Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, ha...
3) koristusega ei tohi viivitada pärast vajaliku küpsuse saabumist (1 päev koristusega hilinemist võib alandada langemisarvu 20 sekundit). 35.Rukki kasutamise võimalused. Leiva tegemiseks, seeme, - loomasööt (lüpsikari), - keemia- ja tekstiilitööstuse toore, - biokütuse tooraine, - piiritusetööstuse tooraine. 36.Kaunviljade tähtsus mullaviljakuse parandamisel, nende väärtus toiduainena. Kaunviljad seovad õhulämmastikku (mügarbakterid). Seetõttu paljudele kultuuridele: - headeks eelviljadeks, - rikastavad mulda lämmastikuga. Valgurikkad seemned. 37.Tuntumad kaunviljad Eestis. Aeduba, aedhernes, põlduba, lääts. 38.Herne kasutusviisid. Toiduks (värskelt, konserveeritult, marineeritult, kuivatatult, külmutatult), salatid, garneeringuks. 39.Põldoa väärtuslikkus.
Teraviljad kultuurid Peamised teraviljakultuurid, millest valmistatakse ka jahu ning tangaineid: o Nisu o Tatar o Rukis o Hirss o Oder o Mais o Kaer o Kaunviljad (hernes, uba, soja) Teravilja ehitus: o Pealt katab terakest 6-8% , mis koosneb tselluloosist ja mineraalainetest (P, K, Ca, Mg) o Kesta all on aluskoore kiht, mis moodustab 5-9% tera kaalust. Aluskoore kihis on B1 - vitamiin o tuum 80%, koosneb peamiselt tärklisest ja valkudest o idu 12-14%, sisaldab valke, rasvu, suhkruid, fermente ja vitamiine (B2, PP, E vitamiinid) Teravilja keemiline koostis oleneb : o teravilja liigist
normaalse nägemise seedenõrede , piimatooted, niatsiin suitsetami tagamiseks; eritumise rohelised ne, stress, Naha, limaskestade, vähenemine, taimeosad, rafineeritu tervete küünte ja juuste silmade munakollane d terviseks; valgustundlikku ja kaunviljad. süsivesiku Vajalik antikehade s tega tootmiseks; liialdamin Rakuhingamiseks; e B3- Vajalik rasvade ja Naha lihatooted, Vitamiinid Alkohol, niats süsivesikute kahjustumine, linnuliha, B1, B2, kohv,
bia,dermatiit oon nina/silmade ümber Allikas Õllepärm,hir Piim, jogurt, Munad, Maks, pärm, Maks, kala, Maks, liha, Mandlid, Maks, pärm, ss, õllepärm, maks, maks, piim, munad, munakollan piimaprodukt, kaunviljad, rohelised kaerahelbed, kala,munad, õllepärm, kaunviljad, e, pähklid, kala, muna, kõrvitsa- taimeosad, rukkis, kaunviljad, spinat piim, kaun- täisteraviljato leib, verivorst seemned, oad linnuliha, viljad, jäme oted, tomat avokaado, härja veri,
kaerahelbed, B1 tiamiin täisteraviljatooted, pähklid maks, pärm, mandlid, muna, juust, brokoli, B2 riboflaviin kaunviljad, kliid, seemned, spinat niatsiin, nikotiinhape, kliid, maks, pärm, PP, B3 niatsiinamiid, seemned, pähklid, idud, nikotiinamiid kala, linnuliha, seened Veeslahustuvad maks, pärm, kaunviljad, B5 pantoteenhape seened, pähklid, munad, kana, kartul, tomat, piim
Parimaks valikuks võiksid olla täisterast pudrud, täisterast hommikuhelbed. Täisteratooted sisaldavad madala glükeemilise koormusega (GK) süsivesikuid ja mõju veresuhkru muutustele on väike. Lõunasöögiga peaks saama 25-35% kogu päevasest energiast. Lõunaks võib süüa ühe toitva supi, suure taldrikutäie salatit ja täisteraleiba. Kaunviljaroad (nt.oasupp) on eriti head neile, kellel on probleeme diabeedi ja veresuhkruga. Kaunviljad aitavad reguleerida veresuhkru taset, on toitvad ja madala kalorsusega. Prae söömisel on oluline jälgida, et pool söödavast kogusest oleks köögiviljad/aedviljad/kaunviljad. Õhtusöögiga peaks saama 25-35% kogu päevasest energiast. Parimaks valikuks on värsketest köögiviljadest salat ning hautatud aedviljad või täisteratooted ja kaunviljad. Kaunvilju saab kasutada suppides, salatites, põhiroogades.
Suure huumussisaldu sega keskmised või Kartul, kurk, 10x25- Pastinaak Sarikaline 2 +18 -10 raskemad- 6,0-7,0 kaunviljad 2,0-3,0 30 huumus- ja toitainerikas raskem 25- Seller Sarikaline 2 +18-+20 -10 parasniiske- 6,5 Kaunviljad 30x50 keskmise
· päevakübara- ja aaloetee sobib; igveri- ja kummeliteesoodustavad seedimist ja rahustavad magu. · sobivad peaaegu kõik mahlad (v.a apelsini ja tomatimahl) · seedeetrakti töö ergutamiseks sobib juua igal hommikul veega lahjendatud sidrunimahla · roheline tee on ideaalne jook · suhkrut sisaldavaid limonaade peaks vältima · klaas punast veini on tervislik SOBIB Liha, linnuliha ja Kala ja mereannid Aedviljad ja Kaunviljad Puuviljad ja Teravili, leib ja munad salatid marjad saiatooted · - · Jõeahven · Artisokid · Adzuki- ja · Ananass · Amaranth · Karpkala · Auster- Aduki oad · Aprikoos · Esseni
liha-delikatess, sajandi vanune! lühikese keetmis-ja kooskõla! pääsupesad, tee, küpsetamisajaga kui Süüa võib kõike! HIINA kalaroad, tugevad võimalik. Kõike natukene! vürtsid, magus-hapu Toiduained Kõik kasutatakse ära! sealiha, kaunviljad, tükeldatakse kõik Roogade pakkumine kala-ja mereannid, ühesuguse suuruse ja on rangelt riisiäädikas, kujuga, et enam-vähem läbimõeldud! bambusevõrsed, üheaegselt valmiksid. UMAMI-viies seesamiseemned, Punane küpsetamine- maitseaisting
Teraviljad Vegetatsioon algab 5 C juures, periood kuskil 160 päeva. Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvi...
allergilisi reaktsioone päevalilleseemned piim, jogurt, põhjustab keele ja suu B2 munad, maks, limaskesta põletikku soodustab oksüdatiivse riboflaviin kala, õllepärm, ning suunurkade stressi teket kaunviljad, spinat lõhenemist B5, PP niatsiin, õllepärm, maks, põhjustab põhjustab südamerütmi nikotiinhape, piim, munad, nahapõletikku, nõrkust, häireid, kusihappe- ja Vitamiinid kaunvili, kanaliha, nõdrameelsust liigsuhkurveresust, nikotiinamiid jäme nisujahu,
Sellises küpsusjärgus koristatakse lina. Lina koristatakse üldjuhul kombainiga mille küljes on ka sidumisaparaat. Need kombainid kitkuvad lina, raatsivad kuprad vartelt ära, seovad varred nööriga peodesse või laotavad ühtlase lindina põllule. Põllule lastud peod pannakse hakkidesse kuivama ning 4-6 päeva pärast veetakse toorlinavabrikusse.Lina kupra ja seemnemass eelpuhastatakseja siis kuivatatakse kuivatis 12% niiskuseni. KAUNVILJAD Kaunviljade tähtsus · Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi taimi, mis annavad peamise saagi valgurikaste seemnetena. · Kaunviljadest kasvatatakse enam sojauba, hernest ja aeduba. Proteiinirikkad on ka kaunviljade varred ja lehed ning seetõttu on enamike kaunviljade vegetatiivmass väärtuslik haljassööt. · Kaunviljad seovad keskmiselt 60-150 kg/N hektari kohta. On head eelviljad enamikele põllukultuuridele. · Kaunviljad vajavad kasvuks teatuid kasvutingimusi
Hernes- ja põlduba Iseloomustus kaunviljad kuulvad liblikõieliste sugukonda kaunu ja proteiinirohkeid seemneid tarvitatakse toiduks ning söödaks Kasvupind Eestis Saak Eestis Saagikus Eestis Erinevate riikide kasvupinna võrdlus ...saagi võrdlus ...saagikuse võrdlus kasutatud kirjandus http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/ 2013/pollumajandussektor-ylevaade-2013-04.pdf http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/trykis_taimekasvatuse_areng_2012.pdf http://www.estonica.org/et/Maamajandusest_2001_aastani/Taimekasvatus/
Taime Eelviljaks sobib: Eelviljaks ei sobi: nimetus kapsas Peaaegu kõik kultuurid Ristõielised kurk Porrulauk, seller, hernes, ristik Kapsad ja suhkrupeet, kurk samale kasvukohale mitte enne 4 aastat. redis Teraviljad, kaunviljad ristik kaalikas Sõnnikut saanud kultuur Teine ristõieline sibul Kurk, varajane-kartul, pea-ja Samale kasvukohale mitte enne 4-5 aastat. lillkapsas hernes Hiline oder Taimed mida on pritsitud herbitsiitidega söögipee Kapsas, taliteravili, varajane oder Kartul t Aivo Puusild PM1B OTMK 2013
filosoofilised tõekspidamised, keskkonnasäästlikkus või majanduslik toimetulek. Põhjuseks võib olla ka lihtsalt kergemini süüa, kaalust alla võtta või soov olla trendikas. Lihtsustatult võib taimetoitlased jagada kaheks – veganid ja vegetariaanid: Vegan on taimetoitlane, kes on täielikult välistanud kõik loomset päritolu saadused ehk ta on nn täistaimetoitlane. Vegani menüüsse kuuluvad teraviljad, puu- ja köögiviljad (sh kaunviljad ja seened), marjad, seemned, mandlid, pähklid. Vegetariaan sööb kõike sama mis vegangi, kuid erinevalt veganist võib ta süüa ka mõningaid loomse päritoluga toite nagu näiteks mune, piima ja piimasaadusi ja/või mett. Eestis kutsutakse taimetoitlasteks nii veganeid kui ka vegetariaane ehk kõiki, kes ei söö liha. Veganid ise peavad vegetariaane nn pooltaimetoitlasteks kuna nad söövad mingil kujul ka loomset päritolu saadusi.
Antikehade moodustumiseks. Vitamiin B3, PP Vajalik rasvade ja süsivesikute Nahakahjutused. Kõhulahtisus. Ehk Niatsiin. ainevahetuseks ning valkude Seedehäired. sünteesiks. Närvisüsteemi ja Üldine väsimus. Leidub: Liha, kala ja kaunviljad, munad, piim. lihaste telituseks naha, keele ning Lihaste nõrkus. seedeelundkonna kudede õigeks Depressioon. Pärsib: Alkohol, tärklis ja kohv. moodustumiseks ning säilimiseks Anoreksia. ning naha armkoe parandamiseks. Glossiit.
(teemaks kogu keemiline koostis!) g. Asendamatud aminohappeid on suuremas konsentrasioonis võimalik omastaada loomsetest valkudest. Kuna loomse toidu valguline koostis on inimese organismile sarnane, siis on sealsed aminohapped lihtsamini omastatavad. h. Selleks , et saada taimsetest allikatest kätte vajaminev aminohappete kokteil peab tarbima neid suurel hulgal, äärmiselt teadlikult ja vaheldusrikkalt. Näiteks annavad kaunviljad koos täisteraviljadega kõik asendamatud aminohapped, sest teraviljades on lüsiin, kuid ei ole metioniini ja vastupidi. Eraldi tarbides ei anna kaunviljad vaatamata oma valgurohkusele vajalikku aminohappe kokteili. i. Loomsest toidust parem aminohappete omastamine ei tähenda, seda võib piiramatult süüa, imendumiseks on vaja ka teisi toitaineid nagu näiteks B- vitamiine. Liigses koguses valkude tarbimisega kaasnevad samuti terviseriskid,
ehituse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse Väävel osaleb ka mitmesuguste kehavõõraste ühendite kahjutuks tegemisel maksas Paljude valkude ehitusvõime hoidmiseks Kus leidub inimorganismis peamiselt väävlit? Nahas Küüntes Juustes Täiskasvanud inimorganismis on umbes 140 g väävlit. Kust saab inimene väävlit? Toidust - nii taimsetest kui ka loomsetest toiduainetest Taimsed : põhiliselt teraviljad (rukis, kaer), kaunviljad (oad, herned) ning pähklid Loomsed: leidub rohkesti lihas, subproduktides (maks, nahk, neerud, keel jne.), kalades, munavalges M6ningad piimatooted: juust, kohupiim Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/synnitus/tervis/Bioelemendid_inimese_toid us.html http://et.m.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel http://et.m.wikipedia.org/wiki/V4453%Csdeeffa 3%A4%C3sdef%vaavel http://www.google.com/wiki/A %sadagC3%hhjjtrA4%C357668453hte%Assfgthy4vel
· kaaliumi suurenenud väljutamisel uriiniga, mis võib olla tingitud: · - ülemäärasest naatriumi, · - kohvi, · - suhkru ja/või, · - alkoholi tarbimisest ja · - madalast veresuhkru tasemest. Kaaliumi puudujääk võib kujuneda: · seedetrakti haiguste põdemisel, · suhkurtõve puhul, · kestval ühekülgsel toitumisel ja · pideva stressi korral. · Parimateks kaaliumiallikateks on taimse päritoluga toiduained, eriti köögiviljad ja kaunviljad. Kaaliumi päevane soovitus on 3100-3500mg, 3300 mg kaaliumi sisaldub näiteks: · * 270 g kuivatatud virsikutes, · * 350 g läätsedes, · * 450 g mandlites, · * 500 g rosinates, · * 660 g keedetud kartulites, · * 1,4 kg banaanides. TÄNAN TÄHELEPANU EEST !
Köögiviljad · Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus:
SKT: 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta: 2200 USD Rahaühik: taka (BDT) Kirjaoskuse tase: 43% Kliima Troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoon hooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb looduskatastroofe: üleujutused, keeristormid, tornaadod. Haridussüsteem 35% õplasi 434 309 üliõpilast Majandus Põllumajandus: riis,dzuut, tee, nisu, suhkruroog, tubakas, kartul, kaunviljad, õliseemned, vürtsid, puuviljad. Looma ja linnukasvatus: veised,kodulinnud. Tööstused Tekstiilitööstus Paberitööstus Tsemenditööstus Keemiatööstus (väetised) Kergemasinatööstus Õlletööstus Loodusvarad Maagaas Puit Kivisüsi Energeetika Usundid Turism Kasutatud kirjandus www.wikipedia.org http://www.infoplease.com/ipa/A0107317.html www.google.com (pildid) Maailma teatmeatlas TÄNAN KUULAMAST!
Minu Toiduained Köögiviljad: Progand,Tärkliselised Kaunviljad Lihad: Linnulihad, Munad, Sealiha, Kala, Peekon Ilma suhkruta Naturaalsed juustud, Sinihallistus juust, Cheddar, Asiago juust Kodustehtud jogurt (süüa 24 tunni jooksul peale valmistamist) Puuviljad Õunad,Banaanid,Ananassid, Aprikoos, Avokaado,Viinamarjad, Kiivi, Ploomid Mahlad (värsked) Ilma suhkrute ja lisanditeta Pähklid,Kreeka põhklid, maapähkleid koorega, Mandlid Õlid: Oliiviõli, kookoseõli, Maisiõli, Avokaadoõli Kerge tee ja kohv Maitsestamata zelatiin Sinep ja äädikas Sahariin Kõrvits Mandlivõi Pähklivõi Ilma suhkruta mandlipiim Mandliõli Küpsetus Sooda Basiilik, Loorberi leht Peet Kõik Marjad Mustad oad Brick cheese Brokkoli Brüsseli kapsas VÕI Kapsas Ära söö kui on kõht lahti või gaasid Konservitud Kalad Lillkapsas Seller Kastanid Petersell Kaneel Soodavesi Kookos, Kookosepiim Suvikõrvits Jõhvikamahl Kurk Rosinad Baklazaan Konservitud puuv...
toiduvalmistami se eripära Prantsuse köök Teraviljad: Iseloomusta Alkoholivabad Köögiviljad:mug köögi joogid: ulsibul,Kartul,porg üldmaitset: and, kapsas, tomat, seller, Alkoholiga: kaunviljad,spargel Klassikalised ,artišokk ja vürtsid: porrulauk Puuviljad: Piim ja Ürdid: Piimasaadused: Piim, rõõsk koor, kohupiima ja hapukoort. Kalad ja mereannid:Merik eel, tursk,lest,skumbri a, haug, karpkala.. austrid,
häired • oksendamine häired närviimpulsside • südamepekslemine ülekandes • naha punetus nõrkus isutus ärrituvus depressioon mälu nõrgenemine B2-vitamiin B2-vitamiin on kergesti omastuv vitamiin, mis omab võtmerolli inimese tervise tagamisel. Allikad Päevane vajadus • Allikad maks, pärm, täisteratooted, piimatooted, rohelised taimeosad, munakollane ja kaunviljad. B2-vitamiini päevane soovitatav kogus on 1,2–1,7 mg, 1,5 mg vitamiini sisaldub umbes: * 50 g hautatud maksas, * 60 g maisihelvestes (vitamiinidega rikastatud), * 75 g pärmis, * 215 g mandlites, * 240 g juustus või nisuidudes, * 280 g müslis, * 400 g keedetud munades, * 750 g piimas. Biofunktsioonid • kontrollib süsivesikute, rasvade ja lihtvalkude lõhustumist
On tähtis raua omastamisel. Tõrjuba kaarjast. Soodustab seksuaalfunktsioone. Tarbimine Soovituslik kogus naistel 0,100,3 mg ja meestel 0,130,3 mg. kahjulik 10 mg ja 180mg. Ületarbimine härib vase omastamist kehas. 0,07mg kilogrammi kohta Maks, neer, selgroog Aktiveerib organismis ensüüme, mida on vaja DNA sünteesiks ja kusihappe moodustamiseks Leidumine loomaliha, loomsed subproduktid, lehma ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljatooted, idandid, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat, mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb Molübdeeni rohkusest pinnases. Defitsiit südame arütmia loote ebaloomulik suurenemine, mistõttu kasvab laps ebaloomulikult pikaks Söögitoru vähk Isupuudus Tavatingimustes väga ebatavaline nähtus. Ületarbimine Kõhulahtisus
Veganid väldivad tooteid, mis sisaldavad loomseid komponente või on loomset päritolu, peamiselt siis nahk ja karusnahk, aga enamasti ka vill, siid ja mesilasvaha. Samuti ei osta veganid võimalused kosmeetikat ja kodukeemiat, mis sisaldavad loomseid aineid ning mis on loomade peal testitud. Reeglina ei poolda ega külasta veganid loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi nagu näiteks tsirkused. Mida siis üldse veganid söövad? teraviljatooteid (nt. leib, tatar jne) kaunviljad (läätsed, herned jne) köögiviljad puuviljad seemned (päevalille-, kõrvitsa-, mooni-, jne) mandlid ja pähklid marjad seened NB! Veganlus ei sea piiranguid alkoholi, tubaka, kohvi või muu taolise tarbimisele. Taimetoitlusest üldiselt Esimesed märkmed taimetoidu kohta pärinevad iidsest Indiast ja Kreekast 6. sajandist eKr. Mõlemal juhul oli taimetoitlus tihedalt seotud loomade kaitsmisega vägivalla vastu. Vahepeal jäi taimetoitlus Euroopas unarusse, kuid muutus jälle
ainevahetuse aktiveerimine, närvisüsteem, tugevdab lihaseid · defitsiit esineb harva, vaid dieetide puhul · allikad: kana, veiseliha, kartulid, munakollane, brokoli, täisteratooted Biotiin · vesilahustuv · tähtsus: ainevahetus, energia tootmine, närvisüsteem, silmad, nahk, juuksed, vereringe · taimsetes allikates väiksed kogused · avidiin takistab biotiini imendumist, seda leidub toores kanamunas · allikad: maks, pärm, tera- ja kaunviljad Naatrium · makroelement · tähtsus: füsioloogiline lahus, vererõhk, vee tasakaal, happetasakaal, närviimpulsid · põhiliselt saame NaCl-st, lisaainetest · soovitus: 1g Na = 2,3 g NaCl · defitsiit seotud taimetoitlusega · liigtarbimise mõju seostatakse kõrge vererõhuga · allikad: keedusool, valmistoidud, konservid, juust, leib, lihasaadused, oliivid Kaalium · makroelement
B3 vitamiin e vitamiin P ehk vitamin PP(niatsiin), nikotiinhape, nikotiinamiid Manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, stressi, dermatiidi, akne, peavalude, neuriitide, diabeedi jt haiguste korral. Vajalik närvikoe ja naha normaalseks arenguks. Defitsiit - lihaste nõrkus, väsimus, depressioon, anoreksia, oksendamine, naha kahjustused, glossiit. Soovitav kogus meestel 16-20 mg, naistel 14-17 mg. Leidub maks, muna, piim, kaunviljad. B4 vitamiin e koliin Vajalik fosfolipiidide (letsitiin) ja neuromediaatori atsetüülkoliini sünteesiks, müeliini ehituses, metioniini resünteesis, kolesterooli metabolismis. Defitsiit - rasva ladestumine maksa, hemorraagia (verejooks, verevalum), vererõhu tõus, ateroskleroosi süvenemine (arterite seinte lubjastumine ja hapraks muutumine). Peab manustama koos tiamiini(B1), riboflaviini(B2), foolhappe, vitamiin B12, vitamiin A, inositooliga(B8).
Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1. Kanep
............................ 3 1. Toitumine.................................................................................................................................5 2. Toiduainete valik Liivimaal................................................................................................... 6 2.1 Teravili....................................................................................................................................................................6 2.2 Kaunviljad..............................................................................................................................................................7 2.3 Köögiviljad..............................................................................................................................................................7 2.4 Maitseained...................................................................................................................................................
Kui mees jõudis vastavasse ikka, asutas ta oma majapidamise. Naine kolis tavaliselt mehe juurde, väga harva elas abielupaar naise kodus. Abielulepingud sõlmiti alles alates 22.dünastiast. Juhul kui lapsi ei sündinud, oli mehel õigus võtta majapidamisse liignaine. Iga abielu eesmärk oli lapsed. Põhitoit Põhitoiduks olid teraviljatooted. Nendega maksti näiteks töölistele kivimurdes ja suurtel ehitustel. Kaunviljad olid egiptlaste toiduedelis samuti olulisel kohal, eriti alamate klasside seas. Eliidi toidulaud oli märksa vaheldusrikkam. Lemmikpuuviljad olid viinamarjad, viigimarjad, deempähklid ja datlid, alates Uuest riigist ka granaatõunad Hõrgutised Egiptuse elanike toidulaud koosnes tavaliselt odavamast toidust. Eriti kallis oli siis liha. Ilmselt oli antiloopide ja kaljukitsede liha väga hinnatud.
päevalilleseemned silmalihaste nõrkust reaktsioone B2 riboflaviin Pärmihelbed, maisihelbed, põhjustab keele ja suu limaskesta soodustab oksüdatiivse stressi teket täistera hommikusöögihelbed, põletikku ning suunurkade lõhenemist õllepärm, kaunviljad, spinat B6 püridoksiin, pähklid, leib, avokaado, põhjustab nahapõletikku, suunurkade põhjustab mälu- ja püridoksamiin banaanid, pärm, kaunvili lõhenemist, käte ja jalgade krampe koordinatsioonihäireid B12 kobalamiinid põhjustab piirdenärvisüsteemi põhjustab allergilisi reaktsioone
paljudes seadmetes kasutada. • Venitatav ja sepistatav on ta vaid kõrgel temperatuuril. • Ei ole väga toksiline Aine levik maal (1) • Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu, küll aga ühenditena. • Mo peamiseks ühendiks on molübdeniit ehk molüdeenläik MoS 2. • Molübdeeni võib leida erinevates oksüdatsiooniastmetes mineraalidest. • Peamised molübdeeni sisaldavad toiduained on loomaliha, lehma- ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljatooted, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat, mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb selle elemendi rohkusest pinnases. Aine levik maal (2) • Kõige sagedamini võib leida molübdeeni molübdeniidist, wulfeniidist, ja CaMoO4 (Powellite). • Molübdeen Aine levik maal (3) • Wulfeniit • CaMoO4 (Powellite) Aine levik maal (4)
E tokoferool õlid (nt päevalille, rapsi), seemned, pähklid, mandlid, leib, avokaado, paprika, m K füllokinoon taimset päritolu toidud (eriti rohelised köögiviljad) Vesilahustuvad vitamiinid B1 tiamiin seemned, pähklid, nisuidud, pärm, sealiha, kaerahelbed, täisterapasta, leib, ma astelpajumarjad, maks, kanafilee, täisterariis, lõhe, kaunviljad, kama, muna B₂ riboflaviin maks, pärm, mandlid, muna, lehtkapsas, juust, spinat, leib, brokoli, kuivatatud aprikoosid-ploomid, räim, avokaado, sealiha, kaunviljad, kalkun, pähklid, seemn PP, niatsiin, nikotiinhape, pähklid, seemned, maks, linnuliha, pärm, sea- ja veiseliha, kamajahu, muna, täi B3 nikotiinamiid kala, kohupiim, kodujuust
tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad. Kaalium toidus Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes, eriti just taimsetes toiduainetes. Head kaaliumiallikad on nt: kuivatatud Virsikud, koorega keedetud Kartul, Spinat, kuivatatud Ploomid, Herned, Lillkapsas, Tomat, Apelsin, Porgand, Kapsas, Rõigas, Banaan, Rosinad, Aprikoosid, teraviljasaadused, Pähklid, Õunad, Seller, Päevalilleseemned jne. Kokkuvõtteks võibki väita, et kaaliumirikasteks toiduaineteks on puu-, juur- ja kaunviljad. Mõningad loomse päritoluga toiduained sisaldavad samuti rohkesti kaaliumi, nt Liha, Kalasaadused, Piim ja piimatooted. Kaaliumi defitsiidi esmaste sümptomite hulka kuuluvad üldine nõrkus, unetus ning pehmed/lõdvad lihased. Vinnlööve noorukitel ja kuiv nahk eakamatel inimestel võib samuti olla kaaliumi defitsiidist tingitud. Kaaliumi defitsiit kujuneb tihti seedetrakti haiguste põdemisel, aga ka suhkruhaiguse puhul. Kaaliumi defitsiidi korral häirub
PRANTSUS E KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sissejuhatus Maailma kuulsaim köök. Kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Peamised toiduained Mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, spargel, artisokk ja porrulauk; Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse ettevaatlikult, mõne roa puhul
PRANTSUSE KÖÖK Maailma kuulsaim köök Jagunemine Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök nn uus köök PRANTSUSE KÖÖGI KUULSUS Väga peenemaitseline Hoolikalt valmistatud Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained Küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Ka veinide, likööride ja konjakite kasutamine. TOIDU VALMISTAMINE Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti) Vein on põhikomponent lihamarinaadide...
lisandite ja erinevate jookide kohta. üldiselt tuleb iga päev süüa kolm kuni viis portsjonit puu - ja aedvilju, 2-3 portsionit valke (piimatooteid, liha, kodulinnud, kala, muna ja pähklid). Liha võiks rohkem tarbida 0 tüüp, B tüüp peaks liha sööma vähem, aga A tüüp peaks liha üldse mitte tarbima. 0 veregrupp Kui kuulute 0 tüüpi, reageerite kõige paremini proteiinirikkale toidule, mis sisaldab liha, kodulinde, kala ning mitmekesist puu - ja aedvilju. Sobimatud on teraviljad, kaunviljad ja piimatooted. 0 tüüpi iseloomustab erakordselt kõrge maohappe sisaldus, mis võimaldab liha kergesti seedida ja omistada toitaineid. Teadlased väidavad, et 0- veregrupi esindaja on küti ja korilase järeltulija, kes oma elutegevuseks vajab nõtket keha ning peaks sööma punast liha, palju mereande ja rohelist aedvilja. Kalatoodetest on kõige sobilikumad õlirikkad külmveekalad. Kalaõlil on ka selle grupi puhul
Piima ja piimasaaduste osa süsivesikute allikana piirdub 4-9%-ga. SÜSIVESIKUTE SISALDUS 100 GRAMMIS TOIDUAINES Juurvili 7 (35 kcal) Õlu 4 (43 kcal) Piim 5 (52 kcal) Keedukartul 17 (77 kcal) Banaan 20 (93 kcal) Juust 0 (170 kcal) Kohuke 26 (367 kcal) Müsli 65 (376 kcal) Grillribi 1 (502 kcal) HEAD JA HALVAD SÜSIVESIKUD Häid ehk aeglaselt imenduvaid ja veresuhkru taset aeglaselt tõstvaid süsivesikuid sisaldavad täis te rato o te d, kaunviljad, puuviljad, juurviljad, marjad. Halbade ks süsivesikuteks peetakse aga s uhkrut, valg e s t jahus t valmis tatud to o te id, vähese kiudainesisaldusega leiba.
Kiudained Kiudained Põhimõtteliselt on kiudained süsivesikud, mida ei saa seedida. Kiud on olemas kõigis taimsetes söökides. Kõik kiud ei ole aga samasugused ning nende liigitamiseks on mitmeid viise. Kiudainete liigid Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid: Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad. Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad. Kust me saame kiudaineid? Kiudaineid saame me teraviljatooteid, aedvilju, marju, puuvilju ja seeni süües. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljades: rukkis, kaeras, odras, tatras, nisus ja maisis. Kiudainete tarvitamine
KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK MURULAUK VILIKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse vilju (kogu- vilju) TOMAT KURK KÕRVITS PAPRIKA KABATSOK MAASIKAS ÕISIKKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse õisi LILLKAPSAS BROKKOLI KAPSAS ARTISOK KARTUL
Teraviljatooted ja jahud Teravilja ehitus: Teraviljakultuurid · Peamised teraviljakultuurid, millest toodetakse jahu ja tangaineid on - nisu - tatar - rukis - hirss - oder - mais - kaer - kaunviljad Nisu kasutamine: · jahu · nisuhelbed · manna · pasta- ja makaronitooted (makaronitooted pehmest nisujahust, pastat aga kõvast nisujahust) · pagaritooted Rukis: · jahud · helbed · (idandid) · Pagaritooted · Leivatooted Oder: · Jahu · Ordalinnased õlu · Küpsetised karask, käkid, · Kruubid, tangud (tangud on purustatud kruubid) Kaer: · Jahu · Helbed · Tangud · Küpsetised · Küpsised
7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase 8. Biosfäär tase Teadusuuringu etapid 1. Probleemi püstitamine 2. Hüpoteeside esitamine 3. Uuringu kavandamine 4. Katse tegemine 5. Katse tulemused 6. Tulemuste analüüsimine 7. Järelduste tegemine 8. Tulemuste avaldamine Valgud •Ühed tähtsamad ained toitudes. Valke peaks sööma kõige rohkem. Nt. Muna, kala, liha, piimatooted, oad, kaunviljad, teraviljad. 1. Valgud reguleerivad biokeemilisi reaktsioone •Osa valkudest on ensüümid. •Ensüümid reguleerivad kõiki üldtähtsaid protsesse organismis: rakkude kujunemine, hormoonide töö, seedimine jne. •Ensüümid toimivad katalüsaatoritena. Enamus ensüüme on katalüsaatorid. Katalüsaator kiirendab reaktsiooni kiirust. 2. Valgud kui organismi ehituskivid. 3. Valkude tähtsus raku tasandil. •ainete transport (nt. Hemoglobiin)
organismide kasv, arenemine, liikumine ja toimuvad eluprotsessid. Seedimine. 3. Vitamiinid: rasvalahustuvad ja vesilahustuvad, allikad, milleks vaja? R: VitamiinA(kalad,rasvased piimatooted,maks)-nägemiseks, naha,luude,limaskestade normaalseks arenguks.D(kalarasv, pärm,maks)-Ainevahetuseks.E(Taimsed toiduõlid, pähklid, õlirikkad seemned) – kaitsesüsteemide tugevdamine, sugurakkude normaalareng, vananemisprotsesside pidurdamine V: B1 B2 B6 B12 C – tera-ja kaunviljad, pähklid, kala, piimatooted, muna, maks, täisteratooted, veretoidud, värsked ja töötlemata puu-juurviljad, marjad,maitsetaimed 4. Millised on ülekaalulisuse põhjused ja tagajärjed? Liigub vähe, Toiduga saab rohkem energiat kui kulutab, Kehamass suureneb, Ühekülgne toitumine. Suureneb südame koormus, suhkrutõbi, liigeseprobleemid. 5. Söömishaigused Buliimia – söömine, oksendamine. Anoreksia – enesenäljutamine. Ortoreksia – toidu valimine,
solaniin kartul, tomat parkained maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll roheline; karotiin oranz, oranzikaspunane, likopiin punane Lämmasikained tähtsamad nendest on valgud. Köögiviljades on valke rohkem kui puuviljades, milledest valgurikkmadon kaunviljad, kapsad, spinat, sibul, porgand. puuviljadest on erandiks pähklid valke kuni 20%. Enamikus puu- ja köögiviljades alla 1%. Rasvad väga väikestes kogustes, erandiks pähklid 50-70% Vitamiinid värsketena kõige vitamiinrikkamad toiduained. Eriti C- vitamiin sibul, petersell, mädarõigas, mustad sõstrad, kaunpipar, tsitruselised, kiivi, nektariin. Põhilise C- vitamiini saab inimene kartulist, natuke vähem kapsast
sõltuvalt meie tervislikust seisundist. Toitainete alla kuuluvad: valgud, mineraalained, vitamiinid, vesi, süsivesikud, rasvad ja taimeõlid. Valgud on ehituslikud toitained. Need on vajalikud uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Täisväärtuslikke valke leidub piimatoodetes (piim, juust, kohupiim), tailihas, kalas, kartulis. Vähemväärtuslikud on need valgud, mis ei sisalda küllaldaselt kõiki inimorganismile vajalikke aminohappeid. Selliseid valke sisaldavad tera- ja kaunviljad. Mineraalained omavad tähtsat osa organismi ehituses ja talitluses. Enamiku vajalikest mineraalainetest saab organism hariliku segatoiduga. Mineraalainete puudumisel võivad organismis tekkida mitmesugused spetsiifilised vaegushaigused. Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks kasvuks, nad aitavad reguleerida ainevahetust, sisesekretsiooninäärmete tegevust, säilitada nägemisvõimet, ära hoida väsimuse teket ning tugevdada inimese tervist, töövõimet ja parandada enesetunnet
Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur: puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkur: piim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur: teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur: suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Oligosahhariidid Maltodekstriin:saadakse tärklisest, kasutatakse peamiselt toidulisandina. Leidub ka õlles ja leivas Rafinoos: kaunviljad Polüsahhariidid Tärklis: kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin): teraviljad, puuviljad Peamine toidu süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise lagunemine, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on teraviljade terised ja kartuli mugulad. Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 55 60%
E-vitamiini väga palju C-vitamiini ja karotinoide 12 Porgand Sisaldub rekordkoguse beeta-karotiini Kättesaadav ainult siis, kui lisada hautamisel veidi rasvainet või süüa õli- või majoneesikastmega porgandisalatit 13 Punane peet Toetab maksa tööd toetab südame tööd (pantoteenhape) 14 Kaunviljad Herned, läätsed, oad: Neis leidub rohkesti kiudaineid, mis soodustavad soolestiku normaalset tööd Neist saab rohkesti taimseid valke 15 Küüslauk ja sibul pärsivad vabu radikaale ja teisi vähi teket soodustavaid aineid Sisaldavad vitamiini C On looduslikud antibiootikumid 16 Artisok Ergutab sapinõristust, aidates kaasa toidu paremale seedimisele
annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (sh kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse toidu või joogi energiasisaldust. Teraviljatoodete grupist on soovitatav süüa 8-13 portsjonit, kusjuures rukkileiba peaks olema pool - 4 portsjonit, veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
