Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põll...
o Enamik paki ja purgisuppe o Valmiskastmed, milles jahu o Koogipulbrid Lubatud toiduained ja toidud: o Riisist, tatrast, maisist, sojast tangud, helbed, kruubid, jahu, tärklis o Gluteenivaba müsli o Pastatooted teistest teraviljadest o Näkileivad o Popcorn o Päevalille-, seesami-, mooni- ja linaseemned o Pähklid, mandlid o Kaunviljad o Aedviljad o Juurviljad o Puuviljad, marjad o Piimatooted, kui ei ole laktoositalumatus o Liha, kana, kala, keel, maks o Singid, süldid, lihatarrendid o Või, margariin,õli o Kanamuna o Oakohv, tee, kakao, mahl, karastusjoogid o Suhkur, magusained, mesi o Vürtsid, küpsetuspulber, zelantiin o Sojakaste, majonees...
Külviaegne kranuleeritud väetis koos sõnnikuga. Kasvuaegne pealväetamine. MULLA HAPESUS. Avaldab taimedele nii otsest kui kaudset mõju ja pidurdab mügarbakterite arengut( lutsern, ristik). Taimed jaotatakse 4 rühma, reageerumise põhjal mulla hapesusele. 1) Ei talu hapelist reaktsiooni , nõrgalt kasvavad neutraalsel või leelisel pH 6,3 8. Lutsern, peet, kanep. 2) Vajavad nõrgalt hapelist mulda pH 6-7. Ristik, oder, nisu, kaunviljad , hernes, mais, söödakapsas. 3) Hapesuse vähetundlikult taimed, kasvatatakse laias pH. Kartul rukis, kaer, kõrrelised, heintaimed, lina,tatar. 4) Eelistavad happelisi muldi. Lupiin, roosa ja valge ristik. PÕHI TOITELEMENDID. N Eestis on keskmiselt 0,1 0,3%, huumus karbonaatsetes muldades on ta palju rohkem. Liivmuldades vähe. N esineb mullas orgaaniliste ühendite koostises. N allikas mullas 1) Potentsiaalsed ülslämmastiku varud...
Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvi...
Eelvili-oder 4. Mulla fosforitarve väike, kaaliumitarve keskmine 5. Planeeritav saak- 5t/ha Talinisu annab võrreldes suvinisuga suurema saagi, on leplikum kasvutingimuste suhtes(võimsam juurestik) ja jõuab koristusküpsusesse varem. Talinisu eelistab raskemaid muldi, lepib kõige paremini raskete liivsavi- ja saviliivmuldadega. Mulla happesus peaks olema pH 5,0-7,5. Parimad eelviljad on põldhein, kaunviljad , haljassööda- ja silokultuurid. Talinisu tuleks külvata septembri esimesel dekaadil. Oleks hea, kui nisutaimed oleksid talve alla minnes vähemalt 2-3 lehe faasis. Optimaalne külvisügavus oleks rasketel muldadel 3,5- 4,0 cm ja kergematel 4,0-5,0cm. Optimaalseks külvisenormiks loetakse 500-550 idanevat tera ühele ruutmeetrile. On tähtis, et kõik seemned satuksid ühesugusele sügavusele, muidu võib...
). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25-ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes 26-28%, uba 26-28%, lõssipulber 36% keskmise proteiini sisaldusega söödad: hea karjamaarohi 16-20%, heina silod 15-22%, ristik ja lutsernhein 16-11%, kapsas ja juurviljapealsed 15-20%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 10-13% proteiini vaesed söödad: maisi ja viljasilo 9-10%, kartul ja juurvili 6-9% TOORKIUD, TOORRASV JA N VABAD EKSTRAKTIIVAINED KUI TOITAINED Toorrasv on väga heterogeense koostisega ainete rühm...
2 Taimedest valmistatakse suurem osa toite, kõik, mida me sööme sõltub otseselt või kaudselt taimedest, kui nad ei ole toidu põhikomponendid siis on nad kindlasti üks koostisosa meie toidust. Taimekasvatuses kasvatatakse eelkõige teri. Peamised kasvatatavad teravilja liigid on nisu, kaer, oder, rukis, riis, ja mais. Järgmise suurusjärguna tulevad juba kaunviljad , nagu herned, oad, soja ja maapähklid. Samuti ei saaks mainimata jätta erinevaid vilju kandvaid puid ja põõsaid aga ka juurvilju. Taimi kasvatatakse ka ürtide ja vürtside saamiseks, mida kasutatakse inimeste toitudes juba sajandeid. Samuti kasvatatakse taimi selleks, et neid kasutada jookides Kas siis põhikomponendina või maitselisandina, nagu näiteks kohv, kakao ja teelehed, kuid ka õunad, apelsinid ja muud puuviljad....
Samuti kasvatati ka tatart, kaera ja nisu. Seoses talivilja kasvatamisega kujunesid eeldused kolmeviljasüsteemi levikuks. See oli maaviljeluse tähtsaim uuendus, mis keskaeg kaasa tõi. Selle tulemusena kasvas haritava maa pindala, suurenes saagikus, mitmekesistus toodangu sortiment ning tänu sellele paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad . Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid...
Piima ja piimasaaduste osa süsivesikute allikana piirdub 4-9%-ga. SÜSIVESIKUTE SISALDUS 100 GRAMMIS TOIDUAINES Juurvili 7 (35 kcal) Õlu 4 (43 kcal) Piim 5 (52 kcal) Keedukartul 17 (77 kcal) Banaan 20 (93 kcal) Juust 0 (170 kcal) Kohuke 26 (367 kcal) Müsli 65 (376 kcal) Grillribi 1 (502 kcal) HEAD JA HALVAD SÜSIVESIKUD Häid ehk aeglaselt imenduvaid ja veresuhkru taset aeglaselt tõstvaid süsivesikuid sisaldavad täis te rato o te d, kaunviljad , puuviljad, juurviljad, marjad. Halbade ks süsivesikuteks peetakse aga s uhkrut, valg e s t jahus t valmis tatud to o te id, vähese kiudainesisaldusega leiba....
Inimkehas on fosfor elementide levikult 5. kohal. Inimkehas on fosforit keskmiselt kokku 1,5 kg. Sellest 1,4 kg paiknevad luudes ja hammastes, 130 g lihastes ning 12 g ajus ja närvisüsteemis. Soovituslikuks ööpäevaseks fosforivajaduseks erinevate allikate põhjal on 0,5-1,7 g. Tuntumateks fosforit sisaldavateks toiduallikateks on: kuivpärm, piim, liha, munad, nisukliid, teraviljad, kaunviljad , suitsu- ja määrdejuustud, kõrvitsa- ja päevalille- ja seesamiseemned, pähklid, munakollane, mandlid. Fosforiringe Fosforiringel puudub atmosfääri faas, fosfori varud esinevad sedimentaarsel kujul kivimites ja setetes. Kivimite erodeerumisel satub fosfor keskkonda ja ühtlasi aineringlusesse. Taimed omastavad fosforit fosfaatidena, absorbeerides (neelates) fosfaate juurte kaudu. Loomsed organismid omastavad seda elutähtsat elementi toiduga...
Päevane portsjonite arv Toidugrupp Päevane portsjonite arv vastavalt energia vajadusele (kcal) 1400 1700 2000 2300 2600 2900 3200 I Teraviljatooted ja kartul 56 68 79 810 1012 1214 1416 IIa Köögiviljad, sh kaunviljad ja seened 3 34 3-5 46 46 46 57 IIb Puuviljad ja marjad 2 24 3-5 35 35 35 46 IIIa Liha, kala, kana, muna 12 23 2-3 24 35 45 45 IIIb Piimasaadused 23 23 24 24 24 24 24...
· I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) · II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. · 1 portsjon on 100g köögivilju toorena või keedetult või 200g köögiviljamahla või 30g kuivataud kaunvilju Toidupüramiid III põhikorrus: piim ja tooted 2- 4 Click to edit Master text styles · portsjonit päevas, liha, kala, muna 2- 4...
Eksogeenset astmat põhjustavad allergeenid, mis võivad esineda: siseõhus (kodutolmu lestad, lemmikoomade karvad, nahaketud, lindude epiteelid, suled, prussakate allergeenid, hallitusseened ja nende eosed), välisõhus (õietolm; hobuste, veiste jt karvloomade karvad ja nahaketud; putukate mürgid), kutseallergeenid (formaldehüüd, lateks ,kloramiin T, plaatina soolad, happelised anhüdriidid), toiduained (muna, õun ja juurviljad, tsitruselised, kiivid, maasikad, kaunviljad , teraviljad, piim, pähklid, kala ja vähilaadsed, sokolaad, mesi). Konservantidest ja värvainetest on suurimad allergeenid tartrasiin ja safran, bensoehape. Looduslikult sisaldub bensoehapet murakates, jõhvikates, kuivatatud aprikoosides, hapupiimas ja jogurtis. (Kopsuliit.ee) 2.4. Patofüsioloogia Astmale kalduvatel inimestel ilmneb põletikust põhjustatud sümptomeid, mille hulka kuulub...
Samuti mõjutab valkude liigsus neerude eritusfunktsioone, mille tagajärjel ainevahetuse lõppproduktid erituvad organismist puudulikult. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus. Kõrge valgusisalduse puhul toidus täheldatakse kaltsiumi peetust organismis, mis põhjustab lapse luustiku ülemäärast mineraliseerumist. Valkude allikad Valkude allikad on peaaegu kõik töötlemata toiduained. Loomsed - liha, piim ja munad Taimsed kaunviljad väga head, kartul ja teraviljatooteid, puu- ja juurviljad sisaldavad küll suhteliselt palju valku, kuid ei peeta eriti kvaliteetseks. Rasvad Terminit 'rasvad' kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappemolekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastatud, monoküllastumata ja polüküllastamata. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped....
· Tagab vererakkude olemasolu; · Soodustab stressi ja haiguste vastupanu; · Naha normaalne värv; · Töötab koos C-vitamiiniga; · Päevane soovitus 9-15 mg · Rauda väljutatakse kehast vananenud naharakkude kaudu, keha sisemiste pindade nagu õhuteede, kusejuha ja soolestiku kaudu. Rauda leidub: · Heemne- lihast omandatav ja mitteheemne- taimne toit; · Maksa-, veise- ja sealiha; · Täisteratooted; · Kaunviljad , oad; · Kuivatatud puuviljad (rosinad, datlid); · Merekarbid; · Muna; · Kõrvitsaseemned; · Suhkrurikas toit on rauavaene; Rauapuudus: · Rauapuudus on üks suurimaid toitainevaegusi maailmas, kuigi üksnes pisut harvemini esinev arenenud riikides kui arengumaades. See mõjutab võrdselt nii lihasööjaid kui taimetoitlasi · Punane vein, kohvi ja tee; · Verekaotus ja trauma (verejooksud), aneemia- kehvveresus; · Väsimus; · Kahvatu nahk;...
Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistesproportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Toitumise valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (sh kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse toidu või joogi energiasisaldust. Lasteaedades võiks igas rühmas olla suurelt toidupüramiid seinal, et lastel pidevalt tähtsaim silme ees oleks. Vaid rääkimine ainuti ei aita...
normaalse nägemise seedenõrede , piimatooted, niatsiin suitsetami tagamiseks; eritumise rohelised ne, stress, Naha, limaskestade, vähenemine, taimeosad, rafineeritu tervete küünte ja juuste silmade munakollane d terviseks; valgustundlikku ja kaunviljad . süsivesiku Vajalik antikehade s tega tootmiseks; liialdamin Rakuhingamiseks; e B3- Vajalik rasvade ja Naha lihatooted, Vitamiinid Alkohol, niats süsivesikute kahjustumine, linnuliha, B1, B2, kohv,...
lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised kasvukohad. Ebasobivad on madalad niisked ja külmad alad. Ei talu maapeal seisvat vett. Umbrohi Kilemults...
E Tokoferoolid Porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K Naftokinoonid Kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q Ubikinoonid Taimsed produktid F Linoolhape+linoleenhap Taimsed õlid e Veeslahustuvad vitamiinid B1 Tiamiin Pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted B2 Riboflaviin Piim, maks, kala, pärm, kaunviljad , spinat Pantoteenhape Pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 Koliin Liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP Niatsiin, nikotiinhape Maks, pärm, kalasaadused, kanalija, jäme nisujahu B6 Püridoksiin Maks, munakollane, porgand B8 Inosiit (müoinosiit) Neerud, süda, kartul, mais B10 Foolhape Maks, oad, rohelised taimeosas, neerud, liha B11 Folatsiin...
Kasvatamiseks on odrale sobivaimad huumusrikkad, neutraalsed liivsavimullad. Mulla happesust taluvad paremini kuuetahulised (varajased) sordid. On tundlik toitainetepuuduse suhtes just kasvu algperioodil. Sademete ebaühtlasema jaotuse korral moodustub odral ebasoovitavaid mitteproduktiivvõrseid. Sobivamad eelviljad on rühvelkultuurid, eriti kartul, kaunviljad , liblikõieliste ja kaera segatis, ristik, põldhein, raps ja rüps. Eriti halvasti talub oder iseendale järgnevust, mil saagi langus võib olla kuni 30%. Kaer Avena sativa Kaer talub suvist kuuma ja kuiva ilma halvemini kui oder ja nisu, olles nendest niiskusenõudlikum. Seepärast vajab võimalikult varajast külvi, eriti tundlik on veepuudusele just loomise ajal. Sademed loomisel ja sellele järgneval perioodil põhjustavad hilisvõrsete tekkimist ja...