Keila kool "Eesti talupere 19.sajandil." Referaat 16.05.2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2. Eesti talurahva elu-olu. 3. Taluhooned, nende ruumid ja kasutamine. 4. Talupere suurus ja nende toidulaud. 5. Talupere tööd. 6. Kokkuvõte. 7. Lisad. 1.Sissejuhatus. 19.sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel peamist osa mõis.Kuni 19.sajandi alguseni oli eesti talurahvas pärisorjuse käes.1801.aastal uueks keisriks saanud Aleksander I,samuti ka keisri lähikondlased mõistes pärisorjuse halba mõju ühiskonnale,kavatses kogu oma impeeriumis,seega ka Eestimaal,põhjalikke ümberkorraldusi teha.Eesti taluperede igapäevaelu muutus aga sajanditega vähe.Talus elati endistviisi edasi, kus peremeheks oli ikka peremees ise.Ka toidulaud oli üsna kesine. 2.Eesti talurahva elu-olu. Kuni 19.sajandini oli talurahvas pärisorjuse all.Pärisorjus ei mõjunud mitte ainult talupoega...
F.Liszt(181186)ungari pianist,helilooja,ungari rahv.koolkonna rajaja muusikas;loetakse üheks 19saj suurimaks klaverivirtuoosiks,sümfoonilise poeemi loojaks;oma aja parimaid pianiste;kirj.palju klaverimuusikat;arendas klaverimäng.tehnikad seades uued standardid tuleviku jaoks;abivalmis teiste heliloojate vastu;sündis Sporoni linna lähedal,isa lambakarjus;9a esines eduka pianistina Ungari linnades,1ks õpetajaks isa;1822 alustas õpinguid,siirdus Pariisi,üritas pääseda konservatooriumi;õppis kompositsiooni;külastas Paganini viiulikontserti,kavatses saada oma aja suurimaks pianistiks;1830 40reisis paljudes EUmaades,andis kontserte Venemaal,esines TÜaulas;184861elas Saksam,oli dirigent ooperiteatris/sümf.orkestris,muusikapedagoog,romantilise suuna eestvõitleja,muusikakriitik/muusikaliste uurimuste läbiviija;viimased 25a seotud Itaaliaga,kirj.vaimulikku muusikat,8a Roomas kloostris,viim.elua.elas Wagneri(väimees)juures. Klaverile u800t...
Ameerika ühendriikide 35. president aastatel 1961-1963 43-aastasena nooruselt teine USA president Soovis, et noored aitaksid vähearenenud riike kavatses saata 10 000 noort Aafrikasse, Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse Tekitab eneseaitamise usaldust ja head tahet Toetas Lõuna-Vietnami valitsust `'Kui Lõuna-Vietnamist saaks kommunistlik riik, oleks kogu mittekommunistlik maailm ohus.'' Nõustus CIA plaaniga sisse tungida Kuubasse Võitlus Kuuba kommunistliku diktatuuri vastu Läbikukkumine, ülestõusus osalenud langesid vangi Kaks kuud hiljem vabastati vangid 53 miljoni dollari väärtuses tarbekaupade eest
näinud, kes hirmust kange oli ja arvas, et ta leitakse. Kui juhataja toas oli tuli jälle kustutatud, kõndis Rasmus edasi. Nüüd oli ta jõudnud tühjale tänavale, kus ühtki inimest ei liikunud. Hea oli tunda vabaduse lõhna! Õige pea hakkas poisi pead vaevama järgmine mure. Ta ei teadnud, kus ööbida. Õnneks leidis ta pärastpoole siiski ühe küüni, kus võis tukastada. Hommikul, kui poiss ärkas, kuulis ta päris enda lähedal köhimist. Ta oli hirmul, kuid kavatses teada saada, mis toimub. Mõne aja pärast nägi ta, et samas küünis, kus temagi magas, oli olnud veel üks mees, Oskar. Ta oli küllaltki vana ja oli ka hulkur. Mees ärkas üles ja hakkas Rasmusega rääkima. Nad said sõpradeks ja Oskar lubas Rasmusel temaga koos teekonda jätkata. Ta polnud pahane, et väike poiss lastekodust ära tuli. Sisimas oli Oskaril hea meel, et ta sai olla kellegagi koos ja ei pidanud kõndima üksi.
Ta arendas klaverimängimise tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis orkestris. Perekond siirdus Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni. Külastas ta Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Saksamaal oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Viimasel 25 aastal kirjutas palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate.
Karl August Hermann Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Ta õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis kus ta jäi peale kooli lõpetamise sinna abiõpetajaks. Aastail 1871-1873 töötas ta Peterburis õpetajana ja kavatses ka konservatooriumi astuda, aga vanuse ja vähese ettevalmistuse tõttu pidi ta sellest loobuma. Ta pidi leppima vaid eratundidega ja iseõppimisega. Ta võttis ka Tallinnas eratunde oreli, viiuli ja klaverimängus. 1875. aastal astus Hermann Tartu ülikooli usuteaduskonda, kuid katkestas õpingud 1878. aastal ning läks hoopis Saksamaale Leipzigi ülikooli keeleteadust õppima. Ta lõpetas ülikooli 1880. aastal keeleteaduse doktori kraadiga. Karl August Hermann andis välja 1900
Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi. Aprillis oli Ostheer’il puudu veel 1600 tanki Mark III ja IV, 2000 suurtükki ja 7000 tankitõrjesuurtükki. Venemaale toodud poolest miljonist hobusest olid pooled 1942. aasta kevadeks surnud. Hitler oli siiski veendunud, et järele jäänud jõududest on küllalt Venemaale lõpu tegemiseks, ja kavatses alustada otsustavat pealetungi niipea, kui maapind kandma hakkab. Sel ajal, kui Stalin oli arvamusel, et sakslased ründavad jälle Moskva all- ja Stalini uskumist mööda pidi ründajate jõude nõrgendama Saksamaa vajadus arvestada ka teise rindega Läänes-, olid Hitleril täiesti vastupidised kavatsused. Talvine Vastupealetung Stalini talvise vastupealetungi tagajärjel ei ulatunud rindejoon enam Moskva eeslinnadeni ja selles oli kolm sälku
Tõmba uttu Helga Nõu Peategelaseks on Joonas, kes jutustab oma koolielust ja probleemidest. Tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Joonas pidi minema enda kooli näiteringiga Rootsi ekskursioonile. Joonas oli väga põnevil, kuna ta lootis saada Rootsist uusi kogemusi, teades, et Rootsi tüdrukud on kergema ellusuhtumisega. Joonas saab teada, et tema asemel sõidab Rootsi hoopis Helene Piilmani poeg Gunnar. Joonas vihastab ja laseb Marko sõpradel Klinkeril ja Kangil Piilmanit hirmutada. Ta annab neile vastumeelselt vanaisa kingitud kassettmaki. Joonas lööb aga viimasel hetkel vedelaks ja palub neil nalja ära jätta. Kindluse mõttes plaanib Joonas Piilmanile külla minna, et veenduda asja õigsuses. Samal päeval päästab Joonas Marko põlevast kuurist. Rootsi jõudes satub Joonas Nilssonite perre. Nilssonid kasvatasid naljakal kombel kurke.Talle ei meeldi se...
Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all. Samal aastal andis ta ka esimese avaliku kontserdi. Teda õpetati tasuta, sest perekonnal polnud piisvalt raha, et selle eest maksta. Oma päritolu tõttu ei võetud 1823 teda Pariisis konservatooriumi. 1824 andis ta esimese avaliku kontserdi Pariisis. Ta õppis Pariisis kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 1827 suri ootamatult Liszti isa. Peale seda, kui ta külastas Niccolo Paganini kontserti 1832, 22 aprill, kavatses ta sellest inspireerituna saada oma aja kõige suurimaks pianistiks. 1835 asus ta elama Sveitsi. 1837 läks ta Itaaliasse. 1830-1840, reisis ta palju Euroopas, andes kontserte. Suurema osa sissetulekust annetas ta heategevusele. 1842 esines ta Tartu Ülikooli aulas. 1848-1861 elas Ferenc Saksamaal, kus ta oli muusikakriitik, helilooja, muusikapedagoog, romantilise suuna eestvõitleja ning dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris.
Absoluutne võim; Louis XIV nimeks sai päkesekuningas(,,riik- see olen mina") ;nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud; andis välja seadusi; karistas andis armu; Peale ta surma tuli troonile tema pojapojapoeg Louis XV; Louis XV ei tundnud huvi riigiasjade vastu ; Reformikatsed Louis XVI valitsusajal Peale Louis XV surma tuli troonile tema pojapoeg Louis XVI, ta abiellusMarie-Antoinette'iga ; valitsemist oli vaja reformida; Turgot arvas et on aeg asuda ellu viima suurt reformide programmi, kavatses kaotada feodaalsed privileegid; lähtus lihtrahva kõige hädalisematest vajadustest 20. Riik ja ühiskond Prantsusmaal Suure Revolutsiooni ajal Reformikatsed absolutistliku monrahia raames Louis XVI ilmutas valmidust mõningateks reformideks ; ta määras rahanduse peakontrl. Jacques Turgot; uus ametimees kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid;Tsunftisundsuse kaotamine; hiljem tema reformid tühistati kui ta erru saadeti;
5. a) Suurriikidel oli sõjas järgmised eesmärgid: Kindlustada oma positsioone. Suurendada oma territooriumit. Haarata uusi kolooniaid ( asumaid ) b) sõjaplaanid: Saksamaa- välksõda Prantsusmaa vastu ja siis Venemaa vastu. Prantsusmaa- oli tugevdatud küll piiri Sakslastega kuid jäetud tugevdamata piir Belglastega. Venemaa- võidelda tuli Saksamaa ja Austria vastu, aidata Prantsusmaad Inglismaa- toetas rahaliselt liitlasi (Venemaa ja Prantsusmaa) kavatses sõtta saata vaid 70,000 meest. 6. Uuendused sõjapidamises: Kaevikud ehk positsiooni sõda Kuulipildujad ja kaitseehitised Uued väeliigid- lennukid, tangid, õhukaitsesuurtükid, tsepeliinid ja alvelaevad. Kolmemõõtmeline sõda Sõda tagalas Autoode tootmine suurenes 5 korda. 7. Esimene maailma sõda lõppe Compiegne vaherahuga mis sõlmiti 1918- 11nov- kell 11. Saksamaa kohustus kahenädala jooksul kõigilt vallutatud aladelt oma väed välja tooma, vabastama vangid. Algas desarmeerimine
progressiivse ajalehe "Sakala“ toimetaja rahvusliku liikumise juht Kirjanduse Seltsi esimees (alates 1881) Elulugu Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikuskihelkonnakoolis Jakobson oli Torma kihelkonnakooli õpetaja 1864. töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis 1865. hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest 1881. valiti Jakobson Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks Ta tabas raske külm, ja ta oli kadunud juba 7-l märtsil juba Ta suri täies jõus elades ära ainult 40 aastat. See oli rahvusliku liikumise
Elulugu Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema
Veeuputus Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks. Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus
1 1 1 3a 2 6a 1 3) : 2 2 6a 27a 1 1 3a 9a 3 a a 2. Turist kavatses matkata 252 km. Kuna ta läbis iga päev 3 km rohkem kui kavatsetud, siis kestis matk planeeritust 2 päeva vähem. Mitu päeva kestis matk? 12 3. Viljakoristust alustas üks kombain ja 2 tunni möödudes lisandus sellele veel teine kombain. Pärast 8-tunnilist koostööd oli koristatud 80% kogu viljapõllust. Mitu tundi kuluks kogu põllu koristamiseks kummalgi kombainil eraldi, kui esimesel kuluks selleks üksi töötades 5 tundi rohkem kui teisel
kuivõrd need erinesid varasemast kergemuusikast. 9. “Ega teil juhuslikult pole siin poes müüa komfortseid botikuid, väikest tamburiini, magusat desserti ja palsamit?“ küsis kitsas heleroosas seelikus naine. 10. Professor sõnas, et ta on professionaal ning oskab hästi psühholoogiat ning ka deklineerimine tuleb tal hästi välja. 11. Paljas mees pani selga vattpehme kampsuni, heledad püksid ning haaras öökapilt kristalsest vaasist punase roosi, mille ta kavatses viia printseslikult käituvale neiule, kes seisis modernse maja kõrval. 12. Isa tuli duši alt ning soovis, et ema paneks šašlõki grillile ning keedaks ka veidikene hirsiputru. 13. Kraadisin ennast garanteerimaks, kas olen ikka terve ja võin minna Eesti Vabariigi aastapäeva ballile. 14. Mikk võttis sõõmu glütseriini ning see ajas ta pamflette kirjutama. 15. Ema lemmik kartulisort on „Jõgeva piklik“, isal aga „Jõgeva kollane“. 16
b) kui ta töötas Norrlanis raudteel c) kui ta kaevas vääriskive Norrlandi kaevanduses 4. onu Einariga esmakordselt kohtudes märkas Kalle ta tunnusmärkideks a) sorakil juuksed , kitsad kulmud , kongus nina b) pruunid ülepea kammitud juuksed , kokkkasvanud kulmud , sirge nina c) sirged pikad juuksed , paksud kulmud , paremal epoole kõver nina 5. lossivaremed olid kohas a)kus käis palju rahvast b)mida kõik kartsid c) mida külastasid vähesed turistid 6. Andres kavatses tulevikus hakata a) trammijuhiks b) bussijuhiks c) vedurijuhiks 7. onu Einar keelas lastel nende ühisest lossivaremetes käigust mitte kellelegi kõneleda , kasutades sõnu : a) see on riiklik saladus b) see kelder ei huvita nagunii kedagi c) kui kellelegi räägite kahetsete 8. Andres sai tsirkuse direktoriks ,sest a) ta oli kõige pikkem ja sportlikum b) ta oli kõige osavam ja väledam c)ta oli lastest kõige vanem 9. Kelle luges uudist juveelivargusest ajaleheartiklist
Veeuputus Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks. Zeus pöördus tagasi taevasse ja kutsus kokku jumalate nõukogu. Ta rääkis teistele juhtunust ja ütles, et tahab karistada kõiki inimesi, saates maale veeuputuse. Ta palus abi ka oma vennalt Poseidonilt, kes andis omakorda
Itaalias oli nt kaheksa väiksemat riiki, mida püüti ühendada rahvusriikideks. Osa neist olid Austria võimu all, ainuke iseseisev kuningriik oli Sardiinia (kuningas Vittorio Emanuele). Pooldas Itaalia ühendamist, aga liikumise juhiks sai peaminister Camillo Cavour (1852). 1858 sõlmiti Austria vastu Prantsuse-Sardiinia liit, 59 puhkes sõda Lombardia pärast. Austerlased said lõpuks lüüa ja itaallased hõivasid kogu piirkonna. Garibaldi kavatses sõjaliselt kogu Austria vallutada, aga Prantsusmaa sõlmis austerlastega ootamatult rahu (1859). Rahulepingu järgi ühendati Sardiiniaga ainult Lombardia, mujal ülestõusnud piirkondades taastati Habsburgide võim. Peale Sardiinia-Austria sõda hakati palju asutama rahvuskogusid, mis otsustasid ühineda Sardiinia kuningriigiga. Ka enamik Kirikuriigist ühines S-ga. Paavsti alluvuses ainult Rooma linna ja lähiümbrus (Vatikan). Savoia ja Nizza ühendati Prmga.
· Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris, mida dirigeeris Joseph Haydn · 1822. a alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all · 1823. a siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud Muusikaõpingud · 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks · 1830.1840.tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal · 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas Muusikaõpingud · 18481861 elas Saksamaal · Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga kirjutas palju vaimulikku muusikat · Veetis 8 aastat Roomas kloostris · Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees Looming
a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving. Ordu käes vaid Tallinn, Pärnu, Paide. September – algas talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamine. Aasta lõpul saabusid ordule appi Poola väed. Tallinn kutsus appi Rootsi. 1561.a Aasta algul lõid rootslased poolakad Tallinnast välja. Rootsile alistused Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad. Saare-Lääne piiskopkond oli otse Taani alluvuses ja Liivimaa kuuletus Poolale. Hertsog Magnus kavatses luua oma kuningriiki, toetust leidis Ivan IV-lt. Esijalgne pealinn Põltsamaa 1570.a. august – Magnus piiras Tallinnat – 7 kuud, ebaõnnestunult. Sai abi Ivan IV-lt ja vallutas Karksi ja Paide. 1575-76.a Vallutas magnus peaaegu kogu Eesti ala. Rootis kätte jäid Tallinn ja Hiiumaa. Talurahva vastupanu vanelasele – minnakse koostööle rootslastega. Rahva olukorda halvendasid mõisameeste terror, röövlid, katk, sõjaväe rüüst, nälja-häda.
Enne Rootsi aega oli arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Talupoega peeti mõisniku isiklikuks omandiks pärisorjaks. Rootsi võimud üritasid lähendada eesti talupoegade õiguslikku seisundit Rootsi talupoegade omale. Mõisad läksid erakätesse, taaskehtestati sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse sõltuvusse. Kuningas Karl XI kavatses kroonumaadel pärisorjuse kaotada ja vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad. Maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele. Taluperemeeste karistamine keelati, keelatud oli talupoegade võõrandamine maast lahus. Fikseeriti koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõimega.
suhteliselt sakslaste sõbralik, aga Jakobson oli oluliselt radikaalsem. Slaid 5. 1864 andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil." Eesti kirjakeele parandamise osas saatis teda edu, ta avaldas uurimused "Eesti sõnadest line lõpuga". Rahvaluule kogumise paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta kavatses välja ande terve sarja rahvaluule väljaandeid. Neist ilmusid "Vana Kannel", "Setukeste laulud" ja "Monumenta Estoniae antiquae". On arvatud ka seda, et rahvaluulekogumine oli mõeldud protestiks venestamise vastu, mis neil aastatel eesti kultuuri lämmatada püüdis. Slaid 6. Aastast 1992 antakse Jacob Hurda nimelist rahvuskultuuriauhinda. 1989 püstitati talle Põlvasse mälestusmärk ja 1994 Tartusse. Tema poolelijäänud tööde edasiviimiseks loodi pärast ta surma Eesti Rahva Muuseum
kirjanikutööle. Antud raamat põhinebki ainult autori poolt läbitud teekonnal. Reis algas Londonist, Thamesi jõe kaldalt kus autor, kes juba varem oli huvitatud purjetamisest, merest ja piraatidest kohtas ühte vanemat härrasmeest Indiast. Jutuajamine härraga andis Kevinile otsutava tõuke minna otsima piraatide loodud või leitud paradiisi, mis hindu sõnul pidavat asuma Komooridel või Madagaskaril. Tema esimene peatus Aafrikas oli Lõuna-Aafrika vabariigis, Durbanis. Ta kavatses reisida sealt edasi mööda Aafrika põhjakallast kas Mosambiiki või Madakaskarile. Durbanis asub üks maailma suurimaid sadamaid. Kevini plaan reisijätkamiseks oli otsida endale mõni sobiv laev ning tollega üle mere oma kujutletavasse sihtkohta seilata. Nõnda sai tutavaks ta meremehe Carvalhhoga kes oli oma aluse, Songaga teel Mosambiiki, Quelimanesse. Nad tegid vahepeatuse Beiras, mis asus juba samuti Mosambiigis. Seal nägi autor esimest korda kuidas
Abraham, kes oli samuti otsekohene ja aus. Nähes oma sõbra eluviisi, hakkas Jeannot'l süda valutama, et selle tubli ja targa mehe hing peab hukka minema, kuna ta polnud õiget usku. Et seda viga parandada, hakkas Jeannot Abrahamile sõbralikult peale käima, et ta pöörduks õigesse ristiusku ja jätaks maha juudi usu, mis kahaneb ja oma lõpule läheneb, kuid edutult. Abrahami meelest aga polnud ühtegi paremat usku kui juudi oma. Siiski oli ta selles usus sündinud ja kavatses ka surra. Jeannot ei lasknud sellest end häirida ja pöördus mõne päeva pärast tagasi Abrahami poole sama jutuga. Jeannot seletas pikalt ja laialt, miks ristiusk on parem kui juudi oma ja Abrahamile hakkasid need väited tasa-pisi meeldima, kuniks lõpuks ta murdus. Juut rääkis Jeannot'le, et enne kui ta ristiusu üle läheb, tahab ta minna Rooma ja näha jumala asemikku maapeal ning veenduda, et ristiusk on parem kui juudi oma. Sellepeale
Ahto Walter Aasta 1930. Ahto ja Kõu Walter purjetasid jahil Ahto (endine Auli) üle Atlandi ookeani Eestist Ameerikasse. 1930 aasta 7.augustil ei andnud Tallinna sadamakapten Ahtole kaugesõiduks luba ning vennad Ahto ja Kõu klaarisid jahi piirivalvepunktis lühemaks kalastusretkeks... ja läksid vastu ookeaniavarustele. Kaks noort Eesti poissi Atlandi ookeani vallutama. Ajalehed ei kirjutanud sellest veel midagi. Vennad purjetasid Läänemerest Põhjamerele ja sealt Inglismaale. Londonis tervitasid Ahtot ja Kõud suure hallooga inglise ajakirjanikud. Mööda Inglismaa lõunarannikut seilates jõudsid nad Torquaysse, kus poiste noorus ja Ahto sarm võlusid kohalikku purjetajaskonda nii, et nendest said Torquay Kuningliku jahtklubi auliikmed. Uuesti teele asudes jõudsid nad 22 päevaga Funchali Madeirasse; sealt edasi Las Palmassesse, kus nad toiduvarusid kogudes valmistusid Atlandi ookeani ületamiseks....
kihelkonnas Alatskivi vallas Riidma kandikohal Tema lapsepõlv möödus Alatskivi vallas Rupsi külas Oja talus Naelavere külakool 1875 1878 Kodavere kihelkonnakool 1879 1884 H. Treffneri gümnaasium 1886 Abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. 1885 esimene luuletus - "Maikuu öö" 1888 esimene jutt "Päästetud" "Virulane" Tallinnas 1885 "Sakala" Viljandis1888-1889 "Olevik" Tartus 1890-1892 Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust. Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil (jutustuse "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar", mõlemad 1893), kuid siis
Ta loobus troonist oma venna Mihhaili kasuks, kes järgmisel päeval keeldus keisriks hakkamast. Lõppes 304 aastat kestnud Romanovita võim. Nikolai II arest ja hukkamine 7. märtsil 1917 viidi Nikolai II koos perekonnaga ja kuni 14. augustini 1917 viibis ta vahi all Aleksandrovski Palees, Tsarskoje Selos, hiljem saadeti edasi Tobolskisse, kus nad ka viibisid enamlaste poolt toime pandud oktoobripöörde ajal. Enamlaste valitsus kavatses nende üle kohut mõista aga ei suutnud leida peale tegevuses kuriteokoossseisu, mistõttu jätkus nende vahi all hoidmine ilma seadusliku aluseta. Kevadel 1918 toimetati Nikolai Aleksandrovits Romanov koos perekonnaga Jekaterinburgi. 17. juulil 1918 tapeti Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjordovna, nende viis last Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13 aastane troonipärija Aleksei. Kasutatud allikad www.wikipedia.com http://www2.sptimes.com/Treasures/TC.2.3.19.htm
eesväravahoone oli kahekorruseline ning selle nurkades paiknesid saledad ümarad valvetornid. 16. sajandiks oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Eesväravat kaitsesid mere poolt Viru värava muldkindlustus. Viru värava eesväravate lammutamine 1870. aastal kavatses Eestimaa kubermanguvalitsus laiendada vanalinna sissesõiduteed ning Tallinna raad arvas linna ringmüüri muinsusväärtuseks ainult Kiek in de Kök ja Paks Margareeta ning olid nõus Harju värava, Pika jala väravatorni ja Viru eesväravate lammutamisega. Viru värava eesväravad säilisid siiski enam-vähem terviklikult kuni 1888. aastani, kui nad seoses Tallinna hobutrammitee rajamisega lammutati. Eesvärava nurkades paiknenud ümartornid aga säilisid, samuti bastioni osad
Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi. Aprillis oli Ostheer'il puudu veel 1600 tanki Mark III ja IV, 2000 suurtükki ja 7000 tankitõrjesuurtükki. Venemaale toodud poolest miljonist hobusest olid pooled 1942. aasta kevadeks surnud. Hitler oli siiski veendunud, et järele jäänud jõududest on küllalt Venemaale lõpu tegemiseks, ja kavatses alustada otsustavat pealetungi niipea, kui maapind kandma hakkab. Sel ajal, kui Stalin oli arvamusel, et sakslased ründavad jälle Moskva all ja Stalini uskumist mööda pidi ründajate jõude nõrgendama Saksamaa vajadus arvestada ka teise rindega Läänes, olid Hitleril täiesti vastupidised kavatsused. Stalini talvise vastupealetungi tagajärjel ei ulatunud rindejoon enam Moskva eeslinnadeni ja selles oli kolm sälku. Demjanski ja R zevi vahel sirutus läände
Sander saaks kuulsaks kirjanikuks. Kuulsaks saab ta tänu Piibelehe kirjutatud käsikirjale, mille eest vastutasuks palub Piibeleht Sandrit endale isameheks, et Laura saaks ka kaasavara isa käest. Laura on lahedama eluga harjunud, aga Piibeleht seda pakkuda ei suuda. Kuna Sander ei ole nõus isameheks hakkama, ähvardab Piibeleht päevavalge tuua selle, kes on ,,Pisuhänna`` tegelik autor. Notari juures kinnitatud käsikirja kavatses Piibeleht enda kosjavankri ette panna. Veel kavatseb Piibeleht Vestmani üle lüüa, kui saadab Sandri enda volinikuna Peterburi ühe koolnud saksa preili krunti endale saama. Sõita tuleks äiapapa rahadega ostulepingu järgi. Kui Vestman kuuleb, et krundi ostul on temast ette jõudnud keegi Piibeleht, on ta nõus oma tütart talle ise naiseks pakkuma. Sellega jääks varandus perre ja ta saaks ise osanikuks pilvelõhkuja ehitamisel.
Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa ühe suure pealöögiga, pidada idas kaitsesõda, kasutades peamiselt Austria-Ungari sõdureid. 2)Venemaa- pealetung austerlaste vastu Galiitsias, kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. Pidi lööma "aururullina" e. massina, kuna oli kehv sõjatehnika. 3)Prantsusmaa- Plaan 17. panus tugevatele kindlustele Prantsuse Saksa piiril, kuid kindlustas end paraku valest kohast. 4)Inglismaa- sõditses n.ö. võõraste kätega, kuna kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, selleks finantseeris oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti saata 70000- meheline armee. Sõja käik(rinded&lahingud): Läänerindel 1)Marne lahing ehk piirilahing(2.09.1914)*Prantslaste pealetung peatab Sakslaste edasitungi *Schlieffeni plaani nurjumine *algas positsioonisõda 2)Ypresi lahing(4.1915)*Sakslased kasut mürkgaasi *Inglased löövad rünnaku tagasi 3)Verduni lahing(2
Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. Jaroslavi ristinimi oli Georgi ehk Juri. Ta abiellus Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi tütre Ingegerdiga. 2 Võimuvõitlus Kiievi suurvürsti tiitli pärast Isa pani Jaroslavi juba noores eas valitsema Rostovis, seejärel Novgorodi vabariigis. Aastal 1014, kuuldes, et isa pärandas võimu Kiievis nooremale vennale Borissile, lõpetas Jaroslav andami maksmise Kiievile. Vladimir kavatses sõnakuulmatut poega jõuga korrale kutsuda, kuid Jaroslav kutsus appi varjaagid. Aastal 1015 Vladimir suri, jõudmata sõda alustada, ning tema järel Kiievis võimu haaranud kasupoeg Svjatopolk saatis poolvendade vastu palgamõrtsukad, kuid Jaroslavi hoiatas tema õde Predslava. Svjatopolk põgenes Poolasse oma äia Boleslaw I Chrobryi juurde, Jaroslav marssis Kiievisse. Sõdimise käigus langes Jaroslavi kolm venda.
Kuivõrd rootsiaega võib nimetada ,,vanaks heaks Rootsi ajaks?" Rootsi aja alguseks Eestis võib luged 1561 aastat, kui Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande ning Tallinnasse saabusid Rootis väed. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 17. Saj lõpuni. Rootsi aeg oli pikk rahuperiood. Talurahva arv hakkas Rootsi ajal jõudsalt kasvama. Seda soodustasid kindlasti pikk rahuaeg ja ka see, et eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Eestis toimus ulatuslik sisemigratsioon tihedamalt asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse mis võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis omakorda soodustas ka sündimust. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka naaberrahvaid, kes võtsid üle eestlaste keele ja kombed. Rootsi ajal tehti suuri samme kohaliku hariduselu muutmiseks. 1630-ndatel hakati õpetama talupoegi ja rajati esimesed talurahva koolid. Suuri teeneid selles vallas saatis korda Johann ...
väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2) Kes oli süüdi uue maailmasõja puhkemises? Vanameelsete Venemaa ajaloolaste reaktsioon väitele, et tegelikult kavatses Stalin esimesena rünnata Saksamaad [ja Euroopa riike], on olnud raevukas ning üleolev ja nad lootsid selle teesi kergelt ümber lükata. Kuid ootamatult on asunud seda väidet kaitsma ka mitmed noorema põlvkonna kutselised ajaloolased. Nüüdseks on mitmed Venemaal avaldatud uurimused arhiividest leitud materjalide põhjal seda Stalini poolt kavatsetud rünnakuplaani ka kinnitanud. Ajaloolaste viimaste aastate uurimused on üha veenvamalt
liitlaste arvamust. Saksamaal peeti sõja alustamist sobivaks. Venemaa pidi sõja ettevalmistustega valmis jõudma alles 1917. a. Venemaa otsustas siiski toetada Serbiat. Austria Ultimaatum. 23. juulil esitas Austria-Ungari saadik oma valitsuse noodi Venemaale. Austria noot oli sisult ultimaatum. 28. juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. 1. augusti õhtul kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. 3. augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Saksamaa kavatses Prantsusmaad rünnata läbi Belgia ning selleks esitati 2. augustil Belgiale ultimaatum, milles valetati, et Prantsuse väed kavatsevad rünnata Belgiat. Nendele vastuseismiseks peavad sakslased sinna oma väed paigutada. Belgia lükkas ultimaatumi tagasi ja pöördus abi saamiseks Inglismaa poole. 4. augustil kuulutas Briti valitsus Saksamaale sõja. Järk-järgult astus sõtta uusi riike, lõpuks osales neid 34. Kuna sõjas osalesid
Teises kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870), mille Jakobson pidas "Vanemuise" seltsi 5. aastapäeval, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. Kolmandas kõnes "Nõia-usk ja nõia-protsessid" (1870) kirjeldas ta keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku. Ta hindas kõrgelt neid teadlasi, kes julgesid nõiaprotsesside vastu võidelda, ja hoiatas eestlasi ebausu eest. Aastal 1874 ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Pärast seda valiti Jakobson Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava. Jakobsoni poliitilise tegevuse tipuks sai ajaleht "Sakala". See ilmus aastast 1878. Lehel oli
Stalingradi lahing 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi. Aprillis oli ...
oma hilisemas loomingus. Hiljem Vildede perekond lahkus Muugalt, et lapsed saaksid hea hariduse ning 1878. aastal asus Eduard õppima Tallinnas Saksa kreisikooli, kus ta õppis kuni 1882. aastani. Eduard Vildet paelusid juba kooliajal rohkem humanitaarained, ta vaimustus kirjandusest ja teatrist. Viimasest isegi nii palju, et lühikest aega pärast kreiskoolist lahkumist, kus tal oli konflikt kooli juhatusega, kavatses ta leiba teenida kutselise näitlejana. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 17-aastaselt ja oli äärmiselt viljakas. Ta kirjutas peaaegu kõike jutustusi, näidendeid, naljajutte, romaane. 1882. aastal ilmus esikteos ,,Kurjal teel" tegemist on kriminaalse teosega, mis räägib Peterburi elust. 1883. aasta sügisest sai temast ajalehe Virulane toimetuse liige, kus ta töötas 1886. aastani. Olles vahepeal olnud vabakutseline kirjanik, kutsuti Vilde 1887
Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. Ta pidas 1868 ja 1870 ,,Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid raamatuna 1870. aastal. Asuss 1871 aastal Tallinna, kuid ei saanud siingi eestikeelse ajalehe asutamise luba. Ta oli 18721874 aastal Vanaja UueVändra valla kirjutaja. Ostis 1874 Vändras asuva Kurgjala talu ja kavatses sellest teha näidismajapidamise. Korraldas samal aastal Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Ta valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks, ta pidas neid seltsides põllumajanduslikke teadmisi ja uuendusi propageerivaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid. Ta esitas põllumajanduse edendamise kava. Toimetas aastatst 1878 Viljandis ajalehte ,,Sakala"
Lev Tolstoi ,, Sõda ja rahu'' "Sõja ja rahu" tegevus algab aastal 1805. Lõbutsetakse luksuslikel vastuvõttudel, ballidel ja väljasõitudel. Peterburis käib koos kõrgem seltskond. Tütred näitavad oma uusimaid tualette; noorhärrad püüavad muljet avaldada üksteise laua alla joomise ja vastupidavusega hasartmängudes; nende vanemad arutavad pooleldi naljatades, pooleldi murelikult dünastia jätkamise strateegiaid, mis aitaksid neidudel võimalikult soodsalt tanu alla saada. Salongides kõneldakse prantsuse keelt, seda peetakse sikiks nagu kõike, mis on pärit Prantsusmaalt. See mood aga muutub peagi: pool Euroopat on konfliktis Napoleoniga, kes võidab ühe lahingu teise järel ja on suunanud nüüd oma himustava pilgu tsaaririigi poole. Riik peab taas kaitsele asuma ja paljud aadlikud tõmbavad selga oma tipp-topp univormid. "Sõda ja rahu" oli pikk ja keeruline protsess, mis kestis mitu aastat ja lõpetati alles aastal 18...
rahvakooli ja pedagoogika arengut. Tema "Kooli Lugemise Raamatu" (3 osa; 18671876) I osa ilmus 40 aasta jooksul 15 trükis. Laialdaselt tulid kasutusele ka "Uus Aabitsaraamat..." (1867), "Veikene Geograafia" (1868) ja tütarlastekoolide lugemik "Helmed" (1880). Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. Lõpuaastad, temaga seotud tegevused peale surma 1874 aastal ostis C.R Jakobson Vändra lähedale Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal valiti ta ka Eesti Põllumeeste Seltsi esimeheks 1882 aasta kevadtalvel haigestus Jakobson kopsupõletikku. C.R.Jakobson on maetud perekonnakalmistule Kurgjal. Aastal 1948 avati Kurgjal tema talus kodumuuseum. 1956. a. anti Viljandi 1. Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. 1995. aastast kannab kool nime C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium 1957. aastal püstitati Jakobsoni mälestussammas Torma kooli juurde 1993. aastal avati monument ka Viljandis
Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. Jaanuaris 1944 moodustatigi 200. jalaväe rügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Eestlased põgenesid Läände eelkõige kartes Nõukogude okupatsiooni taastamist. Põgeneti ka sõjategevuse ja sundmobilisatsiooni eest. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Enamik sõjapõgenikest kavatses esialgu jääda kodumaale, kuid sedamööda kuidas Punaarmee edasitung jätkus kasvas soov pääseda välismaale. Enamasti põgeneti Rootsi ja Saksamaale. Kokku lahkus suure põgenemise käigus Eestist umbes 80 000 inimest., lootes sealt sõja lõppedes ja Eesti omariikluse taastudes peagi tagasi pöörduda. Eestlastel peaaegu puudus valikuvõimalus mobiliseerimise eest. Kui keeldusid armeesse minemast, lasti sind maha. Üheks kõrvaliseks valikuks oli Soome armee. Kuid otsustati ka
Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi
( hõbe). Olümpia Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eestis esimene olümpiavõitja. Kuldmedaleid kogunes lõpuks koguni kaks. Oma esimese olümpia võidu saavutas Salumäe 1988. Aastal NSV liidu koondises võisteldes. Souli olümpiale murdis sportlanna end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali Saksa kiiruisutaja Christa Rothenburgeri vastu, kaotas Erika esimese sõidu. Aga seda kindlamalt kavatses ta teises ja kolmandas sõidus sakslanna surplace´iga üle, sundides teda varem spurtima ja võttes seejärel oma võidu. Olümpiakuld tuli Salumäele finaalieduga 2:1 . Neli aastat hiljem Barcelonas võistles Erika kuldmedalile juba sini-mustvalge lipu all. Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Anett Neumanni vastu. Ja taas võitis finaali esimese sõidu konkurent. Salumäe aga ei
Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. 1827 suri Liszti isa ja noor muusik jäi üksi Pariisi ilma rahalise ja moraalse toeta. Sellel järges suur depressioon. Kuid kui 1830 vallandus revolutsioon, ärkas Liszt kuid kestnud haigusest ja melanhooliast. Väga mõjus Lisztile 22. aprill aastal 1832 Siis külastas ta Paganini viiulikointserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. 1835.a.sai alguse kooselu krahvinna Marie d´Agoult´ga, kellega tal oli kolm last. Nad elasid ja reisisid Sveitsis ja Itaalias, millele järgnesid edukad kontsertreisid kogu Euroopas. Suhted Marie´ga aga jahenesid ning nende kooselu lõppes 1844.a. 1847.a. tutvus Liszt Kiievis vürstinna Caroline von SaynWittgensteiniga, kellest sai muusika ajaloolaste sõnul "Liszti elu teise poole ainus püsiv täht paljude planeetide ja komeetide kõrval."
Kätte hakkas jõudma september, mil hakkas kool. Koolis toimus AIDSI teemaline loeng. Koolist koju minnes helises telefon. helistas Markus, kes oli kati peol ära vägistanud. Nad said kokku ning Markus ütles Katile,et tal on HIV. Nad läksid koos arsti juurde ning tuli välja, et Katil on samuti HIV. Ta ei suutnud kellegile sellest rääkdia,sest kartis kõikide reaktsiooni. Palju aega läks mööda ning ühel päeval nägi ta kuuekordset parkimismaja. ta läks trepist üles. Ta kavatses alla hüpata. Ta tegigi seda. Peale ta surma said kõik aru, kui tore ja hooliv Kati tegelikult oli. Juhan luges Kati päevikut ning sai teada, kui väga Kati teda armastas.
Horatio. Kõik mõistsid teda hukka.. Laertes ja kuninganna.. Kuningannale tunnen kaasa, kuna ta abiellus kohe pärast oma abikaasa surma. Minu arust ta ei oleks pidanud nii tegema. Hamleti arust oli see verepilasus. Kahju, et kuninganna sai lõpus surma, kuna ta oli täiesti süütu inimene, kes pole kedagi tapnud ega midagi halba teinud. Claudiusele ma ei tunne kaasa. Ta sai seda, mida vääris. Ta pes oli nii palju halbu mõtteid ja kavatsusi, et ta sai kõik tagasi. Ta tappis Hamleti isa ja kavatses tappa süütu Hamleti. Kaasas oma afääri ka teisi tegelasi. Poloniusele ma ka eriti ei tunne kaasa, kuna ta ei saanud Hamletist aru, ta ei näinud kui hea inimene ta tegelikult on ja ei pidanud teda oma tütre vääriliseks. Ta läks pimesi Claudiuse plaanidega kaasa. Kahju ainult, et Hamlet tappis teda ära. Arvan, et Hamlet poleks pidanud nii mõtlematut tegu tegema, kuna kardina taga võis olla ükskõik kes, kasvõi Ophelia.
Harry suhtus endasse väga kriitiliselt ja ei suutnud leppida oma mittetäiuslike omadustega. See aga, kui ei suudeta endaga leppida, takistab pidevat vaimset arengut. Endasse ei saa suhtuda ainult kriitiliselt, ennast pidevalt maha tehes kaobki elutahe ja tahe midagi saavutada. Selleks, et elus kuhugi jõuda peab inimene endale tunnistama, et ta ei ole ideaalne, leppima oma nõrkustega ja proovima neis midagi positiivset leida. Harry Haller vihkas ennast ja kavatses juba pikalt enesetappu. Temas pesitses kaks poolt, keda ta ei suutnud lepitada. Stepihunt, kes armastas üksindust, oli ettearvamatu ja tahtis olla sõltumatu ja inimlik pool, kes oli mõistlik, peen ja tundlik ja armastas väga kunsti. Harry mõtles kogu aeg ainult sellele, et neid kahte poolt omavahel lepitada ei ole võimalik. Ta oli enda vastu liiga karm, arvates, et ta saab olla kas Harry või Stepihunt. Inimeses on tuhat erinevat külge
Elulugu Aastal 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all, muusikateooriat õpetas talle Antonio Salieri. Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi, kuid oma päritolu tõttu teda vastu ei võetud. Pariisis õppis ta kompositsiooni. 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolò Paganini viiulikontserti ning temast motiveerituna kavatses Liszt saada oma aja suurimaks pianistiks. Elulugu 1830.1840.-tel aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal. Aastal 1842 esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 18481861 elas helilooja Saksamaal, peamiselt Weimaris, kus oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
