Ristiusu mõjud Eesti alal 11.sajandil. Muistse vabadusvõitluse eellugu. Et eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste maadega, mõjutas see osade eestlaste kommete muutumist. 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha rohkem laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. 12. sajandil kantud ehete seas leidus pronksristikesi. Et Eestis käisid regulaarselt ristiusulistest maadet pärit kaupmehed tekkisid siia-sinna mõned kirikud ja kabelid. 11.sajandist alates tundis krik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu. Munk Hiltinus (Läänemeremaade rahvaste piiskop) ei saavutanud misjonitöös siinamil tulemusi ja loobus piiskopi kohast. Järgmine Eestimaa piiskop oli Prantsusmaalt pärit munk Fulco, talle määrati abiliseks Norras elanud eestlasest munk Nicolaus. Idapoolsesse Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt...
1.päev sel päeval ei olnud teemat. 2. päev selle päeva novellid pidid rääkima sekeldustest, millest aga õnnelikult pääseti. 3. päev novellid rääkisid saatulikust juhusest, sellest, et oskusetega jõuti saavutada see, mida ihaldati. 7. Mungad, kuningad, naised, kaupmehed , lihtrahvas, abtid, abtsissid, nunnad, krahvid, sõdurid, arstid. ( ülikud; aadlikud) 8. ihad, kadedus, ahnus need pahed on seotud rohkem inimeste enestega, sest kui selles raamatus mõni tegelane midagigi tahtis, pidi ta ka seda saama. Põhiline oli siiski kadedus teiste mehe peale, kellel oli ilus naine ja kuna kõik seda naist imetlesid, pidigi läbi petuste selle naise enesele saama. 9. a) pahelised mungad ( sest nad kasutasid inimesi oma heakorra pärast ära),...
Palgaarmeesse astunud kuulusid aga erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse. Need võisid olla vabad talupojad , laostunud rüütlid, linlased või välismaalased . Kuna palgaarmee üksused ei olnud seotud konkreetse riigi või rahvaga , muutus see suhteliselt kahtlaseks, sest ta võis olla selle poolt kes talle vaid rohkem maksis. Kuna palgaarmee oli niiöelda isemajandav saatsid neid sõjakäikudele tihti kaupmehed ja naistehulgad . Kui kaupmehed varustasid neid tarbeesemetega ja naised tegid neile süüa. Sõjaväe peatuspaikades korraldati isegi laatu. Varasema palgaarmee peamiselt komponendiks oli jalavägi, mis koosnes rügementidest ja kompaniidest. Jalavägi aga jagati tavaliselt kolmeks : eel-, pea- ja järelvägi . Jalaväe peamiseks varustuseks olid nii külmrelvad kui ka tulirelvad . Tol ajal oli siiski tulirelvad kasutamine keeriline ja tülikas. Tulirelvi oli ka raske saada kuna see oli ikkagi veel arenev tehnoloogia...
Järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, seega ei saanud teha heina ning rukis ei valminud. 1696 aasta kevad oli väga külm ning suvel sadas taas vihma. Juba kevadel hakkasid talupojad nälga surema. 1697. kevadel sulas lume alt välja palju laipu. Talurahvas tungles linnadesse, kuid ka seal varitses näljasurm. Sel ajal, kui inimesed surid nälga, veeti siit vilja välja Rootsi ja Soome, mõisnikud ja kaupmehed said müügist tohutut kasu. Nälga suri umbes 75 000 inimest, u 20% rahvastikust. Enamik maeti juhuslikku kohta, sageli ühishaudadesse. § 24-25. Vaimuelu Rootsi ajal. Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud. Talurahva hulgas hakkasid levima jälle muinasusu kombed. Loobuti ristimisest, surnud maeti vanadesse kalmetesse....
3 Basiilika erinevaid põhiplaane. Niguliste ajalugu Kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti sakraalarhitektuuri näiteid Tallinnas. Kiriku ehituslugu ulatub 13. sajandisse - üldiselt arvatakse, et selle rajasid 1230. aasta paiku saksa kaupmehed . Kuna linn ei olnud veel kaitsepiirdega ümbritsetud, oli Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, piiluavade ja pelgupaikadega ühtlasi ka kaitsekirik. Linnamüüri valmides 14. sajandil kaotas kirik kaitsefunktsiooni ning muutus tavaliseks kogudusekirikuks. Kuna aga mingeid teisi konkreetseid jälgi Tallinna teiste varasemate kirikute sarnasest kaitsefunktsioonist siiani leitud pole, kuulub Tallinna keskaegses ehituspärandis seni ainsale kaitsekiriku tunnustega...
Täh. Sõdalane, võitleja, (kindlustamata kaubaplats) Lääne- Euroopas- normannid, kui ka paganad. Inglsimaal- taanlased, Iirimaal- ,,valged võõrad ja mustad võõrad", Ida- Euroopas- varjaagid Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb...
Foniikialased- kaubandus, kalapüük, maade avastamine Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID! Foniikia kuningas oli sõjapealik- kindlustas linna, kaupmehed kõige tähtsamad. Hetiidi riik rahvakoosolek Seisuslik hierarhia: 1.valitseja 2.preestrid 3.ametnikud, sõjapealikud 4.kaupmehed 5.käsitöölised 6.talupojad 7.orjad KASTIKORD Orjus: sõjavangid, võlaorjus. Kui võlg tasutud, polnud ori. Religioon: polüteism- paljude jumalate kultus, monoteism- üks jumal, Juudihõimud Palestiina Kultuur: kiri- hieroglüüfkiri, kiilkiri, tähestikkiri, Mesopotaamia- ratas, ader, Egiptus-...
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik...
Säilitati "pildisarja" süsteem, kuid huvi tunti rohkem visuaalse reaalsuse kui selle religioosse tähenduse vastu. Teiseks püüdis kirik piltide abil mõjutada inimesi emotsionaalse loidumuse vastu ja tekitada neid hardustunnet ja lisaks sellele kasutas kirik ära inimeste nägemismälu suure osakaalu. Ilmaliku kunsti tõus leidis aset 15 saj lõpul. Kasvas suurte eramajade osakaal. Kaupmehed ja pankurid eelistasid investeerida kultuuri, mis tänu humanistidele oli prestiizikas. Tähelepanu suunati kunstnike osavusele, mitte materjali väärtusele. Suured ilmalikud maalid olid mõeldud eramajadesse olid varem enamjaolt rüütliteemalised gobeläänid, mis olid kõige kallimad suuremõõtmelised kunstiteosed. Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Iga skulptor kujutas Taavetit...
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
Välispoliitika: *Justianuse ajal võeti eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. *Konstantinoopolist sai tähtis sild Õhtu ja Hommikumaa vahel.*Bulgaaria riik sai Bütsantsi alaliseks vaenlaseks. (6. saj II pool) *7.9. saj piirasid araablased mitmel korral Konstantinoopolit. *9.10. saj korraldasid Konstantinoopoli vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos KiieviVene slaavlastega. *11. saj kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks türklased, kes saavutasid 1071. a Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. *Vastuolusid LääneEuroopaga süvendas 1054. a kirikulõhe. Bütsantsi õigeusu kirik eraldus LääneEuroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. *1204. a vallutasid rüütlid Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. *1261....
al-Idris, ,,Tuhat ja üks ööd" Enne Muhamedi olid Araabias rändkarjakasvatajad ja lõunaosas olid kaubalinnad Meka ja Medina. Valitses polüteistlik usund. Allah oli üks paljudest, saatusejumal. Muhamed tutvus kristlaste ja juutide usundiga, kuid ajas neid sassi ja sattus niiviisi põlu alla. Hakkas juute ja kristlasi vihkama, lõi oma õpetuse. Kaupmehed kartsid, et kui Muhamedi õpetus pääseb võimule, ei austata enam jumalaid ja rahvas ei tule Mekasse. Muhamedi usund on haarav ja Muhamed põgeneb Mekast Medinasse ja kogub pooldajaid. Koondab oma sõjaväe ja läheb Mekasse tagasi ning tuleb seal võimule. Kehtestabki monoteistliku usundi. Islami usul on 5 põhireeglit: 1. 5x päevas palvetada 2. monoteistlik 3.ramadanikuu pidamine 4. palverännak Mekasseja 5. almuste andmine -> peavad vaeseid ülal, seob. Usk tekkis 7....
Pojad läksid tülli ning tekkisid kodusõjad. Karl Suure pärandit killustati. Pojad kogunesid Verduni ja sõlmisid kokkuleppe, mis Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks jaotas. Ida tulevane Saksa Lõuna Itaalia Lääne Prantsusmaa VIIKINGID viiking = Lääne-Euroopas normann = Inglismaal taanlane = Ida-Euroopas varjaag Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased, kes rüüstasid ja vallutasid maid ning asustasid uusi kaubalinnu ja territooriume. Retkedel käisid talupojad, et müüa või saadusi vahetada, kui avanes võimaus rüüstasid. Viikingid olid juba osalt ka elukutselised. Pere vanimale pojale pärandati talu, noorematele jäi ülesanne käia mere-, sõja- ja kaubandusretkedel. Viikingid sõitsid mööda meresid ja jõgesid. Ründasid Inglismaad, Frangi riiki, Itaaliat, Hispaaniat ja Portugali...
Eestis on lisaks Estiko Plastarile veel mõned kilekotitootjad. Maailma kilekotitootjate väitel kulub paberkottide tootmiseks rohkemgi energiat kui plastkottide valmistamiseks. Pealekauba võtavad plastkotid vähem ruumi ning seega kulub vedamisel tootjalt kaupmeheni vähem kütust. Eesti kaupmehed maksavad poest kaubaga kaasa müüdavate kilekottide eest pakendiaktsiisi. TTK juhi Pungeri sõnul tuleb kaupmeestel hakkama saada ka juhul, kui kilekottide kasutamine keelatakse. «Ma kardan, et vabatahtlikult kilekotid ei kao, sest alternatiivid on kallimad,» lausub ta. «Aga maksude kaudu saab turgu suunata.» Mõttetu tarbimine Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktori Erik Puura kinnitusel ei ole probleemiks mitte kilekotid ise, vaid nende tarbetult ohter kasutamine...
18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda...
saj. Korsika ja Sitsiilia. · Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. c. Maismaad pidi uus oht Aasiast ungarlased. 2. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine a. Islami kujunemine: · Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku allumist jumala tahtele kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam alistuma, Allah jumal). · Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma. · Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus populaarsust. · Islami võidulepääs 630.a. pöördus ta Mekasse tagasi, puhastas linna ja Kaaba pühamu ebajumalakummardamisest. · Muhamedi peetakse ka araablaste riigi rajajaks ja esimeseks valitsejaks. b. Islami mõjutused ja jagunemine: · Judaismist võeti üle range monoteism ja osa kombetalitusi (palvetamine,...
· Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. · Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. · Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. · Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. 2. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. a. Linn kui omavalitsuslik kogukond: · Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed . b. Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: · Skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri. · Tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu. · Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. · Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. · Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid....
Maadeavastuste eeldused : · Seni polnud eeldusi ookeanisõiduks. Ka viikingid reisisid rohkem saarelt saarele. Tehnilised eeldused kujunesid alles 15. saj. · Uut tüüpi laev: karavell. o kolmnurkne nn. "ladina puri" võimaldas sõita igasuguse tuulega (ka vastutuulega) o karavelliga tuli toime ka väike meeskond o piisavalt suur trümm Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed otsisid kontakte Pürenee poolsaare riikidega. Hispaania ja Portugali meremehed olid aga tänu araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafiaga ja matemaatikaga ja hakkasid ka ehitama uusi kaugsõidu laevu karavelle. Portugallaste esimesed retked : · 1415. a. vallutati piraatide tugipunkt Ceuta. · 1420. aastate keskel jõuti Maderia saarele. · 1430. aastatel jõuti Assori saartele. · 1440. 1450. aastatel Rohelise Neeme saartele. · 1460...
Voorustest on neile veel vajalikud kindlameelsus, mehine kohusetunne, vaprus ja eneseohverdus. Seegi seisus peab saama erilise ettevalmistuse oma ülesannete õigeks mõistmiseks ja täitmiseks riigi ees. Himustavale hingealgele vastab kolmas arvukas seisus - talupojad, käsitöölised ja kaupmehed jne., s.o. kõik tootva ja teenindava tööga hõivatud inimesed. Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende...
Meretee avastamine Indiasse (1498) a) Portugali maadeavastaja Vasco da Gama · 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni. · Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). · Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa. b) Vürtsikaubandus kujunes Portugali monopoliks. · Araabia kaupmehed tõrjuti India ookeanist välja. 5. I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused a) Hispaania eesmärgiks Indiasse läänetee leidmine · 5-laevalist retke (253 meest) juhtis portugali aadlik Fernao de Magalhaes. · Atlandi ookeani ületamisega jõuti Ameerika lõunatippu (Magalhaesi väin), · Vaikses ookeanis Filipiinidel hukkus retkejuht kokkupõrkel pärismaalastega. · Teekond jätkus üle India ookeani Aafrika lõunatipu kaudu Atlandile....