Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kcal" - 671 õppematerjali

kcal on normaalne erinevus, ±200 kcal on küllaltki väike erinevus, suuremad erinevused vajaksid analüüsi, kas tunnete end hästi, kas on see individuaalne eripära, milliseid toiduaineid tuleks kasutada rohkem, milliseid vähem • Vitamiinide A, B1 ja C soovitatavad ja tegelikult saadud kogused.
thumbnail
1
doc

Kolmepäeva toitumine

Päev 1: Hommik Lõuna Õhtu Juustu sai (2) Snitsli praad (1) Kartuli puder(1) 199.12 kcal 678.32 kcal 157.2 kcal Päev 2: Hommik Lõuna Õhtu Vorsti leib(2) Pikkpoisi praad(1) Kalasupp(1) 306.8 kcal 537.86 kcal 132.55 kcal Päev 3: Hommik Lõuna Õhtu Vorsti leib (2) Kanasteigi praad(1) Grill kanakoib(1) 306.8 kcal 521.89 kcal Makaronid(1) 332.5 kcal

Toit → Toitumisõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rasvad, kolesterool

RASVAD Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete(rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvad on ühed energiarikkamad toitained. 1 gramm rasva annab energiat ca 9 kcal, 1 gramm süsivesikuid 4 kcal ja 1 gramm valku samuti 4 kcal. Rasv on hädavajalik vitamiinide A, D, E ja K imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks. Taimsed rasvhapped on toatemperatuuril vedelad ning asendamatud. Loomsed rasvhapped on toatemperatuuril tahked ning asendatavad. Loomseid rasvhappeid on meie organism võimeline ise sünteesima. Kolesterool on lipiid mis tekib maksas. On nii hea kui ka halb kolesterool. Ühelt poolt on see vajalik meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks, teisalt aga põhjustab veresoonte lupjumist

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus

Eesti Maaülikool VLI Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid ja üldseadmed Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus Projektarvutus Koostaja: Maarja Laur Juhendaja: Tauno Mahla Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe........................................4 2. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused.....................5 3. Vee voolukiirus aparaadis..............................................................................................................

Tehnoloogia → Tehnoloogia
24 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Inimese toitumisõpetus

Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polüsahhariide, tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6

Toit → Toit ja toitumine
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Toit

Liiga prisket kõhutäit ei jõua magu 3-4 tunniga seedida. Ei teki isu ning lihaste kasvamiseks nii vajalikke valke omastab organism puudulikult.. Soovitav on enne treeningut süüa kergesti seeditavat toitu: lahjat kohupiima, paar viilu saia ja klaas mahla. Ka päris näljasena või vastupidi täiskõhuga ei ole meeldiv treenida. Kui soovid kehakaalu vähendada või hoida söö päevas 1-1,5g valku keha kg kohta. ( 1g valku annab keskeltläbi 4 kcal energiat) Süües päevas 150g valku, saab organism 700kcal mida on vähe isegi põhiainevahetuseks, rääkimata treeningutest. Järelikult tuleb meil energiat juurde ammutada. Atleetvõimlejad hindavad lihaste ilu, nende eraldatavust ja reljeefsust. Selle saavutamiseks tuleb hoolikalt jälgida mida me suhu paneme, millest energiat saame. Kuna rasvad kipuvad naha alla tagavaraks kogunema, peame energia võtma aeglaselt põlevatest süsivesikutest

Toit → Toit ja toitumine
3 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti müügivõrgus olevad leivad ja saiad

Tallinna Peenleib Netomass-1000 g, 475 g Koostis-rukkipüüljahu, vesi, nisujahu, rukkikroovjahu, suhkur, rukkilinnasejahu, pärm, keedusool (1,0%), köömned; traditsiooniliselt kääritatud juuretisega Kristel Reinsalu referaat Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 920 kJ (220 kcal); valgud 5,5 g; süsivesikud 47,3 g, millest suhkruid 3,3 g; rasvad 1,0 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,2 g; kiudained 5,0 g; naatrium 0,4 g GDA-1 portsjonis (1 viil e. 40 g) sisaldub: energia 88 kcal (4% GDA); suhkur 1,3 g (1% GDA); rasv 0,4 g (1% GDA), küllastunud rasvhapped 0,1 g (0% GDA), naatrium 0,2 g (7% GDA); kiudained 2,0 g (8% GDA) Isa peenleib Netomass-730 g, 350 g Koostis-rukkijahu, vesi, nisujahu, pärm, keedusool (1,1%), odralinnaseekstrakt, paksendaja E412, emulgaator E472e. Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega. Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 945 kJ (226 kcal); valgud 5,4 g; süsivesikud

Toit → Pagar-kondiiter
28 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Süsivesikud

Süsivesikud Autorid: Kevin Maranik Johannes Rooso Jako Luik Energia Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 55­60%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345­375 g, 3000 kcal korral 410­450 g. Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog,

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

India pähkel

India pähkel e. kasupähkel India pähklid aitavad säilitada terved hambad ja igemed ning pähklites puudub kolesterool. India pähklid sisaldavad monoküllastumata rasvu, mis soodustab südameveresoonkonna tegevust ning antioksüdante, mis aitavad kõrvaldada vähki tekitavaid vabu radikaale. Kasupähkel on suur magneesiumi ja kaltsiumi allikas, mis tugevdab luid ja lihaseid. Samuti sisaldavad pähklid kiudaineid mis on kasulikud seedimisele. India pähkli söömine aitab kasutada organismis sisalduvat rauda, kõrvaldada vabu radikaale, arendada luu- ja sidekude ning toota naha ja juuste pigmenti melaniini. Märkimisväärne on E-vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab väsimust ja ärrituvust. 100 g india pähklit sisaldab: valke 18, 22 g rasvu 43, 85 g süsivesikuid 30, 19 g kiudaineid 3, 3 g Energias...

Meditsiin → Terviseõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Mandel

MANDEL Merilin Jürine KK11-PE MANDEL Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum Mandleid süüakse peamiselt toorelt, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult See on valkjas seeme, mida katab pruunikas nahkjas kest ning ümbritseb koor, mille tugevus sõltub liigist Mandel pole tegelikult pähkel, vaid teda peetakse luuviljaks Neid kasutatakse ka kondiitritööstuses, samuti martsipani valmistamisel Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfürmeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks Mandlid jagunevad kaheks: mõru-ja magusmandel Mõrumandel ei ole söödav, sellest tehakse töötlemise kaudu õli ja essentsi Mandlid sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid, kasulikke rasvhappeid, valke ja kiudaineid Mandleid süües püsib kaua täiskõhutunne ja ei tekita vererõhutõusu PÄRITOLU Arvatakse, et mandlipuu on päris Aasia lääneosast ja Põhja-Aafrika...

Toit → Toiduainete õpetus
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Iseseisev töö, toitumisõpetus

2012 Juhendaja: Koostas: Päevamenüü analüüs Hommikusöö müsli piim k Lõunasöök kartul sealiha vesi Valge kaste Oode Leib sink või tomatimahl Õhtusöök frikadellisup leib või sink p Hommikusöök: Müsli 70g- 285 kcal Piim 2,5% 40g- 39 kcal Lõunasöök: Kartul 70g- 54 kcal Sealiha 90g- 130 kcal Valge kaste 60g ­ 62 kcal Vesi 1 klaas- 0 kcal Oode: Leib 2 viilu- 210 kcal Sink 2 viilu- 32 kcal Või 2 noatäit- 88 kcal Tomatimahl 1 klaas- 36 kcal Õhtusöök: Frikadellisupp 300g- 187 kcal Või 1 noatäis- 44 kcal Leib 1 viil- 105 kcal Sink 1 viil- 16 kcal Päevane kaloraaz on 1288 kcal, mis on tegelikult vähe minu kehakaalu ja tegevuse juures. Vähemalt selle järgi mis on kirjas, et mehe päevane

Toit → Toitumine
27 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel

Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne. TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi. ENERGIAKULU JA VAJADUS Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ). 1 kcal = 4,2 kJ Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest. Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb väga paljudest teguritest (näit. soost, vanusest, kehakaalust, füüsilisest koormusest). Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kg kaaluv inimene vajab oma energia tasakaalu säilitamiseks ööpäevas 1300 - 2100 kcal

Toit → Kokk
15 allalaadimist
thumbnail
3
docx

7 päeva toitumise analüüs

1 päev: Hommikusöök toimus kell 7.15 2 lihapirukat - 770 kcal apelsinimahl - 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartul ­ 129 kcal Hakkliha kaste ­ 202 kcal Aedviljasalat ­ 10.5 kcal Leivaviil ­ 51.9 kcal Apelsinimahl ­ 97.5 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Makaronid ­ 350 kcal Hakkliha ­ 50 kcal Majonees ­ 137 kcal Segumahl - 112.5 kcal Kokku : 2007,9 kcal 2.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Kiirkaerapuder ­ 525 kcal ananassimahl ­ 85.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Makaroniroog ­ 416 kcal Kanaliha- 496 kcal Piim- 130 kcal Leivaviil- 51.9 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Kartul ­ 129 kcal Hakkliha kaste- 202 kcal Lõhe- 271.5 kcal Piim- 130 kcal Kokku : 2436.9 kcal 3.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Õun- 130kcal Apelsinimahl ­ 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartul- 129 kcal burgundia ahjukana ­ 160 kcal vorstikaste ­ 188 kcal Leivaviil- 51.9 kcal Õunamahl ­ 93 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
80 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Toitude võrdlus

Võrdlus Kohv koore ja suhkruga Must kohv Kalorsus 36.6 kcal Kalorsus 2 kcal Analüüs: Koorega ja suhkruga kohv on parem kuna saab Analüüs: Must kohv on selle pärast halvem kuna seal pole vajalike aineid ja koor annab juurde valke nt. piisavalt vajalike aineid Coca cola Kaljajook Kalorsus 43 kcal Kalorsus 31 kcal Analüüs: Pole selle pärast hea kuna seal pole Analüüs : Hea on see et saad teatud koguse valke kätte. põhimõteliselt midagi kasuliku Tomatimahl Apelsinimahl Kalorsus 18 kcal Kalorsus 43 kcal Analüüs : Hea kuna saad kätte palju vajalike vitamiine ja Analüüs : See on halb et süsivesikuid on palju ja mineraal

Toit → Toitumisõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Toiduainete võrdlus

Võrdlus Kohv koore ja suhkruga Must kohv Kalorsus 100 g kohta 36,6 kcal Kalorsus 100 g kohta 2 kcal Analüüs: Kasulikum oleks juua koorega kohvi, kuna sealt saab rohkem kätte vajalikemaid aineid nagu nt: Valke, vitamiine, süsivesikuid, rasvu jne. Piimaga kohvis on neid kõike rohkem kui mustas kohvis. Cocacola Kaljajook Kalorsus 100 g kohta 43 kcal Kalorsus 100 g kohta 31 kcal Analüüs: Nagu võrdluses näha on kohe kindlasti kasulikum juua kalja, kuna seal on rohkem kõiki vajalikke ja tervisele kasuilikke aineid. Tomatimahl Apelsinimahl Kalorsus 100 g kohta 18 kcal Kalorsus 100 g kohta 43 kcal Analüüs: Mõlemad mahlad on kasulikud. Sisaldavad vajalikke aineid aga nagu näha on tomatimahl veidi kasulikum kuna selles

Toit → Toitumisõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keemia uurimustöö

Süsivesikud saia- ja leivatoodetes Uurimustöö Koostas: Eleri Sillamäe Juhendaja: Merit Metsmaa Koeru 2010 TABEL Toodete Valmistaja Süsivesiku Kalorsus Hind nimetus -sisaldus Kodusai Fazer Eesti 51,1 g 257 kcal 6.30 AS Mitmeviljarös Fazer Eesti 48,5 g 304 kcal 9.20 tsai AS Perenaise sai Eesti Pagar 50,6 g 250 kcal 4.90 AS Hea sai Eesti Pagar 49,9 g 250 kcal 4.90 AS Isa sai Leibur AS 50,4 g 260 kcal 5.90 Teele sai Eesti Pagar 49,2 g 250 kcal 11.50 AS Kodupaiga Eesti Pagar 44,4 g 210 kcal 15.20 leib AS

Keemia → Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
5
docx

KOHUPIIMAKREEM JÕHVIKAKISSELLIGA

jõhvikakisselliga. Antud toode sai minu vaieldamatuks lemmikuks paar kuud tagasi, mil ema ostsis seda. See kohupiimakreem on minu peaaegu igahommikune toidupala ja seetõttu mõtlesingi lähemalt uurida selle toote kohta. Eesmärk on teada saada, mida sisaldab see toode ja kas selles leidub ka kahjulikke e-aineid. TOITUMISALANE TEAVE 100 GRAMMI KOHTA: (Toode kaalub 130 grammi) ENERGIA 477 kJ /114 kcal VALGUD 4,7 g SÜSIVESIKUD 17,3 g RASVAD 2,7 g MINU PÄEVANE ENERGIAVAJADUS Kehakaal kilogrammides: 56 Pikkus sentimeetrites: 162 Vanus aastates: 17 Sugu: Naine Kehaline aktiivsus 5-palli süsteemis: 2- Kerge kehaline aktiivsus(1 kuni 3 kerget treeningpäeva nädalas) Baasainevahetus (BAV)

Keemia → rekursiooni- ja...
2 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Süsivesikud ja nende funktsioonid

Süsivesikud Süsivesikud täidavad organismis mitmeid funktsioone: on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvadrakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll ­ maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse

Keemia → Analüütiline keemia
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Arutelu minu toitumisest

Arutelu minu toitumisest Mina arvan, et ma toitun ebatervislikult. Hommikuti söön kalamarjavõileiba (226 kcal) ja joon gaasidega vett (0 kcal), peaksin sööma putru (3 lusikat 132kcal) ja jooma piima (104 kcal). Tavaliselt hommikuti ma ei taha süüa, kuid ma söön ikkagi. Minu halb harjumus on see, et eelistan hommikuti magusat pudrule. Väiksena sõin palju putru ja ma arvan, et olen oma nn. pudruisu ära söönud. Hästi on see, et ma söön vähemalt midagigi hommikul, kui ma olin väiksem, siis ma ei söönud hommikuti. Lõuna ajal ma tavaliselt ei söö, ja kui söön siis Twix`i (280 kcal) ja joon Nestea´d (140 kcla). Samas kui ma jõuan koju siis söön ma palju suppi või makarone (278 kcal). Halb harjumus on see, et ma söön päevasel ajal palju magusat. Päeval peaksin sööma koolitoitu, mitte aga magusat. Õhtul söön kartuliputru (166 kcal) koos hakklihasoustiga (200 kcal) + praeliha ( 270 kcal) ja joon kõrvale piima (104 kca...

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Loengud I-II

hapniku transport, südame töö hingamine närvisüsteem Põhiainevahetuseks kuluva energia jaotumine organite vahel: maks 26 % lihased 26 süda 9 aju 18 neerud 7 muud organid 14 Põhiainevahetus (PAV) · Määratakse 12 tundi pärast sööki täieliku rahu olekus temperatuuril 18o C. · Sõltub keha pindalast, keskmiselt: Naistel 157 kJ/m2 tunnis (37,6 kcal) 1kcal = 4,185 kJ...1kJ=0,239 kcal Meestel 167 kJ/m2 tunnis (39,9 kcal) · Lastel on see palju suurem ja alates 40-ndast eluaastast väheneb (mõnikümmend kcal aasta kohta). · Individuaalselt erinev, oleneb kilpnäärme talitlusest: alatalitluse korral väheneb kuni 20% üle suureneb Keskmine päevane energiakulu kehakaalu kg kohta (Apps,Cohen,Steel.1996) Mehed, kJ Naised, kJ

Inimeseõpetus → Inimese toitumisõpetus
45 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Toitumispäevik

Tartu Kutsehariduskeskus Kokk Toitumispaevik 08.09.2010 Ühe päeva analüüs Juhendaja: Tartu 2010 10.00-10.15 Coca Cola - 42,7 kcal Valgud 0 Rasvad 0 Susivesikud 10,5 Kolm hakkliha saiakest 75~g = 225g~ Kalorsus 601.71 kcal Valgud 16.09 g Rasvad 41.27 g Susivesikud 39.75 g 14.30-15.15 300ml Nescafe 3in1 ! 104,0 kcal Valgud 14,6g Rasvad 0g Susivesikud 11g 200ml Maggi puljong ! 50kcal Susivesikuid, 0,9g Rasvu 0,2g , Valk1,4g 19.00-19.30 Hakkliha pitsa 711 kcal Valku 24g Süsivesikuid 93g Rasva 27g Sprite 500ml 210 kcal Rasva 0g Süsivesikuid 51g Valke 0g Kartuli krõps Taffel San diego 100g 530 kcal Rasva 32g Süsivesikuid 54g Valku 5g Tarbitud kogus : Kcal 2,249.41 Rasva 112,08g Valku 47,89g

Toit → Kokandus
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tervislikud eluviisid

vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Suitsetamise tagajärjed: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused, naistel ja noortel neidudel kahjustab viljastumist, meestel võib tekitada ka impotentsust. TOITUMIE Toidupüramiid iseloomustab kõige paremini sinu toiduvajadust. Keskmiselt vajavad 11-13 aastased tütarlapsed 2500 kcal energiat päevas 11-13 aastased poisid 2750 kcal 14-17 aastased tütarlapsed 2600 kcal 14-17 aastased poisid 3000 kcal energiat päevas. Toidupüramiidi abil saad ise välja selgitada, kui tervislikud on sinu toitumisharjumused siiamaani olnud ja milline peab olema tegelik tasakaalustatud toit. SUHKUR JA MAIUSTUSED Sinu vajadus on 2-4 portsjonit päevas 1 portsjon = 40-70 kcal LIHA- KALA- MUNA Sinu vajadus on 2-4 portsjonit päevas 1 portsjon = 70-100 kcal TOIDURASVAD

Meditsiin → Terviseõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

SÃœSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID

SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Organismi tähtsaimad e ne rg iaallikad. Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. S üs ive s ik s uhkur SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid 75-90%, seentes 1-3% Nad kuuluvad rakkude koostisesse. S üs ive s inike üle s ande d: Ene rg e e tiline - kõige kiiremini kasutatav energiaallikas. S truktuurne ­ taime- ja seeneraku kestas. Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) SAHHARIIDIDE LIIGITAMINE MONOSAHHARIIDID Glükoos, fruktoos OLIGOSAHHARIIDID Maltoos, laktoos POLÜSAHHARIIDID Tärklis, tselluloos, glükogeen SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Füüsilise töö puhul suure tähtsusega. ...

Keemia → Keemia
31 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Liha ja kala

Valke 11 Rasvu 12 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 182 13g 0g 14g 9% 26% 0% 20% B. Kanaliha omas mahlas Rannarootsi Kanaliha omas mahlas 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanaliha (85%), joogivesi, sibul, porgand, keedusool (max.1,4%), zelatiin, maitseained, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 149 kcal Valke 17 Rasvu 9 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasve 179 20g 0g 11g 9% 40% 0% 16% 2. Ulukilihakonservid A. Hakitud liha zelees B. Hirveliha konserv Rannarootsi Hirveliha omas mahlas 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Hirveliha (60%), sealiha (25%), joogivesi, sibul, keedusool (max.1,4%), zelatiin, maitseained, säilitusaine E250

Toit → Toiduainete õpetus
104 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Viis Å¡okolaadi

Tähendused: Rasvu: g 34,5 4,3 7 % GDA- Täiskasvanu päevane soovitatav Millest läbi immutatu: g 22,5 2,8 6 kogus, põhineb 2000 kcal Kiud: g 1,1 0,1 14 energiavajadusel. %**-Soovitatav Naatrium: g 0,12 0,02 0 päevasest tarbimiskogusest. E-vitamiini: mg 1,5(15%**) 0,1(1%**) 1 B2 vitam

Keemia → Keemia
23 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Energia sisaldus toidus

Energia Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat väljendatakse kilokalorites ja kilodzaulides. 1 kcal = 4,2 kJ 1000 kJ = 1 MJ Meestel on energiavajadus kõige suurem ajavahemikus 19-30 eluaastal ja naistel 15-18 eluaastal. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema. 60-aastaste vajadused rahuldatakse näiteks ainult poolteistkordse põhiainevahetuse kuluga. Naiste energiavajadus suureneb raseduse (+1260 kJ/300 kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+2100- 2650 kJ/ 500-650 kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole

Meditsiin → Terviseõpetus
23 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Veeboileri ülesanne

1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Vee algtemperatuur t1= 20 °C Vee lõpptemperatuur t2= 87 °C Auru temperatuur tuleb leida aurutabelist. Primaarauru rõhk pa = 1,2 ata. Sellele vastab temperatuur ta = 105 °C. Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 87 - 20 67 67 t = = = = = 43,2 ta - t 1 105 - 20 ln ( 4,722 ) 1,552 °C ln ln ta - t 2 105 - 87 t= 43,2 °C Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta ­ t ; °C tkesk = 105 ­ 43,2= 61,8 °C tkesk = 61,8 °C Selle temperatuuri järgi leian veetabelist järgmised näitajad: Soojusjuhtivustegur = 0,567 kcal/m°Ch Tihedus (erikaal) = 983,2 kg/m3 Erisoojus c = 1,004 k...

Kategooriata → Tööstuslikud protsessid
62 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Juustu nimetused -Selver

26% (Valio) (1,7%), tardaine kaltsiumkloriid, säilitusaine kanamuna lüsotsüüm, laapferment. 100g toodet sisaldab Energiat 1500 kJ / 360 kcal Valke 33,0 g Rasvu 26,0 g Süsivesikuid 0,0 g 15. Juustukuubikud 8.45 (Piimameister Otto) 16. Juust Atleet Originaal 9.97 Pastöriseeritud piim, (Valio) tardaine kaltsiumkloriid, juuretis, keedusool 1,8%, laapferment,

Toit → Toitumisõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Pähklid

(kasvab puu või põõsa küljes) *Üks vanimad loodusande, mida inimene hakkas toiduks tarvitama *Suure toiteväärtusega ja sisaldab rohkelt eluks vajalikke toitaineid *Kalorirohke (see tuleneb peamiselt pähklis sisalduvast õlist) Maapähkel *Sisaldab peamiselt b-rühma vitamiine ja E- ning K-vitamiini *Mineraalainetest on seal fosfor, kaalium, raud, magneesium *Proteiinirikas- on rohkem proteiine, kui kalas, munas, piimatoodetes Toiteväärtus(100g kohta): Kalorid: 591 kcal Valgud: 25,6 grammi (kõige valgurikkam) Rasvad: 46,1 grammi Süsivesikud: 16,7 grammi Kreeka pähkel *Omab kolesteroolitaset alandavat ja südant säästvat toimet *Pähklitest suurima E-vitamiini sisaldusega(võitleb vananemise vastu) Toiteväärtus(100 grammi kohta): Kalorid: 695 kcal (kõige kaloririkkam) Valgud: 14,3 grammi Rasvad: 61,9 grammi Süsivesikud: 18,3 grammi Pistaatsiapähkel *Sisaldab rohkelt valku *Kõige maitsvamad on röstitult ja soolatult

Keemia → Biokeemia
3 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Hommikusöögi analüüs

Minu toitumise analüüs Jakob Westholmi Gümnaasium 10. A klass Regina Kaasik Selline näeb välja minu hommikusöök... Hommikusöögi sisaldus: Kodujuust, Piim (2,5%) ­ 150 g murakamoosiga ­ 50 g Kalorusus ­ 129 kcal Kalorusus ­ 84 kcal Süsivesikud, kokku ­ 5,95 g Süsivesikud, kokku ­ 7,2 g Rasvad ­ 3,75 g Rasvad ­ 2,5g Valgud ­ 5,1 g Valgud ­ 8,25 g Vesi ­ 133,5 g Naatrium ­ 63 mg

Toit → Toit ja toitumine
7 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Toiduained ja selle liigitus

Ei sisalda naatriumglutamaati, laktoosi. Gluteenivaba 100g valmistoode valmistamiseks on kasutataud 125 g sealiha. Kõlblik kuni: 11.10.12 Koostis: seakülg, keedusool (maks. 3,5%), suhkur, säilitusaine: naatriumnitrit. Säilitamine: +2 ... +6 °C *% päevasest soovitatavast kogusest (GDA) ­ soovitatav päevane kogus on tavapärane kogus teatud toitainet, mida enamikul inimestest soovitatakse tervislikuks toitumiseks päevas tarbida. 100 g tootes keskmiselt: Energiat ....... 1670 kj / 400 kcal Valke ......................................21g Süsivesikuid ..............................0g Rasvu ......................................35g Portsjon (55g) sisaldab:* KCAL VALKE SÜSIVESIKUID RASVU 220 12g 0g 19g 11% 23% 0% 28% Valmistaja: OÜ Luha AV, Põlva Maakond, Ahja vald, Ahja alevik, Suurfarmi tee 5, 63710, Eesti Tel : 78 61000 Faks: 78 61006 [email protected] www.luha.ee 1 säilitusaine:

Toit → Kokk
26 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti kohupiimatootjatest ja nende erinevatest toodetest

117 energiatkcal süsivesikuid10,4 g (491 kJ) valke 7,6 g rasvu 5,0 g Light kohupiimakreem maasika-vaarika 150g Koostis: rasvata kohupiimapasta, rasvata piim, suhkur, maasikad (2,8%), vaarikad (1,4%), piimavalk, paksendaja modifitseeritud tärklis, kaltsiumfosfaat, lõhna- ja maitseained, toiduvärv karmiin, juuretis, happesuse regulaator sidrunhape, säilitusaine kaaliumsorbaat. Tootes on 29% jogurtit. 100 g toodet sisaldab keskmiselt 82 kcal energiat süsivesikuid12,8g (346 kJ) valke 7,1g rasvu 0,2g Farmi Kohupiimakreem vaarikakeedisega, rasva 5,0% / 150 g Toote kaal 150 g Portsjonite arv 1 Säilivusaeg Säilivustemperatuur +2...+6 kohupiim, vaarikakeedis 45% (vaarikad, suhkur, vesi, sidrunikontsentraat, paksendaja pektiin, happesuse regulaator kaltsiumtsitraadid), suhkur. Toode sisaldab 15,8% vaarikaid.

Toit → Köögi õpetus
13 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Margariinide analüüs

MARGARIINIDE ANALÜÜS Kedi Urbanik, TT09 1. OPTIMA light 25% 400g, 4,50 EEK Vesi, emulgaatorid E471, E476, loomsed rasvad ja sojaõli(geneetiliselt muundatud ubadest), sool 0,8%, kaaliumsorbaat, happesuse reg, lõhnaained, antioksüdant E307, toiduvärv beetakarotiin. Energ toiteväärtus 925 kJ/225 kcal, valke 0g, süsivesikuid 0g, rasva 25g. Säilitada +4...+15. 2. FELIX Voila 400g, 15,90 EEK Taimne õli 60%, vesi, lõss, keedusool 0,5%, emulgaatorid E471, sojaletsitiin, happesuse reg E330, lõhna- ja maitseaine, toiduvärv beetakaroteen, omega3, vitamiinid A, D, E. Energiasisaldus 2260 kJ/560 kcal, valke 1g, süsivesikuid 1g, rasvu 60g, transrasvhappeid 1g, kolestorooli 5mg, konservandivaba. 3. RAMA MultiVita 39% 500g 19,50 EEK

Toit → Toiduainete õpetus
10 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Liha-ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel

......................................................16 3 1. Kanalihakonservid 1.1 Frank Pott - Hautatud kanaliha 240 g Toote kaal 240 g Portsjonite arv 2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 kcal Valke 11 g Rasvu 12 g Süsivesikuid 0 g 1.2 Maag - Naturaalne kanaliha omas mahlas 240 g Toote kaal 240 Portsjonite arv 2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanaliha (85%), joogivesi, sibul, porgand, keedusool (max.1,4%), želatiin, maitseained, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 149 kcal Valke 17 g Rasvu 9 g 4 Süsivesikuid 0 g 2. Ulukilihakonservid 2

Majandus → Kaubandus
11 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Nutridata toitumisprogramm ja tervislik toitumine

Süsivesikute ehituslik roll avaldub selles, et monosahhariidid on liitsüsivesikute ehitusüksusteks, glükoproteiinid ja glükolipiidid kuuluvad biomembraanide koostisse ning keerulisemad liitsüsivesikud sidekoe, luude ja kõhrede koostisse. (Zilmer, Kokassaar, & Lill, Normaalse söömise käsiraamat, 2012) 5 1.1.2. Lipiidid Lipiidid etendavad organismis eeskätt energeetilist osa. 1gramm lipiide annab organismis keskmiselt 9,1 kcal energiat. Täiskasvanute tasakaalustatud menüü peab sisaldama igapäevaselt 25 ­ 30 &% lipiide. Toidulipiidid annavad inimorganismile igapäevaseks elutegevuseks vajalikke rasvhappeid, millest küllastamata rasvhapped on bioloogiliselt suurema tähtsusega kuuludes rakumembraanide ja sidekoe koostisesse. Oluline roll on neil kolesterooli ainevahetuses, aktiveerivad mõningate ensüümide toimet. Toidulipiidid kui lahustid aitavad organismil kätte saada

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Nimetu

JUHEND VEEBOILERI SOOJUSLIKUKS JA HÜDRAULILISEKS PROJEKTARVUTUSEKS Veeboileriks on antud juhul 1-sektsiooniline kesttorusoojusvaheti. Arvutamisel tuleb arvestada lähteandmetega, mis on toodud eraldi lehel. Enne arvutuste teostamist tuleb tutvuda kesttorusoojusvaheti ehitusega ja tööpõhimõttega (vt. loengumaterjale). Töö- ja arvutuskäik 1. Sissejuhatus Esitada töö eesmärk ning kirjeldada aparaadi tööd koos tähtsamate parameetritega. 2. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Enne temperatuuride graafiku (joonis 1) koostamist tuleb kindlaks teha mõlema keskkonna alg- ja lõpptemperatuurid. Toote (kuuma vee) puhul on teada nii alg- kui lõpptemperatuur (t1, t2). Auru temperatuur on aga protsessis konstantne (ta). Juhul kui on antud ainult auru rõhk (pa), siis tuleb temperatuur leida aurutabelist. Näide. Oletame, et sekundaarauru rõhk pa = 0,39...

Varia → Kategoriseerimata
31 allalaadimist
thumbnail
22
doc

TOIDUAINETE TOITEVÄÄRTUS NING TERVISLIKKUSE SEOS NENDE KOOSTISEGA

Põhiainevahetuseks vajaminevat energiat kasutab keha hingamiseks, kehatemperatuuri sälitamiseks, südametööks ning teisteks eluvajalikeks funktsioonideks. Energiat läheb vaja toidu seedimiseks ja omastamiseks, mis on omakorda vajalik kasvamiseks ja kudede uuendamiseks ning kehaliseks ja vaimseks tegevuseks. Toiduenergiat saame toidust ja jookidest. Energiat tuleb toiduga saada täpselt nii palju, kui ära kulutatakse. Toiduenergiat mõõdetakse tavaliselt kilokalorites (kcal). 1 kcal = 4,2kJ Toiduainete energia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Energiat saab ka suurel kogusel alkoholist ja orgaanilistest hapetest. Toidud sisaldavad energiat erinevates kogustes:  1 g valke = 4 kcal  1 g rasvu = 9 kcal  1 g süsivesikuid = 4 kcal  1 g absoluutset alkoholi = 7 kcal  1 g orgaanilisi happeid = 3kcal Energiavajadus sõltub:  vanusest  soost

Keemia → Toidukeemia
5 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Koerakasvatuse konspekt

sama suur kui tavatoidus ning need on eeldusel, et koeral on kõrge energiavajadus ning ta sööb ka seda toitu normaalses koguses). Koer sööb vastavalt energiavajadusele. 3.10.Koerte energiavajadus PE – puhkeenergia (seedimise ajal), koer ei tee midagi, puhkab ja seedib. Valem kehtib koertele 2-45 kg. Sõltub väga paljudest erinevatest faktoritest – ainevahetuskiirus, suurus, vanus, toidu koostis jne jne. ME ( kcal ) =30 x kehamass ( kg ) +70=30 x 20+70=670 kcal (Lisaks sellele veel BE – baasenergia (pärast seedimist) ja SE – säilitusenergia) Huvitab aga ööpäevane energiavajadus, kus K on koefitsent sõltuvalt aktiivsusest. 1,8 = steriliseerimata täiskasvanu MEpäev=K x PE=1,8 x 670 kcal=1206 kcal Kuivtoidu kogus: 1206 kcal kg 350 g =0,3496 = kcal p p 3450 kg 7

Põllumajandus → Loomakasvatus
46 allalaadimist
thumbnail
78
pdf

Raku energeetika

vahetavad omavahel ainet · Osa materialist tuleb väljast poolt keha ­ toiduga · Kehas toimub ainevahetus CO2 Glükoos Toitained · Toitainedid on kuus: ­ Vesi ­ Vitamiinid ­ Mineraalained · Ning tänu aine ja energia vajaduse rahuldamisele on põhitoitained: ­ Süsivesikud (60 E%) ­ Rasvad (30 E%) ­ Valgud (10 E%) Toitainete energia sisaldus · Süsivesikud (glükoos,glükogeen, suhkur, tärklis jmt) ­ Maks 451 kcal (110g) ­ Lihased 1025 kcal (250g) ­ Vedelikud 62 kcal (15g) Kokku: 1538 kcal = ca 30 km jooks (ca 3 h) Toitainete energia sisaldus · Rasvad ­ Nahaalune 70980 kcal (7800g) ­ Lihased 1456 kcal (161g) Kokku: 72445 kcal = ca 1500 km jooks Toitainete energia sisaldus · Valgud · Valke kasutatakse energiatootmiseks kõige vähem (5-10%) · Valkudel on teisi olulisemaid ülesandeid nagu immuunsüsteem, lihaste kontraktsioon, hormoonid,

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Jogurtid

koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta. Tootja ja tooted 1. Valio Väiksed topsijogurtid » Valio Gefilus vaarika-mustsõstrajogurt 2% 100g 100g toodet sisaldab: · Energiat 370kJ/ 88kcal · Valku 3,1g · Süsivesikuid 14,0g · Rasva 2,0g Suured topsijogurtid » Valio Alma A+B ananassijogurt 2% 200g 100g toodet sisaldab: · Energiat 356 kJ/ 89 kcal · Valke 3,4g · Süsivesikuid 13g · Rasvu 2,0g · Kiudaineid 2,5g Joogijogurtid » Valio Alma maasika joogijogurt 1kg 100 g toodet sisaldab: · Energiat - 300kJ/71kcal · Valke - 2,7g · Süsivesikuid - 12g · Rasvasisaldus - 1,5g Alma Light+ jogurtid » Valio Alma Light+ rasvatu mustika-jõhvikajogurt 150g 100 g toodet sisaldab: · energiat 160 kJ / 39 kcal · valke 3,6 g · süsivesikuid 5,8 g · rasvu 0,1 g · kiudaineid 1,9 g

Toit → Toiduainete õpetus
76 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Juustud

5mm läbimõõduga ovaalsete või ümarate  aukudega  tootmisel ei ole kasutatud loomset laapi, sobib  taimetoitlastele  enne serveerimist on soovitav juustu hoida  vähemalt 30min toatemperatuuril KODUJUUST KLASSIKALINE  Bränd: Piimameister OTTO  Tootja: OÜ Estover Piimatööstus Kaarlijärve  Meierei  Koostis: KODUJUUST, RÕÕSK KOOR, sool  100g toodet sisaldab: energiat 440 kJ / 105  kcal, rasvu 5,0 g millest küllastunud rasvhappeid  3,4 g, süsivesikuid 2,2 g, millest suhkruid 1,9 g,  valke 12 g, soola 1,0 g  Kasutusalad: toorelt, salatis, vahukoorekreemis TOOTE ISELOOMUSTUS  tervete teradega  sametise ja maheda maitsega  mahlane konsistents HIIRTE SULATATUD JUUST  Bränd: Hiirte Juust  Tootja: EESTI JUUSTU TOOTMISE OÜ  Koostis: JUUSTUD, vesi, LÕSSIPULBER, VÕI,  emulgeerivad soolad (E452, E339)

Toit → Toiduaineõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Loeng III

6.1. Sahhariidide tähtsus toidus 6.1.1. Millised ained on sahhariidid? · Monosahhariidid: Glc, Fru, Gal, Ala, Ksü .... · Disahhariidid: sahharoos, laktoos, maltoos · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid: tärklis, glükogeen, tselluloos ja hemitselluloosid, pektiin 6.1.2. Tarbimissoovitused · 52-60 (50-60) % energiast (320-350 g annab 1300-1400 kcal) kui päevane energiatarve on ~2000 kcal, siis 1000 -1200 kcal e ~250-300 g peaks olema sahhariide, 3000 kcal korral 450 g. · 8-10 % energiast e. 20-25 % süsivesikutest võiksid olla lihtsahhariidid (2000 kcal korral 40-50 g (50 g annab ~200 kcal), sellest sahharoosiga võiks saada 3-5 % energiast, seega siis päevas kuni 25 g · 50 % energiast e. 75-80% süsivesikutest peaks olema tärklis · Vähemalt 150 g sahhariide on vaja, et hoiduda ketoosist · 20-30 g päevas (piirid 15-35 g) peaks toidus olema kiudaineid

Inimeseõpetus → Inimese toitumisõpetus
49 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Boileri arvutus

Eesti Maaülikool VLI Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond VEEBOILERI SOOJUSLIK JA HÜDRAULILINE PROJEKTARVUTUS Praktiline töö nr 5 Koostas: Gerda Niilo Juhendas: Tauno Mahla Tartu 2010 1. Sissejuhatus Töö eesmärgiks on välja selgitada veeboileri kaod tootmise liinis,peamised ehituslikud näitajad, küttepinna arvutused ja veel välja tuleb selgitada pumba tootmisvõimsus. Need kõik andmed on olulised kui planeerida tootmisliini või ükskõik , kus kasutatakse veeboilerit. Veebolieri töö ülesanne on 25 kraadine vesi, mis pumbatakse boilerisse, üles soojendada 80kraadini. Selleks tehakse vajalikud arvutused, võttes arvesse vee füüsikalised omadused, vee voolukiirus aparaadis, aparaadi soojuskoormus, auru kulu antud prot...

Kategooriata → Tööstuslikud protsessid
120 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Energiajoogid

Energiajoogid Nils-Gregory Aer Joosep Jussi Monster-500 ml Alustatud Ameerikas 2002 aastal 240 Kcal Kofeiinisisaldus 160 mg Tauriinisisaldus 0,4% (~2200mg) Tarbi mõõdukalt Effect-500 ml Alustatud Saksamaal 240 Kcal Kofeiinisisaldus 160 mg Tauriinisisaldus 0,4% (~2200mg) Tarbi mõõdukalt Red Bull-250 ml Alustatud algselt Tais kuid modifitseeritud Austrias 125 Kcal Koffeiinisisaldus 0,03% (~75mg) Tauriini sisaldus 0,4% ehk 1000mg=1g (70 korda vähem kui on inimekehas) Lastele ja koffeiini tundlikele inimestele mitte soovitatud Energiajookides leidub Kokaiinitaime lehed Click to edit Master text styles Kola pähkel Second level Kuivatatud õisikud (Syzygium Third level Fourth level

Bioloogia → Üldbioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
22
docx

„Jogurtite sortiment erinevate tunnuste alustel“

peidus just paras või rohkem kogus maitsvat jogurtijooki, mis kosutab organismi vajaliku energiaga.. Traditsioonilise maitse austajatele on parim valik maasikamaitseline jogurtijook. Kõik Gefiluse tooted sisaldavad maailmas enimuuritud piimhappebakterit Lactobacillus rhamnosus GG ja on säilitusainetevabad. 100g toodet sisaldab: Energiat 318 kJ / 75 kcal Valke 2,8 g Rasvu 1,2 g Süsivesikuid 13,3 g 6 7.1.2 Alma kirsijogurtimaius 2,6% 200g Enam suurimat marjasisaldust kui Alma jogurtimaiustes Eesti jogurtiturult ei leia. Kirsijogurtimaiuses on tervelt 15% kirsse, selle siidiselt pehme koostis teeb maiusest vastupandamatu vahepala igas vanuses jogurtisõbrale. Jogurtimaius on valmistatud parimast Eesti piimast.

Toit → toiduainete sensoorse...
7 allalaadimist
thumbnail
10
doc

PROBIOOTILISED PIIMATOOTED

ja kaseiini, võib neist mingil määral abi olla ka laktoosi talumatuse ning piimaallergia korral. Georg Badasjan Probiootilised piimatooted MEIE POODIDES LEIDUVAD PROBIOOTILISED PIIMATOOTED TERE Hellus piim : 1,0L Koostis: pastöriseeritud piim, probiootilised piimhappebakterid Lactobacillus fermentum ME-3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel). 100 g toodet sisaldab keskmiselt 53 kcal (223 4,7 energiat süsivesikuid kJ) g 2,5 valke 3,0g rasvu g Atsidofiilhapupiim Ats klassikaline Koostis: pastöriseeritud piim, juuretis (sh. L. acidophilus LA-5TM). 100 g toodet sisaldab keskmiselt 40 kcal (168 4,4 energiat süsivesikuid

Toit → Pagar-kondiiter
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Toidupüramid (miks miski just sinna lahtrisse kuulub).

piimatooted ning liha-kala-kana-muna tooted. Selle korruse kaudu saame teada, et päevas tuleks valid kindlasti üks piima toode ja samuti ka liha-kala-kana-muna vahel teha valik. Piima ja piimasaadused sisaldavad mitemid erinevaid aineid, mda tuleb tarbida mõõdukalt nt. valke, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja B-vitamiine. Seega ei tohiks üle tarbida piimasaadusi, kuna päevaseks piimatoodete energia vajalikuks koguseks on vaja ainult 140- 400 kcal. Kui liiga palju tarbida, siis ei jõua inimene seda ära tarbida ja jällegi jääb energiat üle ning siis tekib ülekaal. Lihast piisab meiel päevaskeenergia vajaduseks 160-320 kcal. Kala on soovitatav süüa 3 korda nädalas. Muna on ka kasulik süüa, kuna see annab päevaseks energiaks 80 kcal ühe muna kohta. Seega oleks mõõdukas süüa nädalas kuskil 3 muna ära. Üsna väikeses osas toidupüramiidist on lisatavad toidurasvad, seemned ja pähklid.

Meditsiin → Terviseõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Biokeemia: Å¡okolaadid

Sokolaadid. 1. Fazeri purustatud pähklitäidisega piimasokolaad ,,geisha’’.100g-s 40% sokolaadi – Koostisosade tekst on raskesti loetav,kuna tekst on väikses kirjas.Kirjasuurus võiks suurem olla. Toitainete koostis: 100g kohta- Energia 2312 kj/554 kcal Rasva 35 g Küllastunud rasvhapped 18 g Süsivesikud 47 g Millest suhkrud 45 g Proteiini 8,1 g Soola 13 g Lisaained: emulgaator(letsitiin sh soja),lõhna ja maitseained,täispiimapulber,sarapuupähklid 12%. 100g kohta kaloreid- 2312 kj 2. Laima piimasokolaad mustsõstratükkidega .Toiteväärtus 100g kohta 2184 kj- Kiri on samuti liiga väike ja raskesti loetav. Toitainete koostis 100g kohta: Energiasisaldus 2184 kj / 522 kcal Rasvad 29,3 g

Keemia → Biokeemia
2 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Toitumine vol.2

tunnis kogu töö või tegevuse vältel 1 2 3 4 5 97 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Tabel 29. Energiakulu kehakaalu 1 kg kohta 1 tunnis (koos põhiainevahetusega). Tegevus Kcal Tegevus Kcal Magamine 0,93 Jooksmine 12 km/tunnis 10,75 Puhkus lamades 1,10 Jooksmine 12,10 Puhkus seistes 1,40 Võimlemine 5,0 Söömine 1,40 Riistvõimlemine 7,70

Bioloogia → Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Toitumispäevik nädala kohta

Lõuna Jäi vahele Oode 6 Selga küpsist 6 * 50 = 300 Õhtu makaronid hakklihaga 538 1 klaas morssi 50 ~ 100g krõpsu 569 1157 Kokku terve päev 2027 kcal Kolmapäev 12.september Hommik kohupiimakreem (400g) 468 Oode Müslibatoon 174 Lõuna hamburger (Bic Mac) 492 friikartulid 340 0,5 l Sprite 172 1004 Oode Virsik 59

Toit → Toitumisõpetus
81 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Toidumise valikvastustega küsimused

1. Mitu kalorit annab 1g süsivesikuid? o 3 kcal o 4 kcal o 5 kcal 2. Baklažaan ehk ... o Munavili o Tsukiini o Fenkol 3. Kui suur on soovitatav päevane kogus soola? o 1g o 5g o 20g 4. Mis on manna? o Teraline jahvatus tera keskosaast o Terved või purustatud viljaterad o Söödavatest teradest jahvatatud pulber 5. Nisujahu tüüp nr 812 tuhasisalduse protsent on: o ... – 0,5 o 0,51 – 0,63 o 0,64 – 0,90 6. Tortilla on... o Tugeva köömnemaitsega ümmargune päts.

Toit → Toit ja toitumine
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun