Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna
ollakse rikas või vaene) pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. konstrueerimise mõte Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema Rawls väidab, et kõik, mille kohta saab näidata, et see on hüpoteetilise lepingu tulemus, on kavatsus. õiglane, kuna inimeste otsused on täiesti erapooletud. 8.Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 3.Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. 1)Mitte-esteetiline kunst: Paljud kunstiteosed(religioosne ja poliitiline eriti) ei ole loodud Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid inimesed kaks esteetiliseks kogemiseks
normaalolukorras. ,,Konstrueerides sotsiaalse ruumi, selle nähtamatu reaalsuse, mida ei saa näpuga näidata ega käega katsuda ning mis organiseeriv agentide praktikaid ja kujutlusi, avaneb meil ühtlasi võimalus konstrueerida paktikate ja nendest tulenevate omaduste kahe määrava determinandi seisukohast homogeenseid teoreetilisi klasse" (Praktilised põhjused lk 26) Kriitika: üledetermineeritus. ,,Suurema osa inimtegude printsiibiks on sootuks midagi muud kui kavatsus ja nimelt omandatud dispositsioonid, mille tõttu tegu võib ja tuleb tõlgendada ühele või teisele eesmärgile suunatuna, ilma et saaks seejuures väita, et tema printsiibiks oli selle eesmärgi teadlik püstitamine" (samas, lk 109-210) Mõlemad (konflikt ja funktsionalism) seletavad klasse: konflikt kontrollimehhanisme, funktsionalism põhjusi. Stratifikatsiooni empiiriliste uuringutega seotud küsimusi on näiteks.
võimekused, uued ärimudelid hypercompetition konteksti tähtsus (geograafiline, poliitiline, sotsiaalne, kultuuriline...) ärieetika, ettevõtte ühiskondlik vastutus, shareholder (aktsionär) - stakeholder (osanik) koostöövõrgustike tähtsus, strateegilised liidud Võitja-võtab-kõik turud, võitlus standardite pärast intuitsioon, loovus, innovatsioon, ettevõttesisene ettevõtlus 1. Loeng (2 ptk) Strateegiline planeerimine Strateegiline kavatsus ja tema realiseerimine Strateegilise planeerimise protsessi etapid Strateegilise planeerimise protsessi elemendid (ettevõte põhiväärtused) Väärtused on töö ja töökeskkonnaga seotud hinnangulised standardid, mille järgi indiviidid otsustavad, mis on "õige" või millest lähtuvalt eelistatakse üht alternatiivi teisele (Dose, 1997) vastavad küsimusele: millesse organisatsioon usub? on tõekspidamised (veendumised-), millest töötajad oma tegevuses
lühiajalised laenud). Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Laenu, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast, kajastatakse lühiajalise kohustusena, välja arvatud juhul, kui bilansipäeval on ettevõttel võimalik antud laenu kas pikendada või refinantseerida (nt. on sõlmitud vastav leping) ning ta kavatseb seda võimalust kasutada. Juhul, kui ettevõttel on küll kavatsus laenu pikendada või refinantseerida, kuid bilansipäevaks puudub kindlus selle kavatsuse realiseerumises (nt. puudub laenu pikendamise või refinantseerimise kokkulepe), kajastatakse antud laenu lühiajalise kohustusena, isegi juhul, kui pärast bilansipäeva laen pikendati või refinantseeriti. Juhul kui ettevõte on rikkunud pikaajalise laenu lepingus sätestatud tingimusi, mistõttu bilansipäeval on laenuandjal õigus laen koheselt tagasi kutsuda, siis kajastatakse antud laenu lühiajalise
sest sõna buddha tähistab virgumist, valgustatust. Talle ilmutati neli üllast tõde: 1. On olemas kannatus-Dukha. Inimene sünnib ja sureb uuesti. 2. Kannatusel on põhjus ja selleks põhjuseks on teadmatus et võib olla vaba ja inimene kiindub elusse ja kaotab elu tegeliku eesmärgi. 3. Kannatusest (seal hulgas ka sansarast) on võimalik pääseda 4. Kannatusest vabanemiseks on 8 astmeline tee: · Õige vaade · Õige kavatsus · Õige jutt · Õige tegu · Õige eluviis · Õige püüdlemine · Õige mõtlus · Õige keskendumine. Eesmärgiks on jõuda nirvaanasse....lõplikult jõuab inimene nirvaanasse peale surma. See kaheksa astmeline tee tuleb järjest läbi käia. Kõik mis tekib, ka kaob. Midagi ei ole püsivat ega kindlalt. Kõik eluga seonduv toob endaga kaasa kannatusi. Ja see kõik omakorda seob inimest tsansaara külge(tsansaara on nirvaana vastand). Sellist asja nagu mina pole olemas.
osade tegevused moodustaksid eesmärkide saavutamisel terviku ning tagaksid parimad tulemused. Juhi roll kavandamisel eesmärgi püstitamine ja tegevusjoone kujundamine. Kavandamise põhimõtted eesmärk ja siht, terviklikkus, süsteemsus, kooskülastatus, kontroll, riskid. Kavandamise eesmärk : · Kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada · Soovide ja ülesannete ühtsus · Juhtimise ja eri tegevusvaldkondade toimingute alg ja lõpppunkt · Kavatsus, tegevuse juhtmõiste Visioon nägemus organisatsiooni tulevase võimaliku ja soovitava seisundi kohta Missioon organisatsioonid, isiku kutsumus, eluülesanne, vajalikkus tarbija seisukohast. Eesmärkide liigid: · Üldine eesmärk on organisatsiooni kõikehõlmav ja pikaajaline eesmärk, mille saavutamine on tema peamine taotlus. · Eripärane eesmärk on organisatsiooni või tema osa kitsapiiriline ja lühiajaline eesmärk, mis on
astus üks meremees, kes küsis teed. Hiljem aga pakkus ta Johannesele kahe seki eest mingit pulbrit, mis pidi suurendama mehejõudu. Johannes sai kohe aru, et tegemist on valega, aga tema teadmiste janu oli niivõrd suur, et ta ostis selle. Mõne nädala möödudes oli ta selle aga täiesti unustanud. Isand Dandolini oli tulnud järgmise ajuvaba ülesandega välja ta tahtis surma eliksiiri. Ta oli elanud kaua surmahirmus, et tahtis nüüd ise vaenlastest ette jõuda. Tal oli kavatsus korraldada palees pidu ning kutsuda kõik ,keda ta tahtis hävitada. Johannes otsustas proovida seda ainet, mille ta meremehelt oli kunagi ostnud. Ta võttis selle sisse ja jäi ootama. Tal tuli suur tahtmine naerda, tal oli tunne nagu ta hõljuks lae all, siis vajus ta unne , ent silmad lahti ,nähes mis tema ümber toimub. Hommikul ärgates oli Johannes uimane ja sai aru, et oli hasisit proovinud. Kuid ta avastas, et tema sõrmel on imelikult jäljed ja kriimud
Nagu üldiselt defineeritud, ränne on igasugune permanentne või poolpermanentne elukoha muutus, täpsemalt on see ruumiline liikumine ühest sotsiaalsest üksusest või naabruskonnast teise, mis rebib katki eelnevad sotsiaalsed sidemed. Tavaliselt märkimisväärne osa territoriaalsetest rännetest jääb kahjuks registreerimata. Pendelränne tähistab liikumiste variatiivsust, tavaliselt lühiajalised, korduvad, tsüklilise iseloomuga, kuid kõigil puudub kavatsus alaliselt või pikaajaliselt elukohta muuta. See hõlmab selliseid erinevaid rändeid nagu üliõpilaste nädalavahetuste või hooajalised liikumised, puhkused ja nädalalõppude reisid, ostureisid, haiglate-ja kirikutekülastused, usulised palverännakud, poliitikute, müügimeeste, sportlaste reisid, farmitööliste hooajalised liikumised jms, sotsiaalsed külastused ja ka paljud noorte näiliselt sihistamata või lihtsalt lõbureisid.
Viljandi. Milliste allikate põhjal teame et oli jüriöö ülestõus- sündmuste kaasaegse ordu kaplani e vaimuliku Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorema riimkroonika järgi mille on eesti keelde tõlkinud ja kommenteerinud Sulev Vahtre . Põhjused ja ajendid ja miliste tulemustega ülestõus lõppes? Põhjused: Eestlased polnud unustanud muistset iseseisvust ja soovisid seda tagasi. Vastuolu Taani võimude ja ordu vahel Põhja-Eestis. Ajendid: Taanlaste kavatsus müüa Põhja-Eesti ordule, mis aga hirmutas Taani kuninga vasalle, kellele polnud vastuvõetav ordu range valitsemis kord. Nii ühinesid Taani vaallide soov võidelda ordu võimu vastu ja Eesti talupoegade soov saada tagasi oma iseseisvus.
10.Peaksid laskma oma artikli tõlkida You should have your article to be translated 11.Ei olnud võimalik midagi teha There was nothing to be done 12.Räägitakse, et see kohvik on kinni pandud This cafe is said to have been closed 13.Sul oleks parem kohe minna You had better go at once 14.Ma pigem ei läheks sinna I would rather not go there 15.Mul ei jää muud üle kui nõustuda temaga I cannot but agree with him 16.Niimoodi toimida oli kasutu To act like this was useless 17.Minu kavatsus oli lahendada see probleem My intention was to solve the problem 18.Ta ei suutnud seda tõestada He could not prove it 19.Ta hakkas aru saama, et ta on eksinud He came to realise that he was mistaken 20.Ta näis kõhklevat She appeared to be hesitating 21.Teda peetakse targaks meheks He is believed to be a clever man 22.Teda sunniti lepingule alla kirjutama He was made to sign the treaty 23.Ta tavatses lugeda põnevusromaane She used to read thrillers 24.Varsti ta õppis vene keelt rääkima
Kodule keskendunud Prioriteetne pere ja lapsed Eelsitavad mitte töötada Kvalifikatsiooni saamise eesmärk on kultuurilise kapitali suurendamine Laste arv sõltub valitsuse sotsiaalpoliitikast, pere rikkusest. Ei reageeri tööturuga seotud poliitikale. Pereväärtused väga olulised Adaptiivsed Töö ja pereelu kombineerimine Tahavad töötada, aga pole täiesti karjäärile pühendunud Kvalifikatsiooni saamise eesmärk kavatsus töötada Väga sõltuvad sotsiaalpoliitikast, tööhõivepoliitikast, sotsiaalteenustest, institutsionaalsetest teguritest, majandusarengust. Kompromiss vastuo9lus olevate väärtuste vahel Tööle keskendunud Lastetud, pealmine eesmärk töö Pühendunud tööle Suured investeeringud tööks vajaliku kvalifikatsiooni saamiseks Sõltuvad majanduslikest ja poliitilistest võimalustest, ei reageeri perepoliitikale
1. Carl Maria von Weber (1786 1826) SAKSA RAHVUSOOPERI RAJAJA, pööras tähelepanu saksa rahvalikule muusikale ooperis ja orkestritämbritele. Carl Maria von Weber, a cousin of Mozart's wife Constanze, was trained as a musician from his childhood, the son of a versatile musician who had founded his own travelling theatre company. He made a favourable impression as a pianist and then as a music director, notably in the opera-houses of Prague and Dresden. Here he introduced various reforms and was a pioneer of the craft of conducting without the use of violin or keyboard instrument. As a composer he won a lasting reputation with the first important Romantic German opera, Der Freischütz. kuulata: http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/detail/-/B00000J9H3/104-8000269-8907919? v=glance&s=music&vi=samples#disc_2 lisaks lugeda: http://en.wikipedia...
Hupel tellis Aleksander I ajastul Carl Johann Gottfried Hartmanni, Hartknoch juuniori järeltulija käest uuesti palju raamatuid. Tegevuse taastas ka lugemisselts, mis kestis kuni 1805. aastani, mil Hupel pani Põltsamaal ameti maha ja kolis Paidesse. III LIIVI- JA EESTIMAA TOPOGRAAF "Topograafiliste teadete" eelkäijad ja eeskujud Hupelist varasem valgustajate põlvkond oli huvituma hakanud Läänemere provintside ajaloolis- geograafilise tundmaõppimisest. Gerhard Friedrich Mülleril oli kavatsus koostada Liivimaa topograafia, mille jaoks andis gadebusch oma käsikirjad. Müller oli aga koormatud paljude ametikohustustega ning suutis avaldada vaid murdosa oma erakordselt rikkalikest kogudest Venemaa ajaloo ja geograafia kohta. Veel vähem suutis ta liivimaa topograafia plane ellu viia. Ka gadebuschi ajaloolised uurimused ja kogud on jäänud suures osas käsikirja. Johann Hübneri "Täieliku geograafia" väljaandes pühendatakse Eeesti- ja Liivimaale mõned leheküljed ja needki
Plaani koostamine 5. Teostus 6. Stabiliseerimine, tulemuste jälgimine 7. Lõpetamine Probleemilahenduse mudel : I etapp : probleemne situatsioon selgitatakse välja ja mõtestatakse lahti II etapp : Püstitatakse eesmärgid, mis põhinevad probleemse situatsiooni tegevusele orienteeritud mõistmisel III etapp : Eesmärkide saavutamise viisid töötakse välja ja viiakse ellu Inimsuhete mudel : I suhe (usalduse, aususe, empaatia areng) a) Kavatsus e alustamine b) Probleemide identifitseerimine ja selgitamine c) Usaldussuhte loomine e lepingu sõlmimine d) Probleemide intensiivne selgitamine e) Võimalikud eesmärgid II strateegiad (töötamine): a) Eesmärkide vastastikune aktsepteerimine b) Strateegiate planeerimine c) Strateegiate kasutamine d) Strateegiate hindamine e) Lõpetamine ja tagaside SISSEJUHATAV INTERVJUU : vajalike andmete kogumine, kokkulepped kliendi ja
Tõlgendusteooriaid, mis tõlgenduse õigsuse kriteeriumina käsitavad seadusandja tahet, nimetatakse vahel ka subjektiivseteks teooriateks Mida ütleb tekst e. intentio operis Teine suund küsib aga selle järele, mida ütleb tekst. Niisiis on tegemist fiktsiooniga, kus tekst pärast selle loomist läheb ise laia maailma ja autori esialgsel kavatsusel pole interpreteerimise seisukohalt mingit tähtsust. Siin on õigsuse kriteerium teose enese suundumus või kavatsus (intentio operis). Traditsiooniline tekstikeskne või tekstitaotluslik lähenemine püüab määratleda teksti mõtet eelkõige selle enese märgisüsteemis ja vastavas kontekstis. Niisuguse lähenemise puhul on tõlgendamise abivahendid eelkõige muud tekstid, s.t tekstuaalne kontekst, millesse meid huvitav tekst on sattunud. Interpreteerijat aitab edasi see, kui ta suudab erinevad tekstid omavahel rääkima panna, laseb neil üksteise kohta midagi olulist öelda. Intentio
(mehe või naise) identsuse. 42. Kavatsuse seadus. Kui inimene hoiab kavatsust enda teadvuses ja füüsilist tegevust ei järgne, loob inimene endast valet muljet. Inimene arvab, et tema mina on parem kui tegevus näitab. Energia järgib kavatsust, millest hea peaks sündima.kui heategu on tehtud kavatsusega , et tuntaks tema headust või pole sel tegevusel ja kavatsusel kõrgemat nõudlust, autasud eij ärgne kõrgemalt poolt. Kavatsus ja püüdlus peavad olema kõrgemas vibratsioonis, et luua vaimset täiuslikkust. Kui inimene annab teisele lubaduse ja tal on ka kavatsus seda teha, aga sellele ei järgne tegevust, saab see valeks, mis loob karmat. 43. Intuitsiooni seadus. Me võime vaid puudutada meie oma intuitsiooni ja tarkuse allikat, kui me ei sõltu teiste arvamusest enda olemust hinnates. Kas me väärtustame ja usaldame oma intuitsiooni või võtame teiste arvamust enda kohta kui oma siseolemust
Lõpuleviimine. P robleemilahenduse mudel: I etapp: probleemne situatsioon selgitatakse välja ja mõtestatakse lahti II etapp: Püstitatakse eesmärgid, mis põhinevad probleemse situatsiooni tegevusele orienteeritud mõistmisel. III etapp: Eesmärkide saavutamise viisid töötakse välja ja viiakse ellu. Inimsuhete mudel (Human Relations Counseling Model) I suhe (usalduse, aususe, empaatia areng) a) kavatsus ehk alustamine; b) probleemide identifitseerimine ja selgitamine; c) usaldussuhte loomine ehk lepingu sõlmimine; d) probleemide intensiivne selgitamine; e) võimalikud eesmärgid; II strateegiad (töötamine) a) eesmärkide vastastikune aktsepteerimine; b) strateegiate planeerimine; c) strateegiate kasutamine; d) strateegiate hindamine; e) lõpetamine ja tagasiside 13. Seansi struktuur Esimene seanss: Järgmine:
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus
vastusõjakäik ordu ja Tartu piiskopi äsjasele pealetungile Pihkva vastu. Oma iseloomult oli see röövretk, mis kiire ajaga 5 päeva kestel ära käis Otepää all, nii et, nagu venelased isegi teatavad, ei olnud aega sadulast maha tulla. Saksa teatel olnud venelaste vägi 5000 mehe suurune. Saarlaste võitlused Jaagupipäeval alustasid ka saarlased oma ülestõusu, nagu see Harjus oli toimunud jüripäeval. Marburgi Wigandi kroonikast paistab, et vabadusvõitluse üritamise kavatsus olnud laialdane ja hõlmanud kogu Eestit. Saarlased aga pole teinud harjulaste plaani kohaselt ja tulnud 8 päeva enne õiget tähtpäeva kokku. Võib oletada, et saarlasi taga õhutades lootsid harjulased oma võitlust uuesti ja paremini jätkata ning neilt Tallinna vallutamisel abi saada. Olid ju saarlased mitugi korda varemini oma mereväge siia saatnud. Saarlased toimisid oma vabadusvõitluse algatamisel võrdlemisi iseseisvalt. Nende olukord oli ka mitmeti teine.
Teise isiku kohustuse täitmisel, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib soodustatult nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd ta on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil sai või pidi teada saama tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest. Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda kulutuste hüvitamist ulatuses, milles soodustatu on seeläbi rikastunud, võttes muuhulgas arvesse tema kavatsus eseme suhtes ja seda, kas kulutused on talle kasulikud. (§ 1042) kulutused jagatakse kasulikeks, vajalikeks ja toreduslikeks. Ainult kasulikud ja vajalikud kulutused kuuluvad hüvitamisele. Teise isiku kohustusest tulenev nõue (§1041). Kui selleks tegevuseks ei ole lepingut, siis saan hüvitist nõuda temalt selles ulatuses, milles olen teda vabastanud kohustusest kolmanda isiku ees. Kui kolmas isik täidab ära esimese isiku nõude, siis loetakse see lõppenuks, aga siis tekib
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
Väga vale on kui uuenduste tagajärgi, mis puudutavad eelkõige üksiktöötajat aga ka kollektiivi/gruppi tutvustatakse esmakordselt üldkoosolekul. (ei suuda seletada igaühele kuidas asi täpselt välja näeb ja kõikidele küsimustele ei suudeta vastata töötajad jäävad nõutuks. Töötajad võivad hakkata vastu töötama.) · tuleb kehtestada efektiivne personaliseire süsteem. Kui on vajadus või kavatsus teha personali muudatusi (ümber paigutamine, koondamine vms), siis tuleks seire rakendada võimalikult kiiresti, et koguda piisavalt adekvaatset infot, selleks et suuta põhjendada tehtud otsuseid. Kui uus juht tahab muudatusi teha personalis, tuleks need asap ära teha tööle tulles (tuleb ära seletada). Finantsjuhtimise kesksed teemad, eesmärgid ja tegevusvaldkonnad: 1
13. Kes rajas Eesti rahvusliku skulptuuri? Näited August Weizenberg rajas Eesti rahvusliku skulptuuri. Peetakse veel lisaks rajajaks Amandus Adamsoni. Weizenbergi teosed "Koit", "Hämarik"(mõlemad marmorist), "Linda"(marmor ja pronks). Käsitles rahvusromantilist ainest, loonud ka portreid, hauamonumente. Eelistas valget carrara marmorit. Tal tekkis idee püstitada Tartu Toomemäele ,,Wanemuise" ja Tallinna Toompeale ,,Linda" monument. Kavatsus ei teostunud. Kujuril valmis siiski 1880. a. marmorist ,,Linda" Eestimaa Provintsiaalmuuseumile teos, mida August Weizenbergi poolt eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" põhjal loodud müto-loogiliste figuuride hulgas peetakse silma-paistvaks. Pronksist ,,Linda" asetati Toompeale endisele Rootsi kantsile alles 1920. Seda kohta hakati kutsuma Lindamäeks. ,,Russalka" ja Peeter I monument jäid tükiks ajaks ainsateks uuteks skulptuurideks Tallinnas. Weizenberg on raiunud marmorisse F
õpitud liigutusmustritega * koorealust mõjutades saavutatakse ka kontroll kaasasündinud liigutuste üle neid alla surudes ja mustreid “lammutades” (katsuge liigutada 1 lihast korraga!) 98 Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores analoogselt süva- ja puutetundlikkusega kehaosade kaupa: motoorne homunkulus mille proportsioonid on siiski erinevad 99 Motoorika kontroll on keerulisem: * üldine kavatsus, plaan tegevuseks „motoorne meloodia“ – liigutusmuster liigutus üksikute lihaste kokkutõmme Veelgi hullem: sama eesmärgi saavutamiseks võib kasutada erinevaid liigutusmustreid ja sama mustrit erinevate eesmärkide saavutamiseks. Seepärast sisaldab iga käitumine, s.t. sihipärane käitumis- keskkonnas liigutamine ülikeerukat valikut. 100 VI Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron.
olla üksnes suhteline julgeolek. Samas on teised inimesed alati ka potentsiaalsed ohuallikad. Tark hoiab seetõttu eemale poliitilisest tegevusest ja rahvahulkadest. Õnnelik elu on silmatorkamatu, tagasitõmbunud elu, “oma aia harimine”, s.t. väikeses sõprade ringis õnnelikkust-tagava elustiili viljelemine. Hellenismiajale iseloomulikult puudub Epikurose poliitilises õpetuses igasugune ühiskonna reformimise või revolutsioonilise ümberkorraldamise kavatsus. Epikuros paistab olevat seisukohal, et pole realistlik loota, et on võimalik kujundada kogu ühiskonda õnnelikkuse tingimusi pakkuvaks. Küll olevat aga võimalik iseennast kujundada selliseks inimeseks, kes on vääramatult õnnelik. Selleks ei ole vaja maailma ümberkujundada. 8
originaalsus, tulemuste uudsus, nn aegunud, kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete raamide ülekasutamine (nt tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis). Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. Erinevad tõlgendusteooriad: nt. formalistlik (teksti tähenduse määravad teksti koostisosad, intentsiooniteooria (tähenduse määrab autori kavatsus, mille lugeja peab tõlgendamisel ära tabama). Erinevad tõlgendamismeetodid: nt. ajaloolise konteksti avamine, allegooria, sõnamängude avamine, mingi sõna v mõiste etümoloogia kindlakstegemine. Tõlgenduspoliitika: tõlgendamine ei ole privaateset laadi kommunikatsioon lugeja, teksti (ning autori) vahel, toimib teatud kogukonnas teatud eesmärgiga ja on kantud võimusuhetest. Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus, algselt välja kujunenud rel. tekstide (Piibli)
ka teisi normatiivakte. Mitmed terminid, täpsustused jne, mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad samas ka paljudes teistes normatiivaktides. 23. Mida tähendab õiguse ajalooline tõlgendamine? Selgita! Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline seadusandja Ajalooline tõlgendamine on seotud õigusliku kontinuiteediga. Kindlama otsuse saab langetada, ui on välja selgitatud sarnaste reguleerimiste ajalooline taust. Seda nim kongrueerumiseks ehk ühildumiseks algse ja antud ajas ning ruumis tehtava otsuse vahel.
väiksem palve samal teemal, mille peale inimene tunneb, et see on väga väike palve võrreldes eelnevaga, mis talt palutakse ja on arvatavasti nõus ka minu tahtmise järgi tegutsema. Selline nähtus toimib ka suuresti tänu kontrastprinsiibile, mille tagajärjel tundub teine palve esimesest palvest tohutult palju väiksemana ja ebatähstamana kui see tegelikult on. Näiteks raha küsimine sõbralt, kus algul küsin 50 krooni ja seejärel 25 krooni, kuigi minu esialgne kavatsus oligi 25 krooni saamine. Küsimused: 1 Mis on vastastikuse reegel? Inimkultuuris levinuim ja põhilisim norm, mis nõuab, et inimene püab mingil viisil tasuda selle eest, mis ta teistelt saanud on. Reegli poolt tekitatud tulevikku suunatud kohusetunne arendab ühiskonnale kasulikke suhteid, tehinguid ja vahetusi. Reegli mittejärgimine toob kaasa sotsiaalse hukkamõistu. 2 Miks on vastastikkuse reegli mõju ühiskonnale nii suur?
Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse Teadustöö on süstemaatiline ja mõistuspärane uue informatsiooni hankimine. Teaduslikud väited ei või toetuda subjektiivsele arvamusele, vaistule, intuitsioonile, autoriteedile, propagandale või jumalikule ilmutusele. Uurimistöö tulemused koondatakse süstemaatilisteks teooriateks, üldisteks teooriateks, mis seletavad teatud asja või ala. Mõistuspärasus pürgib eristama teadust muudest inimesele iseloomulikest omadustest, jättes kõrvale üleloomuliku. Teadustöö peab vastama teatud teaduses kehtivatele reeglitele. Teadusel on võime oma vigu parandada: võimalus kontrollida, avalikkus. Teaduslikud allikad peavad olema avalikud, et oleks võimalik võimalikke ning tekkinud vigu parandada. Teadus tegeleb probleemidega, millele vähemalt teoreetiliselt on võimalik leida teaduslik vastus. Hea teadustöö algab alati hea küsimusega, kuna kui küsimust ei ole või ta ei ole õigesti sõnastatud, siis ...
kindlal viisil hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühholoogilise ökonoomia Hoiaku kolm komponenti: 1) afektiivne – näitab, mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes (kuidas ta seda hindab) 2) kognitiivne – inimese tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist 3) käitumuslik – kuidas isik tegelikult reageerib hoiakuobjektile hoiaku tüüpahel: hoiaku käitumuslik komponent > kavatsus > objektiivselt tuvastavat toiming kui tahetakse ennustada, muuta või suunata kellegi käitumist, on see reaalne siis, kui osatakse ja suudetakse mõõta ja/või muuta vastavaid hoiakuid NORM: normid – sotsiaalselt õpitavad reeglid, mis kirjutavad ette, mida inimesed teatud tüüpsituatsioonides tohivad või ei tohi teha preskriptiivsed normid – annavad teatud omaksvõetud käitumise kirjelduse ja järgimist vajava
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering...........................
alusel. Sellised nõuded saab maha tõmmata lg 3 alusel, kus AA-se teostamisel ei olnud isikul kavatsus nende eest hüvitist nõuda. Seega jääb nõue rahuldamata). 43. Missuguste eelduste olemasolul (kui esinevad VÕS §-s 1018 nimetatud eeldused) ja mis ulatuses võib õigustatud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult tasu? § 1023 lg 2 + 3. Tasu saamise eeldused: AA-ja tegutses oma maj- või kutsetegevuse sfääris; AA-jal puud tasunõue lepingu alusel III isiku vastu; AA-jal oli kavatsus nõuda tasu juba AA-mise ülevõtmisel. Tasu saab mõistlikus ulatuses. Nt A viib auto remonti B juurde ja palub vahetada piduriklotsid. Tasu 500 eur. Leping osutub tühiseks. Järelikult on B ajanud käsundita A asja ja kui tegu on ÕKAA, siis saab nõuda kulutuste hüvitamist ja tasu. Tasu määramisel ei ole määravaks tasu summa, milles pooled ühise lepingu alusel kokku leppisid, vaid tasu peab olema mõistlik, st keskmine tasu vastavas teeninduspiirkonnas. 44
valitsuse alla, kuni paavst tüliküsimaused otsustab. 1226. a. võttis ta järvalased ja virulased paavsti otsekohese valitsuse ning kaitse alla. Kõigist kokkukogunenud Viru vanemaist määras ta vanemad ja kohtunikud (L. H. XXIX, 7). Vahest olid need tema poolt suuremate volitustega varustatud vanemad ja kohtunikud. Paavsti asevalitsejaks jäi magister Johannes (tema asemikuks oli ajuti keegi Hermodus). Võib-olla oligi eestlaste kavatsus neis maakondades, sakslaste abiga taanlastest lahti saada ja siis kuidagi ka jälle sakslastest, vahest ka paavsti saadiku toetusel. Teatavas mõttes oli see kavatsus siitsaadik paavsti asemiku abiga õnnestunud. Kuid lugu lõppes kahjuga, mida pärast ei saadud enam täiesti parandada. Paavsti saksameelse asevalitseja vastutulekul võttis ordu kõik enne Taanile, nüüd paavstile alistuvad maakonnad oma alla ja tõrjus viimaks taanlased ka viimasest seisukohast, Tallinna lossist, a
Kui oleme selle normi leidnud, tuleb tuvastada selle normide edasised loogilised, funktsionaalsed seosed selles õiguskorras. 3. Teleoloogilised (objektiiv-teleoloogiline) tänepäeva seadusandja tahte tõlgendamine. Millised väärtused on olnud aluseks seadusandjal normi kirjapanekul. Milline on olnud seadusandja eesmärk ühte või teist regulatsiooni kirja pannes. Tänepäeva seadusandjale mõtte ja eesmärgi läbi normi teadasaamine. Normilooja kavatsus mängib siin väga suurt rolli. 4. Ajaloolised (subjektiiv-teleoloogiline) ajaloolise seadusandja kavatsuste, tahte teadasaamine. Orienteeritud ajalukku. 5. Kohtupraktika õiguse tõlgendamise jaoks vajalik argument. Eriti õigusdogmaatika kontekstis. Viitab millelegi olulisele, millelegi tekkinule. Leiame juba läbivaieldud lahenduse ühe või teise kaasuse kontekstis. Seda pole vaja uuesti läbi vaielda. 6. Rahvusvaheline ja Euroopa õigus 7
jaotatakse tekstid (ütlused) kahte suurde rühma: 1. Dialoogid — repliikide vahetus kahe või enama (nim. ka polüloogiks) inimese vahel. 2. Monoloogid — ühe isiku poolt produtseeritud tekstid. Dialoog on verbaalse suhtlemise kõige loomulikum ja levinum vorm. Ka lapse kõne areng algab dialoogist ning kõik ülejäänud kõne liigid ja vormid kujunevad hiljem sellest. Dialoogile on iseloomulikud järgmised tunnused: Situatiivsus. Kavatsus ja eesmärk tulenevad tegevusest, milles suhtleja osaleb. Kontekstiks dialoogile on mõlema partneri poolt tajutav situatsioon. Väikelapse dialoogid on täielikult situatiivsed. Hiljem lisanduvad ka mälukujutlustele ja teadmistele toetuvad kontekstidialoogid. Kuid ka täiskasvanute olmedialoog jääb valdavalt situatiivseks. Sel juhul ütlus moodustab ühe lüli toimingute ahelas. Repliikide lühidus. Viimane on eriti iseloomulik situatiivsele dialoogile
seisukohalt olema ettekujutus teost. Materjaalse delikti puhul aga ka teo tulemusena sabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest. Tahtluse voluntatiivse elemendi kohaselt peab teo toime pania süüteo koosseisule vastavaid faktilisi asjaolusid tahtma.Tahtluse olemasoluks peab isiku tegu olema suunatud õigusvastase teo toimepanemisele. Voluntatiivne element võib puududa selliste tegude puhul kui isiku arusaamisvõime oli piiratud. Kavatsus § 16 lg 2 sätestab et inimene paneb teo toime kavatsetult kui ta seab eesmärgiks süüteo koosseisule vastava eesmärgi ja teab et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Lause 2 sätestab et isik paneb teo toime ka siis kui ta kujutab endale ette et süüteo koosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik tingimus. Definitsioonid 1)1.lauses kasutatud keelend nimelt seab eesmärgiks osutab et kavatsetus on määratletud voluntatiivse elemendi kaudu
Neli õilsat tõde 1. Elus on kannatused sünd, vananemine, haigused, surm 2. Kannatuste põhjus on kiindumine iha meeleliste naudingute järele, mis seob ümbersünniahela külge. 3. Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud. 4. Virgumisele viib kaheksaosaline tee. Virgumisele viib kaheksaosaline tee. Nii ilmalikele kui ka munkadele 1. Õige vaade nelja õilsa tee mõistmine 2. Õige kavatsus himudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabad mõtted. 3. Õige jutt hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikkusest, lobisemisest 4. Õige tegu vältida tapmist, varastamist ja ebaseaduslikku suguühet. 5. Õige eluviis vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist. 6. Õige püüdlus kahjulike mõtete ja tundmuste vältimine, heade esilekutsumine. 7. Õige järelemõtlemine teadvustada mediteerides oma keha, tundeid, meeleolusid ja mõtete
Nõo Reaalgümnaasium Teise maailmasõja tähtsamad lahingud Referaat Koostaja: Rauno Martin Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1. Luftwaffe 3.2. Kuninglik lennuvägi 3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5. Stalingradi lahing.....................................................................11 ...
endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus."22 Definitsioonist selgub, et kavatsetus saab esineda üksnes isiku poolt taotletava eesmärgi suhtes. Kavatsetus ei saa olla seotud asjaoludega, mida süüteokoosseis küll eeldab, kuid tegija ise ei teosta. Peale taotletavate eesmärkide võib olla tegu ka kõrvaltagajärgedega. Viimaste suhtes ei saa tegijal olla kavatsetust, vaid üksnes üks kahes ülejäänud tahtluse vormist. Kavatsus on olemuslikult defineeritud tahtelise momendi kaudu.23 Kavatsetuse juures on oluliseks momendiks, et tegija seab eesmärgiks süüteo koosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab või peab vähemalt võimalikuks selle saabumise. Seega 19 Sealsamas 30 20 RT I 2001, 61, 364, 21 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, 2002, lk 59 22 RT I 2001, 61, 364 23 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P
kasvab välja kaasaegseist ajaloolis-sotsiaalseist vastuoludest. ,,Mahtra sõja" ja ,,Prohvet Maltsveti" süzeeline arendamine kulgeb aga põhiliselt rahvahulkade najal. Võib väita, et linnaelu tundis Vilde ilmselgelt vähem kui maaelu. Seepärast on tema triloogias just maaelu kirjeldused konkreetsemad, sügavamad ning stiililt kujunduslikumad kui linnaelu kirjeldused. ,,Anija mehed" on aga ju linnaromaan. Üldjuhul on aga kavatsus anda lugejale ajalooliselt sotsiaal-olustikuline teos õnnestunud. Mõningastele puudustele vaatamata oli omas ajas teoste kolmikul suur väärtus. Koos ,,Mahtra sõja" ja ,,Prohvet Maltsvetiga" oli romaanil ,,Kuidas Anija mehed Tallinnas käisid" suur roll eesti kirjanduse edasi arendamisel, millest oli eelpool ka juba juttu. Veidi hiljem aga pakkus eesti ajaloolisele kirjandusele arenguvõimalust selline kirjanik
Teemantiga olid lahkunud. Otsustava tähtsusega ekspertide nõupidamised toimusid 13. ja 15. juunil 1933 majandusministri juures. Otsustav samm astuti 27.-28. juunil 1933. Riigivanem esines parlamendis valitsuse erakorralise teadaandega majandusliku seisukorra kohta, mille järeldusena rõhutas krooni devalveerimise vajadust. Majandusminister Peeter Kurvits selgitas üksikasjalikumalt majanduse olukorda ja väljavaateid ning teatas, et valitsusel on kavatsus anda välja määrus välismaksuvahendite liikumise kohta. Määruse olulisimaks osaks oli § 2, mis tegi Eesti Pangale ülesandeks hoida krooni kurssi rahaturu nõuete kohaselt üldmajanduslikust olukorrast lähtudes tasemel, mis ei oleks madalam kullaväärtuse pariteedilt lahkunud Rootsi krooni jooksvast kursist. Selle määruse rakendamiseks küsis Jaan Tõnissoni valitsus Riigikogu toetust. Ettepanek lükati napilt tagasi. Ettepanek valitsuse tegutsemine heaks kiita sai aga kahe
.. Siit järeldub, et õigust väärikalt surra peaks sama hästi kaitsma kui mis tahes teist eluõiguse aspekti. Riigi keelud, mis sunnivad peale kohutava, valurikka surma psüühiliselt tervele, kuid raske füüsilise puudega ja terminaalset haigust põdevale patsiendile, on otseses vastuolus inimväärikusega" (1., lk 143). EUTANAASIA EETILISED JA MORAALSED ASPEKTID Mõnede autorite arvates on aktiivsa ja passiivse eutanaasia eristamine vaid illusioon - kavatsus, tulemus ja vastutus on ju mõlema puhul samad. See aga ei tähenda, et surmamine ja surra laskmine oleksid seetõttu alati moraalselt ekvivalentsed. Tegevusetuse ja tegevuse vahel on oluline moraalne vahe. Põhiline erinevus on vahendeis, millega surma tulemus saavutatakse. Aktiivsete sammude sammude astumine tähendab autokraatlikku kontrolli toimuva üle. Arst, kes annab ravimi, et kannatava patsiendi elu lõpetada, määrab patsiendi surma, aja ja mooduse. Ravimi toime muudab surma
AUDITEERIMISE ALUSED 07.09 RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIPRINTSIIBID 1. majandusüksuse printsiip - raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustes ja majandustehingutest. 2. jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal puudub kavatsus tegevus lõpetada või vajadus seda teha. Jätkuvust kinnitab see: 1. kui ettevõte suudab tõrgeteta täita oma pikaajalisi kohustusi, 2. kui ettevõte suudab probleemideta amortiseerida oma põhivara 3. arusaadavause printsiip raamatupidamise aruandes avalikustatav info tuleb esitada selliselt, et see on ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajale, kellel on aruande mõistmiseks piisavalt finantsalaseid teadmisi 4
eetika ja religioon erinevaid põhimõtteid, kuid see ei pruugi nii olla. FLFI.02.003 Eetika alused Seaduste funktsioon on sarnane moraali omale need on olemas heaolu edendamiseks ja huvikonfliktide lahendamiseks. Kuid mõned seadused võivad olla hoopis ebaeetilised, kuigi kehtivad näiteks võivad seadused lubada orjust, diskrimineerimist jne. Lisaks ei hõlma seadus mõningaid moraali aspekte, kõiki moraalselt kaheldava väärtusega tegusid ei keelata veel seadusega. Samuti ei saa kavatsus olla ebaseaduslik, kuigi võib olla ebamoraalne. Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle suhtes, mis on viisakas, mitte mis on õige käitumine sügavamas mõttes. Samas võib etiketi pilkamine või eiramine olla ebamoraalne. Kui mingi tava on juba omaks võetud, võib see hakata kuuluma laiema reegli alla, nt tagasihoidlikkuse või lugupidamise nõude alla. 8
teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve. • Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud. • Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus. • Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst. • Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist. • Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida pärast seaduse jõustumist.
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, ...
teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve. · Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud. · Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus. · Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst. · Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist. · Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida pärast seaduse jõustumist.
uskumus, teatud käitumise efektiivusesse teatud ohule. Kui suitsetamist vähendan, vähenb risk haigestuda. Käitumine toob rohkem kasu, kui kahju. Põhjendatud tegutsemise teooria, põhineb kasu teoorial . Mis eeldab, et indiviid on aktiivne ja ratsionaalne otsuse langetaja ja hindab kasu. * Suhtumine teatavasse käitumisviisi, mis on seotud uksumustega. * Subjektiivsed normid (milline on arusaam, kuidas teised temast mõtlevad) kujuneb kavatsus, et ma võiksin nii käituda Käitumine. Oluline on et, käitumine kujuneks välja personaalsus (mõjutab teda personaalselt) Planeeritud käitumise mudel Personaalsuse juurde lisandub veel kontrollitunnetus. Enesetõhusus. Usub, et käitumise muutus toob kasu, tulemus on väärtuslik. Suudan ja saan hakkama, oma käitumis ekontrollimisega. Milline on suhtumine. (see mis ma teen on oluline mu jaoks) Normid- kõik teevad nii. (olulised minu jaoks) Ma saan seda teha, ning see sõltub minust
Kuidas laiem publik neist osa sai? Looduslikku keskkonda, õhust vaatasid. 5. Milline oli Robert Smithsoni kuulsaim maakunstiteos? "Spiraalne muul" 6. Millega üllatas publikut Chtisto? Tema teosed valmisid rahvarohketes kohtades ning need muutuvad suursündmusteks ja vaatemänguks. 7. Kui teos näituse jooksul kuidagi muutus (nt üles sulas, kokku varises vms.), kuidas me siis seda nimetame? Protsessikunst 8. Millises vahekorras on kavatsus ja selle meeleline teostus kontseptualismi puhul? Idee on kunstis kõige tähtsam, kuidas teos välja näeb, pole oluline. 9. Keda peetakse kuulsaimaks kontseptualistiks? J. Kosuth. Kuulsaim teos 3-osaline: tavaline vabrikutool, foto sellest ja sõna tool koos sõnaraamatu definitsiooniga. 10. Mis oli selles peatükis esitatud ebatavalisel objektidel kunstin atoimimise eelduseks? Sellise kunsti edu oluliseks kindlustajaks oli sensatsiooniline ajakirjandus. 28. Postmodernism.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
