Metabolismi üldine iseloomustus 1. Andke lühike seletus järgmistele terminitele Metabolism = ainevahetus, kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk. Katabolism- keerulise ehitusega ühendite lagundamisega seotud reaktsioonide kogum. Anabolism- raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum. Metaboolne rada- järjestikuste ensüümreaktsioonide ahel; ühe lõpp-produkt on substraadiks järgmises reaktsioonis. Multiensüümkompleks- Metaboolne kütus- 2. Iseloomustage a) kuidas on organiseeritud metabolismirajad b) kuidas võib klassifitseerida metaboolsete radade reaktsioone katalüüsivaid ensüümsüsteeme (kolm tüüpi) Rajad koosnevad järjestikustest ensüümireaktsioonidest. Ensüümid võivad esineda: Eraldiasetsevate valkudena Multiensüümsete kompleksidena Membraan- seotud süsteemidena 3. Energiavoog biosfääris kulgeb läbi süsiniku- ja hapnikuringe. Joo...
Olustvere teenindus ja maamajandus kool Iseseisev töö Benseen Juhendaja: Pilvi Ailt Koostaja: Eliise Saska MTT2 Olustvere2012 Benseen Benseen (varem ka bensool) on lihtsaim aromaatne süsivesinik. Benseeni valem on C6H6. Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³. Benseeni lubatud piirkontsentratsioon tööruumide õhus on 20 mg/m³. Plahvatusohtlik kontsentratsioon õhus on 1,58 mahuprotsenti. Bens...
Rakud - biopolümeeridest ehitatud isepaljunevad, diferentseeruvad ja erifunktsioone täitvad mikroskoopilised mullreaktorid Prokarüootsed rakud bakterid - 1µm Eukarüootne rakk - >10µm Mullreaktor rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ... Rakkudes on kõikide reaktsioonide jaoks katalüsaatorid (ensü...
SÜSIVESIKUD (SAHHARIIDID)Süsivesikud on toitained, mis koosnevad peamiselt mitmesugustest SUHKRUTEST ja TÄRKLISEST. Näiteks: glükoos = viinamarjasuhkur fruktoos = puuviljasuhkur sahharoos = tavaline ehk roosuhkur laktoos = piimasuhkur Tärklis on süsivesik, mis koosneb tuhandetest üksteisega liitunud glükoosi osakestest. Tärklisest ja suhkrutest saadakse suurem osa toiduenergiast. 1 gramm süsivesikuid annab 4 kcal energiat. Söödud süsivesikud imenduvad soolestikust. Need muudetakse glükoosiks ja edasi juba veresuhkruks. Vere kaudu transporditakse vajalik toitaine rakkudesse. Seepärast tõusebki veresuhkru tase peale süsivesikuterikka toidu söömist. RASVAD Rasvad jaotatakse kahte rühma: 1) taimsed rasvad 2) loomsed rasvad Valgud jaotatakse kahte rühma: 1) taimsed valgud (näit. oad, herned, seened, pähklid, sojaoad jne.) 2) loomsed valgud (näit. liha, kala, muna, juust, piim jne.)
struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valkudel on organismis mitmeid funktsioone vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, osalevad paljude ühendite transpordis, annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Valkudega on soovitatav katta 1015% päevasest toiduenergiast. Verehüübimisvalk fibrinogeen Kokkuvõte Taimne toidusedel, mis sisaldab mitmekülgset ja tervislikku valikut teraviljatooteid, köögi- ja kaunvilju, pähkleid-seemneid ning puuvilju, tagab suure tõenäosusega piisava hulga valkude ja kõigi asendamatute aminohapete saamise. Seejuures on oluline, et toitu söödaks ka õiges koguses, st püsitaks tervislikus kehakaalus
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina Tö11MK Kaubarühmade märgistus Juhendaja: Viive Siitan Tallinn 2010 SISUKORD 1. Eestis kasutatavad toidumärgised 2. Rahvusvahelised märgistused toodetel 3. mee märgistusel ja muul viisil antava teabe kohta 3.1Mee märgistamine 3.2Mee märgistusel tuleb esitada järgmine teave (kohustuslik teave) 3.2.1 Toidu nimetus 3.2.2 Toidu koostisosad ehk ,,Koostis" 3.2.3Netokogus 3.2.4Minimaalne säilimisaeg ja toidupartii tähistus 3.2.5Päritolumaa 3.2.6Valmistaja, pakendaja 3.2.7Säilitamistingimused ja tarvitamisjuhis 4. Märgistusel esitatav lisateave (st mitte kohustuslik teave) ja teabe esitamise piirangud 4.1 Toitumisalane teave 4.2Toitumis- ja tervisealased väited 4.3Käitlemisettevõtte tunnustamise number 5. Küünlad 6. Pesemismeetodid 7. TEMPUR ...
Et sooja toota, saadab hüpotaalamus skeletilihastele käskluse külmavärinate tekitamiseks, mis on efektiivne tahtele allumatu moodus glükoosist sooja toota. · Pikaajalisel külmetamisel kasutab organism ka keharasvu. Vastsündinul aga külmavärinaid ei teki- nende organism toodab sooja pruunist rasvkoest, millest on väga palju mitokondreid. · Rasvkude on hea soojus isolaator. TOIDUPÜRAMIID Keskmiselt vajavad: 14-17 aastased tütarlapsed 2600 kcal; naised 2000 kcal 14-17 aastased poisid 3000 kcal; mehed 20500 kcal energiat päevas. REFLEKS Jagatakse kaheks. TINGIMATUD TINGITUD Tahtele allumatud kaasasündinud Kogemuste ja õppimise varal kujunenud reaktsioonid. refleksid Näiteks: Neelamis-, haaramis-, Näiteks: Kaitse- ja käitumisrefleksid,
glükoosijääkidest). Glükogeen Koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. Süsivesikute tähtsus: Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat s.o. umbes 4 kcal. Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l. Struktuurne: Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad), tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: Tärklis (taimedes), glükogeen (loomades) Toite: Piimasuhkur imetajate piimas Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse
*kõrge temperatuuriga *keemilisel teel *kiirguse toimel Valkude biofunktsioonid. Ensümaatiline Ensüümid on valgud , mis reguleerivad bioloogiliste reaktsioonide kiirust. Igast bioloogislist reaktsiooni reguleerib kindel ensüüm. Kehtib luku ja võtme prinsiip. Ehituslik e. struktuurne funktsioon. Valgud kuuluvad kõigi rekuorganellide koostisse. Loomorganismides on valgulised paljud nahatekised : suled, soomused, sarved . Energeetika 1g valke annab lõhustudes reaalselt 4 kcal energiat. Annaks ka 6, kuid valgud ei lagune täielikult. Imetajates moodustub kusiaine e. karbamiid e. uurea. Valkude liigkasutamine on tervisele ohtlik. Valkude arvelt tuleks katta 15 % kega ööpäevasest energiatarbimisest . Valgu liigtarbimine kahjustab maksa ja neerusid. Liigne valk viib välja kaltsiumi. Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. Varuaineline N1. Munavalge 10-12% valku N2. Piim 4-5 % (piima varuvalk on KASEIIN) N3
vesisuspensiooniga. Juustud jäetakse küpsema vähemalt 3 nädalaks. Küpsemisprotsessi ajal tekib juustule talle iseloomulik koor ja kreemjas seesmine struktuur. Seejärel pakitakse juustud paberisse ja võidakse paigutada puust karpidesse transportimiseks. Valmistusmeetod on Camembert juustul sarnane Brie juustude valmistamisega. Mida värskem on Camembert juust, seda kõvem ta on!! 100 grammis valgehallitusjuustus on... 349 kcal energiat 0,7 g süsivesikuid 30 g rasvu 20 g valke 46,2 g vett 3,1 g tuhka 93,6 mg kolesterooli 700 mg naatriumi 187 mg kaaliumi 350 mg kaltsiumi 20 mg magneesiumi 400 mg fosforit 0,18 mg rauda 0,07 mg vaske Lehmapiimast valmistatavate juustude tootmine Eestis ja mujal, 2010. aastal. Kooritud Koorimata Kooritud Koorimata Riik piima piima Riik piima piima
6. Varuaineline ehk toiteline funktsioon (valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks (munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin jt.). ) • Tsirkuleeriv valk, põhiliselt albumiinid, on kudede toiteallikaks. Albumiinid moodustavad valguvaru, mida organism käsutab nälguse korral. VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) 7. energeetiline funktsioon. • 1 grammi valgu täielikul lõhustumisel – vabaneb umbes 4,3 kcal energiat (17,6 kJ) 8. kahjustamise funktsioon • Albumiinid, näiteks munavalgevalk ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos. 9. transpordifunktsioon (valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, millega teostub ainete transport rakkude ja kudede vahel) plasmaalbumiinid transpordivad rasv- ja sapphappeid, vitamiine, mikroelemente, kaltsiumit, hormoone, ravimeid.
Pole võimalik saada tippsportlaseks ilma kooskõlastamata oma toitumis- ja treeningkava. Sportlane peab oma toitumise seadma järgmiste punktide alusel: · Organismi energiavajaduse rahuldamine. Esmatähtis ei ole toidukogus, vaid selle optimaalne koostis. Tippsportlasel võib olla kuni 3 korda suurem toiduenergia vajadus kui sama vanal, samas kaalus, kuid kerge kehalise koormusega inimesel. Näiteks: 20-25 aastase, 70 kg kaaluva mehe ööpäevane energiavajadus on umbes 2800 kcal, samas tippsuustajal on selleks kuni 8000 kcal. · Organismi varustamine ehitusmaterjaliga. Peamiseks ehitusmaterjaliks on valgud. Nende abi sünteesitakse ja lagundatakse erinevaid aineid. Valkude tasakaal tagab keha normaalse toimimise ja füüsilise arengu. Tavainimene vajab päevas 0,8-1,0 grammi valke kilogrammi kohta. Vastupidavusalaga tegelev sportlase jaoks on need arvud 1,2-1,4 g/kg ja jõualadel 1,2-1,7 g/kg. Teiseks aineks, mida sportlase
võimekus ka suurem, kui väheliikuval inimesel. Tema tuju on parem, enesehinnang kõrgem ja tahe tugevam. 1.2. Õige toitumise tähtsus Söök ja jook on inimese organismiks hädavajalikud, ilma lihtsalt ei peaks inimene vastu. Kurikuulsad kalorid on need, mida inimene igapäevaselt toidust vajab, et oleks piisavalt energiat toimetamiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega naised vajavad päevas 2300-2500 kcal energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese kolesteroolitaset, vererõhku, kaalu jne. Sageli on just ebaõige toitumine põhjuseks hilisematele südameprobleemidele. Me kõik tahaksime süüa tervislikku toitu. Jutud tasakaalustatud menüüst, korrapärasest söömisest ja toiduainete õigest valikust ei jäta tänapäeval ükskõikseks ühtegi inimest. Paljuski määrab toidu kvaliteet inimese tervise ja heaolu. Arutlused toidu puhtuse ümber on viimasel ajal ka Eestimaal kired lõkkele löönud
Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Näiteks võib võtta inimesed, kes kiire elutempo juures söövad ainult kiirtoitu ja maiustusi. Nende toidumenüüs ei ole juur- ja puuvilju ega piimatooteid. Toitained on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, peavad tagama mõtlemisvõime ja hea tervise. Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene peab päevas saama 1300-2100 kcal. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit ehk pool taldrikust peaks olema täidetud juurviljade, köögiviljade või toorsalatiga, veerand taldrikust peaks täidetama kartuli, riisi või makaronidega, teine veerand jäägu liha-, või kalatoodetele. Kõrvale peaks jooma vett. 4
Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. Haiguse olemus ja esinemine Buliimia ehk bulimia nervosa algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal. Vähese kehalise koormusega 19–30-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Selline toitumiskäitumine jääb tihti aja jooksul märkamatuks, sest seda varjatakse teiste eest ja haiguse teine pool jääb haige enda teada. Siiski on lähedastel võimalik buliimiahaiget tuvastada, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab
Kevadeks on solaniin kuhjunud mugula "silmadesse" ja koore alla, mistõttu kevadel tuleks toiduks tarvitada kooritud kartuleid. 1 kg keedetud, puhastatud kartulit kindlustab organismi 20% valkudega, 40% süsivesikutega, B-grupi vitamiinidega, 60%, C-vitamiiniga 200%, mineraalainetega, nagu kaalium 200%, magneesiumiga ja fosforiga 50%, rauaga 60%. Õigel kulnaarsel töötlemisel annab kartul suure osa meie vitamiinidest ja mineraalainetest. Energiasisaldus umbes 83 kcal, vett umbes 80%, tärklist 7-20%, valku 2%. Kartulis leiduvad vitamiinid on vees lahustuvad, seda tuleb arvestada kulinaarsel töötlemisel. Sortide erinevuste tõttu sobivad erinevateks toitudeks erinevad sordid, näit friikart jaoks on lausa aretatud omad sordid. Lihtne reegel ütleb, et muredamad, st tärkliserikkamad sobivad püreede, vormide, pallide, taignate valmistamiseks. Vesisemad koos koorega keetmiseks, salatiteks, pannil praadimiseks
on see mis me kulutame (heaolu- ehitused, transport). suurusjärgud kui on 2 nulli juures on kaks suurusjärku. 2000 kilokalorit on inimese bioloogiline energiatarve, arenguriikides on 200 000 inimese kohta kilokalorit. 13 51) Mitu korda on kaasaja inimese bioloogiline energiatarve suurem kiviaja inimese omast? Energia vajadused on läbi ajaloo pidevalt kasvanud: Ürginimene vajas päevas 2000 Kcal. Kütt-korilane 5000 Kcal. Varajased põllupidajad 12 000, hilisemad 20 000 Kcal. Varasel tööstusperioodil kulus inimesel päevas 60 000, hilisemal juba 125 000 Kcal. Tänapäeva inimene Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas kulutab keskmiselt 200 000 Kcal päevas. USA puhul on see näitaja 670 000 Kcal. 52) Mis on primaarenergia? Primaarenergia looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata
Mida rohkem kaalus juurde võtame, seda aeglasemaks muutub ainevahetus. Siis on võimatu kaotada kilosid pelgalt kaloreid piirates. Kuid pole takistusi, et inimesel võib olla 20 aastase ainevahetus 30- või 40- aastaselt. Söö rohkem ja varem- põhitoidukord lõuna, eelista valgurikkaid toite. Ära näljuta ennast- nälja ajal haarab keha kinni igast kalorist, mille ta saab, organism arvab, et on näljahäda ja ainevahetus aeglustub, päevane soovitatav kalorihulk on 1200 kcal. Söö korraga vähe ja tervislikult, et korrastada vere suhkru sisaldust ja hoiduda söömissööstudest. Tsilli ja must pipar kiirendavad ainevahetust. Organismi veepuudus pidurdab samuti ainevahetust, see madaldab kehatemperatuuri ja organism asub talletama rasva, et seda uuesti tõsta. Millal rasv põleb Et rasv põleks peab treeningu intensiivsus olema 60-75%. Organism saab rasvu kasutada energiaallikana, vaid siis, kui organismis ei ole hapniku puudust
Küüslauku kasutatakse laialdaselt maitseainena ja paljude haiguste ravimiseks. Kasutatakse seedeorganite tegevuse soodustamiseks, vereõhu alandamiseks ja veresoonte lubjastumise vastu. MIDAGI HUVITAVAT · Egiptuse püramiide ehitanud orjadele anti igapäevaselt portsjon küüslauku, et nad raskele tööle paremini vastu peaksid. · Toitainete sisalduselt (süsivesikud, tärklis jne) hinnatakse küüslauku suhteliselt märkimisväärseks 1 g annab ligikaudu 1 kcal energiat. · Näri iga päev 1 küüslaugu küüs ennetamaks suu- ja limaskestanakkusi. · Mõne allika põhjal sobib küüslauk vampiiride eemalepeletamiseks. · Portugali linnas Portis kantakse iga aastastel pidustustel õitsavaid küüslaugutaimi ja nüpeldatakse nendega hea õnne kindlustamiseks oma armsaid naabreid ja kui keegi juhtub mõistuse kaotama siis keerutatakse taime tema pea kohal ja raiutakse "võta aru pähe!" Küüslaugutinktuur
· Loomadel veres Lipiidid 1.rasvhapped (looduses harva vabalt) a)küllastunud b)küllastumata(õline vedelik) 2.lihtlipiidid e lihtrasvad (kõik lipiidid on alkoholide ja rasvapete estrid) a)nutraalrasvad- >glütserool+3rasvhappejääki, b) vahad 3.liitrasvad (lihtrasv+muu ühend) glükolipiidid(rakumembraanides) fosfolipiidid 4.steroidid tsüklilised ühendid Lipiidide funktsioonid: Energeetiline funktsioon 1g 38kJ so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon nt fosfolipiid ja kolesterool rakumembraanis Varuaine funktsioon loomadel varurasv; taimedel õlid seemnetes, viljades (mesilaskärjes, vahad) Ainevahetuslik funktsioon -(vee teke) 1kg rasva annab 1,1kg vett nt kaamel koiliblikas Kaitsefunktsioon- (nt tselluloos) nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsvad mehaaniliste põrutuste eest; kaitse märgumise eest; kate mõrkie eest; pruun rasvkude(osaleb soojusregutatsioonis)
Ainevahetuslik funktsioon --- Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas.Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo.Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Energeetiline funktsioon - Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid 1g 38,9 kJso 9,3 kcal. SAHHARIIDID e. süsivesikud Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes 75 - 90% loomades 2% seentes 3% mikroorganismides 12 - 28% I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid: Riboos Desoksüriboos Heksoosid: Glükoos Fruktoos OLIGOSAHHARIIDIDKoosnevad kahest-kolmest monosahhariidist.Kahest
* Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede ehitusmaterjal), kitiin (lämmastikku sisaldavast suhkrust, putukate toes), glükogeen (glükoosijääkidest, energiarikas varuaine, lihastes ja maksas) Lipiidid ehk rasvad Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on hüdrofoobsed -> vett hülgavad. Tähtsus: * Energiaallikas * 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ * Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumisvastane, rasvkoes võõrad mürgid, pruun rasvkude ehk tervislik rasvkude talvituvatel loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1
Rasvade monomeeriks on rasvhapped(rasvhapped on seotud glütserooliga), mis võivad olla küllastunud või küllastumata. Küllastunud rasvhapped-ei ole hästi omastatavad, võivad moodustada rasvkudet. Sageli on varjatud kujul(viinerid,keeduvorst,juust,maiustused,pähklid,halvaa) Küllastumata rasvhapped ehk oomegarasvhapped-hädavajalikud. Leidub kalas, munas, oliivis. *Rasvad võivad olla ka vedelal kujul(õlid), ka vahekihina(okaspuude okstel) 1g rasva-14 kcal , vaja on u.-2500kcal Lipiididest-koosnevad mõningad hormoonid ja vitamiinid (östrogeen/testosteroon-suguvõime, D-vitamiin) Kahjulik-on kolestorool, mis koguneb veresoonte seintele ja takistab vereringet(munakollane) Kolestorooli suudab siduda letsitiin, mis on kaunviljade valk. VALGUD EHK PROTEIINID Valgud-orgaanilised ühendid, mis koosnevad aminohapetest. -----------------> amfoteenne ühend, mis omab happelisi ja aluselisi omadusi. Aminohappeid-nimetatakse 3 esimese tähega.
Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. BULIIMIA Haiguse olemus ja esinemine Buliimia ehk bulimia nervosa algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal. Vähese kehalise koormusega 1930-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Selline toitumiskäitumine jääb tihti aja jooksul märkamatuks, sest seda varjatakse teiste eest ja haiguse teine pool jääb haige enda teada. Siiski on lähedastel võimalik buliimiahaiget tuvastada, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa üksi, tihti, kui teised juba
kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad: a) energeetiline 1g lipiide annab lõplikul lõhustumiel umbes 9 kcal, inimese ööpäevasest energiatarbest peaks katma umbes 30%. Iga kehakaalu kilo kohta umbes 1g lipiide. Erijuhtum pruun rasvkude koetüübi eripära: rasvarakkudes on palju mitokondreid ja tema ainsaks ülesandeks on sooja tootmine ja kõik energia mis saadakse hajub soojusena siseküte nt taliuinakust virguvad imetajad kehatemperatuuri tõstmiseks. Inimestel on pruunrasvkude põhiliselt imikutel siseelundite juures ja peapiirkonnas.
kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe-leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. 6. KIUDAINED Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste (pektiin, tselluloos jt.). Kiudained jagunevad: · vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt
piimasokolaad" ,,Piimasokolaad pähklitäidisega purustatud piimasokolaad" maapähklitega " Sokolaadi kaal 100 gr 100 gr 100 gr Sokolaadi jaemüügihind 0.75-0,89 0,63-0,89 1-1,23 Energiasisaldus (100 gr) 572 kcal 545 kcal 560 kcal Pähkleid sokolaadis 17% 13% 40% Pakend Paberist kahekordne Papist karbi moodi Kilejas ümbris ümbris pakend Säilitusained sokolaadis Pakendil kirjas, et Pakendil puudub Pakendil puudub säilitusaineteta sellekohane info sellekohane info
1. seotud ainete kaudu, AS tekivad org.ained, osa nendest on lähteaineks DS nt, toiduga valgud lagund.aminohapeteks(D) ja A pr.käigus aminohapped uuesti valguks. 2. energia kaudu: D en. vabaneb, talletatakse en. rikastesse üh.(ATP), A kasutavad energiat, mis tuleb ATPst. 2. Kirjeldage ATP molekuli ehitust, ülesandeid ATP on keemiliselt olemuselt nukleotiid. Fosfaatjääke on 3 (trifosfaat), mille vahel on energiarikkad sidemed (2), tähist. ~ .Iga sideme katkemisel laguneb 30 kJ e 60 Kcal energiat, mida kasutatakse uute ainete sünteesiks. Kui üks side katkeb, saame ATP'st ADP (2fosfaatjääki), kui mõlemad katkevad, saame AMP ( 1 fosfaatjääk). Ül. A) varuainete lagundamine b) toiduainete lagundamine c) taimede puhul fotosüntees valgusfaasis./ Energia andmine erinevateks protsessideks 3. Milliste organismides toimuvate protsesside käigus sünteesitakse ATP'd? a) an/aeroobne lagundamine b) fotosünteesi valgusfaasi 4
Alati tuleksnõupidadaarstiga,treeneriga,toitumisspetsialistidega. Erinevaid spordijooke: Keskmine toitaine sisaldus 100 ml: Energia 255 kJ / 60 kcal Süsivesikud 15,1 g Proteiin 0 g Rasv 0 g Na / Ka 13 mg / 18 mg Keskmine toitaine sisaldus 100ml Energia 112kJ / 26kcal Süsivesikud 6,6 g
Süsivesikud on looduses kõige enam levinud orgaaniliste ühendite klass. Need tekivad taimedes fotosünteesi tulemusena. Kuna inimesel puudub päikseenergia otsese kasutamise ehk fotosünteesi võime, on äärmiselt oluline energia saamiseks tarbida taimseid toiduaineid. Süsivesikud on parimad allikad keharakkudele vajaliku energia saamiseks, selle protsessiga on omakorda seotud mitmed teised erinevad toitained ja protsessid organismis. Seedimise tulemusena vabaneb 1g kohta energiat 4,1 kcal ehk 17,2 kJ. Süsivesikud jagunevad vastavalt ehitusele lihtsüsivesikuteks ja liitsüsivesikuteks ning neil on kehale erinev mõju. Lihtsüsivesikud on erinevate maitseomadustega magusamaitselised suhkrud, mida nimetatakse vastavalt keemilisele ehitusele kas mono- või disahhariidideks. Neist lihtsüsivesikutest eraldub seedimise käigus energia kiiresti. Glükoos ehk viinamarjasuhkur on paljude teiste süsivesikute ,,ehitusklots" ning aine, millest keharakud endale energiat ammutavad
mida loodus meile andnud on. Enamik puuvilju on rasvavabad ning parim viis päeva alustada on süüa rohkelt puuvilju. Puuviljad sobivad ideaalselt kokku juustude ja vürtsikate toitudega Kiivi · Viljaliha roheline või kollane, sisaldab paju musti seemneid, mille sisu on mõru · 1 kiivi=120% ööpäevasest C-vitamiini vajadusest, 100g=40 kcal · Sisaldab provitamiini, A-, D- ja E-vitamiini, Ca, K, Cr, Mg, P ja Fe, foolhapet · Ensüümid ja kiudained edendavad seedimist, on kõhtu lahtistava toimega · Proleolüüthape lagundab kolesterooli ja soodustab vereringet · Säilib temperatuuril 0ºC 6 kuud, 20ºC 7-10 päeva · Kasutatakse erinevate jookide valmistamisel, tehakse zeleed, marmelaadi, kompotte, essentse, keediseid, salateid jne
* Söögiseened ja nende söödavusomadused * Seened soodustavad seedimist ja annavad toidule maitset ning on väga väärtuslikud mineraalainete ja vitamiinide allikad * Seene osa mida korjatakse ja süüakse nimetatakse viljakehaks * Seened mille viljakeha võimalik näha, nim suurseenteks * Umbes 90% seeneviljakehast vesi * 10% kuivained, peamiselt rakuseinte kiudained, toitained, vitamiinid, mineraalid. * Osades seentes toiduks kõlbmatud ained * Põhjamaades sadakond väga häid söögiseni http://seenteolulisus.weebly.com/soumloumlgiseened.html http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Söögiseened * Austerservik * Prgandriisikas * Harilik murumuna * Timpnarmik * Kukeseen * Mürkel * Veinipunane pilvik * Männiriisikas * Kollane pilvik * Puravik * Ere pilvik * Põdramokk ...
MUNAD Kelle mune me sööme? -Kanamuna -Vutimuna -Jaanalinnumuna -Hanemuna -Pardimuna -Veelindude munad Muna on väärtuslik toiduaine. -Valgud (munavalge) -Mineraalained: Ca, Na, K , Mg, P, S, Mn, Fe, I, Zn -Vitamiinid: A,D,E,K,B - Kõrge toiteväärtusega- Omastatavus 95-97% -Kalorsus suhteliselt madal -Keskmine muna (50-70%) annnab 70-80 kcal energiat -Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2 päeva peale. -Munadele võib anda lisaväärtust MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS? Kuidas muna tekib? Palju selleks aega kulub? Munemine on privaatne tegevus. -Ökomunad -Eesti kanad munevad 300-320 muna aastas MUNA EHITUS - Koor 11-40% - Munavalge 54- 60% - Munarebu 29-36% KOOR -Paksus 0,3- 0,4 mm -Värvus oleneb kana pigmendist -Mikroskoobilised poorid gaasivahetuseks
Tsemendi tootmine ja selle toorained. Boorbetoon. Betoonilisandid. Soojaisolatsioonimaterjal Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................................................2 1. Tsement.......................................................................................................................................................3 1.1 Tsemendi toorained...................................................................................................................................3 1.2 Tsemendi tootmine...................................................................................................................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused..........................................................................................................
Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. Glükogeen Koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS: Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal. Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toite: · Piimasuhkur imetajate piimas Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline:
Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasaka...
konsistentsi ja millel on madal sulamistemperatuur. Loomsed (tahked) sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid ja on seetõttu kõrgema sulamistemperatuuriga. Mida madalam on sulamistemperatuur, seda paremini omastab seda organism. Mida kõrgem on sulamistemperatuur, seda raskemini on rasv seeditav. Lipiidid 7 Lipiidide tähtsus organismis: Energia katmine ja säilitamine. Rasvavarusid jätkub 89 nädalaks. 1 g rasva annab 9,3 kcal. Kaitsefunktsioon rasvkiht on soojusisolaatoriks. Vähendab organismi soojakadusid ja kaitseb siseorganeid. Rasvas lahustuvate vitamiinide allikas ja lahustiks. Lipiide on vaja ka nende vitamiinide imendumiseks ja transpordiks organismis. Struktuurne roll on kudede ehitusmaterjaliks. Võtavad osa kasvuprotsessidest ja elutegevuse reguleerimiseks. Lipiidid 8 Asendamatute küllastamata rasvhapete allikas. Neid
Teismeliste seas on see kolmas kõige levinum krooniline haigus (Nordqvist, 2014). See avaldub just neil, kelle hobid või elukutse nõuab saledust, näiteks modellid ja võimlejad. Anoreksia vaheldub sageli buliimiaga. Anoreksia tõukeks on sageli märkused kehakaalu ja kuju kohta teistelt inimestelt või siis muutused elusituatsioonides (Kalbri, 2007). 1.2 Haigustunnused Süüakse vähem (600-1000 kcal päevas) kehakaal normaalsest madalam; pidev enda kaalumine; süüakse aeglaselt ning hoolikalt loetakse kaloreid; toitu peidetaks või visatakse ära - välditakse teiste ees söömist; uinumisraskused ja väsimus; naistel menstruatsiooni ärajäämine, poistel hormonaalsed muutused; liigne füüsiline aktiivsus, mis ei ole kooskõlas toitumisega;
Vaido Vahter PLASTIDEST KATUSEKATTEMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Sirle Suviste Esitamiskuupäev:12.10.2015 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 Sisukor SIS...
Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina katabol 'allaviskamine') on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, ku...
toitumise korral ei muutu, kuid pidevalt uuenevad rasvarakud. Näiteks uueneb 5-9 päevaga 50% tagavararasva rakkudest. Lipiididel on organismis väga tähtsad ülesanded: Esiteks on see eelkõige organismi energeetiline varuaine. Seda ülesannet täidavad põhiliselt neutraalrasvad. Süsivesikud, mis on esmased energiaallikad, saavad organismis otsa 12-24 tunni jooksul (kui neid toiduga vahepeal juurde ei saa), rasvavarusid jätkub 8-9 nädalaks. 1 g rasva annab 9,2 kcal. Siit järeldub, et suure koguse energiat saab väikesest kogusest rasvasest toidust. Peaaegu kõik organismis rakud kautavad lipiide energiaallikana, erandiks on närvirakud, kes kasutavad glükoosi. Teiseks on lipiididel kaitseülesanne. Rasvakiht on hea soojusisolaator, mis vähendab organismi soojuskadusid. Samuti kaitseb rasvkude organismi ja eriti siseelundeid mehhaaniliste vigastuste eest. Näiteks neerud on organismis n-ö lahtiselt, ei kinnitu mitte
pakendatud lisavedelikega, mida su keha vajab, et seedida kiudaineid. Lisana saad ka veel vitamiin C-d, ränidioksiidi, kaaliumi ja magneesiumi. Kõrge vererõhk? Kurk aitab teil rahuneda On tehtud uuringuid, mis on tõestanud, et kõrge kaaliumi, magneesiumi ja kiudainete sisaldus toidus aitab alandada vererõhku. Toitainete sisaldus Toiteväärtus 100 g koorimata kurki sisaldab (tegemist keskmiste andmetega): energiat 20 kcal süsivesikuid 3,63 g (sellest suhkur 1,67 g) rasva 0,11 g valke 0,65 g vitamiin A 223.60 IU vitamiin B1 (tiamiin) 0,027 mg (2%) * vitamiin B2 (riboflaviin) 0,033 mg (2%) vitamiin B3 0,098 mg (1%) vitamiin B5 0,259 mg (5%) vitamiin B6 0,040 mg (3%) vitamiin B9 7 g (2%) vitamiin C 2,8 mg (5%) kaltsium 16 mg (2%) raud 0,28 mg (2%) magneesium 13 mg (4%) fosfor 24 mg (3%) kaalium 147 mg (3%) tsink 0,20 mg (2%) Kvaliteet nõuded ning säilitamis tingimused
Puka Keskkool Glütserool referaat Koostaja: Risto-Mikk Jürgenson 11. klass Juhendaja: Ly Siniväli Puka 2011 2 Sisukord Alkoholid Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid.......................................................................................................................4 Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid......................................................................
Bioloogia g�mnaasiumile ATP ja ADP 1. Mis on ATP �lesanne organismis? - ATP on universaalne energia talletaja ja �lekandja 2. Milles v�ljendub ATP universaalsus? - ATP osaleb k�ikide rakkude metabolismis 3. Millest ATP molekul koosneb? - ATP koosneb riboosist, adeniinist ja kolmest fosfaatr�hmast. 4. Mis on ATP ja ADP ehituses erinevat? 5. Mis vabaneb ATP lagunemisel? - ATP lagunemisel vabaneb 30,5 kJ/mol (7,3 kcal) energiat. Raku hingamise kolm etappi: - 1.gl�koos, mille k�igus kuuest s�sinikuaatomist koosnev gl�koos l�hutakse kaheks kolmes�sinikuliseks �hendiks - 2.tsitraadits�kkel, mille k�igus kolmes�sinikulised �hendid lagundatakse edasi s�sinikdioksiidiks - 3.hingamisahel, milles kogu protsessi k�igus tekkinud energia salvestatakse ATP- sse Ioonkanalite ja ioonpumpade v�rdlus. Ioonikanalid - 1.Ioonikanalid lasevad rakumembraanist l�bi ainult teatud ioone (n�iteks naatriumikanalid naatriumioone, kaaliumikanalid aga kaaliumio...
Levinumad nektarid, mida Eestis saada on: õunanektar, ploominektar, apelsininektar, kirsinektar, jõhvikanektar. Punase greibi nektar Mahlasisaldus 55% Aura punase greibi nektar sisaldab 55 protsendi ulatuses mahla. Aura punase greibi nektar pakub mõnusat kevadist värskendust. Aura punase greibi nektar sobib hommikumahlana päeva alustamiseks või päevaseks energiaallikaks igal hetkel. Aura - kui hoolid kvaliteedist. Iga 250 ml portsjon sisaldab: Energiat 119 kcal 6 %* Suhkruid 28 g 31 %* Rasvu 0 g 0 %* Küllastunud rasvhappeid 0 g 0 %* Naatriumi 0 g 0 %* * % päevasest soovitavast kogusest (GDA) Gristi Adrat TTP-10
Biomehaanika ja ergonoomika (Teema: inimese liikumise biomehaanika) I OSA 1. Meestel on keha raskuskese suhteliselt: a) Madalamal kui naistel b) Kõrgemal kui naitsel c) Samal kõrgusel kui naistel d) Erineval kõrgusel kui naistel õige on b! 2% meestel kõrgemal! 2. Skeletiluude põhiliseks mehaaniliseks omaduseks on: a) Viskoossus b) Roomavus c) Plastsus d) Tugevus 3. Kang on tasakaalus, kui a) Toime- ja takistusjõud on võrdsed b) Toimejõud on suurem kui takistusjõud c) Takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d) Toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest suurem ja lihas pikeneb, nimetatakse a) Ekstsentriliseks kontraktsiooniks b) Kontsentriliseks kontraktsiooniks c) Isomeetriliseks kontraktsiooniks d) Isotooniliseks kontrsaktsiooniks 5. Liigutustegevuse dünaamiline analüüs seisneb: a) Tekkepõhjust...
· Mineraalsoolad mõjuvad soodsalt neerude talitlusele · Säilitatakse jahedas +8oC juures (külmutuskapi köögiviljasahtlis) · Kurk on tundlik külma suhtes · Võib pikkuse järgi jaotada kolme rühma: - Lühiviljalised (5-13 cm) - Poolpikad (13-20 cm) - Pikaviljalised (üle 20 cm) Kõrvits: · Sisaldab suhkruid, mineraalaineid (K, Mg, Ca, Fe, Cu), A- ja B-rühma vitamiine · Sisaldab 92% vett · 100g kõrvitsat sisaldab 27 kcal · Säilitamiseks soovitatav temperatuur on 8-10oC (võib säilida märtsini) Nt: harilik kõrvits, tsukiini (kabatsokk), patisson (taldrikkõrvits), pudelkõrvits, muskaatkõrvits. Kaunviljad: · kõrge valgusisaldusega 6-8% · sisaldavad mineraalaineid, eriti kaaliumi ja fosforühendeid. · Vitamiinidest sisaldavad B-rühma vitamiinid, rohkelt C-vitamiini, karoteeni, PP- ja K- vitamiini Nt: aedhernes, suhkruhernes
Mida rohkem kaalus juurde võtame, seda aeglasemaks muutub ainevahetus. Siis on võimatu kaotada kilosid pelgalt kaloreid piirates. Kuid pole takistusi, et inimesel võib olla 20 aastase ainevahetus 30 või 40 aastaselt. Söö rohkem ja varem põhitoidukord lõuna, eelista valgurikkaid toite. Ära näljuta ennast nälja ajal haarab keha kinni igast kalorist, mille ta saab, organism arvab, et on näljahäda ja ainevahetus aeglustub, päevane soovitatav kalorihulk on 1200 kcal. Söö korraga vähe ja tervislikult, et korrastada vere suhkru sisaldust ja hoiduda söömissööstudest. Tilli ja must pipar kiirendavad ainevahetust. Organismi veepuudus pidurdab samuti ainevahetust, see madaldab kehatemperatuuri ja organism asub talletama rasva, et seda uuesti tõsta. Mõju närvisüsteemile
jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis: - suusatamine sobib igas vanuses - suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele - suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid - suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 – 1000 kcal tunnis - suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks - suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele – ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Varustus Klassikalises ja vabatehnikas sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui
- Hüpotaalamuse janukeskus registreerib veehulga vähenemise ja tekib janutunde Kus nefronid asuvad ja mis on nende ülesanne? - Neerus asuv mikroskoobiline osa, milles tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine, aktiivne eritamine Kui suure % tarbib aju kogu energiast, mis inimese elu jooksul omandab? - ~20% Kui suur on energiahulk 1kalor? Mitu dsauli on 1kcal? - 4200J Mitu kcal on 1g rasva, valku, süsivesikuid ja alkoholi? - 1g rasva 9kcal - Valku 4kcal - Süsivesikuid 9kcal - Alkohol 7kcal Kuidas on seotud termoregulatsioon ja välistungimused? - ·Kõigusoojane ehk eksotermiline loom kehatemperatuur sõltub - väliskeskkonna temperatuurist - ·Püsisoojane ehk endotermiline loom keha genereerib ise soojust ja - säilitab sisetemperatuuri - sõltumata väliskeskkonnast - Miks talvel peab mütsi kandma?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
