Tehnoloogiad radionukliidide eraldamiseks põhjaveest on maailmas siiski olemas. Sealhulgas ka Eestis välja töötatud suhteliselt lihtne ja odav firma OÜ Water Technology Partners poolt patenteeritud tehnoloogia. Vee üldiseloomustus Vesi on kõige levinum vesiniku ühend. Ta hõlmab maakera pindalast ligi 3/4. Enamjaolt on see palju lahustunuid aineid sisaldav merevesi. Puhas vesi on värvuseta, maitseta ja lõhnata vedelik.Vesi külmub (tahkub) 0°C ja keeb 100°C. Temperatuuril 4°C on vee tihedus suurim:1g/cm3. Jää tihedus on 0,92 g/cm3. Vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheaegselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. Vee kolme oleku korral erinevad molekulide paigutus, vahekaugused ja seega ka molekulidevahelised jõud. Vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu soojeneb vesi päeval kiiresti ja jahtub aeglaselt, reguleerides (analoogiliselt ka kevadel ja sügisel) sel teel kliimat.
Karbonüülühendid ja karboksüülhapped Selgita moisteid: karbonuuluhend, aldehuud, ketoon, karboksuulhape, formaliin, rasvhape, aminohape. 1. Karbonuuluhend: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad karbonuulruhma. Karbonuuluhendite struktuuris esineb kaksikside susiniku ja hapniku vahel. 2. Aldehyyd: orgaanilised uhendid, mis sisaldavad aldehuudruhma. Aldehuudruhmas on karbonuulruhm seotud uhe vesiniku ja uhe susiniku aatomiga. 3. Ketoon: orgaanilised ained, mis sisaldavad ketoruhma. Ketoruhmas on karbonuulruhm seotud kahe susiniku aatomiga. 4. Karboksyylhape: orgaanilised aineid, mis sisaldavad uht voi mitut karboksuulruhma (-COOH). Karboksuulhapete nimetused tuletatakse susivesinike nimetustest ja lisatakse nimele loppu loppliide - hape. (N: CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) ) 5. Formaliin: on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent me...
Broom Broom on keemiline element, perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 4. perioodis, järjenumbriga 35 ja aatommassiga 79,904. . Broomi avastas ja uuris selle ühendeid 1826. aastal prantsuse keemik Antoine Jérôme Balard. Broom esineb kahe stabiilse isotoobina, mille massiarvud on 79 ja 81. Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule ja on tavatingimustel pruun vedelik tihedusega 3,1 g/cm3, mis keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust. Broom on tugev oksüdeerija ja reageerib paljude liht- ja liitainetega. Seetõttu on broom nii vedeliku kui auruna inimkehale (nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale) söövitav ja ärritav. Broomil on tugev lõhn. Füüsikalised omadused Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna
Koidula kirjutatud luuletused Mu isamaa on minu arm Mu isamaa on minu arm, Kodu kel südant annud ma, Meil aiaäärne tänavas, sul laulan ma, mu ülem õnn, kui armas oli see! mu õitsev Eestimaa! Kus kasteheinas põlvini Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks me lapsed jooksime. teeb, mu isamaa! Kus ehani ma mängisin Mu isamaa on minu arm, küll lille, rohuga, ei teda jäta ma, Kust vanataat käe kõrval mind ja peaks sada surma ma tõi tuppa magama. seepärast surema! Küll üle aia tahtsin siis Kas laimab võõra kadedus, ta kombel vaadata
Titaan Nimi Kool Klass, aasta Õpetaja nimi Üldiselt Titaan on keemiline element, mille sümboliks perioodilisustabelis on Ti. Omaduselt on titaan metall ning kannab järjenumbrit 22. Tema tihedus on 4,5 g/cm³. Titaan sulab 1668 kraadi juures Celsiuse järgi ja keeb 3287 kraadi juures. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel ja keskmise aktiivsusega metall. Titaani on väga kerge mehhaaniliselt töödelda ja sepistada ning ta on kõige vastupidavam kergmetall. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, kuna tal on tugev oksiidikiht. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Väga paljud mineraalid sisaldavad titaani, eriti leidub sellised mineraale Uuralites. Looduses leidub titaani ainult ühendeina
* riigi territoorium maa-ala, mis on piiritletud riigipiiriga ja rahvusvaheliste kokkulepetega * tava eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese tegutsemise erinevates olukordades N: jõulud * tabu üldkohustuslik range keeld N: juudid ei söö veretooteid * moraal tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega Seadused 1. Sotsiaalsed normid 2. Loodusseadused Loodusseadused: Vesi keeb 100 kraadi juures, vedelik võtab anuma kuju Sotsiaalsed normid: 1. Kirjutatud ja kirjutamata normid Kirjutatud normid: Õigusnormid -> Konstitutsioon -> Seadused -> määrused -> otsused -> eeskirjad Kirjutamata normid: tavad ja moraalinormid (tabud Kümme käsku) Miks järgiti tavasid? Traditsioonide tõttu, ebausu tõttu ja kardeti ka üldsuse hukkamõistu Milleks on vaja seadusi? - On riigi tegutsemise lauseks - Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu
BENSEEN · füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. · Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. · keemilised omadused: nukleofiilne tsenter METÜÜLBENSEEN ehk TOLUEEN C6H5CH3 On samuti värvuseta iseloomuliku lõhnaga veest kergem vedelik, mis keeb umbes 111 ºC juures. Teda toodetakse kivisöe ja nafta tarmilise töötlemise saadustest. Tolueeni kasutatakse lahustina, magusaine sahhariini, paljude värvainete, aga ka tugevajõulise lõhkeaine trinitrotolueeni ehk trotüüli (TNT) valmistamiseks. REAGEERIMINE 1. reageerib halogeenidega, toimub asendus + Cl2 + HCl C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine
levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ei kuulu. Ahven valib oma jahialadeks peamiselt veetaimestiku varjulised sopid, kuid väga sageli võib teda kohata veekogu keskel. Parvekalana ründavad ahvenad "organiseeritult" ja üheaegselt pinnavees planktonist toituvaid väikesi kalapoegi ning vesi lausa keeb nende jõulistest sabalöökidest. Omapärase ja huvitava vaatepildi avastanud spinningumees võib parve oskuslikul jälitamisel rikkaliku saagi noppida. Jahikirest hõivatud röövikud ei lase end paadis tegutseva kalastaja lähedusest palju häirida ning haaravad lanti vahel üsna paadi külje alt. Nagu enamik mageveekalu, on ka haug ja ahven aktiivsel toiduotsingul just hommiku- ja õhtutundidel. Paraja soodsa tuule (lõuna, lääs) ja pilves ilmaga võib neid edukalt püüda
alt üles; aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. 4. Näited molekulaarsetest ja mittemolekulaarsetest ainetest. SiO2 - mittepolaarne 5. Gaaside ja ainete kuivatamine CaO - H2SO4 – hügroskoopne aine – imab vett (konts. H 2SO4) Silikageel – adsorbent – tugeva vee siduva toime tõttu kasutatakse ainete kuivatamiseks NaOH – 6. Lihtainete omadused, esinemine ja kasutamine H2 – kõige kergem gaas, sulab ja keeb madalal temperatuuril, väheaktiivne, lõhnatu, maitsetu, värvitu, vees väga vähe lahustuv; kasutatakse kütuselemendina, vesinikpomm, keemiatööstuses O2 – Vees vähelahustuv, oksüdeerija, kuumutades aktiivne, vajalik hingamiseks, põlemiseks N2 – värvitu, lõhnatu, maitsetu, gaasilises olekus ohutu, õhus 78%, inertne gaas – püsiv, saadakse vedela õhu destilleerimisel; kasutatakse kustutamiseks
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE Kodutöö nr. 2 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Kuressaare 2020 Sisukord 1. Koobalt (Co) ...................................................................................................................3 1.1. MÕJU TERASE OMADUSTELE ............................................................................3 1.2. OMADUSED ...........................................................................................................3 1.3. KASUTUSALAD .....................
moolimurd lahuses. Kui lahustunud aine ei aurustu, siis p2 = 0 ja p = p1, p1 lahusti aururõhk lahuse kohal. Aururõhu suhteline langus lahuse kohal on võrdne lahustunud aine moolimurruga (mitteelektrolüütide lahuste korral): p p10 = x2 , p = p10 p1. · Lahuse keemis- ja külmumistemperatuur (mitteelektrolüütide lahuste korral) Vedelik keeb tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga; vedelik külmub tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. Lahus keeb kõrgemal ja külmub madalamal temperatuuril kui puhas lahusti; Te lahuse keemistemperatuuri tõus: Te = Kecm , Tk lahuse külmumistemperatuuri langus: Tk = Kkcm , Ke ebullioskoopiline konstant, Kk krüoskoopiline konstant, cm lahuse molaalsus. · Osmoos, osmootne rõhk
3. Uuematel raudteedel on rööpad kokku keevitatud. Tähendab see, et soojuspaisumist ei ole? 4. Miks on gaasid kergesti kokkusurutavad ja nende soojuspaisumine suur? 5. Millisel temperatuuril on vee tihedus suurim, normaalrõhul? 6. Selgita vedeliktermomeetri ehitust. 7. Milline on madalaim võimalik temperatuur Celsiuse ja Kelvini kraadides? Kuidas seda nimetatakse? 8. Millistel temperatuuridel Celsiuse ja Kelvini (ja Fahrenheiti) kraadides vesi tahkub ja keeb? 0°C 273 K 32°F 100°C 373 K 212°F 9. Arvuta Kelvini ja Fahrenheiti kraadideks temperatuur 36°C. 10. Vasta lk.19 küsimustele 1, 3, 4, 8 What is a calorie? Calories are the little bastards that get into your wardrobe at night and sew your clothes tighter. My closet is infested with the little shits!Tundmat naljahammas Can anyone explain what a Joule is? I know watts and volts but joules is new to me.
Amfetamiinist tekib korduval kasutamisel väga tugev sõltuvus, kusjuures selle tagajärjel ilmevad unetus, tagakiusamisluulud, ärevus, isupuudus, pahurus, närvilisus, depressioon. Alguses amfetamiini tarbival inimesel suureneb seksuaalne aktiivsus ja võimekus, kuid hiljem lõppeb see impotentsusega. Amfetamiini kasutamine on ajule, maksale ja südamele kahjulik ning võib lõppeda surmaga. 3 Benseen on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, mürgine vedelik, mis keeb 80 ºC ja tahkub 5,5 ºC juures, moodustades pikki nõeljaid värvuseta kristalle. Benseen lahustub vees halvasti, kuid seguneb igas vahekorras alkoholide, eetrite, ketoonide ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseeni toodetakse kivisöetõrvast või nafta termilise töötlemise produktidest. Benseeni kasutatakse tohututes hulkades lähteainena nitrobenseeni, fenüülamiini (aniliini), fenooli, etüülbenseeni, klorobenseeni, stüreeni ja paljude teiste aromaatsete ühendite sünteesimiseks
moolimurd lahuses. Kui lahustunud aine ei aurustu, siis p2 = 0 ja p = p1, p1 – lahusti aururõhk lahuse kohal. Aururõhu suhteline langus lahuse kohal on võrdne lahustunud aine moolimurruga (mitteelektrolüütide lahuste korral): ∆p p10 = x2 , ∆p = p10 – p1. • Lahuse keemis- ja külmumistemperatuur (mitteelektrolüütide lahuste korral) Vedelik keeb tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga; vedelik külmub tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. Lahus keeb kõrgemal ja külmub madalamal temperatuuril kui puhas lahusti; ∆Te – lahuse keemistemperatuuri tõus: ∆Te = Ke⋅cm , ∆Tk – lahuse külmumistemperatuuri langus: ∆Tk = Kk⋅cm , Ke – ebullioskoopiline konstant, Kk – krüoskoopiline konstant, cm – lahuse molaalsus. • Osmoos, osmootne rõhk
lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse.Väärisgaasid on: heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon ja radoon.Kõiki väärisgaase leidub vähesel määral Maa atmosfääris. Neist heelium on Universumis levikult teine element. Heelium(He)- Keemiliselt on He väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. He aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on He keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim- Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4,2 kelvinit, heelium-3 aga temperatuuril 3,2 kelvinit. Ksenoon(Xe)- Ksenoon kondenseerub temperatuuril -108°C ja tahkub temperatuuril -112 Celsiuse kraadi. Inimestele mõjub ksenoon narkootiliselt. Radoon(Rn)- Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed. Ta kondenseerub temperatuuril 62 Celsiuse kraadi ja tahkub temperatuuril 71 Celsiuse kraadi.Radoon on oluline looduslik radioaktiivse kiirguse allikas. Seetõttu on ta inimestele ohtlik.
Üks Arbujate juhtvaime Abielus Betti Alveriga Suri väljasaadetuna Siberis Tjumeni oblastis Haud Looming Kuu sinivingus valge marmor ujub kui kiirgav lumi põhja taeva all. Küpresse tardunud ladvus öökull huikab, Esikkogu ,,Palavik" (1934) täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab. Teine luulekogu Fontäänest kihisedes keeb kristall; kül udu piki kivisambaid sujub. ,,Kohtupäev" (1937) Kes mäletab veel kahavat printsessi, öö vaikuses kes kaua valvand siin, pää kuumav kaleda kolonni najal? See oli sätendaval, vingel aastajal, kuid nüüd mind siia toonud sama piin
Keemilised omadused Elavhõbe on vastupidav metall. Ühineb hapnikuga kõrgemal, väävli ja halogeenidega tavalisel temperatuuril. Reageerib lämmastik- ja kuuma kontsentreeritud väävelhappega. Elavhõbeda oksiidi tüüp on nõrkhappeline. Elektronegatiivsus Paulingu järgi on 1,9. Füüsikalised omadused Hõbevalge raske vedelik. Elavhõbe on ainus puhas metall, mis on toatemperatuuril vedel, ta tahkestub temperatuuril -38,83 °C ja keeb temperatuuril 356,73 °C.Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide kohta) elektrijuhtivusega. · Aatommass: 200,59 · Sulamistemperatuur: -38,87 °C · Keemistemperatuur: 356,58 °C · Tihedus: 13,546 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: vedel · Kõvadus Mohsi järgi: - · Isotoobid:
meetodil Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Aparatuur. Koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on
autot rohkem kui Tiidul? 17. Kaks isa ja kaks poega ostsid kolm jalgratast nii, et igaüks sai ühe jalgratta. Kuidas oli see võimalik? 18. Leia suurima kahekohalise ja suurima ühekohalise arvu vahe! 19. Kalle ütles, et tema isa vanus aastates on 30 võrra suurem suurimast ühekohalisest arvust. Kui vana on isa? 20. Redelil on 19 pulka. Mitmendal pulgal peab seisma, et olla täpselt redeli keskel? 21. Milline arv on võrdne kõigi temale eelnevate arvude summaga? 22. Üks muna keeb 6 minutit. Kui kaua on vaja keeta 3 muna? 23. Annil ja Luisel on ühepalju komme. Anni annab ühe kommi Luisele. Mitu kommi on nüüd Annil vähem kui Luisel? 24. Joonas ja Kätrin jõudsid järele Paulile, kes läks ka kooli. Neile tuli vastu 4 tüdrukut. Mitu last läks kooli? 25. Kellyl oli 8 pähklit. Ta leidis veel 7 pählit, aga vahepeal oli ta ära söönud 5 pähklit. Mitu päklit on nüüd Kellyl? 26
Töö nr 6. Töö pealkiri: Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega (üldjuhul on seade laborandi poolt juba koostatud). Seejärel
Töö nr Puhta vedeliku küllastunud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil (6F) Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning
Saadud saagis: m=4,78g ehk 50,5% Märkused töö käigus I etapp atsetoon: Sünteesitud nitrobenseen oli kollane vedelik. II etapp bensaalatsetofenoon: 8 Aniliin oli värvitu vedelik. Saagis ja produkti iseloomustus ° Produkti sain 4,78 grammi, mis moodustas teoreetilisest saagisest 50,5%. Aniliin keeb 184 C juures. Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen on tähtis keemiatööstuse tooraine. Aniliinist toodetakse mitmesuguseid aniliinvärve riide ja nahavärvimiseks, ravimeid, lõhke- ja lõhnaaineid, kummi vulkanisaatoreid, fotoilmuteid, plastmasse jm. Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobenseenist. Aniliin on vees raskesti lahustuv, värvusetu õlikas vedelik
J. Balard. See tegi ta nime tuntuks kogu maailmas. Paiknemine: Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 4. perioodis, järjenumbriga 35 ja aatommassiga 79,904. Sümbol: Br Omadused Keemilised omadused: Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor. Füüsikalised omadused: Terava ärritava lõhna, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik Broom keeb temperatuuril 58 kraadi C. Külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust Broom looduses Looduses esineb broom sooladena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Näiteks 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi. Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan. Broom organismis Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv. Broomiaurud kahjustavad kõri, kopse, bronhe.
ÕHTUL MARDIL LÕPPEB KOOL PÄEVAL KIRJUTA NII HOMMIKUNE KUI KA ÕHTUNE KELLAAEG. JOONISTA OSUTID. HOMMIK:12.45 ÕHTU: HOMMIK: 11.00 ÕHTU: Hommik: õhtu:16.00 Hommik: 3.00 õhtu: 2.KLASS TEMPERATUUR Termomeetri mõõtühik on kraad Vesi keeb +100 kraadi juures Vesi külmub 0 kraadi juures 20 külmakraadi= -20 kraadi VALI TABELIST JA KIRJUTA LÜNKADESSE SOBIVAD TEMPERATUURID -50 -25 -5 0 KRAADI KRAADI KRAADI KRAADI +13 +27 +85 +100 KRAADI KRAADI KRAADI KRAADI VEE KEEMISTEMPERATUUR TALVEPÄEVA ÕHU TEMPERATUUR SAUNATEMPERATUUR JÄÄ SULAMISTEMPERATUUR
Emotsioonid ja keel Keelel ja emotsioonidel on seoseid mitmel omavahel seotud tasandil ja ka uurimine käib mitmel tasandil Üldiselt jaguneb keel emotsioonisõnavara põhjal kahte alaliiki: 1) Ekspressiivsed emotsiooniväljendid- vahetute emotsioonide väljendamiseks (Kurat võtaks! Ups! Nii nunnu! Käi põrgu!) 2) Deskriptiivsed emotsiooniväljendid- emotsionaalse kogemuse määratlemine või kirjeldamine (Ta keeb vihast; silmad nagu tõllarattad) Emotsioonide sõnavara jaguneb ka suurel määral kaheks: positiivseid ja negatiivseid emotsioone kirjeldavateks sõnadeks. Samas ei saa antud kategooriaid omavahel kuidagi vastandada. Emotsioonide kohta käiva sõnavara lahknemine negatiivseks ja positiivseks paistab olevat universaalne nähtus, mis pole seotud keele ja kultuuri iseärasustega. On leitud, et positiivseid sõnu on küll keeles vähem, kuid samas kasutatakse neid tunduvalt rohkem.
Omadused: Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel, ta tahkestub temperatuuril 234,32 K (- 38,83 °C) ja keeb temperatuuril 629,88 K (356,73 °C). Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide kohta) elektrijuhtivusega, ta eritakistus on 9,61·10-7 Wm, muutub aga temperatuuril 4,15 K ülijuhiks (oli esimene aine, millel see nähtus avastati). Lineaarse soojuspaisumise tegur 6,04·10-5 K-1. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevustegur on 0,4865 N/m (võrrelge vee vastava väärtusega 0,0729 N/m)
Loodus õpetus :kõik kordamiseks. · Vesi Vesi on üks tuntuimaid lahuseid Vee omadused :läbipaistev , lõhnatu , värvitu , maitsetu,voolav , ei ole kokkusurutav ,külmub 0´kraadi juures ja keeb 100´kraadi juures ,vesi kujundab Maa kliimat. Vee olekud : tahke (jää), vedel(vesi) , gaasiline(veeaur) Miks kattuvad talvel veekogud jääga just pinnalt ? V:Sest jää on kergem kui vesi ja selle tihedus on väiksem. Talvisele väljasõidule on vaja kaasa võtta puhast vett , ilm on külm(temperatuur alla nulli) Mis anumas vett kaasa võtta ? :Metall , plastik , klaas. Vees lahtustuvad ained : äädikhape,etamool,suhkur,keedusool,piiritus.
Kisselli ei keedeta ja ei segata ülearu sest siis muutub vedelaks Ei säilita külmkapis 7 Töögraafik 1.Tund Iga tegevuse järel pesen käed. Panen pudruvee keema ja lisan suhkru ja soola. Panen kisellivee keema koos suhkruga.(natuke soola kah) Kaalun pudrukoguse,kisselli mahla ja tärklise. Riisipudru puhul pesen riisi ära. Segan tärklise külmaveega lahti nii ,et oleks ühtlene segu. Panen piima keema, siis kui piim keeb siis lisan ühtlasena joana manna piimasissee ja ei tohi kõval tulel olla et tasakesi. Riisipudru puhul paned riisi keema ja keedad pool pehmeks siis lisad kuuma piima. Lisan kissellile mahla ja see järel lahtisegatud tärklise,vala tärklis korraga keevasse vedelikku ja segan vispliga võimalikult läbi, kuumutuan keemiseni aga ei keeda. Panen saia vette likku. Panen kisselli jahtuma, raputan suhkrut peale. Kontrollin pudrumaitset ja valmispudru panen keraamilistesse kausidesse. 2.Tund
d e s u rs ä ä v is m tan a o a rs v te ti e s P e n E te l S .k 9 Hinni kanjon · Hinni kanjon on sälkorg või kanjon, mis asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähed...
Märjamaa 2013 1 Sisukord 2 Nafta 1)Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel. · Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest(alkaanid ja tsükloalkaanid), vähesel määral on ka aromaatsed ja küllastumata süsivesinikke
Väga sagedased on maksakahjustused ja mälu nõrgenemine. 9) Metanool (valem, rahvapärane nimetus, saamine, füüsikalised omadused, kahjulikkus ja ohtlikkus organismile, metanooli ja etanooli eristamine laboris, kasutusalad) METANOOL - CH3OH, rahvapärane nimetus - puupiiritus Saamine: sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul. Omadused: värvuseta, nõrga lõhnaga, vees hästi lahustuv vedelik, sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. On mürgine vedelik. Kahjulikkus: 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20- 30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. Eristamine: Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit, süüdates värvuvad nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks.
aineid. Parafiin 3 Omadused Parafiin on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus. Parafiini sisaldust määrdeõlis piirab selle kõrge hangumistemperatuur. Parafiini pikad molekulid koosnevad süsiniku ja vesinikuaatomitest. Kasutamine Parafiinist tehakse küünlaid. Bensiin Omadused Bensiin on kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik, mis keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C. Kasutamine Bensiini kasutatakse peamiselt mootorikütusena. MÕJU KESKKONNALE Reostunud piirkonnas kaasneb negatiivne mõju otseselt või kaudselt kõikidele taime- ja loomaliikidele ning ka inimestele. Erinevatesse organismidesse võib nafta jõuda otsesel kokkupuutel või ainevahetuse kaudu, põhjustades sellega lühi-, pikaajalist või isegi surmavat mõju. - Vesi ja vee-elanikud
Universumis, peajada tähtedes ning hiidplaneetides prootiumi (vesinik-1) järel levikult teine kõigi keemiliste elementide isotoopidest. Keemiliselt on He väärisgaas. Mingeid ühendeid pole seni avastatud. Et He aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on He keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim. Isotoopidevahelised erinevused füüsikalistes omadustes tugevamad kui ühelgi teisel elemendil. Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4,2 kelvinit, heelium-3 aga temperatuuril 3,2 kelvinit, olles kõigist ainetest madalaima keemistemperatuuriga. Normaalrõhul ei tahku ei heelium-3 ega heelium-4. Nad on ainsad ained, mis absoluutsel nulltemperatuuril ei ole normaalrõhul tahked. Tahke heelium tekib suurema rõhu all. Nii heelium-3 kui ka heelium-4 muutuvad keemistemperatuurist madalamal temperatuuril ülivoolavaks. Absoluutse nulltemperatuuri lähedastel temperatuuridel nad ei segune: heelium-3
Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena (kvarts), Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks ränivetikad. Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape, mis eraldab happejäägina liitaniooni SO42. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 280 kraadi Celsiuse järgi.. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Naatriumkloriidi toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades või aurutades. Et loodusest saadud naatriumkloriid sisaldab lisaaineid nagu naatriumsulfaati ja
plaatina ehted on väga omapärase, valge läikega ning 2 korda tugevamad, kui 14 karaadisest kullast ehted. Plaatina ühendeid on teada üle saja. Neist tähtsamad on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina ja polükseen, mis peale raua 3 sisaldavad ka teisi plaatinametalle, vaske ja niklit. Plaatina sulab 1770.0 °C juures, keeb aga 3827.0 °C juures. Plaatina tihedus on 21.45 g/cm3 . [1] Esmakordselt avastas plaatina don Antonio de Ulloalt, aastal 1735. Plaatina kasutusalad on: katalüsaator lämmastikhappetööstuses ,tiiglid, klaasisulatamisnõud, ehted, hambakroonid, kasvajate ravi. [4] Plaatina elektronskeem: Pt +78 |2) 8) 18) 32) 17) 1) Plaatina elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10f14 5s2p6d9 6s1 Tabelis: Plaatina füüsikalised omadused ning levimus protsentides. [4] Plaatinametallid
Etendus algab intriigidest kubisevas Pariisis, kus kedagi ei saa usaldada. Tutvustatakse peategelasi ja nendevahelisi suhteid- Louis XIII ja Austria Anna armastuseta abielu, kuninganna Anna ja Buckinghami hertsogi salasuhet ning kardinal Richelieud. Cascognes treenib noor musketäriks püüdleja D´Artagnan isa käe all võistluskunsti ning ema tuletab talle meelde, et ta peab Pariisi sõitma, et musketäridega liituda. Pariisi tänavatel elu keeb, sest kõik ootavad elevusega kuninga ja kuninganna pulma-aastapäevale pühendatud balli. Kõik on lõbusas meeleolus ja musketärid viskavad inimeste üle nalja. Saabub D´Artagnan, kellel õnnestub kogemata kõiki musketäre solvata ja tema esimene päev lõpeb kutsega kolmele duellile. Toimub ball ja kuningas kingib Annale teemanditega kaelakee. Hiljem avaldavad kuninganna armuke Buckinghami hertsog ja kuninganna Anna üksteisele armastust. Tänaval,
· Piimavalkude termiline stabiliseerimine · Kondenskonservide konsistentsi vigade vältimine 10. Milliste meetoditega on võimalik suurendada piimavalkude termostabiilsust? Nimetada vähemalt 2 võimalust. · Pastöriseerimine · Stabiliseerimissoolade lisamine 11. Põhjendada, miks viiakse kontsentreerimisprotsess keetmise teel läbi alarõhul (vaakumi all)? Nimetada vähemalt 2 põhjust. · Energeetiliselt odav soojusenergia kokkuhoid · Alarõhul keeb toode madalamal temp., mõju toote kvaliteedile nõrgem 12. Milliste füüsikaliste suuruste kaudu määratakse põhiliselt kondenstoote kuivainesisaldust? Nimetada 2 põhilist. · Kontsentraadi tiheduse järgi · Valguse murdumisnäitaja järgi · Elektrijuhtivuse järgi 13. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesis. tootes tõusnud 14
TÖÖLEHT nr. 3_mineraalid ja kivimid Karin Telkinen MYEo16 KLASS MINERAAL ISELOOMUSTUS Pilt Kuju, kõvadus, värvus, läige, iseloomulikud tunnused, esinemise vorm ja koht. Lisa pilt. Ehedad kuld Väävel Väävel elemendid väävel Kuju: bipüramidaalsed kristallid; ebakorrapärased, teralised massid, kirmed (lihtained) Kõvadus: 1,5 – 2,5 Värvus: kollakas Läige: rasvalaadne Iseloomulikud tunnused: sütib kergesti Esinemise vorm ja koht: tekib kipsi ja teiste väävliühendite lagunemisel ning vulkaani kraatrites. Kuld ...
teravili neist saadud tärklis muudetakse suhkruks, mis pärmseente mõjul ilma õhu juurdepääsuta käärib etanooliks) või puidutöötlemisjääkide töötlemisel (saepuru kuumutatakse mineraalhapetega, saadakse suhkur, mis kääritamisel muutub etanooliks. Sel viisil toodetakse etanooli ainult tehnilisteks vajadusteks. Seda tehnilist piiritust nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks, mis sisaldab ka metanooli). Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Keeb 78 oC juures, on veest kergem (794 kg/m3) Ande Andekas-Lammutaja ja seguneb veega igas vahekorras. Et C 2H5OH keemistemperatuur on madalam kui veel, siis hakkab nende segu keemisel kõigepealt aurustuma etanool. Saadud aurud kogutakse ja jahutatakse. Nii destilleerimise tulemusel on võimalik saada piiritust, milles on 95% etanooli ja 5% vett
Alkoholi pikaajalise tarvitamise tulemusena tekib narkomaania krooniline alkoholism. Selle esimesed tunnused on jäsemete, keele, silmalaugude värisemine, närvipõletikud, veresoonte laienemine, maokatarr, südame rasvumine ja südamelihase haigused. Väga sagedased on maksakahjustused ja mälu nõrgenemine. 7. Metanool - ehk puupiiritus. Valem: CH3OH. Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. Ohtlikkus: Metanool on äärmiselt mürgine vedelik, mille 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20-30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. Kasutusalad: Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina, kuid ka mootorikütusena, värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel
Säilib mahlasus. 14. Kirjelda süldi valmistamist. Süldimaterjal asetatakse eelmisel päeval külmaveega likku või kupatatakse enne süldi keetmist. Ettevalmistatud subprodukdid asetatakse külmaveega keema. Liha pannakse keema veidi hiljem 45 minutit peale keetmise algust. Sült kuumutatakse kiiresti keemiseni ja vaht korjatakse hoolikalt. Edasi keedetakse tasasel keemisel, liigne rasv eemaldatakse. Sült keeb 3-4 tundi ja on valmis, kui liha kontide küljest lahti lööb. Maitsekõõgiviljad lisatakse suurte tükkidena (sibul isegi koos koorega) röstitult umbes 1 tund ennem süldi valmimist, maitseained 0,5 tundi enne süldi valmimist. Valminud süldist võetakse liha ja kondid välja. Leem kurnatakse. Liha eemaldatakse kontidest ja tükeldadakse kuubikuteks. Tükeldatud liliha asetatakse tagasi leeme sisse, kuumutatakse keemiseni ja maitsestatakse lõplikult. Valmis
nor maa lt ingimuste ingimust e s vä lise lt väväga ga sar nane va ha ga , kuid k uid on viima se st ra ske m ( va lge fosfori t ihe dus on 1 ,8 4 ) . Külma käe s on fosfor ra be , toate me ratuuril a agaga suht e lise lt pehme ja noa ga ke rge st i lõiga ta v. Va lge fosfor sula b 44 C juure s ja keeb 280 ,5 C juure s. Ok süde e rude s õhuha pnik u toime l he le ndub va lge fosfor pime duse s ja süt t ib ke rge st i õhuhapnik nõrga l k uumut uumuta a mise l, nä it e k s hõõrdumise l.Tä ie st i kuiva ja puhta fosfori sütt imist im ist e mpe ratuur on lä hehedada ne inime se keha te mpe ratuurile . Se e t õt õttt u hoit a k se tteda
Mai Reivelt. Söökide valmistamise õpetus. 1883. · Vasika pää rosina soostiga Kui esimese tüki õpetuse järele keedetud ja praetud vasikapää lina pääle pandud, siis lisatakse selle soosti juurde: korten paksu pruuni praadi soosti, söögilusika täis peenikest suhkrut, kolm söögilusika täit puhastatud ja ära kupatatud rosinaid, üks söögilusika täis Gabulsoosti, napsi klaasi täis viina ja aru järele soola. Kui nüüd läbi keeb siis kallatakse üle selle liha. Praetud ehk rasva sees restitud kartohvlid antakse juurde. Jaan Koor. Koka-raamat. 1331 söögi-valmistamise õpetusega. 1908. · Läätse küpsis Ained: 200 grammi läätsi, vett, vorstirohtu, tilli, peterselli lehti, 4 muna, ½ klaasi riivsaia, 2 supilusikat võid. Läätsed pestakse, pannakse õhtul enne valmistamist ligunema ja keedetakse teisel päeval samas vees pehmeks, vesi nõristatakse ära (hoitakse alal), ja läätsed jahvatatakse masinas.
Linne'i soovitusel skaala ümber. Skaala nullpunkt on vee külmumistemperatuur Vee keemistemperatuur normaalrõhul on võetud väärtusega 100 kraadi. Vahe on jagatud sajaks osaks ja nii saadi temperatuuri ühik 1º C Erinevad temperatuuriskaalad FAHRENHEIT REAUMUR CELSIUS +2120F +800R +1000C Vesi keeb +960F +29,40R +36,60C Inimkeha +320F 00R 00C Jää sulab 00F -14,220R -17,780C Jää ja salmiaagi segu Absoluutne temperatuur V V100 V0 273,15 t 0C 100 Temperatuuri absoluutne nullpunkt William Thomson(lord Kelvin) 1824 1907
auruva vedeliku temperatuuri hoidmiseks jäävana peab talle andma mingi soojushulga. Lihtne on auruva vedeliku temperatuuri hoida jäävana siis, kui vedelik on keema läinud. Keemine on vedeliku intensiivne aurumine kogu ruumala ulatuses, kusjuures vedeliku sees tekivad aurumullid, mis paisuvad ja tõusevad kiiresti pinnale. Keemissoojuseks L nimetatakse aurustumissoojust keemistemperatuuril. Vedelik keeb talle omasel keemistemperatuuril. Keemistemperatuur antud vedeliku korral sõltub välisrõhust (mida kõrgem on välisrõhk, seda kõrgem on keemistemperatuur). Soojushulka, mille peab keemistemperatuuril mingile vedelikukogusele andma, et ta täielikult aurustuks, arvutatakse järgmisel: Q=Lm, kus L-keemissoojus, aurustumissoojus (), m-vedeliku mass (kg) ja Q- soojushulk (J) Keemise ajal vedeliku temperatuur ei muutu
Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi asub ta IIb rühmas ja 6.perioodis. Elavhõbeda järjekorranumber on 80, aatommass 200,6 amü. Elavhõbe on ainus vedel metall normaaltingimustes. Elavhõbe koosneb looduslikult 7 stabiilsest isotoobist. Ühineb hapnikuga kõrgemal, väävli ja halogeenidega tavalisel temperatuuril. Reageerib lämmastik- ja kuuma kontsentreeritud väävelhappega. Elavhõbeda oksiidi tüüp on nõrkhappeline. Elektronegatiivsus Paulingu järgi on 1,9. Keeb temperatuuril 356°C ja tahkub -38.8°C. Elavhõbe on raskmetall, mille tihedus on 13.6 g/cm3. Tellised ja suurtüki kuulid võivad isegi elavhõbeda pinnal püsida. Elavhõbe ei imbu ühegi materjali sisse, see voolab lihtsalt maha. Elavhõbe oli tuntud juba Muinas-Hiinas,-Indias ja Egiptuses. Vabal kujul looduses praktiliselt ei esine, saadakse elavhõbedamaakidest, millest oluliseim on kinnaver (HgS). Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu.
teda juba tollal. 2) teadmine kuidas teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Ma tean, kuidas pannkooke teha, st ma oskan pannkooke valmistada. Ma tean, kuidas lipsusõlme teha, st ma oskan lipsusõlme teha. 3) teadmine et teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Ma tean, et päike tõuseb idast. Ma tean, et vesi keeb 0 kraadi juures. Ma tean, et Päike on Maale lähim täht. Ma tean, miks ta mind nii imelikult vaatab. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele et, kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetas ta vaikivaks teadmiseks. See on keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omandada ainult raamatutest. 3. Selgita mõiste teadmine. K
valmistada juba 4000 aastat e. Kr. Kuid veinist etanooli õpiti tootma destilleerimise leiutamisega alles 11. sajandil. 1.2 Leidumine Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Pilt 1 OMADUSED 2.1 Füüsikalised omadused Etanool on iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega ja värvitu. Keeb 78 C juures. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid
„Oli sügis“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis kaks rida (kaksikvärss). Kasutatud on paarisriimi. (AABB) 3. „Haud“ Luuletus koosneb kolmest stroofist. Igas stroofis 6 rida (sekstett). Kasutatud riimiskeem on ABCCBA Näide: Kuu sinivingus valge marmor ujub kui kiirgav lumi põhja taeva all. Küpresse tardund ladvus öökull huikab, täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab. Fontäänest kihisedes keeb kristall; külm udu piki kivisambaid sujub. 4. „Ikalduse aastail“ Luuletus koosneb neljast stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on süliriimi. (ABBA) Näide: „… laastav kahu … vaid põllukivid … tuulikute rivid … ei tolma jahu“ 5. „Legendaarne“ Luuletus koosneb kuuest stroofist. Igas stroofis on neli rida (nelikvärss). Kasutatud on ristriimi.
rõhule vastava keemistemperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur mitmel erineval rõhul vastavalt etteantud sammule. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul (kraan avatud). Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures, mis oli antud õppejõudu poolt. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mille juures tema küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku aurustumissoojuse. 1014,2 hPa = 101420 Pa 101325 Pa = 760 mmHg 101420 Pa = X 101420 ×760 X = 101325 = 760,71 mmHg Atmosfäärirõhk Patm= 760,71 mm Hg Keemis-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
