Rakvere Reaalgümnaasium Uurimistöö SAKSAMAA Kaupo Rebane 12.T klass 2010 Riik: Saksamaa Geograafiline asend: Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kaart 1: Kaart 2:
Madisepäeva lahing.(1217.a) Eestlased said aru, et tugevatest sakslastest muud moodi jagu ei saa kui omavahel jõud ühendada. Sakala vanem Lembitu saatis oma saadikud eestlaste jõude ühendama. Septembris 1217.a tuli Sakalasse 6000. meheline malev. Eestlastel olid vastu 3000 sakslaste vägi. Lahing toimus madisepäeval Viljandi lähistel. See oli sõja suurim välilahing. Eestlased said lüüa. Võitluses sai surma ka Lembitu aga ka sakslaste vanem Kaupo. Vallutussõda jätkub. Võitlusesse sekkus ka Taani riik. 1219. aastal tulid nad Tallinnasse. Revala maakonna mehed kaitsesid end edukalt nad tungisid vaenlaste laagrisse. Kuid lõpuks võitsid ikkagi taanlased. Kuid Revala maakonna vallutamiseks läks veel veel kaua aega. Ka rootslased tahtsid oma alasid laiendada. Rootslased saabusid läänemaalt, kuid õnneks suutsid saarlased nad tagasi tõrjuda. Sõja lõpp. Sakslased vallutasid ka teised Eesti maakonnad
Kirjalik küsitlus toimus Rail Ageniga jaanuaris 2009.aastal . 12 LISA 3 Foto: Kaarel Tamre 2002.aastal. Foto: Riine Lond 2003.aastal. 2009.a. retke kaart. 13 Jaanus Arukaevutel 2008.aastal . Marian 2008. aastal . Kaupo Meiel 2002.aastal. 14 http://www.rattaretked.ee/toetajad.html 15
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komö...
MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kul...
Kaupmeestena mööda maad ringi liikudes leisid nad, et Läänemere kaldal elav jõukas rahvas tuleks ristiusku pöörata ja sellega saksa võimu seal laiendada. Eestlased olid seni kinni pidanud muistsest usust. Ristitud rahvad nimetasid neid halvustavalt "paganateks". Kõigepealt saadeti Liivimaale misjonäriks munk Meinhard, kes pidi siin paganate seas ristiusku levitama. Alguses toimus misjonitöö rahumeelselt ning mõned liivlased lasidki end ristida, nende hulgas liivlaste vanem Kaupo, kellest sai sakslaste agar abiline. Kui Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti, saadi aru sakslate vallutuslikest plaanidest ning liivlased tõrkusid ristiusku vastu võtmast. Kuna misjonäride töö Liivimaale ristiusu levitamisel jäi tulemusteta, kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks Liivimaa piiskopiks määrati energiline ja võimuahne Albert, kes otsustas ristisõdijate abiga kõik Läänemere idakalda paganad ristiusku pöörata, teenides
Kaupmeestena mööda maad ringi liikudes leisid nad, et Läänemere kaldal elav jõukas rahvas tuleks ristiusku pöörata ja sellega saksa võimu seal laiendada. Eestlased olid seni kinni pidanud muistsest usust. Ristitud rahvad nimetasid neid halvustavalt "paganateks". Kõigepealt saadeti Liivimaale misjonäriks munk Meinhard, kes pidi siin paganate seas ristiusku levitama. Alguses toimus misjonitöö rahumeelselt ning mõned liivlased lasidki end ristida, nende hulgas liivlaste vanem Kaupo, kellest sai sakslaste agar abiline. Kui Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti, saadi aru sakslate vallutuslikest plaanidest ning liivlased tõrkusid ristiusku vastu võtmast. Kuna misjonäride töö Liivimaale ristiusu levitamisel jäi tulemusteta, kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks Liivimaa piiskopiks määrati energiline ja võimuahne Albert, kes otsustas ristisõdijate abiga kõik Läänemere idakalda paganad
kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist). Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimine. Tegelikuks eesmärgiks oli aga maade vallutamine. Vabadusvõitluse kaotuse põhjused: o Ordurüütlid olid elukutselised
a. rajas sinna Mgavendade ordu. 1208. a. - Ristisdijad judsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. 1217. a. - Otep piiramine, sakslased ldi sealt minema 21. september 1217. a. - Madisepeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse rististta ja vallutas Tallinna. 1219. - 1920. a. - Viduristimine Phja-Eestis (thendas seda, et kik pdsid ise ristida niipalju alasid kui oli vimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool niteks). 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti mberkaudset rahvast ristima. 1222. a. - Maabus Valdemar II Saaremaale ning ritas seda vallutada. 1223. a. - Eesti alad (v.a. Tallinn) puhastati sakslastest.
Selleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama. Kokku saadi umbes 6000 meest. Kuuldes eestalste plaanidest, püüdsid vastased kiirustada, et ennetada vaenlaste saabumist. Peagi jõudis kohale ligi 3000-meheline vägi. Otsustav lahing toimus 1217. a. Madisepäeval (21. sept.) Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega, ehki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad, ristisõdijate poolel liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste muistse vabadusvõitluse üks suuremaid kaotusi. Pilet nr 9 Talurahva olukord Rootsi ajal Rootsistamispoliitika nurjumine 17. sajandi algul lõpetas edutult ka Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaissega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule lubab
maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rünnakuid liivlaste ning latgalite aladele. · 1210. a. - Eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. · 1212. - 1215. a. - Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. · 1217. a. - Otepää piiramine, sakslased löödi sealt minema · 21. september 1217. a. - Madisepäeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. · 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse ristisõtta ja vallutas Tallinna. · 1219. - 1920. a. - Võiduristimine Põhja-Eestis (tähendas seda, et kõik püüdsid ise ristida niipalju alasid kui oli võimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool näiteks). · 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti ümberkaudset rahvast ristima. · 1222. a. - Maabus Valdemar II Saaremaale ning üritas seda vallutada.
madisepäeval, 21. septembril 1217 Sakalas. Verine taplus kestis kaua aega vahelduva eduga, kuid siis õnnestus rüütlitel eestlaste rinde keskosas läbi murda. Eestlased püüdsid oma vägesid ümber paigutada, aga edutult. Sellise keerulises olukorras tabas eestlasi raske kaotus - mitme teise Sakala vanemate hulgas langes ka Lembitu. Vastaspool saavutas ülekaalu, ehkki kandis samuti suuri kaotusi: teiste hulgas langes liivlaste "kuningas" Kaupo, ja eestlased hakkasid taanduma ümberkaudsetesse metsadesse ja soodesse. Muistse vabadusvõitluse suurim lahing lõppes kaotusega. Eestlaste malev (umbes 6000 meest) sai sakslaste, liivlaste ja latgalite väelt (umbes 3000 meest) lüüa, umbes 1000-1400 eestlast langes. Mõlemad lahingud on märkimisväärsed kuna need on ülesmärgitud ilukirjandusse. Pilet nr.9 1.Põhjasõda(põhjused, osalejad riigid, tähtsamad lahingud, sõja tulemused)
Tallinna Polütehnikum It-Telekommunikatsioon Süsteemiarenduse elutsükkel Referaat Noorem Tarkvaraarendaja Rasmus Karm Ta-17E Juhendaja: Kaupo Nõlvak Tallinn 2017 Sisukord 1.Elutsükli üldised mudelid..................................................................................................3 2.Koskmudel.........................................................................................................................5 Kokkuvõte:.....................................................................................................................
21. sajandi kasvava trendiga. Seetõttu on sotsiaalmeedia kanalid muutunud ettevõtete jaoks atraktiivseteks turunduskanaliteks. Karjaluoto käsitluse kohaselt on sotsiaalmeedia elektrooniline tööriist, tehnoloogia või rakendus, mis hõlbustab interaktiivset kommunikatsiooni ja sisu vahetamist erinevate funktsioonide kaudu, kus kasutajal on võimalus olla nii lugeja kui autor. (Karjaluoto 2008) OKIA digiagentuuri asutaja Kaupo Kalda on aga defineerinud sotsiaalmeediat kui kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahenduses, mis põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel (Kalda 2009). Sotsiaalmeedia koosneb veebipõhistest teenustest, mis võimaldavad inimestel luua avaliku või poolavaliku profiili ning koostada, vaadata ja laiendada isikute nimekirju, kellega nad soovivad ühenduses olla. Üksikutele eranditele vaatamata on sotsiaalmeedia üks peamisi rolle
1201. Aasta Riia linn Riiga suunduti, kuna jõe kaudu oli väga hea ja lihtne pääseda Venemaale, Novgorodi Teema Eesti Läti Leedu MAINIMINE 1154. aasta Idris 1201. aasta Riia 14.09.1009 nunnad Araabika kirjeldasid Leedut SÕJAD/ISIKUD Lembitu (positiivne) Kaupo (positiivne ja 06.07.1253 negatiivne) Mindaugas kroonis end kuningaks (positiivne) 28.09.1236 aasta Saule lahing Läti ja Leedu 28.09.1236 aasta
1180ndatel aastatel, esialgu saadeti siia rahumeelsed piiskopitööd tegema piiskop Meinhard. Oli Ükskülas, Daugava jõe suudme lähedal, seal tegutses. Lasi sinna ehitada kivilinnuse, kivid seoti mördiga, eeldas seda, et ehitusmeistrid kutsutud välismaalt, sest kohapeal seda kuntsi ei tuntud. 1190 tuli piiskop Berthold, polnud enam rahumeelne vaid kavatses kasutada ka sõjalist jõudu ristiusu levitamiseks. Meinhardi valitsemise ajal võttis ristiusu vastu liivlaste vanem Kaupo, sai ristisõdijate liitlaseks. Kavakindel ristiusustamine sai alguse 1199 kui piiskopiks sai Albert.Tolleaegne paavst Innocentius III kuulutas välja lausa ristisõja, kes sinna suundusid pidid saama andeks oma patud, Albert kogus kokku u 500-mehelise väe, et sellega saabuda. Muutis keskuseks Riia 1201, anti linnaõigus, toodi merele lähemale keskus. Ehitatud toomkirik pühitseti Neitsi Maarjale koos kogu ülejäänud vallutatud maaga, seepärast Eesti ja Läti Maarjamaa
Ajalugu Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227): · Lõpetas muinasaja Eestis · Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas. · Saksa kaupmehed ei soovinud jagada kaubandustulusi kohalike rahvastega. Samuti loodeti lõpetada paganate mere- ja rannaröövid. · Taani ja Rootsi kuningakoda nägid ristisõjas head võimalust oma valduste suurendamiseks. Eestlaste allajäämise põhjused: · Eestlastel puudusid liitlased · Korraga mitu vaenlast: latgalid, leedulased, liivlased, sakslased...
ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219 Taanlased (ja rootslased) Tallinnas Tallinna sadamasse saabus suur taanlaste laevastik. Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti takistamatult eestlaste linnusesse.
790 475 Kaar Meelis Harju 03:45:44 M21 1899 1746 Kaarna Ilmar Tartu 04:45:54 M21 1057 1453 Kaasik Urmas Harju 03:58:49 M21 2045 2097 Kabin Kristjan Tallinn 04:55:44 M21 1779 1171 Kabral Iljar Valga 04:35:51 M21 1973 2915 Kadaja Meelis Tartu 04:51:26 M21 749 1497 Kadajane Erik Viljandi 03:43:36 M21 396 797 Kadajane Kaupo Tallinn 03:23:59 M21 884 528 Kadarik Janek Rapla 03:50:39 M21 266 414 Kadastu Janar Võru 03:16:10 M21 1781 2702 Kahro Rein Tallinn 04:35:58 M21 2341 1924 Kaik Kaido Harju 05:39:31 M21 2292 1941 Kalda Meelis Tallinn 05:28:41 M21 1221 1296 Kaljumäe Anti Harju 04:06:29 M21 1940 1778 Kaljuvee Lauri-AndresTallinn 04:48:39 M21
1217. ugalased koos sakslastega sõjakäik Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega. Otepää linnuse alla pidid ugalased ja sakslased alla andma eestlastele ja venelastele ning sakslased pidid lahkuma Eestist. Eestlased plaanisid minna Riiat ründama, selleks asus Lembitu vägesid koondama. Vastased asusid samuti tööle. 1217. toimus Madisepäeva lahing Viljandi lähedal ning lõppes eestlaste allajäämisega. Langesid Lembitu, Kaupo ja teisedki eesti vanemad. 1219. sekkus Taani kuningas Valdemar II, eesmärgiga Eestis kanda kinnitada. Võidukas lahing Tallinna all, ehitati Tallina kivilinnus ja määras Eestimaale asehalduri. Taani ja Saksa preestrite vahel võitlus Taani ja Riia kiriku valduste piir. 1220. sügiseks taanlaste käes Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. 1220. rajas Rootsi kuningas tugipunkti Lihulasse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Saarlased lõid rootslaste väed puruks. 1222
lätlased ja latgalid. Sakslased said lüüa, kuid vaatamata nende vähesele arvule oli see eestlastele suur võit, sest tolleaegne rüütel oli nagu tänapäeva tank. 1212 sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. 1215 tegid orduväed sõjaretke Ugandisse ja piirasid Lembitu linnust. Eestlaste poolt taheti anda Riia linnale löök, mis nurjus. 21.09.1217 - Madisepäeva lahing, mille kaotavad eestased ning milles surevad Kaupo ja Lembitu. 1219 maabusid Tallinnas Taani väed, kes võitluse käigus olid alistumas, kuid siis langes taevast alla taanlaste lipp (Dannebrog) ning Taani võitis. Võimuvõitlus Taani ja Riia vahel. 1220 üritab Rootsi Lihulat vallutada, kuid ebaõnnestub. 1222 üritab Taani vallutada Saaremaad, kuid see ebaõnnestub. 1223 üldine ülestõus. 1224 Tartu vallutamine - arvatav Eesti-Vene koostöö. 1227 vallutatakse Riia poolt Muhu ja Saaremaa, et jõuda ette Taanist. 8
konkurendiks Ümera lahing – 1210. aastal toimus lahing (lätlased, liivlased, sakslased), kus ootamatu rünnak metsast tõi eestlastele edu. Lembitu – Sakala vanem Madisepäeva lahing – 1217. aastal 21. septembril Risti kabeli juures Viljandimaal toimus Vene vägede ja eestlaste vahel lahing. Eesti väed ründasid metsast, lahing kestis mitu tundi, lõpuks olid eestlased sunnitud taganema, lahingus sai surma liivlaste vanem Kaupo ja Sakala vanem Lembitu. Muhu linnuse vallutamine – 1227. aastal oli meri tugevalt jääs, sakslaste vägi oli Muhu linnuse all, nähes nii suurt väge pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida lasta, sakslased sellega ei nõustunud, hakati linnust piirama, 6. päeval tungisid nad linnusesse, kus korralaldasid metsikud tapatalgud. Valjala – 1227. aastal otsustasid saarlased sõlmida vaherahu, lasti end ristida, vanemad kogu maakonnast tulid kohale ja lasid end ristida
Ümera piirkonna latgalite preestriks. Kroonika koosneb 4st osast/raamatust, millest 3 esimest on nimetatud Meinhardi, Bertholdi ja Alberti järgi. 4s raamat käsitleb Eesti alistamist Alberti juhtimisel. Kroonika on seega jutustus liivlaste, latgalite ja eestlaste vägivaldsest kristianiseerimisest. See on kirjutatud ladina keeles aastatel 1224-1227 Tartu vallutamisest kuni Eesti saarte alistamiseni. Kroonika on säilinud tervikuna. Meinhard- kasutas vaid rahumeelseid vahendeid, suurimaks eduks Kaupo ristimine, alustas liivlaste ristimist Berthold- Liivimaa piiskop Albert- kasutas kõiki vahendeid sh. Sõjalist jõudu, vallutussõja peamine initsiaator, lõpetas liivlaste ristimise Liivlaste ja ladgalite ristimine- Liivlaste vanem Kaupo lasi end ristida, latgalid võtsid ristimise vastu, lootes saklaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistse vabadusvõõitluse algus- 1208 jõudsid ristisõdijate retked ka eesti pinnale. Algul
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
Eestis tunti rohkesti mitmeid tervendavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikale tuli vee eest ka ohverdada. Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. *Nõidumine- et sõnadel oli vägi, said targad- inimesed, kes omasid erilist väge-, nende abil nõiduda. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.s. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad Lk.34- 37 (Meinhard, Kaupo, Albert, Riia linn, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Ümera lahing, Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine, Valjala a. 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1227) *Ristiusu mõjud Eesti alal- Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070.
Korraldati sõjakäik Võnnu linnuse alla mõõgavendade vastu. Piirati sisse ordurüütlite käes olev niinimetatud vana linnus, mis asus hilisema Võnnu lossi pargis Pähklimäel (Riekstu kalns, pildil). Eestlaste rünnakud olid ägedad, kuid siis selgus, et Võnnu alla oli Riiast tulemas abivägi. Eestlaste malev seepeale otsustas taanduda, et otsida sakslastele lahinguandmiseks sobiv koht. Orduvennad koos Kaupo juhitud liivlaste ja latgalitega asusid nüüd eestlasi jälitama, kuid sattusid Ümera (Jumara) jõel ootamatult eestlaste varitsuse ohvriks. Eestlased ajasid segadusse sattunud vaenuväe põgenema, jälitades tapeti ja võeti vangi hulk sakslasi, liivlasi ja latgaleid, kes hiljem surnuks piinati. Eestlaste maleva võit oli täielik, kuid selle tähtsust ei tasuks kohe kindlasti üle hinnata.
Tähtsamad keskused lääneosas oli Tervete ja Mezotne. 4)seelid- kelle kohta leidub kõige vähem andmeid.Suurem ja tuntuim keskus, linnus Selpils.Jäid väina jõest lõunapoole .5)Läänemere soome päritolu liivlased- esialgselt põhja lätis ja kuramaa põhja osas. Asutasid kogu mere rannikut. Semgalite jõudmine liivilahele ,senine asuala lõigati kaheks tükiks. Liivimaa liivlased ida rannikul(esimesed kes langesid ristisõdijate alla,Koiva liivlased-Duraiga või Turaida. ja Kaupo ja Väina liivlased) ja Kuramaa liivlased põhja rannikul, nende puhul toimus taandareng. 19 saj olid muutunud eraldatud elavaks rannarahvaks, kes tegelesid kalastamisega. 19 saj lõpus oli neid ligi 3000 inimest, tõsise löögi andis neile I Ms. Kuramaa langes saksa vägede kätte. Läksid Venemaale tagasi tuli üle poole. IIMS nõukogude okupatsioon kehtestas merele mineku keelu kuramaa liivlastel, ja selleajaks pihustusid üle kogu läti laiali. Alles pärats taasiseseisvumist asutati
Just kaupmeeste vahendusel hakkasid siinsetele aladele liikuma ka teised sakslased. Esimesed piiskopid 1184a. Tuli augustiinlaste ordust Meinhard liivlaste juurde misjonitööle. Kaks aastat hiljem pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Jäeti mulje, et roomakatoliku kiriku eesmärk ongi ainult usu levitamine. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Mõned liivlased lasid end ristida, sealhulgas ka Toreida vanem Kaupo. 1191. läkitas Meinhard oma abilise munk Theoderichi Eestimaale. Kroonika järgi arvanud eestlased, et Theoderich olevat oma tulekul Päikese ära söönud, kuna samale ajale langes päikesevarjutus, ning Theoderichi ähvardanud ohud paganatelt. Liivlastele aga said varsti selgeks kiriku tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma ametisse pandud piiskop Bertholdil tekkisid liivlastega tõsised vastasseisud ning ta pöördus tagasi Saksamaale.
makronäitajatele, võib väita, et nõudlus nafta järele on jätkuvalt kasvav seda ka siis, kui leitakse alternatiivseid lahendusi. Referaadi autor on arvamusel, et innovatsioon ja tehnoloogiline areng on muutujad, mida ei ole võimalik otseselt ette ennustada, mistõttu jääb tegelik tõde ka lahtiseks kui suur on sõltuvus naftast tulevikus, seda näitab ainult aeg. 22 VIIDATUD ALLIKAD Kaupo Lepisk ,,Must Kuld, 2004 Tallinn Referaat. [WWW] http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/loput/Nafta%20%20must%20kuld.%20K.Lepisk.pdf George E. Totten Timeline. [WWW] http://www.astm.org/COMMIT/D02/timeline.pdf june 2004 Wintershall [WWW] - https://www.wintershall.com/crude-oil-natural-gas/crude- oil.html David C. Kopaska-Merkel, Brian J
Ühiste joontena võib välja tuua tehnoloogilised sarnasused vestluses ja kogukonnatunde tekitamises. Foorumite moderaatorid jälgivad, et arutelu püsiks teemas, ning et inimesed käituksid korralikult. Blogis on vaid üks vaatenurk ning selleks on blogija oma. Blogis pole vaja kirjutada etteantud teemal. Lisaks ei ole foorumite sissekannetel unikaalset aadressi, mille otsiugumootor tuvastada ning kuvada suudaks. (Kirst 2007) Twitteri kasutamisest rääkis lähemalt Kaupo Kalda, kes on uurinud twitteri arengut mitme aasta jooksul. "Siseturul on Twitteril Eestis marginaalne väärtus, kasutajaid on vähe. Rahvusvaheliselt aga on teine lugu, laias maailmas on Twitter vägagi tegija ning sealne awareness on pigem soovitatav. Siiski ei ole see lihtne, sest päeva lõpuks on suurem osa su "follower'e" robotid, mitte reaalsed inimesed, kes sinu ja su brändi vastu huvi tunnevad. Seega kui rahvusvahelist tähelepanu otsid soovitatav
Muu veislaste kasvatus 01421 324 305 kokku 324 305 27. mai 2009 Juhatuse liige Valmar Müürsepp 57 Tuha Talu OÜ OSANIKE NIMEKIRI Omaniku nimi elu/asukoht isiku/registrikood osa nimiväärtus (krooni) % 1. Valmar Müürsepp Eesti 37105282760 14 000 33,33 2. Kaupo Kolsar Eesti 37003310297 14 000 33,33 3. Sven Müürsepp Eesti 37002092715 14 000 33,33 27. mai 2009 Juhatuse liige Valmar Müürsepp 58
Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad - 19. Saj. algas sakslaste tung itta. 1143.a rajati Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele.Ojamaal kaupmeeste oluline punkt. Kaupmeeste vahendusel tuli umbes 1184.a augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186.a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ennast lasi ristida ka Toreida vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline. Peagi selgusid sakslaste tõelised plaanid. Ristitud pesid end Väina jões ja saatsid ristmise Saksamaale tagasi. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. 1198 langes ta esimeses liivlaste vastu peetud lahingus ja järgmiseks piiskopiks pühitseti Bremeni toomhärra Albert (energiline ja võimuahne). Ta rajas 1201.a liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati edaspidi
a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. Venelastega liitusid saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine lõppes mõlemapoolse toidupuuduse tõttu sellega, et sakslased jäeti ellu, kuid nad pidid Ugandist ja Sakalast lahkuma. · 1217.a sügisel kutsus Lembitu kokku suure eestlaste ühisväe. Sakslased üritasid anda ennetavat lööki ja tungisid kiiresti Sakalasse. 21.sept 1217 toimunud Madisepäeva lahingus eestlaste malev purustati, Lembitu ja Kaupo langesid. · Olles veendunud, et ainult saksa ristisõdijatest eestlaste alistamiseks ei piisa, pöördus piiskop Albert abi saamiseks Taani kuninga Waldemar II poole. Taanlased saabusid 1219.a suure laevastikuga. Puhkes lahing, kus taanlased suurte raskustega lõpuks võidu saavutasid. · 1220.a tungisid Läänemaale rootslased, kes lootsid samuti vallutustest osa saada. Nemad löödi aga kiiresti tagasi.
Alistasid lääneslaavlaste alad Läänemere lõunarannikul, sinna rajati 1143. Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid varsti olulise positsiooni Ojamaal. Sealt suunduti mööda Väina jõge ja Soome lahe kaudu vene linnadesse. Meinhard (augustiinlaste ordu koorihärra) tuli 1184.a paiku Väina jõe suudmes elavatele liivlastele ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Kaupo oli liivlaste abiline, kes laskis end ristida, temast sai ka sakslaste usin abiline. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Barthold. Järgmiseks piikopsik sail Bremeni toomhärra Albert, kes oli energiline ja võimuahne mees. Ta rajas 1201.aastal liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, selle järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. asutati eriline vaimulik rüütliordu, kelle
Beverini linnuse alla ning latgalid omakorda tungisid Sakalasse. 1208-1209 - Sõlmiti üheks aastaks vaherahu, et vältida sõjategevuse laienemist. Kui mõõgavennad uuesti Ugandisse tungisid, sõlmisid piiskopi liivlased ja latgalid eestlastega uue rahu, aga mõõgavendade meister Berthhold ei ühinenud ja nii sõda jätkus. Ümera lahing: Kättemaksuks Otepää rüüstamise eest piirasid ugalased Võnnu linnust, kuid kuuldes riialaste ja Kaupo sõjasalkade saabumisest, taandusid eestlased peitu ja õigel hetkel piirasid ümber saabunud abiväed. Saadi 100 vangi. 1210. aastal ugalased saavutasid vaenlaste üle võidu, langenute hulgas oli Kaupo poeg Berthold ja Kaupo hõimlane Wane. Ugalased saatsid saadikud kõikidesse Eesti provintsidesse, et ühineda ühisvaenlase vastu. Omakorda 1210. aastal saabus Otepääle Novgorodi vürst Mstislav Mstislavits ja tema vend Pihkva vürst Vladimir
(5 erinevat, millest kõige olulisem kannab nimetust Zamoyski koodeks). -) See raamat oli kirjutatud ladina keeles. * Toimus tung itta (Drang nach Osten), kus taheti saada uusi alasid ja levitada ristiusku. * Ristisõda Eesti aladele algas 1180. aastatel, kui esialgu saadeti siia misioni tööd tegema piiskop Meinhard, kes püüdis usku levitada rahulikult, esialgu ühes külas nimega Üksküla, kuhu ta lasi ehitada ka kivilinnuse. Liivimaal võttis ristiusu vastu Kaupo, kellest sai nende liitlane. -) 1190 saabus siia piiskop Berthold, kes tahtis ristiusu levitamiseks kasutada ka sõjalist jõudu, kuid tegelikkuses mingit suurt edu tal ei olnud, sest esimeses lahingus ta langes. -) 1199 alustas tööd piiskop Albert, samal ajal kui paavst Innocentius III kuulutas välja ristisõja, kus sõdurid pidavat saama andeks kõik oma patud. Albert ei tulnud siia enne, kui ta oli enesele kokku kogunud umbes 500 mehelise armee. Albert valis uueks keskuseks
1210aastal toimus Ümera lahing-eestlased(ugalased,sakalased) sakslaste, liivlaste ja latgalite vastu. Eestlased võitsid selle lahingu . · 1212aastal sõlmiti 3aastaks Turaide vaherahu, sest nii eestlased kui ka ristisõdijad olid sõjas kurnatud ning puhkes katk. See tähendas aga seda et Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. · 1217aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahing, 21sept kus hukkus Sakala vanem Lembitu ja Liivlaste vanem Kaupo. Lahin toimus Viljandi lähedal · 1219 aastal 15juunil jõudsid taanlased eesti aladele, Taani kuningas Valdemar2 maabus suure laevastikuga rävalasse. kus toimus lahind, taanlaste võit(seal said endale lipu) vallutasid kogu põhja-eesti. · Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri-Eesti allutatud. · 1227 hävitati Mõõgavendade ordu Saue Lahingus
- ,,Vambola" (1889), ,,Aita" (1891), ,,Leili" (1892). Erinevused Bornhöhest: - Kaugemas minevikus toimunud. - 13. sajandi Eesti ja Liivi vabadusvõitlus. - Põhiliseks allikaks Liivimaa kroonika. o Miljöö kirjeldamiseks, ajaloolise loogika loomiseks. - Kirjutamise põhiimpulsiks jällegi Merkeli ajalooteooria eneseväärikuse tootmine tekstide kaudu. - Rahva raamatu formaat + romantilisest ajaloolisest proosast mõned motiivid. - Kaupo tuntud ristiusku pöördumise pärast see tõuseb sümboolseks sümboliks, mis allegooriliselt kujutab kogu rahva seesuguse saatuse otsustamist. - Naistegelased ja suhted. - Taustaks ülimalt naiivne ja romantiline looduskujutus. Epiteetide kerge ülekasutus. - Liiga tundelised ja seikluslikult liialdatud lood. - Hoopis vähemal määral võimeline karakterite loomiseks. - Erinevate tegelaste, sündmuste, tegevuskohtade kuhjumine, palju paralleelseoseid,
AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esi...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ly Unga MIHKEL RAUD & TEMA EDULUGU uurimistöö Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Mihkel Raud...................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................20 ...
Lugulaul idealiseerib Igorit kui vaprat rüütlit ja kujutab teda kui Venemaa eest võitlejat. Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Lugu oli samuti üleskutse venelastele kodumaa kaitsmiseks. · "Karutapja" tegevus hõlmab 12-13 saj, muistsete lätlaste ja liivlaste võitlust saksa raudrüütlite vastu. "Karutapjas on kajastatud veel sakslaste tulekut Läänemere aladele, liivlaste vanema Kaupo sõitu Rooma, saksa kivilosside ehitamist Ükskülasse jne. Karutapja on tegelane, kes põlvneb inimesest ja emakarust. Tema kujus on väljendatud mõtet, et et rahva ja inimkonna teenimine on kõrgeim ideaal. "Karutapja" vastandtegelaseks on reetur Kangar, kes peab silmas vaid omakasu. Eeposes on väljendatud mõtet, et äraandmine toob ka äraandjale endale halba - lõpuks jääb Kangar üksi ja tema ei taha tegemist teha
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused....
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemuse...
poliitikat, alustades 1208. aastal liidus latgalitega eestlaste vastu sõda. Ümera lahing oli edukas, pärast seda laienes sõda ka teistesse eesti maakondadesse. Rüüsteretkel Pihkvasse tekkis liivimaal taudliaine. Sõda jäi mõneks ajaks vakka. 1215 sügis võeti ristimine vastu nii Sakalas kui ka Ugandis. Ugandi tegi vahepeal leeri ka riiaga, sest venelased ähvardasid neid. 1217 madisepäev lahing oli verine suri Lembitu ja Kaupo. Baltikumi ristisõja koht Eesti ja Euroopa ajaloos: ristisõdijate päritolu (sotsiaalne ja geograafiline). Kaupmeeste huvid Liivimaa ristisõjas? Taani, Bremeni peapiiskopkonna, Rootsi ja Vene ning Leedu vürstide ristuvad huvid Liivimaal. Ristisõjad olid toona Jeruusalemma kandis, aga 13. sajandis algul tulid needa ka siia. Kaupmeesete huvi ei olndus sõda, kuna see toob kaasa ebastabiilsust mistõttu oleks ebastabiilne olukord ju kaupmeestele kahjulikum olenud. Liivimaal pakkusid
Facebookis. Tänaseks vastutan kogu Estonian Airi kommunikatsiooni eest sotsiaalmeedias. 2008. aastal kaitsesin Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas bakalaureusetöö teemal “Isiklikud blogid Eestis” (juhendaja Pille Pruulmann-Vengerfeldt). Tänan oma töökaaslasi Estonian Airist ja kõiki neid, kelle inspireerivatest blogipostitustest ja mõtteavaldustest mul selle õppematerjali koostamisel abi oli (soovitan nende kirjutisi ja tegemisi ka edaspidi jälgida): Kaupo Kalda, Silver Hage, Peep Laja, Britte Maidra, Kairi-Ly Tammeoks, Triin Visnapuu, Kadri Kirst, Kim Nyberg, Anneli Ohvril, Armin Tüll, Mari-Liis Rüütsalu, Lilian Viirma. Samuti tänan südamest oma suurepärast juhendajat Pille Pruulmann-Vengerfeldti! 7 1. E-turundus 1.1. Turundus ja e-turundus ―Turundus on tulusate kliendisuhete haldamine. Turunduse eesmärk on luua väärtust klientidele ja saada sellest kasu
Selleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama. Kokku saadi umbes 6000 meest. Kuuldes eestalste plaanidest, püüdsid vastased kiirustada, et ennetada vaenlaste saabumist. Peagi jõudis kohale ligi 3000-meheline vägi. Otsustav lahing toimus 1217. a. Madisepäeval (21. sept.) Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega, ehki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Langesid Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad, ristisõdijate poolel liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste muistse vabadusvõitluse üks suuremaid kaotusi. Pilet nr.9 Põhjasõda (põhjused, osalejad riigid, tähtsamad lahingud, sõja tulemused) Eesti muinasmaakonnad haldusjaotusest ja riiklusest Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonnad (u.45). Oli alanud nende liitmine maakondadeks. Säilisid mõned üksikud isesesivad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Valga, Jogentagana. Muinasaja lõpul oli näha püüdlusi maakondade ühendamiseks RIIKLUS ALGED
positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus Rooma paavsti toetusel kogus Berthold tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. a. suvel Liivimaale tagasi
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
Ajalugu Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
