saab rakendada korduvalt, nt rinnastus (Agu ja Arno ja Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4. Keeleuniversaalid. Püüdlused luua universaalset grammatikat alates 17. saj. Generatiivsed oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Teistsugune
1. loeng Keel kui märgisüsteem, inimkeel ja teised keeled. Sümbol, indeks, ikoon. 1. Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. See on keel üldisemas mõttes. Konkreetselt võib rääkida eesti, saksa, suahiili jms keelest. On ka tehiskeeli, millel on hulk inimkeelega ühiseid omadusi. Ainult inimesel kui liigil on keeleomandamisvõime. Loomad, linnud, putukad jms suhtlevad ka ja neil on omamoodi keel, kuid seda ei saa keerukuse poolest võrrelda inimkeelega. 2. Keelt võib vaadelda erinvalt:
koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E. Pindala on 83850 ruutkilomeetrit Pinnamood Territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud,kuid ka kinkmaad ja tasandikud. 70% pindalast hõlmavad Alpid Kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi (3797 m) Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Riigi rahvastik ja keeled Rahvaarv:8,192,880 Rahvastiku tihedus: 97 inimest/km2 Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Riigikeel: saksakeel; piirkondlikud keeled horvaadi, ungari ja sloveeni Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Loodus Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske
Maailma keeled Maailmas on kõiki keeli kokku 6000-7000. Neid räägib üle 7 miljardi inimese, kes elavad 189 erinevas riigis. Keeled on omavahel suguluses nagu perekonnaliikmed. Suurem osa Euroopa keeltest kuulub suurde indoeuroopa keelkonda, mis jaguneb veel edasi germaani, romaani ja slaavi rühmadeks ning need omakorda alarühmadeks. Lingvistide hinnanguil on praegu maailma keelest ligi pooled hääbumas ja osa neid juba tänaseks päevaks surnud. Nende hulgas ka minu poolt uuritav Liivi keel. Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub vanimate läänemeresoome keelte lõunarühma. See on arvatud samasse rühma põhja- ja lõunaeesti murretega ning soome keele läänemurretega, millest teadlased on järeldanud, et liivi rahvas oli esimesi läänemeresoome rahvaid Läänemere ääres. Keelepuu rekonstruktsioonis võiks...
Väike-Maarja, Suure-Jaani, Suurbritannia, Vana-Kreeka Valgevene, Täiendosa käändub: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar Keelerühmad Filipiini keeled, Kaukaasia keeled Asutused, ettevõtted, Ilmarine, Helios, Esmar, Koop organisatsioonid & Pojad, AS Hiiu Vill Riigid ja riikide ühendused, Saksamaa Liitvabariik, Texase osariigid, läbiv suur täht Osariik, Prantsusmaa Isikute nimed Juhan, Tiit-Rein Kivi, Muri, Vanapagan, Mars, Personifikaadid Saatus, Surm, Kivist Külaline,
inimest. Neist 60,8 % olid venelased, 31,9 % mordvalased ja 5,2% tatarlased. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mordva Vabariigi elanikest venelasi 53,4 %, mordvalasi (333 112) 40,0 % ja tatarlasi 5,2 %. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 744 237 mordvalast. Mordvalased Eestis 2003. aasta seisuga elas Eestis 562 mordvalast. Eestis tegutseb Mordva-Eesti Kultuuriselts ja Eesti-Ersa Kultuuriühing "Sjatko" (tõlkes: Säde). Mordva keeled Mordva keeled on uurali keelte alarühm. Koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal mordva keeli 431 692 inimest. Fonoloogia, sõnavara ja grammatika erinevuste tõttu ei mõista ersad mokša keelt ja vastupidi, mistõttu nad kasutavad omavahelises suhtlemise vene keelt. Suhtlemist takistab ka eelarvamus, et kuna nad räägivad eri keeli, siis ei ole vastastikune arusaamine võimalik, kui kumbki oma keelt räägib
sum = sum + i; (internetis) ja (XML) keeltevahelisi seoseid. Soovitav tulemus: saab teha tarkvara, mille abil XML-datat saab ühest return sum; programmist teise saata, nii et info kaduma ei lähe. } Imperatiivsed keeled sobivad samm-sammult, kindlas järjekorras täidetavate algoritmide esitamiseks. Programmid kujutavad endast arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, Modula-2 objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled. Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse
lahkusid Aafrikast ja seadsid end sisse igal kontinendil, väidab lingvist Merritt Ruhlen, lisades, et ürgkeele jäljed on alles kõigis Maa keeltes. Tarkade Klubi: Mitokondri DNAd uurides saab ajas tagasi minna rohkem kui 100 000 aastat, Y kromosoomiga umbes 60 000 aastat. Keeltega pole nii palju vist võimalik? Merritt Ruhlen: Minu pakutav idee, mida olen kajastanud raamatus «The Origin of Language» («Keele päritolu») on see, et kõik praegu räägitavad maailma keeled ulatuvad tagasi ühe keeleni, mida kõneldi IdaAafrikas 50 000 aastat tagasi. Sel ajal tekkis täiesti tänapäevane inimkeel. 50 000 aastat tagasi toimus inimese evolutsioonis suur muutus: ilmus kunst, nad hakkasid valmistama palju viimistletumaid tööriistu, millest mõned on isegi kunstipärased. 200 000 aastat oli kasutatud pea muutumatul kujul ühetaolisi kivitööriistu, ja siis äkitselt, 50 000 aasta eest, muutus inimkäitumine radikaalselt.
kasuks. Enne valiku langetamist tuleks proovida muusikapoes mõningaid nii vasaku- kui ka paremakäelistele mõeldud kitarre. Kui vasakukäeline pill tundub loomulikum, siis tuleb järgida oma sisetunnet. Maailmas on palju tuntud vasakukäelisi basskitarriste, näiteks Paul McCartney, kes kasutavad vasakukäelistele mõeldud kitarre. Vasakukäelistele mõeldud pille valmistavad kõik suuremad tootjad. Alternatiiviks on osta paremakäeline basskitarr, pöörata kael teisele poole ning tõsta keeled ümber, kuid selline toimimisviis võib kaasa tuua probleeme mängumugavuses ning pilli hääles püsimisega. Tagatipuks oleks paljude kitarride küljes olev väljalõige (cut-away) sellisel juhul valel pool pillikaela, tehes juurdepääsu kõrgetele nootidele keerulisemaks. Pikemas perspektiivis on siiski vähem tüli, kui otsustada vasakukäelise pilli kasuks. Mõned vasakukäelised õpivad mängima paremakäelistele mõeldud kitarri, mille kael on teisele poole
(üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolektid. Formaalkeel artefaktid kunstlikult loodud. Mitmesugused erinevused. Kunstlikult loodud märgisüsteem, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Kasutusalad kitsapiirilised. Programmeerimiskeelt ei saa vähemalt mitte kuigi loomulikult kasutada tunnete väljendamiseks. Tehiskeeled formaalkeeled ja rahvusvahelised keeled. Abikeeli kahesuguseid: ei ole koostatud loomulike keelte sarnaselt ja on koostatud loomulike keelte sarnaselt. ,,Loomade keel" enamasti signaalidele (mitte sümbolitele) tuginevad. Automaatsed ja keskkonnast sõltuvad. Objektkeel üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel mõistesüsteem. Kirjelduses kasutatav keel. Keeleteaduses levinud kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Nt objektkeel: inglise keel ja metakeel eesti keel.
Luuditsa külas on loodud esimene omaalgatuslik koduloomuuseum ning Jõgõperä koolilapsed on õpetaja juhendmisel õppinud vadjakeelseid laule. Peterburis tegutseb vadjafiilide ring, kes käivad vadja memmedelt lindistamas vanu laule ja lugusid. On ehk tegu esimese vadjalaste rahvusliku ärkamisega? Loodame, et pole veel lootusetult hilja. Õpetus Vadja keelt võib õppida mitmes ülikoolis: · Helsingi Ülikool, Soome-ugri osakond: Läänemeresoome keeled · , Soome keele ja kultuuriteaduse osakond: Läänemeresoome keeled · , Keelte osakond: Läänemeresoome keeled · , Eesti ja üldkeeleteaduse instituut: Soome-ugri osakond. Kirjandus · Adler, Elna ja Merle Leppik: Vadja keele sõnaraamat. Tallinn: Signalet, 1990, 1994; Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut, 1996, 2000. · , : Wotische Sprachproben. Eesti Keele Arhiivi Toimetised 4. Tartu, 1935.
sámit, idamurretes saam, samlan´c, pl. saml'a. Arvukus Kuna saamiks olemise kriteeriumeid on eri riikides mitmeid, pole absoluutselt täpseid arve võimalik nimetada - erinevate allikate kohaselt kõigub saamide koguarv 50 000 ja 100 000 vahel. Norras elab kuni 40 000, Rootsis kuni 17 000, Soomes kuni 5700 ja Vene Föderatsioonis umbes 2000 saami. Keel Saami (varasema nimetusega lapi) keel on läänemeresoome keelte lähim sugulaskeel. Ajaks, mil läänemeresoome keeled ja saami keel ei olnud veel eraldunud, ehk läänemeresoome ühisajaks on arvatud ajavahemikku 1500-1000 eKr. Saami keele iseseisvaks keeleks kujunemine toimus tõenäoliselt aastatel 1000-700 eKr. Hajali asustus ja suured vahemaad, kuid arvatavasti ka erinevate substraatkultuuride endassesulatamine on põhjustanud erinevusi saami murderühmade vahel ning antropoloogilist mitmekesisust. Saami murrete erinevusi on viimase aja teaduslikus kirjanduses rõhutatud termini
Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Kaart Rahvaarv, selle muutumine ja Rahvastikupüramiid Rahvaarv on 28,146,656 inimest. Rahvarvu muutumine 2000 aastal- 20,660,700 2001 aastal- 21,122,700 2002 aastal- 21,589,240 2003 aastal- 22,054,280 2004 aastal- 22,529,340 2005 aastal- 23,118,990 2006 aastal- 23,680,640 2007 aastal- 27,601,038 2008 aastal- 28,146,656 Rahvastiku püramiid Rahvused, keeled, usundid Rahvused 90% inimestest on araablased. 10% inimestest on afro- aasialased. Keeled Saudi- Araabias on ametlikuks keeleks araabia keel. Inglise keelt räägitakse äriringkondades. Usundid Ligi 96% riigi elanikkonaast on Saudi- Araabias islamiusulised. Kristlasi on 3,5% elanikkonnast ja hinduismi on 0,6% elanikkonnast. Iive Saudi- Araabia elanikkonda iseloomustab rahvaarvu kasvu ülespoole 2% .
docstxt/127298706845821.txt
7) Viipekeel viipekeel on loomulik keel, mis on tekkinud suurte kurtide arvuga kogukondades loomulikul teel (koduviiped - pidzin - kreoolkeel), nt kurtide koolides. Viipekeele transkriptsioonis märgitakse üles viipe asukoht, käekuju, liikumine. Viipekeele universaalsus. Gestuno: arvatakse, et viipekeeled baseeruvad universaalsetele emotisonaalsetele väljendusvahenditele ja kehakeelele; viipekeeled on kuuljate inimeste poolt välja mõeldud süsteemid, mis on loodud eesmärgiga verbaalsed keeled nähtavaks teha; viipekeelte leksikas on suur osa ikoonilistel viibetel; gestuno püüe luua rahvusvaheline viipekeel. Verbi markeerimine modaalsuse väljendamiseks: viiplemise kiirus, intensiivsus, amplituud, miimika. Eitus verbi koostisosana on miimika, pearaputus; eitavad viiped või viipesse inkorporeeritud eitus. 8) Viibeldud keel kõnekeele viiplemine (viibeldud eesti keel, signed English, Manually Coded English jne) 9) Sõrmendamine täht haaval viiplemine
1. CIM Common Information Model, MBS Multi Body Rakendusvaldkondade keeled; 5.-Tehisintellekti ja interfeisi Simulation, FEM - Finite Element Method, RP Rapid keeled; 6.-Neuronvõrgus 15.Operatsioonisüsteem on Prototyping, PDM - Product Data Management. programm, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara 2.Cam- (computer aided manufacturing; VR- Virtual reality ; vahel. Eesmärgid: -korraldada kasutaja programmide tööd; -teha LEM- Learnable Evolution Model, ;PLM- a computer arvutisüsteemi kasutamine mugavamaks;- organiseerida programming language ; CAT-computer-aided tolerancing efektiivne riistvara töö 16.ADA; Basic; JAVAScript; JAVA; C; 3.CAPP- Computer-aided Process Planning, ; NC- numerical 17. 2dmudel,2,05 Dmudel,3D traatmudel,3Dpinnamudel,3D control; CAD- computer-aided design ; MRP 1- Multiple ...
Jaapan on kõrgelt arenenud I maailma riik Kolumbia on industriaalne II maailma riik Kongo DV on vaene, mahajäänud III maailma riik Võrdlev analüüs SKT 1.el. $ Rahvastiku kasv Uus - Meremaal Statistika Etniline jaotus Usundid Eurooplased Anglikaani 14.9% 69.8% Rooma katoliku Maoorid 7.9% 12.4% Asiaadid 5.7% Presbüteri 10.9% Ametlikeks Metodistliku 2.9% keelteks on inglise ja maoori keeled Usundid, rassid, keeled Rahvastiku tihedus ja paiknemine Rahvastiku tihedus on 15.68 inkm² Linnades elab 87% rahvastikust Suurimad linnad on Wellington, Auckland, Christchurch Kasutatud kirjandus https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/nz.html https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/nz.html http://www.nationmaster.com/red/graph/eco_gdp_p ercap-economy-gdp-per-capita&date=1960 http://hdr.undp.org/en/statistics/ http://en
kia,Sloveenia,Soome,Suurbritannia,Taani,Tsehhi,Ungari. Euroopa Liit Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011.aasta algul 502,5 miljonit,2010 aasta algul 501,1 miljonit, 2009 aasta algul 499,7 miljonit. Euroopa Liidu keeled Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt:bulgaaria,hollandi,eesti,hispaania,iiri,inglise,itaalia,kreeka,leedu,läti,malta,poo la,portugali,prantsuse,rootsi,rumeenia,saksa,slovaki,sloveeni,taani,tsehhi ja ungari keeled. Euroopa lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Majandus ja-rahaliit
Hiljem laulsid ülemised hääled prantsuskeelset ilmalikku teksti. 10. Nimeta ja kirjelda keskaegseid pille. 1) Fiidel – lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill 2) Rebekk – ümarapõhjaline, pooliku pirnikujulise kõlakastiga poogenpill 3) Harf –näppekeelpill, kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas 4) Lauto –näppekeelpill, erinevate on suuruste ja keelte arvuga, sõrmlauaga, vasaku käega fikseeritakse helikõrgus 5) Psalteerium – pingutatud keeled kolmnurksel või nelinurksel kõlakastil, mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües 6) Organistrum – keelpill, mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas 7) Erinevad flöödid – puupuhkpillid, soolo või orkestri pillid 8) Šalmei – kahekordse roohuulikuga torupill
Inimesel jääb puudu midagi, mis õpetaks arusaama teistest kultuuridest ja kogu ühiskonnast. Meil on ühendused terve Maailmaga. Selleks kasutame interneti. Muidugi on praegu kõik juba ette-taha tehtud, sa. ma mõtlen kõik tõlked ja otsingumootorid jne. Mis on kõige tähtsam, kõige sellega ei tohiks inimene ära unustada keelte mitmekesisust. Meie keelte mitmekesisus aina kahaneb ja ülejäänud prioriteetsed keeled nagu paljud teavad, näiteks Ingliskeel, paljud isegi ei tea, et kusagil väikses riigis, väikses omalaadi ühiskonnas, on keel just väljasurnud ning uus peale tekkinud. Niimoodi jäävad tuhanded keeled osadesse mälestustesse, kui neid üldse eksisteerib. Meie keelte mitmekesisust peab säilitama ja pigem hüveks pidama. See on meie väga kallis ja hindamatu olemus. Kui teada ja õppida mitmeid keeli peale emakeele, siis on väga hea
Kaplinn 1. Ma sooviksin minna Kaplinna kultuuri-ja puhkuse reisile. Reis kestaks 2 nädalat. 2.Kaplinn asub Lõuna-Aafrika Vabariigi edelaosas.Kaplinna pindala on 2499 k m2 ja seal elab 3 740 026 inimest. Riigis räägitakse 11 keelt, kuid olulisimad on inglise ja afrikani keeled. Nende kahe nädalaga sooviksin külastada nii randu, vaatamisväärtusi, kui ka kauneid looduspaiku. 3.Kaplinnas valitseb vahemereline kliima. Linn asub lõunapoolkeral, seega kui seal on suvi siis meil on talv. seega läheksin ma sinna detsembris, sest sealne talve keskmine temperatuur on 26 kraadi ja see oleks mõnusalt soe. 4. Tallinnast läheb mu lend 22 detsembril 2016 kell 18.05, siis toimub ümberistumine Münchenis, Kaplinna jõuab lennuk kell 9.03. Tagasilend algab Kaplinnas 5
neist saaks universaalkeel (nt selleks, et saavutada rahu maailmas). 1.kuriositeedid pole koostatud loomulike keelte sarnaselt, sõnavara koosneb juhuslikest põhisümboleist, mida ,,loogiliselt" ühendatakse ulatuslikumateks väljenditeks. 2.loomulikele keeltele tuginev tüüp (aluseks nt ladina keel või kesksed indoeuroopa keeled) sõnad on loodud nende keelte baasil, grammatika on tehtud võimalikult lihtsaks. Nt esperanto keel. Kas mõned keeled on primitiivsemad kui teised? Kirjasüsteemi omavate keelte sõnavara on suurem kui nendel keeltel, milles ei kirjutata, sest sõnade talletamisel pikeneb nende iga. Keeled erinevad sõnavara poolest (nt inglise keeles on raske leida vasteid sõnadele leil, viht. Kultuurid on erinevad, iga ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Kultuuri ja keele seos ei ole siiski otsene (nt USAs on palju erinevaid kultuure, aga inglise keel on üldiselt sama)
..................................................................10 Silp.................................................................................................................................................10 LÜHENDAMINE..........................................................................................................................11 Keeled ja keelkonnad.....................................................................................................................11 Keeled........................................................................................................................................ 11 Eesti mured................................................................................................................................ 12 Keelkonnad................................................................................................................................ 12 Nimede käänamine....................................................
§ Bulgaaria keelele lähedane lõunaslaavi keel § eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast § kõneldatakse Makedoonias, Albaania ja Kreeka Makedooniaga piirnevates piirkondades ning Bulgaaria edelaosas § kirjakeel põhineb keskmurdel, Makedoonia keelt kirjutatakse kirillitsas § Makedoonia keelt peetakse Bulgaarias bulgaaria keele murdeks. Kõneldav keel § Makedoonia keelesugulus: indoeuroopa keeled slaavi keeled lõunaslaavi keeled makedoonia keel Ametlik keel/riigikeel Makedoonia Piirkonnaks Balkan Kõnelejaid 2.1 miljonit MAJANDUS § käibel Makedoonia denaar(rahaühik) § töötus 2010. aasta andmetel 33,1% § alla vaesuspiiri elas 2008. aastal 28,7% SEKTORITESSE JAOTUMINE SKP ja tööjõu jaotumine sektoritesse: § PÕLLUMAJANDUS SKP 12,1% ; tööjõud 18.6% § TÖÖSTUS SKP 29,6% ; tööjõud 29,5% § TEENINDUS SKP 58,3% ; tööjõud 51,9%
Paar XML-i lisaknihvi ka (namespaced jne) Recursion A subroutine is said to be recursive if it calls itself, either directly or indirectly. That is, the subroutine is used in its own definition. Important to check that recursion terminates. Code should contain: One or more base cases (no recursion involved!) One or more recursive cases. Arguments of the recursive call must be "simpler" according to some measure. NB! The "simplicity" measure may be arbitrarily complex. Imperatiivsed keeled sobivad samm-sammult, kindlas järjekorras täidetavate algoritmide esitamiseks. Programmid kujutavad endast arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled. Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab maksimaalse töökiiruse. Miinusteks on programmeerimise suur töömahukus -
lahendust leida, kuid üheks leevendavaks võimaluseks oleks põlisrahvuste identiteedi edasikandmine ja hoidmine, et ei toimuks päris täieliku väljasuremist. Oma rahvuse identiteedi hoidmine pole aga probleemiks vaid multikultuursetes ühiskondades. Ka väikseid rahvusi on globaliseerumine palju mõjutanud. Teadlaste hinnangul on praegu maailma 6500 keelest ligi pooled hääbumas. Näiteks on Euroopas hääbumas keldi keeled ning ka lapi keel. Ühe enam on tunda globaliseerumise mõju ka Eestis ja eesti keeles. Eestis on väga lihtsalt omaks võetud kõik ameerikaliku. Nii meedia, kui ka inimeste kõnepruuk on täis inglise keelseid väljendeid, slängi ning toorlaene. Näiteks on noorte seas laialt levinud inglse keelest tulnud väljendid nagu pointless, hängima ja chillima. Järelikult on globaliseerumine mõjutanud negatiivselt ka väikerahvusi. Sellele probleemi
luuleteksti. Hiljem laulsid ülemised hääled prantsuskeelset ilmalikku teksti. 10.Nimeta ja kirjelda keskaegseid pille. 1) Fiidel – lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill 2) Rebekk – ümarapõhjaline, pooliku pirnikujulise kõlakastiga poogenpill 3) Harf –näppekeelpill, kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas 4) Lauto – näppekeelpill , erinevate on suuruste ja keelte arvuga, sõrmlauaga, vasaku käega fikseeritakse helikõrgus 5) Psalteerium – pingutatud keeled kolmnurksel või nelinurksel kõlakastil, mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües 6) Organistrum – keelpill , mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas 7) Erinevad flöödid – puupuhkpillid, soolo või orkestri pillid 8) Š almei – kahekordse roohuulikuga torupill
erinevad aga kujult ja suuruselt. Klaverid koosnevad raamist, kõlalauast, keeltest, klaviatuurist, helitekitamismehhanismist ja pedaalidest. Klaveri heli tekib , kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. Iga konkreetne klaveri kõla sõltub materjalist, mida on pilli valmistamisel kasutatud. Klaveri kõlavõimalused on väga avarad. Klaveril on pedaale kaks vahel ka kolm: paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmiks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimase vajutatud heli või akordi. Tiibklaver on klaveritest kõige suurem ning ka kõige keerulisema konstruktsiooniga. Tiibklaveril on 230 keelt ning 88 haamrit/klahvi . Tiibklaver on üks populaarsemaid pille kontserdilavadel. Tiibklaverit kasutatakse nii soolo- kui ka saatepillina nii klassikas kui ka jazz- ja rock-muusikas.
• Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. • Keelestruktuur on tasandiline – (süntaks) – morfoloogia – fonoloogia 20. sajand • Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. • Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. • Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. • 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): • Aasia – 2165 (32%) • Aafrika – 2011 (30%) • Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%) • Ameerika – 1000 (15%) • Euroopa – 225 (3%) Keelte liigitamine
haru: leksikon, morfoloogia, süntaks, tuletus, retoorika. 7. Modistid Kolm moodi ehk kõneviisi: olemise mood (modi essendi), mõistmise mood (modi intelligendi), osutamise mood (modi significandi). Lähtusid Rooma keeleteadusest ja inglise filosoofi Roger Baconi seisukohtadest. 8. Keskaja keeleteadus Dante arvas, et keeltel on ühtne päritolu ning nad on hiljem lahknenud; jagas Euroopa keeled kolme rühma: idas kreeka keel, põhjas germaani keeled ja lõunas kolm romaani keelt; grammatika staatiline keel, mis koosneb muutumatutest reeglitest, mida on vaja loomulike keelte toimimiseks. Esimene grammatiline käsitlus on esimene osa neljast 12. sajandi käsitlusest vana-norra keele kohta (Codex Wormianus); autor kasutab minimaalpaare, et eristada foneeme. 9. Renessansi keeleteadus Port-Royali grammatika (1660) kirjutati samanimelises kloostris; tugevalt mõjutatud Descartes'i ideedest; oli aluseks generatiivsele grammatikale. 10
.9 Kasutatud materjalid.................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Eesti ja vene keeles on põhilised värvinimetused kattuvad, vene keeles leidub vaid üks põhivärvinimetus, mida eesti keeles pole – голубой(helesinine, taevasinine). Siiski erinevad need keeled piisavalt värvinimetuste moodustamise, kasutuse ning ka kaasaskäivate tähendusvarjundite poolest. Käesolev referaat tugineb kahele artiklile. Esiteks Asta Õimu 1983. aastal ilmunud artikkel "Värvinimetuste moodustamisest ning kasutamisest eesti ja vene keeles" ning teiseks Larissa Degeli 2005. aastal ilmunud artikkel "Värvinimetuste semantikast eestlaste ja venelaste maailmapildis". Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimesed kaks sisaldavad värvinimetuste moodustamise ja
realiseerumine USA inglise keeles. Klassikalised tööd, meetodi sünd (vt L. Keevaliku artikkel, andmed aineprogrammis). 11. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga". Kirjakeeled/standardid ei eksisteeri ,,objektiivselt", neid luuakse, vajaduse korral defineeritakse uuesti jne. Sellepärast on olemas ka neutraalne termin, mis ei osuta piiridele, standardi olemasolule jne, on keelevariant/keelekuju/lekt (variety, lect). 12
realiseerumine USA inglise keeles. Klassikalised tööd, meetodi sünd (vt L. Keevaliku artikkel, andmed aineprogrammis). 11. Murre ja keel. Tihti öeldakse: ,,See pole keel, vaid pelk murre". Küsimus on prestiizis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga". Kirjakeeled/standardid ei eksisteeri ,,objektiivselt", neid luuakse, vajaduse korral defineeritakse uuesti jne. Sellepärast on olemas ka neutraalne termin, mis ei osuta piiridele, standardi olemasolule jne, on keelevariant/keelekuju/lekt (variety, lect). 12
Keelte areaalne jaotus on keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, lisaks asukohale arvestatakse veel nt vastastikust suhtlust, ajalugu, keelte kontakte (vrd nt ka prantsuse keele tekke lugu). Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi:Aafrika ; Euraasia ; Kagu-Aasia ja Okeaania ; Austraalia ja Uus-Guinea ; Põhja-Ameerika ; Lõuna-Ameerika Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled struktuur alusel maailmas jagunenud on. Sotsiolingvistiline liigitus - lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Genealoogiline (sugulus ja päritolu, keelepuud) - sugulus- ja põlvnemissuhete järgi liigitamine ehk geneetiliselt liigitamine. Nt ladina keelest-portugali, hispaania, katalaani, prantsuse, itaalia, sari, rumeenia.ladina keel allkeel, teised keeled tütarkeeled
Väikese algustähega kirjutatakse: 1. rahvad, hõimud, keeled (eesti keel, eestlane, soome hõimud) 2. kuud, pühad, idamaa kalendri aastad (märts, emadepäev, koera aasta) 3. üritused, sündmused (rahvusvaheline raamatuaasta, olümpiamängud) 4. au-, ametinimetused (juhatuse esimees, president) 5. asutuste allüksused (Tartu Üikooli arstiteaduskond) 6. usundid (luteri usk) 7. taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1
60 kuni 2.05 meetri kõrgune ja see on üks suurimaid muusikainstrumente. Kuna kontrabass on keskmist kasvu mehe kõrgune mängitakse seda tavaliselt püsti seistes või natuke lühema kontrabassi korral kõrgel toolil istudes. Kontrabass toetub selle laiemale otsale kinnitatud kandepulgale ehk jalaga maha. Kontrabassil on enamasti neli keelt, kuigi enne 20.sajandit oli kontrabassil hoopiski kolm keelt. Harva leidub ka viie või kuue keelega kontrabasse. Kontrabassi keeled on jämedad ja pikad ning neid on raske alla suruda ja seetõttu, tuleb kontrabassi mängimiseks kasutada sageli mitut sõrme. Kontrabass on ainuke nüüdisaegne keelpill, mille keeled häälestatakse üksteisest kvartide kaugusele. Ülejäänud keelpillid häälestatakse üksteisest kvintide kaugusele. Kontrabassi valmistatakse vahtrast(kõlakasti tagumist osa), kuusest(kõlalauda) ja eebenipuidust (sõrmlauda).
Austraalia Triinu Orgmets Üldandmed: • Pealinn: Canberra • Pindala: 7 613 000 km2 • Rahvaarv: 20 226 100 (2004) • Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² • Keeled: inglise, aborigeeni keeled • Usklikud: kristlased, muslimid • Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) • Kuninganna: Elisabeth II • Peaminister: John Howard • Hümn: Advance Australia Fair https:// www.youtube.com/watch?v=s8tswkr25A0 • Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Pühad: Uusaasta Austraalia päev ANZACi päev Kuninganna sünnipäev Teine jõulupüha Vana-aastaõhtu 1. Jaanuar 26. jaanuar 25. aprill 13. juuni 26. detsember 31. detsember Austraalia lipp ja vapp
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel)
loogiliselt kaasasündinud kategooriate eeldamist. - Haspelmath (2010): igas keeles on oma kategooriad, mis adekvaatse kirjelduse korral on ka tõesed; 2. Keelte liigitamise põhimõtted. • Genealoogiline – liigitatakse päritolu järgi • Tüpoloogiline – vaatab keele tegelikku struktuuri ja omadusi • Areaalne – räägitakse piirkonnakeeltest (Aafrika keeled – kuigi tegelikult on seal erinevaid keelkondi, eesti keel nt läänemere areaal) • Sotsioloogiline – nt kõnelejate arvu järgi liigitamine 3. Keelte morfoloogilised tüübid. Tüpoloogiline liigitus: Wilhelm von Humboldt (raamatust Jaava saare Kaavi keelest) • Isoleeriv – pole mingeid tunnuseid, lõppe (teevad kõik asjad ära sõnajärjega) • Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme
Nominalistid - kategoorigad on nimed ega eksisteeri mujal kui keeles. Realistid - nende omadused ja nendevahelised suhted on olemas sõltumatult inimesest ja nende tõttu on keel universaalne. 7. Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks. Modernse maailma sünd: Konstantinoopolo langemine, Ameerika avastamine, protestantismi sünd. Esile tõusid romaani keeled, 14.sajandil tegutses Dante, rõhutas lapsepõlvekeele ja võõrkeelena õpitud ladina keele erinevust, propageeris moodsate keelte arendamist, sündis ajalooline keeleteadus, sest oli võimalik näidata moodsate keelte regulaarset erinevust ladina keelest. Murded ja keelte varieerumine: William Caxton - esimene inglise trükkal, oli mures selle pärast, et puudus `'tavaline viis'' keelt kasutada, probleemid: puudub ühine ortograafia, esinevad murdeerinevused, keel muutub generatsioonidega
Kadrina Keskkool Lapi keel Referaat Martin Proosa 10.A Saukse 2010 1.Üldandmed × Lapi keel on tuntud ka saami keele nime all × Lapi keele kõnelejaid on kokku ligi 40 000 × Lapi keeled kuuluvad soome-ugri keelte alla, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. Laplasi mainitakse esmakordselt I sajandil Tacituse "Germanias", milles esinevat Fenni- nimelist rahvast samastatakse laplastega. Sellesama nimetusega tähistavad laplasi ka mõned hilisemad kroonikud. Saxo Grammaticusel esineb XII sajandil esmakodselt Lappi 'Lapimaa'.
... 1 SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 RAHVAARV.............................................................................................................. 4 SÜNDIMUS JA SUREMUS.......................................................................................... 6 ETNILINE KOOSSEIS, KEELED JA RELIGIOON............................................................8 SUUREMAD LINNAD................................................................................................ 9 HARIDUS............................................................................................................... 11 BURUNDI KAART.................................................................................................... 12 KOKKUVÕTE...............................................................
KEELEMUUTUS: KEELE ARENG JA MUUTUMINE Huvi keele päritolu vastu. Legendid (nt Paabeli torn, F. R. Faehlmanni ,,Keelte keetmine" jms). Ebateaduslikud ettekujutused: nt kõik keeled on pärit heebrea keelest, ladina keelest jne. Ettekujutused ei põhine keeleainese süstemaatilisel analüüsil. Monogenees: kõik keeled põlvnevad ühest allikast (nt Paabeli torni legend). Polügenees: keel on tekkinud eri paikades eri hetkedel. Monogenees on naiivne teooria, professionaalsed keeleteadlased seda ei usu. Moodsa keeleteaduse sünd: püüd selgitada keele päritolu ja arengu probleeme keeleainese süstemaatilise, järjekindla tõlgendamise kaudu. Ajaloolise (diakroonilise) keeleteaduse sünd. Huvi sanskriti vastu Euroopas 19. sajandil. Indoeuroopa (vanem kitsama nimega
Sissejuhatus Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, kuhu kuulub üle 20 keele, sealhulgas ka eesti keel. Soome-ugri keeled ei kuulu indoeuroopa keelte hulka. Soomes kõneleb karjala keelt umbes 5000 inimest, kuid peamiselt räägitakse seda ikkagi Venemaa Karjala Vabariigis ja Tveri oblastis. Praegu on karjala keele kõnelejaid umbes 65 000, võrreldes varasema 100 000-ga aastal 1926 on neid palju vähemaks jäänud. Kõnelejate arv hakkas kahanema 20.sajandi alguses. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast.
Saksamaa & Ungari SAKSAMAA ● Fakte ● Pealinn: Berliin ● Pindala:357 111,91 km² ● Asukoht: Euraasia, Euroopa ● Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik ● Rahvusvahelised organisatsioonid: Nato, Euroopa Liit, ÜRO, G8 ● Rahaühik: Euro Fakte ● Suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln ● Rahvaarv: 81 757 600 ● Keskmine eluiga: 70 ● * naistel 80 * meestel 73 ● Kõneldavad keeled: saksa, türgi, taani, balkani ● Valdavad usundid: Luterlus, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima ● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel 1 °C *suvel 17 °C ● Aastas sajab ca 970 mm ● Min temperatuur: -25°C ● Max temperatuur: 39°C Veestik ● Jõed: tähtsaim Rein, Elbe, piirijõgi Oder, Ems,
Austraalia Helen Siska Sisukord Üldandmed Lipp ja vapp Geograafiline asend Kliima Majandus Rahvastik Haridus Huvitavad faktid Pildid Üldanmed Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 20 226 100 (2004) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise, aborigeeni keeled Naaberriigid: Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus-Guinea, Uus-Meremaa, Saalomoni saared, Vanuatu Usklikud: kristlased, muslimid Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: John Howard Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Lipp ja vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
