allikas. Rannikul tegeleti ka hülge ja kala püügiga. 2. Millised Käsitöö alad olid arenenud? Eesti naiste vaibad olid vaga kuulsad. Suhteliselt tihti vahetati vaipu relvade vastu, vaibad olid enamasti tehtud villast. Sammuti oli arenenud ka ehete valmistamine (Hõbeehted). Nüüd suudeti ka teha palju ilusamaid ja paremaid tarbe tööriistasid ja relvi. Enamasti tegeles sepp nede tegemisega. 3. Milliste kaupadega toimus peamine kaubavahetus: a) Ida naabrid Müüdi vilja ja selle eest saadi karusnahkasid vaha ja palju muud. See kaup viidi edasi Põhja ja Lääne-Euroopa turule. Väga tõenäoline on, et enamus kaubast viidi tagasi Venemaale, kuid sinna müüdi see suure kasumiga b) Lääne naabrid Tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaupa peamiselt vahetati mingi muu eseme või asja vastu. Eesisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvasid.
Test II 1. ,,Parim enne" lõppenud tooteid · võib müüa koos teiste kaupadega · ei tohi müüa koos mitteallahinnatud kaupadega · võib müüa koos mitteallahinnatud kaupadega, kui vastav silt on juures 2. Millise kujuga on Farfalle pasta? · lipsud · spiraalid · torud 3. Millisele kaubale ei pea märkima minimaalset säilimisaega? · jäätise üksikportsjon · nisujahu · limonaad 4. Mis on käharpeakapse teine nimi? · brüsseli kapsas · savoia kapsas · kale 5. Kuidas märgitakse toidukauba realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaega? · parim enne
1.1. Lepingu esemeks on Ettevõtte poolt pakutavate toodete ja/või teenuste (edaspidi nimetatud Kaubad) vahendamine Agendi poolt leitud ostjatele (edaspidi nimetatud Klient või Kliendid) vastavalt Kliendi vajadusele. 1.2. Kaupade vahendamisel on Agendil õigus Klientidelt vastu võtta: 1.2.1. Kaupade tellimusi, samuti tellimuste muudatusi ja nendest loobumisi (edaspidi nimetatud Tellimused); 1.2.2. teateid Kaupade puuduste ning nende Tellimustele mittevastavuse kohta ning muid Kaupadega seonduvaid teateid ja avaldusi (edaspidi nimetatud Avaldused). 1.3. Agendi tegutsemispiirkonnaks Kaupade vahendamisel on: _____________ (edaspidi nimetatud Piirkond). (määratleda piirkond- nt Tallinn ja Harju maakond) 1.4. Agent kannab kulud, mis on seotud Agendi poolt Lepingu täitmisega. Ettevõtte hüvitab Agendi poolt Lepingu täitmisel kantud kulud üksnes vastava kirjaliku kokkuleppe alusel. 2. Agendi kohustused Agent kohustub: 2.1
b) kaubandusettevõtete gravitatsiooni seadus c) institutsionaalse kaubanduse vajalikkust põhjendav teooria 19. Sobita kaubandusettevõtte turumajanduse põhimõtted käsumajanduse põhimõtetega, valides ripploendist sobiv vastusevariant: (plaani täitmise printsiip; eraomanduse printsiip; ??nõudeplaani printsiip??) a) ühiskonnastatuse printsiip b) omandiprintsiip c) autonoomia printsiip 20. Kaubandus laiemas tähenduses kujutab endast: a) kaupadega seotud ostu-müügiprotsesse, institutsioone ja suhteid b) kõikide varade ostu-müügiprotsesse, institutsioone ja nendega seonduvaid suhteid c) toodetega seotud ostu-müügiprotsesse, institutsioone ja suhteid 21. Kaubandus jaguneb turustusala järgi: a) sisekaubanduseks b) regionaalselt tegutsevateks kaubandusettevõteteks c) väliskaubanduseks 22. Kõrgem teeninduskvaliteet nõuab suuremaid kaubanduskulusid, mida kinnitab: a) aglomeratsiooniseadus
AGRAARAJASTU majandusharudpõllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus tootmisüksus-mõis, talu töö iseloom-käsitöö kasutatavad ressursid-maa, mets, vesi tegevuspiirkond-maakond, provints veokulud-väga kõrged osalemine maailmamaj.-üksikute kaupadega Kestis Euroopas 15.saj-ni INDUSTRIAALAJASTU Majandusharud- töötlev tööstus, tekstiilimasinatööstus, metallurgia Tootmisüksus-ettevõte, tehas Töö iseloom-masinatöö Kasutatavad ressursid- maavarad Tegevuspiirkond-riik(kolooniad) veokulud-kõrged Osalemine maailmamaj.-üksteisest iseloeeritud majandussüsteemid Kestis Euroopas kuni 1970 INFOAJASTU majandusharudteenindus, info töötlemine/edastamine, transport tootmisüksus-uurimis- või teenindusüksus töö iseloom-vaimne töö kasutatavad ressursid-informatsioon tegevuspiirkond-kogu maailm (rahvusvahelised firmad) veokulud-väikesed osalemine maailmamaj.-ühtne maailmamajandus Euroopas alates 1970 Eestis alates 1990 ...
Lutheri vabrik Lutheri vabrik oli 1880. aastal Alexander Martin Lutheri järgi nimetatud vabrik Tallinnas, mis tegeles mööbli tootmisega.1877. aastal asutasid Alexander Martin Luther ja Markel Makarov saeveski.Algselt tegeles ettevõtte traditsiooniliste kaupadega (lina ja sool),hiljem lisandusid sellele puidutooted ja ehitusmaterjalid. 1880. aastal langetas Alexander Martin Luther otsuse võtta oma töökojas kasutusele masinad ja alustada ka mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian ja Carl said tehnilise hariduse ning ühtlasi ülevaate tehnika viimasest sõnast ja puidutööstuse rahvusvahelistest arengusuundadest. Vendades süvenes huvi mehhaniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu ja see viis nende juhtida
ja soovivad nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. 2. Teiste kaupade samaks. Ostjad püüavad seda kaupa (A) asendada teiste odavamate hinnad mõjutavad nõudlust seetõttu, et mingit vajadust saab rahuldada kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Nõudlusseaduse definitsioon on kaupadega. Nõudluse mõjurid: 1.Tarbijate sissetuleku kasvades suudavad juhul Kui näiteks kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad jäevad mitme erineva kauba abil ja need kaubad võivad üksteist vajaduse korral ja soovivad nad osta rohkem kaupa igal hinnatasemel. 2. Teiste kaupade asendada. 3. Tarbijate ootuste seisukohalt on olulised tegurid tarbijate samaks
pakuma multi-funktsionaalseid seadmeid. -Odavam hind, kui teistel edasimüüatel Eestis. Miinused - Ettevõtte oleks turul algul vähe tuntud - Konkurendid on tuntud ja turule sisenemine võib olla rakse. - Algajad asutajad Turg ja tarbijad Meie tooted on kättesaadaval igas maailmanurgas Internet-poe kaudu.Firma laienedes, oleks võimalik kaupadega tutvuda ja osta ka kohapeal.Esimesed esindus- kauplused asuksid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Hiljem laiendaksime ka teistesse linnadesse nagu Narva ja Viljandi. Tarbijateks oleksid inimesed igas vanuses, eelkõige noored edukad inimesed, kellel oleks võimalik olla ühendatud nii autoga sõites, kui ka niisama ringi liikudes. Tarbijateks oleksid ka äriinimesed, kelle töö on elektrooniliselt palju seotud. Tänu mugavatele nutitelefonidele oleks neil hea võimalus teha tööd igalpool
samas võib leida nende maailmapildis ka palju sarnasusi. Sellest tekkib küsimus mille poolest erinevad esiaja ja tänapäeva inimeste maailmapilt? Kui vanaaja inimestel oli väga tähtsal koha usk siis tänapäeval pole see enam nii tähtis, tänapäeva inimesed ei sõltu nii palju oma jumalast. Esiajal oli ka tähtsal kohal jumalatele ohvrite toomine et jumalad inimeste peale ei vihastaks ja kaitseksid neid. Esiajal kaubeldi teiste kaupadega, kuid tänapäeval on selleks raha. Nagu vanalajal oli inimestel eesmärgiks koguda rikkust on see ka tänapäeva inimestel. Kuna tänapäeval on tekkinud juurde palju uut tehnikat siis ei pea inimesed tegema enam niipalju füüsilist tööd kui vanasti ja seega on kasumi teenimine kergem. Palju on ka inimesi kes ei pea tegema füüsilist tööd üldse kuna töödatakse arvutiga või on selleks masin millega ei pea füüsilist tööd tegema.
oleks kohe pärast Tartu vallutamist jätkanud sõjategevust Tallinna vallutamiseks? Tallinn oleks samamoodi vallutatud, sest ka seal ei olnud kaitserajatisi. 7. Nimeta kolm erinevat põhjendust, mis edastati Venemaalt Saksa-Rooma keisrile ja millega Venemaa õigustas oma tegevust Liivimaa vastu. Liivimaa ei olnud pidanud kinni kokkuleppest, et vene talupoegadele ehitatakse kirikud ja kaubamajad, kus nad saavad oma kaupadega vabalt kaubeldada. Venelaste kirikud olid rüüstatud. Venelastelt olid vabadused ära võetud. Liivimaa ei olnud maksnud makse.
· Puistlasti konteiner · Tankkonteiner · Külmutuskonteiner · Ventileeritav konteiner · Platvorm · Flett · Poolkonteiner, Pealt lahtine konteiner, Kõva katusega konteiner, Pehme katusega konteiner, ... Tüübid Tüübid Plussid · Vähenevad kaubakaod ja vigastused ümberlaadimisel ja veol · Väheneb vajadus ladude järele · Vähenevad käsitlemiskulud · Lühenevad laevade seisuajad · Suureneb läbilaskevõime, nt sadamatel · Kaupadega seotud protseduurid lihtsustuvad Puudused · Suured investeeringud efektiivseks tegutsemiseks · Osaliselt täidetud konteinerites keeruline kauba kinnitamine · Kauba kinnitamine konteineris · Kauba kinnitamine laeval
JÕGEVA MAJANDUSÜHISTU AJALUGU Jõgeva Majandusühistu ühisus loodi 23. novembril 1919.a. Tegelikku äritegevust alustati Jõgeva alevis 1. märtsil 1920.a. Esialgu kaubeldi kõige vajalikumate kaupadega: sool, suhkur, petrool, vankrimääre ja rauakaubad. Aasta lõpuks oli Jõgeva Majandusühisusel liikmeid 537. Tänase Jõgeva Majandusühistu iseloomustus Jõgeva Majandusühistu on Jõgeva maakonna suurim jaekaubandusettevõte. Kauplemispiirkond hõlmab Jõgeva maakonna kesk ja idaosa. Kaubeldakse toidu, tööstus ja ehituskaupadega. Ühistu tegutseb ka vähesel määral toitlustamisega, omades Jõgeva kesklinnas asuvat restorani "Kosmos". Maapiirkondades, kus ühistu kauplust ei oma, teenindatakse kliente kauplusautoga "Tare" Ülevaade · ETK Grupis tegutseb 19 tarbijate ühistut · Ligi 83 000 klientomanikku ehk ühistu liiget · Üle 350 müügi ja teenindusüksuse üle Eesti o 290 toidu ja esmatarbekauba kauplust o 2...
Kaubandusbilanss- kaupade sisse- ja väljaveo hinnasummade tasakaal mingis ajavahemikus, nt aastas. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse kui välja eksport- import= kaubandusbilanss Riigile on kasulik positiivne kaubandusbilanss, sest... 1. ettevõtteid tekib juurde 2. inimesed saavad töö 3. riigid saavad makse Üldistatult mida eksporditakse ja imporditakse (3 tk): Kauplemine kaupadega 1. põllumajandustooted 2. Kütused ja maavarad 3. Tööstustooted Kauplemine teenustega 1. transporditeenused 2. turism 3. finantsteenused (raha) 4. IT- teenused 5. (raamatupidamine) 3 kui varem kaubeldi peamiselt põllumajandussaaduste ja toorainega, siis nüüd on kiiresti kasvanud kauplemine teenustega, sh finantsteenustega
sorditud=false;
}
i++;
}
while(i
Tarbimisühiskond- hea või halb? Tarbimine paistab olema hädavajalik tegevus tänapäeva ühiskonnas. Inimestel on pidevalt vaja midagi uut muretseda: uusi sokke, elutoale uut tapeeti või lõõgastavat reisi soojale maale. Kas pidev ostmine ja raharaiskamine tuleb pigem kahjuks või kasuks? Kas tarbimisühiskond on hea või halb? Aastaid tagasi polnud Eestis võimalik osta kõike mida hing ihaldas. Kaupa oli piiratud koguses ja valik üsna kesine võrreldes mitte sotsialistlike rikidega. Informatsiooni hankimine oli range kontrolli all ning rahvas ei olnud teadlik mujal maailmas toimuvast. Lihtrahva teadmised moest ja välisriikide kultuurist põhinesid üldjuhul geograafia õpikuandmete põhjal omantatud teadmistel. Inimesed ei osanudki soovida ja tahta midagi uut ja huvitavat, kui neil puudus arusaam mujal toimuvast. Inimesed rügasid töökohtadel õhtust õhtusse, ja oma aja lõbustamiseks jäi aega aind kodus kas lapsega mängides või lug...
Ekke Moor August Gailiti romaan ,,Ekke Moor" ilmus esmakordselt 1941. aastal. Peategelaseks romaanis on rannakülast pärit noormees Ekke Moor, kes läheb maailma rändama ning ennast leidma. Tema seiklused viivad väga erinevatesse paikadesse ning tal tuleb kohaneda igasuguste seltskondadega. Ta mängib läbi mitmeid rolle kord on ta tööl talus, siis abis maantee kaevamisel, vahel äritseb kaupadega külatänavatel ning siis avab koguni oma kaupluse Peipsi ääres. Terve romaani käigus toimub peategelase logardistaatusest väljakujunemine. Lugemist teevad huvitavamaks ka autori värvikad iseloomustused ning omapärane keelekasutus. ,,Ekke roni alla!" hüüab ema pahuralt. Poiss oli roninud puu otsa ning mänginud kägu. Oli jälle aeg poisile nahapeale anda. Neenu Moor koguaeg kirus oma logardist poissi, kes tööd ei teinud ega teeninud sentigi
aktiivsust Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng · Inimajaloo algul alluti kõige tugevamale · Esimestes organisatsioonides valmistati tooteid käsitsi (meister-sell-õpipoiss) · Tööalased suhted olid lihtsad, kuid töötingimused väga rasked · Töörahulolu parandamiseks piisas väikesest muudatusest Algperiood - kestis 19. sajandi lõpuni · Tööstusrevolutsiooni algul töötingimused ei paranenud · Inimesi asendasid masinad (kergem töö), paranes kaupadega varustatus, suurenes töötasu, lühenes tööaeg · Robert Owen - oli oma ajast ees · Andrew Ure - lisas tööstusettevõtte äriosale inimesed, haigustasu, arstimid Teooria varajane areng - 20. sajandi algus · Frederick W. Taylor (insener) - kui on olemas parim masin, siis peab olema ka parim viis, kuidas sellel töötada · Käsitles inimest kui töövahendit · L. Gilberth "Juhtimispsühholoogia" (1914) - pearõhk oli suunatud inimestele
kaasnevad suured tehingukulud. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False Question 10 Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks
alguse mustade töölauludest. Dzäss hakkas levima maailmasõja ajal. See muusika oli paljudele vastukarva. Ajakirjandus laitis dzässi täielikult. Otseloomulikult ei lastud lastel seda muusikat kuulata. Dzässi muusika oli improvisatsioon, mis oli sellel ajal täiesti ennekuulmatu. Kuidas saab lugu olla ilma kindla noodi ja helistikuta. Dzässile andis sammuti ka halva maigu see, et kõik kontsertid toimusid klubides, kus tegeleti narkootikumide ja üleüldse musta turu kaupadega. Nimelt kõik dzässi klubid kuulusid gängsteritele. Dzäss muusikat ei lastud esialgu esitadagi kusagil riiklikus hallis või mõnes pidulikumaski kohas. Kardeti, et dzässmuusika tõrjub klassikalise muusika välja. Dzässi vastu võitles lisaks klassikalise muusika austajatele ka härra Henry Ford. Henry oli väga mõjuvõimas ja tal oli palju raha tänu tema autofirmale. Ford rahastas koolis lastele õpetatavaid tantsukursusi. Ta
30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Vali üks või enam vastust. 250 mln Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam vastust. vahetusvahend väärtuse mõõt ja arvestusühik maksevahend väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend Likviidsuse kohta kehtivad järgmised väited: Vali üks või enam vastust. mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on vahetuse tehingukulud rahaagregaatidest on M0 kõige likviidsem teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem likviidsus näitab, kui lihtsalt saab vara konverteerida sularahaks Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustuslikule resrvile) keskpank tõstab kohustusliku reservi määra Punktid: 1
aktiivset kuulamist ja küsitlemist . Kasutab kauba tutvustamisel ja esitlemisel põhivõtteid ja oskab tõlgendada kauba omadusi kliendi kasuks ja hüveks . Oskab soovitada kliendi vajadustele vastavalt kaupa, selgitada kauba kasutamist ning hooldust ja valdab kliendi nõustamise põhivõtteid . Tuleb toime kliendi vastuväidete käsitlemisega ja valdab üldiseid võtteid . Kasutab müümise ja lisamüügi teostamise põhivõtteid . Lahendab lihtsamaid ja tavapäraseid kaupadega seotud probleeme ja pretensioone ning edastab kliendilt saadud tagasisidet . Tuleb toime tavapäraste ja lihtsamate kliendi probleemide ja kaebuste lahendamisega . Seab kassa töökorda ja varustab töökoha vajalike materjalide ja vahenditega. Teeb kassalindi vahetusi, raha üleandmisi ja tagab kaardimaksete dokumentide säilimise . Sisestab kliendi kaubad kassa kaudu müügisüsteemi, kasutab selleks skännerit, otsevalimise
VANA-LIIVIMAA LINNADE TEKE JA KAUBANDUSE ARENG KESKAJAL Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng hakkas toimuma umbes 13 sajandi alguses, kus tähtsaimateks linnadeks said Tallinn ja Tartu,kuid leidus ka muid asulaid. Kuigi Eesti alal oli 13.saj mitmeid sõjalis-poliitilis ja kirikliku tähtsusega asulaid (Tallinn,Tartu,Otepää,Lihula,Haapsalu,Viljandi,Pärnu) on täpsemaid andmeid sellest ajast vaid Tartu ja Tallinna linna kujunemisest.Mitme teise ülatoodud asula asend muutus pikemas perspektiivis ebasoodsaks.Näiteks Otepää paiknes eemal veeteedest ja samuti paiknes ka liialt lähedal Vene vürstiriikidele,Lihula aga ei sobinud suurimaks sadamaks looduslikel põhjustel. Nii Tartu kui Tallinna puhul võib oletada, et algne linna asula kujunes välja 13. sajandi keskpaigas ümber kinduluste.Tallinnas ümber ordulinnuse ja piiskopi residentsi, Tartus aga ümber piiskopilinnus. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13.sajandi kesk...
· Kõik kaubad ei ole säilitamisel võrdselt vastupidavad. · Ühed kaubad säilitavad hästi loomulikul kujul vastavates tingimustes · Teised, sõltuvalt rohkest niiskusesisaldusest, on aga heaks toitekeskkonnaks mikroorganismidele ja seega säilivad halvasti. · Nii ei säili hästi kiirestiriknevad toiduained (Liha, kala, piim, seened, värsked puuviljad · Elanikkonna normaalse varsustamise kindlustamiseks selliste kaupadega aastaringselt konserveeritakse neid. Konserveerimine · Mõeldakse selliseid töötlemisviise, mis aitavad pikendada kiiresti riknevate kaupade säilitamise aega · Kuna kaupade peamiseks riknemise põhjusteks on mikroorganismid, siis kõik konserveerimisviisid taotlevad niisugusre tingimuste loomist, mille juures mikroobid täielikult hävinevad vüi nende arenemine lakkab. Konserveerimine kõrgel temperatuuril
Venemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku tootmist nii tööstuses kui ka põllumajanduses. Seotus Venemaaga - majandus oli sõltuvuses idaturust. Mõisamajandus suutis Eestis püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja piima tarbis avar ja vähenõudlik idaturg. Eesti iseseisvumisega: 1) Vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes, 2) ahnesid Vene turg sealsed tooraine allikad, 3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse osaliselt halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. 1920. aastate alguse majanduslik tõus. Sõjaaegsele langusele järgnes ulatuslik majanduslik tõus. Tehti panus majanduse sidemete arendamisele Venemaaga. !920 -1922 oli Eesti Nõukogude Venemaa peamiseks majanduskanaliks suhetes läänega. Neil aastail sa Eesti Venemaalt ulatuslikke riiklikke tellimusi. Kiiresti kasvavas tööstusettevõtete arv
· Puistlasti konteiner · Tankkonteiner · Külmutuskonteiner · Ventileeritav konteiner · Platvorm · Flett · Poolkonteiner, Pealt lahtine konteiner, Kõva katusega konteiner, Pehme katusega konteiner, ... Tüübid Tüübid Plussid · Vähenevad kaubakaod ja vigastused ümberlaadimisel ja veol · Väheneb vajadus ladude järele · Vähenevad käsitlemiskulud · Lühenevad laevade seisuajad · Suureneb läbilaskevõime, nt sadamatel · Kaupadega seotud protseduurid lihtsustuvad · Pakub kuluefektiivsemat transporti Puudused · Suured investeeringud efektiivseks tegutsemiseks · Kauba kinnitamine konteineris · Osaliselt täidetud konteinerites keeruline kauba kinnitamine · Kaubaruumi ebaefektiivne kasutamine standardsete kaubaaluste kasutamisel · Kauba kinnitamine laeval · FCL/LCL · Konteinerlaevade generatsioonid · Konteineri tüübid · Mida pannakse konteineritesse (sõltuvalt
Suhete parandamiseks ehitati suured kaubahoidlad Venemaa jaoks ja sõlmiti Moskvaga mittekallaletungi leping. Otsustati luua Balti liit Soome, Eesti,Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid kahe viimase riigi vahel tekkisid tõsised konfliktid, mille tõttu ei olnud enam võimalik ühist liitu luua. Reformid: Eestil tekkisid esimesed majanduslikud raskused seoses Venemaaga kaubitsemisel. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Paljud firmad suleti või kolisid Venemaale ja Saksamaale. Eesti Pank andis aga laenu inimestele üle oma võimete ja seega tuli pankroti vältimiseks anda pangal uusi laene. Edaspidi selliste probleemide vältimiseks otsustati teostada rahareform, mis jõustus 1928. Aastal. 1920 võeti vastu Maareform, mille järgi riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused. Metsad ja soomaad jäeti enamasti riigile aga põllu-, heina- ja karjamaad jagati asundustaludeks
koduplaneedile. Filmis kajastuvaks globaalseks sotsiaalseks probleemiks on näiteks rassiline diskrimineerimine, suur ettevõtete võim. Minnes tagasi minevikku, võib filmi sündmusi seostada Teise maailmasõja aegsete koonduslaagritega, kuhu viidi väga palju inimesi või Saksamaa juutide kiusamisega.Sakslased käitusid juutidega samamoodi nagu filmis käituti tulnukatega, nad viidi getodesse eraldades neid niimoodi ülejäänud rahvast. Getos tekkisid võimsamad, kes äritsesid kaupadega ning vaesed, kes elasid näljas ja vaesuses. Samuti juute liigutati ja viidi erinevatesse piirkondadesse ümber. Getodes olevad valvurid tapsid või piinasid juute kui nad julgesid enda eest välja astuda või keelduda millestki, samuti MNU mehed käitusid tulnukatega. Inimestest või tulnukatest ei hoolitud üldse. Ühiseid jooni võib leida ka filmi ja Lõuna-Aafrikas toimunud apartheidi vastu ehk siis
juba sõja ajal nõrgenenud, ent ta ei kavatsenud sellega leppida. Hoidis pigem ühiskonda hirmuseisundis, kuid ma arvan, et nii ei tunne inimesed ennast üldse hästi ega turvaliselt. 1948. toimus esimene kokkupõrge NSV Liidu ja tema endise lääneliitlase vahel, mis juhtus Berliinis. NSV Liit asus takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne- Berliini. Selleks suleti kõik raud-ja maanteed. USA ja Inglismaa olid sunnitud oma vägesi ning elanikke varustama eluks vajalike kaupadega õhusilla kaudu. See oli väga mõistlik plaan, sest seda teised ei osanud ette näha. Berliini blokaadi on nimetatud ka külma sõja alguseks. Ma usun, et sellega sai kõigile selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks saanud. Algas ka võidurelvastumine, kus mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. 1949. aastal hakkas see aga ohustama ka inimkonna eksistentsi, kui Nõukogude Liit oma esimest tuumapommi katsetas. Arvan, et see oli kõige
Käsundiandja eesmärkide ning Käsundiandja parima kasuga. 3.3. Agent kohustub edastama käsundiandjale viivitamatult ja täielikult kõik klientide poolt temale teatavaks tehtud tellimused ning muud teated seoses kliendi sooviga sõlmida Käsundiandjaga leping. 4. KÄSUNDIANDJA ÜLESANDED 4.1. Käsundiandja kohustub maksma Agendile agenditasu vastavalt lepingule. 4.2. Käsundiandja kohustub teavitama Agenti kõikidest Kaupadega või tema poolt sõlmitavate lepingutega seoses kavandatavatest muudatustest mõistliku aja jooksul enne kavandatavate muudatuste jõustumist, tagades Agendile võimaluse kohandada vajadusel oma tegevust (reklaame, interneti kodulehekülge jne). 4.3. Käsundiandja kohustub andma Agendile vahendustegevuseks vajalikud ja ajakohased dokumendid, sh näidised, joonised, hinnakirjad, reklaamtrükised ja
Tarbija staatus käib meiega kõikjal kaasas, iseasi, kui palju me seda ise tähele paneme. Liikudes ringi kaubanduskeskustes on tarbimine lihtsasti märgatav. Hoolimata faktist, et on majanduslikult keerulised ajad terves maailmas on kauplused puupüsti inimesi täis. Alles olid jõulud ehk aeg, mil tervet planeeti valdas ostu ja tarbimishullus. Kuigi täna on jõulud möödas, ei ole külastajate arv poodides sugugi vähenenud, sest nüüd meelitatakse inimesi allahinnatud kaupadega. Korraldatakse kampaaniaid, teiste seas niinimetatud ,,ostuöö", ,,hullud päevad" jne. Inimesed lähevadki poodi, sest avaliku arvamuse survel ning tarbimishulluses ei näe nad, kuidas neid ära kasutatakse. Kõige hullem asja juures on veel see, et tarbimine on tänapäeva ühiskonnas moes ja sellesse suhtutakse uhkusega. Niiöelda ostuhullud ei näe, et nad teeksid midagi valesti, ostes kokku kõiksugu ebavajalikku.
Lubati vaid elujõulisteks tunnistatud panku. Suudeti aga ka suur osa inimeste hoiuseid taastada. Sotsiaalhoolekades: luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust, sissetulekuid jm. Korraldati ka hädaabitöid. Riik hoolitses ka abivajajate eest. 5. Seleta mõisted: (3 punkti) Inflatsioon - kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Spekuleerimine börsil hulgiturul hinnamuutustest kasu lõikama Börs hulgiturg, organiseeritud turg väärtpaberitega või teatud kaupadega 6. Vaata kõrval olevat karikatuuri Rahvasteliidust, mis ilmus 1920ndatel aastatel ning vasta järgmistele küsimustele. Vastamisel toetu ka varem õpitule. (6 punkti). 6.1. Mida sümboliseerib karikatuuril koer? Sõda 6.2. Mida sümboliseerib suukorv? Rahvasteliitu 6.3. Kuidas suhtub karikatuuri autor Rahvasteliitu? Mille põhjal otsutasite? Näeb rahvast organina, kes suudab sõda ära hoida. 6.4. Mis aastal Rahvasteliit loodi? 1920 6.5. Kus asus Rahvasteliidu peakorter? Sveitsis Genfis 6.6
Seoses sellega kujunes 14. sajandil Itaalias meile tänapäeval tuntud pangandussüsteem. Itaalia linnade rikastumine oli ristisõdade üheks eelduseks. Veneetsia, Genova jt kaubalinnad olid huvitatud Bütsantsiga kaubandussidemete loomisest, sest neil olid raskused kauba kättesaamisega. Kaubandusbilanss oli negatiivne. Kapitali koondudes linnadesse, said sealsed laevad vedada ristirüütleid itta ning varustada Palestiinas olevaid armeesid Itaaliast pärit kaupadega. Seega aitasid linnad kaasa rüütlite tegevusele. Kuna turupiirkonnaks kujunes ka Läänemere ümbrus, aitasid linnad kaasa ka ristiusu levikule. Üheks näiteks siinkohal oleks Eesti ristiusustamine selleks, et saada kaubandusteed Venemaale. Linnade arengus oli olulisel kohal ka see, et toimus feodaaltsivilisatsiooni kultuurikeskme ülekandumine kloostrist linna. Varasemal ajal olid kloostrid põhilisteks kultuurikandjateks
enam kunagi võitjatele majanduslikke võitlejaid. Kõige suuremad olid Prantsusmaa soovid. Prantsusmaa pakkus reparatsioonide summana välja 24 miljardit naela. Reparatsioonide suurus tekitas võitjate seas lahkarvamisi ja Pariisi rahukonverentsil selles suhtes üksmeelt ei saavutatudki. Versailles' rahuleping nägi ette, et selle määrab kindlaks eriline komisjon 1. maiks 1920, seni hakkab Saksamaa juba maksma ja maksab 20 miljardit marka kullas ja kaupadega. Neil aastatel käsitleti Saksamaa reparatsioonide probleemi korduvalt rahvusvahelistel konverentsidel. 1921. aasal otsustati võtta Saksamaalt reparatsioone järgmise skeemi kohaselt: aastail 1921-1923- 2 miljardit kuldmarka aastas, 1923-1926- 3 miljardit, 1926-1929- 4 miljardit ja 1929. aastast peale iga aasta 5 miljardit ja seda kuni 1963. aastani. Pariisi rahukonverentsil loodud nn. Versailles' süsteem oli ülekohtune ja ebaõiglane.
Suur prantsuse revolutsioon Põhjused: · Valgustusideede levik (see kritiseeris seisuslikku korda) · Ameerika ühendriikide iseseisvussõja mõju (võimude lahusus, ja värki kus oli valgustusideid ellu viidud) · Kriis majanduses (tingitud kolmest asbektist: 1. Inglise vabriku kaubad tungisid prantsuse turule ja prantsuse toodang ei suutnud nende kaupadega konkureerida. 2. 1788. Aastal oli toimunud ikaldus ja selle tagtjärjel jäi saaki väheseks ja see tõi kaasa leiva hinna tõusu (linnas elavaid keskklassi inimesi mõjutas kõige rohkem) 3. Prantsusmaa oli osalenud iseseisvussõjas ja see oli läinud kalliks. · Rahulolematus kuninga ja kuningannaga(nende liialt priiskav elustiil ja nende absolutistlik valitsemine) · Vastuolud ühiskonnas.(valitsev seisuslik kord, kus vaimulik ja aadlikud olid
ei lendaks igale poole laiali ja hea on panna raha rahaalusele, sest rahaalused on natuke sügavamad. Planogramm on detailne foto või pilt kaupade kavandatavast väljapanekust riiulil, mis tugineb analüüsile, et tagada kategooria edu. Kaupluses on kasutatud arvatavasti planogrammi järgi väljapanekut purgisuppidel ja tee ja kohvi juures. Kampaaniatooted on tooted, mida tellitakse kas ainult kampaania ajaks või korraldatakse kampaania varasemalt kaupluses olevate kaupadega. Kampaaniatooted on tavaliselt odavamad ja neid on hulgim. Tihti korraldatakse ka mahupõhine väljapanek kampaaniatootetele. Hetkel oli kampaaniaväljapanek veinidel ja pesupulbritel, mis olid asetatud alustele. Kampaaniatooted toovad tavaliselt poele korraliku kaubakäive, sest inimesed vaatavad, et kaup on odav ja ostavad kaupa rohkem, sest vaatavad, et saab odavamalt ning soovitavad ka tuttavatel osta, kuna saab odavalt. See aitab kauplusel
Enne seda paiknesid vallutatud alad peamiselt rannikualadel, sest raskesti läbitavad jõed ning haigused hoidsid eurooplasi tungimast Aafrika ja Kesk-Aasia sisepiirkondadesse. Indias ja Hiinas toetus eurooplaste võim täielikult laevastikule ning rannikubaasidele. MAADEAVASTUSTE TULEMUSED Maailmakaubanduse kujunemine peamiselt seisnes väärismetallide kulgemises Ameerikast läbi Euroopa Aasiasse ja kauba liikumises vastassuunas. Sageli sõideti itta vaid rahaga ning hiljem tagasi kaupadega. Hindade revolutsioon kulla- ning hõbedavedu põhjustas inflatsiooni. Toimus kapitali koondumine suurettevõtjate kätte. Rahamaj. kasv tingis kauba- ja fondibörside tekke. Maadeavastuste tulemusena siirdus majanduse raskuspunkt Vahemerelt Atlandi rannikule. Esialgu lõikasid kasu Hispaania ja Portugal. Nende riikide majandus oli aga ebaefektiivne ning ühiskonnas puudusid kaupmeeste keskklass ja käsitööliskond. Sõdade tõttu
kaupa, selgitada kauba kasutamist ning hooldust ja valdab kliendi nõustamise põhivõtteid . · Kliendi vastuväidete käsitlemine: Tuleb toime kliendi vastuväidete käsitlemisega ja valdab üldiseid võtteid. · Kaupade müümine ja lisamüügi teostamine: Kasutab müümise ja lisamüügi teostamise põhivõtteid. · Müügijärgne teenindamine: Lahendab lihtsamaid ja tavapäraseid kaupadega seotud probleeme ja pretensioone ning edastab kliendilt saadud tagasisidet . · Kliendi probleemid ja kaebuste käsitlemine: Tuleb toime tavapäraste ja lihtsamate kliendi probleemide ja kaebuste lahendamisega. Kassatöö ja teenindamine · Tööpäeva alustamine: Seab kassa töökorda ja varustab töökoha vajalike materjalidega ja vahenditega ,teeb kassalindi vahetusi, raha üleandmise ja taga kaardimakse dokumendi säilimise.
ootuspäraselt raskem vastata kui eeldatud. Nagu ennist mainitud, siis Eesti Vabariigi turg on teinud läbi suure-suure arengu. Igapäevaselt tekivad inforegistrisse uusi ettevõtteid, kes osutuvad kas järjekordseteks kaupmeesteks või teenusepakkujateks. Sellessuhtes on turg kui koguaeg arenev ja uuenev üksus. Alternatiivkaubad tulevad esimesena mõttesse turupuudujäägi puhul. On mitmeid tooteid, mille hind on nii põhjendamatult kõrgeks aetud ja neid saab asendada analoogsete kaupadega, millel on nõudlust palju rohkem kuna nad on soodsama hinnaga. RIMI ja Selveri ketikaubad on ühed parimad alternatiivid eesti turul. Turupuudujääk ei puuduta ainult toidukaupu. Mitmekülgsusest jääb tihtipeale puudu ka hügieenitarvetes, riietevalikus, varuosades ja igapäevastes tarbeesemetes. Riietevalik on küll jõudsalt laienenud, on tulnud uusi tuntuid riidekette (nt. H&M), aga sellegipoolest saaks moeosakonda jõudsalt täiendada.
Riigi arengule see pikaajaliselt kaasa ei aita. Sõltuvad teistest riikidest. 3. Mis piirkonna arengumaades on vaesus kiiresti vähenenud? Mis piirkondades pole muutusi paremuse poole märgata? Vaesus on viimastel aastakümnetel enim vähenenud Ida- ja Kagu-Aasia riikides, kes on olnud aktiivsed kaubanduspartnerid, suutnud eksporti mitmekesistada ja siseneda suurema lisaväärtusega toodangu turgudele. Sahara-taguse Aafrika riigid, kus vaesus visalt kahaneb, kauplevad aga väheste kaupadega. Ehkki kauplemine ja lõimumine maailmamajandusega ei taga vaesuse vähenemist ega majanduskasvu, on sellel siiski oluline roll. 4. Kas tänapäevane keeruline kaubandusreeglistik soosib rohkem arenenud või arengumaid? Millega seda põhjendada? See soosib eelkõige arenenud maid kuna need reeglid on loonud lääneriigid kes on vastavaid otsuseid langetanud juba sajandeid. Ka praegustele WTO reegli- tele pandi alus siis, kui enamik arengumaid olid veel kolooniad. 5
maaomanikud, muutusid vaesemaks ja kindlate väljamaksetega inimesed, rentnikud, leidsid et nende võlgade tegelik väärtus langes kiirelt. Juhtus see, et Hispaania ja Portugal, kes kulla ja hõbeda endale omandasid, ei omanud piisavalt head tootmisliini ning pidid kauplema teiste riikidega, et tagada kaupade ja varustuse olemasolu oma kolooniatele. Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades tekkisid tööstusrajatised, mis varustasid Hispaaniat ja Protugali vajalike kaupadega. Tööstuslik ja majanduslik jõud koondus nendesse maadesse ning püsib seal ka tänapäeval. Suur muutus kaasnes uute taimedega, mis Uuest Maailmast kaasa toodi. Euroopa püsis peamiselt nisu ja teravilja peal. Aaker maad (oldi õnnelik kui omati 30 aakrit, mida harida) tootis parimal hooajal 10 vakka nisu. Neli vakka läks maksudeks ja rendiks ning kolm vakka hoiti järgmise aasta seemneks. See tähendas, et perele jäi alles kolm vakka. Ühe keskmise inimese toitmiseks läks aastas
(Abt läks Rooma, et paavst ta seal mehele paneks; abt oli ka muide Inglise kuninga tütar) Rooma paavst laulatas nad. Tagasi teel vabastati veel vennad võlgadest ja siis mindi tagasi Inglismaale. Alessandrost sai rüütel ja hiljem ka väidetavalt Soti kuningas. IV novell: Ravello linnas elas erakordselt rikas mees nimega Landolfo. Tal ei olnud oma rikkusest küllalt ja ta läks varanduse kahekordistamiseks sõitis ta Küprosele. Kuna seal oli palju teisigi kaupmehi sarnaste kaupadega ja ta laostus. Ta otsustas ennast tappa või teenida kõik varastamisega tagasi. Varastamisega oligi tal õnne ja ta rikkus oli suurem kui kunagi varem ja ta hakkas tagasi koju minema. Merel aga sattus ta tormi kätte ja tugeva tuule eest varjudes saare taga olevas väinas varastati temalt kõik ära ja ta laev lasti põhja. Kaubalaev, kus tema pandi läks aga järgmise tormiga põhja ja Landolfo jäi merele ulpima hoides kinni lauatükist
Iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisukorda. AKTIVA – käibevarad ja põhivarad PASSIVA – kohustused ja omakapital PALK – tasu tehtud töö eest. BRUTOPALK – töötasu, mis on märgitud töölepingus ja millest pole veel maha arvestatud makse.(pensionimakse, tööstuskindlustus) NETOPALK – töötasu, millest on maksud maha arvestatud, mille töötaja kätte saab. BÖRS – organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega. VÕLAKIRI – (ka obligatsioon) leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale). TOOTMINE – ehk produktsioon on inimtegevus, mille tulemusel tekib toode. Tootmise põhjuseks on enamasti tarbija vajaduste rahuldamine. TURUNDUS – ehk marketing on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid
1950.a. olid saavutanud sõjaeelse tootmistaseme ja asusid majandust moderniseerima.Kõneleti majandusimest.Edu taga oli valitsuste poliitika ja rahvusvahelised institutsioonid.Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusliku Rekonstrueerimis-ja Arengupank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).Jõuti heaoluühiskonda-inimeste elu oli sotsiaalsete tagatiste ja riikliku abiprogrammide toel kindlustatud.=>võrdsed võimalused kõigil.Rootsi oli edukas.Ujutas Euroopa oma kaupadega üle, muutudes rikkaks ja laiendades oma sotsiaalprogramme. 9.USA-Läänemaailma võimsaim riik.Demobiliseerisid kiirelt oma armee ja taastasid majanduse=>majanduse kiire areng ja elatustaseme tõus.Välispoliitika muutus. USA hakkas looma liite teiste riikidega, lootes peatada kommunismi.<=1950.a.Sise-ja välispoliitika peamine eesmärk.Makartism-senaator Joseph mcCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest.1954a.kommunistide
aastat. Selle järgi oli Saksa LV ainus Saksa riigi ning Saksa rahva esindaja. - Rõhk oli tihedal koostööl USA ja teiste Lääne riikidega. Põhjamaade majandus ja välispoliitika: RIIK VÄLISPOLIITIKA MAJANDUS ROOTSI - Neutraliteedi poliitika - Puudusid sõja purustused - Erapooletus - Varustasid teisi riike kaupadega - Põhjamaade Nõukogu liige - Arenenud turumajandus - Astusid Euroopa Liitu NORRA - Loobusid Neutraliteedi poliitikast - Nafta- ja maagaas on majanduse - Ühinesid Marshalli plaaniga alused - Astusid NATO liikmeks - Kalandus - Põhjamaade Nõukogu liige
© Siimo Lopsik 2011 juhiomadustega ordumeister (W. VON Plettenberg) Juhtis sõda Venemaaga 150103. 14. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa "viljaait"? Kuna LääneEuroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Siinse rukki järele oli Euroopa viljaturgudel suur nõudmine. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?(ida suunal ja lääne suunal) Teravili. Venemaalt toodi vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. 15. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud? Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks ( Tallinna;Tartu ja SaareLääne), 16. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal?
määr. - Vale Kuznets’i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. - Tõene Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase tõuseb. - Tõene Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. - Tõene Valitsussektori peamiseks tuluallikaks on riigivara müük. - Vale Teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem. - Tõene Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. - Tõene Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus vähendab makse. - Tõene Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt väiksema osa oma sissetulekutest võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. - Vale
Konventsiooni rakendatakse kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides (1.artikkel, lõige 1); 1 Konventsioon reguleerib ainult ostu-müügilepingu sõlmimist ning ostja ja müüja neid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad sellisest lepingust (4. artikkel) [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=180022]. 2. Milliste kaupadega kauplemist ei reguleeri Viini Konventsioon? Viini Konventsiooni ei rakendata, kui müüakse: kaupu, mida soetatakse isiklikuks, perekondlikuks või koduseks tarvitamiseks, välja arvatud juhud, millal kaupmees ükskõik mis ajal enne lepingu sõlmimist või selle sõlmimise hetkel ei teadnud ega pidanud teadma, et kaupu soetatakse niisuguseks tarvitamiseks; oksjonil; täitemenetluse korras või muul viisil seaduse jõul;
Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister (W. VON Plettenberg) Juhtis sõda Venemaaga 1501-03. 15. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa "viljaait"? Kuna Lääne-Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Siinse rukki järele oli Euroopa viljaturgudel suur nõudmine. 16. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?(ida suunal ja lääne suunal) Teravili. Venemaalt toodi vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. 17. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud? Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks ( Tallinna;Tartu ja Saare-Lääne) 18. Mis mungaordud rajasid kloostreid Eesti alal? Tsisterslased, Brigitiinid,Dominiiklased ja Frantsiskaanid. 19
geminee, vaba teabevoolu takistamine, salapolitsei kontroll, tsensuur. Oli Külma sõja saavu- tus. 3. Berliini blokaad 24.06.1948 - 12.05.1949 suurimaid rahvusvahelisi kriise Külma sõja ajal. Blokaad toimus Berliini linnas. NL sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendas Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada vajalike kaupade sissevedu. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sisse- piiratud linna ööpäev läbi vajalike kaupadega. NL ja lääneriikide suhted lõplikult rikutud. 1948.a asus NL takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Ber- liini. 4. Saksamaa lõhenemine 24 mai 1949.a Berliini lõhenemine. Lõhenes Saksamaa. Lääne-Saksamaa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (põhiseadus ning augustis parlamendivalimised). NL aladel (ida- tsoon) kuulutati välja Saksamaa Demokraatlik Vabariik, kehtestati nn. proletariaadi diktatuur. 5. Euroopa Söe- ja Teraseühendus
teatud perioodil osta 13) Nõudluskõver Demand curve On nõudlustabeli graafiline kujutis. Nõudluskõveral on negatiivne tõus, mis näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid (ceteris paribus) 14) Asndusefekt Substitution effect - On osa hinna muutuse efektist nõutavale kogusele, mille põhjuseks on suhteliste hindade muutus. (Näiteks, kui kauba hind langeb, siis muutub see kaup teiste samasuguste kaupadega võrreldes suhteliselt odavamaks ja seepärast soovib ning suudab tarbija osta seda kaupa rohkem ja teisi samasuguseid kaupu vähem, st kaubaga mille hind langeb asendatakse teisi kaupu) 15) Sissetulekuefekt Income effect tarbija ostujõud suureneb, kui hüve hind langeb. On hüvise (kauba või teenuse) nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. (Näiteks, kui hüvise hind langeb, siis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
