1140.Taanlased ja saksid ristisõjad Berthold alusts 1198 Liivlaste vastu, sest: 1)Hamburgi-Bremeni peapiiskop nõudis 2)Kaupmehed pooldasid seda 3)Kiirendas ristiusustamist Albert uus piiskop. Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnl...
vastupealetungidega vallutajatele 3. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Bütsantsis polnud pikka aega Keisri ainuvõim polnud päritav, ta määras endale ise järeltulija. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles 11. Sajandil. 4. Riik sekkus eraettevõtlusesse, et tagada kaupade kvaliteet ja kõrged kaupade hinnad. Seepärast pidid kaupmehed ja käsitöölised koonduma kolleegiumidesse, mis vastas riigi ettekirjutustele. Riik kehtestas hinnad ja laenuprotsendid. Kaupmeestelt nõuti ka ametieksami sooritamist. 5. Linnas olid olemas mitmed kommunaalteenused: saunad, haiglad, kanalisatsioon, spordiplatsid, koolid. Äritänav Mese, mis oli ääristatud turgude, kaubamajade ja restoranidega. Inimesi kohtas väljas nii päeval kui öösel. Linnas oli ka väga suur toiduvalik
Elu linnas.Linnakultuur Elukeskkond • Keskaja linn oli oli elukeskkonnana hoopis midagi muud kui küla. • Linn suutis luua nii esteetilisi,kultuurilisi kui ka vaimseid väärtusi,mis olid teatud määral omased kõigile linnaelanikele. • Linnaelanikud pidasid koduloomi,neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. • Linn oli kaitstud müüriga(vaesemad väikelinnad olid kaitstud muldvalli ja puittaraga) • Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale(soodne asukoht) • Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos raad. • Olulised ühiskondlikud hooned olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm. • Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLE...
Allikaanalüüs Läti Henriku Liivimaa kroonika Lugesin läbi 3 teksti, esimene nendest kirjutab ristisõdijate kokkupõrkest eestlastega merel. Ristisõdijad küsisid luba oma piiskopilt eestlastega sõdida, kuna kaupmehed ja kodanikud lubasid neid rahus oma sadamatest läbi sõita. Kuid piiskop püüab neid ümber veenda, sest nad võivad vaenlasega ohtu sattuda, kui ka sellepärast et paganate seas asub kirik mis ootab nende päralejõudmist ja nad ei suudaks oma kaotust tagasi teha. Läbirääkimised kestsid edasi, kuna ristisõdijad ei võtnud nõu kuulda ja tahtsid ikka sõdida. Piiskop lõpuks leebus ja andis loa. Nad tegid korda oma laevad millega plaanisid minna, neil oli hea sõjavarustus.
jne... Valdav osa ühiskonnas oli talurahvas. Talupojad pidid läänis töötama ja loovutama osa oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed
Viikingite positiivsed ja negatiivsed mõjud Euroopa arengule Positiivne- Kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Umbes
nime (Byzantion) järgi. Haridust peeti Bütsantsis suurimaks hüveks , kuigi üldist koolikohustust ja riiklikke koole ei olnud. Keisrid , riigiametnikud ja piiskopid olid enamasti väga haritud. Kalifaat Pärast Muhamedi surma tekkis ühtne araablaste riik. Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas, igapäevaelus oli nende ühiskond aga oma aja kohta silmatorkavalt avatud ja demokraatlik. Ühiskond Bondid vabad taluperemehed Odal taluvaldus Träälid orjad Ting kohalik rahvakoosolek Allting maakondade ühiskoosolek Konung hõimu või hõimuliidu pealik Svealased ja götalased hõimuliidud Rootsis Birka, Sigtuna, Hedeby suuremad kindlustatud asulad
Ajaloo Kt A rühm 1.Kirjelda muinaseestlaste usundit ,kasutades järgmisi märksõnu:haldjad,hinged,arbujad,Taara. V: Eestlased olid pagana usku. Nad uskusid haldjaid ja oma esivanemate hingi. Arbujad olid ennustajad kes olid hingede ja elavate maailma vahendajad. Kõige tähtsam jumal oli Taara. 2.Nimeta kolm põhjust miks eestlastel õnnestus pikka aega vallutajatele vastu seista. V: 1)Eestlased ei tahtnud võõrast võimu, nad võitlesid oma kodumaa eest. 2)Ei sõditud koguaeg, vahepeal oli rahuaeg. 3)Vahepeal tuli liitlasi appi. 3.Töö kaardiga. 4.Millist maakonda ründasid ristisõdijad esimesena? V:Ugandi maakonda. 5.Millises maakonnas asus linnus mis alistus eesti mandrialal viimasena? V:Jogentagana maakonnas. 6.Töö tekstiga. B rühm 1.Kirjelda muinaseestlaste majandust kasutades järgmisi märksõnu: künnipõllundus,aletamine,käsitöölised,kaupmehed. V: Eestlaste peamiseks tööks oli maaharimine.Põhja-Eestis kü...
Lisaks oli kujunenud arvamus, et mõningatel inimestel on erilised võimed, kes tegelesid ennustamise, ravimisega jne. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ohverdused. Ohvrikohti nimetatakse hiiedeks. Tekkisid ohvrikivid. On teada, et olid olemas jumalad. Taara ehk Tarapita on kõige tuntum tänu sellele, et teda mainiti Läti Hendriku kroonikas. Ta oli jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Umbes 12. saj alguses algas üha suurem kokkupuude ristiusuga. Kaupmehed, kes tulid paganatega kauplema, tõid endaga kaasa vaimulikke ja munki, kes läbirääkimisi pidasid. Keskajal oli kirik ühiskonna mõjuvõimsamaid ning usk jumalasse oli tugev. Valitsejateks said vaimulikud. Varauusajal kristluse tähtsus vähenes, sest tekkisid erinevad ususõjad ning vastureformatsioon. Ristisõdade tulemuseks oli, et iga valitsus otsustab ise oma riigi religiooni.
16.-17. sajandil toimus95 aastal 18. sajandil toimuus sõda 78 aastal „Sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine või iga teine töö“ Sõja pidamine oli põhjendatud , kui seda peeti enese kaitseks, õiguspärase pärandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Palgasõdurid Majanduslik edenemine nind kuningavõimu tugevnemine Rügemendiülema patent Värvati vabatahtlikke Sõjakäikudel olid kaasas ka kaupmehed ja suur hulk naisi Peatumispaik: rikkad piirkonnad või vaenlase piirkond Palgasõduri peamine motiiv: hea teenistus Sõjavägede varustaja telgiesine Alalise armee loomine Riigivõim hakkas ise armeed organiseerima Kehtestati riiklik sõjaväekohustus Mehed võeti teenistusse lepingu aluselt ja suhteliselt pikaks ajaks Tsiviileluga sidemete puudumine Alalise armee ülesehitus Jalavägi, ratsavägi ja suurtükivägi Ratsavägi: ratsavägi, keskmine
Kuiva jalaga viin ma need, kes mulle järgnevad, Pühale maale." Kui paavst Innocentius III sellest kuulis, ütles ta: "Meie täiskasvanud peaks häbenema. Sel ajal, kui meie istume käed rüppes, lähevad lapsed avali südame ning rõõmsa meelega Püha maad vabastama." 30 000 prantsuse last ja nendega liitunud täiskasvanud jõudsid Marseille'isse. Meri siiski kahte lehte laiali "uue Moosese" eest ei läinud. Kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis orjaturul maha müüdi. Viis laeva randusid Egiptuses ja seal tabas lapsi sama saatus. Saksamaalt asus umbes 20 000 last teele. Raskeid kaotusi kandes ületasid lapsed Alpid ja jõudsid mere äärde, kus taaskord meri ei taandunud ja tookord polnud ka laevu kuskilt oodata. Nii rändasidki lapsed koju tagasi, kuid kohale jõudis neist ainult väike osa.
Ateena linn Britta Lunden, Erko Käär, Oliver-M. Reimann, Tristan J. Gaydon Ateena linn · Ateenast saab Kreeka uhkeim linn. · Agoraa · Ateena kindlustamine. · Ateena akropol. · Panathenaia pidustused. Ateena linnaplaan. (www.thinglink.com) Ateenast saab Kreeka uhkeim linn · Rahvarohke · Osavad käsitöölised ja kaupmehed. · Agoraa · Pireususe sadam Ateena linn. (Google.com/pildid) Ateena kindlustamine · Pärslaste rünnak. · Kaitstud akropol. · Periklese aeg. · Sadam · Võimatu vallutadada. Ateena müür. (https://kojaliisi.files.wordpr ess.com Akropol · Athena tempel/skulptuur. · Varemed taastati uhkemalt. · Ateena riigikassa
Foogt piirkonna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik Sündik linnajurist, tundis hästi seadusi, oli rae liige 7. Kaupmeeste ja käsitööliste organisatsioonid, nende tegevus ja roll (mõisted tsunft, olderman, gild, skraa) Tsunft ühe ala käsitöömeistreid koondav ühendus Olderman tsunfti või gildi vanem Gild kaupmehi või käsitöölisi koondav ühendus. Tallinnas oli 2 kaupmeeste gildi: Suurgild (abielus kaupmehed, sealt valiti raehärrad) ja Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid; head sõjamehed, kaitsesid linna). 2 käsitööliste gildi, neid nimetati väikesteks gildideks: Püha Kanuti Gild (enam väljaõpet nõudvad käsitööalad) ja Püha Olavi Gild (lihtsamad käsitööalad) Skraa tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks, tsunfti liikmeks 8
ostmas käivate inimesed hindavad ostudelt saavat ostuemotsiooni 56%, Eestis on sama näitaja 32%. Eestis on loodud ka rahvaalgatuslik liikumine ,,Maksud Lätti", kes organiseerib protestiaktsioone. Samas ei saa ka väita, et kõrge alkoholi hind Eestis on vaid aktsiisidest tingitud. Riigikogu Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov väidab, et alkoholi hinnavahe Lätiga on tingitud 40% ulatuses aktsiisist ja 60% ulatuses juurdehindlustest kaubanduses. Eesti kaupmehed valdavalt ei ole selle väitega nõus, ainult Rimi ostujuht Margus Amor on välja öelnud, et suured juurdehindlused kompenseerivad 40% vähenenud müügimahte. Ehk siis ostate vähem, maksate rohkem! Geenius.ee lehel avaldati artikkel sellest, kuidas Soomes, kus aktsiis on poole suurem ja käibemaks 3% suurem kui Eestis, saab osta Saku Originaali purgi 0,12 senti odavamalt kui Eestis. Coop`i turundusdirektor Andres Lember väidab aga, et ahned pole mitte kaupmehed,
ohverdamine-maagiline toiming, loodeti saavutadajumalate heakskiitu rehielamu- ahjuga tuba, eestlaste elamu hing- hoidis keha elus ja kandis elusolendi isukupära vägi- eriline jõud või energia tark- in, kellel oli ühiskonnas kõrge positsioon tänu oma ravitsemis oskusele ja suurtele teadmistelelooduse ja maagia vallas 15. Milline oli tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadusvõitluse kohta? Läti Hendriku Liivimaa kroonika 16. Miks olid Baltikumi ristimisest huvitatud: kirik, kaupmehed ja rüütlid? KIRIK- oli huvitatud oma mõjuvõimu laiendamisest KAUPMEHED- tahtsid saada endakätte kontrolli kaubateede üle Vahemerel RÜÜTLID- olid huvitatud sõjasaagist ja maade vallutamisest 17. Milliselt kolmelt Lääne-Euroopa maalt lähtusid ristisõdijate retked Eestisse? Taani, Rootsi, Saksamaa 18. Millised olid eestlaste muistse vabadusvõitluse lüüasaamise põhjused? (4) · eestlastel puudus sõjaline väljaõpe · vaenlased korraldasid süstemaatilisi sõjaretki
nakkushaiguste puhkemiseks soodsad tingimused. Eriti suur suremus oli laste seas. Surma lõikust soodustasid elanikkonna madal haridustase, ebausu lokkamine ja meditsiini küündimatus. Inge Org Keskaegseid rahvaid on laastanud sõjad, kurnanud näljahädad, kuid kõige rohkem ohvreid on nõudnud üksteisele järgnevad epideemiad. Nende kronoloogiast annab siin autor täpse ülevaate. Nakkust tõid kaasa kaupmehed ja vallutajate armeed. Surm ei teinud valikut omade ega võõraste vahel. Elanikkond ise ning eriti kirikuisad pidasid aga taudide ja ikalduste põhjusteks üsna naljakaid asju, näiteks vähest Jumalale kuuletumist. Nälg ajas talupoegi linna peitu, sest ,,linna õhk teeb vabaks", mis tähendas Tallinnas kehtiva Lüübeki õiguse järgi aasta ja ühe päeva varjul olemise järel vabaks saamist teoorjusest ja maksudest. Kahtlemata olid põgenike varjamisest huvitatud
kahetsema. Turuplatsi kõrval seisab raekoda, kus käib koos raad, peetakse vahel pulmi ning keldrikorrusel tavatseb peenem seltskond kõrtsis käia. Turuplatsist paarsada meetrit eemal seisab suure torniga kirik. Kirikus käiakse igal pühapäeval jutlust kuulamas, kes ei käi, sellele vaadatakse kohe viltu. Kiriku lähedal asub hospidal, koht kus elavad vaesed ja haiged, kes elatuvad annetustest. Ühed esinduslikumad hooned on gildi-ja tsunftihooned, kus käivad koos kaupmehed ja käsitöölised. Enamus tavalised majad on lihtsalt külg külje vastu ehitatud. Tulekahju pärast ei tohi enam ka puumaju ehitada. Ootan teid linna külla Roby Lõbus 11a
1. Kui palju käsitööalasid võis keskajal linnas olla? Käsitöömeistrite ja -alade arv olees ennekõike linna suurusest. Näiteks 14. 15. sajandi Inlgismaa suurtes linnades leidus üle 100 ametiala, väikelinnas seevastu kõigest 20- 40. 2. Millised käsitööalad olid keskajal rohkem ja millised vähem hinnatud? Millest see sõltus? Rohkem olid hinnatud näiteks kullasepad, rätsepad, pagarid, maalrid, kukkursepad, klaassepad, sest materjalid millega nad töötasid olid hinnalisemad, nende töö oli peen ja vajas pikaajalist väljaõpet. Vähem olid hinnatud näiteks saunamehed, habemeajajad, odavat materjali töödelnud linakangurid, sest nad töötasid kas odavamate materjalidega või nende amet oli nö teenindav. 3. Miks tekkisid keskaja linnas tsunftid? Tsunftid hakkasid tekkima käsitööliste vajadusest kaitsta ühiselt oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et iga käsitööline suudaks endale ja oma perele elatist teenida. 4. Kirjelda, kuid...
Türann ei pruukinud olla paha ja võis teha polisele kasulikke otsuseid. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas riigi kaitse võimet,sest vaene talupoeg ei suutnud sõjaväe kohustust täita. Linnades elasid enamasti käsitöölised,staatus oli küllaltki madal ja mitmel pool polnud neil kodanikuõigusi. Kõige rikkamad olid aristokraadid nad olid suurmaa omanikud ja kaupmehed ja nende põlde harisid sõltlased. Kreeka oli orjanduslik ühiskond orja saadi sõdadest ja võlgadekatteks. Orje kasutati kõikjal põllul,käsitöö kojas,iga kreekas võis ori olla. Ori tegi ära lihtsamad ja ebameeldivad tööd,nt:kaevandused. Kreeka polises oli kaks tähtsat objekti akrobol,künka otsas kindlus ja agoraa ehk koosoleku ja turuplats. Polist ilmastasid ka templid. Majad olid põletamatta tellisest siseõuega. Riietuseks olid valdavad riidetükk kitoon
võimukandjaid. Seda mängis loomulikult linnarahvas ja sellepärast olidki kirik ja kuningad selle vastu. Laval oli näha korraga taevas, maa ja põrgu. Teater toimus vabas õhus ning oli kõigile tasuta vaatamiseks. Kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme ning erinevaid maske loomadest, inimestest, Luciferist ja Jeesusest. Keskaja näitekirjanduse kuulsamateks autoriteks oli kindlasti inglasest William Shakespeare, prantslasest Molière. Keskaegsel maskeraadil esinesid kaupmehed oma suurepäraste näitemängudega, mida peeti suurtemate pühade ajal. Etendusi näideldi linnaplatsidel ja ka gildimajades. Tavaliselt oli maskeraad karneval ning seal oli kõigil teemapärane kostüüm koos maskiga. See oli suuremat sorti ballipidu, kust võisid samuti osa võtta kõik linna elanikud ilma tasuta. Autor: Kaarel Vandler 2008a
elektronkaardid, kus numbrid lihtsalt jooksevad lahtrist lahtrisse. Inimesed ei vaevu enam sularaha kaasas kandma ja vajadusel maksavad oma arved krediitkaardiga. Kergel ja mugaval krediitkaardil on ka omad miinused, näiteks igakord kui klient kasutab oma krediitkaarti mõnes automaadis või poes, jääb temast maha elektrooniline jälg, selle jälje abil saab jälgida inimese igapäeva tegevusi ja harjumusi, mis võib omakorda häirida inimese privaatsust. Samuti võivad kaupmehed seda oma huvides ära kasutada. Kuna tänapäeval on raha levik elektrooniline võivad seda kasutada ära ka häkkerid, kes kerge ja lihtsa nupule vajutusega kahandavad inimese pangaarvel olevat rahasummat. Identiteedivargus tähendab teise inimesena esinemist, millele aitab kaasa inimeseprügikastis tuhnimine ja kontoväljavõtete, kõnekaartide ning isikukoodide otsimine. Tänapäeva nutikas varas kasutab aga identiteedivargusel tõenäoliselt erinevaid e-pettuse vahendeid, mille abil
Kyotosse ning taastab üle mitmesaja aasta suhted Hiinaga. Paarsada aastat kestnud rahuaeg lõppeb Onini sõda, mis algas 1467. aastal. Kodusõda toius shoguni, aadlike ja kohalike valitsejate vahel. Vahepeal kukutati isegi natukeseks ajaks shoguni võim. Onini sõda oli esimene paljudest, mis kestsid aastani 1590. Lõpp oli tingitud sellest, etväpealik Toyoyomi Hideyoshi saavutas absoluutse võimu kogu Jaapani üle. 1540 lõpeb ajutisel Jaapani isolatsioon, sest sinna jõuavad esimesed Euroopa kaupmehed ja misjonärid. Kaupmehed otsivad siidi ning väärtuslikke vürtse, samas ka kulda ning vääriskivisid. Misjonärid hakkavad levitama ristiusku, mis erinevalt jaapanlaste tavalisele ebavõrdsele ühiskonna ehitusele, räägib lunastusest ja sellest, et kõik inimesed on tegelikult võrdsed, läheb väga hästi peale kõikidele vaestele ja põlatutele. 1603 kolib endine pealinn Kyotost Edosse (praegune Tokyo). Vahetub shogunivõimu dünastia. Ja umbes siin saab Jaapanist taaskord suletud maa
Kunsti peeti kõrgemaks, kui kuld ja kalliskivi, aga kõige kõrgemal oli siiski tellija. 12.saj kunstnik võis olla väga suure lugemusega inimene. 14.saj. tõsteti kunstnik aadliseisusesse, sellest on küll vähe andmeid. Kaupmees Ühsikonna suhtumine kaupmehesse oli äärmiselt vastuoluline. Kaupmees ostis kaupa ühe hinnaga ja müüs kõrgema hinnaga tulu saamiseks. Eriline põlgus oli rikastel, kes raha mingi protsendiga välja laenasid ja kõige sagedamini kasutasid seda kaupmehed. Vaimulikud needsid tihti liikasuvõtjad ära, et nood põleksid põrgus ja sööksid kõrvetavaid münte, sellest needusest sai lahti vaid siis, kui oma raha kõik laiali vasetele jagasid. Tihti enne surma kaupmehed nõnda ka tegid. Kaupmeestest sõltusid palgatöölised, sulased ja väikekäsitöölised. Kaupmees püüdis eelkõige luksuslikult elada. Naine ja perekond Naist enamasti alavääristati, kuna tema keha pidi olema patust ja tal olid kehtestatud kindlad reeglid
ja teaduse senisest kiirema arengu. 4. Naturaalmajanduse asendumine rahamajandusega (lk 13) Keskaja lõpu poole hakkas osa kaupmehi hankima tulu käsitööst. Enamasti hakkasid nad tegelema tekstiilitööndusega. Nad ostsid kokku suurtes kogustes lambavilla. Ettevõtlikud inimesed kaupmehed andsid villa talupoegadele, et nemad saaksid sellest lõnga, ning lõngast riiet teha. Lambavill ning valmistoodang kuulus kaupmehele, talupojad said töö eest tasu, ning kaupmehed müüsid valmistöö kasumiga ära. Järk-järgult muutusid talupojad palgatöölisteks, ehk nad said töö eest raha, mitte kaupa vastu. Kui naturaalmajandus tähendas seda, et nt kalamees vahetab kala liha vastu ja vastupidi, siis rahamajandus tähendas seda, et kala vahetati raha vastu, ning raha eest saadi ise valida, mida osta. Leiti, et rahamajandus on enamjaolt kõigile kasulik ja nii on ka tänapäeval, et kaupa vahetatakse raha vastu ja vastupidi. Rahamajandus levis alguses
Venelased ehitasid Tartusse kiriku ja hakkasid levitama õigeusku. Sel ajal võtsid eestlased kasutusele ka sõnad: rist, raamat ja papp. MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 28.09.11 EELUGU Ristisõdade ajastu 11-13.sajandil. Sakslaste "Drage nach Osten" 12.sajand. 1143 (1159) Lüübeki rajamine. Saksa kaupmehed Ojamaa ja Väina jõe kaudu Venemaale Järgnevad misjpnärid Väina jõe süüdmealale (liivlaste ala) ja maa taotlus. MISJONÄRID 1184 - Meinhard ristiusku kuulutama 1186 - Meinhard Liivimaa piiskopiks 1196 - Berthold Liivima piiskopiks 1199 - Albert piiskopiks 1199 - Rooma paavst Innocentus III kuulutab välja ristisõja Liivimaal. 1200 - Ristisõdijate vägi tuleb Liivimaale VALLUTUSE ALGUS 1201 - Riia linn 1202 - Mõõgavendade ordu 1206-1207 - Liivlased alistatud
RISTISÕJA ALGUS Meinhard suri, 1196- Üksküla piiskopiks Berthold Liivlaste umbusaldus sakslaste vastu- volitus paavstilt alustada ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198, lahing Riia all- hukkus Berthold. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- ...
maksis linnale makse. Linnadel oli vaja tööjõudu ja uusi elanikke. Talupojad kippusid linna parema elujärje peale, vähe on neid kes tahavad elada teiste alluses ja nende seisund maal hakkas raskenema ning lähenema pärisorjusele. Usun, et enamik talupoegi tahtsid olla vabad mehed, aga selleks pidid nad olema suutelised end aasta ja üks päev varjama. Olnud sellega hakkama saanud, tagas linn neile vabaduse kuid eelseisundis olid ikkagi linnakodanikud, kelle sest tõusid esile rikkad kaupmehed ja pankurid. Vabadusel oli hind, mõni ei saanud hakkamagi linnas. Vähemalt sai ta end vabana tunda. Mõisnikele muidugi ei meeldinud, et talupojad nende juurest ära põgenesid ja üritasid sellele piiri panna: Põgenenud talupoegi hakati trahvima, kehtestati ,,Mees või välg" põhimõte, mille järgi pidi põgenenud talupoja vastuvõtnud mõisnik talupoja kas tagasi tooma või ära maksma talupojad võlad ja sõlmiti kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks.
Giovanni Bocaccio- ,,Dekameron" Bocaccio jättis mulle hea mulje, just sellega, et oli inimene, kes püüdis välja tuuua tõde, mida oli tol ajal vähe. Kuna sel ajal(14saj) oli kirikuelu kõige põhilisem, siis tema novellideski ja munkadest ja teistest usumeestestest palju juttu. Arenes ka äri- oli kaupmehed, rüütlid olid kuulsad. Neid kõigis tõi ta välja vooruslikkuse ja ka valelikkuse, mis oli väga läbinähtav. Bocaccio naeris selle üle, et vaatamata usuhullusele, kirikumehed vääratasid nagu igateine inimene ikka. Aga selline enesepetmine oli ikka pinnuks silmas, kui need usuhullud patustades tegid nägu, et polekski midagi juhtunud ja siis kahetsedi pattu, järgmisel olid siis nagu süütud inglid. Ühes novellis oligi selline situatsioon. Kaks usumeest olid suured sõbrad
KOHVIPUU Kohvi päritolu ● Kohv on pärit piirkonnast, kus asub Etioopia. Selle järelduseni jõuti arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal, mis tõestavad, et kohvitaim on selles piirkonnas kasvanud sama kaua kui seal on olnud inimasustus. ● Jutud kohvi kohta jõudsid Euroopasse 17. sajandil. Esimesena hakkasid kohviga kauplema Veneetsia kaupmehed. Nad hakkasid laevadega toorkohvi Mocha sadamast Euroopasse toimetama. Itaaliast levis kohv mujale Euroopasse: kõigepealt Marseilles’isse, Amsterdami ja Londonisse. Araabia kohvipuu ● Coffea arabica on kõige laiemalt kultiveeritav liik ● Kasvab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Ida- Aafrikas ja kõige rohkem Indias, kus toodetakse 75% kogu maailma kohvist ● Kasvab 6-10 meetri kõrguse põõsakujulise puuna
Tähtsaimaks jumalaks oli viikingite jaoks Odin - jumalate ja inimeste isa, kes valdas kõrgema tarkuse ja nõiduse kunste, oli ka kaupmeeste ja sõdalaste kaitsja. Piksejumalaks oli Thor. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika - Valhallasse. Viikingilaevad olid suhtelised väikesed, kiired ja madala süvisega ning suure raapurjega. Viikingid olid nii sõdalased kui ka kaupmehed. Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. 9. sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingi pealikule lääniks ühe poolsaare Põhja-Prantsusmaal,
INDIA: ~3000 e.m.a DRAVIIDID; ~2000-1500 e.m.a - AARIALASED (aaria sanskriti keeles - aristokraat või aristokraatlik olek ja käitumine) Hindu 11.saj - MUHAMEEDLASED Kasisüsteem e. Varnasüsteem: 1)BRAHMANID (sanskriti k.) (preester, usujuht) VALGE ; brahman - maailmavaim 2)KSHATRIYAD (aadlikud ja sõdurid) PUNANE 3)VAISYAD (põllutöölised ja kaupmehed) KOLLANE 4)SUDRAD ( orjad ja teenijad) MUST Puutumatud ehk PAARIAD on kastivälised -->> haridzanid jumalarahvas KARMA- saatus, inimese elutegevuse ja selle tagajärg MOKSA e. vabanemine- vabanemine sansaariast SAOHUD-asteedid, kes mediteerivad *2 maailmavaadet hinduism (~80%) ja budism HINDUISM- 2500 e.m.a - OM(AUM) BRAHMA-looja jumal VISHNU-säilitaja, elu hoidja 10 taaskehastust AVATAARA; jaguneb rama, krishna, buooha, jeesus kristis SHIVA- hävitaja Genisha-Shiva poeg Hanuman-Rama saatja, ahvinäoga jumal HINDUISMI PÕHITÕED: *kedagi ei tohi tappa ega vigastada *ei tohi v...
Viikingite retked Kes olid viikingid? · Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. · Elati Põhjamaades rannikukülades. · Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. · Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). · Kasvatati ka köögivilju. · Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. · Viikingid olid osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga. · Mehed kandsid pikka särki ja pükse, mille peal oli nahkvest või jakk. · Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega. Nahast valmistati kingi või pikasäärelisi saapaid. · Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad. · Viikingid uskusid paljusid jumalaid. · Viikingid uskusid, et pärast surma läheb
norm on oma riiklus. Eelärkamisaeg *Estofiilid- Toovad rahvusliku romantismi Eestisse ja hakkavad seda sulandama Eestisse. *Ühtne kirjakeel tekib. *Koolivõrgu areng. *Haridustaseme kasv. Rahvusliku ärkamise algus *Muutused majanduselus- talude päriseks ost. *Tööstuse areng+ linnad. *Trükisõna areng. Aktiiv *Viljandimaa oli kõige rikkam koht. *Koolmeistrid *Kirikuõpetajad *Ametnikud *Kästitöölised, kaupmehed *Talumehed J.V. Jannsen L.Koidula *Eesti ajakirjanduse looja *Ajastu suurluuletaja *Eesti teatri sünd-tramaturg *I Üldlaulupeo korraldaja(1869) *Isamalüürik *"Vanemuise" looja. *Luuletused *Hümni sõnade autor *Kõrgeima haridusega naine *Koidula vaimne suunaja *Nais ajakirjanik C.R. Jakobson *Kolm isamaakõnet Nendega andis rahvale ajaloo käsitluse *Sakala asutaja ja toimetaja
Linnad olid võimsad keskused. Barbarite sissetungiga nad säilisid, kuid ei omanud enam olulist rolli. Sagedased ränded ja rüüstamised pärssisid käsitöö ning kaubanduse levikut ja arengut. Valdav naturaalmajandus soodustas maal elamist. Tänu 11 saj põllumajanduse arengule sai hoo sisse ka linna positsiooni tähtsustumine. Suurematesse sadamatesse ja teede ristumiskohtadesse tekkisid linnad. Taljupojad ja feodaalid hakkasid oma põllumajandussaadusi müüma ja käsitööd ostma. Kaupmehed vahendasid toorained ja luksuskaupu. Populaarseimateks kaubateedeks olid mere- ja siseveekogu-teed. Kuna vahemeri ühendab Idamaid Euroopaga, kujunesid Veneetsiast ja Genovast võimsad ja jõukad kaubanduslinnad. Tunti huvi idamaiste vürtside ja peene käsitöö järgi. Linnad olid kaugkaubanduse-keskusteks. Kuna kaubandus oli niivõrd palju arenenud, tekkis vajadus raha järele. Rahaks olid mündid, mille väärtus sõltus kaalust ja väärismetallisisaldusest. Tänu sellele hakkas arenema
Kuid kuidas nad elasid ja mida tegid? Kas olid nad siis loojad või hävitajad? Normannid elasid Põhjamaades, ranniku külades. Nad harisid põldu nii palju kui oli võimalik, kasvatasid loomakarju, püüdsid kala, pidasid jahti, kasvatasid köögivilju. Põhjamaal oli maapinna viljakus väga kehv ja kliima karm. See võis olla tähtsaim põhjus, miks viikingid hakkasid korraldama röövretki naabermaadesse. Viikingid olid ka osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi erinevate hõbeesemetega või merevaiguga, mida oli leitud merest, jahilt kütitud loomanahkadega ja lausa orjadega. Nad valmistasid ise riideid villast ja linast. Viikingite riietus oli väga huvitav ja mugav: pikad särgid, püksid, nahkvestid, jakid, linased kleidid, villased tuunikad, sõled, nahast kingad. Osa sellest riiteusstiilist on kaasa tulnud ka tänapäeva moodi. Varjaagi meremehed toetasid üksteist väga palju pikkadel laevaretkedel ja lahingutes
Hiljem hakati järkjärgult üle minema sõjaväekohustustele. Väeteenistus kestis tavaliselt kogu elu või invaliidistumiseni. Kuigi seisustel ei olnud absolutistlikus riigis peaaegu mingit sõnaõigust, jäi seisuslik kord püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese seisuse, ning aadlikud, keda loeti teiseks seisuseks, olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, nende kanda oli kogu riigi maksukoorem. Kolmandasse seisusesse kuulusid kaupmehed, pankurid, töösturid ja haritlased, aga ka väikepoodnikud ning päevatöölised. Kolmanda seisuse kõige suurema osa moodustasid talurahvas. Kasvav ametnikkond ning alaline sõjavägi nõudsid ühe suuremaid kulutusi. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat.
Religioon Eesti vanemas kultuuriloos ja kristlus Muistsete eestlaste usk erines suuresti tolleaegsest ristiusust. Nii palju kui on meie esivanemate ajaloo kohta teada, on eestlased olnud nn. loodusrahvad, kelle muistsete uskumuste keskses kohas oli animism, mis sümboliseerib hingeusku. Animismis usuti, et terve meid ümbritsev maailm on hingestatud alates puudest, põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus). Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud objektidel oli oma üleloomulik vägi. Muistsete eestlaste jaoks olid kõige pühamad kohad hiied ehk looduslikud pühapaigad. Hiiede all peeti peamiselt silmas pühasid puudesalusid, aga leidus ka teisi ...
Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa 1956. a. sai sultan Muhhamad V esimeseks iseseisva Maroko valitsejaks Sultan Muhammad V Ida-Aafrikat eraldavad ülejäänud Aafrikast riftivöönd ning selles olevad suured järved Kuulub lähisekvatoriaalsesse kliimasse J uba 1. aastatuhandel eKr veeti välja elevandi luid, ninasarviku sarvi, kilpkonna kilpe, kookoseõli jm Vastu saadi peamiselt relvi, puuvillriiet, nisu Kaupmehed Osalemine India ookeani kaubanduses avas Ida-Aafrika ranniku mitmesugustele kultuurimõjudele Kasutati kaua araabia tähestikku, alles 20. saj. vahetus see ladina tähestikku vastu Ida-Aafrika rannikulinnade teke Suurimad suahiili linnad olid: Mombasa, Sansibar, Kilwa ja Moqdisho Kaubandusega tegelevad linnriigid Ida-Aafrika toidud ei sisalda liha, veiseid ja lambaid peetakse vahetuskaubana mitte toiduna Loomastik on rikkalik
pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega. Linnaõigus oli linnale sama tähtis kui põhiseadus riigile. Enamus linna puudutavaest otsustest tehti linnasiseselt. Linna eesotsas oleva linnanõukogu valisid kodanikud, täpselt nagu riigiasjades ei saanud ka linnas mittekodanikud sõna sekka öelda. Kodanikkonna moodustasid tavaliselt gildidesse ja tsunftidesse kuuluvad käsitöölised ja kaupmehed. Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, määrasid kindlaks hindu ning keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. XIII sajandil muutusid linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks ning moodustasid omavahel üleeuroopalise suure kaubandusvõrgu. Kaubanduse kiire areng soodustas linnade teket. Tänu tihedale kaubavahetusele tekkis ka rahamajandus ning linnad muutusid jõukamateks. Nii tekkis linnadel võimalus saada senjöörist sõltumatuks nagu päris riik. Suure sõltumatuse
Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa 1956. a. sai sultan Muhhamad V esimeseks iseseisva Maroko valitsejaks Sultan Muhammad V Ida-Aafrikat eraldavad ülejäänud Aafrikast riftivöönd ning selles olevad suured järved Kuulub lähisekvatoriaalsesse kliimasse J uba 1. aastatuhandel eKr veeti välja elevandi luid, ninasarviku sarvi, kilpkonna kilpe, kookoseõli jm Vastu saadi peamiselt relvi, puuvillriiet, nisu Kaupmehed Osalemine India ookeani kaubanduses avas Ida-Aafrika ranniku mitmesugustele kultuurimõjudele Kasutati kaua araabia tähestikku, alles 20. saj. vahetus see ladina tähestikku vastu Ida-Aafrika rannikulinnade teke Suurimad suahiili linnad olid: Mombasa, Sansibar, Kilwa ja Moqdisho Kaubandusega tegelevad linnriigid Ida-Aafrika toidud ei sisalda liha, veiseid ja lambaid peetakse vahetuskaubana mitte toiduna Loomastik on rikkalik
Logistika minu jaoks. Kuidas olen avastanud uusi kohti, kus logistika on minu ümber? Toode 3 näidet kirjandusest, filmidest, logistika kohta, mida märganud olete. Minu jaoks tegeleb logistika kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldaisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi. Samuti inimeste liikumise ja paiknemisega ning sellega seotud tegevuste planeermisega. Logistika funktsioon on siduda kõik mainitud tegevused ja nende seosed muude majandusvaldkondadega ühtseks süsteemiks, saavutamaks koordineeritud tegevust, ühtset juhtimist ja kontrolli. Koordineeritus, ühtne juhtimine ja kontroll võimaldab maksimeerida logistilise süsteemi efektiivsust ja minimeerida logistilise süsteemi toimimise kogukulusid. Logistik peab tagama, et õige asi oleks õigel ajal õiges kohas õiges koguses õige hinna ning kokkulepitud kvaliteediga. Nõudlus logistika järele kasvab aina ning tugev logistika muutub (e-) äri edu...
eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi.
Jakob Westholmi Gümnaasium Keskaegse linlase elu 11.a Tallinn 2017 Keskaegse linlase elu Linnakodanike kodud Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Peamiselt oli töötuba vaid käsitöölistel. Kaupmehed võtsid oma kodudes ka kliente vastu. Kõige suurem ruum oli tiile, mis koosnes köögist, söögitoast ja elutoast. Tiiles oli suur kamin, kus oli avatud tulel sööginõu ja kortsen läbis kõiki korruseid. Magamistuba kutsuti törnseks. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda
Aasia ja Aafrika uusajal 1. Jaapan 16. sajandil väepealikute Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel ühendati riik. Jaapanis oli 4 seisust: samuraid, talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid. Talupoegade olukord halvenes-piirati liikumisvabadust, reglementeeriti elukorraldust ja tõsteti makse. Riigi arengut mõjutas kontaktide teke Euroopaga-kaupmehed ja meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi. Kultuuris hakati püstitama losse, uhkeid kaupmeheelamuid, paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid ühendati oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Maalikunstis tekkis 16
Esimesteks maadeavastajateks olid tõenäoliselt Aafrikas elavate inimeste eellased. Nagu tõestavad fossiilid, elasid seal umbes viis miljonit aastat tagasi ahvisarnased olendid, kes kõndisid kahel jalal, nende aju oli ahvide omast suurem ning nad kasutasid tööriistu. Selle tõendusmaterjali põhjal usuvad teadlased, et tegu oli inimeste esivanematega. Avastajad olid enamasti kaupmehed, kes igatsesid saada väärismetalle, vürtse ja kalliskive. Ka väepealikud, kes soovisid leida kasulikke baase võõrastes maades. Olid ka õpetlased, kes olid huvitatud teadmistest teiste inimeste, nende mõtete ja nende leiutiste kohta. Vahemeri oli suurepärane õppebaas kõigile. Meres on palju saari, mis on heaks peatuspaigaks laevadele. Praeguseni on Aafrika ainus koht, kust selliseid fossiile on leitud. Need fossiilid viitavad
kuningavõimuga Kuningamaadel ei saavutanud linnad enamasti täielikku sõltumatust küll aga kasutati ära õigust valida oma valitsust Paljud feodaaltsivilisatsioonilinnad jäid aga kuni keskaja lõpuni senjööri võimu ja halduskorralduse alla Linna kaitsesid tema privileegid vabadus ei laienenud linnas elavatele inimestele ühtmoodi eelisseisundis olid linnakodanikud nende seast tõusid esile omakorda rikkad kaupmehed, pankurid pärilik linnaaristokraatia patritsiaat Elu linnas nõudis elanikelt väga suurt kohastumisvõimet Paljud keskaegsed linnad olid üle rahvastatud Eraldatust said endale lubada väga vähesed Elati väga tihedalt koos Perekonnad olid linnas väiksemad ja ka abielus inimeste suhtarv väiksem Abielu osutus linnas sageli omalaadseks sotsiaalseks võiduks Abielluti võrdlemisi noorelt
otsestelt järglastelt. Noppeid ajaloost * Läti Henriku kroonika (XIII saj.) nimetab sageli eestlaste häid hobuseid, neid peeti tähtsaimaks sõjasaagiks. Lätlased on korraldanud Eestimaale sõjaretki, et viia sõjasaagina kaasa siinseid hobuseid. * Alates XII saj. vedasid eesti hobust välja peamiselt Novgorodi ja Pihkva kaupmehed ning müüsid neid edasi Venemaa sisealadele eelkõige kohalike hobuste tõuparandajaks. * Novgorodi kaupmehed on ostnud nii suurel hulgal hobuseid, et Liivimaa Ordu olid sunnitud 1414.a. ära keelama hobuste väljaveo Eestist. Novgorodist on viidud palju eesti hobuseid edasi Vjatkamaale, millist piirkonda just asustati novgorodlastega. Eriti palju eesti hobuse verd oli vjatka, obvinka ja kaasani
Suur osa Euroope ja idamaade kaubandustest tomus Bütsantsi kaudu ja nii riik kui ka kaupmeeskond võitis sellest suurt tulu. Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soomeugrilaste aladeni. Nii kaubandus kui ka käsitöö põhinesid ühelt poolt eraettevõtlusel, kuid olid teiselt poolt riigi valvsa kontrolli all. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühhingutesse, s.o. kolleegiumitesse, mis tegutsesid valvsalt riigi ettekirjutustele. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlike väikeettevõtjatena, kes ise ka vähemalt osa oma kaubast müüsid. Kaupmeeste seas oli jõukuselt ja sotsiaalselt positsioonilt üsna erinevaid inimesi. Mõned äriühingud tegutsesid keisrite isiklikul soosingul ja nende tähtsamad kaupmehed said kõrgeteks riigiametnikeks
) ning asula täidab ka olulise keskuse funktsiooni. Soomes määratletakse aga linnaline vald administratiivpiiriga, millesse jäävad ka külad ja põllumaad. Linnade ajalooline areng Esimesed paiksed asulad tekkisid seoses üleminekuga põlluharimisele. Eelkõige kaitseks võõraste eest, kuid ka üksteise abistamiseks hakkasid põlluharijad elama koos väikestes külades. Põlluharimise ja töövõtete täiustudes tekkisid kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid algul külades, hiljem aga koondusid parema asendiga asulatesse, et rahuldada mitme ümberkaudse küla elanike vajadusi. Sellistest teenindus ja kaubanduskeskustest kujuneid esimesed linnad. Agraarajastu linnad Esimesed linnad kujunesid viiskuus tuhat aastat tagasi vanimates põllumajanduspiirkondades: Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas, mõnevõrra hiljem ka Vahemere ümbruses, Kagu Aasias ning Ameerika
Selle kõrval levis kolmanda seisuse rikkamate seas kodanlus ning nad tahtsid esimese seisuse vaimulike ja teise seisuse aadlikega võrdseid poliitilisi õigusi. Lisaks ei olnud talupojad vaatamata oma isiklikule vabadusele rahul oma suurte koormistega. 98% elanikkonnast oli poliitiliste õigusteta ja tolleaegsest 3-seisuselisest ühiskonnast maksis makse kolmas seisus, kuhu kuulusid talupoegade ja linnarahva kõrval ka nii pankurid, kaupmehed, arstid kui ka advokaadid. K U N IN G A S a b s o lu u t n e v a lit s e ja I S E IS U S II S E IS U S III S E IS U S v a im u lik k o n d aadel lin n a k o d a n lu s ja t a lu p o ja d 140000 400000 u
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
