ja vallitasid 40 aastaga kogu maa. Hiinat hakkas valitsema mandude Qingi dnastia. Alistumise mrgiks aeti hiina meeste pead paljaks, neid sunniti kandma patsi. Vastuseks alustasid hiinlaste salahingud (Valge Lootos, Triaad jt.) relvavitlust mandude lemvimu vastu. Hiina valitsus keelas oopiumi sisseveo ja suitsetamise. Salaja tehti seda siiski. Siis saatis keiser 1939. a. Kantonisse oma voliniku, kes konfiskeeris inglise kaupmeeste oopiumivarud ja uputas need merre. Vihased kaupmehed kutsusid appi Inglise valitsuse, kes saatis kohale sjalaevad ja dessantved. Puhkes Esimene oopiumisda (1840-1842), mille hiinlased kaotasid, sest nende maa oli arengus Euroopast kaugele maha jnud, nende mttelaad iganenud. Hiina oli sunnitud alla kirjutama rahulepingule. Inglastele avati kauplemiseks viis sadamalinna, nad said rendile Hongkongi saare. Inglise kaupadele kehtestati eelistollid, kaupmeestele maksti kahjutasu konfiskeeritud oopiumi eest. Inglise
Kuninga hukkamine viidi täide Pariisi keskväljakul. Võimule said jakopiinid. Nende juht oli Probespierre. DIKTATUUR üksikisiku või väikese poliitilise grupi piiramatu võim ühiskonnas, millega kaasneb poliitiliste vastaste hävimine. TERROR vagivald poliitilises võitluses, mis viib sageli ka surmani. Jakopiinide diktatuuri ajal hukati väga palju ka neid, kes esialgu olid ka revulatsiooni pooldajad : käsitöölised, talupojad, kaupmehed jne. ROJALISTID kuningavõimu pooldajad. Revulatsiooni ajal võeti kasutusele drikoloor. Proespierre hukati 1794, sellega algas revulatsiooni taandumine. 1797 muutusid aktiivsemaks uusrikkad ja rojalistid. Moodustati valitsus ehk DIREKTOORIUM. 1799 korraldas riigipöörde Napoleon Bonaparte koos oma kaaslastega ja võttis võimu prantsusmaal enda kätte, nimetades end KONSUL Uuendused 1.uus aja arvamine revulatsiooni kalender. 2.võeti kasutusele meetermõõdustik. 3
17. saj Hollandi maalikunst. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) 17. saj. = Hollandi vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt
Sõbrad olid nüüd veel nõutumad ja viimases hädas pöörduti valitseja juurde, kes lõpuks kuulas ära Martellino loo. Mees vabandas ja palus, et valitseja talle armu annaks. Kohtunikku polnud Martellino jutt eelnevalt mõjutanud. Valitseja naeris selle juhtumi peale, kinkis kolmele mehele ülikonnad ja Martellino sai vabaks. II novell: Kaupmees Rinaldo oli teel Bolognasse. Teel sattus ta kokku röövlitega, kes algul tegid näo, et on samuti kaupmehed. Nad jätkasid koos teed. Esimesel võimalusel röövisid nad aga Rinaldo paljaks, jättes ta täiesti särgiväele. Õues oli väga külm(tegevus toimus talvel), lõpuks jõudis ta linnuseni ja lootis sealt sooja saada, kuid selle väravad olid ööseks lukku pandud. Eemal nägi ta maja, mis kuulus lesknaisele. Ta läks sinna ja lõdises ukse taga. Lesknaine oli oma "kaaslast" markiid oodanud, kes aga ootamatuse tõttu ei saanud see õhtu tulla
teravilja vastu, ka vaha), kive. Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid. Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Käsitöölised: Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodeti kohapeal 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri) Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Kirikukorraldus Eesti alal: Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond. Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi
antiikajast ning milles nähti eelkõige isiku-ja kodanikuvabaduse kindlustajat. Zirodiinide võimule tulek Ühiskondlikke pingeid hakkasid üha enam teravdama ka majandusraskused, mis olid tingitud eelkõige inflatsioonist. Metallraha kadus käibelt ja paberraha kurss langes. Aastal 1792 haaras Pariisi suhkrukriis eelneval aastal ülestõusnud neegerorjad olid põletanud suure osa suhkruroo- ja kohviistandusi. Suhkrukriisi tõttu hakkasid kaupmehed juba esimeste teadete peale hindu tõstma. Jaanuaris toimusid suhkrurahutused rahvas, kelle seas eriti ägedalt naised, ründas ladusid ja vürtsipoode, kus müüdi suhkurt ja sundisid seda müüma endiste hindadega. Veebruaris tekkisid mitmel pool rahutused leiva pärast. Mitmel pool toimusid tõsised rahva ülestõusud, mille käigus põletati aadlike losse. Teravas sise- ja välisolukorras vajas kuningas tõhusamat tuge märtsis asendas ta oma senised teovõimetud ministrid
iseseisvateks valitsejateks.Nii tekkisid Hiinas mitmed sõltumatud riigid,mille valitsejad olid olid üksteisega alatasa sõjajalal.Sõdadest hoolimata Hiina jõukus kasvas.tööriistu ja relvi hakati nüüd valmistama rauast.raud aeti nii kuumaks,et seda saadi valada vormidesse,Hiinlased olid esimesed malmi valmistajad maailmas. Jõudsalt edenes kanalite ja tammide rajamine.lisaks põlluharimisele arenes kauplemine maa eri osade vahel.Ülikute kõrval rikastusid nüüd ka kaupmehed. ________________________________________________________________________ Keisririik 221.a eKr allutas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimu alla ja rajas Hiina keisririigi.See hõlmas nii Huang He kui ka Jangtse oru,riigi rajaja võttis endale aunimeks Shi Huangdi ehk esimene keiser.sellest ajaast püsis Hiina keisririik väheste vaheaegadega kuni XX saj alguseni.Hiina keisri võim oli piiramatu.teda peeti Taeva pojaks ja ta oli ühtaegu seaduseandja
(Hakkas levima kuningriigi ajal) Ida-rooma keisririigi õitseng seisnes võimutugevuses, sõjaväe tugevuses, heas maksusüsteemis, ristiusu tugevnemises. optimaadid kaitsesid senati võimu populaarid tuginesid rahvakoosolekule Alates 900 eKr etruskide sisserändamine, asusid Ertuuria maakonnas, tundmatu päritoluga rahvas, tõenäoliselt Väike-Aasiast. Nad aretasid linnriike. Itaalid olid karvakasvatajad, nemad aga kaupmehed, ehitajad või metallitöötlejad. Said kuulsaks oma rajatistega ja ennustamisega. Naised, võõramaalased, orjad polnud kodanikud. Mehed olid kodanikud ja neil oli õigus osaleda poliitikas, kaitsta riiki. Aristokraadid olid suurmaaomanikud. Talupojad olid tähtsad. Võrdlus Rooma ja Vana-Kreeka Mõlemad paiknevad vahemere ääres ja mõlemad paiknevad poolsaartel. Mägede olemasolek. Ümbritsetud saartega. Itaalia ümber suured saared. Rannajoon Itaalias vähem liigendatud
Uue laevastiku ehitamine oleks olnud liiga kulukas ja aeglane ning Napoleon lootis, et niimoodi suudaks ta Inglismaa alistada. Kirjeldage, kuidas mõjus kontinentaalblokaad Prantsusmaad ennast. Aastatel 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kuni 300%. Napoleon ei suutnud täielikult blokaadi rakendada, sest Euroopa mandril oli suur nõudlus Briti odavate kaupade (eriti tekstiilitoodete) järele. Salakaubandusest Inglismaaga ei suutnud hoiduda isegi Prantsuse kaupmehed. V Tilsiti rahu 1807 (lk 86-87) Sõda Preisimaa ja Venemaa vastu lõppesid Prantsusmaa võiduga. Venemaaga sõlmiti Tilsiti rahu, mille alusel: 1) Venemaa tunnistas Prantsusmaa tegevusvabadust Lääne-Euroopas 2) Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga 3) Preisimaa poolt vallutatud Poole aladest moodustati Varssavi hertsogkond 4) Venemaa sai endale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas ning vallutas sõjas Rootsiga (1808-1809) endale Soome
lepingute ja arvete kirjutamise oskust, geograafia, võõrkeelte, raha-, kaalu ja mõõdusüsteemide tundmist. Asjaajamine linnas käis alam-saksa keeles. Tekkis eraviisilisi ja lugemise ja kirjutamise koole, kus õpetati alam-sksa keeles. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist ja usuõpetust. Lõpuks õpiti ka erakirjade koostamist, lepingute, võlakirjade ja arvete kirjutamist. Õpiti ka mündi-, kaalu- ja mõõdusüsteeme. Samuti õpiti tundma kalendrit. Käsitöölised ja kaupmehed püüdsid õpetuse abil anda teadmisi oma poegadele, elukutse jätkamiseks. Tüdrukuid erakoolidesse ei saadetud, nad võisid lugemist, kirjutamist õppida kloostrikoolides (linnakool püsisladinakeelsena kuni 18.saj.-ni). Kooliharidus linnades peale reformatsiooni M. Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistus. Vana haridussüsteem asendus uuega- suleti kloostrikoolid, linnakoolid said uue sisu. Tegutsesid koolid, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse
ISLAM Islam tekkis Araabia poolsaarel asuvas Meka linnas 610. aasta paiku pKr. See on üks maailma religioonidest. Islam ei tekkinud mitte rändhõimude seas, vaid linnas, kus elanikud tegelesid laiaulatuslikult kaubandusega. 6.sajandi lõpuks olid Meka kaupmehed haaranud enda kätte kogu karavani kaubanduse, mis ühendas India ookeni ja Vahemerd. Islam levis väga kiirelt. Läänes vallutasid nad Põhja-Aafrika kuni Atlandi ookeanini, tungisid üle mere Hispaaniasse, paari aasta vältel ka Lõuna-Prantsusmaale. Põhja suunas liikusid nad Konstantinoopolini.Idast tungisid nad pärast Pärsia ja Afganistaani vallutamist Kesk-Aasiasse ning Pakistani piiridesse. Enamik nende maade elanikke ei pöördunud kohe islami usku, vaid jäid
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 (§ 7) vt ka http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=113 1) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika 2) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus · Piiskop Albert (pildil tema pitsat), vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp) Mõõgavendade ordust saab Liivi ordu 1237. aastal, aasta pärast Saule lahingut (1236), liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa ordu...
.sai alguse sellest, kui Berthold pühitseti Üksküla piiskopiks. Kuna eestlased hakkasid järjest rohkem sakslasi umbusaldama, ei tahtnud ka Bertholdi piiskopina vastu võtta. Kuid Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlasi jõuga alistuma sundida. 1198 saabus Ükskülasse 1000-meheline sõdijate vägi, kus toimus lahing, milles Berthold hukkus. Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esimene Üksküla piiskop, augustiinlane
tapeti umbes üle 40 000 inimese. · Giljotiin-hukamasin, mis lõi hukkumõistetul pea maha oma langeva teraga. · ´´inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon´´ - võeti kasutusele iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul. See väljendas kõiki inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Leidis palju vastukaja kuid olles eeskujuks paljudele teistele riikidele · Kolm seisust- sinna kuulusid 1) vaimulikud 2) aadlikud ja 3) talupojad, käsitöölised, kaupmehed jne. Makse pidi maksma algul ainult 3 seisus, aga kui riigil tekkisid rahalised probleemid pidid seda tegema ka ülejäänud 2 seisust. · Revulutsioonisõjad- sõjad mille eesmärk oli revulutsiooni lämmatada ja monarhia taastada. · Direktoorium täidesaatev võimuorgan ehk valitsus, kuhu kuulusid enamasti uusrikkad · ´´marseljees```- laul, mis edutas rahvast võitlema isamaa eest revolutsioonisõjade ajal, täna prantsuse hümn. Isikud:
7. Muladhara Chakra selja algus Elu Elul on 4 etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedin rändamise aeg Hinduistidel on kastid ehk suletud ühiskonna kihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. surm KASTID JAGUNEVAD: 1. Brahmaanid ehk preestrid 2. Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid 3. Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised 4. Suudrad ehk teenijad ja orjad Hinduistid ei austa surnukeha, see põletatakse ära ning hing pääseb vabaks Aegade lõpp Usutakse, et iga 432 000 aasta tagant ilmub Vishnu, kes päästab maailma ning kõik hakkab otsast peale. Maailm on selleks ajaks täis viha ja halba. liturgia Jumalateenistus on individuaalne Jumalate kummardamine Surnukehade põletamine Jooga Ohverdamine Palverännak Varanasi Taimetoitlus Loomade austamine Pulmad on väga värvikad
LUULE poeesia, värss- ehk seotud kõne, rütmistatud kõne, tekst on liigendatud ridadeks ja salmideks, kasutatakse riimi. PROOSA sidumata kõne, eepika väljendusvorm (romaan, novell, jutustus). Rüütlikirjandus. XII sajandiks erinevateks rahvuseeposteks kogutud pigem fantastiline kui ajalooline ainestik sobis suurepäraselt ka tolleks ajaks mõjukaks muutunud ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuurile. Saabunud rahumeelsem aeg muutis aina tähtsamaks õukonnaelu oma kombestiku ja normidega. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal, temalt kui õukonnaliikmetelt eeldati laitmatut käitumist, viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid seltskonna- ja intiimelus. Rüütlikirjandust nimetatakse K U R T U A A S S E K S. Rüütel pidi oskama umber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Kogu rüütlikultuuri keskne teema ongi daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüüte...
``Mis teeb 19. sajandist uusaja?`` Piibe Kadak 10A Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. 19. sajandil- Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi- Viini kongressi. Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Inglismaa positsioon maailmas oli tugevnenud. Juba 18.sajandist alates ...
esinesid rüütlite õukondades. Rüütlilüürika on keeruline, nõudlik kunst, milles taotleti suurt meisterlikkust : lihviti stiili ja kasutati keerulaid riimistiile. Žanrid – kantsoon, sirventees, tensoon, pastoreel, alba, romanss, ballaad ja serenaad. 7. Rüütliromaan – teemad, ainestik; Tristani ja Isolde lugu – ainestikuks olid armastus ja sõda. Peategelane pidi valima, kas teenib oma isandat v südamedaami. Tristan ja Isolde – Norra kaupmehed röövisid orvuks jäänud kuningapoja Tristani, ta põgenes ning sattus oma onu õukonda ja ta sai rüütliks.Ta sai ükskord mürgise noolega haavata, aga keegi ei osanud teda aidata ning ta läks merele surema aga tuul kandis ta Iirimaale ning sealne kuninganna ravis ta terveks. Jõudnud Cornwalli, saatis kuningas ta otsima neidu, kelle kuldse juukse oli pääsuke tema lossi pillanud.Tristan leidis ta Iirimaalt, ta oli kuninganna tütar Isolde.Kuna Tristan
vesipühvlid, tuvid, kanad, kaamelid, eeslid, haned, faasanid, muulad, lambad, paabulinnud kitsed, sead ELAMU Rikastel suured mitmekorruselised elamud paralleel Roomaga Tavakodanike elamu lihtne, 23 tuba, vahel kaks korrust Insulad e. üürimajad materjaliks kivi, tellis, puit, krohvitud roog ETTEVÕTLUS kaupmehed käsitöölised maakäsitöölised Vabaturgu kontrollis rangelt riik KÜTTIMINE JA KALASTAMINE küttimine keisrite ja aadlike meelelahutus BÜTSANTSI INIMENE KEISER "Jumala asemik maa peal" Keisrile kuulub: ilmalik ja vaimulik võim administratiivne ja seadusandlik võim sõjaline võim SÕDURID riigis tähtis roll suur palk Sõjaline jõud: maavägi laevastik (palgasõdurid) Sõjaväe tugevam üksus raske ratsavägi
Teiselt poolt tõid maadeavastused endaga seninägematuid loomi ja taimi. Ameerikas toodi Euroopasse kartulit, mida hakati kasutama söögiks ainult pika aja pärast, tomatit, maisi, kakao ja tubakat, mida hakati kasutama arstirohuna kopsuhaiguste vastu. Olid ka negatiivsed tagajärjed: mitu uusi haigusi, mille seas kuulsaimaks sai süüfilis. Kuna ravimit selle vastu tollel ajal polnud, suhtuti sellesse nii nagu tänapäeval AIDS-i. Toimusid ka muudatised Euroopa majanduses. Kaupmehed said suurt kasumit kaubandusest. Näiteks nael pipart Indias maksis 3 penni, kuid Inglismaal seda müüdi 20 penni eest. Suurkaupmehed sekkusid ka tööstusesse: nad varustasid linna või küla materjaliga ja pärast ostsid nende toodangut, et seda tulevikus välismaal turustada. Aja jooksul see seostus suurenes ja sai aluseks lõpul alanud industrialiseerimisele. Suurenes ka väärismetallide sissevedu, mida toodi Ameerikast
Väikseim karistus raske süüteo puhul on kolm päeva kartseris kinniseotult olemine ja pärast seda 55 Ave Maria palvet lugeda. Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16. sajandi alguskümnendini. Ehituse kulgu mõjutas tõenäoliselt ka vahendite nappus, naiskloostri läänetiiba ei jõutud tõenäoliselt esialgse plaani järgi valmis ehitada. Ehituskrundi kinkis kloostrile Liivi Ordu.
Järvamaa kutsehariduskeskus REFERAAT EESTI HOBUNE Elsa Tamm PH11 1 Järvamaa kutsehariduskeskus SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 EESTI HOBUSE AJALUGU......................................................................................... 4 EESTI HOBUSE OMADUSED..................................................................................... 5 EESTI HOBUSE KASUTUS........................................................................................ 6 EESTI HOBUSE LEVIK.............................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................
6.Mis ajast alates sai Lääne-Euroopas mõjukaks rüütelkonna kultuur? Iseloomusta seda. - 7.Kuidas nimetatakse rüütlikirjandust? - Kurtuaasne kirjandus rüütli ja õukonnakirjandus, sai alguse 11. ja 12. saj Lõuna- Prantsusmaal provanssaalikeelse lüürikana, viljelejateks elukutselised laulikud. 8.Kuidas nimetatakse eri maakondades/maades rüütlilaulikuid? - Trubatuur on keskaegne rändlaulik, viljeles armastusluulet, trubatuurid võisid olla aadlikud, piiskopid, kaupmehed, käsitöölised. 9.Nimeta tähtsamad keskaegsed luulevormid. Alba – hommikulaul, milles kujutatakse armastajate lahkumist pärast salajast öist kohtumist; hommikune äratuslaul või daami ülistamine päeva algul. Ballaad – algselt keskaegne tantsu- ja ringmängulaul (tänapäeval traagilis- müstilise süžee ja sünge häälestusega jutustav luuletus) Itk – nutu-, leina- või kaebelaul, matuselaul süserääni või Kauni Daami surma puhul
· majanduslik staatus · suhtlusringkond. Kastisüsteem keelustati Indias 1950. aastatel seadusega. Kastid: 1) Esimene kast Braahmanid preestrid moodustavad ülemklassi. Neilt nõutakse laitmatut moraali ja usuliste käskude täitmist. 2) Teine kast Ksatrijad- ühiskonna administratiivne seltskond. Siia kuuluvad sõjamehed, ametnikud ja preestrid. 3) Kolmas kast Vaisjad siia kuuluvad inimesed kes tegelevad põllumajandusega, kauplemisega ja käsitööga. Talupojad, kaupmehed. 4) Neljas kast Suudrad siia kuuluvad need, kes samuti teenindavad eespool loetletud kaste. 5) Viies kast -Tsandaalad - tegemist on rõhututega. Nemad peavad tegema ühiskonna kõige alandavamaid töid, näiteks surnukehade koristamisega jne. Guru Sanskriti keeles õpetaja. Annab edasi teadmisi, mis puudutab Hinduismi. Sadhu pühad mehed, puutumatud.
Rannarootslased Seni hõredalt asustatud Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadele saabus aga tõenäoliselt alates 13. sajandi keskpaigast küllaltki suur hulk rootslastest vabatalu- poegi, seda ilmselt maaisandate kutsel, et tõkestada mereröövleid. Vadjalasi ja ilmselt ka teisi läänemeresoome rahvaid või hõime. elas eesti aladel ka juba varasemast ajast Venelasi asus keskajal Eestis vähesel määral. Nad olid peamiselt linnades elavad kaupmehed, kelle arv keskaja lõpu poole pigem kahanes kui kasvas. Juutide kohta Tallinnas on andmeid 1333. aastast Mustlaste kohta on teateid 16. sajandi esimesest poolest Sakslaste ja rannarootslaste rahvagrupid kestsid ja kasvasid kogu keskaja vältel. Keskaegsel Liivimaal oli, sarnaselt ülejäänud keskaegse Euroopaga, kolm peamist seisust: vaimulikud (palvetajad) aadlikud (sõdijad) talupojad (töötajad) ja linnarahvastik sealhulgas selle juhtkond (raad)
Sõlmisid liidu kohalike mägilastega oma õiguste kaitseks. 26. Millel põhines Veneetsia ja Genua rikkus? Millele spetsialiseerusid Flandria linnad? Veneetsia ja Genua kauplesid idamaadega. Peamiselt kaubeldi luksustues (vürtsid ja siid). Flandria linnad olid tähtsamad riidetootjad. Kohapealt said tooraineid ja toodangut müüdi kogu Euroopas ja isegi araabias ja Bütsantsis 27. Mida kujutas endast Hansa liit? Peamine kaubavahendaja, kaubalinnade liit. 28. Kuidas koopereerusid kaupmehed selleks, et jagada kulutusi ja riske? Millised kaupmeeste ühingud ja ettevõtted väljakujunesid? Kaubalaevade ehitamiseks andis üks kaupmees kapitali, teine ehitas laeva, hankis laadungi ja tegi kaubaretke teoks. Pärast jagati tulu. Siit kujunesid pangad. Mõisted Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaiste talupoegade täielik alluvus oma isanda õiguslikkusele
Träälid moodustusid sõjavangidest või võlaorjusesse langenud isikutest. 5. Suuremad linnad 14.-16. sajandil, käsitööndus ja kaubandus (s.h. nn. sõbrakaubandus) linnades. Enne Jüriöö ülestõusu oli Eestis 8 linna (või 9, kui eraldi linnadeks arvata Uus- ja Vana-Pärnu): Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Viljandi, Tartu ja Pärnu. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. Toompeal elasid feodaalid, all- linnas käsitöölised ja kaupmehed. Väljaspool linnamüüri kerkisid eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Tartul olid kaubandussidemed ka lääne suunas. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate, kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja
tõenäoliselt ei esinenud. *Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr. *Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi: mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused. *Linnustesse koondusid kaupmehed, linnustes väljas elasid talupojad. *Muinasaja lõpul olid maakonnad: Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi ja Lääne-Eesti. 1) Suhted Skandinaaviamaadega: *Kuni 7. sajandini olid suhted rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega *Alates 7. sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale. *Viikingiajal (800- 1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt
o Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka o Raad sekkus kodanike isiklikku ellu · Rahvastik o Juhtiv positsioon sakslaste käes · Gildid ja vennaskonnad o Keskaegne ühiskond oli korporatiivne o Gildid Suurgild (kaugkaupmehed) Mustpeade vennaskond (vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid) Väikegild (käsitöölised) Kanuti gild (Saksa päritolu kaupmehed) Oleviste gild (Eesti päritolu kaupmehed) o Tsunftid Korraldasid väljaõpet Kaitsesid turgu Kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti · Alevikud o Helme, Keila · Bürgermeister - raekoja liige · Linnafoogt - maahärra esindaja linnavalitsuses
· valitsemine: o ühtne administratsioon; seadusandlus, raha, maksusüsteem o samas puudus sisemine ühtsus ja kindel keskus o provintsides valitsesid krahvid ja markkrahvid · kultuur - karolingide renessanss o kirjakeele ühtlustamine (karolingide minuskel) o koolide rajamine o antiikkultuuri väärtustamine Viikingiajastu 850-1050 · Skandinaaviast pärit põhjagermaanlastest põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed · Haritava maa vähesus sundis paljusid viikingeid minema rööv- ja süüsteretkedele Nimetused: · Normannid Lääne-Euroopas · Taanlased (Iirimaal ja Inglismaal) · Norralased Iirimaal · Varjaagid (rootslased?) Skandinaavia ajaloo põhisündmused: · I sajand Rooma ajaloolane Tacitus mainis germaani hõimu sioone · Skandinaavia ps lõunaosas rändiasid välja germaani hõimud goodid, burgundid, gepiidid, langobardid jt
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda.
kirikuga. Siinkohal tuleb välja renessansi uuenduslikkus kiriku erapoolikutes dokumentides ei olnud enam peaaegu mingeid jälgi vastumeelsuses ja vihas kaupmeeste tehingute vastu, mida möödanikus rangelt hukka mõisteti ja kontrolliti. Muidugi võis katoliiklasest kaupmees ise süümepiinu tunda oma tegude õigsuse suhte, kuid ma kahtlen selles. Pigem oldi väljas võimalikult suure kasumi teenimisel ja seda ka teiste arvelt. Itaalia kaupmehed õppisid antud perioodil matemaatikat nt Araabia kaupmeestelt araabia numbritega ja nulliga muutus arveldamine hoopis hõlpsamaks, kui see oli olnud rooma numbritega. Koos uute numbritega levis ka araablaste uus, suur avastus algebra. Kui varasemalt arvati, et heaolu ja rikkus ei käi käsikäes, siis nüüdseks oli taoline mõttekäik unustatud. Isegi teoloogid ei olnud enam sellele vastu. Taoline muutus, renessansi ühiskonna aluseks sai raha, tähendas aga ka seda, et
röövlid ja rüüstajad, mistõttu paljud talupojad suundusid linnadesse elama. Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus mis põhines kohalikul tavaõigusel, senjööri poolt antud privileegidel ja rae poolt välja antud määrustel. Raad oli linnanõukogu. Raad juhtis linnade elu ja see koosnes raehärradest, bürgermeistritest Saksamaal ja meeridest Prantsusmaal. Raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed ning nende liikmete arv sõltus linna suurusest. Toimis ,,istuva" ja ,,puhkava" rae süsteem, kus poolt koosseisust valitses ühel ja teine pool teisel poolaastal. Bürgermeister ja meer olid rae juhatuse liikmed ehk linnapead. Rae ülesanneteks olid linnade majandus ja kaitseküsimused, linade heakord, vaestehoolekanne, kohtumõistmine ja välissuhtlus. Linnakogukonna liikmeks saadi kas linnas sündides, või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist.
jne. Hiljem ka Egiptus. Dareios I püüdis vallutada Kreekat, aga ebaõnnestus. 330. Vallutas pärsia makedoonia Aleksander. Lugupidamine alistatud maade kultuuri vastu. Ise polnud arenenud. Satraabid: asehaldurkonnad. Zarathustra õpetus: Athura-mazda maailmalooja, hea ja kurja omavaheline võitlus, dualism. 4. Kaananimaa ja Iisrael: Monoteismi teke Kaananimaa oli muistsete tsivilisatsioonide kokkupuuteala. Vahemere idarannikul. Foiniikia linnad. Kaupmehed, head meresõitjad. Tähestiku leiutamine. Heebrealased juutide esivanemad. Esivanem Aabraham tuli kaananimaale mesopotaamiast. Egiptuse orjapõlv; Mooses. Taavet ühendas 10. saj alguses kogu Kaanani lõunaosa Iisraeli riigiks. Tema poja, Saalomoni korraldusel rajati Jeruusalemma Jahve tempel. Peale surma jagunes Iisraeliks ja Juuda riigiks. Vana testament Iisraellaste ajalugu, usk, kombed, seadused. Jumal lõi maailma. Aadam ja Eeva, Noa laev. Monoteismi algus. Moosese seadused
naisi. Hoolimata kõigest sellest oli Ivan pidevalt kinnismõtte võimuses, et tema vastu sepitsetakse vandenõu ning see muutis teda koguaeg veel raevukamaks. Ta tahtis ühe enam näidata oma kõikvõimuga ning ta ei saanud piirduda vaid üksikisikute karistamisega, tuli karistada linnu ning ta alustas Suur-Novgorodist ja Pihkvast. Sõdurid asusid linna ümber ehitama kõrgeid palissaade, et ükski inimene välja ei pääseks. Kirikud pandi lukku, mungad pidid lahkuma kloostrist, ülikud ja kaupmehed pandi oma majadesse aresti. Linna rahvas tsaari pandud karistuse põhjust ei teadnud. Igat sorti ohjeldamatus, joomingus, söömingud, seksuaalsed liialdused jätsid Ivani näole sügavad jäljed ning 40-aastaselt oli ta tugevalt rasvunud . Ivani Naised sünnitasid Ivanile palju lapsi, kuid väga paljud neist surid juba varases eas. Suureks kasvavad vaid kolm ja neist kaks tema vanimalt naiselt Anastassia Zahharjina-Jurjevalt. 1581
Tere. Kavatsen kõneleda jalakäijate ohutusest liikluses ning eelkõige helkuri kandmisest. Meie kõigi kohus on seista iseenda ja oma laste ohutuse eest. Nõudes poest helkurit, hakkavad ka kaupmehed maaletootjatelt helkurit nõudma ning kaob nõiaring, et ühed ei tea ja teised ei saa või ei oska. Helkur ei ole ju midagi rasket ega väga silmatorkavat, et seda häbi oleks kanda. Kuid pimedas on see kindlasti silmatorkav ja võib päästa mitmeid elusid. Samas on inimestel kaasasündinud kalduvus ennast hoida või hävitada, mõtelda või tegutseda mõtlematult, kalduvus vigadest õppida või teha üha samu vigu. Millega mõõta kellegi elu väärtust
Parlament võttis enda kätte ka usuasjade korraldamise. Parlament võttis vastu "Suure ramonstrantsi", kus monarhilt võeti sisuliselt ära kõik õigused, muutes riigi teoreetiliselt parlamentaarseks monarhiaks. Kuningas seda ei tunnistanud ning vastasseis muutus üha pinevamaks. Nasby lahing Kodusõda Kodusõda puhkes augustis 1642 a. Kaks leeri: kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad; parlamendi poolele jäid kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid, parlamenti toetasid ka puritaanid. Kodusõja esimestel aastatel olid edukamad kuningameelsed, kuid nad ei suutnud vallutada Londonit. Rojalistid said üha rängemaid tagasilööke, sest parlamendi väejuht Oliver Cromwell oli osav strateeg ning nutikas sõjaväereformaator. 1645. aastal said kuningaväed Nasby lahingus ränga kaotuse osaliseks. Rojalistide väed olid laiali löödud ning üksteise järel langesid nende
· Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millest toideti oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalie oma maa eest nn teorenti, käies mõisas tööl. · Sunnimaiseid talupoegi nimetatakse pärisorjadeks. 12. Viikingid Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Lääne-Euroopas tunti neid kui normanne ning inglismaal kui taanlasi. Ida-Euroopas nimetati retklejaid varjaagideks. Viikingite näol oli tegemist elanikkonna eri kihtide esindajatega. · Viikingriretkedel käisid tavalised talupojad enamasti põllutööde vaheaeegadel. Mindi müüma või vahetama oma põllusaadusi, aga ka valmistatud raudesemeid. · Osalt olid viikingid ka elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid
Teos paneb inimesi otsima ,,Oma Lugu" ja uskuma, et kõigel ongi ,,OmaLugu". Tänapäeva inimesed otsivad veel rohkemgi elu mõtet. Peategelane Santiago rändab mööda maad ja kohtub erinevate tegelastega. Santiago on tüüpiline, sest ta on tavaline inimene, kes otsib oma elu mõtet. Ülejäänud tegelased jagunevad abistavasse gruppi ja ,,Oma Lugu" otsivasse gruppi. Kõrvaltegelased on inimesed keda Santiago oma teel kohatb. Näiteks: kaupmehed, poeomanikud, Saalemi kuningas Melkisedek, mustlane, inglane, karavanijuht, fatima, Santiago Matamorosest Kõik teose tegelased olid võõrad ning ei tundnud üksteist, ühiseks jooneks võib tõmmata kuninga, kes on kõiki kohanud ja vihjeid andud, kust otsida ,,Oma Lugu". Santiago ise oli rahulik karjusepoiss, kes karjatas lammbaid aasadel. Ta oli heatahtlik ega soovinud kellelegi kurja. Aitas hädasolijaid ning teenis ausal teel leiba. Algatuses karjatas ta lambaid
Tallinna vanalinna kitsukestel tänavatel võime pregugi näha keskaegsete kaubahärrade maju, mille vintsiseadmed küündivad tänava kohale. Kaupu hoiti mitte keldrites vaid pööningul, pererahva pea kohal. See aitas kaitsta kaupmeeste vara varaste ja röövlite eest. Keskaegne linnamaja oli omamoodi turvapaik, kuhu sulgus perekond, varjates ennast võõraste pilkude eest. Sellest põhimõttest lähtudes tehti ka aknad, mis väljast suleti tugevate luukidega. Kui kaupmehed lasid oma maja alumise luugipoole alla, siis täitis see ka müügileti ülesannet ja tähendas, et pood on avatud. Soojematel maadel ei kaetud aknaava, põhjapoolsetel aladel kasutati selleks kas härjapõit, pärgamenti või õlipaberit. XIV sajandil ilmusid tinaliistudesse kinnitatud pudelipõhja meenutavad klaasitükid, millest kumas vaid vaevaliselt valgust läbi. Sellised väikeste akende, tambitud savist või paeplaatidest põrandatega eluruumid olid hämarad, külmad ja niisked.
3. Nägusid kujutati väga realistlikult ning ilustamata 4. Joonistus oli selge, figuurid ja esemed olid hoolikalt välja joonistatud. Renessansiajastu skulptuuri tunnusjooned: 1. Ebatavaliselt väljendusrikkad ja loomulikud poosid. 2. Näojoonte ja muskulatuuri detailne kujutamine. 3. Ühesugune huvi nii naiste kui meeste keha vastu Renessansiajastu arhitektuuri tunnusjooned: 1. Tekkisid erapaleed ehk palatsod. Seal elas tavaliselt aadel ja rikkad kaupmehed. Kirikud ei olnud enam linnade ilme kujundajad-nüüd olid nendeks palatsod. 2. Valitsesid lihtsad vormid-ruut, kuubik või ristkülik. 3. Balustraad-hoone karniisi ümbritsev äärisega rõdu 4. Rustika-kantkividest seinad, mille esikülg oli jäetud tahumata. 5. Ümarad ja maised kuplid. 6. Taaselustati antiiksed ideaalid-sambad Renessanss Eestis Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda
Kõik maad arvavad, et neil on just see õige usk oma õigeimate käskude ja seadustega, aga keegi ei tea tegelikult milline see tõeline on. Saladino nägi kui kaval juut on ning otsustas otse raha küsida. Melchisedesh andis talle nii suure summa kui too tahtis. Saladino tasus võla täielikult ära ning andis talle veel palju kingitusi ja sai endale ustava sõbra. IV päev, V novell Lisabetta- ilus ja haritud tütarlaps Tema kolm venda- noored kaupmehed, said pärast isa surma jõukaks Lorenzo- noor piisalane, teenis vendade kaupluses. Lisabetta kolmel vennal oli kauplus, kus töötas Lorenzo, kes ajas nende asju. Lisabetta armus tollesse noormehesse ning tunded olid vastastikkused. Ühel ööl kui Lisabetta noormehe magamistuppa hiilis nägi seda vanim vend. Hiljem rääkis vend sellest ka teistele vendadele, kuid nad vaikisid. Ühel päeval võtsid vennad Lorenzo enesega kaasa öeldes, et lähevad jalutama.
võimu alla. Eesti barokis võib eristada 2 perioodi: 1) Rootsi-aegne barokk (mõjud Hollandist) 2) Vene-aegne barokk (mõjud Itaaliast ja Prantsusmaalt) II Arhitektuur Rootsi aeg Põhiliselt ehitati linnades. Rootsi ajal oli Eesti üks tähtsamaid kaubalinnu Narva. Narva oli Eesti barokilinn! Kahjuks hävis praktiliselt kogu vana Narva Teises maailmasõjas. Narva rajati tolle aja kohta moodsad linnakindlustused, 7 bastionit. Jõukad kaupmehed ehitasid endale elamuid kujult kõrged risttahukad, suurte akendega, fassaadi keskel raidkiviportaal, mõnikord nurgatornikestega. Säilinud on Narva Raekoda (1671), mis paistab silma ilusa portaaliga, kõrge kelpkatuse ja haritorniga. Tallinnas on Rootsi ajast säilinud 3 bastioni: 1) Ingeri bastion (=Harjumägi) 2) Rootsi bastion (=Lindamägi) 3) Skåne bastion /skoone/ (=Rannavärava mägi) Uusi elamuid polnud eriti ruumi ehitada, ehitati ümber siseruume
Geograafilised ja looduslikud olud EGIPTUS Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele. Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt ka...
tuha alla. Lõunapoolsed linnad jäeti maha. See tähistas ühtlasi maiade tsivilisatsiooni eelklassikalise ajastu lõppu. Peale matemaatika ja astronoomia tundmise olid Maiad osavad käsitöölised, kes valmistasid kiviskulptuure, nefriitkujukesi, kaunistatud keraamikat, häid tööriistu ning kuld- ja vaskesemeid. Nad olid aktiivsed kaupmehed nii maal kui merel. Maia preestrid õppisid arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Seda kõike suudeti tänu oma matemaatilistele teadmistele. Maiade süsteemi aluseks oli number/arv 20 ja seda arvu väljendati 3 sümboli abil punkt tähendas ühte, kriips tähendas viite ning merikarp viitas nullile. Maiad ohverdasid inimesi, nagu paljud teised selleaegsed hõimud. Nad pidasid maapealset ja
Eesti talupoja eluolu 19. sajandil Võrreldes tänapäevaga, ajaga, mil väga suur osa inimesi on asunud elama linnadesse ja suurematesse keskustesse ning maaelu on tahaplaanile jäänud, oli 19. sajandil elu hoopis täiesti teistsugune. Linnu oli vähe ja seal elasid ainult rikkamad inimesed ja kaupmehed ning need olidki pigem mõeldud kaubavahetusega tegelemiseks. Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades väikseid külasid. Küla suurust, nende planeeringut ja paiknemist mõjutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise iseärasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja väga suure tähtsusega oli joogivee kättesaamise võimalus. Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks
1.2 Arvuti ajalugu enne esimest elektroonilist arvutit Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus (vt Lisa4. lk.8) . Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasid levima paber ja kirjutamine.(3) Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita.(3) Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz
käsitöötooted hakkasid muutuma Jaapani majanduses järjest tähtsamaks. Seesuguse äritegevuse tulemusena tõusis põlluharijate ja maarahva staatus ühiskonnas. Keskaja majandus: Keskajal toimusid mitmed muudatused majanduses, sealhulgas turgude ja riigisisese kaubavahetuse välja kujunemine, uute tehnoloogiate kasutusele võtu tõttu põllumajandussaaduste hulga kasvamine, käsitöökaupade turule tulek, raha kasutusele võtmine ning kauplemine välismaaga. Kaupmehed ja käsitöölised muutusid sellises majanduslikus arengus üha tähtsamaks, kuid ka teised klassid andsid oma panuse keskaja majandusellu. Sõdalased toetasid majandust erinevate kodu ja välismaiste kaupade tarbijatena. Maksusüsteem: Maksude maksmine oli keskajal tihti väga suureks koormaks eriti põlluharijaile ja maarahvale. Keskajal maksustati nii maa kasutamist kui ka sellelt kogutud saaki ning lisaks majapidamisi. Üheks selliseks
röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. Viikingite Rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Taani ja Norra viikingid aga rüüstasid ja röövisid palju rohkem kui Rootsi viikingid. Umbes aastal 830 hakkasid nad
Eesti talupoja eluolu 19. sajandil Võrreldes tänapäevaga, ajaga, mil väga suur osa inimesi on asunud elama linnadesse ja suurematesse keskustesse ning maaelu on tahaplaanile jäänud, oli 19. sajandil elu hoopis täiesti teistsugune. Linnu oli vähe ja seal elasid ainult rikkamad inimesed ja kaupmehed ning need olidki pigem mõeldud kaubavahetusega tegelemiseks. Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades väikseid külasid. Küla suurust, nende planeeringut ja paiknemist mõjutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise iseärasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja väga suure tähtsusega oli joogivee kättesaamise võimalus. Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
