Tallinna Ülikool 1 Suusatamise positiivsed küljed ja terviseriskid 1.1 Suusatamise positiivsed küljed Suusatamine sobib igas vanuses; Ssuusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele; Suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid kui ka alajäsemeid; Suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis; Suusatamine on sobiv ala perespordiks (nt. vanaisa koos lapselapsega aega veetmas); Suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets ja puhas õhk; Vigastuste risk suusatamisel on madal; Suusatada võib ka kõrges vanuses. 1.2 Suusatamise terviseriskid Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired
1. Mis on ainevahetus ja kuidas ta jaguneb? Ainevahetus on füsioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja katabolismiks. 2. Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis? ehk ATP on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja: • makromolekulide sünteesiks; • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks; • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks 3. Millest sõltub inimese organismi ööpäevane toiduenergia vajadus? Inimese ööpäevane toiduenergia vajadus sõltub: • soost ja vanusest; • kehamassis ja pikkusest; • ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete t...
Ökoloogia Ökosusteemide klassifikatsioon: Mikroökosüsteemid Mesoökosüsteemid Makroökosüsteemid ( bioomid) Globaalne ökosüsteem (biosfäär) BIOOM samatüübiliste ökosüsteemide kogum ; ühe kliima- ja taimekattevööndi või mäestike kõrgusvööndi koosluste kogum Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Abiootilised faktorid -Kliima -Mullatüüp -Reljeef -Tuul Biootilised faktorid Füüsilised barjäärid A+B koos Laiuskraadide erinevus Energia ökosüsteemides Energia omadusi kirjeldavad seadused: Termodünaamiline I pritsiip energia võib minna ühest vormist teise aga ta ei kao ja teda ei saa uuesti luua. Termodünaamiline II pritsiip protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energi...
osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandajtena biokeemilistes reaktsioonides ATP adenosiintrofosfaat peamine rakkudes kasutatav en. salvestaja ja ülekandja energia vabaneb kui ATP laguneb (st ATP fosfaatrühm kantakse üle teistele molekulidele) (nt kasutatakse ATP lagunemiseltekkivat energiat valkude sünteesimiseks ning molekulide transpordiks) 1he mooli ATP lagunemisel vabaneb kokku 30,5 kJ ehk u 7,3 kcal energiat kui reaktsioon vajab lisaenergiat, kaasatakse lisaks ensüümile reaktsiooni ka ATP-- reaktsiooni käigus lagundatakse ATP molekul ning vabanev energia kasutatkse käsiloleva reaktsiooni käimalükkamiseks organismid muudavad ADP uuesti ATPks, kasutades toidust saadavat keemilist energiat --toimub rakuhingamise käigus taimed (jt fotos. organismid) salvestavad ATPsse energia, mille nad saavad päikesevalgusest--fotosünteesi käigus
Põltsamaa Ametikool Referaat KAEVANDUSED JA NENDE MÕJU KESKONNALE Autor: Andres Müürisepp Juhendaja: Elle Kohv 2014 Sissejuhatus Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soo la(soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaev andus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal. Mina tutvun lähemalt...
1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) ...
Uurimustöö Jõusaal SISUKORD I. SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 II. KÜSITLUS.............................................................................................................................3 2.1. Naised...............................................................................................................................3 2.2. MEHED........................................................................................................................... 4 3. JÕUTREENING..................................................................................................................... 5 4. TOIDULISANDID................................................................................................................. 6 5. JÕUSAALI REEGLID...............................................................................
globaalne soojenemine - Happevihmad - Veekaitse joogi- ja niisutusvesi, maailmameri. - Demograafiline plahvatus arengumaades. Rahvastiku kiire juurdekasv sööb ära majandusliku juurdekasvu, mullastiku väljakurnamine - Linnastumine - Toitluskriis näljahäda- ÜRO ekspertide hinnangul moodustab inimese päevane energiavajadus 2500-2600 kcal, kriitiline punkt on 1600 kcal. Ligi 22% arengumaade elanikest toitub allpool kriitilist punkti Lõuna- ja Kagu- Aasias 27%, Aafrikas 22%, Ladina-Ameerikas 13 ja araabia maades 11% Eesti riigi rahvusvaheline asend. Julgeolekuriskid ja -poliitika. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted: · Lahendada erimeelsused rahumeelselt · Hoiduda jõu kasutamisest ja sellega ähvardamisest · Austada riikide territoriaalset terviklikkust; suveräänsust
5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese vererõhku, kolestoroolitaset, kaalu ja peaaegu kõike muud, mis meie kehas toimub. Sageli on just ebaõige toitumine põhjuseks südameprobleemidele, mis võivad tulla ette vanemas eas. Oluline on jälgida, et igapäevane toitumine oleks tasakaalustatud ja mitmekesine, ning mõõdukas. Lihtsamaks toitumise jälgimiseks on spetsialistid töötanud välja nii-öelda toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järjestusse.
See hoiab ära munarebu värvuse muutumise. Viljastatud munad on väärtuslikumad kui viljastamata, kevadised munad paremad sügisestest ja talvistest. Üks muna vastab kalorsuse, valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas. Ühes munakollases on 200 mg kolesterooli, mistõttu mune ei või üleliia süüa. Ühes kanamunas (40 g) on 63 kcal energiat. Kanamunade kasutamisel taigna valmistamiseks tuleb juhinduda alljärgnevast: ° Üks halb muna rikub kogu taigna, seepärast tuleb iga muna lüüa eraldi tassi sisse katki ja alles sealt taignasse. ° Munavalged vahustuvad paremini külmalt, munarebud soojalt. ° Valge vahustub halvasti, kui hulka on sattunud kübeke rebu või vispel ja kauss on ebapuhtad (rasvased) või märjad. ° Valgete vahustamist hõlbustab terakese soola või happe lisamine. ° Munavalgevaht peab olema tihe
Joonis 4.7. 14 4.9. Varufunktsioon: valkusid kasutatakse arenevate rakkude toiduks. Näiteks prolamiinid on taimedes leiduvad varufunktsiooni omavad valgud, mis sisaldavad suures koguses aminohapet proliin. Seda leidub teraviljades, nagu näiteks nisus, odras, rukkis ja maisis. Prolamiidi joonis nr 4.8. (Zilmer jt 2001) Joonis 4.8. 4.10.Energiasubstraadi funktsioon: ühe grammi valgu täielik oksüdatsioon annab 17,5 kj energiat ehk 4,3 kcal. Energeetiline funktsioon on otseses seoses varufunktsiooniga (Zilmer jt 2001). 15 KOKKUVÕTE Valgud oma mitmete struktuuride ja mitmesuguste funktsioonidega on tähtsad biopolümeerid nii inimeste, kui ka kõikide teiste bioorganismide elutegevuses, eriti ainevahetuses ja humoraalses regulatsioonis. Referaadis on neli peatükki, mis käsitlevad valkudele iseloomulikke aspekte ja nende tähtsust Homo Sapiens Sapiens-i organismi
Suusatamine Referaat Koostas: Anna-Mari Raudsepp Sissejuhatus Mina is eolen väga vähe suusatanud, kuna mul on põlvedega probleeme. Koolis ikka on natuke suusatatud aga tehnika pole minu rida. Mina suusatan nii nagu oskan, muidugi ilma mingi tehnikata. Võibolla mulle sellepärast suusatamine eriti ei meeldigi, kuna ma ei oska seda teha. Siis nüüd selles referaadis saan ma teada natuke rohkem suusatehnikast ja eks see ongi positiivne. Sisukord sissejuhatus Suusasammudest ja suusatamisest Ajaloost Suusatamise tervislike mõjusid Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis Tuleb valida õiged suusad Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 2006) kokkuvõte Suusasammudest ja suusatamisest Suusatamine on raske ala igale alustajale, eriti uisusamm, kui sa pole sellega harjunud l...
Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,6...
Tapa Gümnaasium Annika Kari 9.c klass DIEET uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann Tapa 2011 Sisukord : 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Dieet 4. Dieet 5. Kiviaja dieet 6. Kiviaja dieet 7. Atkinsi dieet 8. Atkinsi dieet 9. Pildid Dieet on toitumiskord, eriti teatud piirangutega toitumisreziim, mille järgimise eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine. On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist. Tsöliaakiahaiged peavad pidama gluteenivaba dieeti, suhkurtõbised vähese suhkru- ja tärklisesisaldusegadieeti, neeruhaiged madala soolasisaldusega dieeti, südamehaigetele soovitatakse madala soola- ja kolesteroolisisaldusega dieeti jne. Usundilistest või eetilistest põhimõtetest tingitud toiduvaliku piiramist ei nimetata tavaliselt dieedi pidamiseks.Enamiku dieetide eesmärgiks on aga kehak...
must sokolaad 0,015 0,03 kg valge sokolaad 0,015 0,03 kg TOIDUKALORSUS Toidu nimetus Brandi PannaCotta Vaarika kouliga Toiduain Kogus rasvad süsivesik Toiduenergia kcal valgud e retseptis ud nimetus 100 g retseptis 100 g retseptis 100 g retsepti 100 g retseptis s Brandi 0,003 0 0 0 0 1,5 0,005 239 0,72
Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja beetakaroteen; viljade kontsentreerimisel valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb. Tomatis on rohkelt ka vitamiine (Brühma vitamiinid, C, E ja Kvitamiinid) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi.
Naised Alla 80 80 – 90 Üle 90 Ravi Komplitseeritud raske rasvumise ning haiglasliku rasvumise ja buliimianähtude all kannatavat patsienti ravitakse eriraviasutuses. Tavalisemad ravimoodused on polikliiniliselt tegutsevad kõhnumisrühmad ja individuaalne juhendamine (Mustajoki 2009). Eriti madala energiasisaldusega dieet (EMED) EMED käigus piiratakse toidust saadavate kalorite hulka 800 kcal ööpäevas. Sealjuures on oluline küllaldane valgu, hädavajalike rasvhapete, vitamiinide ja rasvhapete saamine. Kasutatatakse juhul kui KMI on üle 30 ja kiire kõhnumine on oluline haiguste ravi, haigusnähtude leevendamise või operatsiooniks valmistumise tõttu, haigusliku ja raske rasvumise ravis. Kui KMI on 25 – 30 kasutatakse EMED-i vaid erandjuhtudel, näiteks raskesti ravile alluva metaboolse sündroomi puhul. Dieediks kasutatakse apteekides saadavaid toitainete segusid.
Külmutatud magustoidud jäätis, barfee, sorbetid 26. Kirjelda piimatooteid, nende kasulikkus, kasutamine Juust- parmesan, sulatatud juust, hallitusjuust, mozzarella, kitsejuust, kodujuust Piim ( 2,5%, 3,5% 1,5%) Hapukoor Nendest toodetest saab kaltsiumi, 27. Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtteid. Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene (70 kg ) keskmiselt toitaineid päevas? Tasakaalustatus Möödukus Mitmekesisus Vastavaus vajadusele Kesmiselt vajab inimene 2000 kcal ! 28. Loetle põhilisemad toiduained eesti rahvusköögis ja nimeta tuntuimad eesti rahvusroad. Hapukapsas, peet, kaalikas, porgand, hernes, uba, sealiha, räim. Mulgikapsas, verivorstid, hernesupid, hapukapsasupp 29. Mis on kama? Kasutamine Kama- rukis, oder, kaer, nisu, hernes Kama jook 30. Kirjelda eestipärase hapukapsa (herne)supi valmistamist Hapukapsasupp- hapukapsas, porgand, sealiha, kruup Hernesupp- kruup, suitsuliha, hernes. PORGAND, SIBUL eelnevalt passeeritakse. 31
kiudained - taimse toidu osa, mida inimorganism ei seedi vitamiinid - orgaanilised ühendid, mida organism väikestes kogustes vajab, kuid ise sünteesida ei suuda mineraalained - organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik energia - keha võime teha tööd 37. Kui palju peab inimene keskmiselt päevas saama energiat ? 2000kcal Kui palju vabaneb energiat kcal 1 g süsivesikute, lipiidide ja proteiinide lagunemisel organismis? 1g süsivesikuid = 4kcal 1g proteiine= 4kcal 1g lipiidid ehk rasvad= 9kcal 38. Milliseid toitaineid vajab inimene suurtes ja milliseid väikestes kogustes? Suurtes kogustes vajab inimene süsivesikuid, rasvu, vett, valke ning kiudaineid. Väikestes kogustes vajab inimene vitamiine 39. Milliseid tagajärgi toob kaasa toidu ebavõrdne jaotumine maailmas?
Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi
30%. Sõltuvalt kehakaalust tähendaks see 3...4 leivakääru igapäevases toitumises. Inimtervislike toidusüsivesikute andmine on üks rukkileiva põhisõnumitest, mida enda tervise eest hooliv inimene peaks kindlasti arvestama. Lisanditeta rukkileivas on rasva vaid 2...3%. Nii ei anna leib ka sagedasel tarbimisel oma panust liigsetesse kaloritesse. Kolm mõõdukat viilu leiba ehk ligikaudu 100 g leiba annab umbes 200 kcal. Samas on aga rukkirasva rasvhapete seas ka need kaks rasvhapet (linool- ja alfalinoleenhape), mida inimorganism ise ei sünteesi, mis on inimesele asendamatud. Asendamatuid rasvhappeid vajab inimene toidus pidevalt, selleks et sünteesida pikemaid polüküllastamata rasvhappeid, põletikumarkereid, lokaalhormoone jms. Nüüdisajal kujuneb paljudel inimestel nende kahe asendamatu rasvhappe defitsiit ning sellega seonduvad ja sagenevad mitmed terviseprobleemid nagu
näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega. Valkudel on organismis mitmeid funktsioone: · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, · peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, · osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, · osalevad paljude ühendite transpordis, · annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks ületada 20% päevasest toiduenergiast. Rasvad- organismi tähtsaim energiavaru.1g lipiidide täielikul lõhustumisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Rasvkoest vabanevaid rasvhappeid kasutab energiaallikana eriti lihaskude. Rasvadel on organismis palju ülesandeid: · põhiülesanne on energia saamine ja säilitamine;
mikroelementidest mainimisväärselt tsinki. Eeskätt viimase tõttu on kõrvitsaseemnete tarbimine leidnud aktsepteerimist eesnäärme healoomulise suurenemise puhul ühe abivahendina. Õli ja valgurikkusest johtuvalt lisatakse purustatud seemneid ka erinevatesse küpsetistesse, isegi piparkookidele. Kõrvitsa kasulikkus Kaloritevase viljaliha tõttu sobib kõrvits hästi kaalujälgijate menüüsse. 100 g viljaliha annab ligikaud ainult 30 kcal. Kalorsusest annavad lõviosa süsivesikud, valke on viljalihas minimaalselt, rasvollus puudub üldse. Kiudainete rohke sisalduse tõttu kasutatakse kõrvitsat kodumeditsiinis kõhukinnisuse ja soolepõletiku leevendajana ning vähendab mõningal määral organismi kolesteroolihulka. Lisaks sellele eemaldab kõrvitsa tarbimine organismist liigeid sooli ja vett. Viimast tänu kaaliumi rohke sisaldusele. Kõrvitsas on palju B-rühma vitamiine ja mõnevõrra ka
Eelistab päikeselist kasvukohta. Selle tugevalt sidrunilõhnalise taime lehti kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Sobib salatitesse, suvistesse jookidesse, kohupiimast võileivakatetesse. Roheline ja punane basiilik tahavad varjulist ja sooja kasvukohta, ei kannata kuivust. Basiilik on Itaalia köögi põhimaitseaine, sobib väga paljudesse roogadesse. Jääsalat. Vähenõudlik, hakkab aknalaual ilusti kasvama. Talub ka sooja ja kuiva kasvukohta. 100 g salatit sisaldab vaid 12 kcal, rohkelt mikroelemente ja vitamiine. Petersell. Sisaldab rohkesti C-vitamiini, karotiini ja erinevaid mikroelemente. 20 g petersellilehti katab päevase C-vitamiini vajaduse, tänu soodsale kaltsiumi ja fosfori vahekorrale parandab petersell seedimist ja on rahustava toimega. Pune. Mitmeaastane tugeva lõhnaga taim, kasvab 2550 cm kõrguseks. Pune on kõige tuntum pitsamaitseaine. Sobib ka taimetoitudesse (nt tomatitoitudesse koos basiilikuga) ja Lk 8
täiskõhutunde; kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles; aitavad vältida kõhukinnisust ning võivad ennetada mõnda vähivormi; soodustavad kolesterooli väljumist organismist; aeglustavad glükoosi imendumist, et vältida veresuhkru taseme kiiret tõusu. Kiudained ei imendu organismis, kuid tänu sellele, et organismi seedetrakti mikrofloora lagundab neid osaliselt jämesooles, annab 1 g kiudaineid 2 kcal energiat. Täiskasvanud inimene peab saama päevas 25-35 g kiudaineid. Kiudaineid ei tohiks ületarbida, kuna tekib oht, et mõni organismile vajalik mineraalaine seotakse raskestilahustuvasse ühendisse ja organism ei suuda mineraalainet omastada. Kiudained võib liikidada kaheks: vees lahustuvad (kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad) ja vees mittelahustuvad (täisteratooted: rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterariis).
suhkur 0,2 kg 0,1 0,1 pabrikas 0,02 kg 0,01 0,01 TOITAINED JA KALORSUS Toiduain Kogus rasvad süsivesikud Toiduenergia valgud e retsepti kcal nimetus s 100 retsepti 100 retsepti 100 retsepti 100 g retseptis g s g s g s Kanafile 140g 21 29,4 6,3 8,82 0 0 142,5 199,5 e sool 5g 0 0 0 0 0 0 0 0 pipar 5g 0 0 0 0 0 0 0 0
banaanivabariikideks, sellel sõnal on aga tänapäeval mõnevõrra muutunud tähendus.Veel 19. sajandi keskel olid banaanid Euroopa avalikkusele üsna tundmatud. Banaanide propageerimisel oli tähtis koht Jules Verne'i romaanil "80 päevaga ümber maailma", milles banaane üksikasjalikult kirjeldati. 3. KEEMILINE KOOSTIS JA TOITEVÄÄRTUS Toitained Väärtus Toitaine 100 g kohta Vesi 74,91 g Kalorsus 89,0 kcal Valgud 1,09 g Lipiidid 0,33 g Tuhk 0,82 g Süsivesikud 22,84 g Sahharoos 2,39 g Glükoos 4,98 g Fruktoos 4,85 g Kiudained 2,60 g Tärklis 5,38 g Aminohapped Väärtus Aminohape 100 g kohta Glutamiinhape 152 mg Aspartaamhape 124 mg Histidiin 77 mg Leutsiin 68 mg Lüsiin 50 mg Fenüülalaniin 49 mg
BIOLOOGIA TASEMETÖÖ 1) Millised tunnused iseloomustavad elusorganisme? (n: konna, tigu, tiigrit)? · Elu erinevused elutust ei toimu hingamist, toitumist jne. · Elusorganisme iseloomustavad biomolekulide olemasolu aineja energiavahetus (hingamine!) rakuline ehitus ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) sisekeskkonna stabiilsus toitumine areng paljunemine 2) Biomolekulid, bioelemendid. · Bioelemendid jagunevad kolmeks: Põhielemendid ehk makroelemendid N, O, P, S, C, H. Esinevad aatomitena. Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F · Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismid...
keetmisel. See hoiab ära munarebu värvuse muutumise. * Viljastatud munad on väärtuslikumad kui viljastamata, kevadised munad paremad sügisestest ja talvistest. * Üks muna vastab kalorsuse, valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas. * Ühes munakollases on 200 mg kolesterooli, mistõttu mune ei või üleliia süüa. Ühes kanamunas (40 g) on 63 kcal energiat. * Kanamunade kasutamisel taigna valmistamiseks tuleb juhinduda alljärgnevast: ° Üks halb muna rikub kogu taigna, seepärast tuleb iga muna lüüa eraldi tassi sisse katki ja alles sealt taignasse. ° Munavalged vahustuvad paremini külmalt, munarebud soojalt. ° Valge vahustub halvasti, kui hulka on sattunud kübeke rebu või vispel ja kauss on ebapuhtad (rasvased) või märjad. ° Valgete vahustamist hõlbustab terakese soola või happe lisamine. ° Munavalgevaht peab olema tihe
energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud? Maailma rahvaarv kasvab kiiresti energia vajadus suureneb miljardit BTU OECD riigid Mitte OECD riigid maailm Kes on peamised energia tarbijad? http://www.iea.org/textbase/nppdf/free/2011/key_world_energy_stats.pdf http://maps.grida.no/go/graphic/energy_consumption_per_capita_2004 Kuidas jaotuvad energiaallikad?
Kuna bakterid on elus,saavad need meie organismi heaks toimida. Tere Light jogurt on pakendatud 400g topsi.Koostis:rasvata piim,maasikad(3%),vaarikad ja vaarikapüree(2,4%),piimavalk,fuktoos,paksendajad:modifitseeriutd maisitärklis ja karrageen,lõhna-ja maitseained,toiduvärv peedipunane(kontsentreeritud punase peedi mahl),magusained:aspartaam(sisaldab fenüülalaniini allikat) ja atsesilfaam K ,juuretis,happesuse regulator tsiaatriumtsiraat.100g. toodet sisaldab 45 kcal energial;4,2g.valke;0,2g.rasvu;6,7g.süsivesikuid. 1.4 Viru Rand 8 OÜ Viru Rand on kala töötlemisega tegelev firma, mis turustab toodangut ettevõttele kuuluva kaubamärgi ,,Viru Rand" all. Ettevõte asub Ida-Virumaal Toilas, kus kalatooteid on valmistatud juba rohkem kui 60 aastat. Praegu töötab ettevõttes üle 200 inimese. Viru Ranna kalatoodete valmistusviis on pikaajaliste traditsioonidega. Tootmises
© MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 BIOKEEMIA | I TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ | veebruar 2010 I BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 1. Bioelemendid: H, O, C, N + P, S moodustavad üle 99% kõikidest aatomitest inimekehas. H, O, C, N on nii sobivad elukeemiale, kuna neil on võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamise teel. Bioloogilised makromolekulid: valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. - Molekulaarne hierarhia rakus: Anorgaanilised eellased (CO2, H2O, NH3, N2 NO3 ) > metaboliidid (püruvaat, tsitraat, suktsinaat...
kuumutamiseks. Seda katab õhuke tumepruun nahk. Fundukk Suureviljaline Fundukis on sarapuupähkel. oluliselt E-vitamiini ja magneesiumi. Energeetiline väärtus: 680 kcal 100g kohta. India pähkel ehk On neerukujuline India pähklit Sisaldab E- Tähtsaima B- akažuu. nakar. kasutatakse vitamiini, grupi vitamiinina põhiliselt provitamiini A ja B- sisaldab india
keha temperatuur kõigub kuni 1c (36,1 – 37,8; WHO järgi algab palavik alates 37,8) keha temperatuur on soojuse tekkimise ja eemaldumise tasakaalu tulemus Soojuse allikad ja teed Saame ainevahetuslik soojus – seest poolt genereeritud soojus keskonna soojus - päike Loovutame Radiatsioon ehk soojuskiirgus konduktsioon konvektsioon aurustumine Soojuse tootmine Rahuolekus toodab keha soojust 1,5 Kcal /min Füüsikalisel pingutusel kasvab see 10 korda (15 kcal/min) Soojusenergia on madala kvaliteediga- keha seda ei kasuta Soojusenergia liig ehk soojuskoormus tuleb süsteemist eemaldada (Kõige sooja kiirgavam on aju) Katse: katsudes lauda, mis on puust ja toolijalga, mis on rauast, siis laud tundub soojemana, kuna puit juhib paremini soojust Konduktsioon ja konvektsioon Soojuse kandumine(konduktsioon) ühelt materjalilt teistele
ärakasutamisest. Nt. kui inimene hakkab nälgima, siis väheneb lihasmass (ka südame lihasmass ja maksa lihasmass), mitte ainult rasvamass. Plastilist funktsiooni täidavad organismis valgud, mis lõhustatakse aminohapeteks, aminohapetes sünteesitakse uusi valke, kuid energeetilist funktsiooni suudavad täita kõik kolm toitainete liiki, siis plastilist funktsiooni valgud. Toitainete energeetiline väärtus on järgmine: 1g süsivesikuid ja valke annavad 4 kcal. 1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest kaloraažist peaks valkudega olema saadud 10-13 %. Lipiididega peaks olema kaetud 25- 30% ja ülejäänu 55-60% süsivesikutega. Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, mida ta päeva jooksul rakendab, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on
peaaegu poole moodustavad seedimatud kiudained -- need soodustavad soolestiku tegevust ja aitavad organismist kolesterooli välja viia. Kiudaineid on rohkem valges peakapsas, nui- ja rooskapsas, vähem lill- ja hiina kapsas. Valku on kapsas 1,2--4 % -- rohkem roos-, lill- ja nuikapsas, vähem valges ja punases peakapsas. Kapsad sisaldavad väärtuslikke toitaineid, kuid toiduenergiat annavad nad vähe -- 100 g valget pea- või lillkapsast annab 23--28 kcal, s.o. kolmandiku kuni poole sellest, mida saab näiteks kartulit süües. See-eest on kapsad suuremahulised ja tekitavad kiiresti küllastustunde. Seega võivad kapsast rohkesti süüa ka tüsedusele kalduvad ja väheliikuvad inimesed. Kapsad peaksid kuuluma ka selle inimese menüüsse, kes soovib kaalus maha võtta. Kapsa raviomadused Kapsast kirjutatakse ka mõnes ravimtaimeraamatus. Peale tõiga, et teda tarvitatakse toiduainena, annavad selleks põhjust veel kaks asjaolu.
(erandjuhul ka 35%). Kontsentreerimine üle selle taseme alandab tunduvalt kondenspiima termostabiilsust, steriliseerimisel suureneb toote viskoossus ning tootesse tekib valgusade. Kondenstoote valmidus vaakumaparaadis määratakse tiheduse järgi, mis antud toote korral 55 C juures on 1,04--1,05 g/cm3. 13. Mis otstarbel kasutatakse suhkruga kondenspiima? Vähemalt 2 näidet. · kohvis kohvikoore ja suhkru asemel. · Antud toode on ka energiarikas (315--320 kcal 100 g toote kohta) toidukontsentraat sportlastele, matkajatele jt. · Pooltootena kasutavad suhkruga kondenspiima kondiitritööstus (sokolaadi tootmisel) ja piimatööstus (jäätise tootmisel). 14. Millisel juhul kasutatakse suhkruga kondenspiima tootmisel suhkru lisamist siirupina? Nimetada selle lisamisviisi vähemalt 1 eelis ja 1 puudus? kondenspiim on kvaliteetsem ja pikema säilivusajaga, villitakse tavaliselt
Toitumise tähtsus Koostaja: Kristina Tepper PK 10 Tartu KHK Tartu 2011 Toiduvaliku põhimõtted · Päevast päeva ilmub uut infot toiduainete tervistavate omaduste või nende kahjulikkuse kohta. Homme võib juhtuda, et lükatakse see info ümber. Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis väidetavalt on meile kasulikud. Samuti mõeldakse pidevalt välja uusi dieete. Tervisliku toitumise info tundub muutuvat väga kiiresti ja raske on selles orienteeruda. Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: 1. Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust...
Püüdmise alammõõt on 32 cm. Veel kasvatatatakse teda sportpüüdmiseks, õngitsemiseks. Jõeforell on oma kaubandusliku tähtsusega kaugel, võrreldes vikerforelliga, mida kasvatatakse intensiivselt Suurbritannias ja Euroopas toiduks. Teda kasvatatakse põhiliselt õngitsemiskalaks (http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish%20Studies/brown_trout.htm, 13.03.2012). Jõeforelli toiteväärtus on suurepärane 20% valke, 3% lipiide ja ainult 100 Kcal 100g. lihas (Aquamedia, 13.03.2012). 2.2. Jõeforelli kasvatamine maailmas ja Eestis Jõeforell on laialdaselt kasutusel sportliku püügi eesmärgil Põhja-Ameerikas, Austraalias, Uus-Meremaal ja paljudes teistes riikides, sealhulgas Bhutan, kus nad on keskendunud spetsialiseeritudkalapüügile. Teda kasvatatakse veel ka Inglismaal ja Iirimaal (http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish%20Studies/brown_trout.htm, 13.03.2012).
KROHVITÖÖD õp. Aidak Õpilane: _________________________ Rühm: _________ 1 KROHVITÖÖD õp. Aidak Krohvitööde terminid tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib · erikrohvid - tavapärastest mörtidest kattekihi alusena erinevate mörtide või tavalistest erinevate · vääriskrohv valmispinna (värviline) töömeetoditega tehtud krohvid. moodustuv krohv · hõõrdekrohv hõõrutiga tasandatud · õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinn...
3 süsivesikud, välja arvatud polüoolid 4 kcal/g või 17 kJ/g polüoolid 2,4 kcal/g või 10 kJ/g valgud 4 kcal/g või 17 kJ/g rasvad 9 kcal/g või 37 kJ/g orgaanilised happed 3 kcal/g või 13 kJ/g etanool 7 kcal/g või 29 kJ/g. Teades keemilist koostist on toidu energiasisaldust kerge välja arvutada. Inimese keskmine päevane energiavajadus on 2630 kcal (400x4+100x4+70x9). See oleneb eluviisist, soost, vanusest jt. teguritest ning võib kõikuda 2000-st kuni 4000 kcal-ni. Kõrgema energiasisaldusega on vähese veesisaldusega ja rasvarikkamad toiduained. 1.4.Toidukauba märgistamine Toidukauba müügipakendil esitatav teave on järgmine. Toidukauba nimetus. Võidakse anda teavet selle valmistamisel kasutatud töötlemisviisi kuivatamine, suitsutamine, külmutamine, kontsentreerimine, taastamine jt
peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. Buliimia ehk bulimia nervosa algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal. Vähese kehalise koormusega 1930-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Selline toitumiskäitumine jääb tihti aja jooksul märkamatuks, sest seda varjatakse teiste eest ja haiguse teine pool jääb haige enda teada. Siiski on lähedastel võimalik buliimiahaiget tuvastada, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa üksi, tihti,
1. kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda ...
Suhkrulahuse tekkimine rakkudes väldib jääkristallide teket ja kaitseb madala temperatuuri eest. o Lähteaine- Süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produkt aga samas ka lähteaineks kõigi biomolekulide (lipiidid, valgud ja nukleiinhapped) sünteesiks. 16.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidi, 1 g valgu lagundamisel? 1g süsivesiku ja valgu lagundamisel saab u. 4,3 kcal 1g lipiidide lagundamisel saab 9,2 kcal. 17.Kirjelda lipiidide ülesandeid koos näidetega. Mõisted küllastumata ja küllastunud rasvhape, transrasvhapped. o Lipiidid- koosnevad alkoholist (glütserool) ja rasvhappe jääkidest o Lihtlipiidid- e neutraalrasvad, vedelad (taimsed õlid), tahked (loomsed õlid), vahad (taimsed ja loomsed) o Liitlipiidid- e fosfolipiidid, kuuluvad rakumembraani koostisesse, 1 rasvhappejääk on asendunud
Lisaks kuuluvad dieeti piiratud koguses toiduaineid, mis sisaldavad rohkelt suhkrut ja rasvu. Raseduse ajal tuleb süüa mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. Keskmist toitainevajadus kaetakse tavaliselt nädala menüüga, sest toit võib olla päeviti erinev. Siiski on lihtsam orienteeruda päevastele soovitustele, nädalase valiku teeb igaüks ise. Toiduenergia vajadus Fertiilses eas naiste päevase toiduenergia keskmised soovitused vanuses 19....50 eluaastat on ca 2000 kcal ning on oluliselt seotud kehalise aktiivsusega. Naiste toiduenergiavajadus suureneb raseduse (+1260kJ/ 300kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+21002650 kJ/ 500650kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb kehamassi liigne tõus. Toiduenergia suurem vajadus imetamise ajal on tingitud suuremast energiavajadusest rinnapiima sünteesimiseks.
suur suhkrusisaldus, mis säilitamisel kiiresti väheneb. Suhkrumaisist valmistatakse konserve ja sügavkülmutatakse. Popcorn väikeseteraline mais, mille kiirel kuumutamisel niiskus aurustub, paisutades tera mahtu mitmekordseks. Jahumais iseloomulikud pehmed, tärkliserikkad terad, mida on kerge jahvatada. Maisi kasutatakse laialdaselt toiduainetööstuses. Maisist toodetakse õli, tärklist, siirupit, õlut, piiritust. Maisi täisterajahu energiasisaldus on 1504 kJ/358 kcal 100 g kohta. Nisu (Triticum) Nisu on maailma kõige tähtsam teravili. Kahjuks on nisu tootmine jaotunud maailmajagude vahel väga ebaühtlaselt. Enam toodetakse nisu rikastes piirkondades - Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Austraalias. Tuntud 14 nisuliigist kasvatatakse maailmas enam tavalist ja durumnisu. Viimane on eriti kõva kleepvalguga nisu, millest valmistatakse spagette, makarone ja nuudleid. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses
90 % anoreksikutest on õpilased. Füüsilise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naga haprad küüned ja juuksed, mis viitab tugevale kaltsiumi ja magneesiumi puudusele. Pidevad külmatunded ning menstruaaltsükli või suguelundite arengu probleeme. Buliimia on enim levinus söömishäire mida esineb õpilastel 2-3 korda rohkem kui anoreksiat. Buliimikus on pidevas sööginäljas ning on ohjeldamatud söödikud. Buliimikud tarbivad korraga väga suuri toidukoguseid üle 5000 kcal nin pärast saavad liigsetest kaloritest lahti sundoksendamise või kõhulahtistite abil. Selline toitumine on väga koorman neerudele maole ja maksale mis suurel tõenosusel üles ültlevad sellel juhul varem. Buliimikuid on väga raske tuvastatda kuna avalikkuses käituvad nagu iga teine inimene ning haigus on ainult nende endi teada. Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon, paisunud nägu
veevajadus umbes 75–100 ml kehamassi kg kohta ehk umbes kaks korda suurem kui täiskasvanutel. Vett saab organism joogi ning toiduga, eriti puu- ja köögiviljadest. Orienteeruvalt on kogu päevane veevajadus: 3–6-aastastel 1300–1700 ml, 7–10-aastastel 1900–2200 ml, 11–14-aastastel 1900–2600 ml, 15–18-aastastel 2300 ml tüdrukutel ja 3300 ml poistel. Organism peab vett saama olenevalt vanusest ja päevasest energiavajadusest keskmiselt 1 ml 1 kcal kohta. 2 Alates teisest eluaastast on lapse tervislik toidulaud oma mitmekülgsuse ja tasakaalustatuse poolest samasugune kui täiskasvanulgi. Erinevad on vaid päevased toidukogused. Üldine toiduvajadus sõltub eelkõige lapse vanusest, kuid ka soost, kehatüübist ja geneetikast. Toidupüramiidis on toidud jaotatud gruppidena neljale korrusele, lisaks püramiidi põhi ja tipuosa
Illuka Põhikool Sten Jürgenson Füüsikud elektriõpetuses Referaat Juhendaja:Annely Dietrich Illuka 2011 SISUKORD: Mis on Dieet ? ....................... Lk : 4 Dr.Hay Dieet ......................... Lk : 5 Atkinsi Dieet ......................... Lk: 6;7 Beverly Hillsi Dieet ............... Lk : 8 Sissejuhatus Teema valisin sellepärast , et viimasel ajal on kõigil tekkinud huvi dieetide vastu , kuna arvatakse et nende kehakaal ei ole vastav nende ideaalile . Eriti moodsaks on tänapäeval ja tänasel päeval saanud erinevad dieedid ja paastud. Ei taha propageerida neist ühtegi. Lihtne reegel kui tahad kaalu langetada, siis söö vähem, kui Sa tegelikult energiat vajaksid. Ja vastupidi kui tahad kaalu suurendada, siis tuleb süüa rohkem, kui tegelikult vajad. Peaks nagu asi paigas olema ... Või mis? Kui see kõik oleks nii lihtne, siis kas meil oleks suhteliselt palju ülekaalulisi...
1)Toornafta puhastamine liivast ja sooladest 5)Nafta ja gasoilide termiline krakkimine Eelpool esitatud struktuurvalemitest järeldub, et nende Toornafta sisaldab märkimisväärses koguses vett, muda, Termilist krakkimist kasutatakse tänapaeval ainult kõige toksiliste ainete tekke üheks eeltingimuseks on hapniku liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise lihtsamates refinerites, kus bensiini palju pole vaja ja kloori aatomite üheaegne esinemine gaasifaasis või seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees. soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse rõhul ca 34 at ning lahutatakse fraktsioonideks Keemiatööstus toodab ja kasutab ülemaailmselt umbes tooraftale ca 10% vet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
