Kõige tuntumad disahhariidid · sahharoos glükoos + fruktoosroo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) · maltoos glükoos + glükoos linnasesuhkur · laktoos galaktoos + glükoos piimasuhkur Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast Glükoos Tselluloos Sahharoos MONOOSID Glükoos Fruktoos Ehk viinamarja suhkur · On monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. · Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. · Avastas 1792. aastal J. Lowitz viinamarjadest · monooside esindaja · kõige magusam suhkur · On glükoosi isomeer · C6H12O6...
Vene köögi iseloomustus........................................................................................3 2. Menüü põhjendus..................................................................................................5 3. Retseptid................................................................................................................6 3.1 Eelroog.................................................................................................................6 3.2 Põhiroog...............................................................................................................8 3.3 Järelroog.............................................................................................................10 4. Tööplaan...
Kesta all paikneb rohiroheline valkjate kiirtega mahlane, veidi sültjas viljaliha. Viljalihas on rohkesti väikseid musti seemneterakesi. Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega (100 g-s umbes 300 mg). Sisaldab ka provitamiini A , D- vitamiini, kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid. Kiivis leiduv proleolüüthape pidavat lagundama inimorganismis kolesterooli ja soodustama vereringet. Energeetiline väärtus: 100g/40 kcal . Viljad on küpsed ja tarbimiskõlblikud, kui sõrmega kergelt vajutades koor veidi järele annab. Maitselt võib kiivit võrrelda karusmarja või seguga karusmarja, meloni ja maasika maitsest. Tarvitada võib mitmeti. Värskelt tarbimisel on kõige parem vili eelnevalt hästi jahutada, lõigata siis piki või risti pooleks ja sisu lusikaga poolmetest välja koukida. Võib ka eelnevalt koorida, siis seibideks lõigata ja niiviisi lauale anda. Süüakse koos seemnetega. Samuti võib näiteks...
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
Glükogeen Koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS: Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal . Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toite: · Piimasuhkur imetajate piimas Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline:...
Siis on võimatu kaotada kilosid pelgalt kaloreid piirates. Kuid pole takistusi, et inimesel võib olla 20 aastase ainevahetus 30- või 40- aastaselt. Söö rohkem ja varem- põhitoidukord lõuna, eelista valgurikkaid toite. Ära näljuta ennast- nälja ajal haarab keha kinni igast kalorist, mille ta saab, organism arvab, et on näljahäda ja ainevahetus aeglustub, päevane soovitatav kalorihulk on 1200 kcal . Söö korraga vähe ja tervislikult, et korrastada vere suhkru sisaldust ja hoiduda söömissööstudest. Tsilli ja must pipar kiirendavad ainevahetust. Organismi veepuudus pidurdab samuti ainevahetust, see madaldab kehatemperatuuri ja organism asub talletama rasva, et seda uuesti tõsta. Millal rasv põleb Et rasv põleks peab treeningu intensiivsus olema 60-75%. Organism saab rasvu kasutada energiaallikana, vaid siis, kui organismis ei ole hapniku puudust...
Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi...
Orgaanilise päritoluga fossiilsed kütused kujutavad endast minevikus akumuleeritud energiat (N: päikeseenergiat). Arvestades põlevkivi keskmiseks kütteväärtuseks 8.6 MJ/kg, saame, et Eesti elektrienergiavajaduseks aasta jooksul põletatav 8 miljonit tonni põlevkivi eraldab energiahulga 6.9 x 1010MJ, päevas seega 1.9 x 108 MJ, ühe elaniku kohta 127 MJ = ca 30 000 kcal . Täiendavalt tuleb siia juurde arvata põlevkivi käod kaevandamisel, rikastamisel, transpordil. Energia tarbimine ühe elaniku kohta pole universaalne ühiskonna arengutaseme mõõdupuu: sotsialismileeri tööstust iseloomustas selle energiamahukus, energia tootmist ja transporti suured käod, jne. Energia tarbimine on sõltuvuses klimaatilistest tingimustest, kulutused soojusenergia alalhoiuks võivad erineda (ruumide soojustamine, riided jne.) jne....
- Demograafiline plahvatus arengumaades. Rahvastiku kiire juurdekasv sööb ära majandusliku juurdekasvu, mullastiku väljakurnamine - Linnastumine - Toitluskriis näljahäda- ÜRO ekspertide hinnangul moodustab inimese päevane energiavajadus 2500-2600 kcal , kriitiline punkt on 1600 kcal. Ligi 22% arengumaade elanikest toitub allpool kriitilist punkti Lõuna- ja Kagu- Aasias 27%, Aafrikas 22%, Ladina-Ameerikas 13 ja araabia maades 11% Eesti riigi rahvusvaheline asend. Julgeolekuriskid ja -poliitika. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted: · Lahendada erimeelsused rahumeelselt · Hoiduda jõu kasutamisest ja sellega ähvardamisest · Austada riikide territoriaalset terviklikkust; suveräänsust...
Antud referaadis kirjutan ka inimese vajadusest trenni teha ja lühiülevaate üldisest tervislikust käitumisest. 3 1. TERVISLIK TOITUMINE Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene peab päevas saama 1300-2100 kcal. Süsivesikud peaks andma 55-65% vajalikust energiast, rasvad alla 30% ja valkude osakaal peaks jääma 10-15% juurde. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit- pool taldrikust peaks olema täidetud juurviljade, köögiviljade või toorsalatiga, veerand taldrikust peaks täidetama kartuli riisi või...
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hinga...
Toiduainete ebaõigest valikust tingitud mitteväärtuslik toit põhjustab organismi haigestumise. Sellepärast peavad õigeid toiduvalmistamise võtteid tundma mitte ainult kokad, vaid ka kõik need, kes valmistavad toitu ise. Inimese organismis toimuvad kogu aeg ainevahetusprotsessid, s.t. kasvamiseks ja eluks vajalike ainete põlemise ja tekkimise protsessid. Organism saab toidust kõik vajaliku kehakudede ehitamiseks ja uuendamiseks, eluliste protsesside kulgemiseks, samuti soojusenergiaks, mis on vajalik püsiva kehatemperatuuuri säilitamiseks. Õige toitumine tagab inimese organismi normaalse arenemise, säilitab tema tervise, pikendab eluiga ja tõstab tööviljakust. Toidu koostise moodustavad valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, fermendid, mitmesugused happed, mineraalsoolad ja vesi. Need ained ei ole ühesuguse toiteväärtusega...
Kas energia ühik on 1 kW või 1 kW · h? Energia ühik on 1 kw · h 14. Kuidas soojushulga ühik 1 cal on saadud? Soojushulga ühik 1cal on saadud nii, et võeti 1g vett, soojendati 1C ° võrra, ehk siis soojushulk, mis kulus 1g vee soojendamiseks 1 C ° võrra. 15. Miks kalorit ikka vähem kasutatakse? Sest ta on mittesüsteemne soojushulga ühik. 16. Nimetage praegu kasutatavaid soojushulga ühikuid? Kw · h - kilovatt tund, kJ kilodzaul, kcal 17. Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid....
Erinevas vanuses lastel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, seepärast on toitumissoovitused orienteeruvad. Toiduenergia on väljendatud kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. 1.Toitained Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne...
Hoida jahedas. Kaitsta otsese päikesekiirguse eest! Parim enne pudelil näidatud kuupäeva. Toitumisalane teave. 100 ml jooki sisaldab: energiat: 160kj/ 38kcal valke: 0g süsivesikuid: 9g suhkruid: 9g rasvu: 0g kiudaineid: 0g naatrium: 0g 250 ml sisaldab 95 kcal 5% GDA päevasest soovitatavast kogusest põhinedes 2000 kcal energiavajadusel. 6 GIN safari long drink 0.5 L 5.6% vol. Alkohoolne jook. Koostis: vesi, suhkur, piiritus, süsihappegaas, dzinni-kaktuse- sidruni lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator- sidrunhape, sidrunimahla kontsentraat, säilitusaine-...
1 kg keedetud, puhastatud kartulit kindlustab organismi 20% valkudega, 40% süsivesikutega, B-grupi vitamiinidega, 60%, C-vitamiiniga 200%, mineraalainetega, nagu kaalium 200%, magneesiumiga ja fosforiga 50%, rauaga 60%. Õigel kulnaarsel töötlemisel annab kartul suure osa meie vitamiinidest ja mineraalainetest. Energiasisaldus umbes 83 kcal , vett umbes 80%, tärklist 7-20%, valku 2%. Kartulis leiduvad vitamiinid on vees lahustuvad, seda tuleb arvestada kulinaarsel töötlemisel. Sortide erinevuste tõttu sobivad erinevateks toitudeks erinevad sordid, näit friikart jaoks on lausa aretatud omad sordid. Lihtne reegel ütleb, et muredamad, st tärkliserikkamad sobivad püreede, vormide, pallide, taignate valmistamiseks. Vesisemad koos koorega keetmiseks, salatiteks, pannil praadimiseks...
Eeskätt viimase tõttu on kõrvitsaseemnete tarbimine leidnud aktsepteerimist eesnäärme healoomulise suurenemise puhul ühe abivahendina. Õli ja valgurikkusest johtuvalt lisatakse purustatud seemneid ka erinevatesse küpsetistesse, isegi piparkookidele. Kõrvitsa kasulikkus Kaloritevase viljaliha tõttu sobib kõrvits hästi kaalujälgijate menüüsse. 100 g viljaliha annab ligikaud ainult 30 kcal . Kalorsusest annavad lõviosa süsivesikud, valke on viljalihas minimaalselt, rasvollus puudub üldse. Kiudainete rohke sisalduse tõttu kasutatakse kõrvitsat kodumeditsiinis kõhukinnisuse ja soolepõletiku leevendajana ning vähendab mõningal määral organismi kolesteroolihulka. Lisaks sellele eemaldab kõrvitsa tarbimine organismist liigeid sooli ja vett. Viimast tänu kaaliumi rohke sisaldusele. Kõrvitsas on palju B-rühma vitamiine ja mõnevõrra ka...
TOIDUAINETE KOOSTISE TABELID Koostanud: Merle Rehand Roogade ninetused Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Kalorsus gr gr gr gr K/cal 1. Kirsi-mustsõstra-jõhvika rabarberi jook 200 0 0 22 92 2. Tomatimahl 200 2 0 7 38 3. Õuna-viinamarja jook 200 0.8 0 25.6 102 4. Ploomimahl 200 0.6 0 32.2 132 5. Viinamarjamahl 200 0.6 0 27.6 108 6. Õunamahl-morss 200 1 0 18.2 76 7. Mandariinimahl 200 1.6 0...
Uurimustöö Mänd Üldist männist: Männi perekonnas on umbes 115 liiki, Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid. Männid on väga vaigurikkad. Mändide tüved on enamasti pikad ja sihkvakad, mille ladvas haljendab võratutt Enamike mändide koor on tüve alaosas paks, ülaosas aga õhuke ja kestendav. Männi oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina. Mänd võib lasvada ka seal, kus teised puud kasvada ei saa. Ainuke männi kasvu piirav tegur on valguse puudus. Mänd on peaaegu ainuke puu kuivades nõmme ja palumetsades, ning rabades. Mänd saab elada nii ekstreemsetes tingimustes tänu oma juurestikule. Männi juured võivad ulatuda sügavale maa sisse ja suures raadiuses tüvest eemale, männi juured on väga plastilised. Mänd elab sümbioosis seentega. Seeneniidistik on katnud männi juurestiku, il...
Sõltuvalt kehakaalust tähendaks see 3...4 leivakääru igapäevases toitumises. Inimtervislike toidusüsivesikute andmine on üks rukkileiva põhisõnumitest, mida enda tervise eest hooliv inimene peaks kindlasti arvestama. Lisanditeta rukkileivas on rasva vaid 2...3%. Nii ei anna leib ka sagedasel tarbimisel oma panust liigsetesse kaloritesse. Kolm mõõdukat viilu leiba ehk ligikaudu 100 g leiba annab umbes 200 kcal . Samas on aga rukkirasva rasvhapete seas ka need kaks rasvhapet (linool- ja alfalinoleenhape), mida inimorganism ise ei sünteesi, mis on inimesele asendamatud. Asendamatuid rasvhappeid vajab inimene toidus pidevalt, selleks et sünteesida pikemaid polüküllastamata rasvhappeid, põletikumarkereid, lokaalhormoone jms. Nüüdisajal kujuneb paljudel inimestel nende kahe asendamatu rasvhappe defitsiit ning sellega seonduvad ja sagenevad mitmed terviseprobleemid nagu...