Tervislik toitumine Mis see on? Teades nüüd mis on tervis, peaks selgeks tegema, mis täpselt on toitumine ning mis on tervislik toitumine. Et mõista, mis on toitumine peaks teadma, mis on toit. Mõiste ,,toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega ,,toit" hõimatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste ,,toit" alla ei kuulu: sööt, elusloomad, välja arvatud juhul kui need on ette valmistatud turule viimiseks inimtoiduna; taimed enne saagikoristust; ravimid; kosmeetikatootet; tubakas ja tubakatootet; narkootilised ja psühhotroopsed ained; jääkproduktid ja saasteained. Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Meie organism vajab mitmekülgset toitumis...
Tuleks eelistada toite, mis sisaldavad liitsüsivesikuid ja kiudaineid nende tarbimisel jätkub energiat pikemaks ajaks ning näljatunne ei teki nii kiiresti. Head liitsüsivesikute allikad on: *täisteraviljatooted, *puu- ja köögiviljad, *kaunviljad, *marjad. Valgud on vajalikud keha igapäevaseks elutegevuseks, kasvamiseks, hormoonide tööks. Head valkude allikad on: * Loomsed toiduained: liha, kala, muna, piimatooted *taimsed toiduained: teraviljad, kaunviljad. Rasvad on kõige energiarikkamad toitained. Rasvad annavad toidule hea maitse, kuid nende tarbimisel tuleb silmas pidada mõõdukust. Head rasva allikad on: *kalas sisalduv rasv *taimsed õlid(nt: rapsi- oliiviõli) Vitamiinid on eluliselt tähtsad, aidates kaasa kasvamisel, ainevahetusel. Vitamiine peab inimene saama pidevalt, kuna keha ise neid reeglina ei tooda. A-vitamiin on hea silmanägemise jaoks: maks ja või B grupi vitamiinid toetavad rakkude tegevust: teraviljad, liha ja
Zn soodustab B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmis-retseprorite normaalse arengu. Alkoholi dehüdrogenaasi komponendina on ta seotud alkoholi metabolismiga. Tsink on inimorganismis vajalik nii luude moodustumiseks kui ka normaalseks kasvuks. Nii on rinnapiimas tsinki rohkem võrreldes lehmapiimaga, sest tsink on areneva lapse üks kasvufaktor. Peamised Zn sisaldavad toiduained on molluskid, krabid, loomaliha ja maks, kala, muna, piim ja piimatooted (juust, jogurt), kaunviljad (erinevad hernesordid), idandid, täisteraviljatooted, (rukis, tatar, kaer), tomat, sibul, salat, vetikad, kõrvitsaseemned, puuviljad (pirn, õun, ploom) ning pärm. Tsink osaleb valkude, hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses ning on paremini kättesaadav loomsest toidust. Tsingivaegus viib aju biokeemilise tasakaalu häireteni. Tsingivajadus on 7-15 mg ööpäevas. Kuna tsinki leidub toiduainetes väga väikestes kogustes, tuleb seda manustada ka täiendavalt
Prebiootikumid on toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite Referaat „Probiootilised piimatooted“ juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad käärsoolde ja avaldavad seal soodsat toimet. Prebiootiliste toiduainete hulka kuuluvad oder, linaseemned, kaunviljad (oad, herned, kikerherned, läätsed), kaerahelbed ning kõik puu- ja köögiviljad, eriti banaan, porrulauk, sibul, spinat ja võilillelehed. Prebiootikumid on maos ja peensooles lagunematud vesilahustunud kiud, mis on jämesooles piimhappebakterite toitaineks. Prebiootikumid soodustavad piimhappebakterite paljunemist, sooleseinale kinnitumist ja tegevust. Üks tuntumaid prebiootikume on inuliin, mida saadakse sigurist.
TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS IDU 15 33 5 1,2 0 35 TUU...
väetis segatakse mullaga. Külviaegne kranuleeritud väetis koos sõnnikuga. Kasvuaegne pealväetamine. MULLA HAPESUS. Avaldab taimedele nii otsest kui kaudset mõju ja pidurdab mügarbakterite arengut( lutsern, ristik). Taimed jaotatakse 4 rühma, reageerumise põhjal mulla hapesusele. 1) Ei talu hapelist reaktsiooni , nõrgalt kasvavad neutraalsel või leelisel pH 6,3 8. Lutsern, peet, kanep. 2) Vajavad nõrgalt hapelist mulda pH 6-7. Ristik, oder, nisu, kaunviljad, hernes, mais, söödakapsas. 3) Hapesuse vähetundlikult taimed, kasvatatakse laias pH. Kartul rukis, kaer, kõrrelised, heintaimed, lina,tatar. 4) Eelistavad happelisi muldi. Lupiin, roosa ja valge ristik. PÕHI TOITELEMENDID. N Eestis on keskmiselt 0,1 0,3%, huumus karbonaatsetes muldades on ta palju rohkem. Liivmuldades vähe. N esineb mullas orgaaniliste ühendite koostises. N allikas mullas 1) Potentsiaalsed ülslämmastiku varud
Köögiviljanduse eksam. 1. Köögiviljade liigitamine rühmadesse 1) Põhiliselt liigitatakse sugukondade ja perekondade kaudu ristõielised, sarikalised, maltsalised, maavitsalised, kõrvitsalised, liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised, kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet *Delikatessköögiviljad eriti maitsvad ja väärtuslikud KV. Siia kuuluvad varajased sordid ja kõik kasvuhoones kasvatatav 4) Edasise kasutamise alusel *värsked köögiviljad - müüakse värskelt ka peale säilitamist
[1] Tavaliselt kasutatakse haiguse kindlakstegemiseks elimineerimise dieete. Toidutalumatuse põhjuseks on sageli kas mõne toidu seedimiseks vajaliku ensüümi puudumine või toidus sisalduvad saasteained, toksiinid või muud keemilised ühendid, näiteks biogeensed amiinid (histamiin). [1] Histamiini leidub palju pika valmimisajaga juustudes ja punases veinis. Mõned toiduained, näiteks maasikad, tomat, tsitruselised, sokolaad, kaneel, kaunviljad, alkohol jt. võivad soodustada biogeensete amiinide vabanemist. Laialdaselt kasutatav kollane toiduvärv tartrasiin (E102) vabastab inimorganismis histamiini. Kuna histamiin ja mõned teised biogeensed amiinid vabanevad ka allergiliste reaktsioonide puhul ning toiduallergia ja -talumatuse puhul on vaevused sarnased, siis aetakse need tihti segamini. [1] Mida toidutalumatus võib põhjustada Toidutalumatus võib põhjustada: o Peavalu või migreen
teadvustada lastele, mida kuidas ja kui palju süüa. Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistesproportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Toitumise valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (sh kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse toidu või joogi energiasisaldust. Lasteaedades võiks igas rühmas olla suurelt toidupüramiid seinal, et lastel pidevalt tähtsaim silme ees oleks. Vaid rääkimine ainuti ei aita
organismi kasvamisel, ehitusel ja arenemisel. Valgud osalevad ka immuunsüsteemi tugevdamisel, ainete transpordil, sisalduvad osades hormoonides. Valgud koosnevad aminohapetest, mis on asendatavad või asendamatud. Asendatavaid aminohappeid saab organism ise sünteesida, asendamatuid peab saama toiduga. Loomsetes valguallikateks on asendamatute aminohapete kogus parem, kuid tuleb riskida suurema rasvasisaldusega. Taimsetes valguallikates jääb (teraviljatooted, kaunviljad, pähklid) aga tihti puudu asendamatutest aminohapetest. Väikese koguse muna ja piimatoodete putrudes jne kasutamine aitab seda puudujääki korvata. (Tervise Arengu Instituut, 2015c) Rasvad peaksid toidust moodustama umbes kolmandiku, liialdada ei tasu, sest rasvad ladestatakse varuaineteks organismis ja neid kasutatakse energia tootmisel vaid äärmisel vajadusel – süsivesikutest saab kiiremini energiat kätte, kuigi sisaldavad ka kaks korda vähem energiat
Lehtköögivilju ja maitsetaimi võib piserdada veega ja keerata siis paber- või köögikäteräti sisse, panna külmkapi köögiviljasahtlisse. Kvalaliteetsed oa ja hernekaunad on erksat värvi ja ei tohi painduda, see näitab närtsimist. Lillkapsas peab olema valge, kollane toon näitab liigset vanust. Jaotus söödava taimeosa järgi: mugulköögiviljad kapsad juurviljad rõikad sibulköögiviljad viliköögiviljad kõrvits köögiviljad kaunviljad lehtköögiviljad dessert köögiviljad kultuurseened 2.1 Mugulköögiviljad Kartul. Kartuli ürgpäritolu üle on vaieldud tänase päevani. Oli see Tsiili või Peruu? Indiaani hõimud kasvatasid teda juba rohkem kui 4000a tagasi ning austasid teda kui jumalannat. Euroopasse jõudis kartul 16.sajandil, kuid kuni 19.sajandini peeti teda ka siin delikatessiks. Veel 17.sajandil pidas mõni rahvus kartulit mürgiseks ning omistas talle kuratliku, haigusi põhjustava mõju. Alles
10 Vitamiin B1 Kõik kolm vitamiini B1-, B2-, Pärm, hirss, kaerahelbed, rukis, (tiamiin) ja B3, aitavad organismil linnuliha, kala, täisteraviljatooted, 1,6-1,7 mg omastada toiduenergiat. päevalilleseemned. Vitamin B2 Vitamiinid B1 ja B2 on eriti Piim, jogurt, pärm, maks, kala, (riboflaviin) olulised raseduse teisel poolel, muna, teraviljad, kaunviljad, 1,6-1,7 mg kui energiavajadus tõuseb. spinat. Vitamiin B3 Maks, muna, pärm, piima, (niatsiin) kaunviljad, kanaliha, jäme 17-20 mg nisujahu. Vitamiin B6 On vajalik loote aju ja Maks, kala, munakollane, pähklid, (püridoksiin) närvisüsteemi arenguks leib, avokaado, banaan, pärm,
+ hobustega töö kiirem · põllukultuuride sortiment sõltus piirkondadest ja klimaatilistest tingimustest · karjakasvatus oli kuni varakeskaja lõpuni vähetähtis (P: ei suudetud loomi ületalve pidada ja tapeti enamasti sügisel) = sõnnikut vähe = mõju saagikusele · Talupoegade elukvaliteet oli madal: elamud tavaliselt üheruumilised, muldpõrandaga ja ilma korstnata (need hakkasid levima alles 11.saj.) mööblit vähe peamiseks toiduks teraviljatooted, kaunviljad ja juurikad. Liha söödi vähe riided tehti tavaliselt linasest või villasest kangast ise.
Zn soodustab B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmis-retseprorite normaalse arengu. Alkoholi dehüdrogenaasi komponendina on ta seotud alkoholi metabolismiga. Tsink on inimorganismis vajalik nii luude moodustumiseks kui ka normaalseks kasvuks. Nii on rinnapiimas tsinki rohkem võrreldes lehmapiimaga, sest tsink on areneva lapse üks kasvufaktor. Peamised Zn sisaldavad toiduained on molluskid, krabid, loomaliha ja maks, kala, muna, piim ja piimatooted (juust, jogurt), kaunviljad (erinevad hernesordid), idandid, täisteraviljatooted, (rukis, tatar, kaer), tomat, sibul, salat, vetikad, kõrvitsaseemned, puuviljad (pirn, õun, ploom) ning pärm. Tsink osaleb valkude, hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses ning on paremini kättesaadav loomsest toidust. Tsingivaegus viib aju biokeemilise tasakaalu häireteni. Tsingivajadus on 7-15 mg ööpäevas. Kuna tsinki leidub toiduainetes väga väikestes kogustes, tuleb seda manustada ka täiendavalt
Piimasupid maitsestatakse valmistamise lõpus soola ja suhkruga. 28. Buffee- iseteeninduslaud. On olemas külm buffee ja kuum buffee. 29. Kirjelda eestipärst hapukapsasuppi. Pane liha külmaveega keema, riisu vaht. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangu, riivitud porgand ja sibul. Keega nõrgal tulel 1-2 tundi. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 30. Toidupüramiid. Alt-üles: 4. Teraviljasaadused: leib, kartul, puder, makaronid, helbed. 3. Köögiviljad, kaunviljad, puuviljad ja marjad. 2. Õli, rasvad, pähklid, seemned, liha, kala ja muna, piim ja piimatooted. 1. Suhkur, karastusjoogid ja maiustused. 31. Kuidas kujuneb toitude müügihind? Portsjonikaalu jägi, tooraine hinna järgi ja käibemaksu järgi.
Teraviljasaadused Leib kui toidu sümbol Tera ehitus kile Süsivesikuid on rukki, nisu ja odrajahus 65-66%, erinevus on tärklises: kõige rohkem on nisujahus 63, odrajahus 58 ja rukkijahus 49 %. Kiudaineid on vastavalt nisujahus 3,5, odrajahus 7,9 ja rukkijahus 13,5% sellest veeslahustuvaid vastavalt 0,9, 1 ja 2,2 % ja tselluloosi 0,4, 1,3, 1,9 %. Rääkida ka idanemisest ja idust. 1. Terades on tärklis paigutunud graanulitena valgu maatriksisse. Nisus 9-25 valku Jahus on valku 7-15 % Valgusisalduse järgi jaotatakse nisu tüüpidesse: 2. Kõvanisu (tera on kõva, puruneb jahvatamisel hästi) sisaldab > 14 % (12-14%) valku, jahu annab elastse taigna. 3. pehmenisu 8-10 % valku Normaalses nisus moodustab mittevalguline lämmastik 10 % kogu N-st. Suurem hulk viitab tera riknemisele või sellele, et tera pole küps. Erinevad teraviljad Tärklis erineb peamiselt tera suuruse poolest ...
Muinasajal olid Eesti peamisteks viljakultuurideks rukis ja oder. Samuti kasvatati ka tatart, kaera ja nisu. Seoses talivilja kasvatamisega kujunesid eeldused kolmeviljasüsteemi levikuks. See oli maaviljeluse tähtsaim uuendus, mis keskaeg kaasa tõi. Selle tulemusena kasvas haritava maa pindala, suurenes saagikus, mitmekesistus toodangu sortiment ning tänu sellele paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell. Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid
Taimne ja vegetaarne toit Liisi Iling T11K Mis on taimne toit? Köögiviljad Teraviljad Seened Mis on taimetoitlus? Puuviljad Seemned Taimetoitlus on toitumisharjumus, Taimne õli mis eetilistel, moraalsetel, Pähklid religioossetel, kultuursetel, Marjad esteetilistel, keskkondlikel, Merevetikad sotsiaalsetel, majanduslikel, Kaunviljad poliitilistel, maitselistel või mesi tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete, sh linnuliha, kala, mereandide tarbimise. Taimetoitlus viisid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Toortaimetoitlased ...
Vabalt looduses elab juba vähem kui 3000 tiigrit. Rahvastik India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. Majandus Juhtival kohal majanduses on primitiivne ja kapitalivaene põllumajandus, peamiselt taimekasvatus. Pool põllumaast on põhiliste toidukultuuride (riis, nisu, hirss, mais, kaunviljad, õlitaimed) all. Ilmastikust johtuvalt on riik sunnitud 6 mõnel aastal siiki toiduaineid importima. Peamised ekspordiartiklid on suhkruroog, puuvill, dzuut, tee, tubakas, vürtsid, banaanid, ananassid. Loomakasvatuse arengut pärsib söödanappus, loomade üldarv on aga ülisuur (lambad, kodulinnud). Ka veiste kitsede ja pühvlite arv on maailma suurim. Religioossetel põhjustel sööb liha ainult 1/5 elanikkonnast. Turismist saadav tulu pole suur. Väliskaubandus
kasutajale. Põllumajandus moodustab peaaegu 41 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), 80 protsenti ekspordist ja 80 protsenti tööjõust. Mitmed muud majanduslikud tegevused sõltuvad põllumajandusest sealhulgas turustamist, töötlemise ja põllumajandustoodete eksport . Suure osa kauba ekspordile on sätestatud väikeste põllumajandustoodete raha põllukultuurisektoris. Peamine põllukultuurid sisaldavad kohvi, kaunviljad (nt oad), õliseemned, teravilja-, kartuli-, suhkruroo-ja köögivilju. Eksport on peaaegu täielikult põllumajandustoodetena, ja kohvi on suurim välisvaluuta teenija. Etioopia on Aafrika suuruselt teine maisi tootja. Etioopia kariloomadele arvatakse olevat suurim Aafrikas, ning alates 1987 moodustas umbes 15 protsenti SKPst. Vastavalt hiljutises ÜRO raport RKT elaniku kohta Etioopia on jõudnud $ 1541 (2009). Samas aruandes märgiti, et keskmine
aastaaega) Ajalooline taust(ühiskondlikud suhtes, erinevate rahvaste ja kultuuride mõju, hansatee kaudu levinud kaubandus, mõisaköök, maarahva toidulaud) Maaharimistehnoloogia Riirkondlikud eripärad ( Lääne-, Lõuna- ja Ida-Eesti, eriti Eesti saared, Setomaa) Vanaaja toit Toit oli väga ühekülgne ja kasin. 19.saj talurahvaform parandas toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud rahvusköök Põhitooraineks teravili ( oder, rukis, kaer, tatar ja kaunviljad, herned, läätsed, põlduba, nisu on kõige hilisem) Peatoiduks leib ja kõike muud nim. leivakõrvaseks. Mereäärsed ja järveranna talud vahetasid kala sisemaa talude vilja vastu. Juurviljadest põhilised naeris, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, rõigas, redis, petersell, kurk. 19.saj algupoolel hakati kasvatama kartulit, mis sai peagi tähtsama koha Eesti rahva toidulaulal Peet, kõrvits, 20saj. algul ka tomat.
põhjustatud ülitundlikkus Atoopia- pärilik eelsoodumus väliskeskonnas esinevate allergeenide vastaste ainete IgE antikehade tekkeks Allergeenide jaotus Toiduallergeenid Inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid Naha kaudu sisenevad allergeenid Toiduallergeen e. obligatoorsed allergeenid Jaotatakse:*taimsed *loomsed allergeenid Muna, lehmapiim, kaunviljad, apelsin, maasikas, liha, punased- oranžid juurviljad(tomat, porgand, punapeet), teraviljad Allergeen *naha kaudu sisenevad allergeenid (loomade karv-nahk, sünteetilised riided, olmekemikaalid, putukate hammustused, nahale määritavad ravimid Allergeen *inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid (1.kodutolm, hallitusseened, majaseen, aerosool 2.õietolm-puude, kõrreliste, õistaimede jne...)
ka taimse (50 %) päritoluga valke Sellise toiduratsiooni juures rikastatakse toitu ka teiste komponentidega: lipiidide, süsivesikute, mineraalainete ja vitamiinidega Valgud toidus Valkude allikad on peaaegu kõik töötlemata toiduained Loomsete valkude allikateks on põhiliselt liha, piim ja munad ning neid loetakse väga headeks nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt Taimsetest valguallikatest on kaunviljad head nii valkude kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt Valkude või mõne aminohappe defitsiidi korral toidus pidurdub lastel kasv Täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb vastupanuvõime nakkushaigustele Lastel aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng Tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses
puudulikult. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus. Toidu suure valgu- sisalduse puhul täheldatakse kaltsiumi peetust organismis, mis põhjustab lapse luustiku ülemäärast mineraliseerumist. Valkude allikad on peaaegu kõik töötlemata toiduained. Loomsete valkude allikateks on põhiliselt liha, piim ja munad ning neid loetakse väga headeks nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt. Taimsetest valgu-allikatest on kaunviljad head nii valkude kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt. Kartul sisaldab küll suhteliselt palju valku, kuid seda ei peeta eriti kvaliteetseks. Tera-viljatooteid, puu- ja juurvilju eriti headeks valguallikateks ei loeta. Soovitav on erinevate valguallikate kombineerimine, mis annab parima efekti. Rasvad. Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine. Terminit
*Maisi terad sisaldavad palju süsivesikuid, vähem valku , rasva, min.aineid, vitamiine. *Teradest saadakse jahu, helbeid, piiritust , õli. Terad ka hea sööt loomadele *On ka heaks eelviljaks teistele kultuuridele. *Saagikus ideaalsetes tingimustes USAS 7-8t/ha , Euroopa 10t/ha, Uus-meremaa 18t/ha. Arengumaades 2-2,5t/ha põhjuseks väheviljakas happeline muld, niisutuse puudumine, ebapiisav väetamine ja taimekaitse, umbrohtumus. *Eelviljadeks sobivad taliviljad, kaunviljad, kartul, soodajuurviljad, lutsern. Kuivemates pk- des päevalill ja mais . Väetamine Põhiväetis sügisel enne kündi, orgaaniline väetis 40t/ha, min.väetis paiklikult koos külviga. Pealtväetamine N-väetisega 3-5 lehe faasis. Agrothenoloogia *Ettevalmistusel tehastes seemned kalibreeritakse ja puhitakse. *Külv tehakse kui mulla temp on külvisügavuselt 10-12 kraadi. *Külviviis laiarealiselt 50-70cm *Taimede vahe reas 13-43 cm
Fosforivaegusel tekib lihasnõrkus, luuvalu, rahhiit ning osteoporoos. Inimkehas on fosfor elementide levikult 5. kohal. Inimkehas on fosforit keskmiselt kokku 1,5 kg. Sellest 1,4 kg paiknevad luudes ja hammastes, 130 g lihastes ning 12 g ajus ja närvisüsteemis. Soovituslikuks ööpäevaseks fosforivajaduseks erinevate allikate põhjal on 0,5-1,7 g. Tuntumateks fosforit sisaldavateks toiduallikateks on: kuivpärm, piim, liha, munad, nisukliid, teraviljad, kaunviljad, suitsu- ja määrdejuustud, kõrvitsa- ja päevalille- ja seesamiseemned, pähklid, munakollane, mandlid. Fosforiringe Fosforiringel puudub atmosfääri faas, fosfori varud esinevad sedimentaarsel kujul kivimites ja setetes. Kivimite erodeerumisel satub fosfor keskkonda ja ühtlasi aineringlusesse. Taimed omastavad fosforit fosfaatidena, absorbeerides (neelates) fosfaate juurte kaudu. Loomsed organismid omastavad seda elutähtsat elementi toiduga
organism mitte valkude ainevahetuses, vaid süsivesikute ja rasvade asendamiseks, sellejuures osa energiast ja valgu lämmastikust läheb ainevahetuse käigus kaduma ning võib sattuda väljaheidete näol keskkonda. Söötade proteiinisisaldus. Söötade proteiinisisaldus varieerub suuresti. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid - tärklist, suhkruid, toorkiudu. Proteiinirikkad on kaunviljad, liblikõielised ja enamus loomsetest söötadest. Söötade hindamisel proteiinisisalduse järgi tuleks lähtuda loomade keskmisest proteiinitarbest. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Mäletsejate seede Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on
India köök Diana Matejuk Üldiselt Kulinaarsed traditsioonid on erinevad maa eri regioonides Põhjas on kliima mõõdukas, seal on laialt levinud toidud lambalihast Lõunas süüakse ka kitseliha ja kana Idas, Bengali lahe äärsetel aladel kasutatakse toiduks nii jõe- kui ka merekalu Läänekaldal, Guddjaras eelistatakse juurvilja ja taimetoitu · Indias elab palju rahvaid · Suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused · Paljud usundid on toitlustamise suhtes rangete nõuetega · Selle kõige tagajärjel ei ole olemas ühtset india kööki · India on haruldaste aedviljade maa: ananassid, kookospähklid, datlid, mangod, baklazaanid · Siit pärit on ka karri Karri · Karri on üks tuntumaid vürtsisegusid · Koosneb peamiselt kollajuure risoomist ehk kurkumist, koriandri ja mustköömne seemneist ning vürtspiprast, millele on lisatud muid vürtse Eripärad · Süüakse kätega · Pärast sööki pestaks...
inimesed kasutanud umbes 7000 erinevat taimeliiki, mida on kasutatud toiduna inimeste söögilaual, kus on neil suur tähtsus.2 Taimedest valmistatakse suurem osa toite, kõik, mida me sööme sõltub otseselt või kaudselt taimedest, kui nad ei ole toidu põhikomponendid siis on nad kindlasti üks koostisosa meie toidust. Taimekasvatuses kasvatatakse eelkõige teri. Peamised kasvatatavad teravilja liigid on nisu, kaer, oder, rukis, riis, ja mais. Järgmise suurusjärguna tulevad juba kaunviljad, nagu herned, oad, soja ja maapähklid. Samuti ei saaks mainimata jätta erinevaid vilju kandvaid puid ja põõsaid aga ka juurvilju. Taimi kasvatatakse ka ürtide ja vürtside saamiseks, mida kasutatakse inimeste toitudes juba sajandeid. Samuti kasvatatakse taimi selleks, et neid kasutada jookides Kas siis põhikomponendina või maitselisandina, nagu näiteks kohv, kakao ja teelehed, kuid ka õunad, apelsinid ja muud puuviljad.
· tootmisel on aluseks fosforiit · võib jaotada lahustuvuse järgi - vees lahustuvad - nõrkades hapetes lahustuvad - raskesti lahustuvad · superfosfaat 9%P;20%Ca; 10%S mõju saagile: · paraneb saagi kvaliteet -suureneb tärklisesisaldus, õlisisaldus · tasakaalustatud taime areng · taimed jagunevad: -head P kasutajad( Iaastal üle 20%) juurviljad, kartul) -keskmised P kasutajad(I aastal 10-20%) -teraviljad, kaunviljad, raps - halvad P kasutajadd( I aastal alla 10%) -mais, lina · fosforväetiste efektiivsus oleneb fosforväetiste liigist, kultuurist kui ka mullaomadustest kaaliväetised · toodetakse toorsooladest · jaotatakse - kloriidsed - sulfaatsed · kaaliumkloriid(KCl) 50%K - ei sobi klooritundlikele kultuuridele - kartul liblikõielised kaaliumsulfaat (K2SO4) · suureneb auhkrusisaldus - paraneb talvekindlus, põuakindlus
LASTE TOITUMINE (6-7 AASTAT) Rühmatöö Tallinn 2011 SISUKORD 1. TEOREETILINE OSA 1.1. KIRJELDUS................................................................................................3 1.2. TOITUMISELE ESITATUD NÕUDED....................................................4 2. PRAKTILINE OSA 2.1. PÄEVAMENÜÜ.........................................................................................7 2.2. TEHNOLOOGIAKAARDID......................................................................8 2.3. KAUBATELLIMUS.................................................................................11 2.4. TÖÖPLAAN.............................................................................................11 3. PILDID.......................................................................................................
1. Mis on ainevahetus ja kuidas ta jaguneb? Ainevahetus on füsioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja katabolismiks. 2. Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis? ehk ATP on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja: • makromolekulide sünteesiks; • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks; • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks 3. Millest sõltub inimese organismi ööpäevane toiduenergia vajadus? Inimese ööpäevane toiduenergia vajadus sõltub: • soost ja vanusest; • kehamassis ja pikkusest; • ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete t...
Vilja saab kasvatada ainult teatud kohas. 61% Austraalia pinnast kasutatakse põllumajanduse tegevusega. Majanduslikult on Austraalia heas olukorras, sest tal jätkub kapitali ning soosib inimesi, kes tegelevad põllumajandusega, mis kutsub omakorda uusi töötajaid. Põllumajanduses toodetakse põhiliselt liha, piimatooteid, kala, villa ja puuvilla. Peamised põllukultuurid on teravili, õliseeme ja kaunviljad. Tähtsamad nendest on nisu ja oder. Loomakasvatuses kasvatatakse enamasti lehmi ja lambaid ning neilt saadakse villa ja piima ning liha. Põllumajandusega seotud probleemid on mulla mitte piisav viljakus ja ebaregulaarsed sademed. Austraalia varustab ennast ise vajalike põllumajandustoodetega nagu kartul, oder, nisu, kuid impordib neid sisse samuti kasvava populatsiooni ülalhoidmiseks. Allikad: http://www.nff.org.au/farm-facts.html http://en.wikipedia
toidu edasiliikumist sooltes, aitavad vähendada kõhukinnisust, soodustavad kolesterooli väljumist kehast, aitavad vältida veresuhkru taseme liigset tõusmist, säilitavad kehakaalu. Kiudained ei imendu organismis vaid lagundatakse jämesooles. Kiudaineid liigitatakse vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Nende funktsioon on erinev seetõttu peaks tarbima päevas mõlemat liiki. Vees lahustuvad: kaer, rukkis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad, kaunviljad ning vees mittelahustuvad on täisteratooted: rukkileib, sepik, tangud jne). 3.3 Rasvad, rasvhapped Inimesed kardavad süüa rasva, sest nad arvavad et rasv teeb keha paksuks jne. Näide autori sõbrast, kes oli ülekaaluline enne kui otsustas tervisliku toitumise ja trenni tegemise juurde 3 Seedimisel maos ja sooltes tekkiv mass minna. Tema probleem oli see, et ta pidas rasva kahjulikuks. Meie vajame elutegevuseks
PODAGRA Podagra mõiste. Podagra ehk arthritis urica on kusihappeainevahetuse häirega seotud põletikuline haigus, mille avalduseks on hüperurikeemia, perioodiliselt korduvad artriidid, kusihappekristallide ladestumine nahaaluses koes, liigest, neerudes ja teistes elundeis. (Reumatoloogia, 2000) Podagra on haigus, mille korral organismi koguneb liigne kusihape. Kusihape on normaalselt uriini minev lämmastikku sisaldav ühend, mille soolasid nimetatakse uraatideks ja mis koguneb podagrahaige kudedesse. (Tervise käsiraamat, 2005) Podagra tekib, kui raskestilahustuvat uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigestes põhjustavad kristallid põletikureaktsiooni. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. (Reuma-aabits, 2004 ) Podagra ajaloost. Esimese üksikasjaliku kirjelduse podagrast andis podagrahaige inglise arst Sydenham 1683. a...
ehitusest ning 20%kaubandusest ja trantspordist. Põllumajandus Tegeldakse maaviljeluse,metsanduse,loomakasvatuse ja kalandusega. Põllumajanduse toodangu suurendamiseks,kasvatatakse uusi kõrge saagikusega teraviljasorte,kasutades väetisi ja taimekaitsevahendeid.Põhiosa põllumaast asub Induse- Gangese ja rannikumadalikul.Viiendik põldudest ,aga niisutatakse kanaleist,kaevudest, veehoidlatest.Üle 80% külvipinnast hõlmavad tera-ja kaunviljad,kuid kõige rohkem kasvatatakse riisi,peamiselt Induse-Gangese madaliku niiskemas idaosas ja Hindustani poolsaare rannikul.Kuivemates piirkondades viljeldakse nisu,hirssi ja sorgot.Peamised tehnilised kultuurid on puuviljapõõsas ja dzuut.Õlitaimi(maapähkel,raps,sinep) kasvatatakse peamiselt Lääne-Indias Gujaratis ja suhkrurooga Lõuna-Indias.Peamine tubakakasvatuspiirkond on Godavari ja Krishna delta,sealset vääristubakat veetakse välja.
· Suppidest eelistatakse puljongeid, kreemsuppe ja püreesuppe. Tuntuim prantsuse- sibulasupp. · Prantslaste lemmik lihatoit on biifsteek, kus liha jäetakse seest toores. · Magustoitudest on lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja crème brüle`d. 2. 1. Peamised toiduained Rikkalik köögiviljade valik: mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, eriti hinnatud on spargel, artisokk ja porrulauk, ulatuslikud sampinjonikasvatused ja puuviljad Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid
Mulgikapsas, verivorstid, hernesupid, hapukapsasupp 29. Mis on kama? Kasutamine Kama- rukis, oder, kaer, nisu, hernes Kama jook 30. Kirjelda eestipärase hapukapsa (herne)supi valmistamist Hapukapsasupp- hapukapsas, porgand, sealiha, kruup Hernesupp- kruup, suitsuliha, hernes. PORGAND, SIBUL eelnevalt passeeritakse. 31. Loetle põhilisi toiduaineid, mida kasutatakse Vahemere regioonis, Põhjamaades, Indo-hiinas. Vahemere regioon kaunviljad, leib, kartul, mereannid, riis, pastatooted, linnuliha, kalaroad Põhjamaades põhjapõdra ja ulukiliha, leibadest näkileibu, piimatooted, liha-laöapallid, lihatoitude kõrvale süüakse pohlamoosi Islandi köök lambaliha, toorjuust, kala, süüakse merelinde ja nende mune, soolatatud lambavorst, hapendatud hailiha. Juuakse musta kohvi suhkrutükk suus. Norra köök- ulukiliha, kala, teraviljadest kaer, oder. Süüakse magusamaitselist pruuni kitsejuustu. Jookideks õlu kohv, akvaviit
Varseller juurvilja ei Ei ole eriti valgusnõudlik sarikalised istik ei satuks sügavamale, enne saagi koristamist) kasvuperioodi moodusta, vaid kasvatab 3- Seemned idanevad hästi Paremad eelviljad on kui ta oli kastis. Juurseller mõni leht jäta 4cm jämeduste rootsudega valguse käes kaunviljad Reavaheks sobib 50cm, alles, juuri kärbi tagasi suuri lehti. Tundlik booripuudusele taimede vahe 25-30cm Säilitada keldris liiva sees Pärast istutamist tuleb kasta
· Tagab vererakkude olemasolu; · Soodustab stressi ja haiguste vastupanu; · Naha normaalne värv; · Töötab koos C-vitamiiniga; · Päevane soovitus 9-15 mg · Rauda väljutatakse kehast vananenud naharakkude kaudu, keha sisemiste pindade nagu õhuteede, kusejuha ja soolestiku kaudu. Rauda leidub: · Heemne- lihast omandatav ja mitteheemne- taimne toit; · Maksa-, veise- ja sealiha; · Täisteratooted; · Kaunviljad, oad; · Kuivatatud puuviljad (rosinad, datlid); · Merekarbid; · Muna; · Kõrvitsaseemned; · Suhkrurikas toit on rauavaene; Rauapuudus: · Rauapuudus on üks suurimaid toitainevaegusi maailmas, kuigi üksnes pisut harvemini esinev arenenud riikides kui arengumaades. See mõjutab võrdselt nii lihasööjaid kui taimetoitlasi · Punane vein, kohvi ja tee; · Verekaotus ja trauma (verejooksud), aneemia- kehvveresus; · Väsimus; · Kahvatu nahk;
· kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad) · mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed) 2. paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: · monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) · polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) 3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: · teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad · mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased · põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised · õli- ja eeterlike õlide kultuurid · kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres · narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused. 6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1
kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad) mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed) 2. paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) 3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised õli- ja eeterlike õlide kultuurid kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused. 6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv
vahekorras. Loomse päritoluga: muna, piima, juustu, liha valgud. Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest aminohapetest puudub kas üks või rohkem, nende omastatavus on madal, enamik taimseid 7 7 valke: terad, kaunviljad, pähklid, seemned. Asendamatud AH-d (Valiin, Isoleutsiin, Leutsiin, Treoniin, Metioniin, Trüptofaan, Fenülülalaniin, Lüsiin) ei suuda organism ise sünteesida ja seega peab neid saama toiduvalkudest. Inimorganism omastab väga hästi munavalkusid. Peamised asjaolud, millest tuleneb sportlase suurenenud valguvajadus, on seotud treeningkoormuste mahu ja intensiivsusega, aga ka treeningu üldise suunitlusega
Maakond ongi kihelkondade ühendus, kuid Kesk-Eestis, mis oli rüüsteretkede eest suhteliselt hästi kaitstud, nende jaoks vajadust polnud ja neid ei tekkinud. Elati suitsutubades ehk ilma korstnata majades, millest hiljem arenes välja rehielamu. Kõige olulisem elatusala oli põlluharimine, tegemist oli juba põlispõllundusega. Odra ja nisu osatähtsus hakkab vähenema, suureneb rukise tähtsus ja kaheväljasüsteemi (1:0) asemel tuleb kolmeväljasüsteem (1:1:0). Lisandusid ka kaunviljad (läätsed, herned, jne). Põlluharimise kõrval oli tähtis ka karjakasvatus, kuid meeles tuleks pidada, et varasemad kariloomad olid umbes poole väiksemad kui praegused. Neid kasvatati arvatatavasti liha ja sõnniku pärast. Piimatootmise eesmärgil kasvatamine on kaheldav, sest tolleaegsed lehmad ei andnud eriti hästi piima. Karjakasvatus oli vabapidamisel põhinev loomad pidid suurema osa aastast ise toitu hankima. Küttimine ja kalapüük on vähemtähtsad, seetõttu polnud
vahekorrast selles ja mulla väetistarbest iga üksiku elemendi suhtes. 26. Mida näitab mulla pH? Mulla happesus (pH) väljendab mullas olevate vesinikioonide hulka. 27. Taimede rühmitamine mulla happesuse taluvuse alusel. 1. väga tundlikud happesuse suhtes -- sobiv pH 6,5...8, selliseid nimetatakse ka lubjalembesteks kultuurideks (nt peet, lutsern, valge mesikas, peakapsas); 2. tundlikud happesuse suhtes -- sobiv pH 6...7 (suvi- ja talinisu, oder, kaunviljad, raps, ristikud, mais, sibul, kurk, salat); 3. vähem tundlikud happesuse suhtes -- kasvavad laias pH vahemikus, pH 4,5...7,5 kuid optimaalne on 5,5...6,0 (nt rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, lina, kartul, tatar, redis, tomat, porgand); 4. happelist mulda eelistavad taimed -- sobiv pH 4,5...5,0 (lupiinid, kultuur mustikas, kultuur jõhvikas, rododendron, asalea, kanarbik). 28. Kuidas mõjutab happeline muld taimede kasvu ja arengut?
Etioopia põhiseaduses on kirjas, et maakuulub ainult riigile ning inimestele, kuid kodanikud võivad ainult rentida maad kuni 99 aastaks ja neil pole õigus seda müüa. Põllumajandus moodustab peaaegu 41% sisemajanduse koguproduktist, 80% ekspordist ja 80% tööjõust. Paljude teiste majandustegevused sõltuvad põllumajandusest, sealhulgas turunduse, töötlemise ning põllumajandustoodete eskspordist. Peamised põllumajandus kultuuride hulka kuuluvad kohv, kaunviljad ( näiteks oad ), õlisseemned, teraviljad, kartul, suhkruroog ja köögiviljad. Eksport on põhiliselt põllumajandussaadustel ja kohv, need on suurimad välisvaluuta teenijad. Etioopia on Aafrikas teisel kohal maisitootjadest. Eksport Etioopia toodab rohkem kohvi, kui ükski teine riik Aafrikas. Kohvimasin on igaskodus Etioopias. Etioopia on ka 10 suurima kariloomade kasvanduse hulgas. Teised peamised eksportkaubad on khat, kuld, nahktooted ja õliseemned
Sissejuhatus Kaasaegne toitumisteadus on peamiselt biokeemiline inimesekeskne teadus, mis võtab arvesse sotsiaalseid ja keskkonna aspekte. Arvestades Eesti geograafilist ja sotsiaalkultuurilist kuuluvust ning Eesti elanike toidutarbimise harjumusi, on Põhjamaade toitumis- ja toidusoovitused Eestile kõige lähedasemad. Toitumissoovituste eesmärk on anda juhiseid toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohti ja teadusuuringute tulemusi, mis tagavad toiduenergia ja toitained optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise terve elu jooksul. Toitumissoovitusi saab kasutada erinevate dieetide planeerimisel, toitumisõpetuse läbiviimisel ja toitumisega seotud teabe levitamisel, toidu- ja toitumispoliitika kujundamisel, erinevate rühmade toitumise adekvaatsuse hindamises. Võrreldes varasemate toitumissoovitustega võib välja tuua olulisi muudatusi. Kui seni...
hobustele. Ning muidugi toormaterjale – puitu, mineraale, toitu(veised, teraviljad), naftat ja gaasi. 2010. aasta seisuga oli Kanada maailmas kaheteistkümnes suurim importija. Ta impordib elektrit, toornaftat, klaasi, siidi, puuvilla, kemikaale, masinaid ja seadmeid, sõidukeid ja varuosasid, plastikut, puuvilju, köögivilju ja erilised tooted - näiteks suhkur. Kanada on üks maailma suurematest põllumajandustoodete eksportija– esikohal teraviljad, kaunviljad ning õliseemnete. Samuti on ta neljas maailmasuurim mereandide eksportija ning maailmas kolmas sealiha eksportija. 80% vahtrasiirupit tuleb Kanadast ning riik on ka tuntud kulla, toornafta ja teiste petrooleumi toodete eksportija. Keskonnaprobleemid Nagu paljudes riikides, on ka Kanadas probleemis õhu saastatus linnastatud aladel. Õhu saastatus on ka üks faktor happevihmade, mis kahjustavad metsi ja mõjutavad järvede elukooslust, tekkimisel.
Vanalinna Hariduskolleegium Tervislik toitumine Referaat Kaisa Koppel X e klass Gudrun Kaukver Tallinn 2008 1 Sissejuhatus Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Toit kui enerigiaallikas ...............................................................................................................4 Toit ja terve Süda ....................................................................................................................... 5 Toit ja seedimine .......................................................................................................................6 Toit...
Peedi idand ja juurikas a- pung b- idulehed c-iduvars d-idujuur Juurika pea kannab lehekodarikku ja pungi Ta on juurika kõige vähetähtsam osa, kuna ta on madala suhkrusisaldusega ja kõrge kiudainesisaldusega. Juurika kaelaosa on kõige väärtuslikum osa juurikast. Ta on enam-vähem silindri kujuga. Kõrge suhkrusisalduse ja madla kiudaine sisaldusega. Päris juureosa on enam-vähem samasuguse kvaliteediga kui kaela osa. Kaunviljad Nim liblikõielisi kultuure, mille viljad on kaunad ja kauntes paiknevad valgurikkad seemned. Kuuluvad kaheiduleheliste klassi ja liblikõieliste sugukonda. Enamlebinud perekonnad on: 1. Hernes 2. hiirehernes 3. sojauba 4. seahernes 5. lääts 6. tikkerhernes 7. lupiin Kaunviljade määramine seemnete järgi Kaunviljade seemned on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Seemneid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
