· suguorganite arenguks, eesnäärme funktsioneerimiseks ning naissuguhormoonide aktiivsuseks, · maitsmis- ja lõhnaretseptorite normaalse arengu tagamiseks, · insuliini toime avaldumiseks. Loomsetest toiduainetest omastatakse tsinki paremini kui taimsest toidust. Soodustamaks tsingi omastamist taimsetest toitudest sööge seda koos väikese koguse loomse toiduga. Parimateks tsingi allikateks on mereannid, liha, täisteratooted, munad, kaunviljad, maks, seemned ja idud. Tsingi päevane soovitus on 711 mg, 10 mg tsinki sisaldub näiteks: * 35 g nisukliides, * 55 g nisuidudes, * 125 g hautatud maksas, * 200 g päevalilleseemnetes, * 220 g keedetud munakollastes, * 480 g puhastatud räimedes, * 625 g keedetud vähkides, * 1,1 kg leivas, * 1,7 kg kaerahelbepudrus. Kasutatud kirjandus: http://www.toitumine.ee/tsink/ http://www.toitumine.ee/seleen/ http://www.toitumine.ee/kloor/
B2-vitamiini puuduse esmasteks tunnusteks on lõhenenud suunurgad, kergesti väsivad, sügelevad ja põletikulised silmad, “liivaterad” silmades, tundlikkus päikesevalgusele. Toidus sisalduva B2-vitamiini hulk on reeglina väike, nii et vajamineva koguse saamiseks toidust tuleb toituda hästi mitmekesiselt ning eelistada rafineerimata toiduaineid. Parimateks B2-vitamiini allikateks on maks, pärm, täisteratooted, piimatooted, rohelised taimeosad, munakollane ja kaunviljad. B2-vitamiini päevane soovitatav kogus on 1,2–1,7 mg, 1,5 mg vitamiini sisaldub umbes: 50 g hautatud maksas; 60 g maisihelvestes (vitamiinidega rikastatud); 75 g pärmis; 215 g mandlites; 240 g juustus või nisuidudes; 280 g müslis; 400 g keedetud munades; 750 g piimas. ( http://www.vitatrops.ee/vitamiin-b2 ) 12 2.3 Vitamiin B3
otra(kasvatati rohkem õlle jaoks linnaste saamiseks) ● Leidus ka Lõuna-Eestile iseloomulikumat kaera, vähemal määral nisu ja tatart. ● Üheks põhitoiduks oli rukkileib, nisujahust valge leib ehk sai kuulus pidupäevade söögilauda. ● Lihaloomadena peeti sigu ja lambaid, piima ja liha saamiseks veiseid. ● Kodulindudest söödi kanu ja hanesid. ● Kaladest söödi lõhet, ahvenat, latikat, haugi jne. ● Imporditi heeringat ● Kaunviljad on olnud keskaja inimese toidulaual väga olulised, kuna neid oli lihtsam kasvatada, terad olid valgurikkad ja toitvad. ● Kõige enam olid esindatud herned, leidus ka läätsi ● Söödi seapekki koos herneste või ubadega ● Ube keedeti mitte ainult soolaga maitsestatud vees, vaid keeduveele lisati õli, samuti küüslauku ja loorberit ● Köögiviljadest oli tuntuim naeris Söömine keskaja
Valk. 08.02.10 Saamine ·1.Kõik taimed , osa bakterieid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise ·2. loomad sünteesivad osaliselt asendamatud - Neid inimene ise ei sünteesi ja peab saama inimene toiduga ·neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% eneriast Häda ·taimedes on aminohapped ebaproportsionaalselt ·N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt mis avaladab mõju neerudele ·Taimsed valgud(kaunviljad pähklid,seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatud AH-d Asendamatud ·asendamatud AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad nt muna,piim,juust ja liha. ·segatoidus loomsed ja vaimsed valgud täiendavad üksteist (soovtavalt 55% loomsed ja 45% taimseid valke). Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse ·toiduvalkude seedimine ja aminohapete imendumine; ·koevalkude lammutamine ·seedetrakti jõudnud seedenõrede koostis ol...
vitamiinid ja mineraalained. Tabel 8. Peamiste vitamiinide allikad toidus Vitamiin Olulisemad allikad Vitamiin A karotenoidid (porgand, paprika), või, kala- ja loomamaks, rasva sisaldav piim Vitamiin D munakollane, või, rasvane kala, pärm Vitamiin E porgand, kapsas, taimsed õlid, rukkileib, nisuidandid, seemned Vitamiin B1 täisteravilja tooted, rukis, kaerahelbed, liha, kana, seemned, mais Vitamiin B2 piim, jogurt, kala, munakollane, kaunviljad, maks, spinat Niatsiin kanaliha, kalatoidud maks, täistera nisujahu, piim, muna Vitamiin B6 rukkileib, munakollane, porgand, banaan, kaunviljad, maks Folaadid rohelised taimeosad, neerud, oad, liha, maks, Vitamiin B12 tailiha, verivorst, maks, munakollane, juust, seened Vitamiin C mustsõstrad, astelpaju, paprika, tsitruselised, marjad, puu- ja köögiviljad, pähklid Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t
7. Taliviljade hukkumise põhjused Külmumine(temperatuur -20 C), haudumine, vettimine(vara kevadel või talvel, sajab vihm ja taim asub vee all), jääkoorik(lõikab taim pooleks), külmakergitus(taimed kuivavad ära), lumiseenekahjustus 8. Kartuli koostis Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid(C ja B- rühma vitamiinid). Vesi 77,6%;kuivaine 22,4%;tärklis 19%;toorproteiin 1,7% 9. Kaunviljad (6tk) Hernes, sojauba, põlduba, lääts, aeduba, kollane uba 10. Liblikõielised heintaimed(2tk) Hiirehernes, põlduba, aeduba 11. Millised on kiutaimed ja liigitus. Kuid moodustavad seemne pinnal-puuvill Kuid moodustuvad vartes-lina, kanep
· Avitaminoosi puhul veel lisaks keele ja suulimaskesta põletikud, silmade valguspelgus, "liivatunne" silmas, silmad põletikulised, dermatiit nina ja silmade ümber · Harva veel urineerimisraskused, juuste väljalangemine, katarakt, munandikoti js häbeme dermatiit, lastel kasvupeetus ja ekseem Funktsionaalset taset hinnatakse erütrotsüütide FAD sõltuva glutatiooni reduktaasi aktiivsuse kaudu!!! Allikad: · Piim, jogurt, õllepärm, maks, kala, munad, kaunviljad, spinat Kasutamine: · Tiamiin, niatsiin, püridoksiin, vit C, foolhape · Alkoholism, pellagra, kasvupeetus, Alzheimer, parkinsonism, diabeet, katarakt, kanapimedus, artriit, nefriit, akne, dermatiit, juuste väljalangemine POT: 100 mg Vitamiin B3 (niatsiin) antipellagra vitamiin Nimetused: nikotiinhape, nikotiinamiid Metabolism: · Toidus koensüüm NAD/NADP-na esinev niatsiin hüdrolüüsitakse seedekulglas hüdrolaaside ja pürofosfataaside poolt
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Maile Nuut VILIKÖÖGIVILJAD Referaat Juhataja: Elle Möller SISUKORD Sissejuhatus Hiina kapsas Kurk Paprika Kokkuvõte Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Ma valisin Hiinakapse, sest ma olen seda väga palju kasutanud. Kurgi, sest seda olen teinud erinevalt ning paprikat olen ise kasvatanud. HIINA KAPSAS Hiina kapsas on aedsalatit meenutav köögivili. Taime lehed on kõrged, ovaalsed, lehe ääred on lainelised või hambulised. Tarvitatakse aasta läbi. Sobib hapendamiseks (Hiinlased kasutavad ka kuivatatul). Hiina kapsal eemaldatakse välimised määrdunud lehed ning kapsas pesta ja lõigata peeneks vastavalt valmistavale toidule. Vanematel hiina kapsa lehtedel on suured ja väga mahlakad leherootsud, millest võib valmistada eraldi roogasid...
Suhkrute osakaal peaks jääma keskmiselt päevas 40-50 grammi vahemikku (Kaarma jt., 1992). Suhkrut sisaldavad toidud nagu koogid, küpsised ja teised toiduained on oluliste toitainete poolest vaesed ning võivad soodustada kehakaalu liigset tõusu (Fenwick, 2002). Kindlasti peaks toit sisaldama vajalikul määral kiudaineid, kuna see aitab vältida kõhukinnisust, mis on rasedusajal tihti esinev. Kuidainete allikateks on täisteraleib, pasta, kaunviljad, köögi-ja puuviljad ning teraviljasaadused (Raud, magneesium ja rasedus, 15.10.11). 1.3.2 Valgud Raseduse ajal on valguvajadus suurenenud, mistõttu on oluline tarbida valgurikast toitu. Lk 50 ema ja laps. Soovitatava päevase valgu keskmine hulk varieerub eri maades suuresti, alates 60- 65 grammist kuni 100-110 grammini päevas. Dr Liidia Saluste poolt Tartu Naistenõuandlas läbi viidud uuringust selgus, et optimaalne kogus võiks olla keskmiselt 77,5 grammi valku päevas.
Sisukord Sissejuhatus Tegin referaadi mineraalide ja vitamiinide kohta, mida vajavad meie küüned. Mineraale ja vitamiine leidub väga paljudes toiduainetes, mida me ka igapäevaselt tarbime. Vitamiinid on eluks vajalikud ja nad ei asenda toiduaineid, seega on need inimese organismile väga vajalikud. Vitamiinid ei anna meile lisaenergiat, kuid on siiski vajalikud valkude, rasvade ja süsivesikutega saadava energia töötlemisel sellisele kujule, et organism neist kasu saaks. Mõnd üksikut vitamiini on inimese organism ka ise võimeline sünteesima, kuid siiski vaid piiratud koguses. Mineraale vajab inimene vaid väikestes kogustes ja mineraalid peavad olema tasakaalus. Mineraalainetevaegus põhjustab paljusid haigusi, seega on ka need eluks väga vajalikud. Uurisin, millistest toiduainetest me saame eluks vajalikke mineraale ja vitamiine. Küüntele vajalikud mineraalid on magneesium, fosfor, raud, vask, jood, tsink, kaltsium, räni, väävel. Kü...
nahakahjustused. Tavaliselt kasutatakse haiguse kindlakstegemiseks elimineerimise dieete. Toidutalumatuse põhjuseks on sageli kas mõne toidu seedimiseks vajaliku ensüümi puudumine või toidus sisalduvad saasteained, toksiinid või muud keemilised ühendid, näiteks biogeensed amiinid (histamiin). Histamiini leidub palju pika valmimisajaga juustudes ja punases veinis. Mõned toiduained, näiteks maasikad, tomat, tsitruselised, sokolaad, kaneel, kaunviljad, alkohol jt. võivad soodustada biogeensete amiinide vabanemist. Laialdaselt kasutatav kollane toiduvärv tartrasiin (E102) vabastab inimorganismis histamiini. Kuna histamiin ja mõned teised biogeensed amiinid vabanevad ka allergiliste reaktsioonide puhul ning toiduallergia ja -talumatuse puhul on vaevused sarnased, siis aetakse need tihti segamini. Milles seisneb sünteetiliste lisaainete võimalik oht?
Tema lühema kasvuajaga sordid on enamuses kuuerealised, ning nende sõklasus on suurem kui kaherealistel. Kasvatamiseks on odrale sobivaimad huumusrikkad, neutraalsed liivsavimullad. Mulla happesust taluvad paremini kuuetahulised (varajased) sordid. On tundlik toitainetepuuduse suhtes just kasvu algperioodil. Sademete ebaühtlasema jaotuse korral moodustub odral ebasoovitavaid mitteproduktiivvõrseid. Sobivamad eelviljad on rühvelkultuurid, eriti kartul, kaunviljad, liblikõieliste ja kaera segatis, ristik, põldhein, raps ja rüps. Eriti halvasti talub oder iseendale järgnevust, mil saagi langus võib olla kuni 30%. Kaer Avena sativa Kaer talub suvist kuuma ja kuiva ilma halvemini kui oder ja nisu, olles nendest niiskusenõudlikum. Seepärast vajab võimalikult varajast külvi, eriti tundlik on veepuudusele just loomise ajal. Sademed loomisel ja sellele järgneval perioodil põhjustavad hilisvõrsete tekkimist ja
Teraviljasaadused 1. põhiline inimtoit, tähsal kohal meie toiduvalikus 2. toorest teraviljast valmistatud tuntum toode on hommikueinehelbed 3. purustatud ja jahvatatud teraviljast valmistatkse jahu, manna, tangud, kruubid, helbed, pastad 4. teraviljadest kääritatakse jooke õlu, viin, viski, sake Teravilja ehitus Väline kest katab tera. Rohkesti kiudaineid, mida organism ei suuda hüdrolüüsida. Jahvatamisel eraldatatakse täielikult või osaliselt Endosperm jahuline tuum tera suurim osa, mis koosneb peamiselt tärklisest Aleuroonkiht-koosneb mitmest kiulisest kihist, mis sisaldavad palju vitamiine ja min.aineid Idu tera alumises osas, rohkesti rääsuvat rasva. Kõige toitaineterikkam Kliid jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos aleuroonkihi ja idu osakestega. Ergutavad seedeelundkonda, aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljakultuurid sisaldavad peaaegu kõiki organismile vajalikke toitaineid (eriti süsive...
Neljas tase Viies tase Toiduainete toitainelise koostise hinnang Toiteväärtuse info antakse 100g toiduaine kohta GDA märgistus päevane kogus Tervisliku toitumisekeskkonad Internetis http://www.toitumine.ee/ http://www.toitumisteraapia.ee/toiduained http://www.toitumisteraapia.ee/toiduained NB! Tähtsaid teadmisi! Jäta meelde Vitamiinide ja mineraalainete headeks allikateks on köögiviljad, puuviljad, kaunviljad, täisteraviljatooted, pähklid, seemned Lisaaineid ei tohiks segamini ajada toidulisanditega Söö ainult nii palju, kui reaalselt jõuad kulutada! Võid süüa kõike, kuid piiratud koguses Tea millest toiduaine koosnevad!!! Veepuudus võib olla ohtlik! Aitäh kuulamast!
Hinnad on reguleeritud ja kvantitatiivsed ning kaubanduspiirangud on asendatud tariifidega. Uue maksustamissüsteemi kohta põllumajanduses on koostatud maaelu toetusfond, mida haldab Põllumajandusministeerium ja kohalikud omavalitsused. See toetab põllumajandus-ja toiduainete turgu ja eksporti. 3. Kas spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? Peamised põllukultuurid on kartul (u 1054000 tonni), oder (u 776200 tonni), nisu (u 1076300 tonni), rukis (u 231100 tonni), kaunviljad (u 52200 tonni) ja raps (u 64800 tonni). Kõrgel kohal maailmas on kartuli kasvatamisel. Kõige enam arenenud loomakasvatusharud on piimakarja- ja seakasvatusele spetsialiseerunud loomakasvatus, mille lõppsaadustel on tähtis osa ekspordis. 4. Eksport Leedu varustab ennast ise ina, suhkrupeedi, kartuli, köögiviljade, teravilja (oder ja rukis) ja kaunviljadega. Sisse ostetakse mineraalseid toodeteid, põllumajandus masinaid ja seadmeid, transpordivahendeid ja väetiseid.
Energia Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat väljendatakse kilokalorites ja kilodzaulides. 1 kcal = 4,2 kJ 1000 kJ = 1 MJ Meestel on energiavajadus kõige suurem ajavahemikus 19-30 eluaastal ja naistel 15-18 eluaastal. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab vähenema. 60-aastaste vajadused rahuldatakse näiteks ainult poolteistkordse põhiainevahetuse kuluga. Naiste energiavajadus suureneb raseduse (+1260 kJ/300 kcal) ja rinnaga toitmise ajal (+2100- 2650 kJ/ 500-650 kcal). Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole otstarbekas toiduenergiat suurendada, sest sellega kaasneb ebasoovitav kehamassi tõus. Erinevatel inimestel...
puudulikult. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus. Kõrge valgusisalduse puhul toidus täheldatakse kaltsiumi peetust organismis, mis põhjustab lapse luustiku ülemäärast mineraliseerumist. Valkude allikad on peaaegu kõik töötlemata toiduained. Loomsete valkude allikateks on põhiliselt liha, piim ja munad ning neid loetakse väga headeks nii kvaliteedilt kui ka kvantideedilt. Taimsetest valguallikatest on kaunviljad head nii valkude kvaliteedilt kui ka kvantideedilt. Kartul sisaldab küll suhteliselt palju valku, kuid seda ei peeta eriti kvaliteetseks. Teraviljatooteid, puu- ja juurvilju eriti headeks valguallikateks ei loeta. Soovitav on aga erinevaid valguallikaid kombineerida, mis annab parima efekti.
Kui taimedel on vähe molübdeeni, siis nende kasv aeglustub, saak väheneb, lehed muutuvad plekilisteks ja õied võivad maha langeda ning taimedel on probleeme ainevahetusega. Kõige suuremad molübdeeni tootjad on Ameerika Ühendriigid, Hiina, Tsiili, Peruu ja Kanada. Alates augustist 2009 on tonni molübdeeni väärtus 30.000 eurot Molübdeeni on vaja ka inimestel. Peamised molübdeeni sisaldavad toiduained on loomakiha, lehma- ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljatooted, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat, mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb selle elemendi rohkusest pinnases. Molübdeeni nimetatakse üheks luude hoidjatest, sest molübdeeni on vaja luukoe tekkeks ja arenguks, vereloomeprotsessideks, mitmete väävliühendite ainevahetuse korrastamiseks, kehavõõraid ühendeid kahjutuks muutvate süsteemide toimimiseks
Esiteks saab neid elemente alati igasuguse toiduga, järelikult võib nende puudus tekkida vaid totaalsel nälgusel, kuid ka siis suudab organism varusid kasutades puudujääki teatud piirini edukalt kompenseerida. Lämmastikuühendite tarbimisel pole kindlaid norme. Kogu aeg normaalselt sööv inimene saab vajaliku koguse lämmastikku kätte. Lämmastikku annab toitujale nii loomset kui ka taimset päritolu valgurikas toit. Taimsetest toiduainetest sisaldavad rohkesti valke kaunviljad ja nendest tehtud jahutooted. Loomsetest toiduainetest on valgu- ja seega ka lämmastikurikkamad munad, piim ja piimatooted, liha ja lihatooted ning kalad.
lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised kasvukohad. Ebasobivad on madalad niisked ja külmad alad. Ei talu maapeal seisvat vett. Umbrohi Kilemults
VITAMIINID On vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD. Neil ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid ei asenda - valke - rasvu - süsivesikuid - vett ega ka üksteist Parimaks vitamiiniallikaks inimorganismi jaoks on tasakaalustatud ja mitmekesine toit. Enamik vitamiine on ensüümide koostisosad. Vitamiinide puudusel ei saa organism valmistada vastavat ensüümi, mille koostisse vitamiin kuulub ja seega on ainevahetus häiritud. Termini “vitamiinid” võtsid esimest korda kasutusele biokeemik Frederick Hopkins ja vitamiini teooria rajaja Casimir Funk aastal 1912 Frederick Hopkins Casimir Funk Vitamiinid jagunevad vesilahustuvad rasvlahustuvad Vesilahustuvad vitamiinid: B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B7-(biotiin), folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin (askorbiinhape), B5 (pantoteenhape) Rasvl...
RELIGIOONIDE MÕJUD TOITUMISKAVADELE. RELIGIOONID SÖÖVAD EI SÖÖ HINDUISM TAIMETOIDUD-riis, mais, Veise ja teistest sarvloomadest läätsed ja kaunviljad, käkid liha söömine on keelatud, kaasa madalasordilisest jahust, arvatud sealiha- pole lubatud köögiviljad. süüa religioonsetel kui ka Piimatooted-kohupiim ja jogurt. vanaaegsete tavade kohaselt. Ei Jogurtis marineeritud söö sibulat ja küüslauku. kanapoegi.taimetoitlastele Tomatitest ja peedist keelduvad
kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamiselt rehetoa ahju koldel. Soojad toidud olid peamiselt tehtud keedu toidud. Ahjus või ahju põrandal küpsetati naeriseid ja kaalikaid. Päevane toidu kogus sõltus toiduainete varudes. Söögikord polnud mitmekäiguline. Söögikord oli aastaajaga vahelduv. Suvel oli päev pikem ning töö pingelisem
Millised toiduained sisaldavad kaaliumi? Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes. Rohkesti on teda just taimsetes toiduainetes nagu: kuivatatud virsikutes, koorega keedetud kartulis, spinatis, kuivatatud ploomides, hernestes, lillkapsas, tomatis, apelsinis, porgandis, kapsas, rõikas, banaanis, rosinates, aprikoosides, teraviljasaadustes, pähklites, õunas, selleris, päevalilleseemnetes jne. Kokkuvõtteks võibki väita, et kaaliumirikasteks toiduaineteks on puu-, juur- ja kaunviljad. Mõningad loomse päritoluga toiduained sisaldavad samuti rohkesti kaaliumi. Välja tuua võiks siin eeskätt liha, kalasaadused, piim ja piimatooteid. Kaalium vähendab ajurabanduse riski? Tiina Tamme kirjutas Terviselehes, et Harvardi ülikooli teadlaste hiljuti valminud uurimus näitas, et kaaliumirikas toit aitab vähendada ajurabanduse ohtu. Kaheksa aaastat kestnud töös oli vaatluse all 43 708 meest vanuses 40-75 aastat. Selgus, et neil uuritavail, kelle toit
Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Värskete köögviljade ja marjade söömine on väga oluline meile kõigile, kuna nendest saame kätte peaaegu kõik vajalikud mineraalained. Võtame kasvõi näiteks rosinad ja banaanid, milles on südamele kasuliku kaaliumit või siis hiina kapsas ja lehtkapsas, kus saame kaltsiumi. Magneesiumirikkad on näiteks ka rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed, nagu lehtsalat ja petersell ning kuivatatud puuviljad.. Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. Puu- ja köögiviljades leidub rikkalikult C-vitamiini, kuid samuti ka E-vitamiini, foolhapet ning teisi B-grupi vitamiine. Mida aga nendes ei leidu on D-vitamiini (v.a kukeseentes) ja B12-vitamiini (v.a mõnes vetikaliigis). Puuvilju ning marju on soovitatav süüa 2-4 portsionit päevas ja köögivilju ja kaunvilju 2-3 portsjonit. (Üks portsjon oleks 1 dl). Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest aga järgmised:
Veise Maks 100 Seakarbonaad 265 Hautatud sealiha 350 Vorstid 235 Karpkala 46 Praetud karpkala 145 Krevetid 85 Krabid 70 Latikas 48 Grillitud lõhe 145 Suitsulõhe 385 Ahven 95 Vähk 75 Kilu 98 Tursk 59 Sprotid õlis 250 Toidu seedimine: 1-2 tundi - vesi, tee, kohv, kakao, supp, piim, munad, keedetud riis, 2-3 tundi - kõvaks keedetud munad, munapuder,, keedukartul, leib. 3-4 tundi - kana-ja veiseliha (keedetud), rukkileib, õunad, porgandid, redis, spinat, kurk, , sink. 4-5 tundi - kaunviljad (oad ja herned), liha, heeringas, küpsetatud liha. 5-6 tundi - seened, peekon.
· rohke higistamise korral, · diureetikumide kasutamisel, · kaaliumi suurenenud väljutamisel uriiniga, mis võib olla tingitud: - ülemäärasest naatriumi, - kohvi, - suhkru ja/või, - alkoholi tarbimisest ja - madalast veresuhkru tasemest. Kaaliumi puudujääk võib kujuneda: · seedetrakti haiguste põdemisel, · suhkurtõve puhul, · kestval ühekülgsel toitumisel ja · pideva stressi korral. Parimateks kaaliumiallikateks on taimse päritoluga toiduained, eriti köögiviljad ja kaunviljad. Kaaliumi päevane soovitus on 3100-3500mg, 3300 mg kaaliumi sisaldub näiteks: * 270 g kuivatatud virsikutes, * 350 g läätsedes, * 450 g mandlites, * 500 g rosinates, * 660 g keedetud kartulites, * 1,4 kg banaanides. Na (Naatrium) Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid kõige enam sisaldab seda sool. Suur osa meie igapäevasest soolatarbimisest on varjatud iseloomuga. Uuringud on näidanud, et arenenud
Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. · I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) · II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. · 1 portsjon on 100g köögivilju toorena või keedetult või 200g köögiviljamahla või 30g kuivataud kaunvilju Toidupüramiid III põhikorrus: piim ja tooted 2- 4 Click to edit Master text styles · portsjonit päevas, liha, kala, muna 2- 4
Gluteeni sisaldavad toiduained: nisu, nisujahu, rukis, kaer ja oder, pastatooted, leib, riivsai, tainas jne. Nendel, kellel on gluteeniallergia on isegi gluteenita toit ohtlik, kuna selles võib ikkagi olla natukene gluteeni, aga see kehtib selliste toitudega, kus tavaliselt käib gluteeniga toiduaine. Selline toit ei põhjusta tavaliselt tervisehädasid. Hindu eine Enamjaolt taimetoit (riis, mais, läätsed ja kaunviljad, käkid madalasordilisest jahust, köögiviljad). Võivad süüa ka piimatooteid (kohupiim, jogurt). Söövad palju ka Tanduri-tüüpi roogasid mis on tehtud tanduri-ahjus. Taimetoitlased ei söö sibulat ega küüslauku ja tomateid ja peeti, kuna need meenutavad punast värvi, viidates verele. Nende armastatuim roog on kaun- ja köögiviljadest keedetud pilaff, millele lisatakse veidi taimeõli. Võib tekitada kõhulahtisust vürtsikuse tõttu.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Alemaa 011M Köögiviljad Iseseisevtöö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 1.Nimeta maavitsalisi aedvilju? Kartul,tomat,paprika. 2.Mida peab sisaldama kartuli märgistus kaupluses? Märgistus peab sisaldama toote nimetust,sordi nimetust,kasutustüüpi,kvaliteediklassi,mugula suurusgruppi,netomassi,hoiutingimusi,päritolumaad,pakendaja ja/või saatja nimetust ja aadresi. 3.Milliseid kartulisorte leiad kaupluses müügil.Kas oskad iseloomustada? Printess,Laura,Ants,Jõgeva Kollane. Laura-punane kartul 4.Milline ettevõte on Eesti suurim lauakartuli kasvataja? Leheotsa talu. Kartulikasvataja Johannes Valk 5.Milline on porgandi toiteväärtus? Sisaldavad 5-7% suhkrut,rohkesti karontiini (A-eelvitamiini),millest tuleneb oranzpunane värvus, C,-B ja E rühma vitamiine ja mineraalaineid. 6.Anna soovitusi porgandi kulinaarseks kasutamiseks? Porg...
realiseerimiseks). Toidus on nad koensüümidena. Need hüdrolüüsitakse seedekulglas. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin, mis imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa difusiooni teel. Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks. Imendumist pärsivad liigne alkohol, tärklis, kohv. Allikad: maks, munad, piim, kaunviljad. Seda sünteesitakse ka organismis trüptofaanist. See süntees vajab aga ka tiamiini, riboflaviini ja püridoksiini ning toimub alles siis kui trüptofaani vajadus valkude ja peptiidide sünteesiks on rahuldatud. Tema roll realiseerub läbi koensüümsete vormide, mida vajavad paljud redoksprotsesside ensüümid: Püruvaatdehüdrogenaas Alfa-ketoglutaraatdehüdrogenaas rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid redutseerivad ensüümid jne
Kalaallergia ei möödu vanemas eas. Puu- ja köögiviljaallergiat tekitavad üldjuhul kuumtöötlemata viljad. Keedised, kompotid, mahlad, keedetud ja külmutatud viljad tavaliselt allergiat ei tekita. Puuviljadest tekitavad sagedamini allergiat aprikoosid, banaanid, kiivid, õunad, pirnid, virsikud, eksootilised puuviljad (mango, papaia, tähtvili). Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, kaalikas, naeris, porgand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke kasutatakse laialdaselt vorsti- ja pagaritööstuses, peavad sojavalgu suhtes allergilised inimesed olema eriti tähelepanelikud. Sojaõli seevastu ei põhjusta allergiat. Pähklite ja mandlite tarbimise suurenemisega on suurenenud ka inimeste hulk, kes on nende suhtes allergilised. Maapähklivõi on USAs põhjustanud isegi mitmeid surmajuhtumeid. Maitseaineallergial on sageli ristallergia õietolmu- ja lõhnaallergiaga
·organismi vastupanuvõime tõstmiseks stressi vastu, ·vähendab paljude antibiootikumide toksilist efekti, ·kaitseb enneaegse vananemise ja kortsude tekke eest. Biotiin ·toitainete ainevahetuseks ja 50 µg Parimateks biotiiniallikateks on energia tootmiseks, teraviljatooted, pärm, maks ja kaunviljad. ·valkude, foolhappe, pantoteenhappe ja B12-vitamiini tootmiseks, ·elutegevuses oluliste rasvainete biosünteesiks ja mitmete rasvhapete kujunemiseks, mis on määrava tähtsusega närvikudedes ja aminohapete ainevahetuses, ·närvisüsteemi töö reguleerimiseks, ·kasvuprotsesside ja suguorganite normaalse talituse tagamiseks,
TOIDUAINETE GRUPID KUIVAINED Iseseisev töö: 5 Valige nimekirjast üks kuivaine, mille kohta otsite internetist infot kasvutingimustest, kasutusalast, töötlemisest, säilitamisest jne. Nisu,oder, kaer, rukis, riis, mais, tatar, hirss KUIVATATUD KAUNVILJAD HERNED- koorimata ehk lihvimata- kollased, rohelised, kooritud e.purustatud LÄÄTSED- terved, poolitatud, (punased, rohelised, kiirkeedu) PÕLDOAD- soolaoad AEDOAD- türgi uba SOJAUBA-liha aseaine SUHKUR, SOOL SUHKUR- peensuhkur, pärlsuhkur, tuhksuhkur, tükisuhkur, fariinisuhkur SOOL- (pan sool-pole sool, vaid mineraalainete segu), jäme sool, meresool KERGITUSAINED SÖÖGISOODA-naatriumkarbonaat (eelistada hapudele toitudele Nt hapupiimaga pannkoogitainas)
energia muundamiseks organismile vajalikeks energialiikideks (1 g valku sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal). Valgud kannavad ka kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning osalevad elutähtsate ainete transportimisel organismis (n. hemoglobiini abil hapniku transport). Toitumisteadlaste väitel vajab inimese organism nii taimseid kui loomseid valke. Taimsete valkude allikaks on teravili ja teraviljasaadused, köögiviljad, kaunviljad, seened. Loomsete valkude allikaks on piim ja piimatooted, kala ja -tooted, liha ja -tooted, munad. Konkreetne valguvajadus sõltub inimese vanusest, soost, töö ja tegevuse iseloomust, füsioloogilisest seisundist, lihasmassist jne. Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida 60-90g valku päevas, sellest 1/3 on soovitav katta loomse valguga ja 2/3 taimse valguga. 6. Lipiidide ülesanded.
Rinnaga toitmise ajal kaotab naine aga tõusu. palju valku. Valgurikkad toiduained on piim ja · Kui teil on mitmikud, tuleks arvestada, et lisaenergia piimatooted, pähklid, liha ja kaunviljad. vajadus on 500 kcal iga lapse kohta. · Kui olete kaalujälgija, võite endale imetamise Rasvad (25-30%) perioodil lubada tervislike vahepalade ja suupistete näol Rasvhapete hulk rinnapiimas sõltub otseselt sellest, kui
1 portsjon on 1 dl Eelistama peaks täisterajahust tooteid, sest need sisaldavad hulgaliselt vajalikke kiudaineid II põhikorrus Puuviljad ja marjad 24 portsjonit päevas 1 portsjon on 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või 2 dl puuviljamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju. Puuviljades on rohkesti vitamiine ja need on ka puuviljasuhkru allikad. Värsked puuviljad annavad vähem energiat kui kuivatatud, sellepärast on nende soovitatavad kogused suuremad. Köögiviljad ja kaunviljad 35 portsjonit päevas 1 portsjon on 100 g köögivilju toorena või keedetult või 200 g köögiviljamahla või 30 g kuivatatud kaunvilja. Köögiviljad annavad vähe energiat, kuid nendest saab organism mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine ning rohkesti kiudaineid. Seetõttu sobivad köögiviljad iga toidukorra juurde. III põhikorrus Piim ja piimatooted 24 portsjonit päevas 1 portsjon on 1 klaas väherasvast piima, jogurtit või keefirit, ½ klaasi
mitmekesiselt valmistatuna. Kastmeks on üldjuhul tomati- või paprikapüreed. Itaalias süüakse väga palju jahutooteid, eriti spaghettit, pizzasi ja nisuleiba, kindlasti ka riisi. Toidu valmistamisel lahutamatuks osaks on juust, millest valmistatakse rohkesti toite ning kasutatakse ka lisana. Indias elab väga palju rahvaid, suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on piirkondade kohta väga erinevad. Toitude aluseks on taimetoidud: riis, mais, läätsed ja teised kaunviljad. Levinuimaks joogiks on nimbu pants, mida valmistatakse sidrunimahlast ja veest. Armastatud joogiks on ka tee ning kohv. Väga paljud usundid on rangete nõuetega toitlustamise suhtes. Suurem osa indiaanlase ei söö liha, erandiks on peamiselt moslemid, kes söövad lamba, kitse ja linnuliha. Sarvloomade ja lehma liha on keelatud toiduks kasutada, nii religioossetel kui ka igivanade tavade kohaselt, millest peavad kinni ka moslemid. See on
kaitselima ja verekomponentide loomeks d) Värsked puu ja köögiviljad, liha, kala, pähklid, marjad et saada vitamiine, sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks ja kuna need reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu ning lihaskoe moodustumisel. Lisaks veel kaitsevad organismi vabade rdikaalide kahjulike mõjude eest. e) köögiviljad ja kaunviljad, just, leib , täisteratoted, piim, pähklid, teraviljatooted üldisemalt, et saada mineraalaineid, kuna need on on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. 10. Kirjuta vähemalt 10 tervisespordi kasu · hea jume ja elastsem nahk · parem muskulatuur ja toonuses keha · parem ainevahetus · hea rüht · terve süda · korrastatum närvikava
1 portsjon (ca 40 kcal): 2 tl suhkrut, mett või moosi, 2 küp- Puuviljad ja marjad sist, 10 g sokolaadi või 1 dl limonaadi 1 portsjon (4070 kcal): 1 puuvili, 2 dl marju, 1 dl täismahla, 2 dl nektarit või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju Lisatavad toidurasvad Köögiviljad ja kaunviljad 1 portsjon (ca 40 kcal): 1 tl (5 g) rasva, võid või õli, 2 tl (10 g) väherasvast margariini või 10 g pähkleid või seemneid 1 portsjon (ca 25 kcal): 100 g (u 1 tassitäis) köögivilju too- rena või keedetult, 2 dl köögiviljamahla, 30 g kuivatatud Kuigi alkohol on samuti toiduaine, ei sobi see toidupüramii-
Diabeetiku toiduvalikus ei ole midagi banaanid, kiivid, õunad, pirnid, erilist, selle moodustab tervislik toit, virsikud, eksootilised puuviljad mis on soovitatav ka igale tervele (mango, papaia, tähtvili). inimesele. Tänapäevaste Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, toitumissoovituste kohaselt peaks kaalikas, naeris, porgand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda diabeetiku toitainete jaotus päevasest allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke kaloraazist olema järgmine: kasutatakse laialdaselt vorsti- ja pagaritööstuses, peavad sojavalgu Süsivesikuid 50-55 % suhtes allergilised inimesed olema eriti tähelepanelikud. Sojaõli seevastu ei
Siia kuuluvad leib, makaronid, kartulid, maguskartulid, tangained, teraviljad (kaer, oder, riis, hirss, mais, tatar). Võimalusel tuleks valida tooted, kuhu pole lisatud rasva ega suhkrut. 2) Puu- ja köögiviljad. Tuleks tarbida palju puu- ja köögivilju. Eriti kasulikud on rohelised lehtköögiviljad ning kollased, oranzid ja punased puu- ja köögiviljad. 3) Kala, liha ja muud valkude allikad. Siia gruppi kuuluvad liha, kala, linnuliha, munad, kaunviljad, koorikloomad, pähklid ja seened, mida tuleks tarvitada mõõdukalt. 3 4) Piimasaadused. Piimasaadusi tuleks tarbida mõõdukas koguses. Parimad on vähese rasvasisaldusega ja rasvata piim, väherasvane jogurt, toorjuust, lahja hapukoor, kodujuust, mõned kohupiimasordid ja naturaalne jogurt. 5) Suhkru- ja rasvarikkad toidud. Suhkru- ja rasvarikast toitu tuleks süüa harva. Sellesse gruppi kuuluvad keskmise ja kõrge
toiduvalmistamise viise, pühendumist. Tuleb rohkem teada toiduainete keemilist koostist, milliseid toiduaineid koos süüa jne. (Taimetoitlus, 2011) 4 1.2 Taimetoitlane/vegan Lihtsustatult võib taimetoitlased jagada kaheks veganid ja vegetariaanid: Vegan on taimetoitlane, kes on täielikult välistanud kõik loomset päritolu saadused ehk ta on nn täistaimetoitlane. Vegani menüüsse kuuluvad teraviljad, puu- ja köögiviljad (sh kaunviljad ja seened), marjad, seemned, mandlid, pähklid. Vegetariaan sööb kõike sama mis vegangi, kuid erinevalt veganist võib ta süüa ka mõningaid loomse päritoluga toite nagu näiteks mune, piima ja piimasaadusi ja/või mett. Eestis kutsutakse taimetoitlasteks nii veganeid kui ka vegetariaane ehk kõiki, kes ei söö liha. Veganid ise peavad vegetariaane nn pooltaimetoitlasteks kuna nad söövad mingil kujul ka loomset päritolu saadusi.
moodustamine, seetõttu on kasulik päevas tarbida ca 800 µg. 3. SOOVITUSED Järgmiste päevade jooksul eelista neid toite, et saaksid vajaliku koguse hetkel menüüs 10 puudujäävatest toitainetest. Süsivesikud: riis, tatar, makaronid, täisterasai, rukkileib, kartul, puuvili. Vitamiin D: munakollane, või, rasvane kala (lõhe, heeringas), maks. Kaltsium: piim ja piimatooted (sh juust), kala, kaunviljad, pähklid, tumerohelised köögiviljad. Viiendal ja kuuendal päeval, so 28- 29. veebruaril rasvade kogus oli umbes normis. Aga nendel päevadel energia kogus oli kõige väiksem. Kasulik hoida rasvade osakaal 25-35%. 4. JÄRELDUSED Pean vältima: 11 Rasvad: määrderasvad (või, margariin), kõrge rasvasisaldusega piimatooted (nt. juust,
NSV Liidus on see 88... 91 g. Bioloogiliselt täisväärtuslikud valgud sisalduvad peaaegu eranditult loomsetes toiduainetes (liha, käia, mu- nad, piim). Seevastu taimse päritoluga valkudes leidub üht või teist essentsiaalset aminohapet suhteliselt vähe, mistõttu taimsed valgud on madalama bioloogilise väärtusega (mittetäisväärtuslikud). Enamiku taimsete valkude koostises on vähe lustini. Nisu- ja riisivalkudes on teiseks limiteerivaks aminohappeks treoniin. Kaunviljad sisaldavad valku suuremal hulgal kui teraviljad. Ka on kaunviljade valgud võrdlemisi kõrge bioloogilise väärtusega. Kuid kaunviljavalkudest on aminohapped raskesti kättesaadavad, sest kaunviljad sisaldavad proteolüütiliste ensüümide toimet takistavaid aineid. Kuna täisväärtuslikud valgud sisalduvad peaaegu eranditult loomsetes toiduainetes, siis on nõue, et täiskasvanu toiduratsioonis 50... 60, lastel aga 60... 80 valgu üldhulgast oleks rahuldatud loomset päritolu valkudega
loomad haigestuvad osteomalaatsiasse(luude haprus) Tuntud on poegimishalvatus Rohkem kaltsiumi sisaldavad söödad: liblikõieliste rikas rohi, hein, silo, haljas raps, söödakapsas, kalajahu, piim. Vähe on kaltsiumi: teraviljades, kartulis, juurviljades. Fosfor Täiskasvanud veise kehas 80% on luudes. Oluline osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Fosfori vaegus võib põhjustada isu puudust, isuväärastust, rahhiiti või osteomalaatsiat. Fosforirikkad söödad: tera- ja kaunviljad, õlikoogid ja srotid, piim ja piimasaadused. Vähe on fosforit: kartulis, juurviljades. Kaalium, naatrium ja kloor – leidub kõikides keha kudedes ja organites, peamiselt kehavedelikes ja pehmetes kudedes. Põhiline kogus naatriumi paikneb vereseerumis, suhteliselt palju on teda süljes ja mõnedes seedenõredes. 7 Kaalium asub peamiselt rakkudes, rohkesti lihastes ja vere erütrotsüütides. Oluline osa süsivesikute ainevahetuses.
Eelkõige on eesmärgiks Almond Board of California ja Muna juhatuse tooted muuta oma "looduslikult kõrge" loosungi järgi vastavateks. Ideaalne oleks luua loomulikult täisväärtuslik toit,milles valitud koostisained on loomulikult tervenisti tervisele kasulikud. Näiteks pähklid on kõrge polüfenoolide / flavonoolid ja eksponeeritud prebiootiliste ja kolesterooli alandava ja madala glükeemilise mõjuga. Kaunviljad on reliikvia samuti puu-ja köögiviljad. Vana tera-põhise koostisosade ja vürtside tootete seas ennustatakse järgmist lainet toidutrendis. Looduslikud magusained, eriti stevia, olid ühed kuumimaks aineks, praegu on see asendatud loomulikult funktsionaalsete magusainetega. IFIC teatas, et kuigi üks kolmandik tarbijatest usuvad, et madala kalorsusega / kunstlikud magusained mängivad rolil kalorite kontrolli üle,siis siiski 40% ei tarbi neid. 5. Kõigile tasuta.
·toiduainete kombinatsioon ühe söögikorra ajal ·vähesel määral raua ekskretsioon Toidus esineb raud heemse või mitteheemse ühendina. Heem on rauaprotoporfüriini kompleks, mis moodustab hemo ja müoglobiini aktiivse osa. Heemse raua hulk igapäevases menüüs on üldjuhul väiksem, kuid see on palju paremini omastatav. ... Heemsena esineb raud lihas ja kalas ning need ongi parimaks füsioloogiliseks rauaallikaks inimese toidus. Mõned toiduained, nagu spinat, kaunviljad ja munakollane on küll märkimisväärselt suure rauasisaldusega, kuid raud on neis mitteheemsel kujul ja organismile raskesti kättesaadav. Mitteheemse raua biosaadavust suurendab samaaegne lihatoodete ja Cvitamiini rikaste toiduainete tarbimine, aga ka normaalne maohappelisus. Telli kesklaborilt aneemia uuringupakett saad oma küsimustele kiire vastuse Analüüsi nimetus Lühend ITK hinnakirja kood Hind
A retinool maks, või, porgand D kaltsiferool kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferool porgand, kapsas, taimsed õlid Q ubikinoon taimsed saadused F linoolhape taimsed õlid Veeslahustuvad: B1 tiamiin teraviljad, pärm, sealiha, B2 riboflaviin kaunviljad, spinat, piim, maks, kala B4 koliin sepik, kroovimata jahu, munarebu, maks PP niatsiin jäme nisujahu, maks, pärm, kanaliha B6 püridoksiin porgand, leib, kaunviljad, maks, munarebu B10, B11 foolhape, folatsiin rohelised taimeosad, oad, astelpaju, pärm C askorbiinhape kibuvitsa marjad, mustad sõstrad, paprika, kartul
toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. · 1 portsjon on 100g köögivilju toorena või keedetult või 200g köögiviljamahla või 30g kuivataud kaunvilju III põhikorrus: piim ja tooted 2- 4 portsjonit päevas, liha, kala, muna 2- 4 portsjonit päevas: · 1portsjon on 1klaas väherasvast piima, jogurtit või keefiri, ½ klaasi täispiima, 50g 10%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
