Süsivesikud on organismis põhiliseks energiaallikaks. Neil on organismis varuaine roll. Kuuluvad rakkude, kudede ja hormoonide koostisesse. Süsivesikute sisaldus meie lõunasöögi menüüs: kurk 1,5g kapsas 1,3g tomat 2 g maitsestamata jogurt 2,35g leib 11,2g ananass 9,4g õun 4g banaan 9,2g banaanikohupiimakreem 10,3g vaarikas 0,41g riis 8g Süsivesikud kokku 59,7g 59,7 g süsivesikuid annab meile 238,7 kcal. Rasvad Rasvad on vajalikud vitamiinide (A, D, E ja K) imendumiseks ja hormoonide normaalseks sünteesiks. Rasvad peaksid päevasest koguenergiast moodustama 25-30%. Rasvade sisaldus meie lõunasöögi menüüs: riis 0,13g hõbeheik 1,5g täisteraleib 0,8g maitsestamata jogurt 0,8g piim 5g banaanikohupiimakreem 1,2g puuviljad kokku 1g Rasvad kokku 18,33g 18,33g rasvu annab meile 165 kcal. Valgud Valgud peaksid päevasest koguenergiast moodustama 10-15%
7. Kontrolli, kas toitainete suhe päevamenüüs on õige. 8. Kontrolli, milliste mikro- ja makroelementide ning vitamiinide kogus on normi piire ja milliste puhu esineb ala- või ületarbimist. PROTOKOLL 500ml=5dl=500g 1. 7,5h magamine 2,5h tööle-koju minemine (buss, jalutamine) 8h tööl (arvuti töö, kõndimine) 0,5 h lõuna 2h kino 2h õppimine 1h telekas, pikutamine 0,5 h õhtusöök 2. Energiakulu ühes ööpäevas: 2931,23 kcal. 3. 3 kohv [75 kcal; valgud 0,12g; rasvad 0,0g; süsiveskiud 1,8g] 4. Praad (kartul,sealiha, kaalikasalat, jahukaste) [591,1kcal ;valgud 23,08 g; rasvad 31,2g; süsivesikud 57,65g] Kaneelisai [ 342 kcal; valgud 7,09g; rasvad 9,98g; süsivesikud 57g] Õun [50kcal; valgud 0,4g; rasvad 0,72g; süsivesikud 19,8g] Popcorn [390kcal; valgud 13g; rasvad 4g; süsivesikud 77g]
Lastevorst (300 g) Koostis: sealiha (35%), vesi, veiseliha (14%), seakamar, seapekk, lõssipulber (sh. laktoos), tärklis, kanamuna, keedusool (1,9%), stabilisaator, E1422, E450, E452, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator E451, lõhna- ja maitsetugevdaja: E621, antioksüdant: E300, säilitusaine: E250 100 g tootes keskmiselt: - energiat 867 kJ / 209 kcal - valku 10 g - süsivesikuid 4 g - rasva 17 g Analüüs: Kõige väiksema energiasisaldusega võrreldes teiste toodetega. Antud toode sisaldab suhteliselt palju erinevaid koostisosi ning lisaaineid, mis muudab mind natuke skeptiliseks. Toode ei tundu küll organismile ohtlik, kuid kui vähegi võimalik millegi naturaalsema vastu see välja vahetada, siis ma teeks seda. Väherasvane margariin Felix Voila Light (400 g)
1. Toiduenergia 1 MJ = 1000 kJ 1 kcal = 4,19 kJ Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal? 10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke? Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal) 1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal) 1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal) Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide,
· Tegemist on Slovakkia tootega. · Tooded on pakendatud Slovakkias · Pakendilt võib lugeda informatsiooni eesti-, leedu-, vene-, poola-, inglise-, tsehhi keeles. · Säilitada 75% niiskuse juures. · Tootmis kuupäev: 27.06.2010 Parim enne: 27.06.2013 · Antud toode kaalus 400g · Sellest tootest on võimalik saada 326 kcal · Kui ma söön ära 3 pakki antud toodet saan 978 kcal · See toode sisaldab päevasest energia vajadusest 34,9 ligikaudu 35% ( kui söön ära 3 pakki) · Pakendile pole märgitud kui palju soola või suhkrut on tootesse lisatud · Tootele pole kirjutatu missuguseid vitamiine ja mikroelemente see sisaldab. · e-aineid pole välja toodud.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tanel Vähesoo 013K Pähklid Referaat Tallinn 2008 Sisukord: · Sarapuupähkel · Kreeka pähkel · India pähkel · Maapähkel · Mandel · Parapähkel · Pistaatsia pähkel · Kookospähkel · Kastan Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Sarapuupähklid sisaldavad mitmeid mineraale; rauda , vaske ja magneesiumi. Vitamiinidest sisaldavad koliini ja tiamiini . 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6 g, karbohüdraate 13,7 g, mineraale 2,5 g, vitamiine 3,2 mg, süsivesikuid 9,4 g. Sarapuu pähklite maitse paraneb oluliselt kuumtöötlemisel. Sarapuupähklid kasvavad Eestis (harilik sarapuu). Sarapuupähkleid süüakse harilikult maiustustena näiteks halvaa, kommid , sarapuupähklivõi. Kreeka pähkel Kreeka pähklid Eestis ei kasva. Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega ,mis tuleneb suur...
Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana, veerand kartulina ja teine veerand teraviljatoodetena (tatar, riis, makaronid, teraviljapuder). Näide: Ideaalis:8-13 portsjonit päevas Leib:4-7 portsjonit (30-50g / portsjon) Kartul:2-3 portsjonit (80-100g / portsjon) Helbed:2-3 portsjonit (1dl putru, makarone / portsjon, müslit / portsjon) Sai, peenleib: 1 portsjon (1-2 viilu / portsjon) 1 portsjon= 50 kcal 7 Teine korrus: puuvijad, köögiviljad ning marjad Puu-ja köögiviljade ning marjade söömine on väga tähtis, sest sealt saame me erinevaid vitamiine. Soovitav on süüa päevas vähemalt 5 portsjonit puu-ja köögivilju ning mida erinevamad ja värvilised on viljad, seda parem on. Näide:Ideaalis: 2-4 portsjonit päevas(puuvilja) 1 portsjon:100g puuvilja, 2dl puuviljamahla, 15g kuivatatud puuvilja. 1 portsjon= 40-70 kcal
Tervisliku toitumise põhimõtted Toit ja toitumine on faktorid, mis mõjutavad treeningu efektiivsust ja sportliku saavutusvõimet. Toit peab rahuldama järgmised vajadused: · Energiavajadus · Uute rakkude loomine nn ehitusmaterjal · Organismi talitluses olulist rolli omavad ained, millel ei ole otsest energeetilist ega ehituslikku rolli vitamiinid, mineraalained · Organismi vedelikutasakaalu säilitamine Ainevahetuse põhikäive On vajalik elu alalhoidmiseks eluprotsessideks täielikuks passiivses seisundis. Sõltub: · Soost · Vanusest · Keha kaalust ja pikkusest e pindalast · Keha koostises Kõige olulisemad on valgud, neid pidevalt lammutatakse ja sünteesitakse. Täiskasvanu vajab valke 0,8 1,0 g/kg kohta; sportlastel 1,2 1,7. Need on eriti olulised kiirus ja jõualade arendamiseks, ainsaks aineks ei ole valk. Inimene vajab palju erinevaid ühendeid, mis osalevad aineva...
.13 Kasutatud materjal....................................................................................14 2 Sissejuhatus Valmistan uurimustöö enda mida söön ning joon nädala aja jooksul. Nende kogused on samuti ära näidatud. Oluline on see, kas olen saanud kätte mulle vajalikud rasvad, valgud, süsivesikud jne. Eks näis, kas sain . Siin on minu täpne energiasoovitus: kcal Põhiainevahetuseks vajalik toiduenergia: 1 339,81 Aktiivsusest sõltuv lisaenergiavajadus: 1 339,81 Kogu päevane toiduenergia vajadus: 2 679,61 3 Esmaspäev Hommikusöök: puudub Enne lõunat: pulgakomm(13g), 100g mahla Lõunasöök: 220g keedetud kartuleid, hakklihakaste, 30g leiba, 100g morssi Enne õhtusööki: 400g õuna Õhtusöök: puudub Hiljem: 250g teed
Eksamiküsimused Inimese toitumisõpetuses (VL.0336). 2011/2012 õ.a. Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? 8
Taimseid rasvu leidub pähklites, seemnetes ( oliivid, raps, päevalilleseemned, kreeka pähkel, maapähklid, seesamiseemned, 14 kõrvitsaseemned, piiniaseemned jne.), teraviljades, avakaados, sojaubades.Loomseid rasvu leidub lihades, kalades, piimas ja piimatoodetes, munakollases, mereandides. Rasvad on organimsi peamiseks energiaallikaks (1 g rasva sisaldab toiduenergiat 9,1 kcal ) ja energeetiline varuaine. Rasvadel on organismis ka kaitseülesanne (siseelundid, soojusisolaator), need aitavad kaasa rasvas lahustuvate vitamiinide omastamisele ( A, D, E, K) ja aeglustavad mao tühjenemist. Samuti on rasvadel organismis ehituslik ülesanne (kuuluvad rakumembraani koostisse). Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast ei tohiks olla alla 20-25% ega üle 30%, sellest 2/3 peaks moodustama taimne rasv
Koostis: vesi, suhkur, süsihappegaas, happesuse regulaator sidrunhape, lõhna- ja maitseained, säilitusaine naatriumbensonaat, toiduvärv antotsüaanid. Hoida jahedas. Kaitsta otsese päikesekiirguse eest! Parim enne pudelil näidatud kuupäeva. Toitumisalane teave. 100 ml jooki sisaldab: energiat: 160kj/ 38kcal valke: 0g süsivesikuid: 9g suhkruid: 9g rasvu: 0g kiudaineid: 0g naatrium: 0g 250 ml sisaldab 95 kcal 5% GDA päevasest soovitatavast kogusest põhinedes 2000 kcal energiavajadusel. 6 GIN safari long drink 0.5 L 5.6% vol. Alkohoolne jook. Koostis: vesi, suhkur, piiritus, süsihappegaas, dzinni-kaktuse- sidruni lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator- sidrunhape, sidrunimahla kontsentraat, säilitusaine-
a) suureneb b) väheneb c) ei sõltu niiskusest d) võib nii suureneda kui ka vähended Töövõimet määratatakse a) tööpuhuse pulsisageduse, O2 tarbimise ja EMG-aktiivsuse alusel b) tööpuhuse pingutuse, kestuse ja pH taseme hulga muutusega veres alusel c) töö hulga, intensiivsuse ja kestuse alusel d) tööpuhuse vererõhu, lihasjõu ja EMG-aktiivuse muutuse alusel Millal loetakse kehalist tööd juba raskeks? Siis kui energiakulu ööpäevas on a) 8000-10000 kcal b) 6000-8000 kcal c) 4000-6000 kcal d) 2000-4000 kcal Ergonoomika Kui suur osa lihasmassist on rakendatud üldise töö puhul? Iseloomustage töövõime tsooni varujõud: Loetlege summaarse tehtava töö A viis komponenti, .....................punktist teise liikumisel. Milline haare ja haarde tüüp on kujutatud joonisel. Miks peab jalatsi sees olema küllaldaselt ruumi varvaste liigutamiseks.
kartulitärklis 1 1,00 0,01 0 0 83,0 0,83 341,3 3,41 KOKKU 9,56 7,2 18,05 177,4 14 6 VAJALIK ENERGIA JA TOITAINETE VAJADUS 24. aastase raseda naise ööpäevane energia vajadus: 8,4 MJ + 1,5 MJ = 9,9MJ = 9900 kJ 1 kcal = 4,2 kJ 9900/4,2 = 2357 kcal vajalik ööpäevas, millest: hommikul 707 kcal lõunal 1060-1178 kcal õhtul 471-589 kcal Antud menüüst saadav energia: 252,6 + 236,01 + 78,82 + 177,4 + 126,9 = 871,73 kcal Vajalikud toitained: Rasvad 30% 19,18 + 16,13 + 7,2 + 0,14 + 7,79 = 50,44 Valgud 10-15% 5,38 + 20,66 + 9,56 + 1,4 + 0,1 = 37,1 Süsivesikud 55-60% 13,94 + 1,11 + 18,05 + 29,57 + 17,53 = 80,2
· Süsivesikud · Vitamiinid · Rasvad · Mineraalained · Vesi Makrotoitained: valgud rasvad süsivesikud vesi (mõõdetakse kümnetes või sadades grammides) Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalained ( mõõdetakse milli või mikrogrammides) Päevasest koguenergiast peaks andma: Süsivesikud 55-60% ( 340-400g, sellest 20-30g kiudaineid ja suhkruid kuni 10%) Rasvad e. Lipiidid 25-30% ( 85-90g) Valgud 10-15% ( 95-105g) Vett 2-3 l päevas 1kg süsivesikuid annab 4,1 kcal toiduenergiat, 1kg valke annab 4.1 kcal, 1kg rasvu annab 9,1 kcal.
Menüü koostamisel peaks lähtuma oma toitumisharjumustest. Püüdke süüa võimalikult normaalselt, kuid jälgige portsjoni suurust. Lisaks söömisele pöörake tähelepanu ka jookidele, sh alkohoolsetele jookidele. 4.Toiduvalik Kasuta Eesti toitumis- ja toidusoovitustes toodud toidupüramiidi. Toidusoovitustes on toodud päevane minimaalne ja maksimaalne toiduportsjonite arv. Toiduenergia kogus Naiste soovitatav energiakogus 1200 kcal(minimaalne). Meestel alates 1500 kcal. Päevane energiasisaldus 1200 kcal on tegelikult väga väike ning seda võiks kasutada väga äärmuslikel juhtudel. Saavutatud eesmärk Kui soovkaal on saavutatud, siis seisab raskem veel ees. Uuringud näitavad, et vaid 10% inimestest suudab saavutatud kehakaalu säilitada aasta jooksul. Seega peavad muudetud toitumis- ja liikumisharjumused saama elu lahutamatuks osaks. Kasutatud kirjandus http://www.toitumine.ee/kehakaalu-langetamine-7/ Google pildiotsing Täname kuulamast!
sisemajanduse kogutoodang (GDP Gross domestic product)? 2. Võrdle SKT-d elaniku kohta 46,200 6,600 (GDP per capita) 3. Kui suure osa annab 770,224 põllumajandus SKP-st (GDP - composition by sector)? 4. Kui palju inimesi töötab agriculture: 2% agriculture: 9.4% põllumajanduses (Labor force - industry: 18% industry: 45.9% by occupation)? services: 80% services: 44.7% 6. Mitu kcal tarbib riigi [kcal/capita/day] [kcal/capita/day] elanik toitu päevas (Per 1994 1999 1994 1999 capita food supply) ja 2004 2009 2004 2009 milline on selle Food Supply Food Supply toiteväärtus (proteiinide 3192 3234 3154 3081 ja rasva sisaldus)? 3225 326 2958 3223 7. Mitu % elanikkonnast 0 0 kannatab alatoitluse all (Prevalence of undernutrition)?
madalate pulsilävede korral lasta pulsil taastuda allapoole Tervise ehk taastumise pulsitsooni); Intervallmeetod: pingutus pulsiga anaeroobse läve ümber 5 min, teha 4 kordust, taastumispaus korduste vahel 1 min. Monitooring ja määramine Sportlase toitumine Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed. Kui tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste toitumine Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine (menüü võimaldab saada
heart.org/HEARTORG/Conditions/ Cholesterol/PreventionTreatmentofHighCholesterol/Know-Your- Fats_UCM_305628_Article.jsp#.WBE2uTvnj8s, 21.10.2016 13 As I had gathered data on saturated fat intake from the Oxford Vegetarian study [Table 4], I then calculated the lower, higher and medium ranges of saturated fat intake, calorically, for both women and men of different dietary groups. I used the estimates of 2200 kcal a day for women and 2500 kcal a day for men, assuming they were at least moderately active. These calculations showed that only the vegans were able stay below or near the recommended fat intake guidelines [Table 5-6]. Vegan men ate less than 175 calories of saturated fat on average, including individuals in the higher range. This means vegan men’s saturated fat intake was near ideal. The medium of vegan women was near ideal as well. When comparing the saturated fat intake of vegans with other diet groups,
Koostis: sool, kuivatatud juurvili(porgand, pastinaak, sibul, seller, peterselli lehed) E621- Naatriumglutamaat Omadused: Lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud: Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. E631- Dinaatriumisoninaat E101- Riboflaviin- Omadused: Kollane või oranz värvaine, vitamiin B2. Looduses esinev aine. 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat: 137 kcal / 583 kJ Valke: 8,5g Süsivesikuid: 24,5g Rasvu: 0,6g Kõlblik kuni: 02.03.12 3. Kinder Bueno Koostis: Piimasokolaad, suhkur, taimeõli, nisujahu, sarapuupähklid, lössipulber, täispiimapulber, sokolaad, madala rasvasisaldusega kakaopulber. E322- Letsitiinid E500- Naatriumvesinikkarbonaat- Omadused: Happesuse regulaatorid, kergitusained, paakumisvastased ained. E503- Ammooniumkarbonaat- Omadused: Happesuse regulaator, kergitusaine.
aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted
Kuigi selliseid märked ei ole kohustuslikud, lisatakse need sageli märgistusele vabatahtlikult, et anda tarbijale täiendavat infot ja et toodet teistest paremini eristada. Kõik märgistuses esitatud viited peavad olema kooskõlas toidu seadusandlusega. Toiduainete märgistuses on lubatud viidata toidu erinevale energia, rasva, suhkru, soola või mõne muu toitaine sisaldusele. Mõningad lubatud toitumisalased väited: · Madala energiasisaldusega tahke toit ei tohi sisaldada üle 40 kcal 100 g ja vedel toit üle 20 kcal 100 ml kohta. · Vähendatud energiasisaldusega toidu energiasisaldus peab olema vähemalt 30% väiksem toidu tavalisest energiasisaldusest · Energiavaba toit võib sisaldada mitte üle 4 kcal 100g või 0,4 kcal 100 ml toidu kohta. 4 · Madala rasvasisaldusega tahke toidu rasvasisaldus ei tohi ületada 3g 100g ja vedelal
a koormusest: Kehalist tririd mittetegev Kerget kehalist todd regev 7r2.h3.6CI.p.... kcal+ Rasket kehalist torid tegev qq.9.P..;k(Q.o-kcal -l Viiga rasket kehalist tood tegev iile ...tn98...... kcal J + NB! Kasvavad lapsed p,eavad sawapisut rohkem energiat, kui kulutavad, sest ...........ru|M./,.L{l .... kulub materjali ja energiat. Autonoomne s{i{a - ainult treenitud inimesel ...et .. ..4tl/at4Al{k.....k4*t 4. -.-a -.I.U........ tu......N.#slt....ya::i;CaatindK:_::::::::::::::::::::::'7
omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Valkude funktsioonid Vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, Peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, Osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, Osalevad paljude ühendite transpordis, Annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Lipiidid ehk rasvhapped Ülesanded: Energia saamine ja sälitiamine võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest, Süsivesikute ülesanded FUNKSIOONID: Määravad veregrupi, Kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, Omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises Kiudained Kiudaineid leidub ainult taimedes, näiteks tselluloosi ja pektiini leidub peamiselt täisteratoodetes, puu- ja köögiviljades ning kaunviljades.
ka loomade toitumisest. Näiteks troopikas on searasv ka hea lauriinhappe allikas (sellel on immuunsust tõstev toime), sest sigu toidetakse seal kookospähklitega. Selle tervislikkusest on erinevaid arvamusi osad usuvad, et sealiha rohke tarbimine on seotud vähiriskiga, enamik aga ei seosta riski seapekist saadud rasvaga seda peetakse ikkagi tervislikuks(mõõdukas koguses) ja ohutuks. Searasv sisaldab rohkesti energiat ja kiudaineid (3690 kJ/882 kcal 100g kohta), muidugi rohkesti rasvu (99,7g 100g kohta), palmitiinhapet (24,3g 100g kohta), steariinhapet (12,5g 100g kohta), linoolhapet (9,4g 100g kohta) ning väikestes kogustes linoleenhapet, kolesterooli, naatriumi, kaaliumi, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, vaske, joodi ja vitamiin E-d. Taimne rasv (rapsiõli ehk canolaõli) Ka rapsiõli kasutatakse tihti toidutegemises. Rapsiõli on saadud spetsiaalselt aretatud rapsisordist
matel. Isegi samasuguse kehalise koormusega üheealised inimesed vajavad energiat eri hulgal seetõttu võib sama toidukoguse tarvitamisel üks inimene säilitada normaal- Istuva töö ja vähese kehalise koormuse kaalu, teine aga kaalus juurde võtta. korral on 3160-aastase naise keskmine energiavajadus 1900 kcal päevas. keskmise päevase energiavajaduse näitlik tabel Väga vähene keha- Vähene kehaline Mõõdukas kehaline Suur kehaline line koormus koormus koormus koormus Keha- Vanus ja sugu (nt kontoritöötaja, (nt sekretär, (nt arst, meditsiiniõde, (nt ehitus-, met-
Vitamiini C sisaldab 14 mg%. Tegemist on .jõhvikaga 3. On umbes 1 - 2 cm läbimõõduga punased marjad. Vili koosneb paljudest kokku liitunud osaviljadest. Säiluvad väga halvasti. Valmistatakse eelkõige hoidiseid, kuid neid võib süüa toorelt ja sügavkülmutada. Tuntud on marja tervistavad omadused. Teed soovitatakse külmetushaiguste puhul. Toimib ka diureetikuna, mistõttu soovitatakse teda neeruhaigetele. Sisaldab 7-8% suhkruid, energiasisaldus on 100 g kohta 40 kcal. Sisaldavad ligi 2 korda rohkem rauda kui maasikad. Tegemist on vaarikaga 4. On põhjamaine mari, mis männimetsas valmib augustis. Marjad sisaldavad säilitusainena kasutatavat bensoehapet, mistõttu säiluvad hästi. Marjadest valmistatakse enamasti hoidiseid. Tuntud on põletikuvastased omadused. Taimeleheteed kasutatakse paljude haiguste ravil. Energiasisaldus on 48 kcal 100 g kohta. Vitamiinide sisaldus on tagasihoidlik. Tegemist on pohlaga 5. Jagunevad mustadeks, punasteks ja valgeteks
Jne. Toitained (Arvestada tuleb, et süsivesikud e. sahhariidid koosnevad lihtsahhariididest ja tärklisest, kui tabelis on toodud eraldi lihtsahhariidid ja tärklis, siis nende kogus tuleb liita. Samuti tuleb vitamiin A arvutamisel arvesse võtta ka tema provitamiin karoteen: A=A+karoteen/6, 1mg retinooli vastab 6 mg karoteenile.) Toiduaine Kogus Energia Valk Sahhar.,g Lipii- Ca, Mg, Fe, A, B1, C, g kcal g (lihtsah. + did, mg mg mg mg mg mg tärklis) g kaerahelbed 30 piim 250 Päevas kokku 1. Arvutada välja enda keskmised päevased energia ja toitainetevajadused sõltuvalt kehakaalust ja füüsilisest koormusest. 2. Süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord toidus, nende vastavus soovitatavale, korrigeerimise võimalused. 3
Toidu valimine, mis annab energiat võistluste ja trenni toetamiseks, on hädavajalik ja võib olla üsna keeruline. Erinevatel spordialadega tegeledes peab erinevalt toituma. Et saavutada parimaid tulemusi peab toituma vastavalt. Et saavutada parimad tulemused on välja töötatud erinevatel aladel võistlejatele spetsiaalsed menüüd. Mida järgides saadakse kätte võistluseks vajalikud toitained. Korvpalluri toitumine Korvpallurite keskmine kcal arv päevas jääb umbes 3500 ja 4600kcal vahele päevas kõik oleneb mängija positsioonist ja kaalust. Mängude vahel peab jälgima kehakaalu et lihased saaksid õiget tüüpi toitaineid. Enne mängu 63 Kg mängija näidismenüü • Hommikusöök: 2 tassi hommikuhelbeid, 300 ml rasvavaba piima, banaan, 300 ml apelsinimahla • Suupiste: õun, 2 supilusikatäit maapähklivõid, 28 g • Lõunasöök: 1 kalkuni võileib nisuleival, 10 beebiporgandit, šokolaadipuding
neelab. 13Millest sõltub keha (näiteks ahju, toidu ) soojendamiseks kuluv soojushulk (3)? 1) temperatuuri muudust; 2) keha massist; 3) keha ainest. 14Mida näitab aine erisoojus? Aine erisoojus näitab, kui palju energiat tuleb kehale anda, et tema temperatuur suureneks 1°C võrra, kui keha mass on 1kg. 15.Mida tähendab soojuslik tasakaal? Miks temperatuuri mõõtmisel peab esinema soojusliku tasakaalu olukord? 10 cal = 42 J 84 J = 20 cal 1 kcal = 4,2 kJ 166 kJ = 39,5 kcal 120 kcal = 120 000 J 30 kJ = ... cal
respiratoorne kvotsient e hingamissuhtarv (RQ=VCO2/VO2). Süsivesikute oksüdatsioonil RQ=1,00 2 Lipiididel RQ=0,71 Valkudel RQ=0,84 14. Toitainete energiaekvivalendid? Teades substraadi oksüdatsioonil vabanenud energiahulka saab leida 1 g antud aine oksüdatsioonil vabanenud energia hulga. 1 g mingi toitaine oksüdatsioonil vabanenud soojushulk on toitaine energiaekvivalent. 1 g sahhariide = 4 kcal (15,7 kJ), 1 g valke = 4 kcal (15,7 kJ), 1 g lipiide = 9 kcal (38,1 kJ). Põhiliseks energiaallikaks on lipiidid ja süsivesikud, valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles eelmise kahe defitsiidi korral. Ka alkohol annab energiat 1 g = 7 kcal (29 kJ). Valgud on olulised aminohapete allikad ja võiks päevas toiduga saada 10-15%; lipiidid on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks, päevasest toidust võiks moodustada u 30-32%;
** Raua vajadus sõltub raua kaost menstruatsiiooniga. Postmenopausis naistele soovitatav päevane rauakogus on 9 mg. *** Raua tasakaalu saavutamiseks raseduse ajal peaks naisel olema organismi rauavaru raseduse eelselt vähemalt 500 mg. Raseduse teisel kahel trimestril võib olla olenevalt organismi rauatasemest vajalik raua lisatarbimine. Tabel 12. Vitamiinide ja mineraalainete päevased soovitused inimestele, kelle energiatarve on 8-12,5 MJ/1900-3000 kcal päevas1 -------------------------------------------------------------------------------------------------------- Toitaine nimetus 1 MJ kohta 1000 kcal kohta -------------------------------------------------------------------------------------------------------- Vitamiin A, RE 80 336 Vitamiin D, g 1,0 4,2
Loomsete valkude allikaks on piim ja piimatooted, kala ja -tooted, liha ja -tooted, munad. Konkreetne valguvajadus sõltub inimese vanusest, soost, töö ja tegevuse iseloomust, füsioloogilisest seisundist, lihasmassist jne. Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida 60-90g valku päevas, sellest 1/3 on soovitav katta loomse valguga ja 2/3 taimse valguga. 6. Lipiidide ülesanded. Rasvad on organimsi peamiseks energiaallikaks (1 g rasva sisaldab toiduenergiat 9,1 kcal ) ja energeetiline varuaine. Rasvadel on organismis ka kaitseülesanne (siseelundid, soojusisolaator), need aitavad kaasa rasvas lahustuvate vitamiinide omastamisele ( A, D, E, K) ja aeglustavad mao tühjenemist. Samuti on rasvadel organismis ehituslik ülesanne (kuuluvad rakumembraani koostisse). Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast ei tohiks olla alla 20-25% ega üle 30%, sellest 2/3 peaks moodustama taimne rasv. Normaalse kehaehituse korral vajab täiskasvanu päevas
Pähklid Nimetus Iseloomustus (kuju,maitse) Kulinaarne kasutus Toiteväärtus Iseloomulik tunnus Sarapuupähkel e Sarapuupähklid on Süüakse maiustusena, Energeetiline väärtus: Sarapuupähklist tehakse metspähkel ümmargused või piklikud kasutatakse 664 kCal 100g kohta. ka alkohoolseid jooke nt tahked viljad.Iga pähkel on kompvekkide,halvaa,praline Rasva-valgu- ja pähklilikööri. vähemalt osaliselt kaetud e ja sarapuupähklivõi kiudainerikas, sisaldades helerohelise, kausja viljakatte - valmistamiseks. Sobivad A-,E-,B-rühma
2)Toidu seedimise ja omastamise energiakulu 3)Kehalise aktiivsuse energiakulu Kehamassi saab normaliseerida, kui piirata toidu ja jookidega saadava energia hulka ning suurendada kehalist koormust Kehamass võib suureneda ka päriliku eelsoodumuse, teatud haiguste ja/või perekonna halbade toitumistavade tõttu Toiduenergia on vajalik: Põhiainevahetuseks, Soojustekkeks, Kehaliseks tegevuseks, Vaimseks tegevuseks Toiduenergia saadakse Süsivesikutest 1g => 4 kcal Valkudest 1g => 4 kcal Rasvadest 1g => 9 kcal Soovitused vedeliku tarbimiseks -Organismi veevajadus on 28-35 ml kehakaalu kg kohta, Suurtes kogustes mineraalvee tarbimisel on oluline jälgida vee min. ainete sisaldust, Vee liigne tarbimine on koormav neerudele ja südamele
JÕUSAAL Referaat Tallinn 2009 Tänapäeval on võimalik treeninguid läbi viia jõusaalis. Nii muusika saatel kui ilma, üksinda või rühmatreeninguna. Sõltumata ilmast, aastaajast või kellaajast. Jõusaali külastajatel on võimalik kasutada erinevaid treeningseadmeid, mis võimaldavad koormust doseerida ja hinnata mõju organismile (jooksurajad, velotrenaöörid, crosstrainerid, kõhulihastepingid, kangid, hantlid, sõudeseadmed, treeningpingid, stepprid, kummilindid jm.) . Jõuharjutuste harrastamist ei takista vanus ega sugu. Treeningute õigel doseerimisel on see kasulik nii 14-aastastele neidudele kui ka 40-aastastele täismeestele. Jooksurada Jooksmine tugevdab kehalist võimekust, südame-vereringe talitlust ja aitab põletada rasvu. Lisaks jooksmisele võib rajal ka kõndida. Crosstrainer Tõhus treeningmeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Jalgade töö crosstraineril tugevdab esmajoones jala-, tuhara- ja puusalihaseid, samaaegne ülakeha t...
EKSOOTILISED PUUVILJAD MANGOSTAN Mangostani tumepunase ja kõva kesta all on valge viljaliha. Selle maitse meenutab virsikut, kuid on veidi hapuka nüansiga. Ostmisel peaks katsuma mangostani koort ja see peaks olema veidi pehme. Süüa võib mangostani viljaliha värskelt ja puuviljasalatitesse lisatuna. Kilohind 25,05 eurot (392 krooni). Tema lehti ja juuri kasutatakse kõhuvalu, kõhulahtisuse ja põletike raviks. http://www.youtube.com/watch?v=pGPD64DiwxQ&feature=Play List&p=E9695FD7213586F7&index=4 TAMARILLO EHK PUUTOMAT Tamarillo on pärit Peruust ning kuulub kartuli ja tomatiga ühte sugukonda. Toored tamarillo’d on kollakaspunased, kuid muutuvad küpsedes tumepunaseks. Tumepunane on ka viljaliha ja maitselt on see magus. Oranži osa maik võib olla ka mõrkjas. Tamarillo passib magustoiduks ning kooritult puuvilja- ja aedviljasalatitesse. Tamarillo’t on lihtsam koorida, ...
1. Raseduse ajal ei tohi kasutada imedieete, ei tohi kaalu langetada ja toituda ainult taimse toiduga. Toit peab olema võimalikult värske, maitsev, vitamiini- ja mineraalaineterikas, kvaliteetne ja vaheldusrikas. 2. Esmasvajalikud toiduained raseduse ajal: leib, piim, piimatooted, köögiviljad, puuviljad, liha ja muna. 3. Raseduse esimesel trimestril toidu energia sisaldus peab olema sama, mis mitterasedatel; teisel trimestril täiendavalt 340-360 kcal päevas; kolmandal trimestril veel lisaks 112 kcal päevas. 4. Raseduse ajal tuleb süüa regulaarselt iga 3 tunni järel väikeste kogustega ja juua 6-8 klaasi vett päevas. Toidu valmistamisel vältida liigset praadimist ja vürtsitamist. 5. Päevas tuleb tarvitada 3-4 klaasi vedelaid piimatooteid ja teisi kaltsiumi sisaldavaid toiduaineid. 6. Raseduse ajal ei tohi liialdada maksaga, kuna see võib sisaldada liigselt mürke ja A- vitamiini. 7
orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus elusorganisme (u 95%) heterotroofid (loomad, seened,bakterid). Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened- saprotroofid. 4) Arvutamine: 150 grammisest kohupiimakreemist, kui 100 grammis on:valke 4,7g rasvu 1,8g süsivesikuid 15,2g. Arvutuskäik: Energia = (4,7*17,6 + 1,8*38,9 + 15,2*17,6)*1,5 = 630 kJ soojusena eraldub 60%, talletatakse 40% 630*0,4=252 kJ või Energia = (4,7*4,2 + 1,8*9,3 + 15,2*4,2)*1,5 = 150,48 kcal soojusena 60%, talletatakse 40% 150,48*0,4=60,192 kcal
Selgitage. Toidulipiidide seedimisest saadud rasvhapped säilitatakse triglütseriididena, mille omakordsel katabolismil ja edasisel rasvhapete katabolismil saadakse atsetüül-CoA. Triglütseriidide kaal keskmises inimeses on 11kg. Sama hulk energiat talletada glükogeeni -> 55kg. Triglütseriidid on organismi põhiline energiavaru. Täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat. Lipiidid ei sisalda vett ja seega on kergem. 70 kg kaaluv inimese energia varust on 100,000 kcal triglütseriidides, 25,000 kcal valkudes (peamiselt lihastes), 600 kcal glükogeenis ja 40 kcal glükoosis. Kui sama energa oleks salvestatud glükogeenis siis peaks inimese kaal olema 55 kg suurem. Mida rasvasem inimene on seda rohkem energiavarusid tal on. 6. Kirjeldage triglütseriidide lagundamist. Triglütseriidide Biosunteesi etapid: · Glutserooli aktivatsioon glutserool-3-fosfaadi tekkega · Rasvhapete aktivatsioon atsuul-CoA tekkega
1. Soovitused toiduenergia kohta Toit peab andma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat mõõdetakse kilokalorites (kcal), kilodzaulides (kJ) või megadzaulides (MJ). 1 kcal = 4,2 kJ ja 1000 kJ = 1 MJ 84 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Toiduga saadava energiavajaduse määramisel on Eestis praegusel ajal võetud aluseks Põhjamaade soovitused vähese kehalise koormusega inimestele. Normid on arvestatud nn. etaloninimesele ("etalonmees" kaalub 70 kg ja "etalonnaine" 60 kg). Meeste energiavajadus on suurem kui naistel
Fosfor 54,0 mg Magneesium 22,0 mg Kaltsium 11,0 mg Naatrium 3,0 mg Raud 1,3 mg 22. Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola, USA 23. Nõuded kaerasortidele. Saagikus Seisukindlus Kasvuaeg Haigus- ja kahjurikindlus Tera kvaliteet 24. Toiteelementide sisaldus kaeras. Vesi 8,2 g Kalorsus 389 kcal Valgud 16,9 g Lipiidid 6,9 g Tuhk 1,7 g Süsivesikud 66,3 g Kiudained 10,6 g Kaltsium 54,0 mg Raud 4,72 mg Magneesium 177,0 mg Fosfor 523,0 mg Kaalium 429,0 mg Mangaan 4,9 mg
magus kombineerida rasvade ja valkudega toiduvalmistamisviis mõjutab glükoosi taseme tõusu (värske või keedetud köögivili) kasutada kiudaineterikkaid toiduaineid II tüüp ehk täiskasvanute diabeet, mis Piirata toiduenergia hulka: ei sõltu insuliini kogusest organismis naised 1000-1200 kcal mehed 1500-1800 kcal Suurendada kehalist aktiivsust Toiduvalmistamisel on soovitatav kasutada keetmist, hautamist, grillimist. Vältida aga praadimist ja rohkes rasvas küpsetamist. Maitseainetest on lubatud kasutada kõiki maitseaineid, soola tarvitamist on soovitav piirata (kasutada tavalise soola asemel mineraalsoolasid Pan- või Seltin-sool) (Tammer 2012). 2.1 I tüüpi diabeetiku toitumine
Alkohol pigem takistab toitainete imendumist organismis. Viimased uuringud on leidnud, et tarvitades alkoholi tegeleb organism esmalt selle neutraliseerimisega ning salvestab kergemine toiduga saadud energia rasvavarudesse. Kõik alkohoolsed joogid ei ole dieedipidajale ühtemoodi kahjulikud. Järgnevalt oleme teinud ülevaate populaarsemate alkoholide kalorisisaldustest. Jälgi seda ja tee dieedi ajal parimad alkoholivalikud. Energia sisaldus 100 grammis viin – 229 kcal rumm – 239 kcal konjak – 237 kcal viski – 252 kcal punane vein – 70 kcal šampus – 78 kcal siider – 48 kcal keskmise kangusega õlu – 34 kcal Liigselt alkoholi tarbides kaob kontroll oma tegevuse üle ja tõuseb isu. Pärast mõnda kokteili on sul palju raskem öelda “ei” jäätisele, küüslauguleibadele, krõpsudele, dipikastmetele. Tihtipeale peitubki kurja juur just alkoholi kõrvale söödud snäkkides.
Või , toidurasva d : 2% Maiustus e d : 3 % 10 KÄSKU : 1.Pe a b loom a keskkonna s öö mi s el . 2 . Söö mi s e juure s ei tohi kee gi arvustada . 3 . Vali 5 värvi taldrikule 4 . TV vaatamin e põhjustab ülekaalu : Vaatamis e ajal kulub vähe en er giat Ahvatleb näksim a reklaa mid ahvatlevad s öö m a ma gu s at , rasva st 5. Kartulit süüa mitm el viisil : 100 g kee d etud kartulit sisaldab c 100 kcal ; friikartul 273 kcal , 100 g kartulikrõps e üle 500 kcal sisaldab palju toidurasvu ja soola 6 . Söö regulaars elt . 7 . Külmutatud juurviljade kasuta min e 8 . Pea m e el e s pea min e : Toidus 7 p õhilist toiduainet . 9 . Hinda valke minavalk ; salm on ella on pea mi s elt kana pinnal ja muna pinnal ; Muna ke etmis el tehaks e vigu vesi ke e b valjult ; muna keeta vaiks elt , v õi lasta haudud a
Miks inimese ööpäevane energiakulu sõltub tema keha koostisest? Kui suur energeetiliselt kasutatavate süsivesikute varu peitub normaalkaalulise mehe kehas? Umbes 1600 kcal. Inimese kehamassist umbes 0,7% moodustavad süsivesikud. Kui naissportlase ööpäevane energiakulutus on 12MJ, kui palju kcal peaks ta siis toiduga saama? Arvutage kirjalikult ja mitte väga täpselt 12MJ=12000KJ 1kcal=4,18KJ 12000: 4,18=2871 kcal Mis on elektrolüüdid? Kehavedelikes on põhilised elekrolüüdid Na, K, Cl, Ka, Mg. - nende sisaldus määrab veetasakaalu - koos karbonaatioonidega määravad pH-d - Na-ioonidest sõltub glükoosi ja aminohapete imendumine seedetraktis Mis on aneemia? Aneemia on kehvveresus. Aneemia põhjused: Punavereliblede produktsiooni langus( raua, foolhappe, B12 vitamiini puudus). Verekaotus, haavandtõbi, hemorroidid, menstruaalvere kaotus. Suured treening koormused.
balsamico l 0,034 0,034 taimeõli l 0,034 0,034 vein (valge) l 0,026 0,026 külmpressitud oliiviõli l 0,02 0,02 12 Toitained ja kalorsus Toidu nimetus Lõheterriini sidrunikastmega Toiduaine Kogus Valgud rasvad süsivesikud Toiduenergia nimetus retseptis kcal 100 g retseptis 100 g retseptis 100 retseptis 100 retseptis g g Jahutatud 25 24,3 6,075 17,5 4,375 0 0 254 63,5 lõhefilee Rõõsk koor 10 2,07 0,207 32,4 3,24 12,6 1,26 346 34,6 35% munavalge 8 12,5 1 10,3 0,824 0,3 0,024 143 11,44
Aju saab kogu vajaliku energia ainult glükoosist. Glükoos, mida meie organism kohe ära ei kasuta, talletatakse varuna - glükogeenina - kas maksas või lihastes. Veresuhkru taseme langemisel vabaneb maksa varudest verre täiendav hulk glükoosi. Toitainete lõplik lõhustumine energeetilisel eesmärgil toimub rakkude mitokondrites, kus nad lõhustatakse süsinikdioksiidiks ja veeks. 1 gramm lipiide (rasva) annab energiat 38,9 kJ e. 9,3 kcal (1 kcal=4,2 kJ); 1 gramm sahhariide annab energiat 17,6 kJ e. 4,2 kcal; 1 gramm valke annab energiat 17,6 kJ e. 4,2 kcal. Vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse (makroergilistesse ühenditesse). Ühte ATP molekuli salvestatakse 30 kJ energiat. ADP+P=ATP -30 kJ. Salvestamine toimub ~40% kasuteguriga, ülejäänud hajub soojusena. Suurema osa energiast (50-70%) kulutab organism põhiainevahetuseks, ülejäänud füüsiliseks aktiivsuseks (30-50%) ja sooja tootmiseks.
Keskkonnaprobleemid Eestis, mis on seotud orgaaniliste ainetega Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilistest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Põlevkivide põletamisel saame lisaks soojusele ka suure koguse jääkaineid....
Kunimägi. Haig us e o le mus ja e s ine mine Buliimia ehk bulimia ne rvos a algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal. Vähese kehalise koormusega 1930-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 23 korda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
