Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
Tähtaja möödumine 3 aastat (põhikirjaga pikendatakse kuni 5 aastat). Juhatuse liige võib suhte üles öelda ehk tagasi astuda. See on problemaatiline, sest siin on vaja mõjuvat põhjust. Kataloog on puudu. Ülesütlemisõiguse teostamine tagasiastumisest on vaja teatada nõukogule. Kuna on täidetud teavitamiskohustus. § 320. § 309 lg 5 kui pole võimalik üle anda nõukogule, võib esitada avalduse äriregistri pidajale. § 309 lg 2 ls 3 reguleeritud ametiaja pikendamist. On keelav norm. Juhatuse tegitsemisvorm otsuste tegemise kohta puuduvad reeglid, puhtalt phingu korraldada. NÕUKOGU Peab kord kolme kuu jooksul kogunema koosolekuks. nõukogu liikme valimine võib olla määratud ka teistmoodi kui on seaduses. Tagasikutsumiseks on vaja 2/3 kohalolijatest. § 319. JUHATUSE LIIKMETE TASU 20 § 314. käsundusleping põhimõtteliselt. VÕS § 627. palgalisel juhatuse liikmel on õigus tasu saada
Millisel juhul on võimalik mitte alluda? Ignoreerida käsku, kuid isegi sellisel juhul me mingil moel allume, sest me peame vaeva nägema, et ignoreerida see tähendab et me teeme midagi selle vatsu. Mis tähendab et võimust ei ole pääsu. See kes käsu annab on selle võimu all, kes peab seda täitma. Sest kui see kes peab käsku täitma ei täida seda tekitab see käskijale probleeme. Ühesõnaga mingi vastastikune võimusuhe. VÕIMU STRATEEGIAD Käskiv, keelav, sundiv võim- paneb inimesed olukorda, kus nad on sunnitud võimule alluma. S.o siis kui Pannakse paika mingi karistus, kui inimene käsku ei täida. Kasulik olla võimalikult avalik, nähtav. Sest kui karistus on, siis peavad kõik seda teadma. Selgesõnaline, valjuhäälne kasulik olla sellele võimule. See suudab mõjutada inimest lühiajaliselt, kui on karistus, siis inimene teeb nii et ei pea karistust kandma.
100: tahtliku tapmise eest - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani. Selle normiga kaitstakse üht inimese põhiõigustest - õigust elule. 2. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad; 3) õigustavad ehk lubavad või volitavad. Kohustav on nt põhiseaduse (PS) § 14 norm: õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Keelav on nt PS § 18 norm: kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Õigustav õigusnorm on nt PS § 15: igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Õigustav, samas ka volitav ning lubav on nt maksukorralduse seaduse (MKS) § 44 norm: Vabariigi Valitsusel ja rahandusministril on õigus anda määrusi maksuseaduse alusel ja täitmiseks. 3. Subjektide ringi järgi:
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
jookseb madalal turvatasemel ja ei saa muule süsteemile ligi · Terviklustaseme infot säilitatakse turvatavate objektide süsteemses ACL-is, info puudumisel arvestatakse keskmist terviklustaset Windows NT: ACL läbivaatus · Olgu meil kasutajaprogrammi päring, mis soovib saada mingite etteantud õigustega juurdepääsu · ACL läbitakse kirjehaaval, kuni saadakse teada lõppvastus · Kui avastatakse mõnda soovitud õigust keelav kirje, siis on tulemus negatiivne · Lubavad kirjed erinevatele õigustele täiendavad üksteist ("liituvad") · Kui kõik soovitud õigused leitakse, on tulemus positiivne · Kui jõutakse niisama ACL lõpuni, on tulemus negatiivne · Lisaks on spetsiaalsete lippudega ACE-d päritavate õiguste kohta Windows NT: ACL näited Päring: kasutaja Mati grupist Müüjad soovib õigusi RW Mobiilseadmed · Seadme kaitsmine volitamata kasutajate eest
võimu situatsiooni. Kellelegi käsu andmine. Kui üks inimene käseb teisel midagi teha on ta ikkagi sõltuvuses teisest inimesest, et too midagi teeks. Käsusaaja omab võimu selle üle, kellele ta käsu andis. Nt otsustab, et ta ei tee seda, mida tal kästakse teha. Võimu strateegiad (eelneva põhjal): 30 Käskiv, keelav, sundiv võim paneb inimesed olukorda, kus nad on sunnitud võimule alluma. Selline võim peab olema avalik, nähtav. Seda võib kiiresti rakendada. Veenev, kasvatav võim paneb inimesed olukorda, kus nad käituvad vabatahtlikult võimule soodsalt. Selline võim peab olema varjatud. Väga kiiresti rakendada ei saa, nõuab rohkem aega, eeldab inimeste sotsialiseerimist, kasvatamist. Varjatud võim
Liberaalne printsiip: igasugune toiming, mis ei ole ... a) ... juriidiliselt reguleeritud, on lubatud - I(p) D(p); b) ... keelatud on lubatud . ¬F(p) D(p). Despootlik printsiip: keelu puudumisest ei järeldu toimingu lubatavus: ¬ (¬ F(p) D(p)). Deontilise loogika (DL) alla mõeldakse sageli normatiivsete arutluste loogikat. Juriidilises deontilises loogikas lähtutakse sellest, et normatiivse iseloomuga on juriidilised individuaalsed aktid , millel on keelav, lubav või kohustav iseloom. Eristatakse absoluutseid ja suhtelisi norme. Absoluutsete normide mõned loogilised vormid: F(p) on keelatud, et p, F(x, p) - subjektile x on keelatud p. Relatiivsete normide mõned loogilised vormid: F(c, p) - p on keelatud tingimusel c, c P(x, p, y) - tingimusel c subjektile x on lubatud toiming p subjekti y suhtes. Deontilise loogika alusteks on klassikalise loogika kolm printsiipi:
ja elektritööjuht, oma elektritööde käidukorraldaja. Kavandatavast pingealusest töös tuleb teatada lülitamiste juhtijale. Paigaldis või selle osa, kus töö toimub tuleb nõutaval viisil ettevalmistada ja selles seisundis säilitada, seejuures võib osutuda vajalikuks seadmete seisundi automaatse taastumise välistamine. Koht kus automaatne taaslülitamine on keelatud tuleb selgelt tähistada ning tööde ajaks tuleb õigesse kohta paigaldada keelav ohutussilt ,,Mitte lülitada. Inimesed töötavad". Sõltuvalt töö keerukusest tuleb töökoha ja tööjuhtimiskoha vahel kasutada otsesideliine. Töörühmajuhtija tegevus 1. Enne töö algust peab töörühmajuhtija töörühmaliikmetele selgitama, milles seisneb töö ja sellega kaasnevad ohud, milliseid ohutusvõtteid rakentatakse, millised on igaühe ülesanded ja milliseid tööriistu ja seadmeid kasutatakse. 2. Loa tööalustamiseks võib töötajatele anda ainult töörühmajuhtija
Põhiõiguse riive (tihti samastatakse rikkumisega, kuid seda ei peaks tegema) Põhiõigused toimivad teistmoodi kui tavalised normid (seesmine õigustamine on põhiõiguste puhul minimaalne ning see teeb põhiõiguse kohaldamise raskeks Kas põhiõigused on pigem load või keelud? §32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. (luba kandjatele (inimestele), keeld adressaatidele (nt riik)). Antud § on pigem sõnastatud kui keeld (eriti keelav on §18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.) Siiski ei saa keeld olla absoluutne (nt naarbite puhul, üks kasvatab puu ja võtab teise maa-alalt sellega valguse ja vee) - Põhiõigus kui selline - Põhiõiguse piir (see, mis põhiõigusest peale piiri tõmbamist üle jääb) Konstruktsiooniteooriad: - Siseteooria tuleb kohaldada ainult väga piiratus ulatuses (õigus millelegi ning peab saama, kuna õigus annab
Suhtes Ikoon: mõtteline kujund, joonis, Mona Lisa portree, objekti diagramm, metafoor. Loomulik diagramm, struktuur... sarnasus objektiga Indeks: gradueeritud skaala, Nool-suunis, lomp... loogiline operaator, signaal, Eco arvates alati mingil hüüatus, viitav asesõna. Suunab määral konventsionaalne tähelepanu objektile. Sümbol: nimisõna, jutustus, Keelav liiklusmärk, rist, raamat, seadus, institutsioon. tinglik joonistus... Kokkuleppeline. MÄRK PEIRCE ECO näide Suhtes Reema: propositsionaalne Igasugune visuaalne märk kui interpre-tanti funktsioon. Samuti termin mingi väljendi termin suhtes ütlusesse ja argumenti (arutlus) Kaks visuaalset märki, mis on
seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine Säte teenib õiguskindluse ja - selguse ning individuaalse käsutusõiguse kaitse eesmärki sellega, et takistab põhimõtteliselt (iseenesest) üleantavate esemete õiguskäibest välistamist kokkulepete kaudu. Lg 1. Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. On absoluutselt keelav norm, st. isegi eraõiguses ei saa teistmoodi lepingu osapooled kokku leppida. Lg 2. Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude. Räägib pmst abstraktsiooni printsiibist. KAASUS: OÜ X müüs kinnistu AS-le Y
Maal algab kodu piir krundipiirist, mitte välisukse tagant! Õuealale, aeda, istandikku, jm. võib võõras minna ainult kindla põhjendusega, näiteks selleks, et küsida luba kalapüügiks, joogiveevõtuks, pikemaks telkimiseks, lõkketegemiseks jne. Põllumajanduslik maa – heinamaa, põld, karjamaa... Ei ole lubatud liikuda külvil,orasel,viljas,istandikus ja mesilas; samuti kohas, kus liikumisega võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi puudub piire või keelav tähis. Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või mööda kuivenduskraavi kallast. ︎Ära roni alale, mida maaomanik aktiivselt kasutab, sh hoonetevaheline ala, ära häiri kodurahu ega riku omandit! Liikumine – veekogud Avalik kasutamine: suplus, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük Mootorsõidukiga vees või jääl liikumine EI OLE avalik kasutus!
Süüvides VangS § 90 lõigete 3 ja 5 tekke ajalukku, võib jääda mulje, et teisiti küsimust reguleerida võimalik polegi. Taval piirata erinevate kambrite vahistatute suhtlemist on sügavad ja nõukogude aega ulatuvad juured. Selline regulatsioon sisaldus juba 21.06.1993 vastu võetud täitemenetluse seadustikus.182 Ka vangistusseaduses on algusest peale (st juba eelnõu staadiumis) olnud VangS § 90 lõiked 3 ja 5. 183 Eri kambrite vahistatute omavahelist suhtlust keelav säte leidub hetkel ka nt vastavas Vene Föderatsiooni õigusaktis.184 Eeltoodu põhjal võib jääda mulje, et teisiti sellist olukorda reguleerida võimalik ei ole ning vajadus vältida eri kambrite vahistatute omavahelist suhtlust tingib ka vajaduse hoida vahistatuid praktiliselt ööpäevaringselt lukustatud kambrites. Siiski on mitmete teiste riikide õiguskordades rakendatud ka teistsugust lahendust. Eeskätt ei
muud ühendusevõtjad ei pääse Haldur aga pääseb Tähtsamad rollid tuleb liigutada ülespoole, sest vaatama hakatakse algusest ning esimese leitud vastuse peale tehakse otsus. Kui halduri lubav õigus kõigepealt ning ülejäänute keelav õigus selle järel, siis ongi soovitud olukord saavutatud. Paljalt rollidest ei piisa sisenemiseks peab olema ka vastava rolliga kasutaja. Siin näites juhan parooliga juhan1! sest nõutakse ka numbrilist ja märgilist sümbolit parooli sisse.
Milliseid erinevusi märkasite pereliikmete suhtumises uude olukorda? 2. Selgitage, miks ei saanud pianist koos oma kaaslannaga kohvikusse siseneda. Arutlege, kuidas võis selline olukord mõjutada poolatari ja pianisti suhteid. 3. Arutlege, millised inimese valikud olukorras, kui ühiskond on tema vastu vaenulik? (Tuginedes nendele filmistseenidele, kus on ilmneb mingil tasandil juudivaenulik suhtumine – vanema mehe kõnniteelt kõrvale tõrjumine, juutide sisenemist keelav silt kohviku uksel. 2. Stseenid elust getos (00:16:50 – 00:28:30) Varssavi geto tingimustes muutunud elukvaliteet, inimeste võimalused elatise hankimiseks. 1. Kuidas mõjutavad inimeste väärtushinnangud elu geto tingimustes? Mida hoitakse alal ja millised normid jäävad alles endistest aegadest? Võrreldes eelmiste stseenidega on inimestevahelised suhted muutunud – leidke konkreetseid näiteid. Iseloomustage juudi kogukonna sidemeid, mille nimel nad tegutsevad
valmistatakse või säilitatakse põlevmaterjali ning kus tuleoht ja tule leviku võimalus on suure tõenäosusega; 11) tule- ja plahvatusohtlik protsess tegevus või protsess, milles peale tuleohu esineb ka plahvatusoht; 12) tuleohutuskuja tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne ehitistevaheline kaugus; 13) tuleohutusmärk siseministri kehtestatud nõuetele vastav tule- või plahvatusohu eest hoiatav, tule- või plahvatusohtlikku tegevust keelav, tulekahju või muu hädaolukorra puhul inimeste evakueerimist suunav või päästevahendile viitav märk; 14) tuleohutusnõue tehniline ja korralduslik nõue, mille eesmärk on tagada objekti 40 ning sellel toimuva tegevuse või protsessi ja seadme töö tuleohutus, samuti nõue päästevahendile. [RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004] §3. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest objektil lasub selle omanikul või valdajal (edaspidi objekti valdaja). II
ehitatud lihtsat karjaaeda ja varisenud aeda piirdeks ei loeta. Maaomanikud või muud maavaldajad ei või keelata kaaskodanike liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal. Talvel võib jääl liikumist keelata või reguleerida Päästeamet. Igaühe liikumine ei ole siiski lubatud külvil, orasel, viljas, istandikus ja mesilas, samuti kohas, kus sellega võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi alal puudub piire või keelav tähis. Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või mööda kuivenduskraavi kallast. Kõikidel avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on igaühele kasutamiseks avatud vähemalt 4 m laiused kallasrajad. Laevatatava veekogu ääres on kallasrada vähemalt 10 m laiune, suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, peab maaomanik jätma veepiirile vähemalt 2 meetri laiuse kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
