TARBIMINE Ameerikas on mitmeid eksootiliste loomade farme Eestis on suurenenud eksootilise liha tarbimine Liha sisaldab vähem rasva ja rohkem valku, rauda ning B-12 vitamiini Kasutatud materjal: http://robbwolf.com/2012/02/24/a-walk-on-the-wild-side-your-guide-t o-exotic-meats/ Amy Kubal, 2012. Toores liha kcal Valk Rasv Küllastunud Raud B12 (100 g) g g rasv mg (µg) g Tavalised lihatüübid: Veiseliha 165 21 8 3.4 1.6 1.2 Kanarind 114 21 3 1 0.4 0.2
Selle alla kuuluvad toitumine, hingamine, imendumine, lagundumine ja eritamine. 3. Millest sõltub päevane energiatarbimine (seletada lühidalt lahti, kuidas sõltub) Inimese tegemistest, füüsilisest koormusest, inimese kehakaalust ja pikkusest. 4. Valgud, süsivesikud, rasvad - ülesanded organismis, energeetiline väärtus 1g kohta. Valgud: transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset ja kontrollivad kasvu. 1g valku = 4,2 kcal Süsivesikud: Energeetiline - kõige kiirem energiaallikas (peame saama ka toidust kõige rohkem). Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen). 1g = 4,2 kcal Rasvad: Tähtis osa ainevahetuses (täiesti rasvavabalt ei saa elada). Kaitsta siseelundeid. Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes ja viljades. 1g = 9 kcal 5. Vitamiinid (kuidas jaotatakse, allikad, ülesanded, puudus) (tabel vihikust) 6. Mineraalained (ülesanded, allikad) (tabel vihikust) 7
Esireielihas: B kükid, F pendelmasinal Tagareis: B jõutõmme sirgete jalgadega, F masinal kõhuli sääre üles tõstmine 11) Kirjeldage lühidalt üks mikrotsükkel. - 2 nädalat koleerikul, 1 nädal flegmaatikul raskemat trenni; 1 nädal nii koleerikul kui ka flegmaatikul rahulikumat trenni (seda juhul, kui treenitakse korrapäraselt 3x nädalas) 12) Keskmine ööpäevane energiavajadus spordikaugel mehel ja naisel? - 3000 kcal mehel, 2500 kcal naisel 13) Millal kasutatakse baas- ja millal formeeruvaid harjutusi? - Baasharjutusi lihaste kasvatamisel, formeeruvaid lihaste viimistlemisel 14) Nimetage kolm antagonistlikku lihasgruppi. - Biitseps, triitseps; rinna ja seljapikklihas; esi- ja tagareie lihas 15) Mis on maksimaalne jõud? - Võime üks kord tõsta maksimaalset (võimete kohast) raskust. 16) Mis tegurid mõjutavad lihasjõudu?
Kui vöö- ja puusaümbermõõtude omavaheline suhe (jagades vööümbermõõdu puusaümbermõõduga) on meestel üle 1 ja naistel üle 0,8, viitab see rasvumisele. Mul on 77cm/ 98cm= 0,7857 Energiatarve rahuolekus ehk põhiainevahetuse energiakulu (PAV) on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris-Benedict’i valemiga. Harris-Benedict’i valem: PAV, MEHED 66,5 + (13,75 x kehakaal, kg) + (5,003 x pikkus, cm) – (6,775 x vanus aastates) = kcal ööpäevas PAV, NAISED 655,1 + (9,563 x kehakaal, kg) + (1,850 x pikkus, cm) – (4,676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas 655,1+ (9,563* 55 ) + ( 1,850* 158)- ( 4,676* 35)= 1309,705 Kehakaalu säilitamiseks peab toiduga saadav energia olema tasakaalus kulutatud energiaga, kehakaalu alandamiseks peab energiakulu ületama tarbimise. Mul on vaja igapäevane 60 min. jalutamise aktiivsus, selle pärast mu saadav energia ületab kulutatud.
Alla 1/3 lihasmassist, laskja Iseloomustage töövõime tsooni – saavutusreserv? Nõuab tugevat tahtepingutust, ulatuse määrab indiviidi tahteomaduse tase. Ei suudeta tahteomaduse piiri viia kõrgemale kui 65%. Toob kaasa väsimustunde. Milline haarde tüüp ja haarde liik on kujutatud joonisel? Tüüp-võtmekujuline; liik- haare küljelt Iseloomustage mehhaniseeritud tööd? Siia kuuluvad paljud elukutsed erinevatelt toomisaladelt. Energiakulu on tavaliselt 3000-4000 kcal ööpäevas. Probleemid: väljaõppele kulub aega, tekib monotoonsus, suur koormus langeb jäsemete distaalsetele lülidele. Mida mõõdetakse pantograafiga? Lülisamba kõveruste arvuline määramine. Iseloomustage keha tasakaalu geomeetrilist karakteristikut? Koormusvaba, venitus, surve, paine, põige, vääne, surve+vääne. Millised tegurid mõjutavad käimise energiakulu? *kiirus: suurem kiirus = rohekem enegiat *aluspinna siledus: künklikum=rohkem energiat *sissevajumise aste:
Meestel tekivad esimesed seemnerakud alles puberteedieas ja vahetuvad iga 3 kuu tagant! *Alkohol suurendab rinnavähi riski. Risk suureneb oluliselt iga täiendava 10 grammi puhta alkoholi (nt klaas veini) tarvitamisega päevas. *Naistel, kes joovad rohkem kui klaasi veini iga päev, on palju väiksemad võimalused rasestuda. *Kohe ei pruugi tekkida rasestumisprobleemid vaid tulevikus. Toitumisalane teave *Üks gramm puhast alkoholi sisaldab 7 kcal. Suur klaas veini sisaldab ligi 200 kcal, lisaks veel joogi suhkrusisaldusest tulenev energiahulk. *Alkohol suurendab söögiisu ja vähendab enesekontrolli Seksimured ● Naistel võib pikaajaline liigne alkoholi tarvitamine lõppeda oluliselt vähenenud viljakusega ja menstruaaltsükli häiretega. ● Naised, kes tarvitavad rasestumisvastaseid tablette, võivad purjuspäi selle võtmise unustada või tableti joodud alkoholi tõttu välja oksendada. ●
Esimene põhjus on see, et suur osa aminohappeid ja ka lipiidide metabolismi teatud vaheproduktid võivad vajadusel organismis tagada teatud glükoosikoguse sünteesi. Teiseks, süsivesikute normhulk sõltub organismi üldise energiabilansi vajadustest ning struktuurist. Illustreerime seda lihtsa näitega! Enamike inimeste jaoks oleks 320...350 g süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300...1450 kcal. Lähtudes organismi üldisest energiabilansist, jõuame veidi teistsuguste soovitusteni. Nimelt peaksid süsivesikud organismi üldisest energiavajadusest katma umbes 60%. Juhul kui inimene saab toiduga ööpäevas 1450 kcal, siis süsivesikute arvele jääks ~900 kcal, mis absoluutarvudes on ligikaudu 220 g sahhariide. NB! See arv peegeldab süsivesikute täielikult omastatavat kogust
Küll katab pähklit veel tumepruun mõrkja maitsega kile. Röstides pähkleid kuival pannil või praeahjus, tuleb tume kile kergesti maha. Kuumuse käes pähkel paisub ja koor tuleb lahti. Kasutamine toiduks: · Magusatesse roogadesse (tordid, koogis, saiakesed, erinevad vahud) 100 g sarapuupähkleid sisaldab: rasva: 62,4 g; proteiini: 12,6 g; karbohüdraate: 13,7 g; mineraale: 2,5 g; vitamiine: 3,2 mg; süsivesikuid: 9,4 g. Energeetiline väärtus: 679 kcal 100 grammis. 3 Kreeka pähkel Kreeka pähklipuu vilju nautisid inimesed juba 9000 aastat tagasi. Puu nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid - seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena.
jooki tasub tarvitada enne igat füüsilist koormust. Nii muudad ka argise tegevuse väikseks treeninguks, sest L-karnitiin põletab tõhusalt rasva ja mõjub hästi tööstressist kurnatud südamele ning ainevahetusele. Slim Line sisaldab erinevaid kasulikke vitamiine ja mineraalaineid ning väga vähe kaloreid kõigest 5 kcal terve 0,5 l pudeli kohta. Kõhule hea aaloe annab Slim Line'ile ka meeldivalt maheda maitse. Arctic Sport Slim Line sidruni 13 Õlu Õlu on kääritamise teel teraviljast vm tärkliserikkast toorainest valmistatud alkohoolne jook, milles on 17 massiprotsenti
(Eesti Pagar) 52g. Vahepala: juust (Eesti Juust) 32g, pagari-rööst (Eesti Pagar) 52g. Lõunasöök: peedisupp 350g, hapukoor R 10% 3g. Õhtusöök: pitsa: suitsusink 207g. 8 2. TOITUMISPÄEVIKU ANALÜÜS Kuupäev Energia, Soovitusli Süsivesikud, g/ Rasvad, Valgud, g/ kcal k energia % g/ % % kcal 24.02.2016 a. 1660 +365 34,5% 49,3% 16,3% 25.02.2016 a. 1470 +555 45,8% 42,9% 11,4% 26.02 2016 a. 1490 +535 39,8% 42,1% 18,2% 27.02.2016 a. 1250 +775 40,8% 41,4% 17,8 28.02. 2016 a. 677 +1348 49,1% 28,9% 21,9% 29.02 2016 a
piimasokolaad" jahvatatud pähklitäidisega sarapuupähklitega piimasokolaad" " Sokolaadi kaal 100 gr 100 gr 100 gr Sokolaadi jaemüügihind 12 - 14 EEK 11 - 13 EEK 15 - 17 EEK Energiasisaldus (100 gr) 572 kcal 545 kcal 560 kcal Pähkleid sokolaadis 17% 13% 40% Pakend Paberist kahekordne Papist karbi moodi Kilejas ümbris ümbris pakend Säilitusained sokolaadis Pakendil kirjas, et Pakendil puudub Pakendil puudub säilitusaineteta sellekohane info sellekohane info
5. Kuidas on põllumajanduses hõivatute arv ja Põllumajanduses hõivatute arv on viimase Põllumajanduses hõivatute arv on osatähtsus aja jooksul muutunud? 15 aasta jooksul langenud keskmiselt viimase 10 aasta jooksul kasvanud 0.68% aastas. 71778-lt 83387-le. 6. Mitu kcal tarbib riigi elanik toitu päevas ja Kenya elanik tarbib 2189 kcal toitu päevas Egiptuse elanik tarbib 2968 kcal milline on selle toiteväärtus ? ning see sisaldab ~61g rasvu ja ~44g toitu päevas ning see sisaldab proteiine. ~135g rasvu ja ~79g proteiine. 7. Mitu % elanikkonnast kannatab alatoitluse all? 30% -5% Analüüs Egiptuse sisemajanduse kogutoodang on rohkem kui 10 korda suurem kui
Kool õppesuund rühm nimi Mahl Referaat Juhendaja: Kuressaare 2012 Mida mahl sisaldab? Marjad ja puuviljad, millest mahla valmistatakse, sisaldavad ca 7090% vett, seega on ka mahla peamine koostisaine vesi. Mahla energiahulga annavad temas leiduvad süsivesikud.Keskmiselt on see 100 g kohta 45 kcal. Kõige energiarikkamad on smuutid, kus 100 g energeetiline väärtus on 60 kcal. Köögiviljamahlade energiahulk on keskmiselt 25 kcal. Kõige süsivesikuterikkamad ja enam energiat andvad mahlad on viinamarja-, pirni- ja õunamahl. Mahlad, eriti aga smuutid, on arvestatav kiudainete allikas. Kiudained omakorda on vajalikud seedetegevuse korrashoidmiseks, seedetrakti rakkude toitmiseks, samuti suurendavad need toitkördi hulka, kiirendavad selle edasiliikumist ja viivad välja organismist mittesoovitatavaid jääke. Puuviljades ja marjades on võrdlemisi palju pektiinaineid, millel on ka ravitoime. Need seovad
Tehnika ajalugu 11.01.2012 Toiduained ja toitained · Toiduained ained, mis elusorganismidele annavad energiat ja organismile vajalikke aineid · Toitained ained, mida organism toidust tegelikult saab ning mida ainevahetuses vajatakse Toiduainete koostis · Toiduained o Värvained o Lõhnaained o Toitained Vitamiinid Valgud Rasvad Süsivesikud Mineraalained o Konservandid o Maitseained · Toiteväärtus ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab täielikul osüdatsioonil · Tähtis on toidu tasakaalusus · Näited o Süsivesikud ja valgud ~17 MJ/kg o Rasvad ~39 MJ/kg · Vajadus o Vaime töö 12MJ (2900 kcal) päevas o Füüsiline töö 19MJ (4550 kca...
See on küpsetatud ainulaadse retsepti järgi loomulikul viisil, kiirustamata. Peenleibasid võib olla mitmeid, kuid vaid üks on see ehtne ja õige, mis kannab nime Tallinna peenleib. Netomass: 1000g / 475g Toiteväärtus: 100 g tootes keskmiselt: energia 936 kJ (224 kcal); valgud 4,8 g; süsivesikud 47,5 g, millest suhkruid 3,4 g; rasvad 0,8 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,1 g; kiudained 4,8 g; naatrium 0,4 g. GDA : 1 portsjonis (1 viil e. 38 g) sisaldub: energia 85 kcal (4% GDA); suhkur 1,3 g (1% GDA); rasv 0,3 g (0% GDA), küllastunud rasvhapped 0 g (0% GDA), naatrium 0,2 g (6% GDA); kiudained 1,8 g (7% GDA) Isa peenleib vormis Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega mahedamaitseline vormis küpsetatud köömneteta peenleib. Netomass: 600g Toiteväärtus: 100 g tootes keskmiselt:energia 949 kJ (227 kcal); rasvad 0,9 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,1 g; süsivesikud 47,3 g, millest suhkruid 3,7 g; valgud 5,2 g; kiudained 4,6 g; sool 1,1 g
põllumajandusest tulev tulu põllumajanduses tulu põllumajanduses tulu põllumajanduses töötava inimese kohta on töötava inimese kohta on töötava inimese kohta? 3400$. 9100$. Kui palju toitu päevas Maroko elanik tarbib päevas Rumeenia elanik tarbib tarbib riigi elanik? toitu 3258 kcal. päevas toitu 3424 kcal. Kui suur osa elanikkonnast Alatoitluse all riigis inimesi Alatoitluse all kannatavate kannatab alatoitluse all? ei kannata. inimeste kohta Rumeenias Millised on põhilised Põhilised toiduained, mida andmeid pole. toiduained, mida riigis riigis tarbitakse on teraviljad Põhilised toiduained, mida tarbitakse? (59,8%) ning köögiviljad ja tarbitakse on teraviljad
rasvades, näiteks seapekis ja võis. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikes taimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht asendamatut polüküllastumata rasvhapet, Ω-6 ja Ω-3 rasvhapet, pole inimorganism ise võimeline tootma, neid peab saama toiduga. MILLEKS ON RASVAD VAJALIKUD? • Toidurasvad on inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. 1 g rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat. • Toidurasvad on rakus olulisteks ehitusaineteks. Organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb neid põrutuste eest. • Toidurasvad varustavad organismi rasvlahustuvate vitamiinidega ning on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kehas. • Toidurasvadel on puhastav toime. Nad on olulised sapi väljutamiseks soolde, vastasel korral peetub sapp sapipõies ja võivad moodustuda sapikivid. • Rasv
Tsemendi tootmine 1. Lühikirjeldus Tsemendist Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, eriti betooni tootmisel. Kõige tähtsam tsemendi kasutusala on segu ja betooni tootmine -- looduslike või kunstlike lisandite siduvus moodustumaks tugev ehitusmaterjal, mis peaks vastu loomulikele keskkonna mõju...
Tervislik toitumine Tere, ma sooviksin teile rääkida tervislikust toitumisest. Kui me ei sööks ega jooks siis kaua me vastu ei peaks. Kaloreid vajame me iga päev, et oleks energiat. Normaalsel 15- aastasel aktiivsel noorel naisel on vaja päevas 2300-2500 kcal energiat ja samas vanuses noorel mehel 2600-3000 kcal." Kui inimene jälgib oma tervist, siis on raske leida arsti, kes teaks temast paremini, mis on ta tervisele kasulik" nii on lausunud Sokrates. (http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/tervis) Kui Sul esmapilgul ei teki seost toitumise ja tervise vahel, siis tea, et toitumine mõjutab Sinu vererõhku, kolesteroolitaset, kaalu ja palju muud. Sageli on just vale toitumine põhjuseks hilisematele südameprobleemidele. Väga tähtis on, et sa sööd igapäev korralikult ja
Õli valmistamine on väga kallis, seda kasutatakse peamiselt salatites. Pekanipähklid Mn, Zn, Fe, Cu, Mg, K, P, B1 (tiamiin), B5 (pantoteenhape), B9 (foolhape) ja B6 -vitamiin, B3 (niatsiin), E-vitamiin sisaldavad 100 g kohta: · 7,8 g valku · 67,6 g rasvu (87% küllastumata rasvhapped) · 18,2 g süsivesikuid · 6,6 g kiudaineid · 4,8% vett · 699 kcal toiduenergiat Lisaks ohtrale õlile sisaldavad pähklid piisavalt palju taimse päritoluga steroole, mis seedekulglas konkurentsi põhimõttel takistavad kolesterooli imendumist. KOOKOSPÄHKEL Kookospähkel on kookospalmi vili. Kookospalm kuulub palmiliste sugukonda ning arvatakse pärinevat Kagu-Aasiast ja Melaneesia saarestikust Vaikses ookeanis. Kookospähkel on botaanilises mõistes luuviljaline. Kookospalm kasvab peaaegu kõigis troopilistes maades.
Aine- ja energiavahetus Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (nulg, rukkilill) Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsiooniks (jõekäsn, vihmauss). Metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt. ATP, GTP. Organism saab energiat valgusenergiast, glükoosi lagundamisel, toitainete lagundamisel. Organismi varustamine energiaga: Iga organism vajab oma ...
fruktoos siirup, pastöriseeritud paksendajad rõõsk koor. Toote kaal 150 g 150 g 150 g Pakendiliik tops tops tops Energiat 109 kcal Energiat 476 kJ/ 100gr toodet sisaldab Valke 5.8 % 113 kcal Energi 544 kJ / 129 Süsivesikuid 15.8 g at kcal Valke 2.8 g Rasvu 2.5 g valke 7.3 g Süsivesikuid 18.2 g süsivesikud 16.0g
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Ege Lehtsaar Benseenituuma ajalugu Referaat Lektor Tuuli Käämbre Benseen Benseen on orgaaniline aromaatne süsivesinik mille molekulaar valem on C 6H6. Benseen on värvitu, kergesti süttiv ja magusa lõhnaga vedelik ning on suhteliselt kõrge sulamistemperatuuriga. Benseen on naturaalne koostisosa toornaftas, kuna aga benseen on tuntud kantserogeen on tema kasutust bensiinis piiratud. Peale toornafta saab benseeni ka sünteesida petrooleumis leiduvatest koostisainetest, kivisöe tõrvast ja mujalt.[1] Benseeni ja tema struktuuri avastamine Esimest korda eraldas ja identifitseeris benseeni 1825. Aastal illumineeruva gaasi tootmisel tekkinud õlisest kõrvalproduktist. Veel on varasematel aastatel saanud benseeni 1833. aastal Eilhard Mitscherlich, kes andis ainele nime...
tervise huvides mõistlik süüa mitmekesist toitu. Tundes huvi käesoleva voldiku vastu, olete · Imetav ema vajab piima tootmiseks umbes 500 te tõenäoliselt juba raseduse ajal tervislikule lisakalorit rohkem kui mitterase naine, seega on toitumisele rohkem tähelepanu pöörama soovitatav toiduga saada keskmiselt 2700 kcal päevas. hakanud ja oma toitumisharjumustes ehk · Sageli sööb imetav ema vähem, mistõttu naine mõningaid muutusi teinud. Ajal, mil imetate saavutab kergesti raseduseelse kaalu. Liiga energiavaene oma last, on väga oluline õigesti toitumist toitumine võib põhjustada aga rinnapiima hulga jätkata. vähenemise ja muuta ka selle koostist (alaneb
kergesti omastavad. Kõige tähtsam ülesanne on süsivesikutel energeetiline, 1g glükoosi annab inimorganismis umbes 4kcal energiat. Veel kaetakse süsivesikute arvelt umbes 55-60% energiavajadusest. Süsivesikutel on organimsis ka varuaine roll. Inimese päevane vajadus Vaieldamatult vajab inimene süsivesikuid kui glükoosi igapäevaselt. Enamike inimeste jaoks oleks 320 kuni 350 g süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline kogus 1300...1450 kcal. Nimelt peaksid süsivesikud organismi üldisest energiavajadusest katma umbes 60%. Toidus on alati tselluloosi ja teisi süsivesikuid, mida inimene ei omasta ning reaalne söödav kogus peab olema suurem. Toiduained milles esineb Süsivesikuid esineb peaagu kõikides toitudes. Näiteks 100g suhkru kohta on süsiveikuid 100g. Eriti palju sisaldab süsivesikuid maisihelbed, mesi ja ka pulgakomm.
Sportlaste toitumine ja immuunsüsteem Kui suur on energia kulu? Tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas. Sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Toitumise alus Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Soovitatav saada: rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % valkudest 1520 % Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule. Mida tarbida, millest hoiduda? Süsivesikuid tuleks tarbida kohe esimestel tundidel peale treeningut. (leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid, täisteraleib, teraviljatooted kartulid,
Ning ühtlasi on mul ka ülessanne teada saada kas see väide vastab tõele. Uurisin koolitoidumenüüd perioodil 11.03 15.03.13 (1 nädal) ja tõin sellest perioodist välja 2 päeva. I päev on kõige ebatervislikum päev nädalas. Kolmapäev on energiarikas nagu tabelist vaadates näha võib. Valgud moodustavad koguenergiast 18,5%, kus vajalik oleks 10-15%. Rasvu on aga ilmselgelt liiga palju. (40,4% koguenergiast, kus soovitatav on 27,5-32,5%). Toiduenergiat saame kokku 1060 kcal ja arvan, et peaksime vähendama toiduportsjonit tunduvalt. (Suurt rolli mängis ilmselt magustoit) II päev on kõige tervislikum päev nädalas. Neljapäev on nädala tervislikuim päev. Valgud, süsivesikud ja rasvad on kõik soovituslikus kogustes. Toiduenergiat kokku saame 727 kcal, mida on küll natuke vähem kui soovituslik nõuab aga arvan, et antud lõunasöök nädalas on igati korralik ja vastab nõuetele.
Mitmekesine toit on organismi vajatustega kooskõlas olev toitumine on tugeva tervise ja hea enesetunde aluseks igale inimesele, mitte üksnes sportlastele. Seonduvalt treeningu- ja võistlus koormustega on sportlaste kehaline aktiivsus ja sellest tulenevalt ka toiduenergia vajadus võrreldes samasoolise, sama vana ja pikkusega inimesega enamasti märgatavalt suurem. Näiteks ca 70 kg ja kõrge kehalise koormusega 20-25 aastase mehe toiduenergia vajadus on ligikaudu 2800 kcal. Samas on Rootsi rahvuskoondise suustajatel võistluste eel välja mõõdetud 8000 kcal toiduenergia kulu (1, lk 6). Peamiseks ehitusmaterjaliks, millest inimese keha on üles ehitatud võib pidada valkusid. Valgud meie kehas on pidevas sünteesis ning lammutusprotsessis. Sellest tegevusest sõltub, kas organismi struktuurid täiustuvad ja arenevad (1, lk 6 ja 7). Igapäevases elus me tavaliselt teeme vahet söögil ja joogil, organismi talitluse
pärast suudame juba 3 4 tundi nädalas kehaliselt aktiivne olla. Nädalane energiakulu on 2000 kcal, organism on harjumas töötama rasvapõletustsoonis ja tervislik seisund on paranenud. Edasijõudnud tervisesportlane peaks harjutama regulaarselt ja õige koormusega Eesmärgiks on harjutada regulaarselt optimaalse treeningkoormusega - treeningmaht alustada 3 - 5 korda nädalas, korraga 60 - 90 min - energiakulu nädalas 3000 - 5000 kcal - vastupidavustreening, jõutreening, harjutamine terviseklubis. Koormus kutsub sageli esile väsimuse, mis aga suhteliselt kiiresti möödub. Vastupidavuse arendamiseks kasutada erinevaid spordialasid, täiendavalt teha jõutreeningut erinevatel seadmetel, parandada liikuvust ja koordinatsiooni. Lisaks võib harrastada ka teisi spordialasid, näiteks mängida palli. Saavutussportlase treeningkoormus on oluliselt suurem Eesmärgiks on parandada töövõimet oma lemmikspordialal.
biokeemilistes reaktsioonides. NT ATP , mis koosneb adeniinist, suhkrust riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Vabanevat energiat kasutatakse valkude sünteesimiseks ja transpordiks. Organismis kasutatakse ATP pidevalt ja seda on vaja koguaeg juurde toota. Seda saame toidus saadavst keemilisest energiast, see toimub rakuhingamise käigus. 10.Erinevate orgaaniliste ainete energiasisaldus, kasutamine energeetilistel eesmärkidel. Süsivesikud: 1g = 4.7 kcal kõige kiiremini kätte saadav energia Valgud: 1g = 4.2 kcal ei kasutata energia saamiseks kuna nad on väga väärtuslikud teistes bioloogilistes protsessides (nt: transpordivad ja salvestavad teisi molekule, vastutavad rakuliikumise eest) Lipiidid: 1g = 9.3 kcal kasutatakse peamiselt energia saamiseks 11.Fotosünteesi tekkimine, organismid, pigmendid, valgus. 3.5 miljardit aastat tagasi, Maakera evulutsiooni käigus. Tsüanobakterid olid esimesed, kes
Lisatavad suhkrud on aga need, mida lisab toidutööstus näiteks karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms või need, mida inimene lisab ise toiduvalmistamisel ja ka näiteks kohvi või tee sisse. Tarbimine Suhkru ületarbimise vältimiseks tuleks eelkõige piirata toidupüramiidi tipus, ehk suhkrute ja maiustuste korrusel asetsevate toodete tarbimist. Päevas on soovitav tarbida neid maksimaalselt 2–4 portsjonit (üks portsjon annab ca 40 kcal ehk päevas on soovitav, et neist kokku saadav energia ei ületaks 200 kcal). Üks portsjon on näiteks 2 tl suhkrut, mett või moosi, 10–15 g küpsist, 10g šokolaadi või kompvekke ja 1 dl magusat karastusjooki. Suhkru sisaldus Sahharoos, g/100 g Fruktoos, g/100 g Glükoos, g/100 g Viinamarjad 0,3 7,3 7,6 Banaanid 11,1 5,0 4,8
9. Kui veresuhkur ja kehakaal on kõrged, siis tuleb suhkru asemel kasutada suhkruasendajaid. Suhkruasendajaid on kahesuguseid: Veresuhkrut tõstvad suhkruasendajad; fruktoos (puuviljasuhkur), manniit, sorbiit, ksüliit. Täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid kasutada 30 - 40 grammi (3-4 spl.), lastel 0,5 grammi 1 kilogrammi kehakaalu kohta päevas. Neid suhkruasendajaid võib kasutada toitude küpsetamisel, kuumutamisel ja keetmisel. Need suhkruasendajad annavad 1 grammi kohta energiat 4 kcal, mille tõttu ei sobi need ülekaalulistele inimestele. Veresuhkrut mittetõstvad suhkruasendajad: aspartaam ("Canderel"), tsüklamaat, sahhariin, asesulfaam. Täiskasvanud diabeetikutel on lubatud neid päevas kasutada kuni 10 tabletti, lastele ja rasedatele ei soovitata. Sahhariini kasutatakse külmade toitude magustamiseks. Need suhkruasendajad ei anna energiat. 10. Alkoholi võib diabeetik tarvitada väikestes kogustes (mitte üle 100 ml kanget ja 300 ml lahjat alkoholi). Ei sobi magusad, s
mida rohkem lapsi, seda rohkem ülekaalu. Sotsiaal-kultuurilised faktorid: paljudes kultuurides erinevused. Jaapanis rohkem riisi, kala, mis otseselt ei ole rasvasisalduselt suured. Suitsetamine mahajätmine suitsetaja leiab suitsetamise asemel rohkem aega ja hakkab sööma. Alkoholi tarbimine tugev alkoholi tarbimine organismi võitlus, ei tekita ülekaalu. Mõõdukas ületarbimine 7kcal 1kg. kehaline aktiivsus. Energiaallikad: süsivesikud (valdavalt maksas, 1600 kcal lihastes umbes 2000 kcal)see ei ole kõik kasutatav. Aju ja kesknärvisüsteem saavad suurema osa. Väike osa ringleb veres glükoosi näol. Kui maksas glükoos väheneb, siis tekib kaitserefleks kesknärvisüsteemile suhkrud. Lipiidid 1g 9kcal. Valgud energiaks ei tarvita. Nälja korral lihasvalgu lagundamine. Alkohol Ülekaaluliste liikumise iseärasused. Tavainimesest halvem vorm. See raskendab liikumist. Sagedased haigused .esimene eesmärk: ei ole panna dieedile, vaid
Toit Organismi esmane vajadus Toiduvajadus sõltub inimese vanusest, soost ja füüsilisest aktiivsusest Toiduvalikut mõjutavad erinevad tegurid NB! Tea millest toiduaine koosnevad!!! Energiavajadus Toiduenergia-toitained Erinev energiavajadus igal inimesel erinev Erergiakulu eriti suur: rattaspordis, ujumise Suur energiakulu: tantsimises, lume lükkamises Vähene: jalutamises, shoppamises Väga väga vähene energiakulu:magamine,lugemine Suurim energiavajadus on sportlasel:4000-7000 kcal Väikseim energiavajadus on beebil:880 kcal Tähtis!!! Energia saamine ja kulutamine peavad olema tasakaalus!!! Inimese eluajal muutub inimese energiavajadus!!! Süsivesikud Lihtsüsivesikud Liitsüsivesikud Puuviljasuhkur e. sahharoos fruktoos Viinamarjashkur e. Piimasuhkur laktoos glükoos Neid saame puuviljadest, Linnasesuhkur maltoos marjadest ja Põhilised köögiviljadest energiaallikad Kuuluvad organismi koostisesse Pea piiri kookidega! Kiudained
Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4
LIPIIDIDE METABOLISM Rasvad · moodustavad 10-20 % imetajate kehamassist · moodustavad ~80 % loomse organismi energiavarust · paiknevad adipotsüütide (rasvarakkude) vakuoolides · katavad ca 1/2 südame, neerude, maksa ja skeletilihaste energiatarbest · sisalduvad taimede seemnetes kui esmane energiaallikas LIPIIDID KUI EFEKTIIVNE "KÜTUS" 70 kg kaaluva inimese keskmine"kütusevaru" Ainegrupp Üldine Energiasisaldus Üldine kcal Energiavaru sisaldus kcal/g % RASVAD 15,6 9 140 000 78 VALGUD 9,5 4 38 000 21 SÜSIVESI KUD 0,5 4 2 000 1 LIPIIDID - kontsentreerituim "kütus" rakkudele, kuna rasvhapetes on C aatomid
KURKSE RETK Analüüs Lühikirjeldus: Baltpati luurerühm pidi Jaanus Karmi juhtimisel minema oma rühmaga Pakri saarele ellujäämiskursust läbi viima, kuhu oleks viinud ja hiljem tagasi toonud piirivalve. Kuid leitant Karm otsustas, et tagasi tulevad nad omade jõududega. Veetakistuse õppuse nimeks oli ,,Vilets elu". Kahe 30m köite vahele oli seotud veemahutid ja varustus ja relvad veemahutid sellejaoks, et varustust veepeal hoida. Alustati liikumist saare lõunatipust. Lonks brändit ja asuti teele. Pärast 500 meerti läbimist tuul on vahepeal hakanud kiiremini puhuma ja tõuseb lainetus ja kogunevad tumedad pilved. Vesi läheb vaikselt külmemaks. Tagasi ei olnud ka enam võimalik minna, kuna vastutuult oleks veel raskem. Karm julgustas mehi, et nad peaks vastu, 400 meetrit veel kuigi tegelikkuses oli ...
Toitumine Peeter Leesi Klass 8.b 05.11.2013 Sisukord • MIKS ON TERVISLIK TOITUMINE NII TÄHTIS? • TALDRIKUREEGEL • ENERGIA • 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS • TOIDUVALIKU PÕHIMÕTTED • TOIDUPÜRAMIID • VITAMIINID • TAIMETOITLUS • TOITAINETE PAKENDID JA MÄRGISTUS • VANASÕNAD TOITUMISEST Miks on tervislik toitumine nii tähtis? • Viimasel ajal on inimestel väga kiire elutempo.Koolis on õpilastel palju tunde,peale kooli on kursused ja huviringid ;vanemad on õhtuni tööl ja koju tulles ei jää enam aega millegi peale.Seepärast toitumine mängib tähtsat rolli meie elus, sest sellest sõltub inimese enesetunne, tervis ja isegi tuju. Taldrikureegel • erinevad salatid või aurutatud-hautatud- keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust. • põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi. • l...
4. a)aminohapped on valkude monomeerideks b)nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks c)monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks 5.a)tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b)vesi aitab hoida organismidest t0 püsivana / õige c)glükoos kuulub polüsahhariidide hulka /õige d)sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka / õige e)vahad kuuluvad lipiidide hulka / õige f)RNA-d on kahte tüüpi/ vale : RNA tüüpe on palju. 6. Vastus: Organism saab energiat 340 kcal 100g sidruniküpsiste kohta. 100g + 12g+8g+50g=170 170+170= 340 kcal 7. Jood on tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima; ilma joodita immuunsüsteem ei tööta; See on ainus mikroelement, mis kaitseb organismi kõikide stressi ja radiatsiooni liikide vastu. Selle puudus organismis ning puudusega seotud kilpnäärme funktsioonide häired mõjuvad negatiivse laviinina kõigi organismi funktsioonidele. Jood on inimesele elutähtis
loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja
Sellele saad vastuse kui hakkad minu referaati teemal ,,Sportlaste toitumine" lugema. Head lugemist! Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sportlaste toitumine Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed. Kui tavainimesel on energiakulu ~ 2000-2800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel tuleb oma menüüle
Toiduga saadakse ka keha uuendamiseks vajalikke aineid: aminohappeid, süsivesikuid, lipiide, mineraalaineid, vitamiine. Seedimise käigus lõhustatakse toit molekulideks, mida rakud kasutada saavad. Lõhustumisprotsessides vabaneb energia, mida saab kasutada organismi energiavajaduse rahuldamiseks. Inimene ei suuda omastada kogu toidus sisalduvat energiat. Toidus on alati ka seedumatud komponendid, mis väljaheidetega väljutatakse. 1 g rasva sisaldab 9 kcal. 1 g valku sisaldab 4 kcal. 1 g süsivesikuid sisaldab 4 kcal. 1 g alkoholi sisaldab 7 kcal. Ülekaalulisus Põhjusteks on liigne söömine, vähene kehaline aktiivsus, geneetiline eelsoodumus. Ülekaalulisus on maailmas üha enam leviv ja võib põhjustada paljusid haigusi, näiteks diabeeti, südame-veresoonkonna haigusi, vähki ja kõrgvererõhktõbe. Alakaalulisus Kaaluvad vähem, kui on tervisele kasulik. Alakaalulistel inimestel on
X kool Ehituskonstruktsioonid ja –materjalid KUNDA TSEMENDITEHAS Referaat Koostaja: XX Kursus: X Juhendaja: XX XX 2015 AS Kunda Nordic Tsement on 1992. a asutatud aktsiaselts, kelle eelkäijad on Kundas tsementi tootnud alates 1870. aastast. AS Kunda Nordic Tsement kuulub maailma juhtivasse ehitusmaterjale tootvasse kontserni HeidelbergCement Group kes omab 75% aktsiatest, 25% aktsiatest kuulub Iiri kontsernile CRH. Kunda tsemenditehase ajaloos on selgesti võimalik eraldata nelja perioodi. 1870. aasta 9. oktoobril asutati tsemenditootmise osaühing ja ehitati esimene šahtahjudega vabrik. Toorainena kasutati muistse Kunda järve põhja ladestunud lubjamerglit ja sinisavi. Tsemendi järele oli suur nõudlus ja see tingis tehase järkjärgulise laiendamise. Pudelahj...
CO2 vabaneb, toimub kõikides rakkudes 4.Tea energia koguseid erinevate orgaaniliste ainete lagundamisel, kus ja millena säilitatakse erinevates organismides glükoosivarud. Miks tavaliselt ei lagundata valke energia saamiseks? · 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (4,2 kcal) · 1g süsivesikute lagundamisel vabaneb 4,2 kcal · 1g lipiidide lagundamisel vabaneb 9,3 kcal Valke ei kasutata energia saamiseks, kuna seda on liiga raske lagundada.Valkudel on pealegi veel palju muid ülesandeid, mida täita. 5.Mille poolest erinevad erinevad makroergilised ühendid, nimeta neid, mis on nende ühine ülesanne? Kuidas saab makroergilisse ühendisse salvestada energiat? Kätte energiat?(reaktsiooni võrrand üldiselt) · Erinevad lämmastikaluse poolest. Näiteks ATP(adenosiintrifosfaat),
Thera Bandi kummilindid on erineva värvi ja tugevusega : kollane-õhuke , punane- keskmine, roheline-tugev, sinine- hästi tugev, must- väga tugev, hall- eriti tugev, kuldne- maksimaalne. Kepikõnd- Kepikõnd sobib hästi nii algajatele, spordiga taasalustajatele, vanematele inimestele, samuti mitmete haiguste ja vigastuste korral- liigeseprobleemid, veenihaigused, südame- vereringehaigused, samuti operatsioonijärgseks taastumiseks. Kepikõnnil kulutab organism energiat üle 400 kcal, võrdluseks kõnnil 280 kcal, jooksmisel 400 700 kcal, olenevalt tempost ja kehakaalust. Kepikõnnil on organismile väga positiivne toime: - kepkõnnil paraneb suurte ja peamiste lihasrühmade seisund- tugevnevad käsivarre, selja, kõhu, puusavöö ja jalalihased. - Paraneb südame- vereringe ja hingamiselundite talitus - kepikõndi võib harrastada kõikjal igal ajal , selleks sobivad asfaltkattega tee, park, liivarand, mets
Meie tervise, töövõime ja hea enesetunde tähtsaim tingimus on mõistuspärane toitumine. Toiduainete ebaõigest valikust tingitud mitteväärtuslik toit põhjustab organismi haigestumise. Sellepärast peavad õigeid toiduvalmistamise võtteid tundma mitte ainult kokad, vaid ka kõik need, kes valmistavad toitu ise. Inimese organismis toimuvad kogu aeg ainevahetusprotsessid, s.t. kasvamiseks ja eluks vajalike ainete põlemise ja tekkimise protsessid. Organism saab toidust kõik vajaliku kehakudede ehitamiseks ja uuendamiseks, eluliste protsesside kulgemiseks, samuti soojusenergiaks, mis on vajalik püsiva kehatemperatuuuri säilitamiseks. Õige toitumine tagab inimese organismi normaalse arenemise, säilitab tema tervise, pikendab eluiga ja tõstab tööviljakust. Toidu koostise moodustavad valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, fermendid, mitmesugused happed, mineraalsoolad ja vesi. Need ained ei ole ühesuguse toiteväärtusega...
progandiga variant). Aura Fresh joogid Teraflu palavikutee Pastillid Pepsi Max Fervex palavikutee Smint Classic Cola Lotte limonaad Agua Fit Vanilla Ninja jook Compal Light joogid 3 kopikat kali Maamehe kali ENERGIAT SISALDAVAD SUHKRUASENDAJAD SORBITOOL (E 240) saadakse taimsest toorainest; 1 gramm annab 4 kcal energiat. Kuumutamisel magus maitse säilib. Lubatud kasutada vaid kompenseeritud diabeedi puhul, rohkel kasutamisel võib põhjustada iiveldust ja kõhulahtisust. KSÜLITOOL (E 967*) tuntud looduslik suhkruasendaja, mille 1 gramm annab 4 kcal energiat; on suhkrust 1,5 korda magusam. Võib põhjustada kõhulahtisust. Kuumutamisel magus maitse kaob. Ksülitoolil on hambakaariest vältiv toime. Sünteetilised suhkruasendajad (E 950 - E 954)
...Ei................... Millised on alkoholi tarvitamise madala riski piirid meestele: Päevas ......kuni 4................................ alkoholiühikut Mitu alkoholivaba päeva peab nädalas olema? ...Vähemalt kolm......................... Kas alkoholi nädalakoguseid võib koguda ja ära juua korraga? ......Ei................... 3. Palun hinda, kui palju kaloreid annavad erinevad alkohoolsed joogid: 1 keskmine klaas veini annab ...160....... kcal, mis on võrreldav .................... 1 pudel 0,5 liitrist õlut, mille kangus on 5,2%, annab ...250............. kcal, mis on võrreldav .......................................................................................... 4. Alkohol ja uni Kuidas mõjutab alkohol uinumist? Alkoholi tarvitamine enne magamaminekut võib küll olla abiks uinumisel, kuid tegelikult magad sa halvemini. Kuidas mõjutab alkohol und
vitamiin Valgud 26g 23,6g Rasvad 47,6g 49,6g · Arahhises sisalduvad rasvad koosnevad 85,5% ulatuses Süsivesikud 18,6g 21,4g küllastumata rasvhapetest. Kuidained 2,4g 7,8g Toiduenergia 564 kcal 586 kcal · Maapähkel võib olla raskesti seeditav, eriti kui see on röstitud õlis. · Maapähkel sisaldab palju MAAPÄHKLITE KAHJUSTUS 1. Maapähklid on tugev allergeen. Seetõttu ei saa seda kasutada allergilisi ilminguid põdevatel inimestel.
edasi kanduvaid ühiskonna probleeme. Alkoholi joomine on toonud muutusi riigi majandusse kuna kulud terviseprobleemideks on suurenenud. Koolides on tehtud ennetustöid, et vähendada laste alkoholi joomist. Pidevalt näidatakse internetis ning telekas erinevaid reklaame kuidas alkohol kahjustab inimeste tervist. 1. Alkoholi mõju kehakaalule Enamik alkohole ei sisalda inimesele vajalikke toitaineid, kuid sisaldavad palju kilokaloreid, näiteks 250ml veini sisaldab umbes 160 kcal ja 500ml õlut sisaldab 225 kcal. 2. Alkoholi mõju unele Alkohol võib aidata küll magama jäämisel, kuid tegelikult magad sa halvemini ja ei puhka välja. 3. Alkoholi mõju välimusele Alkohol kuivatab nahka, viib kehast vitamiinid ja mineraalid välja, nahk muutub halliks ja elutuks, inimene higistab rohkem ja silmad muutuvad punaseks. 4. Alkoholi mõju noortele Alkohol mõjutab noore inimese organismi 2x rohkem võrreldes täiskasvanuga ja seal hulgas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
