HANSA LIIT Lisette Sults HANSA LIIT • Ühist poliitikat ajavate Põhja-Euroopa kaubalinnade liit. • Äri ajasid kaupmehed. • Hiilgeagadel kuulus Hansa Liitu umbes 70 suurt ja 100-130 väikelinna. • Eksisteeris 13. sajandi lõpp kuni 17. sajandi lõpuni. TÄHTSAMAD KAUBAD LÄÄNEST ITTA Sool Kangad Heeringas Hõbe TÄHTSAMAD KAUBAD IDAST LÄÄNDE • Vili • Vaha • Lina • Karusnahad HANSA KAUBAKONTORID London Bergen Brüge MIS LINNAD EESTIS KUULUSID HANSA LIITU? Tallinn Tartu Uus-Pärnu Viljandi HANSAPÄEVAD
Kuningriigi, reddilased patroonisid ja kaitsesid hinduismi Islami vallutajate ja muude osapoolte eest. Reddi Kuningriik andis Brahmiinidele liberaalsed õigused ning toetused. Brahmiinid olid hinduismis preestrid, vaimulikud ning õpetajad, kuna Prolaya andis neile liberaalsed õigused ja nad olid võrdlemisi kõrgel kohal, siis 11 aastane Anavota kuulas neid (väga tõenäoline, et ka allus neile, 11 siiski). Anavota Reddi valitsemise ajal jõudsid riik ja kaupmehed sellisele kokkuleppele – kaupmehed ei pea enam makse maksma, kui riik maksustab ühe kuuendiku põllumajanduse ülejääkidest. Kaubandus õitses, inimesed olid õnnelikud, aga 11 aastane Anatova ei saanud aru kui kõvasti teda ninapidi tõmmati, siiski mingil moel ei tekkinud konflikte ja elu oli ilus. Kahjuks küll täheldati kastisüsteem. Muidugi ilusa elu rikkus ära seitsmes Reddi kuningas Racha Vema Reddi. Nimelt Racha tõi tagasi korged maksud kaubandusele, teda hakati vihkama. Peaks mainima ka seda, et Racha Vema
a) Ta oli kaupmees, kellel arvatavasti raha puuduse pärast ei kannatanud. b) Rinaldo oli pikk ,ilusa ja meeldiva näoga . c) Tal olid peened kombed,ta oli noorepoolne mees. d) Uskus püha julianust ,ning see usk aitas teda tema eluteel. Röövlid - a) Nad olid elanud nurjatut elu,mis sundis neil hakkata röövima b) ma kujutan ette et nad nägi välja kui vaesed kaupmehed. c) nad oli väga kavalad, Asti ju arvas neist hästi algul. d) väärtustasid raha ja ainult raha, see oli nende jaoks elu mõte. Markii ja Daam a) Markii oli kõrgemast soost ning käis tihti lesestunud naise juures külas. b).Naine nägi kindlasti väga kaunis ning suursugune välja, ja ma usun et ka markii oli hea välimusega meesterahvas
Eitavalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse. Taboriidide vaimulikud pidasid jumalateenistusi talupojarõivas. 5)Millised olid suurte maadeavastuste põhjused ja tulemused? Põhjused: Euroopas suurenes vajadus väärismetallide järele. Legenditaolised teated India, Hiina, IndoHiina, Indoneesia ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte Pürenee ps riikidega. Hispaaniat ja Portugali ajendas uusi maid otsima ka sisepoliitiline põhjus: seoses rekonkista lõppemise, Pürenee riikide iseseisvuse kindlustumise ja nende keskvõimu tugevnemisega olid paljud sõdimisest elatunud vaesed väikeaadlikud jäänud tegevuseta. Nii oli tekkinud seiklus ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendust. Tulemused: Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima
Riigi laiendamist alustati 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal Asteekide pealinn Tenochtitlan ja selle maksuimpeerium kukkus kokku 1521 Punane ala tähistab ala, kus kunagi elasid asteegid Rahvas Asteekide valitsejaks oli kuningas, kes kuningriigi kaitsmisel ja laiendamisel tugines sõdalaste klassile Tähtsuselt järgmised olid preestrid Lihtinimesed olid talupojad, kaupmehed, käsitöölised ja orjad Toitu kasvatati Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel ehk chinampa'del Kasvatati maisi, aedvilju ja puuvilla, liha saamiseks peeti kalkuneid ja koeri Asteegid hakkasid esimeste seas kasutama kakaoube sokolaadijoogi valmistamiseks Elamud Asteekid elasid lihtsates majades, enamus neist koosnes ühest ruumist, kus oli väga vähe mööblit Ainsateks mööbliesemeteks olid roomattidest asemed,
Peale ,,Ärimatemaatika õpiku" kirjutas Luca Pacioli veel mitmeid teadmikke. 1487.a, kui L.P võttis üürikeseks ajaks uuesti Perugia ülikoolis õppejõu koha vastu, tegeles ta ka samal ajal aktiivselt matemaatika uurimisega. Aastatel 1490- 1493 tegeles ta oma kodulinnas raamatu ,,Kõik, mis käsitleb aritmeetikat, geomeetriat ka propotsiooni" kirjutamisega. Kokku on ta avaldanud umbes 7 õppeteost. Eelmainitud raamatus käsitleb Pacioli, kuidas peaksid kaupmehed oma müüke ja tulusid kirja panema ning mis kõik selleks olema peab. Näiteks, et olla edukas kaupmees peab sul olema hea raamatupidaja, efektiivne raamatupidamise süsteem ning piisavalt raha, et saada krediiti. Efektiivne raamatupidamise süsteem pidi näitama kaupmehele täpselt, kui palju tal on vara ning kohustisi. Oluline oli, et kaupmehed loendaksid oma vara (algul väärtuslikum ehk liikuvam osa varast ning hiljem liikumatu osa) üle teatud kindlaks ajaks
allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal 3. talupojad, kaupmehed jne Seisustesse sünnitakse Rüütli aukoodeks: heldekäelisus, aus, vapper, usklik, viisakas, tähelepanelik, ustav, hea suhtleja --olid vabad mehed. *Viikingid Riigid, mille loomisel lõid kaasa viikingid: Island, Norra, Taani, Rootsi, Venemaa, Prantusmaa Miks viikingid reisisid? Toidu puudus, tülid ja konfliktid Head, mida viikingid tõid-kaubanduse areng, leiutised, ehtekunst Aadli peamine tegevus on sõdimine. *Ristisõjad Põhjus: Paavst saatis pühasi maid tagasi võtma
endale mingeid liialdusi. Järgmine seisus oli talupojaseisus. Talupojad toitsid kõiki ülejäänud seisusi. Kuigi talupojaseisuse väärikusest ja vajalikkusest räägiti palju, oli talupoja tegelik olukord raske. Kehtis palju piiranguid, talupojad ei tohtinud oma majapidamist maha jätta, ükskõik kui raske neil ka oli. Enamasti elasid nad vaesuses. Talupoegade järel moodustasid järgmise seisuse käsitöölised ja viimasel, kõige madalamal astmel olid kaupmehed. Kaupmeeste kohta kehtis arvamus, et nad ise ei tooda midagi, vaid elavad üksnes rikastumise nimel. Samal ajal kogunes kaupmeeste kätte arvestatav osa rahast ja mingil perioodil arenes jaapani kultuur just tänu kaupmeeskonnale. Iga seisust kasvatati oma kindlate reeglite järgi, seiustel olid oma piirangud, aga ka seisuslik uhkus. Seisustest väljapoole jäid nii sintoismi kui ka budismi vaimulikud, samuti intelligents.
Viikingite retked Koostaja: Annemari Aasoja Klass: 10.a Kes olid viikingid? · Skandinaavia päritoluga merematkajad · Kavalad kaupmehed · Kogenud meresõitjad · Osavad käsitöölised · Osavad laevaehitajad Viikingiretkede eesmärgid · Piraatlus · Kauplemine · Kolonisatsioon · Maadevallutused Kuhu viikingid rändasid? · Lääne-Euroopa mandriosa · Island · Sotimaa ja Mani saar · Iirimaa · Inglismaa · Fääri saared · Gröönimaa ja Ameerika Kus tekkisid viikingite kolooniad? · Venemaa · Briti saared · Flandrias · Normandias
1.Kontrapost-kujule toeks olev post. 2.Medizid-firenze kaupmehed ja valitsejad. 18.Rakurss-vaade nurgaalt. 3.Madonna-neitsi maarja lapsega. 19.Rustika-murtud kividest ehitis(talupoeglik) 4.Puto-väikesed inglikesed. 20.Palazzod-itaalia rikaste paleed renessansi ajal. 5.Sarkofaag-kivikirst. (kasettlagi,ümarad kaared) 6.Tsentraalperspektiiv-esemete paralleelsed jooned koonduvad ühte kohta kokku. 7.Temperavärv-munavalgel põhinev värv. 8.Fresko-värskele krohvile joonistatud pilt
Valkkiud Siid Kristin Nõlvak Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita
suuremaid maakondi Kreekas. ELANIKUD Spartalased ehk doorlased Perioigid Spartiaadid ·Vabad inimesed Heloodid ·Sparta kodanikud ( käsitöölised, ·Ei teinud tööd ·Orjad,puudusid õigused kaupmehed jne) ·Valitsesid riiki ·Ei osalenud ·Töötasid põldudel riigi valitsemises ·Teenisid aega sõjaväes RIIGIKORD Geruusia ehk 2 KUNINGAT VANEMATE (juhtisid sõjaväge, NÕUKOGU kuulusid
kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge katusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Linnade peamisteks elanikeks olid käsitöölised, kaupmehed, linnadesse põgenenud talupojad. Elanikkond jagunes laias laastus kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad linnakodanikud keskajal, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate
kuulusid kohustulikult tsunftidesse, igal käsitööharul oli oma tsunft. Ül. Oli kontrollida tootmist, müüki ja kvaliteeti. Ilma tsunfti kuulumata ei tohtinud käsitööga tegeleda. Põhimäärus skraa, hierarhia õpipoiss, sell, meister, viimaste seast valiti vanem. Tsunftimeistrile kuulus juhtiv osa. Tsunftijänes-inimene, kes tegeles väljaspool käsitööga. Ühe linna tsunftid moodustasid gildi, mida nim. väikegildiks. Kaupmeeste ühendus suurgild. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid Mustpeade gild. KAUBALINNADE LIIDUD: Kaubandus oli koondunud 2te suurde piirkonda: 1.Vahemeri (Euroopa ning Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline ühendustee), 2.Lääne-ja Põhjameri, kuhu kuulusid saksa kaupmehed. 1160.a moodustasid kaupmeeste koondise-Hansa. Hiljem kujunes sellest kaubalinnade liit. Eestist olid hansalinnade hulgas Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Siiski olid Vahemere kaubalinnad mõjukamad. KÕRG-KESKAJA KULTUUR: TEADUS:Keda huvitas
Siinne kaubandus koondus peaasjalikult võõramaiste, Põhja-Saksamaa, hiljem ka Inglismaa kaupmeeste kätte. Arenes märgatavalt ka Narva kaubandus. Eestist veeti välja vilja, Venemaalt pärit lina, kanepit ja laevaehituskraami. Sisseveokaubaks oli Hispaania ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringad ja tubakas. Oluliseteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad, mis toimusid ka linnades. Eesti suurimaks laadaks oli talvine Tartus peetav saksa laat, kus osalesid kaupmehed ka kaugematest maadest. Põhja-Eesti talupojale oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid silke vilja vastu. Kagu-eesti talupojad põletasid salaviina ning viisid seda Venemaale. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte talupoegade jaoks.Kaupmehed koondati gildidesse (Tallinnas Suurgild abielus kaupmehed, Mustpeade gild vallalised kaupmehed), mis oli alguses lihtsalt seltskondlik rühmitus; gildi eesotsas oli oldermann Kultuurisaavutused varauusajal. Pietism.
1238 Stensby leping > Taani kuningas sai kunagised valdused tagasi > Eestimaa hertsogkond Lääniaadli teke Linnuste rajamised maa kindlustamiseks. Linnustesse rüütlitest läänimehed (maa kaitse). Saksa ordule polnud läänimeeste abi tähtis > ei läänistatud > linnustesse ordurüütlid Lääni saamine > lojaalsus, võitlusvõimelisus, jõukas. Vasallid Põhja-Saksamaa väikeaadlid, teenistlased; ka kohalikud ülikud (Lõuna- Eestis vähem); mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud, kaupmehed. 13. saj vasallid elasid linnustes, külastasid vaid paar korda aastas valdusi > vaikepidud talupoegadega, maksti andamit. 13. saj II pool eramõisate ehitamine Talurahva õiguslik seisund Enamus talupojaseisuses. Tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Jõukuse kasv, hansakaubandus > suuremad võimalused. Palju koormisi (viljakümnis, hinnus), erimaksud, ehituste kohustus. Vabad mehed sõjateenistuskohustus. 1507 talupoegade relvakandmisõiguse
Keskaja linnakodanike riietus Andrea Nigol Anette Jaani 7a Keskaja riietusest üldiselt × Alusriietusena kanti üle pea tõmmatavat särki × Mida eredam oli rõivaste värv, mida peenem ning mida pikem kuub, seda rikkama inimesega oli tegu × Olid paelkingad, rihmkingad, nöörsaapad ja nöörkingad × Lihtinimesed kandsid isevalmistatud pastlaid või käisid paljajalu. Aristokraadid ning rikkad kaupmehed × Särk peenest kangast × Värvikirevad pealisrüüd × Kasutasid kingseppade valmistatud nahast kingi × Kinga ninaosa pikkus sõltus kandja seisusest ja edevusest Naise riietus keskajal × Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal × Karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine × Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi × Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks
Madalmaade kunst Madalmaade kunst 15.sajandil Kui Itaalias määrasid kunsti peamiselt ülikkond, siis Madalmaades tegid seda rikkad kaupmehed ja käsitöölised Madalmaades oli antiikkunsti mõju palju kordi väiksem kui mujal Madalmaade kunstnikud kujutasid maalidel enamasti rõivastatud keha Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias Madalmaades olid tähtsal kohal tahvelmaalid Madalmaade kunstnikud kasutasid kogu 15.sajandi jooksul õlivärve, mille nad esimesena kasutusele võtsid Jan van Eyck "Arnolfini abielupaar" Maal kujutab Itaalia Ärimeest Giovanni Arnofinit ja tema tulevast naist Giovanna Cenamit Abieluvande andmisel Maalil olev koer on truuduse sümboliks Madlamaade kunst 16.sajandil Mitmed Madalmaade kunstnikud jätkasid 15.sajandi traditsioone Kunstnike huvitasid kordumatud üksikasjad ja peenmaalitehnika. Maastikumaalijatest oli kuulsaim Joachim Patinir Teine osa madalmaade kunstnikest olid romantilised Roma...
10b Linnade kujunemine Linnade kujunemisega sai läbi naturaalmajanduse ajajärk Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres(Rooma,Marseilles) Kesk jaLääne Euroopas,said mitmedlinnad alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid tootmist,kehtestasid reeglid kvaliteedile,määrasid kindlaks hinnad. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus keskajal maaisandale Maaisandad soosisid linnade teket,lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse. Senjöörid sageli kinnitasid linnale
a.(Poitiers' lahing); tema valitsusajal võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, rüütlitest elukutselised sõdurid. Karl Suur laiendas Frangi riigi alasid, vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1, milj.km²; levitas ristiusku. Viikingite hiilgeaeg 9.-11.saj, pärit Rootsist, Norrast, Taanist. 9 saj algas nende hiilgeaeg, sest selleks ajaks oskasid nad hästi merd sõita ja ehitasid häid ja vastupidavaid laevu. Tegevusvaldkonnad: meremehed, röövlid, kaupmehed, maadeavastajad. Usund: loodusesemete austamine, esivanemate hingede austamine (hauda kaasa relvad, tööriistad, orjad; Valhalla võitlejate riik, kuhu satub pärast surma.), päikesekultus, taevajumal Thor (punase habemega vanamees, piksejumal, tema päev on neljapäev, siis ei tohi teha mürarikkaid töid.) Vanimad Briti rahvad:Keldi jõudsid suurbrit. u 10 ekr. Osav rauakasutajad. Rom. jõuavad Brita saarele 1saj pkr. Caesariga. Ehit. Hadrianuse valli- kindlustusvöönd
7.Nõudis priiskamise vähendamist · 16.saj tehti ettekirjutusi rõivastuse kohta. · Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Ametlik asjaajamise keel saksa keel. Linnades olid ülekaalus siiski eestlased, kes tegid lihtsat füüsilist tööd. Maalt linna asunud esimene põlvkond tegi füüsilist tööd. Teine põlvkond aga tegi peenemaid töid ja tõusid käsitöölise seisusesse. Paljud neist püüdsid muutuda sakslasteks. · Kaupmehed kuulusid gildidesse. Gildid kaitsesid oma liikmede huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid abi. Tähtsaim ja jõukaim gild oli Suurgild. Nende hulgast valiti rae härrasid. Vallalised kaupmehed kuulusid Mustpeade Vennaskonda. · Käsitöölised kuulusid kanutigildidesse. Peenema väljaõppega käsitöölised, sakslased. Olevistegildi kuulusid lihtsad käsitöölised, eestlased. Gildid püütsid elanikele näidata kui ühtekuuluvad nad on
1. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Kuivõrd aitasid oma tegevusega ristisõja puhkemisele kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? 1140. Aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Risisõda toetasid kaupmehed. Meinhard ajal kulges liivlaste ristiusustamine kergelt/visalt, teda austati pühakuna. Bertholdi ajal olid liivlased hakanud sakslasi umbusaldama ning ei soovinud Bertholdi enam pühakuna vastu võtta. Selle tagajärjel puhkeski ristisõda. 2. Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Albertil oli märgatavalt laiem haare kui tema eelkäijatel. Tema soovis
Andra Lepper 11B 21.11.2012 Liivimaa ristisõda Pöördepunkt Eesti ajaloos? Liivimaa ristisõda toimus 12. Sajandil ja see oli suunatud Liivimaal elanud soome- ugri ja balti hõimude vastu. Katoliku kirik soovis ristiusustada Liivimaa alad. Sõda lõppes nende alade vallutamise ja sundristimisega. Liivimaa ristisõda tõi endaga kaasa palju erinevaid muudatusi nii majanduses, usus, kultuuris, ühiskonnas ja ka linnades, kuid oli ka asju, mis jäid samaks. Muinasajal puudusid linnad. Siis käis kogu tegevus linnuste ümber, mis alles keskajal linnadeks kujunesid. Seega ei saanud eriti midagi muinasajaga samaks jääda. No muidugi vajasid linnad samasugust kaitset, nagu linnusedki, sest ka linnades oli vaja korda pidada ja kaitsta oma vara sissetungijate eest. Tavaliselt oli linna ümber ehitatud kaitsemüür, millel valvurid vahti pidasid ja kui nad midagi märkasid, anti sellest teistele teada. Linnad asusi...
Linnastumise tempo- kui kiiresti linn kasvab ja areneb Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht. Asulate paiknemist mõjutasid. Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad AGRAARAJASTU LINNAD: Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades Linnades elas 1-2 % rahvastikust. Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega. Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega TÖÖSTUSAJASTU LINNASTUMINE: Toimub kiire linnastumine. Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse. Euroopas toimus 18. sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega Eeslinnastumine e
osa sivivilja all;alepõllundus- raiuti mets maha, põletati ja külvati tuha sisse ;ohverdamine- maagiline toiming, loodeti saavutadajumalate heakskiitu ;hing- hoidis keha elus ja kandis elusolendi isukupära ;animism- on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemet ja loodusnähtuste hingestatusesse.. 18. Mis on tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadusvõitluse kohta? Läti Hendriku Liivimaa kroonika 19. Miks olid Baltikumi ristimisest huvitatud kirik, kaupmehed ja rüütlid? KIRIK- oli huvitatud oma mõjuvõimu laiendamisest KAUPMEHED- tahtsid saada endakätte kontrolli kaubateede üle Vahemerel. RÜÜTLID- olid huvitatud sõjasaagist ja maade vallutamisest 20. Mis olid eestlaste muistse vabadusvõitluse lüüasaamise põhjused? · eestlastel puudus sõjaline väljaõpe · vaenlased korraldasid süstemaatilisi sõjaretki · vastaste sõjaline ülekaal · Eesti ei olnud ühtne riik · relvastuse erinevus 21
KOSE GÜMNAASIUM MARCO POLO Marco Polo sündis 1254. aastal Veneetsias. Tema isa ja onu olid kaupmehed ja meresõitjad. Marco ema suri peale poisi sündi. Marco elas enamuse oma lapsepõlvest tädi juures, sest isa pidi kaubanduse tõttu palju reisima. 1271. aastal, kui Marco oli 17- aastane, suundus ta koos oma isa Niccolo ja onu Maffeoga läbi Rum Seljuki, piki Tigrise jõge Cathay'sse. Sinna jõudmiseks pidid nad läbima veel Mosuli, Bagdadi, Hormunze, Kermani, Baldri, Kasgani, Hotani ja Hsiliangi. Sinna jõudmine võttis aega 4 aastat.
..........................................................7 Kasutatud allikmaterjalid:....................................................................................................................8 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, kalliskive ja teisi luksuskaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid kaupu edasi jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga müüja võttis kasu ja seetõttu muutusid kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse, et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu
Lisa tähendused järgmistele mõistetele: polis- oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbruses akropol-Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus agoraa-koosoleku-ja turuplats aristokraat-parimate võimude pooldaja , tähendab ka suursugust inimest aristokraatia ( riigikord)-ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele demokraatia- valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. gümnaasium- on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10-12 klass. sümpoosion-oli Vana-Kreekas ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega. hetäär-haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituudid Vana-Kreekas. metoik-vaba isik, kes polnud sündinud polise kodanike järglasena, vaid oli mujalt sissesõitnu. Puudus kodanikeõigus. Käsitöölised,ka...
Türkalased olid moslemid ning pidasid oma usku islamit aintsaks õigeks religiooniks. Nad ei tohtind kristlastega lõppliku rahu sõlmida vaid vaherahu. Osmanite riigiga liidetud aladel elas palju kristlasi kellelt küsiti makse et saaksid jääda oma usu juurde Kristlased ei tohtind elada islami pühakodade mošeede läheduses Sõjad Ruroopas Osmanite sõjaline edu sundis Euroopas riike koostööle Türgi sõdade eesotsas seisid Veneetsia, sest sealsed kaupmehed konkureerisid türklastega vahemerel 17. sajand teisel poolel hakkasid Habsburgid plaanima ungari tagasivallutamist Pärast 20-aastase vaherahu lõppu asusid türkalased uuele pealetungile
AJALUGU, 8.KLASS PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 1792 Olukord Prantsusmaal · Absoluutne monarhia ilmutas nõrkuse märke · Vaevas poliitiline, rahanduslik ja ühiskondlik kriis · Kolmanda seisuse rahulolematus · Kuningakoja suured kulutused Prantsusmaa rahvastiku koosseis 1. Seisus (140 tuhat) vaimulikud 2. Seisus (400 tuhat) aadlikud 3. Seisus (umbes 23 miljonit) talupojad, käsitöölised, kaupmehed Allpool seisusi (3-5 miljonit) orjad, sõjavangid jms · Aadlikud, kirikutegelased ja ametnikud olid maksudest vabastatud · Ränk koorem ülejäänud ühiskonnal, kaasa arvatud kõige vaesemad · Pidid tasuma : aktsiisimaksu ka soolale, pearahamaks, feodaalide erimaksud jms Revolutsiooni algus 1789
Tallinna suurgild Suurgild Suurgild oli kõige tähtsam ning mõjuvõimsam kaupmeeste ühendus keskaegses Tallinnas. Suurgildi hoones lahendati tihtipeale linna sotsiaalsed, poliitilised ning majanduslikud probleemid. Suurgildi ajalugu · Asutati umbes 1325 · Liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed · Alates 1872. aastast oli hoone Börsikomitee käsutuses ning siis kutsuti hoonet Börsihooneks. · Alates 1952. aastast on Suurgildi hoone olnud Eesti ajaloomuuseumi põhihoone. Suurgildi hoone funktsioonid · Seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused. · See oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks. · Seal peeti pulmi, jumalateenistusi teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Arhidektuur Hoone on hilisgooti stiilis.
Ajaloo Kontrolltöö Pt. 1416 1. Mõisted · Linnaõigus reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas. · Raekoda hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid. Turuplatsil asuv kõige esinduslikum ja tähtsam hoone. · Raad linnanõukogu, mis juhtis linna elu. Selle liikmeskonda kuulusid tavaliselt jõukad linnakodanikud, enamasti kaupmehed. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näitkes naiste kleitide lubatava pikkusega. · Hospital Vaeste ja haigete jaoks mõeldud. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Tavaliselt elasid sellised hoolekandeasutused annetustest, kuid neil võis ka olla oma sissetulekuallikas, nt maavaldus. · Hansa liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond,
rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. Viikingid IdaEuroopas Viikingite idakaubandusest annavad tunnistust Põhjamaadest leitud rohked araabia rahad. Hõbeda vastu anti karusnahku ja orje. Viikingilaevad Viikingid ehitasid suurepäraseid laevu, mille aluseks oli tugev kiil. Nende laevad olid väga kiired ja merekindlad. Viikingist kaupmehed ja asunikud Paljud viikingid suundusid Vahemerele, rüüstates Hispaaniat, Lõuna Prantsusmaad, Itaaliat ja Bütsantsi. Kui Bütsants nende rünnakud tagasi lõi, asusid nad keisririigi teenistusse kaupmeeste ja sõduritena. Viikingiaja lõpp Tugevneva keskvõimuga riikides toimusid sõjakäigud üksnes kuninga teadmisel ja heakskiidul. Järjest olulisemaks muutus
kaubandust. Hansa liit Rae ülesanded 1. linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine; 2. abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; 3. linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega; 4. hoolitsemine kirikute ja koolide eest 5. hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest; 6. kohtumõistmine; 7. kodanike julgeoleku tagamine; 8. hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenes eelkõige ülemere- kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa.Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis.
PÕHJUSED • Eestlased tahtsid olla oma maa peremehed • Võõrvõimude all oli raske TULEMUSED • Eestlaste saadikute tapmine • 1346 Harju- ja Virumaa müüdi Saksa ordule • Orduvõimu kehtestamine LIIVIMAA INIMESED • 1200a - 100 000-200 000 in • 1550a - 250 000-300 000 in • Sisseränne, loomulik iive • Näljahäda (must surm) • Sakslased 10% (kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud, aadlikud) • 13.saj rannarootsi asustus, läänemeresoomlased, venelased (lihtrahvas - kaupmehed ajutised) • Eesti keel - põllumajanduse ja lihtrahva töökeel (murded) • Alamsaksa keel - poliitika, kaubandus • Ladina keel - kirik, haridus, teadus, kaugemad välissuhted • Jaotus sakslased ja mittesakslased LINNUSED • Sõjaliste tugipunktide rajamine muinaslinnuste kohale, võrgustiku teke • Läänihärradele • Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepää) • Kastellid - korrapärane nelinurkne ringmüüriga (Vastseliina)
Grand Tour ehk paljusid kohti läbiv ringreis hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel, mis kestis 2-3 aastat, sai alguse 15. saj. keskpaigast ja kestis kuni 19. sajandini. Grand turistideks olid inglased aristokraadid, tudengid ja tuutorid, 18. sajandist ka juristid, doktorid, pankurid, kaupmehed, kes reisid Prantsusmaale ja Itaaliasse, Saksamaale, Sveitsi ja Madalmaadesse. Grand Tour´i tähtsus: sisaldas haridus-, loodus- ja massiturismi algeid hotelliomanikud hakkasid koos majutusega pakkuma toitlustamist ja transporti sisuliselt pakuti pakettreise osavõtjate arvu kasv mõjutas Euroopa turismitööstuse arengut Kuni 17. sajandini täitsid majutusettevõtete rolli maanteede ääres olevad lihtsad ehitised palveränduritele ja kaupmeestele. 18
valdusi omasid. Väiksed linnad olid enamasti senjoori kindla võimu ja kaitse all. Suuremad linnad tahtsid paljud linnad enda valitseja alt pääseda ja sellepärast tunnistasid need linnad meeleldi oma kuningat nende senjoorina. Linnad olid huvitatud eeskoste alt vabanemisest kui senjoorid nõudsid liiga palju ja kõrgeid makse või rõhusid neid piirangutega. 4. Kaugkaubandus aitas arendada panku ja rahamajandus kuna palju rikkad kaupmehed spetsialiseerusid raha vahendamisele ja vahetamisele ning andsid kaupmeestele laene mille nood kaubaretke õnnestumisel suure kasumiga pankadele tagasi maksid, mis omakorda pangad õitsele viis.
Lõpp Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, Columbus avastas Ameerika, algas Saksa reformatsioon. 3. Kuidas jaguneb keskaeg?Varakeskaeg kujunes feodaalkord, valitses naturaalmaj., algas linnade kujunemine, Kõrgkeskaeg kujunes välja seisuslik korraldus, areneb rahamaj., kaubanduse õitseng. Hiliskeskaeg kapitalistliku maj areng, linnade allakäik. 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud?Vaimulikud, feodaalid, talupojad ja käsitöölised ning kaupmehed. 5. Mika Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis?Parem sõjaväe ülesehitus said töö eest palka, aktiivne kaubanduselu, bütsantsi kuldmünt rahvusvaheline valuuta, vabade talupoegade maavaldus säilis. Püsis 395-1453.a 6. Kuidas oli valitsemine reguleeritud Ida-Rooma riigis?Keiser oli kõige tähtsam, temale allus riiginõukogu, neile omakorda senat ja neile tsirkuse parteid ehk deemosed. Keisrile allus ka kirik. 7. Kes olid Ida-Rooma peamised vaenlased
sajandi alguses. Ratastega hõlmader võimaldas künda maad sügavamalt ja sagedamini ning selle tulemusel paranes ka saagikus. Loomade veojõudu 4-5 korda suurendas rangidega rakend. Tööriistades hakati ka kasutama rohkem rauda, nt. võeti kasutusele rauast vikat. Aegamööda levis ka kolmeväljasüsteem. Selle mõjul suurenes haritav pind, sest poole maa asemel puhkas nüüd kõigest kolmandik. Kasvas ka põllukultuuride mitmekesisus. Arengut soosis ka muidugi Euroopa soojem kliima. Kaupmehed moodustasid erinevaid ühinguid. Abielus kaupmehed koondusid gildidesse ja vallalised vennaskondadesse. Arenes ka suurel kiirusel kohal valmiv käsitöö. Käsitööliste ühinguks oli tsunft. Üheks suurimaks kaubaliiduks oli Hansa Liit, mis hõlmas Läänemere piirkondades asuvad kaubalinnad. Samuti leidus ka igal organisatsioonil oma pühak. Feodaaltsivilisatsioon oli väga tihedalt seotud kirikuga, ning seda iseloomustasid sõnad: feodalism ja katoliiklus
EESTIMAA KESKAEG ristisõda- Ristisõjad toimusid Euroopas 1036-1291.a. Need olid katoliku kiriku organiseeritud ja Rooma paavsti poolt heaks kiidetud eesmärgid eesmärgiga kaitsa või levitada ristiusku. Liivimaa ristisõda- 1198-1920.a. paganlike liivlaste vallutamine ja ristiusustamine. Ristisõdijatest Riia peapiiskopkonna Mõõgavendade orduga ühinesid veel saksa kaupmehed et tagada endale Liivimaale paremad kauplemisvõimalused. Mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad, kristlik sõjaline ordu. Tegutses 1202- 1237.a. Eesmärk kaitsta Riia peapiiskopkonda ning levitada ristiusku sõjalisel teel. liivlased- Ajalooline rahvus Eesti ja Läti aladel. Väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Ümera lahing- Liivimaa ristisõja, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest,
käsitööliste oskused, tekkisid üha uued ja uued käsitööalad. Soodsatel tingimustel arenesid mõned neist kõrgele erialatasemele. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Tekkisid linnad käsitöö ja kaubanduskeskused. 3 Tsunftid Keskaegse linna käsitöölised olid koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse oma tegevusalade järgi. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14
1140.Taanlased ja saksid ristisõjad Berthold alusts 1198 Liivlaste vastu, sest: 1)Hamburgi-Bremeni peapiiskop nõudis 2)Kaupmehed pooldasid seda 3)Kiirendas ristiusustamist Albert uus piiskop. Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnl...
Elu linnas.Linnakultuur Elukeskkond • Keskaja linn oli oli elukeskkonnana hoopis midagi muud kui küla. • Linn suutis luua nii esteetilisi,kultuurilisi kui ka vaimseid väärtusi,mis olid teatud määral omased kõigile linnaelanikele. • Linnaelanikud pidasid koduloomi,neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. • Linn oli kaitstud müüriga(vaesemad väikelinnad olid kaitstud muldvalli ja puittaraga) • Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale(soodne asukoht) • Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos raad. • Olulised ühiskondlikud hooned olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm. • Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLE...
vastupealetungidega vallutajatele 3. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Bütsantsis polnud pikka aega Keisri ainuvõim polnud päritav, ta määras endale ise järeltulija. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles 11. Sajandil. 4. Riik sekkus eraettevõtlusesse, et tagada kaupade kvaliteet ja kõrged kaupade hinnad. Seepärast pidid kaupmehed ja käsitöölised koonduma kolleegiumidesse, mis vastas riigi ettekirjutustele. Riik kehtestas hinnad ja laenuprotsendid. Kaupmeestelt nõuti ka ametieksami sooritamist. 5. Linnas olid olemas mitmed kommunaalteenused: saunad, haiglad, kanalisatsioon, spordiplatsid, koolid. Äritänav Mese, mis oli ääristatud turgude, kaubamajade ja restoranidega. Inimesi kohtas väljas nii päeval kui öösel. Linnas oli ka väga suur toiduvalik
Suure rahvaarvu tõttu tekkis palju linnu. Neis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus. Peagi jäi aga Euroopa väikseks. Tolle aja kuulsaimad kaubanduslinnas Pisa, Genova ja Veneetsia otsustasid turgu laiendada. Pisa võttis saratseenidelt Sardiinia ja tegi väikseid vallutusi Aafrika põhjaosas. Veneetsia võttis enda võimu alla Aadria mere. Just Veneetsia oli sild, mis ühendas Euroopat Aasiaga. Veneetsia oli nimelt aidanud võidelda Bütsantsil normannidega ning seetõttu said Veneetsia kaupmehed soodustusi. Algselt toimetati ju Aasia kaubad Euroopasse Bütsantsi vahendusel. Et vabaneda Bütsantsi vahetalitusest , tahtsid Euroopa kaupmehed luua Vahemere idarannikule toetuspunkte, mille kaudu oleks teostunud kaugete idamaade turgude vallutamine. Sellest tekkisid aga kokkupõrked. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti tähtsaks loeti selle maa vallutamist, kus Kristus oli olnud. Kui see oleks vallutatud, oleksid sinna kanda kinnitanud kaupmehed ja ja
Kästitöölised_ Meistritöö, pärast meistritööks kõlblikuks kuulutamist tuli korraldada kortitus, pidi olema veresugulus senise meistriga või abiellu astumine tema sugulasega. Pidi tegema 2-3 kombestikule vastavat rändu aastas. Pidi olema sündinud kristlikust abielust,mõni nädal prooviaega meistri juures. Väikegild-käsitööliste ühendus moodustas selle. Suurgild-kaupmeeste ühendus, sinna kuulusid kõik selle linna kodanikuks kuulutatud kaupmehed,mittevälismaalased. Mustpeade vennaskond- sinna kuulusid noored,vallalised kaupmehed,enne nende suurgildi vastu võtmist ning välismaised kaupmehed,kes viibisid pikaajaliselt kuid mitte ajutiselt linnas. Nimi on seotud nende kaitsepühaku mauritusega, kes legendi järgi oli aafrikast pärit mustanahaline. Hansa Liit etendas Liivimaa kaubanduses suurt osa, sest prast Novgorodi hansa kontori sulgemist 15.saj lõpul sõltus hansa
Taani kaotas oma domineeriva rolli. Majanduse arengut pidurdas pärisorjuslik süsteem. Norra elanikkond koosnes põhilisel kaluritest ja talupoegadest. Taani käest Rootsi alla minnes säilitas Norra suhteliselt iseseisvuse. 15.Kirjelda Bütsantsi riiki ! (kus, millal eksisteeris, kuidas valitseti, usk jm) Bütsants = Ida- Rooma riik 395-1453. Keisril piiramatu võim. Õukond suur ja uhke, palju ametnikke, Elanikkonna põhiosa talupojad. Linnades käsitöölised ja kaupmehed. Kuulus keiser Justinianus. Kultuuritase väga kõrge. 16. Iseloomusta Bütsantsi hariduselu antiikkultuuri järjepidevuse kandjana ! 17.Millal ja kuidas tekkis Vana-Vene riik ? Oleg vallutas 882 Kiievi ja sai vürtsiks = Vana Vene riigi algus 988 võttis Kiievi suurvürts Vladimir Bütsantsist vastu ristiusus. 18.Miks lagunes Vana-Vene riik ? kiievi vürtsid jagasisd surres oma valdused poegade vahel, siis puhkesid ülemvõimu pärast tülid ning kodusõjad, mis viisid riigi killunemiseni
Allikaanalüüs Läti Henriku Liivimaa kroonika Lugesin läbi 3 teksti, esimene nendest kirjutab ristisõdijate kokkupõrkest eestlastega merel. Ristisõdijad küsisid luba oma piiskopilt eestlastega sõdida, kuna kaupmehed ja kodanikud lubasid neid rahus oma sadamatest läbi sõita. Kuid piiskop püüab neid ümber veenda, sest nad võivad vaenlasega ohtu sattuda, kui ka sellepärast et paganate seas asub kirik mis ootab nende päralejõudmist ja nad ei suudaks oma kaotust tagasi teha. Läbirääkimised kestsid edasi, kuna ristisõdijad ei võtnud nõu kuulda ja tahtsid ikka sõdida. Piiskop lõpuks leebus ja andis loa. Nad tegid korda oma laevad millega plaanisid minna, neil oli hea sõjavarustus.
Viikingite positiivsed ja negatiivsed mõjud Euroopa arengule Positiivne- Kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Umbes
Kuiva jalaga viin ma need, kes mulle järgnevad, Pühale maale." Kui paavst Innocentius III sellest kuulis, ütles ta: "Meie täiskasvanud peaks häbenema. Sel ajal, kui meie istume käed rüppes, lähevad lapsed avali südame ning rõõmsa meelega Püha maad vabastama." 30 000 prantsuse last ja nendega liitunud täiskasvanud jõudsid Marseille'isse. Meri siiski kahte lehte laiali "uue Moosese" eest ei läinud. Kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis orjaturul maha müüdi. Viis laeva randusid Egiptuses ja seal tabas lapsi sama saatus. Saksamaalt asus umbes 20 000 last teele. Raskeid kaotusi kandes ületasid lapsed Alpid ja jõudsid mere äärde, kus taaskord meri ei taandunud ja tookord polnud ka laevu kuskilt oodata. Nii rändasidki lapsed koju tagasi, kuid kohale jõudis neist ainult väike osa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
