Inforõrked. Informatsiooni hankimist tuleb üldjoontes vaadata kui ühte võimalikku tootmiskulu. Info on arvestatav kui avalik kaup. Turgude puudulikkus. Avalikud kaubad. Avalikud kaubad (ühiskondlikud kaubad) on kaubad, mida turg ei taha üldse toota või toodab ebapiisaval hulgal. Nende tarbimine on konkurentsitu ja nende tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada. Eelnevate tingimuste täidetuse korral on tegemist puhaste avalike kaupadega. Tähtsam avalik kaup on riigivalitsemine. Hea valitsus omab avaliku kauba tunnuseid. Riigi ülesanne on tagada majanduskasvu tasakaal. Majanduskasvu tasakaaluall mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust. Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Makse tuleks
a. moodustas MacDonald uuesti leiboristliku valitsuse. Majanduskriisi tõttu oli vaja energilisi abinõusid. Programmis oli: * söetööstuse natsionaliseerimine * kaevuritele 7-tunnine tööpäev * töötute olukorra parandamine • Olukorda raskendas majanduse aeglane arengutempo. Inglise kaubad ei olnud võimelised konkureerima USA, Jaapani ja Saksamaa kaupadega. Majanduskriis tabas eelkõige vanu tööstuspiirkondi. • 1932.a. kehtestati Inglismaale toodavatele kaupadele tollid. Inglismaa osatähtsus maailma tööstustoodangus vähenes järk-järgult. • 1926.a. toimus Inglismaa ajaloos suurim kaevurite üldstreik, kuid tulemusi sellel ei olnud. III VÄLISPOLIITIKA • I maailmasõja lõpul Suurbritannia positsioonid Euroopas tugevnesid, kogu maailma ulatuses vähenesid. • 1931.a
"Kapitali" III köite alapealkirjaks on "Kapitalistlik tootmisprotsess kui tervik". Kõigepealt käsitletakse siin lisaväärtuste muundumist kasumiks ja lisaväärtuste normi muundumist kasuminormiks. Kui "Kapitali" I köites siirdub Marx kasumilt lisaväärtusele, siis siin on suund vastupidine lisaväärtuselt kasumile. Edasi käsitletakse kasuminormi langemise tendentsi seadust kapitali orgaanilise struktuuri kasvu tagajärjel; kaupkapitali ja rahakapitali muundumist kaupadega kauplemise kapitaliks ja rahaga kauplemise kapitaliks; kaupkapitali olemust ja toimet, laenuprotsenti kui lisaväärtuse vormi. Selles köites käsitletakse põhjalikult ka maarenti, näidatakse diferentsiaal- ja absoluutrendi olemust. Köide lõpeb osaga "Tulud ja nende allikad". Siin võtab Marx kokku kogu "Kapitali" sisu. (Krinal, 1998: 186-187) 5. J. B. SAY 5.1 Elulugu Jean Baptiste Say (05.01.1767 -- 15.11.1832) oli prantsuse ärimees ja majandusteadlane. Ta
§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv
· Puudus ühtne kuningavõim, linnade vahel olid pidevalt sõjad. · Loodus oli põlluharimiseks väga hea, vihma sadas piisavalt. Tegeleti ka karjakasvatusega. · Asusid kahe vanime tsivilisatsiooni Egiptuse ja Mesopotaamia vahel, mis võimaldas luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte. Kaananist kujunes nende kahe põhiline kokkupuuteala. · Samuti asus kaanan mereteede ristumiskohas. Nad ongi tuntud kui osavad meresõitjad. Merel kaubeldi mitmete kaupadega. · Kolooniad. Neist tugevaim oli Kartaago. · Foiniikia tähestik. Loodi, et märkida üles kaupu jm vajalikku. Koosnes 22 häälikust. Paljude teiste tähestike alus. · Langevad 8. saj Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia ja 6. saj eKr Pärsia võimu alla. Heebrealased e iisraellased: * Algkoduks Mesopotaamia. Välja rännati 19-18 saj eKr. Neile ei meeldinud mitmete jumalate kummardamine. Kutsutakse Abrahami lahkumiseks. · Neil oli 12 hõimu, millest 11 hävitati.
Eesti linnad olid olulised kaubanduslikud tuiksooned, mis ühendasid omavahel Hansa Liidu linnu ja tõid raha ka Eesti linnadele. Pärast Novgorodi hansakontori sulgemist 15.sajandi lõpul sõltus Hansa idakaubandus Liivimaa linnade vahendusest ja tõi viimastele poolesajandilise kaubanduslikku õitsengu. 25) Vahemere kaubandus a) Mis piirkonna linnad domineerisid Vahemere-kaubanduses? Vahemeri kui Euroopa ning Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline ühendustee. b) Mis kaupadega Vahemerel kaubeldi? Nimetage 2 kaubaartiklit Euroopast(odav e rämskaup) Ameerikast(kuld ja hõbe) Aasiast(luksuskaubad, soja, vürtsid) Suhkur, tubakas, puuvill, kakao c) Kuidas on Vahemere-kaubandusega seotud panganduse kujunemine? Selgitage mõne lausega Veneetsia kaupmees sõlmis riigiga lepingu ja võttis laeva ostmiseks krediiti. Paralleelselt kaubanduse arenguga tekkis vajadus raha ühest kohast teise üle kanda. Vahetuse ja krediidi korraldamiseks loodi pangakontorid.
· kaupade tellimine tarnijatelt, · kaupade vastuvõtt tarnijalt, · tarnija arvete maksmise heakskiitmine. Nende tegevuste efektiivsus ja tõhusus võib märkimisväärselt mõjutada ettevõtte üleüldist toimimist, sest puudused vajalike varude taotlemisel ning tellimisel võivad põhjustada tootmises nii öelda pudelikaelaefekti ja tulemuseks on kaotus müügis. Probleeme toimingutega, mis on seotud vastuvõetavate ja hoitavate kaupadega saab lahendada: näiteks ettevõte maksab varude eest, mis tegelikult ei ole saabunud, kuid sellega aksepteerib ta saadetise ja arvestab ladustuskulud mittetellitud kaupa eest. Samuti tekitab probleeme tarnijate arvete heakskiitmine, mille tagajärjel makstakse üle või ei ole võimalik saada allahindlust kiire makse puhul. Nõrkus raha maksmise protsessis toob tulemuseks raha väärkasutamise. Infotehnoloogia aitab parandada kulude arvestustsükli efektiivsust ja tõhusust. Eriti
Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee riigis likvideeriti surve- ja keelumajandus peaprintsiibid: tootmis-, kauplemis- ja konkurentsivabadus valitsus mõjutas majandust krediidi, maksusoodustuste ja ekspordi preemiatega Tulemuseks ülikiire majanduskasv(Saksamaa majandusime) poed täitusid kaupadega, kadus tööpuudus, töötustoodangult esikohal Euroopas. 1950 Peale turumajanduse abi vajasid ühiskonna nõrgemad ja vaesemad, SEST sotsiaalse turumajandus tähendab heaolu kõigile parandati vastuvõetud seadustega sõjas kannatanute, invaliidide ja vanurite olukorda maksude ja hüvitiste abil püüti raskusi elanike vahel võimalikult võrdselt jaotada 1960. keskpaiku SLV majandusareng aeglustus sotsid püüdsid tihendada valitsuse,
Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee → riigis likvideeriti surve- ja keelumajandus → peaprintsiibid: tootmis-, kauplemis- ja konkurentsivabadus → valitsus mõjutas majandust krediidi, maksusoodustuste ja ekspordi preemiatega Tulemuseks ülikiire majanduskasv(Saksamaa majandusime) → poed täitusid kaupadega, kadus tööpuudus, töötustoodangult esikohal Euroopas. 1950 Peale turumajanduse → abi vajasid ühiskonna nõrgemad ja vaesemad, SEST sotsiaalse turumajandus tähendab heaolu kõigile → parandati vastuvõetud seadustega sõjas kannatanute, invaliidide ja vanurite olukorda → maksude ja hüvitiste abil püüti raskusi elanike vahel võimalikult võrdselt jaotada 1960. keskpaiku SLV majandusareng aeglustus → sotsid püüdsid tihendada valitsuse,
7. Kas detailse süsteemianalüüsi lõpptulemuseks olevas (lõpetatud) domeenimudelis võib olla ilma atribuutideta klasse? Valige õige vastus. *Võib ainult siis, kui on saavutatud vastav kokkulepe disaineritega. Ei või, sest ilma atribuutideta klasside esinemise korral poleks analüüs detailne. Jah, võib küll. 8. Domeeni (osaline) kirjeldus on järgmine: Kassa on Laos paiknev müügipunkt, kus käsitletakse parasjagu pooleliolevat müügitoimingut (Klient on tulnud soovitud kaupadega kassasse ja soovib neid osta; Kassiir alustab uut müüki, registreerib ostetavad kaubad; registreeritakse makse; klient lahkub. Uut müüki ei alustata enne, kui pooleliolev on lõpetatud või tühistatud.) Kui müük on lõpetatud, kantakse tema andmed Lao süsteemi, kus arhiveeritakse kõik lõpetatud müügitoimingud. Mis tüüpi seos peab olema Kassa süsteemi domeenimudelis kontseptuaalsete klasside Müük ja Kassa vahel? Näidake õige (s.t
7. Kas detailse süsteemianalüüsi lõpptulemuseks olevas (lõpetatud) domeenimudelis võib olla ilma atribuutideta klasse? Valige õige vastus. *Võib ainult siis, kui on saavutatud vastav kokkulepe disaineritega. Ei või, sest ilma atribuutideta klasside esinemise korral poleks analüüs detailne. Jah, võib küll. 8. Domeeni (osaline) kirjeldus on järgmine: Kassa on Laos paiknev müügipunkt, kus käsitletakse parasjagu pooleliolevat müügitoimingut (Klient on tulnud soovitud kaupadega kassasse ja soovib neid osta; Kassiir alustab uut müüki, registreerib ostetavad kaubad; registreeritakse makse; klient lahkub. Uut müüki ei alustata enne, kui pooleliolev on lõpetatud või tühistatud.) Kui müük on lõpetatud, kantakse tema andmed Lao süsteemi, kus arhiveeritakse kõik lõpetatud müügitoimingud. Mis tüüpi seos peab olema Kassa süsteemi domeenimudelis kontseptuaalsete klasside Müük ja Kassa vahel? Näidake õige (s.t
· eriti raske oli 1963.a. ikaldus, kui kullavarude arvel tuli USAst osta 14 milj. tonni teravilja · läbi kukkus ka maisi sundkasvatuskampaania · jäiga majandusmehhanismi detsentraliseerimine 1957 loodi Rahvamajandusnõukogud kui regionaalsed majanduse juhtimise keskused liiduvabariikidele teatud majandusautonoomia · kosmosetehnika arendamine 1957 I Maa tehiskaaslane, 1961 I inimene kosmoses Juri Gagarin · eluolu paranemine kaupadega varustatus, palgad, pensionid, korteripuuduse leevendamiseks nn ,,hrustsovkad", 1961.a. rahareformiga rubla suurem ostujõud e) Hrustsovi langus: · H. andis rahvale alusetuid lubadusi majanduslik ettejõudmine USA-st ja ja peagi saabuv kommunism (KP uus III programm 1961.a.) · 1960te aastate algul selgus lootuste alusetus suur tagasiminek põllumajanduses, 1962.a tõsteti toiduainete hindu
Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee, s.t. et riigis likvideeriti igasugune surve-ja keelumajandus ning peaprintsiipideks said tootmis-, kauplemis- ja konkurentsivabadus. Valitsus mõjutas majandust eeskätt krediidi, maksusoodustuste ja ekspordi preemiatega. Tulemuseks oli ülikiire majanduskasv. 1950. a. lõpetati SLV-s toiduainete jaotamine kaartide alusel - varem kui Suurbritannias, poed täitusid kaupadega, kadus tööpuudus. 1959. a. tõusis SLV tööstustoodangult esikohale Euroopas ja teisele kohale maailmas, kui NSV Liit välja arvata. Kuid turumajandus oli vaid asja üks pool. Abi vajasid ka ühiskonna nõrgemad ja vaesemad kihid, sest sotsiaalse turumajanduse eesmärk oli heaolu kõigile. Nii parandati vastuvõetud seadustega sõjas kannatanute, invaliidide ja vanurite olukorda. Maksude ja hüvituste abil püüti raskusi elanike vahel võimalikult võrdselt jaotada.
aastal teele ning reisisid Kesk-Aasiat läbivat Siiditeed mööda ida poole, kavatsedes seal vääriskividega kaubelda. (2.)Nad jõudsid Berke-khaani õukonda, mis asus tol ajal Bulgari ja Sarai linnas. Kui nad olid seal ligi aasta viibinud puhkes sõda Berke-khaani ja Levandi tatarlaste khaani Hulagu vahel. Sõja tõttu oli seal riskantne liikuda, iseäranis selles suunas kust vennad olid tulnud. Sestap arutlesid nad nõndaviisi:"Kuna me ei pääse oma kaupadega tagasi Konstantinoopolisse, mingem siis hommiku poole. Nii saame sealtkaudu ringiga koju tagasi.". Nad ületasid Tigrise jõe ja rändasid seitsekümmend päeva läbi kõrbe, kus nad ei leidnud eest ühtki linna ega küla, vaid üksnes tatarlasi oma telkidega, kes elatasid end kariloomadest.(3.) Sealt edasi jõudsid nad suurde ja ilusasse linna nimega Buhhaara. Nad peatusid seal kolm aastat. Ühel päeval saabus Buhhaarasse Levandi valitseja Hulagi saadik, kes oli
a. võeti ta ise vastutusele.*Võitlus demokraadist presidendi ja vabariiklaste kontrolli all oleva Kongressi vahel maksude vähendamise vastu ja õiglase plaani elluviimise nimel. MAJANDUS: Sõda oli jõukuse tagasi toonud ja jäegneval perioodil kindlustati oma positsiooni maailma rikkaima maana. Kasvas USA eksport, 1946.a ületas see 1939.a taseme 3X. 1944.a Bretton Woodsi konverentsil muudeti $ justkui ülemaailmseks valuutaks, mis tagati USA kulla(USA-s ¾ maailma kulla varudest)ja kaupadega (70% maailma tööstustoodangust valmis USA-s), Kiire kasv autotööstuses(1946- 1955) 4x kasvas toodetud autode arv, Elamuehitusbuum-tänu armeeteenistusest tagasipöördujatele kergesti antavale hüpoteegile, Kaitsekulutuste kasv -Suurte korporatsioonide liitumine. SOTSIAALKÜSIMUSED,KODANIKUÕIGUSED: Üleminekuga rahuaja majandusele.(rekonversatsioon) :võeti vastus seadus, mis kergendas sõjaväelaste tagasipöördumist tsiviilellu(laenud majaostuks, rahaline toetus
samaväärse kasvu (alanemise). Miks ostujõu pariteet ja ühehinna seadus tegelikus elus ei kehti? Identsete tarbimiskorvide hinnad mõõdetuna samas valuutas erinevad riikide vahel oluliselt Suhteline PPP on mõningatel juhtudel mõistlik lähend statistikale, kuid selle selgitusvõime on nõrk PPP ja ühe hinna seaduse nõrk vastavus reaalsele maailmale on seotud: Kaubanduspiirangute ja mittekaubeldavate kaupadega Hälvetega täielikust konkurentsist Rahvusvaheliste erinevustega hinnatasemete statistilistes mõõtmistes Reaalne vahetuskurss · Reaalne vahetuskurss Mõõdab ühe riigi kaupade ja teenuste hindasid suhtena teise riigi hindadesse Defineeritakse läbi nominaalse vahetuskursi ja hinnatasemete Rahapoliitika mõju majandusele lühiperioodil Rahapakkumise kasv (ekspansiivne rahapoliitika) tõstab majanduse kogutoodangut
Rahvusvaheline majandus 1. MERKANTILISM: 2 ERISTUVAT PERIOODI, MERKANTILISMI PÕHITEESID NENDE ETAPPIDE KAUPA, MERKANTILISMI PÕHIERINEVUS KÕIGIST JÄRGMISTEST TEOORIATEST, MERKANTILISMI KRIITIKAD.' Merkantilism-Koolkond poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) - riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Varane merkantilism- · rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel; · suurem väärismetalli kogus tähendas rohkem raha (münte); · omades rohkem raha oli võimalik pidada ülal tugevamat sõjaväge; · ekspordi stimuleerimine toetas tootmist ja tööhõivet riigis. Raha Roll Inglismaa varased merkantilistid [1] - 16. saj. lõpul täheldati kulla ja hõbeda väljavoolu riigist Hollan...
4. kvaternaarne sektor pangandus, kindlustus, meedia, reklaamiteenused, farmaatsia-, mikroelektroonikatööstus. 3. Iseloomusta ühiskondasid. Too välja peamised majandusharud, töö iseloom, peamised kasutatavad ressursid, hõive, osalemine maailmamajanduses. 1. Agraarühiskond- peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, jahindus. Tööd tehti käsitsi, kasutati maad, metsa, vett. Hõive põllumajandus. Maailmamajanduses osaleti kaupadega. 2. Industriaalühiskond- peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstuses jm. Tööd tehti masinatega, kasutati maavarasid. Hõive tööstuses. Majandussüsteemid üksteisest isoleeritud. 3. Infoühiskond- peamised majandusharud on transport, info töötlemine ja edastamine. Vaimne töö, kasutatakse informatsiooni. Hõive teeninduses, teadusametis. Majandussüsteemid globaalse ulatusega. 4. Mille poolest erines industrialiseerimine Põhja ja Lõuna riikides?
4) Tulevikuootused (tarbija tulevane sissetulek, tulevane hind) 5) Tarbijate arv (mõju kogunõudlusele) 6) Tarbija individuaalne maitse ja eelistused 62. Mis on asenduskaup ja kuidas see mõjutab toote müüki turul? Too näide. Asenduskaup on kaup, mis rahuldab sarnaseid vajadusi. Kui kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad aga mitte, siis muutub kaup A suhteliselt kallimaks. Ostjad püüavad seda kaupa (A) asendada teiste, odavamate kaupadega. Selleks et ostjad hakkaksid jälle ostma kaupa A peavad tootjad hinda alandama või oma tootele lisama uusi ja häid omadusi mis selle toote jälle esile tõstaksid. Nt Coca-Colal hind tõuseb asendatakse see fantaga 63. Kes on tegevdirektor? Kes on ettevõtte omanik? Tegevdirektor on ettevõtte või asutuse juht, kelle on määranud ametisse selle ettevõtte või asutuse omanikud. Ettevõtte omanik on ettevõtluse organiseerija ning ettevõtte tulemuste eest vastutaja.
Rahvusvaheline majandus 1. MERKANTILISM: 2 ERISTUVAT PERIOODI, MERKANTILISMI PÕHITEESID NENDE ETAPPIDE KAUPA, MERKANTILISMI PÕHIERINEVUS KÕIGIST JÄRGMISTEST TEOORIATEST, MERKANTILISMI KRIITIKAD.’ Merkantilism-Koolkond poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) - riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Varane merkantilism- rahvusriigid olid alles tekkimas, kuld täitis sel perioodil tähtsat osa riigi keskvõimu tugevdamisel, armee ülesehitamisel ja teiste rahvuslike institutsioonide tekkimisel; • suurem väärismetalli kogus tähendas rohkem raha (münte); • omades rohkem raha oli võimalik pidada ülal tugevamat sõjaväge; • ekspordi stimuleerimine toetas tootmist ja tööhõivet riigis. Raha Roll Inglismaa varased merkantilistid [1] - 16. saj. lõpul täheldati kulla ja hõbeda väljavoolu riig...
· Amsterdami ja Zaandami laevatehastes ehitati laevu mitte ainult enda, vaid ka välismaa tellijatele.Kalapüügilaevastikus oli kuni 2000 laeva. 17. sajandi keskpaiku oli laevastik peaaegu kaks korda suurem kui Inglismaa ja Prantsusmaa laevastikud kokku. 12. Ida-India kaubakompanii (1602) tegevus ja õigused Tal oli õigus müntda, sõjaväge pidada, tal olid kindlused, oma kohus ja administratsioon. Esimene AS maksti dividende, algul kaupadega, hiljem rahas. Õigus ka kaubelda ja viia Jaapani sadamasse 2 laeva aastas. (Jaapan oli siis suletud riik) 13. Saksamaa majanduse mahajäämuse põhjused teistest riikidest 16. Sajandil. Kuna seal: · säilisid feodaalsed igandid (mineviku jäänus) · säilis poliitiline killustatus, mis süvendas majanduslikku mahajäämust · jäi pärast geograafilisi avastusi kõrvale peamistest kaubateedest
saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. 1 11. Amortisatsioon - ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. 12. Börs - organiseeritud turg väärtpaberite või teatud kaupadega kauplemiseks. 13. Bilanss ehk raamatupidamisbilanss on finantsaruanne, mis kajastab ettevõtte vara, kohustuste (kohustiste) ja omakapitali seisundit teatud kuupäeva seisuga. 14. Inflatsioon - üldise hinnataseme (kaupade ja teenuste hindade) tõus, millega kaasneb raha väärtuse ja ostujõu vähenemine. 15. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. 16
ja Hispaaniast, reisib ka mõni ameeriklane nende maade kaudu Kuubasse, hiilides sel viisil mööda USA kaubandusembargost. Kuuba ametnikud aga ei löö USA kodaniku passi pitserit. 2004.aastal külastas Kuubat 2 miljonit turisti. Lahenduseks majanduse ühekülgsuse kaotamiseks on valitsus tugevdanud turismi. Samal ajal kui väismaalased lõunastavad hubastes restoranides ja käivad luksuslikes poodides peavad kuubalased hakkama saama tavaliste kaupadega. Headele hotellidele ja randadele on juurdepääs ka oma riigi kodanikel. Kuna riigis käib palju turiste on paljud kuubalased jätnud oma vanad traditsioonilised tööd ning hakanud taksojuhtideks või asunud mõnedele muudele ametitele. Prostitutsioon, mis revolutsioonile järgnevatel aastatel elimineeriti, on praeguseks ületanud suurelt juba varasema taseme. Sageli on prostituutideks kõrgelt haritud naised ja mehed, kes ihaldavad turistide dollareid.
3.PÕHIÜLESANDED Apteegi juhataja põhiülesanneteks on: -apteegi igapäevase töö korraldamine -retseptide vastuvõtmine ja kontroll -retseptide alusel ravimite väljastamine -apteegikülastajate nõustamine -retsepti apteegis mõeldud osa ja retseptuurarvestuse täitmine -ravimite valmistamine, valmistatud ravimite kontrollimine, signeerimine ja vormistamine -apteegis valmistatud ravimite kvaliteedi kontroll -kaubavarude jälgimine ja nende täiendamine tellitud kaupadega -apteegikülastajate pretensioonide esmane lahendamine -ravimite ja teiste apteegikaupade väljapanek ja esitlemine apteegikülastajaile -käsimüügiravimite ja teiste apteegikaupade väljastamine (müük) -vitriinidesse kauba paigutamine ja vitriinide kujundamine -muud apteegi juhtimisega seotud tööd 4.KOHUSTUSED Juhataja peab: -õiguasktidest sätestatud nõudeid ja kutse-eetilisi printsiipe järgides korraldama apteegi tööd
piiriüleste, eelkõige maksueeliste saavutamiseks Kohalik (local) hankimine: suurfirmade reklaamimaiguline ostutehnika tooraine hankimiseks kohalikelt turgudelt, eelkõige arengumaades Kodumaine (domestic) hankimine: kaupade ja teenuste hankimine siseriiklikelt tarnijateltIntellektuaalse omandi ostmine - Hankija täiendav kohustus: kontrollida ostetavate kaupadega kaasneda võiva intellektuaalse omandi päritolu ja selle kasutamise legaalsust, frantsiis- ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki. ii. Tsentraliseeritud, detsentraliseeritud nõuandvad ostustruktuurid- Strateegiline ja operatiivne hanketegevus toimuvad
1) kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus, mis näeb tarbijakultuuri tõukejõuna kapitalistlikku tootmise kasvu. Üha uued tooted loovad uusi turge ja vajadusi, manipuleerides tarbijatega läbi meedia ja reklaami. 2) tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus, mille järgi inimesed kasutavad tooteid selleks, et märkida sotsiaalset kuuluvust. Selle funktsiooni täitmisel on olulised kaupadega seonduvad sümbolilised assotsiatsioonid. Oluline teistest eristuda. Brändide kasutamine ja mõju identiteedile. 3) tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine, mis rõhutab individualistlike, enesele suunatud tegevuste osa. 66. tarbijate turu kujundamine? Milliseid turge kujundada annab? põhiturg, mõjutatav turg, tulevikuturg. Põhiturg sihtrühm kontrollib ja kulutab
AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Tartu 2009 Sisukord Teise maailmasõja lõpp................................................................................................................. Harry S. Truman............................................................................................................................ Trumani doktriin....................................................................................................................... Marshali Plaan.......................................................................................................................... Sisepoliitika............................................................................................................................... Dwight Eisenhower...................................................................................................................
Avalik laopidaja on üldjuhul sõltumatu partner, kes pakub laoteenust kõigile soovijaile ühe- sugustel alustel ja ühesuguste teenusehindadega. Koostöö toimub tavaliselt lepingut sõlmimata, vahel ka lühikeseks perioodiks sõlmitud lepingu alusel. Hoiustatavad ja käsitsetavad kaubako- gused võivad suuresti erineda. Klientidel, kes tegelevad ainult hooajamüügi kaupadega, ei pruugi teatud perioodil laos tooteid üldse olla. Avaliku lao operaatoril ei ole ladustatud kaupa ja enamasti on laoettevõte sõltumatu fir- madest, kelle kaupu ta ladustab. Kuna ühed ja samad laotöölised teenindavad paljusid kliente, on võimalik leida tasakaal eri klientide kaupade ladustamise ja käsitsemise mahtude vahel ning üht- lustada töökoormust. Suhteliselt vähetõenäoline on, et kõik avaliku lao kliendid ladustavad samal
ning mida kaugemal on punkt koordinaatide algpunktist, seda suuremat kasulikkust ta omab. Ükskõiksusväljaks nimetatakse graafikut, millel on kujutatud erinevaid ükskõiksuskõveraid. Asenduse piirmääraks (MRS) nimetatakse määra, mis näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. Asenduse piirmäär on võrdne ükskõiksuskõvera tõusuga. Kui tegemist on täielikult asendatavate kaupadega on kumera ükskõiksuskõvera asemel sirge ning kuna sirge igas punktis on sirge tõus ühesugune on asenduse piirmäär konstantne. Asenduskauba puhul diagonaalid, täiendkaupade puhul kahe küljega ruudud. Ükskõiksuskõverad kajastavad tarbija hinnanguid erinevatele hüviste kogumitele, kuid nad ei vasta küsimusele, missugune hüviste kogum on optimaalne ehk tagab maksimaalse rahulolu. Eelarvejoon näitab, kui palju on võimalik osta hüvise Y kogust y, kui ta tarbib hüvist X koguse x
,,must surm´´ viis tollal kõikjal Euroopas hauda kolmandiku rahvast. 12. Kuidas võrrelda Eesti linnade elanike arvu keskajal ja tänapäeval (arutle, 5-7 lauset) Kogu eesti rahvaarv 14saj. keskpaik 100 000, 16saj. keskpaik 300 000. 21saj. algus 1 300 000. 13. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa ´´Viljaait´´? Sest Lääne Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Sest siit viidi vilja välja. Rehielamud aitasid kaasa vilja kvaliteedile. 14. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis? Teraviljad, vaha, karusnahka, rasva, lina, kanepit, soola, soolaheeringat, kalevit, veine. 15. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? tsistertslased, dominiiklased, frantsisklased ja augustiinlased. 16. Mis oli usupuhastuse eeldused? 17. Mis olid suuremad usupuhastuse tagajärjed Eestile? (+/-) 1525. aastal trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat eesti-,liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga
Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsioonilise käitumise mõiste Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik- isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajal...
kõige tugevamale. Esimesed organisatsioonid tekkisid siis, kui hakati käsitsi valmistama tooteid teiste tarvis. Tekkisid väikesed töökojad, kus valitsesid tööalased suhted, meister- sell- õpipoiss., töötingimused olid väga rasked. Organisatsioonilise käitumise kui teadusharu arengus eristatakse nelja etappi. I algperiood kestis 19 sajandi lõpuni. Toimus tööstusrevolutsioon, inimesi asendasid masinad, kergenes töö, paranes mitmesuguste kaupadega varustatavus, suurenesid teadmised ja töötasu, lühenes tööaeg. Noor ärimees Robert Owen Sotimaalt oli üks esimesi, kes hakkas arvestama tööliste inimvajadusi. Ta keeldus tööle võtmast väikeseid lapsi, õpetas oma töölisi hindama puhtust ja karskust, piiras tööpäeva pikkust. Ta veenis ka teiste tehaste omanikke selles, et töötingimuste parandamine on parim investeering. Andrew Ure- pööras tähelepanu kolmandale tegurile- inimestele. Ta varustas
TOOTMISKESKNE ARENGUETAPP- asutusesisene logistikateenus. (hankimine- tootmine-jaotus) TOOTMISLOGISTIKA VÕTMEKÜSIMUS- tootmisprotsesside juhtimine ning inimese osa selles. KAUBAALUS- kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale-ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. KONTEINER- pakend, mis on kasutatav üht või mitut liiki transpordil. Konteineri kasutamine vähendab sõiduki seisuaega, kulutusi pakendile, kauba ümberlaadimisele ja parandab lasti säilivust. JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine toot...
Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuulikud, uued tootmisviisid, tulirelvad jne. Hilisindustriaalses(ca 18. saj) tekkisid juba mingid masinad ja asjad ning tootmine koondus ühte kokku ja muutus kiiremaks. Kasutusele võeti
osta Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb seega on toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus pöördvõrdeliselt seotud. Nõudluskõveral negatiivne tõus näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindad korral osta suuremaid koguseid. Turu puudujääk - olukord, mille puhul nõutav kaubakogus ületab pakutava kauba koguse antud hinna puhul Asendusefekt - olukord, kus toode muutub teiste sarnaste kaupadega võrreldes odavamaks ning tarbija ostab seda toodet rohkem ehk asendab odavama tootega teisi, kallimaid tooteid. Sissetulekuefekt - olukord, kus pärast kauba hinna langemist saab tarbija sama sissetuleku juures seda kaupa rohkem osta. Nõudlust (nõudluskõvera nihkeid) mõjutavad tegurid : o Kauba hinna muutumine o Tarbija individuaalse maitse muutumine o Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine o Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine
igapäevasteks. · Kasutusele peaks tulema Interneti raha või midagi taolist. · Kui Interneti kasutamine muutub sama igapäevaseks kui televiisori vaatamine, muutuvad ka Internetiga seotud turunduse oskused tähtsaks. Tõenäoliselt kümne aasta pärast on Internet arenenud piisavalt palju, et olla laiade masside seas igapäevane asi. Sellisel juhul võib kaubelda Internetis edukalt ükskõik milliste kaupadega ja loota edule. Praegusel hetkel on siiski riskantne kaubelda Interneti vahendusel laiatarbekaupadega, sest enamus inimestele ei ole Interneti vahendusel ostutehingute sooritamine veel igapäevaseks rutiinseks tegevuseks kujunenud. Praegusel ajamomendil on mõttekas kaubelda Internetis spetsiifiliste toodetega, mis on suunatud kindlale turu nissile ja mis rahuldava teatud segmendi vajadusi.
Talle tekkisid spetsialiseerunud töötajad (voorimehed jne) - Kaupmehed hakkasid kujundama linnade poliitikat - Keskused olid kõrgkeskajal Genova, Veneetsia, Biza, millel olid ka oma kolooniad Vahemeres ja Mustas meres. - Luksuskaubad olid endiselt hinnas, samas massikaupade tähtsus kasvas - Põhjapool olid oluisemad linnas Madalmaades... - Seal kohtusid Ida-Euroopa kaubad (karusnahk jms) soola ja teiste kaupadega. - Läänemerel liikusid rohkem massikaubad, mistõttu kapitali oli seal vähem - Peamised keskused olidki Itaalia (Rooma pärand) ja Madalmaad Põhja-Prantsusmaa (Skandinaavia ja Lääne kokkupuuteala) - Champagne laadad,olulise töhtsusega hulgimüügilaadad, mis 14. Saj kaotasid oma tähtsuse, kuna kaubandussüsteem oli edasi arenenud - Kaubandus oli rangelt reglementeeritud, et valitseja saaks maksud ja linnaelanikud
1. kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus, mis näeb tarbijakultuuri tõukejõuna kapitalistlikku tootmise kasvule (üha uued tooted loovad uusi turge ja vajadusi, manipuleerides tarbijatega läbi meedia ja reklaami); 2. tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus, mille järgi inimesed kasutavad tooteid selleks, et märkida sotsiaalset kuuluvust (selle funktsiooni täitmisel on olulised kaupadega seonduvad sümbolilised assotsiatsioonid); 3. tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine, mis rõhutab individualistlike, enesele suunatud tegevuste osa. Kui esimene tarbimisühiskonna käsitlus näitab tarbijat kui manipuleeritavat persooni, kes tarbides rahuldab vaid talle ettekirjutatud ja mittetõelisi vajadusi, siis kaks viimast lähenemist rõhutavad pigem inimese vabadusi ja tahet omada midagi, kuuluda kuhugi ning saada sellest otsene heaolutunne.
kontrollimatus suurendab kadusid, millega väheneb ettevõtte kasum ja ka riigi maksud. (kui ettevõte ei kontrolli oma varusid ja loomulikke kadusid, luuakse sellega soodsad tingimused riisumiseks). Ettevõtetel on vaja teostada inventuure, et avastada kiiresti puudujäägid ja eelkõige aitab sellele kaasa just pidev arvestus kaupade ja varude üle. KAUBAKADUDE ARVESTUS Kaupade purunemine ja riknemine toimub tavaliselt kaupadega hooletul ümberkäimisel või kaupade ebaõigel säilitamisel. Kaupade mahakandmist teostab vastav komisjon, kellest üks on kindlasti materiaalselt vastutav isik. Komisjon selgitab kaupade kao põhjused ja riknemise põhjused ja koostab akti nimetatud kaupadele. Kui riknemine, purunemine ei ole toimunud varaliselt vastutava isiku poolt, kantakse see ettevõtte ärikuludesse soetusmaksumuses järgmise lausendiga: D- kaubakaod (soetushinnas)
vahendusfirma lattu, reservpartiide hoidmine 10. Hulgi- ja vahendusfirma ladu, mis asub tootmise koondumise lähedal, võtab tootmisettevõttelt suurtes kogustes kauba vastu, komplekteerib ja saadab suured partiid tarbimispiirkonnas olevatele vahendajatele. Selle laoga liitub ka transpordi konsolideerumine/ühendamine 11. Kaubanduslik hulgiladu, mis asub tarbimispiirkonnas, varustab kaupadega jaekaubandust Hulgikaubandus Jaekaubanuds Suurjaemüüja, mis on toiduainete jaotussüsteemis tootja ja tarbija vaheline lüli Lao ja jaotuskeskuste erinevus seisneb selles, et ladu ladustab ja säilitab toodet, jaotuskett liigutab toodet Jaotuskett on kompleks, millel on lõik lao funktsioonid, v.v. traditsiooniline kauba hoidmine Jaotuskeskuse rajamisel on oluline: · Täielik integreeritus tarne- ehk jaotusketis, EDI · Partnerlus tarnijaga
Kaubandus ja rahandus. Naturaalmajanduse tingimustes oli siseturg kitsas ja sisekaubanduse maht väike. Küla sai linnast soola, metalli, kala, veine, vürtse. Maalt toodi vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahka. sõbrakaubandus. Linna tulnudtalupoeg peatus tavaliselt kindla kaupmehe (sõbra) juures, müüs talle kaasatoodud kaubad ja ostis tema käest talle vajalikud kaubad. Tihti jäi talupoeg kaupmehele võlgu ja järgmisel korral pidi võla oma kaupadega tasuma. Seega oli kaupmehest majanduslikult sõltuv. 6. Hansa Liit (tegevus, sinna kuulunud Eesti linnad) Eesti linnadest olid Hansa Liidu liikmed Tallinn, Tartu (+ Viljandi Tartu kaubalaona) ja Pärnu. Eesti sadamatest, eriti Tallinnast, veeti 13.-15. sajandil läände mitmesuguseid metsa- ja põllumajandussaadusi (karusnahku, mett, vaha, rasva, lina, puitu, vilja). Sisseveos kujunes kõige tähtsamaks kaubaks sool.. Soola toodi lahtiselt laevaruumis. See tuli lossida, kottidesse
Majandusliku võimsuse kasvuga tugevnes ka suurriikide konkurents, tekkis imperialism e. suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. 27. Industriaalühiskonna palgejooni 19.sajandi keskpaigaks oli masinatootmine muutunud pea kõikjal valitsevaks. Tähtsaimaks majandusharuks kujunes tööstus, eriti rasketööstus, mis oli seotud rauamaagi ja kivisöe tootmisega. Arenes ka kergetööstus, mis varustas inimesi igapäevaeluks vajalike kaupadega. Tööstuse areng muutis tuntavalt ühiskonna sotsiaalset palet. Tekkis ulatuslik tööliste kiht, kes elatas end vabrikus teenitud palgast. Industriaalühskonnas hakati energiaallikana laialdaselt kasutama elektrit. 28. Poliitilised õpetused Ühiskonnas avalduva ebavõrdsuse suurenemine ei jäänud märkamatuks ka haritlastele, kelle seast mitmed polnud rahul ühiskonnas ohtlikult süveneva varandusliku kihistumisega. Kõik see kokku ja veel palju muudki viis 19. sajandil taas niisuguse
koolitamise ja karjääri arendamist Selveris. Kõiki osi vaadeldakse läbi teooria prisma. 2. SELVERI PERSONALI ARENDAMISE JA KOOLITAMISE POLIITIKA 1.1. Ettevõtte üldiseloomustus A-Selver AS on Eesti ja Läti linnades tegutsev super- ja hüpermarkerite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selveri peamine eesmärk on sõbraliku õhkkonna, kiire ja asjatundliku teeninduse ning kvaliteetsete kaupadega luua ja hoida kliendi usaldust. Selveri kauplused asuvad liikluse sõlmpunktides ja võimaldavad seetõttu kliendile kiiret ja mugavat poeskäiku. Selver tegutseb selle nimel, et saada eestimaalaste lemmikpoeks. Selver on registreeritud kaubamärk ning kuulub AS-le A-Selver. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte. (Ettevõttest... 06.04.2007) Selveris töötab ca 2200 inimest. 1.2. Selveri personalijuhtimise strateegia ja poliitika
Kristlikud demokraadid valisid riigi ülesehitamiseks sotsiaalse turumajanduse tee, s.t. et riigis likvideeriti igasugune surve-ja keelumajandus ning peaprintsiipideks said tootmis-, kauplemis- ja konkurentsivabadus. Valitsus mõjutas majandust eeskätt krediidi, maksusoodustuste ja ekspordi preemiatega. Tulemuseks oli ülikiire majanduskasv. 1950. a. lõpetati SLV-s toiduainete jaotamine kaartide alusel - varem kui Suurbritannias, poed täitusid kaupadega, kadus tööpuudus. 1959. a. tõusis SLV tööstustoodangult esikohale Euroopas. Kuid turumajandus oli vaid asja üks pool. Abi vajasid ka ühiskonna nõrgemad ja vaesemad kihid, sest sotsiaalse turumajanduse eesmärk oli heaolu kõigile. Nii parandati vastuvõetud seadustega sõjas kannatanute, invaliidide ja vanurite olukorda. Maksude ja hüvituste abil püüti raskusi elanike vahel võimalikult võrdselt jaotada SLV majanduse sellist kiiret arengut hakati nimetama Saksa majandusimeks. 1960
Väärtuse mõõt ehk arvestusühik väärtuse mõõdu funktsiooni täidab raha siis, kui selle abil väljendatakse kaupade hindu. See võimaldab võrrelda erinevate kaupade hindu ja lihtsustab raamatupidamist. Akumulatsioonivahend kohe, kui raha muutub kõigi poolt tunnustatud maksevahendiks ja väärtuse mõõduks, saab temast ka akumulatsioonivahend. Raha kujutab endast üldistatud ostujõudu ja võrreldes teiste kaupadega on rahal suhteliselt suurem ja püsivam väärtus. 8. Raha definitsioonid Konventsionaalselt mõeldakse raha all enamasti sularaha või näiteks inimese üldist rikkust (sularaha, kinnisvara, aktsiad jne). Arusaamatuse vältimiseks on mõistlik raha definitsiooni piiritleda. Siinjuures saab aluseks võtta näiteks raha funktsioonid ehk ülesanded. Raha võib vaadelda kui maksevahendit, väärtuse mõõtu ja akumulatsioonivahendit
seal varem ei olnud (Poola, Tsehhoslovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Austria, Ungari, Jugoslaavia). Olulised tunnused kaardil: Saksamaa ja Venemaa on enne I MS piiririigid, iseseisvad on Soome, Eesti, Läti, Leedu, ...) Versailles' süsteem Euroopa poliitiline korraldus pärast I maailmasõda. Esialgu ei olnud Saksamaale teada, kui palju ta peab maksma reparatsioone. Hiljem selgus, et selleks oli 296 miljardit kuldmarka. See tähendas, et seda võis tasuda näiteks erinevate kaupadega (kivisüsi, puit jne). Saksamaa oleks pidanud reparatsioone tasuma kuni aastani 1963. Enamik reparatsioonidest läks Prantsusmaale. Pärast I MS oli Prantsusmaal kasutada Euroopa suurim armee. Peagi selgus, et need reparatsioonid olid Saksamaale liiga kõrged ning ta ei suutnud neid maksta. Saksamaad tabas kõrge inflatsioon. 1923 jättis Saksamaa reparatsioonid maksmata, sest tal lihtsalt ei olnud raha. Prantsusmaa ja
Seoses manufaktuuride tekkega ja rahalis-kaubaliste suhete arenguga kasvasid 16. sajandi Euroopas linnad. Seetõttu hakkas linnadesse koonduma üha rohkem rahvast ja see lõi soodsa pinna nakkushaiguste levikuks, epideemiate puhkemiseks, eriti kui silmas pidada elanikerohkeks muutunud või äsja küladest tekkinud linnade halba sanitaarset olukorda, kuna puudus kanalisatsioon jne. Lisaks laienes kaubavahetus idamaadega, kust koos eksootiliste kaupadega toodi Euroopasse katk, rõuged, koolera. Niisuguste haiguste ravimiseks ja epideemiate tõrjeks puudusid igasugused kogemused, traditsioonilised ravimisviisid ja ravimid ei aidanud. Aidata võis üksnes jumalike saladuste tundja, imetegija, kes võitles võimetelt jumalaga ega alistunud jumalikule ettemääratlusele. Alkeemik aga just jumalaga värdväärsusele pretendeeriski ja seetõttu oligi loomulik, miks alkeemiku tegevus renessansi ajal sai meditsiinilise värvingu.
Mõõdetakse tuluga, millest jäädakse ilma ressursside parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise tõttu. Amortisatsioon on kapitali aegumine, kulumine, vananemine aja jooksul. Näitab kulutusi kulunud kapitalikaupade asendamiseks. Asendusefekt on üks osa hinna muutumise efektist nõutavale kogusele, mille põhjuseks on suhteliste hindade muutus. Näiteks kui kauba hind langeb, muutub see kaup teiste samasuguste kaupadega võrreldes suhteliselt odavamaks ja seepärast soovib ning suudab tarbija osta seda kaupa rohkem ja teisi samasuguseid kaupu vähem, s.t. kaubaga, mille hind langeb asendatakse teisi kaupu. Asenduskaup on kaup, mida võib kasutada mingi teise kauba asemel ( näiteks õunad ja pirnid) ühe kauba hinna tõus suurendab teise kauba nõudlust. Avaliku sektori ( riigi) poolt pakutav kaup on avaliku sektori poolt pakutavad kaubad,
hinnaga. Säästukauplustes on enamasti ühtne kaubavalik vähesete erinevate brändidega. Neis kauplustes on enamasti hinnad ja kasumimarginaalid madalamad, teiselt poolt aga läbimüük väga suur. Ülejäägi kauplused on jaekaupmeeste poed, kes ostavad kaubad keskmisest madalamate hulgihindadega ehk juba allahinnatult ja müüvad odavama hinnaga kui tavalised jaemüüjad. Tihti on tegemist ülejääkidega, praakidega ja rikutud kaupadega. Selliseid kaupluseid esineb näiteks tootjate juures või ka suure jaemüüjate ladudes. Viimasena on välja toodud superkauplused, mis kujutavad endast väga suuri kaupluseid mis püüavad rahuldada kõiki tavalisi klientide toidu ja tarbekaupade vajadusi. Siia alla kuuluvad ka hüpermarketid, üle 3000 ruutmeetri suuruse müügipinnaga, superkeskused, mis kombineerivad supermarketid ja säästukauplused ning kategooria kauplused, kus on väga lai valik kindlas kategoorias.
Tartu Kutsehariduskeskus Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus Referaat Koostaja:Klaarika Leppik 2008 Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 ETK lk 4-7 Põlva Tarbjate Ühistu lk 8-10 Selver lk 11-14 Comarket lk 15 Rimi ja säästumarket lk 16 Prisma Peremarket lk 17-20 Maxima lk 21-22 Ektoni hulgikaubandus lk 23 Õiglase kaubanduse ajalugu lk 24 Kokkuvõtte lk 25 Kasutatud kirjandus lk 26 2 Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne-Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem. Eesti elanike sissetulek on umbes pool Lääne-Euroopa keskmisest, kuigi majanduskasv viima...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
